Pöördumine seoses teedevõrgu rahastamise kriitilise seisu ja pöördumatute mõjudega

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Indrek Pappel

Eesti Taristuehituse Liit

[email protected]

Teie 02.09.2024

Meie 28.10.2024 nr 19-26/24/4136-3

Pöördumine seoses teedevõrgu rahastamise kriitilise

seisu ja pöördumatute mõjudega

Austatud härra Pappel

Täname Teid 2. septembril 2024. a peaministri ja Valitsuse liikmetele edastatud pöördumise ja

sellele lisatud teedevõrgu alarahastuse laiapinnalise sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi eest.

Vabandame vastuse viibimise eest, mis tulenes soovist oodata ära Valitsuse poolt riigieelarve

esitamine Riigikogule ning tarisutministri poolt oma valdkonnaga seonduva eelarve Riigikogule

tutvustamise, et Teile vastamisel oleks parim võimalik teave järgmise eelarveperioodi

taristuinvesteeringute vahenditest.

Hea meel on tõdeda, et majanduslanguse ja riigi ees seisvate väljakutsete taustal on riigi eelarve

ja eelarvestrateegia 2025–2028 (edaspidi RES) läbirääkimiste tulemusel taristusse suunatavad

investeeringud siiski suurenenud.

Alustades teehoiu valdkonnast, mille jätkusuutlik rahastus on aastaid olnud päevakorral. Saan vaid

nõustuda, et üle-euroopalise transpordivõrgustiku põhivõrgu maanteed vajavad investeeringuid

keskkonna- ja liiklusohutuse nõuetele vastavaks ehitamiseks aastaks 2030. Täiendavad vahendid

on vajalikud ka olemasoleva teedevõrgu hea seisukorra säilitamiseks. Sellest lähtuvalt saab tõdeda,

et RES 2025–2028 kohaselt on riigiteede hoiuks kavandatud kokku 713,5 mln eurot, mis on 33

mln enam kui oli kavandatud perioodiks 2024–2027. Eriti hea meel on, et eelarve läbirääkimiste

käigus otsustas Valitsus eraldada riigi kaasrahastuseks lisaraha Tallinn-Pärnu maanteel Päädeva-

Konuvere 13,2 km teelõigu keskkonna- ja liiklusohutuse nõuetele vastavaks ehitamiseks.

Niisamuti on vaja arendada raudteid keskkonna- ja liiklusohutuse nõuetele vastavaks, ehitada välja

Rail Baltic raudteetrass ning tagada jätkusuutlik ja mugav liikumiskeskond linnalistes

piirkondades.

Perioodil 2025–2028 on Rail Baltic projekti elluviimiseks kavandatud kokku 768 mln eurot,

millest 391 mln eurot on RES 2025-2028 läbirääkimiste tulemusel süsinikuheitekogustega

kauplemisest saadud tulust. Oluline on ehk ka välja tuua, et Rail Baltic raudteetrassi esimese faasi

2030. aastaks väljaehitamise maksumus kokku Eesti osas on täna, 2024. a sügisel, hinnanguliselt

3,1 miljardit eurot. Seega lähiaastatel on tänu Rail Balticu projektile taristuehitusse suunatavad

summad läbi aegade suurimad.

Lisaks on lähiaastatel kavas lõpetada ca 367 miljoni euro ulatuses õgvendamisi ja elektrifitseerida

raudtee Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva vahel ning ühendussageduse suurendamiseks tuua liinile

16 uut elektrirongi, mis pikemas perspektiivis võiksid suunata Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva vahel

liikuvaid reisijaid sõiduautodest rongidesse, et vähendada keskkonnaheiteid. Lisaks

rekonstrueerime Viljandi suunas raudteetrassi 23 kilomeetri ulatuses 18 miljonit euro eest.

Samamoodi kaasrahastame 96 miljoni euroga suuremates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu ja

Pärnu) jalgrattateede, trammitaristu ja multimodaalsete ümberistumiste ehitust, et vähendada

linnade liikluskoormust ja populariseerida säästvaid liikumisviise.

Oma osa vajab ka Eesti saartevaheline liikuvus. Selleks kaasrahastatakse 9,5 miljoni euroga riigile

kuuluvate sadamate (Rohuküla, Heltermaa, Ruhnu ja Kihnu) kaitserajatiste ehitamist ja

rekonstrueerimist eesmärgiga tagada sadamate ohutust muutuvates kliimatingimustes.

Kokkuvõtvalt võime öelda, et RES 2025-2028 on kõigi valdkondade kompromiss piiratud

ressursside tingimustes, sealjuures Kliimaministeeriumi valitsemisalas on transpordi ja liikuvuse

tulemusvaldkonna investeeringute maht suurim.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Salmu

liikuvuse asekantsler

Teadmiseks: Riigikantselei, Transpordiamet

Julia Bergštein, 511 9431

[email protected]