Pöördumine

1 / 3

SILLAMÄE LINNAVALITSUS

Hr Meelis Paavel

Juhatuse esimees

Eesti Töötukassa

Hr Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium

Pr Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

PÖÖRDUMINE

Eesti Töötukassa Sillamäe büroo töö jätkamiseks

Lugupeetud hr majandus- ja tööstusminister, pr regionaal- ja põllumajandusminister ja hr

Eesti Töötukassa juhatuse esimees,

21. oktoobril 2024 said Sillamäe Linnavalitsus ja Sillamäe Linnavolikogu info soovist sulgeda

Eesti Töötukassa Sillamäe esindus alates 1. jaanuarist 2025.

Oleme sellise perspektiivi pärast väga mures. Leiame, et esinduse sulgemine ei ole

põhjendatud, ei vasta ettevõtete ega tööotsijate huvidele ega regionaalpoliitika eesmärkidele.

Seepärast taotleme otsuse ülevaatamist, et pidada selles küsimuses dialoogi, tuua välja otsuse

mõjud ning leida lahendusi ja koostöövõimalusi Sillamäel kohapeal Eesti Töötukassa teenuste

osutamiseks.

12 000 elanikuga Sillamäe on maakonnas Narva ja Kohtla-Järve järel suuruselt kolmas linn.

Linna ja linna ümbrusse on koondunud palju suuri tööstusettevõtteid. Seoses sanktsioonide ja

piirangutega, mis puudutavad rahvusvahelist kaubavahetust (Sillamäe ettevõtted on

eksportivad ettevõtted), ning muudatustega põlevkivisektoris, mis tulenevad üleminekust

kliimaneutraalsele majandusele (suur osa Sillamäe elanikke töötavad selles sektoris), on

praegune periood olnud ettevõtete jaoks väljakutseid esitav. Samas on ettevõtted algatanud

uusi projekte ning abi on ka Õiglase ülemineku fondil, seega võib oodata uusi ettevõtteid ja

töökohti. Siiani on Eesti Töötukassa pakkunud head tuge tööjõu koolitamisel ja värbamisel,

kuid esinduse likvideerimine halvendab ettevõtete jaoks neid võimalusi. Riigi pikaajalise

arengustrateegias „Eesti 2035“ on eesmärgina deklareeritud, et Eesti majandus on paindlik

ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades.

Praegune majanduslik olukord väljendub ka tööhõives. Töötuse määr on kõrge. 21. oktoobri

seisuga oli Sillamäel 763 töötut.

Teie:

Meie: 29.10.2024 a nr 2-7/1844-1

2 / 3

Eesti Töötukassa osutab avalikku teenust, mida rahastatakse maksudest ja

töötuskindlustusmaksetest. Vabariigi Valitsus on kehtestanud üldised nõuded avalikele

teenustele, sh nende teenuste arendamiseks. Koostatud on ka juhiseid avalike teenuste

kvaliteetseks osutamiseks, sh roheline raamat. Ka Euroopa Liidu poliitika seab erinevaid

eesmärke ja põhimõtteid avalike teenuste osutamiseks, sh avalike teenuste kättesaadavus

kõigile elanikkonna gruppidele, sõltumata asukohast, sotsiaalsest staatusest või sissetulekust.

Riigi pikaajalise arengustrateegias „Eesti 2035“ on eesmärgina deklareeritud, et Eesti on

inimesekeskne riik ning avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata

elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust. Eesmärk on vältida olukorda, kus

teatud piirkondade elanikud peavad kulutama ebamõistlikult palju aega või ressursse teenuse

saamiseks. Avalike teenuste osutamisega täidab riik temale pandud avalikke ülesandeid, mis

kõige üldisemalt on suunatud isikute põhiseadusega (PS) tagatud õiguste võimalikult tõhusale

realiseerimisele. Otseste avalike teenuste väljaarendamisel tuleb arvestada nii teenuste

kättesaadavuse paranemist (sotsiaalriigi põhimõte – PS § 10, üldine õigus korraldusele – PS §

14) kui legitiimset eesmärki ning sellega kaasneda võivaid inimväärikuse põhimõttest

tulenevate (PS § 10) ning eraelu puutumatuse (PS § 26) põhiõiguste riiveid. Erinevate

põhiseaduslike õiguste ja printsiipide konflikti korral tuleb kontrollida konkreetse abinõu

legitiimset eesmärki ning hinnata selle sobivust, vajalikkust ja mõõdukust eesmärgi suhtes. Ka

Riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et avalikku teenust tuleks käsitleda avaliku väärtuse

kontseptsioonist lähtuvalt, st avalike teenuste analüüsimisel tuleks lähtuda sellest, kas

nendesse tehtud investeering edendab inimeste heaolu ja ühiskonna konkurentsivõimet ning

n-ö teenib end tagasi. Selle kontseptsiooni kohaselt on teenuste korraldamise lähtepunktiks

inimese vajadused, mitte süsteemi loogika. Seega peaks avalike teenuste ümberkorraldamisele

eelnema analüüs ja tuleks rakendada meetmeid, et teenuse kvaliteet ega kättesaadavus ei

halveneks – kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine ei ole avaliku teenuse osutajale valikuks,

vaid kohustuseks.

Kui 800 inimest (Sillamäe elanikku) peavad iga kuu sõitma mitukümmend kilomeetrit

teistesse omavalitsusüksustesse, selle asemel et teenused oleksid jätkuvalt kättesaadav koha

peal, halvendab see kindlasti oluliselt teenuse kättesaadavust ja tõenäoliselt ka kvaliteeti.

Kohtumisel selgitas Ida-Virumaa osakonna juhataja, et Ida-Virumaal on ühistransport hästi

korraldatud ja kliendid saavad kasutada ühistransporti. Iga kliendi kohta läheb külastuseks

ühistranspordi kasutamine maksma 3 eurot. Ilmselt tuleb lisaks maakonnaliinidele kasutada ka

teisi ühistranspordivahendeid, mis kliendi kulu suurendavad. Lisaks tuleb arvestada, et

teekonnaga kaasneb ajakulu ca 2 tundi. Puuduva või osalise töövõimega klientide osakaal on

ca 20% - nendel klientidel võib teekond teise omavalitsusse nõuda täiendavat pingutust.

Lõppkokkuvõttes ei saa klientide hulka arvestades pidada mõistlikuks ja teenuse

kättesaadavust tagavaks olukorda, kus 800 inimest peavad sõitma mitukümmend kilomeetrit

teenuse saamiseks, kui on võimalik, et teenus korraldatakse koha peal. Osakonnajuhataja

selgitas ka, et teenuseid saab osutada telefoni teel ja üha rohkem suunatakse kliente

elektroonilistesse kanalitesse. See on kindlasti õige suund, kuid teadaolevalt ei saa paljusid

toiminguid telefoni teel teha ja paljusid teenuseid telefoni teel osutada. Kuigi digitaliseerimine

ja e-teenuste laienemine on Eestis üldiselt tugev ja toetab tööotsijaid, ei ole kõik kliendid

võrdselt valmis või võimelised kasutama ainult elektroonilisi lahendusi. See võib olla

probleem eriti vanemaealiste ja vähekindlustatud inimeste jaoks, kes võivad vajada

Töötukassa abi, kuid kellel puudub mugav ligipääs arvutile ja internetile. Seepärast jääb

kliendile ikkagi vajadus füüsiliselt klienditeenindaja juurde minna.

Arvestades hetkel registreeritud töötute arvu, on Töötukassa Sillamäe esindus töötutele väga

oluline: just kohapeal pakutakse igakülgset abi ja tuge, et hõlbustada tööotsimist, arendada

3 / 3

vajalikke oskusi ja pakkuda rahalist tuge tööotsingu perioodil. Esindustes saavad töötud

suhelda isiklikult Töötukassa spetsialistidega, kes aitavad neil kaardistada oma vajadusi ja

tööturuvõimalusi, leida sobivaid töökohti ning vajadusel suunavad täiend- või ümberõppele.

Nõustajad abistavad samuti tööotsingus, karjäärivalikutes, CV koostamisel ja

tööintervjuudeks ettevalmistumisel. Kohapealne abi ja teave annab töötutele võimaluse saada

vastuseid kohe ja lahendada kõik küsimused, mis võivad tööotsingute ajal üles kerkida.

Psühholoogiline ja karjäärinõustamine on samuti efektiivsemad näost näkku kohtumiste

vormis, kus nõustaja saab põhjalikult hinnata tööotsija olukorda ja vajadusi. Kui teenust

osutatakse ainult virtuaalselt, võivad mõned tööotsijad end ühiskonnast isoleerituna tunda,

mis võib vähendada nende motivatsiooni.

Teenuse koha peal korraldamiseks on erinevaid võimalusi ja selleks pakume koostööd.

Vajadusel on linn võimeline aitama sobilike ruumide leidmisel. Ka koha peal osutatavate

teenuste hulk ja korraldus oleks võimalik läbi rääkida.

Ühe argumendina tõi Ida-Virumaa osakonna juhataja välja, et paljud Sillamäe elanikud

otsivad tööd ka väljaspool Sillamäed ja väljaspool maakonda ning on seetõttu nõus liikuma.

Sellise seisukohaga me nõustuda ei saa. Esiteks on kogu maakonnas hetkel pakkuda umbes

poole vähem töökohti kui ainuüksi Sillamäel on töötuid. Seetõttu on päris selge, et inimesed

on valmis vastu võtma tööd ka väljaspool Sillamäed või maakonna piire, kui siin hetkel

sobivat tööd pakkuda pole. Teiseks peaks tööturupoliitika toetama regionaalpoliitikat ja

majanduse struktuurimuutusi tööturumeetmete abil. Eesti inimarengu aruande järgi liiguvad

inimesed sinna, kus heaolu on suurem ning mobiilsuse käivitajaks on see, kas avalikud ja

erasektori teenused on lihtsasti kättesaadavad või mitte. Rändeandmed kinnitavad, et peamine

väljarände sihtkoht on Sillamäelt lahkunute jaoks Tallinn. Arvestades ka eelpool kirjeldatud

muutusi ettevõtluskeskkonnas, peaksid tööturumeetmed ja -teenused tagama kättesaadavad

tasuvad töökohad ja kvaliteetsed avalikud teenused üle Eesti ja leidma võimalusi kohapealsete

arengute toetamiseks, tööjõu ettevalmistamiseks ja selleks eelkõige kohalike elanike

tööturumeetmetega toetamiseks.

Eeltoodust lähtudes ei pea Sillamäe Linnavolikogu ja Linnavalitsus Eesti Töötukassa Sillamäe

büroo sulgemist põhjendauks ega õigeks. Teeme Teile ettepaneku pidada läbirääkimisi otsuse

ülevaatamiseks ja Sillamäe elanikele Sillamäel kohapeal tööturuteenuste osutamise

võimaluste kokkuleppimiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Valeri Abramovitš Tõnis Kalberg

volikogu esimees linnapea