Majandus- ja infotehnoloogiaministri
19.07.2023 määrus nr 48
„Tööalase konkurentsivõime toetamine“
Lisa 1
(muudetud sõnastuses)
Ekspertide hindamislehe vorm
Taotluse nimi
Women In Tech
Taotluse number
2021-2027.4.02.24-0073
Hindamisele andmise kuupäev
14.10.2024
Hindamislehe tagastamise tähtpäev
28.10.2024
Hindamisleht
Maksimum-hinne
Hinne
1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
6
6
1.1. Projekti panus meetme eesmärkide saavutamisse
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“)
4
4
Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta:
Projekti eesmärgid on vastavuses määruse ja meetme eesmärkidega. Planeeritud tegevused panustavad määruse „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ ning meetme 2.1.6 „Sotsiaalsem Eesti“ eesmärgi saavutamisse.
1.2. Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ning „projekti tulemuste jätkusuutlikkus“ )
2
2
Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta:
Projektitaotluses seatud eesmärk ja kavandatud tegevused on suunatud sihtgrupi tööturu positsiooni hoidmisele ja parandamisele.
Kavandatud on meetmes ettenähtud rakendumine. Projekti järgselt on kavandatud tööle rakenduma üle 40% sihtgrupist mis vastab meetme määruse tulemusnäitajale.
Projektis keskendutakse IT oskuste arendamisele ning antakse ka spetsiifilised oskused, mis võimaldab sihtgrupil siseneda IKT valdkonnas tööturule või pakkuda teenuseid eraettevõtjana, vabatahtlikuna.
Hindajad soovitavad üle vaadata taotluses välja toodud üldeesmärgi sõnastuse. Hetkel on projekti eesmärgiks „naiste osakaalu tõus Eesti IKT sektoris ning IKT-ga seotud ametitel“. Isegi kui 100% projekti 375 osalejast leiaksid endale töökoha IKT sektorist, mõjutaks see naiste osakaalu Eesti IKT sektoris vähem kui 1% võrra1. Projekti panus „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ tulemusnäitaja sihttaseme täitmisesse on kindlasti olemas aga mitte osakaalu kasvuna näidatav, sest see pole üksiku projektiga saavutatav.
2. Projekti põhjendatus
11
7
2.1. Projekti olemasoleva olukorra ja projekti vajaduse põhjendatus olukorra analüüsist lähtuvalt, mh projekti tegevuste selgus, teostatavus ja mõistlikkus.
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „näitajad“ ja „tegevused“).
6
6
Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta: Olemasoleva olukorra ja projekti vajaduse põhjendatuses läbivalt viidetakse 2020 Sotsiaalministeeriumi uuringule „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s“, aastast 2021, mis tugineb Eurostati 2019. aasta andmetele. Värskeimate Eurostati andmete järgi oli naiste osalus IKT sektoris ja IKT-ga seotud ametitel 26,8% (EL-i keskmine 19,4%) ning see on viimasel kümnendil oluliselt tõusnud 2. Värskemaid uuringuid ei ole olemasoleva olukorra kirjeldamisel kasutatud. Hindajad soovitavad arvestada tegevuste elluviimisel ajakohasemat informatsiooni IKT sektoris toimuvast, sh majanduslanguse mõju ning seika, et ka tasemeõppel IT õppinud isikutel on hetkel olulised raskused isegi praktikakoha leidmisega3.
Siiski leiavad hindajad, et projekti sekkumisloogikal on teatud eelised. Kvaliteetse e-koolituse kaudu on võimalik sihtgrupi vajadustele paindlikult läheneda, luues õppimisvõimaluse ka neile, kel töö- või hoolduskohustuste tõttu on õppimise jaoks aja leidmine raskendatud.
Samas on oluline taolise sekkumisloogika puhul tagada sihtgrupile piisav toetus- ja nõustamisprogramm, mis võtaks osalejate vajadusi arvesse ning maandaks e-koolituse iseloomust tulenevaid riske (sest iseseisva e- õppe eeldus on osalejate kõrge enesejuhtimise pädevus ning piisava keele- ja digioskuste olemasolu). Karjäärinõustamine ja võimaluste tutvustamine ning edulugude alusel innustamine on kindlasti toeks.
2.2. Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid)
2
1
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „riskianalüüs“ ja „tegevused“)
Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta:
Taotluses kirjeldatud riskid ja maandamistegevused on küll asjakohased, kuid taotlus ei sisalda kõiki projekti elluviimise seisukohast oluliste riskide kaardistust ja maandamistegevusi. Taotluse hindajad leiavad, et oluliste riskina on kaardistamata ja maandamata:
• Hinnarisk, sest üle poole projekti eelarvest moodustavad sisseostetavad teenused (Coursera litsentsid, infopäevade korraldamine, lisakoolitused, inspiratsiooni esinejate ja karjäärimentorite teenused). Viidatakse Coursera hinnapakkumisele ning asjaolule, et litsentsid tuleb osta igal aastal. Võimalikku hindade kallinemist aga ette nähtud ei ole, mis on oluline risk (nii Coursera kursuste kui ka kohalike teenusepakkujatega sõlmitavate lepingute puhul), arvestades projekti kolmeaastast perioodi, millesse jääavad sisse olulised maksutõusud (nii tulumaksu tõus kui ka käibemaksu tõus 24%-ni 1. juulist 2025) ning sellest tingitud hinnakasv. Hindajatele jäi ka silma asjaolu, et Coursera litsentside ostu eelarves viidetakse 20%-lise käibemaksumääraga tehtud Coursera hinnapakkumisele (1. jaanuarist 2024 on Eestis käibemaksumäär 22%).
• Töö- või praktikakohtade riski maandamise kirjeldus on üldsõnaline, mainides erinevaid koostööpartnereid, kellega koostöös pakutakse karjäärinõustamist ja toetust tööotsinguil, kuid partnerluskokkuleppeid ja selget rollijaotust partnerite vahel ei ole riski maandamiseks tehtud.
• Ei ole välja toodud kuivõrd läbitavad kursused sobivad Eesti spetsiifiliste tööturu vajadustele tööandjatele, sh kas täieliku veebipõhise koolitusega saavutatavad oskused vastavad Eesti tööandjate ootustele.
• E-kursuse katkestamise riski maandamiseks on kavandatud lisategevusi, kuid need on samuti virtuaalsed kohtumised. Veebipõhine õpe on paindlikum, majanduslikult säästlikum, kuid juba eeldab väga head inglise keele oskust, enesejuhtimise oskust ja häid digikirjaoskusi ning ei pruugi kõigile oskuste omandamiseks sobida.
• Programmis eeldatakse, et osalejal on olemas digivahend ja korralik interneti püsiühendus. Meetmeid ei ole ette nähtud lahendamaks olukorda, kus need tingimused ei ole täidetud.
2.3. Projekti tegevuste elluviimiseks kaasatud partnerid ja koostööpartnerid
(e-toetuse taotlusvormi alajaotus „partnerid“, „tegevused“ ja taotlusvormi lisa 3 „Partneri kinnituskiri“)
3
0
Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta:
Elluviimise vastutus lasub 100% taotlejal. Projekti ei ole kaasatud partnereid (partneri kinnituskirjad puuduvad). Projektitaotluse tekstis on välja toodud koostööpartnerid (ettevõtted, töötukassa, vaimse tervise nõustajad), kuid nende rolli ei ole avatud. Konkreetsete koostöökokkuleppe olemasolu või sisu taotlusest ei selgu.
3. Projekti kuluefektiivsus
8
4
3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ja „eelarve“)
4
2
Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta:
Projekti tegevuste eelarve on planeeritud puudustega (toodud välja punktis 3.2), kuid siiski võimaldab saavutada projekti tulemusnäitajat, kuna kursustel saavad osaleda ka töötavad naised.
Projektis ette nähtud koolitus on veebipõhine, mis on füüsilisest koolitusest soodsam ning projekt seega kulutõhusam.
3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „tegevused“ ja „eelarve“)
4
2
Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta:
Eelarve on planeeritud puudustega, kuid planeeritud vahendite kasutamine toetab osaliselt projekti eesmärkide saavutamist.
Kulude kujunemise põhimõtted mis ei ole arusaadavad:
Turundus (eelarve rida 3)
Projekti turunduseelarve (50 eurot) aasta on hindajate hinnangul äärmiselt tagasihoidlik. Vähetõenäoline on, et saab kulutada ainult 50 eurot aastas turundusele, kui plaanitud on ka podcastid ja inspiratsioonilugude jagamine (taotleja GANTT tabel, GoogleDrive-i fail lk 2). Taotleja kinnitusel on turunduskulud nii madalad, kuna taotlejal on suur jälgijaskond ja infokirja saajate nimekiri (ligi 1 500 inimest), kelle seast saab programmi osalejaid leida. Samuti saavad soovitada taotleja vahendatavaid kursuseid Töötukassa konsultandid ja varasemate programmide läbijad. Hindate hinnangul tagab see projektile vaid piiratud nähtavuse, kui turunduskulusid ei tehta ning piirdutakse ainult avaliku infoga taotleja kodulehel ja Facebook-i lehel, sest taotleja jälgijate kaasatusmäär on madal (taotleja lehele Facebook-is on ainult üksikud like-d). Taotleja on arvestanud, et turundusega tegeleb projektijuht.
IKT oskuste arendamine Coursera keskkonnas ja muud sisseostetavad teenused (eelarve read 5, 6 ja 7) Eelarve ei ole arvestatud hinnariskiga (vt täpsemalt selgituse p. 2.2. juurde) ehk Coursera litsentside ja muude sisseostetavate teenuste kulu on alaplaneeritud. Eelarves peaks olema täpsemini kirjeldatud, kui suur on tasuta esinejate osakaal ja mis osas inimeste tööd tasustatakse.
Praktika, töö ja edasiõppimise võimaluste otsimisele (eelarve rida 8)
Eelarvet planeeritud ei ole, sest see on kavandatud osana projektijuhtimise tegevusest. Projektijuhi tööülesannete loetelu on väga mahukas (turundustegevused, osalejate valimine ja onboardimine, lisakoolitajatega ja karjäärmentoritega kokkulepete sõlmimine, jooksev tehniline töö, sh osalejate toetamine, infopäevade korraldamine ning lisaks rutiinne projektijuhtimisega seonduv aruandlus), mistõttu võib etteantud tööülesannete kvaliteetne täitmine tööaja (projektijuht 0,5 töökohta ja assistent 0,25 töökohta) piires osutuda raskeks.
Projektijuhtimise tegevused (eelarve rida 1)
Projektijuhtimisega hakkab tegelema 0,5 töökohaga tööle asuv projektijuht ja 0,25 töökohaga tööle asuv assistent. Eelarve rea täpsustuse kohaselt on arvestatud projekti eelarvega seotud tegevustega ja aruandlusega ning osalejate vastuvõttu ja toetamisega. Eelarveridade 3 ja 8 kohaselt hõlmab projektijuhtimine aga ka turundustegevusi, praktika, töö ja edasiõppimise võimaluste otsimine osalejatele. Samuti eeldab projekti tegevuste kirjeldus (horisontaalsete tegevuste jaotis), et projektijuhil ja tema assistendil tuleb tegeleda ka muude ülesannetega (osalejate värbamine ja valimine, lisaseminaride läbiviimine, Slack-i keskkonna haldamine, muud tehnilised ülesanded, lisakoolitajate ja karjäärimentorite kaasamisega seonduv töö jne). Ehk eelarve planeerimisel ei ole arvestatud tegeliku projektijuhtimisega seotud töökoormusega, mistõttu võib kavandatud tegevuste kvaliteetne täitmine tööaja piires osutuda raskeks.
4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia
4
2
Taotleja ja partneri võimekus ja rollijaotus projekti elluviimisel.
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel“, „tegevused“ ja „eelarve“ ning lisa 3 „Partneri kinnituskiri“)
4
2
Selgitus punkti 4 hinnangute kohta:
Hindajatena näeme positiivsena, et taotlejal on varasem kogemus samalaadsete tegevuste (koolitused, projektid) läbiviimisel. Hindajatel ei ole kahtlust, et taotleja suudab Coursera kursuste vahendamist puudutavat projekti osa ellu viia. Küsitav on kuivõrd suuteline on taotleja värvata oma jälgijaskonnast väljapoole jäävaid osalejaid (partnerid puuduvad). Näiteks kaasatavate karjäärimentorite kvalifikatsiooni ei ole täpsustatud, kuigi nõustamisteenuste pakkumisel tuleks kasutada kvalifitseeritud spetsialiste. Karjaäärimentori valimisel ei tundu piisav tugineda pelgalt osalejate tagasisidele, nõrkuseks on ka asjaolu, et pole avatud mentorite töökorraldust (kui paljusid mentoreid on kavas kasutada, milline on rollijaotus jne).
Kuna partnereid ei ole kaasatud, siis puudub rollijaotus ja üldsõnaliselt on kirjeldatud koostööd valdkonna ettevõtetega, töö projekti panustavate eriala spetsialistide, koolitajate ja nõustajatega.
5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
4
4
Hinnang lisaks projekti vahetutele eesmärkidele panustamine Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisse ja panustamine riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse.
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljas „valdkonna ülesed näitajad“)
4
4
Selgitus punkti 5 hinnangute kohta:
Projekti seos Eesti pikaajaliste arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on valdavalt selge ja üheselt mõistetav.
Hindajad juhivad siiski tähelepanu ühele asjaolule. Soolise võrdõiguslikkuse näitaja puhul mainitakse panust vertikaalse segregatsiooni vähendamisele ning paranenud tööpositsioonile samas pakutavad koolitused on suunatud IKT valdkonda sisenemiseks vajalike oskuste omandamisele (IT tugispetsialist, IT Automatiseerimine Pythoniga jne) mis ei pruugi kaasa tuua kõrgemat positsiooni karjääriredelil. Naiste toetamine kõrgemalt tasustatud IKT sektorisse sisenemisel vähendab segregatsiooni mitte vertikaalselt vaid horisontaalselt.
Maksimaalne üldhinne
33
23
6. Ettepanek 4
☐ rahuldada taotlus osalises mahus;
Ettepaneku põhjendus5:
X rahuldada taotlus taotletud mahus.
Ettepaneku põhjendus6: