Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.3-8/24/2759-1 |
Registreeritud | 30.10.2024 |
Sünkroonitud | 31.10.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
Sari | 2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine |
Toimik | 2.3-8 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigi Kinnisvara AS |
Saabumis/saatmisviis | Riigi Kinnisvara AS |
Vastutaja | Irina Meldjuk (Andmekaitse Inspektsioon, Õigusvaldkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) viib Haridus- ja Teadusministeeriumi nimel (st hankijaks on RKAS, tellijaks/lepingupartneriks HTM) läbi heakorrateenuse hankeid, hangitakse sise- ja välikoristust riigigümnaasiumides. Hangetes on nõutav, et koolis teenust osutavatel puhastusteenindajatel peab olema kehtiv tervisetõend. Töövõtja (koristusettevõte) on viidanud, et neil pole õiguslikku alust oma töötaja tõendit lepingupartnerile edastada:
Perearst.ee kodukal on kirjas, et tervisetõend on dokument, millega tõendatakse tervisetõendi taotleja tervislik seisund (https://www.perearst.ee/wp-content/uploads/2017/08/Tervisetoendi-koostamise-juhend-taotlejale-.pdf), seega on tervisetõendis sisalduvad andmed terviseandmed. Terviseandmete puhul on tegemist eriliiki isikuandmetega, millele kehtivad rangemad reeglid. Eriliiki isikuandmeid võib töödelda ainult siis, kui esineb mõni isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 lõikes 2 nimetatud õiguslik alus - siin on kokkuvõtlikult öeldud, millal võib eriliigisi andmeid töödelda (st mh edastada teisele isikule): https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/tootlemise-oiguslikud-alused. XXX OÜ võib töödelda, kuna meil on selleks õiguslik alus (NETS § 13 tulenevalt, kus mh öeldud, et tööandjale esitatakse tervisetõend), kuid AKI lehel esile toodud alustest ei kohaldu mu meelest praegu ükski, mis võimaldaks andmete edastamist lepingupartneritele.
Sisuliselt on mul võimalik teile kinnitada, et need on lasteasutustes töötavate isikute puhul olemas, kuivõrd seadus seda nõuab, kuid nende eraldiseisev edastamine ei ole võimalik, kuna puudub õiguslik alus.
Koolipidajal on kohustus põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS) tulenevalt tagada õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse (PGS § 44 lg 1). Siia alla võiks panna ka kohustuse võtta tarvitusele meetmed viiruste leviku piiramiseks, st veendumise, et koolis mistahes alusel tegutsevad isikud ei oleks nakkusohtlikud. Kooli kohustused PGSi alusel on käinud läbi ka riigikohtu praktikast:
PGS § 4 lg 2 ja § 7 lg 1 kohustavad põhikoolipidajat ja põhikooli looma mh turvalise õppekeskkonna. PGS § 44 lg 1 sätestab, et kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Turvalisuse tagamise eesmärk on ennetada ohustavaid olukordi (05.12.2017, 3-14-52324/185, p 15). Kui õpilase vaimset või füüsilist turvalisust või tervist on koolis viibimise ajal kahjustatud, eeldatakse, et kool või koolipidaja on rikkunud PGS § 44 lg 1. Tõendamiskoormus koolis toimunu suhtes võib minna üle vastustajale (koolile), kui on tõendatud, et kahju tekkis lapse koolis viibimise ajal (p 18.1).
Järeldame, et ei peaks olema otsest takistust, kui koolipidaja kontrollib PGSist tulenevalt lastega vahetult kokku puutuvate puhastustöötajate tervisetõendi olemasolu.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) § 13 lg 1 ütleb:
(1) Tööandja on kohustatud tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut, nõudma tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta on nõutav järgmistelt töötajatelt:
3) õpetajad ja lasteasutuse töötajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokkupuutuvad töötajad;
NETS §-s 13 on märksõnaks „tööandja“ (tööandja on kohustatut nõudma tõendit). Tööandjat saaks siinkohal tõlgendada laiendavalt, lugedes selle alla kas hankija (RKAS) või siis koolipidaja (teenuse tellija). Ei tohiks olla vahet, millises juriidilises vormis koristusteenust tellitud on. Kui koristaja oleks otse kooli palgal, siis oleks igal juhul koolipidaja õigustatud tõendit küsima. Miks peaks riigihanke läbi tellitud teenuse puhul asi teisiti olema. Tööd annab koristajale RKAS/koolipidaja ning PGSi järgsete kohustuste delegeerimine koristusteenuse firmale tundub veidi kaheldav. Kui koolipidaja on oma kohustusi rikkunud, on tegemist riigivastutuse küsimusega (Kohtuasjas, kus kaebaja nõuab kahju hüvitamist koolipidaja ja/või kooli hoolsuskohustuse rikkumise tõttu, tuleb tuvastada tavapärased riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud kahju hüvitamise eeldused, sh mittevaralise kahju korral vastustaja süü, Riigikohtu 05.12.2017 otsus 3-14-52324/185, p 18).
Eeltoodust tulenevalt palume seisukohta, kas RKASil ja/või koolipidajal (HTMil või konkreetsel koolil) on õigus üle kontrollida/veenduda, kas teenust osutaval koristajal, kes puutub vahetult lastega/noorukitega kokku, on olemas selleks vajalik kehtiv tervisetõend, või peab piirduma üksnes töövõtja (koristusettevõtte) sellekohase kinnitusega.
Agur Maandi
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn |
|
|
*** KONFIDENTSIAALSUSHOIATUS*** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) võib sisaldada ärisaladust ning seda võivad kasutada vaid e-kirja
adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage
e-kiri oma arvutist.