Tagasiside hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koht

Rahandusministeerium Teie 18.09.2024 nr 1.1-10.1/4134-1
[email protected] Meie 30.10.2024 nr 4/178





Arvamuse esitamine hoiu-laenuühistu
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Lugupeetud Jürgen Ligi!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas, millega on plaanis hoiu-laenuühistute tegevust oluliselt muuta. Oleme eelnõuga tutvunud ning järgnevalt esitame oma märkused ja ettepanekud seoses eelnõuga.

1. Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärki tänasest põhjalikumat hoiu-laenuühistute (edaspidi ka HLÜ) tegevust reguleerida. Siiski näeme endiselt, et mitmed eelnõuga plaanitavad muudatused on liiga karmid ja neid ei ole vaja ellu viia, sest need ei ole hädavajalikud ega proportsionaalsed, et eelnõu eesmärke täita. Näiteks näeb eelnõu ette, et 1. juulist 2025 ei või enam uusi liikmeid vastu võtta (eelnõu § 1 p 63) ja teha hoiuseintresside reklaami (eelnõu § 6), alates 1. jaanuarist 2026 tõuseb minimaalse osakapitali nõue hetkel kehtivalt 31 950 eurolt 125 000 euroni (eelnõu § 1 p 27) ning 2028. aasta 31. detsembriks tuleb saada Finantsinspektsioonilt ühistupanga tegevusluba (eelnõu § 1 p 63).

2. Endiselt teeb meile kõige rohkem muret plaan, mille järgi peavad HLÜ-d oma tegevust 2029. aastast jätkama ühistupangana või oma tegevuse tänasel kujul lõpetama (eelnõu § 1 p 63-64). Selline ettevõtluse piiramine riigi poolt peab olema väga põhjalikult analüüsitud ja põhjendatud, et mitte piirata ettevõtlusvabadust. Siiski ei selgu eelnõu seletuskirjast ega märkuste tabelist endiselt piisavalt selgelt, miks seadusekuulekad HLÜ-d oma tegevuse ümber kujundama peavad.

3. Lisaks on meie liikmed väljendanud muret, et eelnõu muudatused, näiteks eelpool mainitud uute liikmete kaasamise keeld, koostoimes põhjustavad hoiu-laenühistute pankrotistumise ja 2029. aastaks ei ole Eestis ühtegi HLÜ-d. Nimelt näevad ettevõtted, et eelnõuga ette nähtud muudatused ei võimalda neil kaasata piisavalt vahendeid, et täita eelnõuga ette nähtud nõudeid ja viia eelnõu järgse mõne aasta jooksul edukalt läbi kulukas ühistupangaks ümberkujundamise protsess. Seega näeme, et eelnõu muudatuste ajakohasus ja proportsionaalsus vajavad endiselt täiendavat analüüsi.

4. Lisaks leiame, et kolmanda etapi muudatusi ei ole vaja koheselt ellu viia, vaid piisaks eelnõu eesmärkide täitmiseks asjakohaste esimese ja teise etapi muudatuste vastuvõtmisest. Seejärel on võimalik hinnata, kas kolmanda etapi muudatusi on vaja või mitte.

Kaubanduskoja ettepanek:
Teeme taaskord ettepaneku esmalt jõustada need esimese ja kolmanda etapi muudatused, millega suureneb hoiu-laenuühistute läbipaistvus ning kaasneb liikmete senisest parem kaitse ja suuremad õigused, kuid mis ei sunni hoiu-laenuühistuid oma tegevust lõpetama või ümber kujundama ühistupangaks. Kui hiljem selgub, et esimese ja teise etapi muudatustest ei piisa eelnõu eesmärkide täitmiseks, võiks kasutusele võtta veelgi rangemad meetmed nagu näiteks hoiu-laenuühistute ümber kujundamine ühistupankadeks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Peadirektor










Ann Raun [email protected] 6040071

Rahandusministeerium Teie 18.09.2024 nr 1.1-10.1/4134-1
[email protected] Meie 30.10.2024 nr 4/178





Arvamuse esitamine hoiu-laenuühistu
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Lugupeetud Jürgen Ligi!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas, millega on plaanis hoiu-laenuühistute tegevust oluliselt muuta. Oleme eelnõuga tutvunud ning järgnevalt esitame oma märkused ja ettepanekud seoses eelnõuga.

1. Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärki tänasest põhjalikumat hoiu-laenuühistute (edaspidi ka HLÜ) tegevust reguleerida. Siiski näeme endiselt, et mitmed eelnõuga plaanitavad muudatused on liiga karmid ja neid ei ole vaja ellu viia, sest need ei ole hädavajalikud ega proportsionaalsed, et eelnõu eesmärke täita. Näiteks näeb eelnõu ette, et 1. juulist 2025 ei või enam uusi liikmeid vastu võtta (eelnõu § 1 p 63) ja teha hoiuseintresside reklaami (eelnõu § 6), alates 1. jaanuarist 2026 tõuseb minimaalse osakapitali nõue hetkel kehtivalt 31 950 eurolt 125 000 euroni (eelnõu § 1 p 27) ning 2028. aasta 31. detsembriks tuleb saada Finantsinspektsioonilt ühistupanga tegevusluba (eelnõu § 1 p 63).

2. Endiselt teeb meile kõige rohkem muret plaan, mille järgi peavad HLÜ-d oma tegevust 2029. aastast jätkama ühistupangana või oma tegevuse tänasel kujul lõpetama (eelnõu § 1 p 63-64). Selline ettevõtluse piiramine riigi poolt peab olema väga põhjalikult analüüsitud ja põhjendatud, et mitte piirata ettevõtlusvabadust. Siiski ei selgu eelnõu seletuskirjast ega märkuste tabelist endiselt piisavalt selgelt, miks seadusekuulekad HLÜ-d oma tegevuse ümber kujundama peavad.

3. Lisaks on meie liikmed väljendanud muret, et eelnõu muudatused, näiteks eelpool mainitud uute liikmete kaasamise keeld, koostoimes põhjustavad hoiu-laenühistute pankrotistumise ja 2029. aastaks ei ole Eestis ühtegi HLÜ-d. Nimelt näevad ettevõtted, et eelnõuga ette nähtud muudatused ei võimalda neil kaasata piisavalt vahendeid, et täita eelnõuga ette nähtud nõudeid ja viia eelnõu järgse mõne aasta jooksul edukalt läbi kulukas ühistupangaks ümberkujundamise protsess. Seega näeme, et eelnõu muudatuste ajakohasus ja proportsionaalsus vajavad endiselt täiendavat analüüsi.

4. Lisaks leiame, et kolmanda etapi muudatusi ei ole vaja koheselt ellu viia, vaid piisaks eelnõu eesmärkide täitmiseks asjakohaste esimese ja teise etapi muudatuste vastuvõtmisest. Seejärel on võimalik hinnata, kas kolmanda etapi muudatusi on vaja või mitte.

Kaubanduskoja ettepanek:
Teeme taaskord ettepaneku esmalt jõustada need esimese ja kolmanda etapi muudatused, millega suureneb hoiu-laenuühistute läbipaistvus ning kaasneb liikmete senisest parem kaitse ja suuremad õigused, kuid mis ei sunni hoiu-laenuühistuid oma tegevust lõpetama või ümber kujundama ühistupangaks. Kui hiljem selgub, et esimese ja teise etapi muudatustest ei piisa eelnõu eesmärkide täitmiseks, võiks kasutusele võtta veelgi rangemad meetmed nagu näiteks hoiu-laenuühistute ümber kujundamine ühistupankadeks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Peadirektor










Ann Raun [email protected] 6040071