Saatja: Eesti Mõisakoolid <estmoisakool@gmail.com>
Saadetud: 30.10.2024 14:22
Adressaat: Eesti Mõisakoolid <estmoisakool@gmail.com>
Teema: Fwd: Pöördumine HTM kutseharidus mõisates
Pöördumine
Eesti Mõisakoolide Ühendus taunib Haridus- ja teadusministeeriumi kava
kolida kutsekoolid välja mõisahoonetest.
Eesti mõisakoolide lugu on Eesti rahvusliku ja riikliku ambitsiooni olla
haritud rahvas ere näide. 1920. aastate alguses kui ehitati üles
koolivõrku võeti kolmandik võõrandatud mõisatest kasutusele koolidena, et
tagada lastele head ja kõrgete lagedega valgusküllased õppimisvõimalused.
Läbi sajandi on mõisakoolid näinud erinevaid olusid, aga koolid on
suutnud enam kui sajandi suutnud tõestada, et unikaalne, ajaloost tiine
õpikeskkond, toetab hariduse ideaale. Mõisakool on kohaliku haridus- ja
kultuurielu keskus ja oluline tasakaalustatud regionaalarengu toetaja.
Läbi terve sajandi on mõisakoolides olnud ka ametikoole, kutseõpe on
toetanud ajaloolist järjepidevust nii mõisakompleksi hoonete kui maaelu
hoidmisel. Näiteks Olustvere on sisuliselt ainus mõis, kus tajub juba
maanteelt vaadates mõisa kultuuri ajaloolist rolli seal haritakse maad,
kasvatatakse loomi, võõrustatakse külalisi. Tänu koolile on Eesti
kultuuripärandina kõrgelt hinnatud Olustvere ja Suuremõisa nii nagu
teisedki mõisakoolid ligipääsetav laiemale avalikkusele.
Maakoolid toetavad otseselt regionaalarengut, tagamaks noorte püsimise
maapiirkonnas ning haritud inimeste tööhõive. Noorte, aga ka
täiskasvanute kutseõpe tagab laiema tööhõive tsükilõpe väljaspool
linnasid tagab õppijatele sobiva keskkonna teadmiste omandamiseks, samas
pakub see tööd kohalikele kauplustele, majutusettevõtetele, olgu selleks
koolid ise või eraettevõtjad. Mitmed mõisakoolid on keskendunud ka
erivajadustega õpilastele sobiliku keskkonna pakkumisele.
Eesti Mõisakoolide Ühendus arutas 19. oktoobril 2024 oma üldkoosolekul
Haridus- ja Teadusministeeriumi kava kutseharidusreformi raames kolida
mõisakoolidest ja laiemalt maapiirkondadest ära mitmed kutsekoolid kulude
optimeerimise eesmärgil. Ühendus leiab, et selline tegevus ei järgi Eesti
üldist ambitsiooni edendada hariduspõhist ja regionaalselt tasakaalus
riiki ega toeta senini propageeritud elukestva õppe põhimõtteid. Samuti
ei taga see ühist vastutust kultuuripärandi säilimise ja kasutamise eest.
Kavandatavad tegevused on otseselt vastuolus Euroopa Majanduspiirkonna
ehk nn Norra programmi põhimõtetega, mille vahenditest on
Kultuurministeerium aastaid HTMi vastutusalasse kuuluvaid mõisakoole
korrastanud ja edendanud. Tuletame meelde, et programmi eesmärk oli
ebavõrdsuse vähendamine võrdsete võimaluste ja regionaalarengu
toetamisega.
Ühendus on nõus, et mitmetel juhtudel ei ole kutsehariduse senine
majandusmudel tänases olukorras jätkusuutlik, samas on just ametikoolidel
mitmeid võimalusi suurendada omatulu ja leida võimalusi oma tegevuste
toetamiseks samas võimestades kohalikke kogukondi.
Ühendus on seisukohal, et kutseõppeasutuste väljakolimine mõisakoolidest
toob kaasa regionaalse ja haridusliku ebavõrduse ning suretab
väärtuslikku elukeskkonda maapiirkondades.
Ühendus kutsub osapooli kaasa mõtlema 31. oktoobril Hiiu-Suuremõisas
toimuval avalikul arutelul, mis käistleb HTMi kava kolida ametikool välja
Hiiu-Suuremõisast, mis on Eesti üks unikaalsemaid barokkmõisaid ja mis on
heas seisukorras tänu kooli pidevale toimetamisele kogu mõisakompleksis.
Samuti juhib Ühendus tähelepanu Vana-Vigala kutsehariduskeskuse ümber