Kiri

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

30.10.2024 nr 2.1.-4/24/888-2760-1

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) algatas seire, et saada ülevaade, kas ja kuidas täidetakse avalikus

sektoris isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud kohustust dokumenteerida kõik

isikuandmetega seotud rikkumised.

Seire raames küsisime Teilt infot selle kohta, kuidas dokumenteerite isikuandmete töötlemisega

seotud rikkumisi ja palju on asutuses olnud rikkumisi. Seiresse valiti 11 avaliku sektori asutust, sh

KOV-id.

Seejärel võrreldi esitatud vastuseid AKI-le esitatud rikkumisteadete arvuga ja Riigi Infosüsteemi

Ameti küberintsidentide registri väljavõtetega, et tuvastada, kas intsidentide sisus oli kattuvusi

või erinevusi. Kokkuvõttes oli avaliku sektori asutustel probleeme nii isikuandmete rikkumistega

seotud intsidentide tuvastamisel kui ka dokumenteerimisel. Lisaks oli mitmel asutusel raskendatud

rikkumistega seotud detailse ülevaate väljastamine AKI-le. 11-st asutusest kahel oli esitatud

andmete põhjal IKÜM nõuete täitmine korras.

Seire tulemusel juhime Teie tähelepanu alljärgnevale.

Olete jätnud isikuandmetega seotud intsidendi(d) korrektselt tuvastamata ja dokumenteerimata.

Vastavalt IKÜM artikkel 4 lg 1 p 12-le on isikuandmetega seotud rikkumine turvanõuete

rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete

juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või

neile juurdepääsu. Näiteks võivad sellised rikkumised olla ametnike poolt tehtud volitamata

päringud erinevatesse registrisse (nn uudishimupäringud), õigustamatu isikuandmete avaldamine

(nt avalikus dokumendiregistris, süsteemis või kodulehel isikuandmete avaldamine) või

küberründe tagajärjel hävitatud või lekkinud andmed.

Intsidendiga on ka tegemist siis, kui toimub turvaintsident, mille tõttu ei ole isikuandmed teatud

aja jooksul kättesaadavad, kuna andmetele juurdepääsu puudumine võib märkimisväärselt

mõjutada füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi. Selguse huvides olgu öeldud, et kui isikuandmed ei

ole kättesaadavad kavandatud süsteemihoolduse tõttu, ei ole see turvanõuete rikkumine.

2 (3)

Eelnevast selgitusest tulenevalt juhime tähelepanu, et võtaksite vastu vajalikud meetmed (nt

koolitada töötajaid isikuandmete seotud rikkumiste tuvastamisel ja kirjeldamisel või vajadusel

täiendada sisedokumente) IKÜM nõuete korrektseks täitmiseks.1

Vastavalt IKÜM artikkel 33 lõikele 5 on vastutaval andmetöötlejal isikuandmete seotud rikkumise

korral kohustus intsident dokumenteerida. Rikkumiste dokumenteerimine on seotud IKÜM artikli

5 lõikes 2 sätestatud vastutuse põhimõttega. Kuivõrd andmetöötleja peab kõik rikkumised

dokumenteerima, on soovituslik pidada sisemist registrit rikkumiste kohta. Registri ülesehitus on

iga andmetöötleja enda otsustada, kuid teatavad elemendid peavad siiski olemas olema, näiteks

IKÜM artikli 33 lõikes 5 on sätestatud, et kirjas peavad olema rikkumise põhjused, toimunu

kirjeldus, mõjutatud isikuandmed ja võetud parandusmeetmed.

Lisaks nendele üksikasjadele on soovitatav, et vastutav töötleja dokumenteeriks ka rikkumisele

reageerimiseks tehtud otsuste põhjendused. Eelkõige tuleks asjaomase otsuse põhjendused

dokumenteerida juhul, kui rikkumisest ei teatata. Seejuures tuleks esitada ka põhjused, mille alusel

vastutav töötleja leiab, et rikkumisest ei tulene tõenäoliselt ohtu üksikisikute õigustele ja

vabadustele. Alternatiivina, kui vastutav töötleja leiab, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli

34 lõike 3 mis tahes tingimus on täidetud, peaks ta olema suuteline esitama selle kinnituseks

piisavaid tõendeid.

IKÜM 33 ja 34 nõuete paremaks täitmiseks oleks hea, kui andmetöötleja oleks sisemistes kordades

või juhendites reguleerinud intsidentide haldamise protsessi, millega on kehtestatud kord, mida

järgida pärast rikkumise avastamist, sealhulgas juhised selle kohta, kuidas intsidendi ulatust

piirata, seda ohjata ja andmed taastada ning kuidas ohtu hinnata ja rikkumisest teatada.

Eelnevast selgitusest tulenevalt juhime tähelepanu, et kontrolliksite üle, et kõik intsidendid oleksid

korrektselt dokumenteeritud ning võtaksite vastu vajalikud meetmed (nt teeksite vastavad

muudatused töösisekorras ja uuendaksite vastavaid dokumente, kus sisalduvad isikuandmetega

seotud intsidendid) IKÜM nõuete korrektseks täitmiseks.

Tuvastasime, et dokumenteerite isikuandmetega seotud rikkumisi asutuse dokumendiregistri

osana, kuid soovitame tungivalt kaaluda alternatiivset võimalust, sest vastasel juhul võib tekkida

oht, et asutusel puudub selge ja detailne ülevaade isikuandmetega seotud rikkumistest.

IKÜM artikli 33 lõikes 5 seonduv dokumenteerimise kohustus on seotud artikli 5 lõikes 2

sätestatud vastutuse põhimõttega. Nii teavitamisele mittekuuluvate kui ka teavitamisele kuuluvate

rikkumiste registreerimise eesmärk on samuti seotud vastutava töötleja isikuandmete kaitse

üldmääruse artiklist 24 tulenevate kohustustega ning järelevalveasutus võib asjaomaseid kandeid

näha nõuda. Seetõttu julgustatakse vastutavaid töötlejaid looma asutusesisest rikkumiste registrit

hoolimata sellest, kas neil on rikkumisest teatamise kohustus või mitte

Vastutav töötleja võib otsustada dokumenteerida rikkumised isikuandmete töötlemise toimingute

registreerimise raames, mida tehakse vastavalt IKÜM artiklile 30. Eraldi registrit ei ole vaja, kui

rikkumisega seotud teave on selgelt tuvastatav ja taotluse korral saab teha registrist rikkumisega

seotud andmete väljavõtte. Registri ülesehitus on iga andmetöötleja enda otsustada, kuid teatavad

elemendid peavad siiski olemas olema, näiteks IKÜM artikli 33 lõikes 5 on sätestatud, et kirjas

peavad olema rikkumise põhjused, toimunu kirjeldus, mõjutatud isikuandmed ja võetud

parandusmeetmed. Register on asutusele abiks andmekaitseliste riskide haldamisel, aidates

tuvastada korduvaid mustreid ja suunata tegevusi kolleegide teadlikkuse suurendamiseks.

Dokumendihaldussüsteem (DHS) on avalikus sektoris üks variantidest isikuandmete rikkumistega

seotud dokumentide koondamiseks aga peab samal ajal võimaldama täita IKÜM-ist tulenevaid

1 Täiendavalt soovitame tutvuda ka Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistega 9/2022, mis käsitlevad isikuandmetega seotud rikkumisest teatamist isikuandmete kaitse üldmääruse alusel. (Versioon 2.0, vastu võetud 28. märtsil 2023)

3 (3)

kohustusi sh analüüsida ja täpsemat ülevaadet anda asutuste isikuandmetega seotud rikkumiste

kohta. DHS-i kasutamine isikuandmete rikkumistega seotud registri pidamiseks avalikus sektoris

võib olla ebasobiv, sest probleeme võib esineda andmete jälgitavuse, haldamise ja säilitamise

nõuetega, mis suurendab õiguslike riskide tekkimise võimalust. Seetõttu tuleks kasutada

lahendusi, mis on loodud andmekaitse vajadusi arvestades.

Käesolevale tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota.

Lugupidamisega

Eleri Pilliroog

andmeturbe ekspert

peadirektori volitusel