Otsus

OTSUS

30.10.2024 nr 7-10/2024-023

Elering AS elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade

kooskõlastamise kohta

1. Haldusmenetluse alustamine

Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 93 lõige 6 punkti 1 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud

komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist.

Euroopa Komisjoni Määrusega (EL) 2017/2195 kehtestati elektrisüsteemi tasakaalustamise

eeskiri (edaspidi ka EBGL või EBGL määrus)1.

Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 39 lõige 1 punkti 31 kohaselt süsteemihaldur koostab ja

pärast Konkurentsiametiga kooskõlastamist avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese

reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise

põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning komisjoni

määruses (EL) 2015/1222 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest.

ELTS § 38 lõike 2 kohaselt on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja. Eesti Vabariigi

territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS.

ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 kohaselt Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul

kooskõlastamise otsuseid.

EBGL artikkel 25 sätestab nõuded tasakaalustamisenergia ja tasakaalustamisvõimsuse

vahetamise Euroopa keskkonna standardtoote kohta.

EBGL artikkel 25 lõike 1 kohaselt töötatakse tasakaalustamisenergia standardtooted välja osana

Euroopa keskkonna rakendamisraamistike ettepanekust vastavalt artiklitele 19–21. Pärast iga

rakendusraamistiku heakskiitmist ja hiljemalt siis, kui põhivõrguettevõtja kasutab vastavat

Euroopa keskkonda, peab põhivõrguettevõtja kasutama üksnes tasakaalustamisenergia

standardtooteid või põhjendatud juhtudel eritooteid, et säilitada süsteemi tasakaal kooskõlas

määruse (EL) 2017/1485 artiklitega 127, 157 ja 160.

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi ACER) on otsusega 14-

20222 heaks kiitnud kõikide põhivõrguettevõtjate ettepaneku sageduse taastamise reservidest

käsitsi käivitamise teel (edaspidi mFRR) saadava tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa

1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02017R2195-20220619 2Kättesaadav:

https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions/ACER%20Decision%2014-

2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20mFRRIF.pdf

2 (7)

keskkonna rakendamisraamistiku (edaspidi mFRR rakendusraamistik)3 kohta.

mFRR rakendusraamistiku artikkel 7 sisaldab määratlust mFRR standardtoote kohta.

ACER on otsusega 08-20244 heaks kiitnud kõikide põhivõrguettevõtjate ettepaneku sageduse

taastamise reservidest automaatse käivitamise teel (edaspidi aFRR) saadava

tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa keskkonna rakendamisraamistiku (edaspidi aFRR

rakendusraamistik)5 kohta.

aFRR rakendusraamistiku artikkel 7 sisaldab määratlust aFRR standardtoote kohta.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse

algatamiseks haldusorganile vabas vormis avaldus (edaspidi taotlus).

2. Menetlusosaline

Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; registrikood 11022625; e-post

[email protected].

3. Asjaolud ja menetluse käik

03.09.2024 esitas Elering AS (edaspidi Elering) Konkurentsiametile taotluse elektrisüsteemi

bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade (edaspidi Eeskirjad) kooskõlastamiseks.

Elering tõi taotluses välja, et Eeskirjad kajastavad muutusi, mis toimuvad elektrisüsteemi

tasakaalustamisel alates üleeuroopalise mFRR vahetamise platvormi (edaspidi MARI)

rakendamisest 09.10.2024 ja üleeuroopalise aFRR vahetamise platvormi (edaspidi PICASSO)

rakendamisest jaanuaris 2025. Täiendavalt on Eeskirjades ära toodud Eleringile kuuluvate

ressursside kasutamise põhimõtted elektrisüsteemi tasakaalustamisel. Eleringil on kavas

Eeskirju rakendada ajavahemikuks alates MARI platvormi rakendamisest 09.10.2024 kuni

desünkroniseerimiseni Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemidest 08.02.2025. Mandri-

Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise järgse perioodi jaoks on Eleringil kavas koostada

uued Eeskirjad.

11.09.2024 pöördus Konkurentsiamet Eleringi poole seoses avaliku konsultatsiooni

läbiviimisega Eeskirjade osas ning täiendavate selgituste saamiseks Eeskirjades sisalduvate

Eleringile kuuluvate ressursside kasutamise põhimõtete (sh hinnastamispõhimõtete)

väljatöötamise osas.

04.10.2024 esitas Elering Konkurentsiametile taotluse muudetud Eeskirjade

kooskõlastamiseks.

Elering viis perioodil 17.09.2024 kuni 27.09.2024 Eeskirjade osas läbi avaliku konsultatsiooni6.

Elering esitas Konkurentsiametile koos Eeskirjade kooskõlastamise taotlusega ka avaliku

3Kättesaadav:

https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER%20Decision%2014-

2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20mFRRIF%20-%20Annex%20II.pdf 4Kättesaadav:

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions/ACER_Decision_08-

2024_Automatic_frequency_restoration_reserve.pdf 5Kättesaadav:

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER_Decision_08-

2024_on_aFRRIF-Annex_II.pdf 6 https://www.elering.ee/loppenud-konsultatsioonid#tab2214

3 (7)

konsultatsiooni raames laekunud ettepanekud ning Eleringi poolt koostatud vastused

turuosaliste käest laekunud tagasisidele, kus on muuhulgas välja toodud ka selgitused Eleringile

kuuluvate ressursside hinnastamispõhimõtete väljatöötamise osas.

Elering tõi taotluses välja, et võrreldes 03.09.2024 Konkurentsiametile esitatud Eeskirjadega

on 04.10.2024 esitatud Eeskirjade peatükis 5 (Kiisa kompleksi, mis koosneb Kiisa

avariireservelektrijaamadest (edaspidi AREJ) ja Kiisa koormuspankadest, reservvõimsuste

kasutamisest) sisse viidud täpsustus, mis käsitleb Kiisa kompleksi seadmete

reguleerimisvõimsuste esitamist MARI platvormile. Täpsustuse eesmärk on selgelt välja tuua,

et nii Kiisa AREJ kui ka Kiisa koormuspankade reguleerimisvõimsuse pakkumisi esitatakse

MARI platvormile ainult võimalusega põhivõrguettevõtja poolseks otsekäivituseks.

4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud Eeskirjade osas

Konkurentsiamet töötas esitatud taotluse läbi ning leidis, et see on põhjendatud ja taotlus kuulub

rahuldamisele. Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad ning konsultatsiooni käigus

diskussiooni tekitanud kooskõlastamisele kuuluvate Eeskirjade punktid:

1. Elering tegi ettepaneku täiendada Eeskirjade punkti 3 järgmise sõnastusega:

3. Reguleerimisreservide varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks

Reguleerimisreserve kasutatakse bilansihaldurite tarbimis- või tootmisprognooside ebatäpsuse

tasakaalustamiseks, tootmisvõimsuse või piiriülest ülekandevõimsust mõjutava elektriseadme

ootamatu väljalülitamise korral või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus.

Eesti reguleerimisteenuse pakkujate poolt tehtud reguleerimisreservide energiapakkumised

kogutakse Eleringi poolt kokku pakkumiste nimekirja, mis edastatakse MARI ja PICASSO

platvormidesse, kus koostatakse ühiste pakkumiste nimekiri. Reguleerimisreservide

energiapakkumisi saab teha nii üles- kui ka allareguleerimiseks. Lisaks vahendab Elering Eesti

pakkumiste nimekirjas olevaid reguleerimisreservide pakkumisi Soome elektrisüsteemi

süsteemihaldurile ning Soome süsteemihaldur vahendab oma vastutuspiirkonnast tulnud

reguleerimisreservide pakkumisi Eleringile.

Kuni reservvõimsuste turgude käivitamiseni Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimisel Mandri-

Euroopa sagedusalaga, on reguleerimisreservide energiapakkumiste tegemine turuosalistele

vabatahtlik. Eesti turuosaliste poolsete pakkumiste tegemise eelduseks on Eleringiga

kahepoolse lepingu sõlmimine, kus on kindlaks määratud pakkumiste tegemise protseduur ja

tingimused.

Turuosalised võivad reguleerimisreservide pakkumisi esitada või juba tehtud pakkumisi muuta

kuni 25 minutit enne operatiivveerandtunni algust. Reguleerimisreserv peab olema täies mahus

aktiveeritav 12,5 minuti jooksul alates aktiveerimise korralduse andmisest ning selle katkematu

täies mahus realiseerimine peab olema tagatud operatiivveerandtunni lõpuni.

Konkurentsiameti hinnangul on punkti 3 täiendamine Eeskirjades põhjendatud ja vajalik, et

ühineda üleeuroopaliste MARI ja PICASSO platvormidega. Lisaks on Konkurentsiamet

seisukohal, et Eeskirjade punktis 3.1 kirjeldatud mFRR pakkumiste tingimused on kooskõlas

mFRR rakendusraamistiku artikliga 7 ja EBGL artikliga 25 ning Eeskirjade punktis 3.2

kirjeldatud aFRR pakkumiste tingimused on kooskõlas aFRR rakendusraamistiku artikliga 7 ja

EBGL artikliga 25.

2. Elering tegi ettepaneku muuta Eeskirjade punkt 4 ja 5 ning asendada vastavad punktid

täies mahus järgneva sõnastusega:

4 (7)

4. Avariireservvõimsuste varud ja nende kasutamine bilansi tagamisel

Kuni BRELL-i lepingu lõppemiseni 07.02.2025 kehtib „BRELL-i elektrilises ringis

avariireservvõimsuste hoidmise ja kasutamise lepingu“ mille alusel tagavad Eesti, Läti,

Venemaa ja Valgevene süsteemihaldurid vähemalt 100 MW avariireservvõimsuse hoidmise.

Seda avariireservvõimsust võib kasutada ainult BRELL-i elektrisüsteemide toimunud

sündmuste korral.

Avariireservvõimsust kasutatakse tootmisvõimsuse või piiriülest ülekandevõimsust mõjutava

elektriseadme ootamatu väljalülitamise korral või kui on ohustatud elektrisüsteemi

varustuskindlus. Avariireservvõimsust ei kasutata bilansihaldurite tarbimis- või

tootmisprognooside ebatäpsuse tasakaalustamiseks, v.a juhtudel kui reguleerimisturul ei ole

pakkumisi või kõik mFRR ülessereguleerimise pakkumised, mis on hinnaga alla 1000

EUR/MWh, on juba käivitatud.

Samas on Balti süsteemihaldurid leppinud kokku, et Venemaal ja Valgevenes asuvaid BRELL-i

avariireservvõimsuseid Balti riikides toimuda võivate sündmuste korral ja piiriüleste

ülekandevõimsuste tagamiseks reaalselt ei kasutata, vaid kasutatakse ainult Balti riikides

olemasolevaid reservvõimsuseid. Alalisvooluühenduste Estlink 1 ja EstLink 2 maksimaalse

impordi võimaldamiseks (ehk siis selleks, et olla valmis EstLink 2 väljalülitumiseks olukorras,

kui toimub elektrienergia import Soomest Eestisse täies mahus) peab Elering tagama

juurdepääsu vähemalt 650 MW-ile kindlalt olemasolevatele ülesse reguleerimise

reservvõimsustele (mFRR ülesse reguleerimiseks). See vajadus kaetakse järgmiselt – 250 MW

Elering (Kiisa AREJ-d), 100 MW läti süsteemihaldur ja 400 MW Leedu süsteemihaldur.

5. Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest

Kiisa kompleksi moodustavad Kiisa AREJ 1 (võimsusega 110 MW), Kiisa AREJ 2 (võimsusega

140 MW) ja Kiisa koormuspangad (võimsusega 40 MW). Kiisa AREJ-d pakuvad mFRR

reguleerimisvõimsust ülesse ja Kiisa koormuspangad mFRR reguleerimisvõimsust alla.

Kiisa kompleksi käivitamisel bilansi tagamiseks arvestatakse Eleringi poolt järgnevate

asjaoludega:

• Kiisa kompleksi kui süsteemihalduri omanduses olevaid seadmeid käivitatakse ühise

pakkumiste üldnimekirjas vastavalt hinnale;

• Kiisa kompleksi seadmete kui süsteemihalduri omanduses olevate seadmete energiahind

reguleerimisturul peab anda selge signaali, et tegemist on reservvõimsustega, mida käivitatakse

reeglina viimases järjekorras;

• Kiisa avariireservelektrijaamade ja koormuspankade reguleerimisvõimsuse pakkumisi

esitatakse MARI platvormile ainult võimalusega süsteemihalduri poolseks otsekäivitamiseks.

See võimaldab välistada nende pakkumiste käivitamist tavapärases nõudluse katmise

protsessis.

Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine toimub vastavate hinnaastmete kaupa.

Kiisa AREJ-de hinnaastmed ülesse reguleerimisel:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

1 1000 50

5 (7)

2 2000 50

3 3000 50

4 5000 50

5 15000 50

Kiisa AREJ-de hinnaastmed alla reguleerimisel:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

2 - 2000 10

3 - 3000 10

4 - 5000 10

5 - 15000 10

Kiisa AREJ ja koormuspangad on Eleringile kuuluvad ressursid. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 (edaspidi Direktiiv) artikkel 66 lõige 6 sätestab järgneva

erandi:

Erandina artikli 40 lõikest 4 võivad Eesti, Läti ja Leedu põhivõrguettevõtjad tugineda

tasakaalustamisteenustele, mida osutavad riigisisesed elektrisalvestite pakkujad,

põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjad ja muud põhivõrguettevõtjatele kuuluvad üksused.

Erandina artikli 54 lõikest 2 võivad Eesti, Läti ja Leedu lubada oma põhivõrguettevõtjatel ja

põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada

energiasalvestusüksusi ilma avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluseta

ning lubada sellistel energiasalvestusüksustel osta või müüa elektrienergiat

tasakaalustamisturgudel.

Esimeses ja teises lõigus osutatud erandeid kohaldatakse kuni kolm aastat pärast Eesti, Läti ja

Leedu ühinemist Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Kui see on vajalik varustuskindluse

säilitamiseks, võib komisjon esialgset kolmeaastast perioodi pikendada kuni viie aasta võrra.

Elering Eeskirjades sätestanud, et Kiisa AREJ ja koormuspankade reguleerimisvõimsuse

pakkumisi esitatakse MARI platvormile ainult võimalusega põhivõrguettevõtja poolseks

otsekäivitamiseks, mis võimaldab välistada nimetatud pakkumiste käivitamist tavapärases

nõudluse katmise protsessis.

mFRR rakendusraamistiku artikkel 2 lõige 1 punkt f sätestab otsekäivitatava pakkumise kui

standardse mFRR tasakaalustamisenergia pakkumise, mida saab käivitada igal ajahetkel alates

selle veerandtunni planeeritud käivitamise ajast, mille jaoks pakkumine esitati, ja kuni järgmise

veerandtunni planeeritud käivitamise ajani. Iga otsekäivitatav pakkumine on samuti planeeritult

käivitatav pakkumine.

6 (7)

mFRR rakendusraamistiku artikkel 2 lõige 1 punkt y sätestab planeeritult käivitatava

pakkumise kui standardse mFRR tasakaalustamisenergia pakkumise, mida saab käivitada ainult

ühel kindlal ajahetkel, st planeeritud käivitamise ajahetkel, seoses ajavahemikuga, mille jaoks

tasakaalustamisenergia pakkumine on esitatud.

Elering on seisukohal, et Kiisa AREJ ja koormuspankade pakkumiste esitamisel

otsepakkumistena väheneb Kiisa AREJ ja koormuspankade mõju turule, kuid jätab võimaluse

seda kasutada juhtudel, kui allesjäänud tasakaalustamisenergia pakkumiste hulk turul on

minimaalne ja elektrisüsteemi seisund nõuab täiendava võimsuse aktiveerimist.

Eeskirjade punkt 5 sätestab Kiisa AREJ ja koormuspankade hinnatasemed üles- ja alla

reguleerimisel ning sealhulgas, et ülesreguleerimisel käivitatakse Kiisa AREJ puhul esimesed

50 MW hinna 1000 €/MWh juures ning koormatakse üles täiendavalt vastavalt Eeskirjade

punktis 5 ja ülaltoodud tabelite astmetele ja hinnatasemetele. Allareguleerimisel käivitatakse

Kiisa koormuspanga esimesed 10 MW hinna -2000 €/MWh juures ning tõstetakse

tarbimisvõimsust täiendavalt vastavale Eeskirjade punktis 5 ja ülaltoodud tabelite astmetele ja

hinnatasemetele.

Konkurentsiamet on analüüsinud Balti tasakaalustamisturu ajaloolisi hindasid perioodil

01.01.2021 kuni 30.09.20247. Analüüsi tulemuste põhjal on ülesreguleerimisel turuhinna

esinemine üle 1000 €/MWh kohta olnud erakordselt harv, vaid 0,24% kogu vastava perioodi

tundidest, sealjuures maksimaalne hind olnud 3250,50 €/MWh kohta. Allareguleerimisel ei ole

vastaval perioodil hind langenud -2000 €/MWh-ni ning minimaalne hind on olnud -321,00

€/MWh kohta.

Lähtudes eeltoodust, asub Konkurentsiamet seisukohale, et Kiisa kompleksi reservvõimsuste

(Kiisa AREJ ja Kiisa koormuspangad) kasutamine ei ole vastuolus Direktiivi artikkel 66

lõikega 6. Lisaks, Eeskirjades sätestatud hinnatasemed pakuvad tasakaalu reservide pakkumiste

ning võimaliku kõrge tasakaalustamishinna vahel, mis võib avaldada mõju bilansihalduritele.

Reegel Kiisa kompleksi reservvõimsuste pakkumiste esitamise otsepakkumiste kohta ning

Eeskirjades sätestatud hinnatasemed jätavad võimaluse Kiisa kompleksi reservvõimsusi

tasakaalustamisturu jaoks kasutada sisuliselt vaid juhtudel, kui allesjäänud

tasakaalustamisenergia pakkumiste hulk on turul minimaalne (esineb tasakaalustamisenergia

nappus) ja elektrisüsteemi seisund nõuab täiendava võimsuse aktiveerimist. Vastava

hinnastamismehhanismi sätestamine Eeskirjades võimaldab Kiisa kompleksi reservvõimsusi

kasutada sisuliselt vaid Baltikumi pakkumisnimekirja absoluutses lõpus. Hinna 1000 €/MWh

puhul võib eeltoodud statistika põhjal harval juhul juhtuda, et esimesed 50 MW Kiisa

reservvõimsuste kompleksist käivitatakse enne kui viimane turuosaliste poolt tehtud

pakkumine, aga selliseks hetkeks on välja kujunenud olukord, kus reservide pakkumised on

suures osas ära kasutatud ja vajadus tasakaalustamise energia järele on suur. Võttes arvesse, et

maksimaalne võimalik hind MARI platvormil on 15 000 €/MWh kohta8, tagab Kiisa kompleksi

reservvõimsuste aktiveerimine Eeskirjades sätestatud hinnastamismehhanismi alusel

üleeuroopalise MARI platvormiga liitumisel Balti turuosalistele teatud osas kaitse

potentsiaalsete ülikõrgete turuhindade ees uue energia tasakaalustamise turu käivitamise faasis,

sealjuures andes turule signaali, et tegemist on reservvõimsustega, mida käivitatakse

tasakaalustamisturul reeglina reservvõimsuste nappuse olukorras.

7https://baltic.transparency-dashboard.eu/node/41?start_date=2021-01-01T00:00&end_date=2024-09-

30T00:00&output_time_zone=EET&mode=table 8Artikkel 4 lõige 3:

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER_Decision_09-

2024_Pricing-Annex_I.pdf

7 (7)

5. Kokkuvõte

Konkurentsiamet töötas läbi Eleringi poolt 04.10.2024 kooskõlastamiseks esitatud Eeskirjad

ning asub seisukohale, et nimetatud dokument arvestab kehtivast seadusandlusest tulenevate

alustega, sh ELTS § 39 lõige 1 punktiga 31 ning ei ole vastuolus Direktiivist ja EBGL-ist

tulenevaga.

ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 kohaselt Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul

kooskõlastamise otsuseid.

Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 39 lõige 1 punktile 31 ja § 93 lõige 6 punktile 6

otsustan:

kooskõlastada Elering AS poolt 04.10.2024 Konkurentsiametile esitatud Elering AS

elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad täies ulatuses vastavalt

käesoleva otsuse lisale

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30

päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus

Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor Lisa: Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 1

Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad

Bilansi tagamise ehk tasakaalustamise eeskirjad on koostatud ElTS §3 9 lg (1) 31 alusel, mis

sätestavad muuhulgas süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtteid.

1 Mõisted ............................................................................................................................................ 1

2 Bilansi tagamise üldpõhimõtted ...................................................................................................... 3

3 Reguleerimisreservide varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks ........................................... 3

3.1 mFRR pakkumiste tingimused .............................................................................................. 4

3.2 aFRR pakkumiste tingimused ................................................................................................ 8

3.3 Reguleerimisreservide nõudluse hindamine ja aktiveerimine .............................................. 10

3.3.1 mFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine................................................................... 10

3.3.2 aFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine .................................................................... 10

4 Avariireservvõimsuste varud ja nende kasutamine bilansi tagamisel ........................................... 10

5 Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest ............................................................................. 11

6 Piiriülene reservvõimsuste varude aktiveerimine .......................................................................... 12

7 Võimsusreservide varude ja bilansi tagamiseks kasutatud energia eest tasumine......................... 13

8 Bilansienergia (ebabilansi) hindade arvutamise metoodika .......................................................... 13

9 Reguleerimisreservide pakkumiste selgitamine ............................................................................ 13

1 Mõisted

 aFRR (Automatically Activated Frequency Restoration Reserve) – Automaatselt käivitatav

sageduse taastamise reserv.

 Agregaator (Aggregator) – juriidiline isik, kes korraldab süsteemihaldurile

reguleerimisreservi pakkumise tegemist tarbimise või tootmisvõimsuste koondamise teel;

 Allareguleerimine (Down-regulation) – süsteemihalduri poolt täiendava elektrienergia

koguse müümine, mis on tingitud prognoositust väiksemast energia tarbimisest või

suuremast energia tootmisest süsteemis, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on

ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus;

 Avariireservvõimsus (Fast Disturbance or Emergency Reserve) – süsteemihalduri poolt

hoitav või ette tellitud võimsusreserv elektrisüsteemis juhtuda võivate avariiliste

olukordadega toimetulekuks;

 Bilansihaldur (Balance Responsible Party) – juriidiline isik, kes on oma bilansiportfelli

tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu EITS-i (Elektrituruseadus) ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras;

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 2

 Bilansienergia (Imbalance) – ebabilansi elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil

ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel;

 Bilansi tagamine (Tasakaalustamine) (Balancing) – kõik tegevused või protsessid,

millede kaudu süsteemihaldur tagab pidevalt erinevatel ajahorisontidel elektrisüsteemi

sageduse kindlaks määratud stabiilsetes piirides;

 mFRR (Manually Activated Frequency Restoration Reserve) - Käsitsi käivitatav sageduse

taastamise reserv

 Operatiivtund – reaalajaline tund, mille ajal süsteemihaldur juhib süsteemi. Tund algab ja

lõppeb täistunnil. Alates üleeuroopalise aFRR reservvõimsuste vahetamise platvormi

PICASSO rakendamisest jaanuaris 2025 juhib süsteemihaldur süsteemi 15 minuti

perioodidena;

 Operatiivveerandtund – reaalajaline veerandtund (15 minutit), mille ajal süsteemihaldur

juhib süsteemi eesmärgiga tagada et operatiivtunni lõpuks oleks Eesti elektrisüsteemi

vahelduvvoolu saldo kõrvalekalle võimalikult lähedal nullile. Igas reaalajalises tunnis on

neli veerandtundi. Esimene veerandtund algab täistunnil ja viimane veerandtund lõpeb uuel

täistunnil. Alates üleeuroopalise aFRR reservvõimsuste vahetamise platvormi PICASSO

rakendamisest jaanuaris 2025 juhib süsteemihaldur süsteemi 15 minuti perioodidena;

 Pakkumiste üldnimekiri (Merit Order List) – ühe juhtimispiirkonna reguleerimisreservide

pakkumiste nimekiri toote kaupa, mis on järjestatud vastavalt pakkumiste hindadele ja mida

kasutatakse nimekirjas toodud pakkumiste aktiveerimisel;

 Reguleerimisenergia (Balancing Energy) – süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks

aktiveeritud reguleerimisreservi või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida

süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks

vastavuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud

lepingutega;

 Reguleerimisreservi pakkumine (Balancing Bid) – reguleerimisteenuse pakkuja poolt

süsteemihaldurile tehtud reguleerimisenergia pakkumine, mis vastab süsteemihalduri poolt

kindlaks määratud nõuetele;

 Reguleerimistarne bilansiaruandes (Imbalance Adjustment) – süsteemihalduri poolt

bilansihalduri bilansipiirkonnas aktiveeritud reguleerimisenergia kogus, mis kajastatakse

selgitusperioodide lõikes ja reguleerimisenergia suunda arvestades bilansihalduri

bilansiaruandes;

 Reguleerimisteenuse pakkuja (Balancing Service Provider) – tootja, tarbija, bilansihaldur

või agregaator, kes pakub süsteemihaldurile reguleerimisteenust;

 Selgitusperiood – Turuperiood, mille kohta ebabilanss on arvutatud vastavalt

bilansiselgituse esitamise ajatsoonile

 Vastukaubandus (Countertrading) – elektrienergia vahetus erinevate turupiirkondade

vahel, mis on initsieeritud ühe või mitme süsteemihalduri poolt eesmärgiga viia

elektrisüsteemi füüsilised parameetrid (näiteks piiriülesed võimsusvood) lubatud piiridesse

ja tagada juba toimunud elektrienergiakaubanduse tehingud;

 Ühine pakkumiste üldnimekiri (Common Merit Order List) – reguleerimisreservide

pakkumiste nimekiri toote kaupa, mis on järjestatud vastavalt pakkumiste hindadele ja mida

kasutatakse nimekirjas toodud pakkumiste aktiveerimisel;

 Ülesreguleerimine (Up-regulation) – süsteemihalduri poolt täiendava energiakoguse

ostmine, mis on tingitud prognoositust suuremast energia tarbimisest või väiksemast

energia tootmisest süsteemis, tootmisvõimsuse ootamatust väljalülitumisest, vajadusest

teostada vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus.

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 3

2 Bilansi tagamise üldpõhimõtted

Käesolevad elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad on koostatud

lähtuvalt eeldusest, et 09.10.2024 rakendab Elering üleeuroopalise mFRR reservvõimsuste

vahetamise platvormi MARI ja jaanuaris 2025 rakendab Elering üleeuroopalise aFRR

reservvõimsuste vahetamise platvormi PICASSO.

Eesti elektrisüsteem kuulub kuni sünkroniseerimiseni Mandri-Euroopa sagedusalaga samasse

sagedusalasse Valgevene, Venemaa, Läti ja Leedu elektrisüsteemidega ehk nn. Ühendsüsteemi.

Eesti elektrisüsteemi sageduse automaatse reguleerimise tagab tavaolukorras Venemaa

süsteemihaldur. Juhul, kui Eesti elektrisüsteem töötab isoleeritult teistest elektrisüsteemidest,

tagab sageduse automaatse reguleerimise Eesti süsteemihaldur. Sünkroontöö korraldamiseks

Ühendsüsteemis s.h sageduse nõutud piirides hoidmiseks on loodud Valgevene, Venemaa,

Eesti, Läti ja Leedu süsteemihaldurite koostööorganisatsioon – BRELL, kuhu Elering kuulub,

kuni BRELL-i lepingu lõppemiseni 07.02.2025.

Eesti elektrisüsteemi bilansi tagamine toimub koordineeritult teiste naabersüsteemihaldurite

juhtimiskeskustega.

Alates 09.10.2024 rakendab Elering mFRR juhtimise üleeuroopalise mFRR platvormiga

MARI, mis koondab kõigi liitunud bilansipiirkondade mFRR energiapakkumised ühisesse

pakkumiste nimekirja ning teeb mFRR aktiveerimise nõudluste optimeerimise arvestades

vabasid ülekandevõimsusi liitunud bilansipiirkonade vahel. MARI platvormis on iga Balti

elektrisüsteem eraldi bilansipiirkond, ning iga süsteemihaldur juhib oma bilansipiirkonda.

Elering esitab Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks Eesti bilansipiirkonna nõudluse MARI

platvormi, mis leiab optimaalsed pakkumised mida aktiveerida Eesti bilansipiikonna

tasakaalustamiseks. Elering teostab aktiveerimisi operatiivveerandtundidel, et tagada et

operatiivtunni lõpuks oleks Eesti elektrisüsteemi vahelduvvoolu saldo kõrvalekalle võimalikult

lähedal nullile.

Elering arendab võimekust kasutusele võtta aFRR juhtimise võimekus. Pärast aFRR juhtimise

võimekuse tekkimist hakkab Elering kasutama aFRR energiapakkumiste aktiveerimist, et

tasakaalustada süsteemi lühiajalisi süsteemi ebabilanssi. aFRR juhtimisesüsteem monitoorib

süsteemi ebabilanssi püsivalt ligi reaalajas, mis tähendab, et süsteemi tasakaalustamist

hakatakse tegema tunni vahelduvvoolu saldo energia asemel juhtimisala võimsuse hoidmisel

ligi lähedaselt nullina. mFRR võimsusi aktiveeritakse aFRR vabastamiseks või pikemaajaliste

ebabilansside katmiseks (näiteks elektrijaama rike).

Jaanuaris 2025 rakendab Elering aFRR juhtimises üleeuroopalise aFRR platvormiga

PICASSO, mis koondab kõigi bilansipiirkondade aFRR energiapakkumised ühisesse

pakkumiste nimekirja ning teeb aFRR aktiveerimiste nõudluste optimeerimise arvestades

vabasid ülekandevõimsusi liitunud bilansipiirkondade vahel.

3 Reguleerimisreservide varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks

Reguleerimisreserve kasutatakse bilansihaldurite tarbimis- või tootmisprognooside ebatäpsuse

tasakaalustamiseks, tootmisvõimsuse või piiriülest ülekandevõimsust mõjutava elektriseadme

ootamatu väljalülitamise korral või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus.

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 4

Eesti reguleerimisteenuse pakkujate poolt tehtud reguleerimisreservide energiapakkumised

kogutakse Eleringi poolt kokku pakkumiste nimekirja, mis edastatakse MARI ja PICASSO

platvormidesse, kus koostatakse ühiste pakkumiste nimekiri. Reguleerimisreservide

energiapakkumisi saab teha nii üles- kui ka allareguleerimiseks. Lisaks vahendab Elering Eesti

pakkumiste nimekirjas olevaid reguleerimisreservide pakkumisi Soome elektrisüsteemi

süsteemihaldurile ning Soome süsteemihaldur vahendab oma vastutuspiirkonnast tulnud

reguleerimisreservide pakkumisi Eleringile.

Kuni reservvõimsuste turgude käivitamiseni Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimisel Mandri-

Euroopa sagedusalaga, on reguleerimisreservide energiapakkumiste tegemine turuosalistele

vabatahtlik. Eesti turuosaliste poolsete pakkumiste tegemise eelduseks on Eleringiga

kahepoolse lepingu sõlmimine, kus on kindlaks määratud pakkumiste tegemise protseduur ja

tingimused.

Turuosalised võivad reguleerimisreservide pakkumisi esitada või juba tehtud pakkumisi muuta

kuni 25 minutit enne operatiivveerandtunni algust. Reguleerimisreserv peab olema täies mahus

aktiveeritav 12,5 minuti jooksul alates aktiveerimise korralduse andmisest ning selle katkematu

täies mahus realiseerimine peab olema tagatud operatiivveerandtunni lõpuni.

3.1 mFRR pakkumiste tingimused

Eesti turuosaliste poolt Eleringile tehtud mFRR pakkumised peavad vastama allpool toodud

tabelis ja dokumendis „Baltic balancing market rules“

(https://elering.ee/sites/default/files/2022-

04/Baltic%20balancing%20market%20rules%2020201230_1_1.pdf ) kirjeldatud tingimustele

.. Standartoote tingimuste muutumisest teavitab süsteemihaldur reguleerimisteenuse pakkujat

ette vähemalt kolm (3) kuud enne muudatuste rakendamist ning avaldab uued standardtoote

tingimused süsteemihalduri veebilehel.

Kõik mFRR turul osalevad reservüksused peavad olema eelkvalifitseeritud vastavalt Eleringi

kodulehel toodud mFRR eelkvalifitseerimise tehnilistele nõudmistele. Eelkvaliftiseerimine

tagab reservüksuse käivitamise õigsuse. Ilma reservüksuse mFRR-le vastavatele nõuetele

eelkvalifitseerimiseta ei saa reguleerimisteenuse pakkujad teha pakkumisi mFRR energiaturule.

mFRR energiaturul pakutav standardtoode peab vastama järgnevatele tingimustele:

Parameeter Tingimus

Käivitamisviis

(Inglise k Mode of activation)

Käsitsi

Käivitussõnum saadetakse elektroonselt

süsteemihalduri bilansihaldustarkvarast

Käivitamise tüüp

(Inglise k Activation type)

Otsene või planeeritud käivitus

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 5

Täieliku käivitumise aeg

(Inglise k Full activation time (“FAT”))

Kuni 12,5 minutit

Minimaalne kogus

(Inglise k Minimum quantity)

1 MW

Pakkumuse granulaarsus

(Inglise k Bid granularity)

1 MW

Maksimaalne kogus

(Inglise k Maximum quantity)

9 999 MW, kuid mitte rohkem kui

eelkvalifitseeritud kogus

Minimaalne tarneaeja kestus

(Inglise k Minimum duration of delivery

period)

5 minutit

Maksimaalne tarneaja kestus

(Inglise k Maximum duration of delivery

period)

Maksimaalselt 20 minutit planeeritud käivituse

korral

Maksimaalselt 35 minutit otsekäivituse korral

Hinna resolutsioon

(Inglise k Price resolution)

0.01 €/MWh

Kehtivusaeg

(Inglise k Validity Period)

Planeeritud käivitus võib toimuda ainult selleks

ette nähtud ajahetkel

Otsekäivitus võib toimuda 15 minuti jooksul

peale planeeritud käivitust igal ajahetkel ning

tasakaalustusenergia tarne toimub kuni

järgmise turuühiku lõpuni

Pakkumuse hind

(Inglise k Price of the bid)

Ühik €/MWh

Minimaalne ja maksimaalne hind vastavalt

MARI reguleerimisplatvormi piirhindadele

Pakkumuse jagatavus

(Inglise k Divisibility)

Lubatud on täielikult jagatavad pakkumused

granulaarsusega 1 MW, osaliselt jagatavad

pakkumused ja täielikult mittejagatavad

pakkumused.

Pakkumuse mittejagatav osa ei tohi olla suurem

kui suurim eelkvalifitseerimisel fikseeritud

Suund

(Inglise k Direction)

Üles või alla suunas

Pakkumuse asukoht

(Inglise k Location)

Pakkumuspiirkond

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 6

Pakkumuste tehniline sidumine

(Inglise k Technical linking between bids)

Kaht mFRR energiapakkumust võib

järjestikustel turuühikutel omavahel tehniliselt

siduda.

Kui eelneval turuühikul toimus otsekäivitus,

siis tehniliselt seotud pakkumuste korral

muudetakse jooksva turuühiku pakkumus nii

otse- kui ka planeeritud käivituse jaoks mitte

saadaval olevaks.

Pakkumust saab korraga nii tehniliselt kui ka

tingimuslikult siduda ning tehniline sidumine

toimib nii liht- kui ka komplekspakkumuste

juures

Pakkumuste tingimuslik sidumine

(Inglise k Conditional linking between bids)

Reguleerimisteenuse pakkuja võib mFRR

energiapakkumused siduda tingimuslikult.

Sellisel juhul on kõigil pakkumustel esialgne

staatus, mis muutub vastavalt seatud tingimuste

täitumisele.

Ettevalmistamisaeg (Inglise k Preparation

Period)

Preparation time is the time between start of

preparation period and ramping period.

Mitte kauem kui 7 minutit.

Erisused lubatud kui käivitus vastab

eelkvalifitseerimise dokumendis toodud

tolerantsile

Muutmisperiood

(Inglise k Ramping Period)

Ramping period is the time for BSP to change

its resource unit’s output from initial set-point

to the desired power output.

Mitte kauem kui 12 minutit.

Erisused lubatud kui käivitus vastab

eelkvalifitseerimise dokumendis toodud

tolerantsile

Seiskamisaeg

(Inglise k Deactivation Period)

Deactivation period is the time for BSP to

change its resource unit’s output from desired

power output to its initial scheduled power

output.

Kuni 10 minutit

Minimaalne pakkumise tellimise lõpetamise ja

järgneva aktiveerimise vahele jääv aeg

(Inglise k Minimum duration between the end

of deactivation and the following activation)

Puudub

Joonisel 1 on toodud mFRR planeeritud kätivutuse tüüpaktiveerimise kõver, kus :

 T-7,5 – Aktiveerimiskäskluse edastamine;

 T-5 – Kokkulepitud aktiveerimise algusaeg;

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 7

 T+5 – Aeg kokkulepitud reguleerimise mahu saavutamiseks;

 T+10 – Kokkulepitud teenuse lõpetamise alguse aeg,

 T+20 – Kokkulepitud teenus on lõpetamise aeg.

Teenuse aktiveerimise selgituses arvestatakse teenusepakkujat perioodi T-0 kuni T+15

jooksul aktiveerimissignaali järgi arvutatud energia alusel, kus :

 Periood T-7,5 kuni T-5 on ettevalmistuse periood;

 Periood T-5 kuni T+5 on nõlvamiseperiood;

 Periood T+5 kuni T+10 on teenuse täisvõimsuse edastamise periood;

 Periood T+10 kuni T+20 on teenuse lõpetamise nõlvamise periood.

Joonis 1: mFRR standardtoode:

Joonisel 2 on toodud mFRR otsekäivituse tüüpaktiveerimise kõver, kus:

 T-10 kuni T+5 võib tulla aktiveerimise alustamise korraldus;

 Täisaktiveerimine peab oleva saavutatud 12,5 minuti jooksul pärast aktiveerimise

alguse aega;

 Teenus peab olema aktiveeritud vähemalt ühe täis turuühiku;

 Teenuse lõpetamine tohib alata sarnaselt planeeritud käivitusele 5 minutit enne

turuühiku lõppu;

 Otsekäivitus peab olema lõpetatud 5 minutit pärast turuühiku lõppu.

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 8

Otsekäivituse korral varieerub aktiveerimise algus ja teenuse pakkumise periood, kuid teenus

lõpeb alati veerandtunni lõpus. Tulenevalt varieeruvast alguse ajast, võib otsekäivituse periood

olla vahemikus 16 kuni 29 minutit.

Lisaks tabelis toodud tingimustele peavad reguleerimisreservide pakkujad arvestama veel

järgmiste tingimustega:

 kõik reguleerimisreservide pakkumised tuleb saata Eleringi vastavasse IT-süsteemi;

 Eleringil peab olema oma SCADA süsteemi kaudu võimalus tuvastada

reguleerimisreservi aktiveerimist või teenusepakkuja peab esitama vastavad

mõõteandmed tõendamaks reguleerimisreservi aktiveerimist.

Täpsemad tingimused ja protseduurid reguleerimisreservide pakkumiste tegemiseks on toodud elektrienergia reguleerimisteenuse osutamise tüüptingimustes.

3.2 aFRR pakkumiste tingimused

Eesti turuosaliste poolt Eleringile tehtud aFRR pakkumised peavad vastama allpool toodud

tabelis ja dokumendis “Baltic aFRR energy market concept”

(https://elering.ee/sites/default/files/2023-

01/2022.11.15%20Baltic%20aFRR%20energy%20market%20concept.docx) kirjeldatud

tingimustele . Standartoote tingimuste muutumisest teavitab süsteemihaldur

reguleerimisteenuse pakkujat ette vähemalt kolm (3) kuud enne muudatuste rakendamist ning

avaldab uued standardtoote tingimused süsteemihalduri veebilehel.

Kõik aFRR turul osalevad reservüksused peavad olema eelkvalifitseeritud vastavalt Eleringi

kodulehel toodud aFRR eelkvalifitseerimise tehnilistele nõudmistele. Eelkvaliftiseerimine

tagab reservüksuse käivitamise õigsuse. Ilma reservüksuse aFRR-le vastavatele nõuetele

eelkvalifitseerimiseta ei saa reguleerimisteenuse pakkujad teha pakkumisi aFRR energiaturule.

aFRR energiaturul pakutav standardtoode peab vastama järgnevatele tingimustele:

Parameeter Tingimus

Käivitamisviis

(Inglise k Mode of activation)

Automaatne

Sätteväärtus saadetakse reservüksusele jooksvalt

süsteemioperaatori SCADA-st

Täieliku käivitumise aeg 5 minutit

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 9

(Inglise k Full activation time (“FAT”))

Minimaalne kogus

(Inglise k Minimum quantity)

1 MW

Pakkumuse granulaarsus

(Inglise k Bid granularity)

1 MW

Maksimaalne kogus

(Inglise k Maximum quantity)

9 999 MW

Minimaalne tarneaeg

(Inglise k Minimum duration of delivery period)

Puudub

Hinna resolutsioon

(Inglise k Price resolution)

0.01 €/MWh

Kehtivusaeg

(Inglise k Validity Period)

15 minutit, päeva esimene kehtivusperiood

algab 00:00 CET, kõik kehtivusperioodid on

järjestikused ja mittekattuvad

Pakkumuse hind

(Inglise k Price of the bid)

Ühik €/MWh

Pakkumuspiirkond

(Inglise k Bidding zone)

Pakkumispiirkond, millesse reserve pakkuv

üksus/rühm kuulub

Pakkumuse jagatavus

(Inglise k Divisibility)

Täielikult jagatav 0,1 MW kaupa

Suund

(Inglise k Direction)

Üles või alla suunas

Pakkumuste sidumine

(Inglise k Linking)

aFRR energiapakkumuste sidumine ei ole

lubatud

Ettevalmistusaeg

(Inglise k Preparation Period)

aFRR teenusel ettevalmistusaeg puudub.

Pärast aktiveerimissignaali saamist ei tohi

aktiveerimine viibida rohkem kui 30 sekundit

vastavalt SO GL artikkel 158.1.d

Muutmisperiood Kuni 5 minutit koos ettevalmistusajaga

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 10

(Inglise k Ramping Period)

Seiskamisaeg

(Inglise k Deactivation Period)

Kuni 5 minutit

Maksimaalne tarneaeg

(Inglise k Maximum duration of delivery period)

15 minutit

Minimaalne pakkumise tellimise lõpetamise ja

uue aktiveerimise vahele jääv aeg

(Inglise k Minimum duration between the end of

deactivation and the following activation)

Puudub

3.3 Reguleerimisreservide nõudluse hindamine ja aktiveerimine

3.3.1 mFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine

mFRR teenust kasutatakse süsteemi pikaajaliste ebabilansside katmiseks või kiiremate

reservide vabastamiseks. mFRR teenuse kogust hinnatakse arvestades ebabilansi muutumise

trendi ja juba varasemalt aktiveeritud kiiremate reservide koguse pealt. Elering hindab mFRR

vajadust igaks turuperioodiks eraldi ning esitab mFRR nõudluse, et tagada süsteemi

võimsusbilanssi tasakaal. mFRR nõudlus esitatakse mFRR energiaturu platvormile MARI,

mille raames toimub Eleringi mFRR nõudluse tasakaalustamine teiste süsteemihaldurite

nõudlusega arvestades vabu ülekandevõimsusi ning valitakse soodsaimad mFRR

energiapakkumised mida aktiveerida. Eleringi alale edastatud mFRR aktiveerimiskorraldused

edastatakse Eestis paiknevatele mFRR energia pakkujatele.

3.3.2 aFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine

aFRR teenuse nõudlust hindab Eleringi juhtimissüsteemis olev aFRR kontroller, mis hindab

hindab Eleringi juhtimisala jaoks vajalikku aFRR nõudlust iga 4 sekundi tagant ning edastab

leitud nõudluse aFRR energiaturu platvormile PICASSO. AFRR nõudluse eesmärk on

tasakaalustada juhtimisala võimsusbilanss. PICASSO platvorm tasakaalustab Eleringi nõudluse

teiste süsteemihaldurite nõudlusega arvestades vabu ülekandevõimsusi ning valib soodsaimad

aFRR energiapakkumised, mida aktiveerida. Eleringi alale koondvaates edastatud aFRR

aktiveerimiskogused edastatakse Eestis paiknevatele aFRR energia pakkujatele.

4 Avariireservvõimsuste varud ja nende kasutamine bilansi tagamisel

Kuni BRELL-i lepingu lõppemiseni 07.02.2025 kehtib „BRELL-i elektrilises ringis

avariireservvõimsuste hoidmise ja kasutamise lepingu“ mille alusel tagavad Eesti, Läti,

Venemaa ja Valgevene süsteemihaldurid vähemalt 100 MW avariireservvõimsuse hoidmise.

Seda avariireservvõimsust võib kasutada ainult BRELL-i elektrisüsteemide toimunud

sündmuste korral.

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 11

Avariireservvõimsust kasutatakse tootmisvõimsuse või piiriülest ülekandevõimsust mõjutava

elektriseadme ootamatu väljalülitamise korral või kui on ohustatud elektrisüsteemi

varustuskindlus. Avariireservvõimsust ei kasutata bilansihaldurite tarbimis- või

tootmisprognooside ebatäpsuse tasakaalustamiseks, v.a juhtudel kui reguleerimisturul ei ole

pakkumisi või kõik mFRR ülessereguleerimise pakkumised, mis on hinnaga alla 1000

EUR/MWh, on juba käivitatud.

Samas on Balti süsteemihaldurid leppinud kokku, et Venemaal ja Valgevenes asuvaid BRELL-

i avariireservvõimsuseid Balti riikides toimuda võivate sündmuste korral ja piiriüleste

ülekandevõimsuste tagamiseks reaalselt ei kasutata, vaid kasutatakse ainult Balti riikides

olemasolevaid reservvõimsuseid. Alalisvooluühenduste Estlink 1 ja EstLink 2 maksimaalse

impordi võimaldamiseks (ehk siis selleks, et olla valmis EstLink 2 väljalülitumiseks olukorras,

kui toimub elektrienergia import Soomest Eestisse täies mahus) peab Elering tagama

juurdepääsu vähemalt 650 MW-ile kindlalt olemasolevatele ülesse reguleerimise

reservvõimsustele (mFRR ülesse reguleerimiseks). See vajadus kaetakse järgmiselt – 250 MW

Elering (Kiisa AREJ-d), 100 MW läti süsteemihaldur ja 400 MW Leedu süsteemihaldur.

5 Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest

Kiisa kompleksi moodustavad Kiisa AREJ 1 (võimsusega 110 MW), Kiisa AREJ 2

(võimsusega 140 MW) ja Kiisa koormuspangad (võimsusega 40 MW). Kiisa AREJ-d pakuvad

mFRR reguleerimisvõimsust ülesse ja Kiisa koormuspangad mFRR reguleerimisvõimsust alla.

Kiisa kompleksi käivitamisel bilansi tagamiseks arvestatakse Eleringi poolt järgnevate

asjaoludega:

 Kiisa kompleksi kui süsteemihalduri omanduses olevaid seadmeid käivitatakse ühise

pakkumiste üldnimekirjas vastavalt hinnale;

 Kiisa kompleksi seadmete kui süsteemihalduri omanduses olevate seadmete

energiahind reguleerimisturul peab anda selge signaali, et tegemist on

reservvõimsustega, mida käivitatakse reeglina viimases järjekorras;

 Kiisa avariireservelektrijaamade ja koormuspankade reguleerimisvõimsuse pakkumisi

esitatakse MARI platvormile ainult võimalusega süsteemihalduri poolseks

otsekäivitamiseks. See võimaldab välistada nende pakkumiste käivitamist tavapärases

nõudluse katmise protsessis.

Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine toimub vastavate hinnaastmete kaupa.

Kiisa AREJ-de hinnaastmed ülesse reguleerimisel:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

1 1000 50

2 2000 50

3 3000 50

4 5000 50

5 15000 50

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 12

Kiisa AREJ-de hinnaastmed alla reguleerimisel:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

2 - 2000 10

3 - 3000 10

4 - 5000 10

5 - 15000 10

6 Piiriülene reservvõimsuste varude aktiveerimine

Eestis paikneva mFRR reservvõimsuse aktiveerimiseks antakse korraldus vajaliku koguse

reguleerimisreservi aktiveerimiseks reguleerimisreservi pakkuja poolt määratud IT süsteemi

Eleringi juhtimiskeskuse poolt. Korraldus Kiisa avariireservelektrijaamade käivitamiseks

antakse SCADA süsteemi kaudu.

Väljaspool Eestit paikneva reservvõimsuse piiriüleseks aktiveerimiseks koordineeritakse

naaberelektrisüsteemihalduri juhtimiskeskusega, kes korraldab reservvõimsuse aktiveerimise

oma vastutuspiirkonnas. Eestis paikneva reservvõimsuse aktiveerimine naabersüsteemihalduri

jaoks toimub ainult läbi Eleringi juhtimiskeskuse.

Piiriülesel reservvõimsuste aktiveerimisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:

 Reservvõimsuste aktiveerimisel tuleb eelistada soodsama hinnaga pakkumisi kui see on

tehniliselt võimalik.

 Piiriülene reservvõimsuste aktiveerimine saab toimuda ainult juhul, kui peale

elektrienergiaturul toimunud päev-ette ja päevasisest kaubandust on selleks jäänud vaba

piiriülest ülekandevõimsust v.a juhul kui tegemist on vastukaubandusega.

Eleringi poolt teostatakse piiriülest vastukaubandust põhiliselt seoses järgmiste vajadustega:

 viia piiriülestel või elektrisüsteemi sisestel vahelduvvoolu liinidel aktiivvõimsusvood

lubatud piiridesse;

 kompenseerida alalisvooluühenduse rikkest või väljalülitumisest tingitud

aktiivvõimsuse puudu- või ülejääk.

Vastukaubandus ei mõjuta turuosaliste vahel vastavalt kokkulepitud jaotusmehhanismile

teostatud piiriüleseid elektrienergia tarneid. Kõik piiriülesed elektrienergia tarned tagatakse

süsteemihaldurite poolt.

Vastukaubanduse teostamiseks suurendatakse genereerimist piirkonnas, kuhu

aktiivvõimsusvoog siseneb (sisenes) ja vähendatakse genereerimist piirkonnas, kust

aktiivvõimsusvoog väljub (väljus). Tagamaks elektrisüsteemide võimsusbilansside jäämise

tasakaalu peab genereerimise suurendamine ja vähendamine olema samas ulatuses.

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 13

7 Võimsusreservide varude ja bilansi tagamiseks kasutatud energia eest

tasumine

Kuni reservvõimsuste turgude käivitamiseni Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimisel Mandri-

Euroopa sagedusalaga ei hangi Elering reguleerimisreservi võimsusi ette ehk

reguleerimisreservide pakkumiste tegemise eest turuosalistele ei tasuta.

Ülesreguleerimisreservi aktiveerimisel tasub Elering turuosalistele toodetud energia (või

vähendatud tarbimise) eest ja allareguleerimisreservi aktiveerimisel tasuvad vastavalt

turuosalised Eleringile oma tootmise vähendamise (või tarbimise lisamise) eest (välja arvatud

juhul kui tekkis negatiivne hind). Energia hind kujuneb vastavalt tehtud pakkumisele ja

kehtivale hinnastamise meetodile. Infot reguleerimisreservide pakkumiste koguste ja

aktiveerimisel toodetud energia hindade kohta vahetavad süsteemihaldurid omavahel ja Elering

Eesti turuosalistega vastavalt sõlmitud lepingutele.

8 Bilansienergia (ebabilansi) hindade arvutamise metoodika

Bilansienergia ost ja müük ning tasumise korraldamine toimub õigusaktide ning bilansilepingu

tüüptingimustes sätestatud tingimustel ja korras. Süsteemihaldur avaldab veebilehel

bilansienergia hinna arvutamise metoodika ning tagab andmete avaldamise.

9 Reguleerimisreservide pakkumiste selgitamine

Reguleerimisreservide pakkumiste selgitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

 Süsteemihaldur selgitab ja arveldab reguleerimistarne koguse reguleerimisteenuse

pakkujaga vastavalt aktiveeritud reguleerimisreservi pakkumisele.

o mFRR reguleerimisreservi pakkumise algus- ja lõppajaks loetakse aktiveeritud

mFRR reguleerimisreservi vastavalt tellimuses toodud alguse ja lõpp ajale.

Planeeritud käivituste korral on aktiveerimisperiood 15 minutit. Otse käivituse

korral on algus ja lõpp aeg toodud aktiveerimiskorralduses ning varieerub

vahemikus 16 kuni 29 minutit.

o mFRR planeeritud käivitustel ja otsekäivitustel võivad olla erinevad

marginaalhinnad tulenevalt MARI platvormist, mille alusel toimub aktiveeritud

mFRR energia arveldus.

o aFRR reguleerimisreservi pakkumise algusajaks loetakse reguleerimisreservi

pakkumise aktiveerimise aega süsteemihalduri poolt ning reguleerimisvõimsus

kestab kuni süsteemihaldur edastab uue aktiveerimissignaali.

o aFRR reguleerimisreservi marginaalhind tuleneb lokaalsest või PICASSO

marginaalhinnast, mille alusel toimub aktiveeritud aFRR energia arveldus.

 Igal reguleerimisteenuse pakkujal peab olema üks bilansihaldur, kelle bilansiaruandes

reguleerimisreservi pakkumine kajastub.

 Süsteemihaldur võtab bilansihalduri bilansiaruandes reguleerimistarne arvesse

selgitusperioodide lõikes ning reguleerimistarne suunda arvestades.

 Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu.

o Reguleerimistarne kogus selgitatakse täpsusega 1 kWh iga selgitusperioodi

kohta..

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 14

Reguleerimisreservide selgitus periood on 1 tund kuni 01.01.2025, pärast mida on selgitus

periood 15 minutit, kus esimene 15 minutit periood algab xx:00 ning lõpeb xx:15 ja järgnevad

veerandtunnid järgivad sama põhimõtet.