Leping

1 (5)

ÜÜRILEPING nr 20-1.6/1331-1

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET, mida esindab peadirektori 19.11.2019 käskkirja nr 1.1-

1/111 „Lepingute menetlemise korra kinnitamine“ lisa alusel logistikabüroo juht Andres Sinimeri,

ühelt poolt (edaspidi üürnik),

ja

LOKSA LINNAVALITSUS, mida esindab põhimääruse alusel linnapea Värner Lootsmann, teiselt

poolt (edaspidi üürileandja),

edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid alljärgneva üürilepingu (edaspidi leping):

1. Lepingu sõlmimise alus ja objekt

1.1 Leping sõlmitakse riigivaraseaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgil ja kooskõlas

riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktiga 7.

1.2 Lepingu objektiks on üürileandja poolt aadressil Tallinna tn 45, Loksa linn asuva üüripinna

(Lisa 1 plaanil näidatud ruum II korrusel) suurusega 10,1 m2 koos ühiskasutuses olevate

ruumide ja lisa 1 plaanil näidatud ühe parkimiskoha kasutamise õigusega (edaspidi üüripind)

tähtajaliselt üürniku kasutusse andmine lepingus sätestatud tingimustel ja korras.

1.3 Üürnik sõlmib lepingu üürileandjaga, tuginedes üürileandja poolt lepingus fikseeritud

avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus üürileandja võimekust lepingut

nõuetekohaselt täita.

1.4 Üürileandja kinnitab, et:

1.4.1 tal on õigus üüripinda üürile anda ning et kolmandatel isikutel ei ole rendi, üüri-,

tasuta kasutamise, kasutusvalduse, hoonestusõiguse või muudest lepingutest

tulenevaid õigusi vallata ega kasutada üüripinda;

1.4.2 tal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.4.3 ta on lepinguga tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja

tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.4.4 lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes

asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita.

2. Lepingu osad 2.1 Lepingu lahutamatuks osaks on üüripinna seisundit fikseeriv akt, kõik pooltevahelised

kirjalikud teated ning lepingu lisad ja muudatused.

2.2 Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal.

2.3 Lepinguga samaaegselt allkirjastatavaks lisaks on üüripinna plaan (edaspidi lisa 1).

3. Lepingu kogumaksumus ja maksetingimused

3.1 Üüripinna kasutamise tasu on 100 eurot kuus, millele ei lisandu käibemaksu;

2 (5)

3.1.1 Üüripinna kasutamise tasu sisaldab ka alljärgnevaid üüri- ja kõrvalteenuste tasusid:

3.1.1.1 tarbimisteenused, mis sisaldavad elektrienergiaga varustamist ja selle

kasutamise tagamist üürniku ainukasutuses oleval üüripinnal, vee ja

kanalisatsiooniteenuse osutamist, üüripinna kütmist keskkütte kaudu ja

jäätmevedu vastavalt kehtivale jäätmeveolepingule;

3.1.1.2 valveteenuse osutamine lähtuvalt üürileandja ja valveteenuse osutaja vahel

sõlmitud valveteenuse lepingust ning üürileandjale kuuluvatest

valvesüsteemidest;

3.1.1.3 üldkasutuses olevate ruumide koristamine (üürniku ainukasutuses oleva

üüripinna koristamise korraldab üürnik ise).

3.2 Üürileandjal on õigus üks kord aastas uue aasta esimesest kalendripäevast muuta üüri määra

vastavalt tarbijahinna indeksi muutusele, esitades vastavasisulise teate hiljemalt eelneva aasta

1. juuniks.

3.3 Üürileandja esitab üürnikule arve üüri maksmiseks hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks.

3.4 Tasumine toimub 21 kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest üürniku poolt.

Üürileandja esitab üürnikule Eesti õigusaktidele vastavad e-arved. E-arve esitatakse üürniku e-

arve teenusepakkuja e-arvete infosüsteemi. E-arves peab lisaks õigusaktides nimetatud

andmetele olema toodud täiendavalt üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi ning arve

peab selgelt ja üheselt viitama lepingule.

3.5 Üürileandja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule ja sisaldama makse

teostamiseks vajalikke andmeid ning vastama käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas

punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

4. Üüripinna üleandmine

Üüripind on lepingu sõlmimisel üürniku otseses valduses alates 20.09.2011.

5. Üüripinna kasutamise otstarve

5.1 Üüripinna kasutamise sihtotstarve on selle kasutamine konstaabli tööruumina. Üüripinna

kasutusotstarvet võib muuta üksnes üürileandja kirjalikul loal.

5.2 Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul takistamatult kasutada üüripinda vastavalt

lepingu tingimustele ning mitte sekkuma tema tegevusse.

6. Üüripinna kasutamise tingimused

6.1 Üürnik on kohustatud:

6.1.1 kasutama üüripinda vastavalt sihtotstarbele, arvestades naabrite huvidega, kasutama

üüripinna üldkasutatavaid ruume heaperemehelikult ning järgima üüripinna

kasutamise kohta kehtivaid sanitaar-, tuleohutus-, turva-, ja ohutuseeskirju ning

tagama nimetatud eeskirjade ja korra järgimise üürniku töötajate ja külastajate poolt;

6.1.2 teavitama üürileandjat viivitamatult avariist, tulekahjust või muust õnnetusest

üüripinnal ning võtma kohe tarvitusele abinõud õnnetusest tulenevate võimalike

kahjude vältimiseks ja vähendamiseks ning õnnetuse tagajärgede kõrvaldamiseks;

6.1.3 lubama üürileandja poolt määratud isikuid takistamatult üüripinnale lepingu

tingimuste täitmise kontrollimiseks. Kontrollimise aeg kooskõlastatakse eelnevalt

üürnikuga ning kontrollimisel viibib juures üürniku esindaja.

6.2 Üürileandja on kohustatud:

6.2.1 võimaldama üürnikul takistamatult kasutada üüripinda ja sellel olevaid

kommunikatsioone, samuti üüripinna üldkasutatavaid ruume vastavalt lepingu

tingimustele;

3 (5)

6.2.2 tagama üüripinna põhikonstruktsioonide ja juurdepääsuteede korrasoleku;

6.2.3 tagama üüripinnale esitatavate nõuete täitmise kogu lepingu kehtivuse jooksul;

6.2.4 osutama üürnikule prügiveo, vee, kanalisatsiooni, kütmise ja elektrienergiaga

varustamise teenuseid kogu lepingu kehtivuse ajal;

6.2.5 üürnikuga kooskõlastama üüripinnal toimuvad plaanilised elektri- ja muud

kommunikatsioonide katkestused.

7. Üüripinna korrashoid ja parendused 7.1 Üürnik on kohustatud:

7.1.1 hoidma korras ja hooldama üüripinda selliselt, et see säiliks üleandmis-

vastuvõtmisaktis kirjeldatud seisundis, arvestades normaalset kulumist;

7.1.2 kasutama üüripinda ja selle sisustust heaperemehelikult, seda oma kulul korras

hoidma ning tegema vajaduse korral kooskõlastatult üürileandjaga omal kulul hooldust

ja selle säilitamiseks jooksvaid remonditöid (siseviimistlus ilma

põhikonstruktsioonide, sanitaartehnika, küttesüsteemide ning sidevõrkude ja

telefonisüsteemide muutmiseta);

7.1.3 üürileandjaga kooskõlastatult omal kulul tegema kapitaalremonti, kui selle tegemise

vajadus tekkis üürniku süü läbi. Juhul, kui süü selgitamisel ei jõuta kokkuleppele, siis

lahendatakse küsimus sõltumatu eksperdi abil. Eksperdi kulud tasub süüdiolev pool.

7.2 Üürileandja kohustub:

7.2.1 tagama, et lepingu objekt oleks lepingus sätestatud otstarbel kasutatav ja kõrvaldama

puudused viivitamata, kuid mitte hiljem kui 72 tunni jooksul puudusest teada

saamisest arvates;

7.2.2 teostama õigeaegselt oma kulul üüripinnal täieliku või osalise hävimise eest

kaitsmiseks vajalikku remonti ning hoidma omal kulul nõutavas tehnilises seisundis

kütte-, veevarustuse-, kanalisatsiooni-, elektri-, ventilatsiooni-, jahutus-, telefoni ja

tulekaitsesüsteemid ning sidevõrgud, samuti üüripinna konstruktsioonid ning

kohustub eelnimetatud süsteemides esinevad rikked kõrvaldama lühima võimaliku aja

jooksul;

7.2.3 kooskõlastama eelnevalt kirjalikult üürnikuga kõik üüripinnal plaanitavad projekti

muudatused ja parandused.

8. Lepingu kehtivus

Leping jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt tagasiulatuvalt alates 01.02.2020

ning kehtib viis aastat.

9. Lepingu loovutamine ja ülesütlemine

9.1 Pooled ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada

kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

9.2 Üürnikul on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda:

9.2.1 igal ajal, teavitades sellekohasest soovist üürileandjat kirjalikult ette vähemalt üks

kalendrikuu;

9.2.2 kui üürileandja on lepingut oluliselt rikkunud sh rikkunud lepingu punktides 6-7

sätestatud kohustusi korduvalt. Sellisel juhul annab üürnik üürileandjale ühe kuu

rikkumise lõpetamiseks. Kui selle aja jooksul ei ole üürileandja rikkumist lõpetanud,

võib üürnik lepingu etteteatamistähtajata üles öelda.

9.3 Üürileandjal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda:

4 (5)

9.3.1 igal ajal, teavitades sellekohasest soovist üürniku kirjalikult ette vähemalt üks

kalendrikuu;

9.3.2 kui üürnik ei ole tasunud lepingust tulenevaid makseid osaliselt või täielikult rohkem

kui 30 kalendripäeva või, kui üürnik on olnud vastavate maksete tasumisega

viivituses üle viie päeva vähemalt kolmel korral ühe aasta jooksul;

9.3.3 üürnik kasutab üüripinda vastuolus selle kasutamise otstarbe või lepinguga ja ei

lõpeta või heasta rikkumist 14 kalendripäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest;

9.3.4 üürnik halvendab oluliselt üüripinna seisundit ja ei lõpeta või heasta rikkumist 14

kalendripäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest;

9.3.5 muu oluline tahtlik lepingu rikkumine üürniku poolt on kestnud 14 kalendripäeva

pärast üürileandja kirjalikku korraldust rikkumine lõpetada.

9.4 Lepingu lõppedes, mis tahes alusel on üürnik kohustatud üüripinna üürileandjale tagastama

lepingu lõppemise päevaks üleandmis-vastuvõtmisaktis kirjeldatud seisukorras, arvestades

kohustust teostada tavapäraseid remont- ja hooldustöid ja normaalset füüsilist kulumist ning

eemaldama paigaldatud esemed ja sisseseade ning tehtud muudatused ja parendused, välja

arvatud, kui pooled on kirjalikult kokkuleppinud teisiti.

10. Vääramatu jõud

10.1 Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust

vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga

arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje välistaks.

10.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil teatama teisele

poolele.

10.3 Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 30 kalendripäeva, loetakse, et leping on lõppenud

täitmise võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu

mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

11. Konfidentsiaalsus

11.1 Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud

isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada üürniku

huve. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise

kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest

variantidest kõige piiratumal viisil.

11.2 Üürileandja on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni

üürniku ja tema tegevuse kohta konfidentsiaalsena. Üürileandja on kohustatud kaitsma temale

lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsust. Vastavasisulise

informatsiooni müümine, pakkumine või levitamine üürileandja või temaga seotud isiku poolt

käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist.

11.3 Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

12. Vastutus

12.1 Pooled kannavad vastastikku täielikku varalist vastutust lepingu mittetäitmisega või

mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud varalise kahju eest. Pooled vastutavad oma

töötajate ja esindajate tegevuse või tegevusetusega teisele poolele tekitatud varalise kahju eest.

12.2 Lepingu punkti 7.2.1 rikkumise korral kohustub üürileandja, üürniku käest vastavasisulise

nõude saamisel, tasuma leppetrahvi 75 eurot iga päeva eest, mil kohustust on rikutud.

5 (5)

12.3 Nõuetekohaselt esitatud arve tasumisega viivitamisel on üürileandjal õigus nõuda ja üürnikul

kohustus maksta viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest.

12.4 Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on üürnikul õigus nõuda ja üürileandjal kohustus

maksta leppetrahvi kuni 100 eurot iga vastava rikkumise korral.

12.5 Lepingu tingimuste olulise rikkumise korral on üürnikul õigus nõuda ja üürileandjal kohustus

tasuda leppetrahvi kuni 100 eurot.

12.6 Lepingu tingimuste rikkumise korral, mis annaks üürileandjale õiguse leping üles öelda, on

üürileandjal õigus nõuda lepingu ülesütlemise asemel leppetrahvi kuni kahe kuu üüri ulatuses.

12.7 Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest, välja arvatud, kui lepingus

pole teisiti kokku lepitud. Leppetrahvi tasumise nõue tuleb esitada 60 tööpäeva jooksul

leppetrahvi nõude sissenõutavaks muutumisest arvates. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21

kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates.

12.8 Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja nõude

asemel kokkuleppida täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. Poolel on õigus oma nõue

pooltevahelisel kokkuleppel tasaarvestada.

12.9 Pool on kohustatud tegema kõik temast sõltuva kõrvaldamaks rikkumist ja selle tagajärgi ning

tekitatud kahju selliselt, et see rahuldab teist poolt.

12.10 Piiramata teisi lepingu sätteid, astub kumbki pool mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis

on või võib olla aluseks mistahes lepingu järgsele kahju hüvitamise nõudele.

13. Poolte kontaktisikud

13.1 Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine sh üleandmis-vastuvõtmisakti

allkirjastamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub

kontaktisikute kaudu:

13.1.1 üürniku kontaktisik on Hannes Jaanimäe, tel: tel 6191142 või 5299291 e-post:

hannes.jaanimae@politsei.ee;

13.1.2 üürileandja kontaktisik on Andres Kaskla, tel: 6031253, e-post: andres@loksa.ee.

13.2 Kõik teated ja pretensioonid peavad olema esitatud kirjalikus vormis ning olema adresseeritud

lepingu punktis 13.1 fikseeritud kontaktisikutele.

13.3 Kontaktisikute muutumisest tuleb teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette

teavitada vähemalt 5 kalendripäeva. Nimetatud teade lisatakse lepingule, kuid seda ei käsitleta

lepingu muudatusena.

14. Lõppsätted

14.1 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

õigusaktidest.

14.2 Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada poolte kokkuleppega. Juhul, kui

kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus kohtus.

14.3 Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.

15. Poolte rekvisiidid

Üürnik Üürileandja

Politsei- ja Piirivalveamet Loksa Linnavalitsus

Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn Tallinna 45, 74806, Loksa

Registrikood 70008747 Registrikood 75013457

Tel: +372 612 300 Tel: +372 603 1253

/allkirjastatud digitaalselt/