Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Annika Hramov

[email protected]

Teie 28.09.2024 Meie 30.10.2024 nr 2.3-8/24/2473-2

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles küsite AKI seisukohta, kas

avalikus internetipunktis me peame nõudma isiku tuvastamist. Teil on raamatukogus avalik

internetipunkt ja praegu kaalute, kas arvutite haldussüsteem peaks sisaldama inimeste

registreerimisfunktsiooni nende tuvastamiseks. Seni pidi inimene, kes tahab Teie avalikku arvutit

kasutada, ennast tuvastama dokumendi alusel ja panema oma kasutuse paberile kirja. Nüüd aga

on tekkinud asutuses arvamusi, et Teil ei ole vaja neid ehk tuvastada.

Selgitame, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 ehk isikuandmete kaitse

üldmääruse (edaspidi IKÜM) järgi on isikuandmete töötlejal on kohustus järgida IKÜM artiklis

5 sätestatud põhimõtteid, milleks muu hulgas on seaduslikkuse, eesmärgipärasuse ja

minimaalsuse põhimõtted. Nende kolme põhimõtte järgi peab isikuandmete töötlemiseks olema

alati seaduslik alus (IKÜM artiklis 6 sätestatud õiguslik alus, eriliigiliste isikuandmete puhul

lisaks artiklist 9 tulenev erand) ning töötlemine peab olema piiratud sellega, mis on vajalik nende

andmete töötlemise eesmärgi seisukohast. Seega ka seda, kas Teil on vajalik koguda isikute

andmeid arvuti kasutamisel peaksite hindama just Teie ise andmetöötlejana ning kui sellist

vajadust ei esine, siis ei tuleks seda ka teha. Samas on oluline, et olemas oleks ka õiguslik alus

nende andmete töötlemiseks, ka see alus peaks olema andmetöötlejal endal läbi mõeldud ja AKI

ei saa selles osas öelda ette, millisel alusel andmete töötlemine Teil hetkel toimub ja kas selleks

eesmärgiks on see vajalik. AKI-le hetkel teada olevalt ei tule raamatukogu internetipunktide

jaoks kohustust tuvastada tingimata isikusamasus, kuid see ei tähenda, et õiguslik alus andmete

küsimiseks ei pruugi olemas olla.

Näiteks tulenevalt rahvaraamatukogu seaduse (RaRS) § 15 lg-le 2 „Rahvaraamatukogu

põhiteenused on teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele

üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Rahvaraamatukogu

põhiteenused on tasuta.“ Sama sätte esimese lõike kohaselt võib rahvaraamatukogu1 teenuseid

võib kasutada igaüks, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 17 lõikes 3 nimetatud juhul.

Viimati nimetatud juhud on eriteenused (kopeerimine, andmebaaside kasutamine, tõlked ja muu),

mis võivad olla ka tasulised. Lisaks on RaRS §-s 21 täpsustatud: „Avaliku teabe seaduse alusel

üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabega tutvumiseks võimaldatakse teabe

taotlejal kasutada arvutit. Kui üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabele soovib

juurdepääsu rohkem isikuid, kui raamatukogu jõuab teenindada, on raamatukogu kohustatud

korraldama soovijate eelregistreerimise. Raamatukogu töötaja on kohustatud isikuid abistama

riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebilehtedele juurdepääsu saamiseks.“

1 RaRS § 2 lg 2 järgi: „Rahvaraamatukogu käesoleva seaduse tähenduses on munitsipaalraamatukogu, kes kogub,

säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud (edaspidi teavikud) ning

avalikud andmebaasid.“

2 (2)

Samas ei tule seadusest selget regulatsiooni, kuidas tuleks käituda arvuti kasutajate soovidega,

sh kas on alati vajalik isikute registreerimine nimeliselt. Põhiülesannete puhul saab olla

õiguslikuks aluseks nt avaliku ülesande täitmine. Arvutid mille kaudu saab isik ligi avaliku teabe

seaduse alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabele, on säte näinud ette

kohustuse teha üldregistreerimise vajaduse tekkimisel. Sellisel juhul oleks seega minimaalsuse

põhimõtet arvestades isikuandmete kogumiseks alus sellel eesmärgil olemas. Kui sellitele

lehtedele soovitakse ligipääsu ilma järjekorra seadmise vajaduseta, on küsitav, milleks on

sellisele tasuta teenusele ligipääsuks vajalik isikuandmeid koguda.

Muudel eesmärkidel ja juhtudel arvuti kasutamise teenuse osas (nt sotsiaalmeedias olemiseks,

koolitööks, arvutimängudeks) seadus täpsemaid reegleid ette ei näe. Sellisel juhul peaks olema

asutuses selge, kas tegu on jätkuvalt avalikes huvides oleva põhiülesande täitmisega või

eriteenusega, mille eest on lubatud küsida ka tasu. Viimasel juhul on AKI hinnangul siiski pigem

küsitav, kas saab rääkida avalikes huvides oleva ülesande täitmisest või oleks tegu pigem

lisateenusena arvuti kasutamiseks sõlmitud lepingu täitmiseks isikuandmete töötlemisega.

Eriteenuse osutamiseks ja selle reeglite järgimiseks võib olla põhjendatud koguda andmeid, et nt

veenduda, et kasutatakse ainult teatud aeg arvutit või kes on rikkunud oma kasutuse ajal

kasutusreegleid vms, kuid lõpliku hinnangu peate ise andma, kas selline andmete kogumine on

vajalik. Kuid ka sellisel juhul peab enne olema selgeks tehtud õiguslik alus ja mis teenuse liigiga

on tegu. AKI ei saa seega hetkel anda lõpliku hinnangut, mis õiguslikul alusel ja eesmärgil Te

saate isikuandmeid koguda, sest see nõuaks põhjalikumat ülevaadet Teie teenuste protsessist ja

andmetöötlusest.

Eelnev tähendab, et ka praegusel juhul peaks raamatukogu kui andmetöötleja ise hindama, mis

õiguslikul alusel ja mis eesmärgil isikute andmeid arvuti kasutamisel täpselt töödeldakse. Ka

õigusliku aluse olemasolul tuleb lisaks läbi mõelda, kas andmete kogumine sellises mahus on ka

vajalik ja mis eesmärgil ning kui kaua neid andmeid säilitatakse. Andmetöötlusega seonduv

peaks olema kajastatud ka asutuse andmekaitsetingimustes.

Vajadusel soovitame pöörduda küsimuses abi saamiseks ka täiendavalt oma

andmekaitsespetsilisti poole [email protected] nagu on toodud välja Äriregistri kontaktides

Teie asutusega seoses. Andmekaitsespetsilist peaks oskama anda täpsemat nõu konkreetselt Teie

olukorrast lähtudes, kas ja milline õiguslik alus on Teil isikuandmete töötlemiseks ja kas selle

eesmärgi jaoks tohib isikuandmeid koguda.

Loodame, et meie selgitustest oli abi.

Lugupidamisega

Jekaterina Aader

jurist (tiimijuht)

peadirektori volitusel