Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 30.09.2024 nr 10-11/2228-1

Meie 23.10.2024 nr 9.3-4/24/9820-2

Meeruse sadama detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 85 lg 1 alusel Skepast & Puhkin

OÜ poolt täiendatud „Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamise (edaspidi KSH) aruande“ kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks.

Amet on kooskõlastanud detailplaneeringu tingimustel, mis on toodud ameti 09.01.2024 kirjas

nr 9.3-1/23/5250-4.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada kaubasadama asemel jahisadam ning uus

ärifunktsiooniga elamukvartal, mis moodustatakse tootmismaa sihtotstarbega Kopliranna tn 47,

Kopliranna tn 49, Kopliranna tn 53b ja ärimaa sihtotstarbega Klassi tn 1 kinnistutest määrates

alale ehitusõiguse piirkonda sobivate kõrgusega hoonete, 2 kuni 6-korruseliste ärihoonete,

korterelamute või äripindadega korterelamute ehitamiseks. Võrreldes algatatud

detailplaneeringu lahendusega on detailplaneeringus tehtud ka ettepanek planeeringuala piiri

muutmiseks 15,60 ha-lt 13,28 ha-le, kuna nii käesolevale Meeruse sadamaalale kui ka

kõrvalolevale Bekkeri sadamaalale on koostatud ühtne arhitektuurne lahendus ning tulenevalt

sellest on slipi alla jääv osa määratud kõrvaloleva Bekkeri sadamaala detailplaneeringu alasse.

Detailplaneeringuga moodustatakse alale 24 krunti. Kavandatud äri ja korterelamute osakaal on

kuni 50% elamumaa ja ärimaa osakaal 50%.

KSH aruandes on muuhulgas toodud meetmed:

Projekteerimis- ja/või ehitusaegsed meetmed

 „Väliskeskkonda paigaldatavad tehnoseadmeid (nt hoonete välisseintele või katustele

väljatõmbeventilaatoreid, konditsioneere, soojuspumpasid vms) ning muud tööstusmüra allikad

peavad olema valitud ja paigaldatud selliselt, et need ei põhjusta ülenormatiivset müra

naaberaladele.

 Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide

järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 6 lg

1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele, büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus-

ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud

kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni

sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.

 Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes.

 Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”

tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest”

2(3)

toodule tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde

ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja

ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide

valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-

EN ISO 717.

 Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”

tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest”

toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt

selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga

elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R’ tr,s,w+Ctr ≥ 30-35 dB, olenevalt

projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja

välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast,

võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.“

Ehitusaegsed meetmed

 „Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtivate müra normtasemetega ja korraldada

tööd viisil, et on tagatud normidest kinnipidamine

 Väga mürarikaste ning vibratsiooni tekitavate t.ööde teostamist ja tehnoloogiate (seadmete

müraemissiooniga LW = 115-120 dB) kasutamist on soovitav vältida öisel ajal ning soovitavalt

ka puhkepäevadel.

 Peamine ehitustöödega seotud veokite liiklemine on soovitav sättida päevasele ajale.

 Töökeskkonna müra ja vibratsioon tasemed peavad olema kooskõlas töötervishoiu ja

tööohutuse seadusest tulenevate nõuetega.

 Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada võimaliku vibratsiooniga ning vajadusel võtta

tarvitusele meetmed vibratsiooni kahjulike mõjude ennetamiseks. Olenevalt ehitustööde

olemusest, saab vajadusel vahetult ehitusala lähedusse jäävatele müra- ja

vibratsioonitundlikele hoonetele teostada ülevaatuse enne maapinna kaudu levivat vibratsiooni

tekitatavate ehitustöid teostamist. Iseloomulikesse kohtadesse võib paigaldada „majakad“,

mille abil saab hinnata, kas vibratsioon või vajumid on hoone tarindeid mõjutanud (nt kas praod

hoonel on suurenenud). Pragude ohtlikkuse hindamiseks ehitistes kasutatakse põhiliselt

pragudele paigaldatud paber- või kipsmajakaid. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada

sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr 78 nõudeid. Kasutusaegsed meetmed

 Nii Meeruse sadamaala väljaarendamisega kui ka Meeruse ja Bekkeri sadamaalade

väljaarendamise koosmõjus ei tohi põhjustada ülenormatiivset mürataset Ankru, Vasara ja

Marati tn äärsetele elamualadele. Normikohase mürataseme saavutamiseks tuleb rakendada

leevendusmeetmeid, nagu nt:

- Alternatiivsete liikumisviiside eelistamine (ühistranspordi ja kergliikluse eelistamine,

kergliiklusteede võrgu tihendamine jmt), vt täpsemalt Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra

vähendamise tegevuskavast aastateks 2019-2023101;

- Liikluskoormuse vähendamine või ümbersuunamine;

- Raskeliikluse piirangud

-Kiiruspiirangud;

- Ehituslikud võtted – eelkõige fassaadide (nt fassaadide renoveerimine, sobilikud materjalid ja

heliisoleerivad kihid) ja avatäidete (nt uued sobiva heliisolatsioonivõimega aknad)

heliisolatsioonivõime suurendamine jms;

- Ühistranspordist lähtuva müra vähendamine (sh trammi- ja raudteede tehnilise seisukorra

parandamine). Leevendusmeetmed on tõhusad, kuna aitavad vähendada müratasemeid. „

Meetmed seoses võimaliku radooniohuga „Ehitusprojektis koostamisel juhinduda ja tagada hoonete siseruumides radooniohutu keskkond

vastavalt standardis EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule ning rakendada vastavad meetmed ehitusel ja

ehitusprojektide koostamisel. Meede on tõhus, kuna aitab ennetada radooniohtu ja negatiivset

mõju inimese tervisele.“

3(3)

Amet on tutvunud esitatud dokumentidega ning jääb oma seisukohale ega esita

vastuväiteid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee