Harjumaa Saue vald Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise teade

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Puudutatud isikud ja asutused vastavalt

nimekirjale

29.10.2024 nr 5-1/6/2024-1

Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu algatamise teade

Saue Vallavalitsus algatas 23.10.2024. aasta korraldusega nr 979 Vatsla külas Hanso

(72501:001:0508, suurusega 1,54 ha, maatulundusmaa 100%) katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta maasihtotstarve 100% ärimaaks või

50/50% ärimaaks/tootmismaaks (selgub detailplaneeringu koostamise käigus) ning

määratakse ehitusõigus kahe, kuni kahekorruselise laohoone püstitamiseks.

Hanso kinnistu asub Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas. Planeeringuala

kontaktvööndisse jäävad osaliselt hoonestatud tootmismaad. Planeeringuala asub

kõrvalmaantee Harku-Rannamõisa tee (11191, kõrvalmaantee) ehk Harku tee ääres, mis

ühendab omavahel Tallinna-Paldiski teed (8, põhimaantee) ning Tallinna-Rannamõisa

Kloogaranna teed (11390, kõrvalmaantee). Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub Hanso

kinnistu tiheasustusalas ning planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud

tootmismaa. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringus

toodud nõuetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maili Metsaots

planeeringute peaspetsialist

Lisad:

1. Detailplaneeringu algatamise korraldus nr 979

2. Eskiisettepanek

3. asukohaskeem

Maili Metsaots 53019887

[email protected]

KORRALDUS

Saue linn 23. oktoober 2024 nr 979

Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine

ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

I. Taotluse sisu

Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Vatsla külas Hanso

(72501:001:0508, suurusega 1,54 ha, maatulundusmaa 100%) kinnistul, eesmärgiga muuta

maasihtotstarve 100% ärimaaks või 50/50% ärimaaks/tootmismaaks (selgub

detailplaneeringu koostamise käigus) ja ehitusõiguse määramiseks kahe, kuni kahekorruselise

laohoone püstitamiseks.

II. Kinnistu asukoha kirjeldus, kontaktvöönd ja olemasolev olukord

Hanso kinnistu asub Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas. Planeeringuala

kontaktvööndisse jäävad osaliselt hoonestatud tootmismaad. Planeeringuala asub

kõrvalmaantee Harku-Rannamõisa tee (11191, kõrvalmaantee) ehk Harku tee ääres, mis

ühendab omavahel Tallinna-Paldiski teed (8, põhimaantee) ning Tallinna-Rannamõisa

Kloogaranna teed (11390, kõrvalmaantee). Planeeringuala idaosa läbib (Selektor Projekt OÜ

tööga) Harku tee äärde kavandatav kergliiklustee ning planeeringuala läbib üldplaneeringuga

kavandatud kergliiklustee koridor.

III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Esitatud eskiisi kohaselt kavandatakse kuni kahe, kõrgusega maapinnast kuni katuseharjani 9,0

m, laohoone püstitamist, mille kasutusprofiil on minilaod ja/või hobisõidukite garaaž

(veesõidukid, matkaautod, tsiklid jne). Detailplaneeringu ala asub Harku Rannamõisa tee

rekonstrueerimise koridoris. Võimalik hoonestusala asukoht peab arvesse võtma kavandatava

kergliiklustee planeeringut. Täpsem ristumine täpsustatakse detailplaneeringu käigus. Lisaks

jääb planeeringualasse rekonstrueeritav mahasõit maanteelt 11191, mille täpne lahendus

sõltub Transpordiameti tingimustest. Parkimiskohtade arv eskiislahenduse järgi on 58, kuid

täpsem arv ning sihtotstarvete vahekord selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Eskiisi

kohaselt on planeeritava maaüksuse lõuna-, lääne- ja põhjapoolsetesse servadesse kavandatud

kõrghaljastus (puud, põõsad). Olemasolevad kommunikatsioonid (elekter, vesi, kanalisatsioon,

side, gaas) puuduvad. Kinnistu kirdenurk jääb kahe keskpingeõhuliini kaitsevööndisse (ei

takista kavandatavat tegevust). Detailplaneeringus reserveeritakse maavajadus kergliiklusteele

ja antakse põhimõtteline lahendus kergliiklustee ja maanteelt mahasõidu ristumiskohale.

IV. Taotluse vastavus üldplaneeringule

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub Hanso kinnistu tiheasustusalas ning planeeritava maa-

ala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud tootmismaa. Detailplaneeringute kehtestamise

tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav

juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud

reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis

kattuvad tiheasustusega alade piiridega, samuti tähtsamad olemasolevad ning perspektiivsed

2 (7)

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid ning rajatised vastavalt Saue valla ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arendamise kavale. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis

ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii

olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine

ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni.

Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib ajutiselt

lubada veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks

lekkekindlaid kogumismahuteid vallavalitsuse kaalutlemisel ja põhjendamisel.

Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult

Vatsla suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse

ja kanalisatsiooni liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub

(arvestades Hanso kinnistu suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel)

majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon

veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt erandlikult (kuna kavandatavate hoonete

kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega varustamiseks kasutada

lokaalset (puur) kaevu (hooldusalaga 10m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat

kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Hoonetesse ei kavandata suurt

veetarbimist, kuna detailplaneeringu taotluse kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume

ning ei ole püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid. Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus seadusekohase tasu eest liituda

ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse

olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb

tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga.

Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja

põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Detailplaneeringu eesmärk ei ole vastuolus Saue valla

üldplaneeringuga.

V. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused

Detailplaneering viiakse ellu halduslepingus nr 12-2.14/8/2024 märgitud põhimõtetel. Vallal

on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehitusload ja kasutusload väljastamata,

juhul kui arendaja ei täida halduslepingus nimetatud kohustusi, mis on arendaja ja valla

vahelisel kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks. Arendaja

kohustub kõiki tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt

detailplaneeringus ettenähtud tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste

väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja

tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui

arendaja ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala kinnistu

võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud kolmanda

isiku poolt ja detailplaneeringu ala igakordne omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega

eelnimetatud kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet.

VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust

kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi

(KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et

planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud

juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud

oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

• ületada mõjuala keskkonnataluvust;

• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

3 (7)

KeHJS-e § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei

kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on § 6 lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja

peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.

Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1

punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6

lg 21). PlanS-i § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on

lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Lähtuvalt KeHJS-e § 33 lg 2 punktist 4 peab otsustaja (st

Saue Vallavalitsus) kaaluma KSH algatamise vajalikkust ja andma selle kohta eelhinnangu, kui

koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS-e § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Vatsla küla Hanso kinnistu kohta on koostatud „Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ

(72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks“ (KSH eelhinnang, Lisa 2).

Käesoleva töö koostasid Skepast&Puhkim OÜ keskkonnaekspert Kaarel Karolin ja

vanemkonsultant Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154). Töös käsitletakse detailplaneeringu

algatamise eskiisiga kavandatavate tegevuste eeldatavat negatiivset ja positiivset mõju

omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) algatamise või mittealgatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. KSH eelhindamise

teabedokumendi koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, KeHJSe alusel kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja juhendist „KSH

eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar, täiendatud 2018

Keskkonnaministeeriumi poolt) (edaspidi ka juhend). KSH eelhindamise teabedokument on

koostatud olemasoleva materjali põhjal ning täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik

ega põhjendatud. Teabedokument on koostatud detailplaneeringu eskiisi ja avalikest

andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu

koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul

detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse

alla.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada

detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel

vajalik järgnevatel põhjustel:

• Hanso kinnistu detailplaneering näeb ette rajada seadmete ja masinate jaoks garaaži,

mis hõlbustaks seadmete hoiustamist ja transpordi vahemaade vähenemist lokaalselt.

Kui tegu on ehitusmasinatega, hõlbustaks lühem vahemaa lokaalsete projektidega

kaasa infrastruktuuri ehitamisele. Niimoodi võimaldaks seadmete hoiustamine lähemal

projektialadele toetada efektiivsemat ehitustegevust erinevate taristuprojektide juures,

mis on kooskõlas ka Harju maakonnaplaneeringuga ning Saue valla üldplaneeringuga.

• Vajadus ressursside järele kaasneb eelkõige ehitamise etapis. Vajalikeks ressurssideks

ehitusetapis on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted,

kattematerjalid, kütused ja elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis

põhjustaks olulist negatiivset keskkonnamõju.

• Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) ehitusmasinad, hiljem kulub kütust

masinatel, mis tegelevad hooldustöödega. Ehitusplatsi (ehitustööde ajal) ning

kavandatavate hoonete ja ümbritseva maa-ala valgustamiseks on vajalik elektrienergia.

Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad.

4 (7)

• Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt

jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus

tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale.

Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja

neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

• Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning

nende ohualasid planeeringualal ei asu.

• Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning

ehituse käigus ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega.

Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on antud juhul vähene ning mõjutab

kliimamuutusi väga vähesel määral. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev

kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle tulemusel võimalike

transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad

laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega

ladustada sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende

transportimiseks kuluvaid ressursse. Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses

võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid materjale.

• Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel asub detailplaneeringu ala vahetus

läheduses Harku lubjakivi maardla (MRD0000131). Detailplaneeringu ala jääb Harju

maavarade teemaplaneeringu uuringualale. Detailplaneeringu realiseerimisega on

tagatud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale

kõrvalasuvas Harku lubjakivimaardlas.

• Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest (häiringutest)

on seotud ehitustegevusega ja need jäävad valdavalt planeeringuala piiridesse.

Ehitustegevusega seotud häiringud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud.

Kasutusaegsed mõjud lähtuvad laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid

ja tehnikat, võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta

lokaalset vibratsiooni ja müra taset ning mõjutada lokaalselt välisõhu kvaliteeti.

Seetõttu võib lokaalselt olla ka kasutusaegne vähene ajutine mõju keskkonnale.

• Planeeringualal ja selle võimalikus mõjualas ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid

alasid. Lähim Natura ala (Rannamõisa loodusala) jääb planeeringualast enam kui 3 km

kaugusele. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju

võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid negatiivset mõju Natura 2000

võrgustiku aladele.

• Eesti looduse infosüsteemi andmetel ulatub detailplaneeringu alale III

kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht.

Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole registreeritud I ja II kaitsekategooria

liikide elupaiku. Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik

põõsasmarana kasvuala säilitamine planeeritava maaüksuse lõunaosas.

Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine detailplaneeringu

alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub

vastavalt kehtestatud korrale. Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on

kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt tolmu poolt. Tolmu levikut on

võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms).

• Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Planeeringu koostamisel

tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida

tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse

tõttu.

• Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb

hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise

riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või

killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et

vältida saasteainete sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti

5 (7)

valdajal tuleb valmis olla lekke tagajärgede kiireks ja professionaalseks

likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette.

• Meetmete rakendamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhja- ja pinnavee

seisundile.

KSH eelhinnangu koostaja kokkuvõte ja järeldused:

Võttes aluseks Teabedokument KSH eelhinnangu (koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr

24000022), mis on koostatud Hanso kinnistu detailplaneeringu eskiisi ja avalikest

andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal. Käesoleva dokumendi koostamise ajaks ei ole

täpselt selge hoiustatava tehnika iseloom. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on

kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga ja Harju maakonnaplaneeringuga. Seoses kergliiklustee

rajamisega ja riigimaantee uuendamisega planeeringuala piirkonnas selgub täpne maanteega

ühenduse ning kergliiklusteega ristumiskoha lahendus detailplaneeringu koostamise käigus

ning koostöös Transpordiametiga. Olulist mõju kliimamuutustele, rohevõrgustikule ning

Natura aladele ei esine. Oluline mõju avaldub III kaitsekategooria taimeliigile detailplaneeringu

alal, kuid see mõju on leevendatav, kui järgitakse Teabedokumendi peatükis 6.6 esitatud

meetmeid ja lahendusi. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid

keskkonnanõudeid ning käesolevas töö esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist

negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale ning kultuuripärandile.

Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib

hinnata väheoluliseks, sest esmalt, ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult

ehitusperioodil. Sõidukite/masinate hoiustamisest ning sõidukite/masinate transpordiga

potentsiaalselt kasvavast häiringust tulenev mõju on lühiajaline ning lokaalne, samuti ainult

transpordi tegevuse ajal. Kui planeeringuala hoonete projekteerimisel ja ehitamisel jälgitakse

õigusaktide ja standardite nõudeid, siis olulist mõju keskkonnale eeldada ei ole. Saue

Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi viia

keskkonnamõjude strateegilist hindamist.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise

otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt

Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt. Saue Vallavalitsuse edastas 16.09.2024

nr 5-4/2397-3 kirja arvamuse küsimiseks Keskkonnaametile ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile.

Keskkonnaamet andis oma 01.10.2024. aasta kirjaga nr 6-5/24/19058-2 seisukoha, et

menetletava Hanso kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus

planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel. Keskkonnaamet andis

omapoolsed tähelepanekud, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada (lisatud

korralduses punkt 2.3). Regionaal- ja põllumajandusministeerium andis oma 17.10.2024 . aasta

kirjaga nr 14-3/4074 seisukoha, et lähtudes esitatud materjalidest on seisukohal, et KSH

algatamine ei ole otstarbekas, sest kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist

keskkonnamõju. Samas märgiti kirjas, et vastavalt planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktile 5

tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et planeeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid.

Detailplaneeringu:

− koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress:

Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa);

− koostaja on OÜ Plannum (aadress: Küüni tn 6, Kose-Uuemõisa alevik, 75102 Kose vald, Harju

maakond).

6 (7)

Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks olevat Skepast&Puhkim

OÜ (töö nr 24000022) poolt koostatud KSH eelhinnangut ning võttes aluseks

planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2 ja 2¹, §

139 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 ja § 72 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4

ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

“Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta

määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1

ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneering, Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel 22.

augustil 2024. aastal sõlmitud halduslepingut (nr 12-2.14/8/2024) koos eskiisettepanekuga

detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja detailplaneeringu

realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste kohta ning võttes

arvesse kinnistu omaniku (OÜ Betoonikoda) taotlus, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva

k o r r a l d u s e :

1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas Hanso kinnistu ja lähiala

detailplaneering, maasihtotstarbe muutmiseks ning põhieesmärgiga kahe laohoone

püstitamiseks. Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning

järgmiste lisanõuetega:

2.1 kavandada asfaltbetoonkattega juurdepääsutee 11191 Harku-Rannamõisa teelt koos peale-

ja mahasõiduga planeeringualale ning taotleda eelnevalt Transpordiametist mahasõidu

ehituseks tehnilised tingimused;

2.2 detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Saue vallavalitsuse ja Harku vallavalitsuse

poolt tellitud Vatsla-Harku kergliiklustee põhiprojektiga (koostaja Landverk OÜ, töö nr

T2126);

2.3 detailplaneeringu koostamisel arvestada Keskkonnaameti poolt 01.10.2024 edastatud

kirjas nr 6-5/24/19058-2 märgitud tähelepanekuga, kus on toodud järgmist: laohoone

(hoone 2) ja parkla ehitusalale jääb osaliselt III kaitsekategooria põõsasmarana

(KLO9341044) kasvukoht. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III

kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi

säilimist selles elupaigas. Kuna ehitusalale ulatub vaid põõsasmarana kasvuala põhjaosa ja

enamik kasvualast jääb puutumata, siis liigi elupaika see tegevus tervenisti ei hävita.

Võimalusel detailplaneeringu käigus leida lahendusi, et põõsasmarana kasvuala säilitada

planeeringuala lõunaosas.

2.4 veevarustus lahendada rajatava puurkaevu baasil ning majandusveed juhtida perioodiliselt

tühjendatavasse sertifitseeritud plastist kogumismahutisse. Pärast antud piirkonnas

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus

seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja

kanalisatsioonirajatised;

2.5 planeeringuga anda tuletõrje veevarustuse lahendus ja sademevee ärajuhtimise lahendus;

2.6 kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel;

2.7 kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks

on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada;

2.8 detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda.

7 (7)

3. Jätta Vatsla küla Hanso kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine algatamata, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju

puudub.

4. Saue Vallavalitsuse planeeringute peaspetsialistil või teda asendaval isikul teavitada

detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmisest ajalehtedes Postimees ja Saue Valdur, Saue valla veebilehel ning väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

5. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning

tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse

vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu

kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu

vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni.

6. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule

õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või

kehtestamine).

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Kirsti Saar

vallasekretär

GSPublisherEngine 0.7.100.100

2,276 m2

2,276 m2

87.5

26.0 14.0

26.08. 0

Rekonstrueeritav mahasõit maanteelt 11191 (täpne lahendus sõltub Transpordiame   ngimustest)

Kergliiklusteega ristumine täpsustatakse detailplaneeringus

võimalik puurkaevu ja

pumplahoone asukoht

võimalik reovee kogumismahu  asukoht

2K

2K

Poten llafru cosa

AS-70 keskpingeliin kaitsevööndiga

Hoone 2 kuni 2280 m2

kuni 4560 m2

kuni 2 kuni 9 m

ehi sealune pind suletud brutopind

korruste arv kõrgus maapinnast

PÕLDMÄE TEE 1

OLEMASOLEV HOONESTUS

15407 2 4560 2 P58* Ä100

P1

Hoone 1 kuni 2280 m2

kuni 4560 m2

kuni 2 kuni 9 m

ehi sealune pind suletud brutopind

korruste arv kõrgus maapinnast

m aantee

rekonstrueerim ise

koridor

11191 m aantee kaitsevööndiga

POS NR

hoonete arv

ehi sealune pind

sihtotstarve

parkimiskohtade arv

maapealne korruselisus

krundi pindala

ESITATUD LAHENDUSED KUULUVAD TÄPSUSTAMISELE DP KOOSTAMISE KÄIGUS!

OLEMASOLEV HANSO MÜ (72501:001:0508) KATASTRIPIIR

PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK

OLEMASOLEV HOONESTUS

VÕIMALIK HOONESTUSALA ASUKOHT

PLANEERITAV UUS HOONESTUS KUNI 2 HOONET, KUNI 2 KORRUST KUNI 4560 M2 EHITISEALUNE PIND KOKKU

PLANEERITAV SÕIDUTEE JA PARKLA

GARAAŽI- JA LAOUKS / MUU SISSEPÄÄS/

VÕIMALIK KÕRGHALJASTUSE ASUKOHT

15407 2 4560 2 P58* Ä100

P1

VÕIMALIKUD PLANEERITAVAD NÄITAJAD

* parkimiskohtade arv ja sihtotstarvete vahekord selgub detailplaneeringu koostamise käigus

OLULISED KEHTIVAD KITSENDUSED

III kategooria kaitsealune liik Poten lla fru cosa (põõsasmaran): kaitsemeetmed või ümberistutamine lahendatakse detailplaneeringus

11191 Harku - Rannamõisa riigimaantee kaitsevöönd

Planeeritav või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav riigitee koridor

AS-70 keskpingeliini kaitsevöönd

PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE (ÜP): KORIDOR LAHENDATAKSE DETAILPLANEERINGUGA

SELEKTOR PROJEKT OÜ TÖÖGA KAVANDATAV KERGLIIKLUSTEE PLAN. ALA ULATUSES

PLANEERITAVA KATASTRIÜKSUSE ASUKOHT

PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS MAA-AMETI KITSENDUSTE KAARDIL

PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGUS

VATSLA KÜLAS HANSO MÜ (72501:001:0508) DP ALGATAMISE ETTEPANEK: PÕHIJOONISE ESKIIS1:750

võimalik tuletõrjeveemahu (te) asukoht: tuletõrjeveemahu te ja kuivhüdrandi täpne paiknemine määratakse detailplaneeringuga arvestatakse VII kasutusviisi, 2. tuleohuklassi hoonestusega, sektsiooni piirpindalaga 2000 kuni 3000 m2

mahu te kogumaht 270 m3 (täpsustatakse planeeringus)

Töö number 24000022

Tellija OÜ Betoonikoda

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 30.04.2024

Teabedokument Vatsla külas

Hanso MÜ (72501:001:0508)

detailplaneeringu KSH

eelhinnangu andmiseks

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

2 / 26

Versioon 2

Kuupäev 30.04.2024

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12919 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

3 / 26

Sisukord

SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................... 4

1. KSH EELHINDAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................................... 5

2. KAVANDATAV TEGEVUS................................................................................................................... 6

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................................ 6 2.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................................................... 6

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................... 7

4. SEOS TEISTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDE JA PROJEKTIDEGA

.................................................................................................................................................................... 8

4.1. Üldplaneeringud ja arengukavad ............................................................................................................. 8 4.2. Seos projektidega .......................................................................................................................................... 9

5. RESSURSSIDE KASUTAMINE ........................................................................................................10

5.1. Energiakasutus ............................................................................................................................................. 10 5.2. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................................................ 10 5.3. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju11 5.4. Tegevuse kliimamõju .................................................................................................................................. 11 5.5. Kliimamuutustega kohanemine .............................................................................................................. 12

6. MÕJUTATAV KESKKOND JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU ............................................13

6.1. Asustus ............................................................................................................................................................ 13 6.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused14 6.3. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ...................... 14 6.4. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime .................................................................................. 15 6.5. Natura 2000 võrgustiku alad ................................................................................................................... 15 6.6. Kaitstavad loodusobjektid ......................................................................................................................... 16 6.7. Põhjavesi ja pinnavesi ................................................................................................................................ 17 6.8. Märgalad ja üleujutusohuga alad ........................................................................................................... 20 6.9. Pinnavormid ja pinnas ................................................................................................................................ 20 6.10. Metsad ja kõrghaljastus ............................................................................................................................ 21 6.11. Roheline võrgustik ....................................................................................................................................... 21 6.12. Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad ................................................. 21 6.13. Väärtuslikud maastikud ............................................................................................................................. 22 6.14. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale .................................................................. 22 6.14.1. Müra ja vibratsioon ..................................................................................................................................... 22 6.14.2. Mõju joogivee kvaliteedile ........................................................................................................................ 24 6.14.3. Välisõhu kvaliteet ......................................................................................................................................... 24

7. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ......................................................................................................25

8. KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................................26

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

4 / 26

Sissejuhatus

Käesoleva töö eesmärk on otsustajale teabe andmine kaasneva keskkonnamõju kohta

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajaduse kaalumiseks ja

eelhinnangu andmiseks.

OÜ Betoonikoda soovib detailplaneeringu algatamist, et taotleda ehitusõigust kuni kahe laohoone

ehitamiseks Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas Hanso maaüksusel (72501:001:0508).

Käesoleva töö koostamise aluseks on „Vatsla küla Hanso MÜ (72501:001:0508) DP algatamise

ettepaneku” põhijoonise eskiis (29.01.2024 versioon).

Käesoleva töö koostasid Skepast&Puhkim OÜ keskkonnaekspert Kaarel Karolin ja vanemkonsultant

Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154). Töös käsitletakse detailplaneeringu algatamise eskiisiga

kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning

antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise või mittealgatamise ja

negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada

tugimaterjalina detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

5 / 26

1. KSH eelhindamise õiguslikud alused

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1.

KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

• ületada mõjuala keskkonnataluvust;

• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS-e § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei kuulu

lõikes 1 nimetatute hulka, siis on § 6 lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma

eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju

eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud

tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 21).

PlanS-i § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu (DP) eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine

ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate

ehitustegevuse aluseks. Lähtuvalt KeHJS-e § 33 lg 2 punktist 4 tuleb kaaluda KSH algatamise

vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS-e § 6

lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud

tegevust.

KSH eelhindamise teabedokumendi koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS),

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJSe alusel

kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

ja juhendist „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar,

täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt) (edaspidi ka juhend).

Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatut KSH-d. KSH algatatakse, kui

planeeringu elluviimine võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Planeeringualal kehtib

Saue valla üldplaneering.

Käesolev KSH eelhindamise teabedokument on koostatud olemasoleva materjali põhjal ning

täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik ega põhjendatud. i Teabedokument on koostatud DP

eskiisi ja avalikest andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal.

KeHJS-e § 33 lg 3 punktist 1 lähtuvalt on teabedokumendi koostamisel lähtutud strateegilise

planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust. Silmas on peetud, et:

• DP algatamine ja koostamine loob eeldused üldplaneeringuga kavandatava tegevuse

elluviimiseks, kuid see on vastavate otsususte tegemise esimene etapp. Ehitiste rajamise

nõudeid täpsustatakse edaspidi projekteerimise ja ehituslubade väljastamise etapis.

• DP koostamise üheks aluseks on Saue valla üldplaneering, kehtestatud Saue Vallavolikogu

28.06.2021 otsusega nr 40.

Eelhinnangu annab otsustaja, kes selgitab välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH

algatamine või mitte. Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsib otsustaja enne otsuse tegemist DP

lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

6 / 26

2. Kavandatav tegevus

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Kavandatava tegevuse eesmärk (omaniku soov) on Vatsla külas Hanso MÜ kinnistule

(72501:001:0508) detailplaneeringu (DP) algatamine ja ehitusõiguse määramine kuni kahe laohoone

ehitamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine kuni kahe laohoone

ehitamiseks.

Laohoonete kasutusprofiiliks on minilaod ja/või hobisõidukite garaaž (veesõidukid, matkaautod,

mootorrattad jne).

2.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Eskiisi kohaselt on kavandatavate hoonete ehitisealune pind kuni 4560 m2 (2 x 2280 m2). Hooned

on kuni kahekorruselised. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada naabruses olevate olemasolevate

hoonetega Põldmäe tee 1 aadressil. Lisaks on eskiisi kohaselt planeeritava maaüksuse lääneservale

kavandatud võimalik puurkaevu ja pumplahoone asukoht ning kagupoolsesse nurka võimalik reovee

kogumismahuti asukoht.

Detailplaneeringu ala asub Harku-Rannamõisa tee rekonstrueerimise koridoris. Võimalik

hoonestusala asukoht peab arvesse võtma kavandatava kergliiklustee planeeringut. Täpsem

ristumine täpsustatakse detailplaneeringu käigus. Lisaks jääb planeeringualasse rekonstrueeritav

mahasõit maanteelt 11191, mille täpne lahendus sõltub Transpordiameti tingimustest.

Parkimiskohtade arv eskiislahenduse järgi on 58, kuid täpsem arv ning sihtotstarvete vahekord

selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Eskiisi kohaselt on planeeritava maaüksuse lõuna-, lääne- ja põhjapoolsetesse servadesse

kavandatud kõrghaljastus (puud, põõsad).

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

7 / 26

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Detailplaneeringu ala asub Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas (Joonis 1). Planeeringuala

keskmeks oleva Hanso MÜ pindala on 15 407 m2.

Planeeringuala asub kõrvalmaantee Harku-Rannamõisa tee (11191, kõrvalmaantee) ehk Harku tee

ääres, mis ühendab omavahel Tallinna-Paldiski teed (8, põhimaantee) ning Tallinna-Rannamõisa-

Kloogaranna teed (11390, kõrvalmaantee). Juurdepääs planeeringualale Harku teelt on

planeeringualast kirde pool algava kruuskattega tee kaudu.

Olemasolevad kergliiklusteed detailplaneeringu alal puuduvad. Planeeringuala idaosa läbib Selektor

Projekt OÜ tööga Harku tee äärde kavandatav kergliiklustee. Planeeringuala läbib üldplaneeringuga

kavandatud kergliiklustee koridor.

Detailplaneeringu ala jääb osaliselt Harku-Rannamõisa tee (11191) kaitsevööndisse ja AS-70

keskpingeliini kaitsevööndisse.

Joonis 1. Detailplaneeringu ala asukoht

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

8 / 26

4. Seos teiste strateegilise planeerimise dokumentide ja

projektidega

4.1. Üldplaneeringud ja arengukavad

• Harju maakonnaplaneering 2030+2

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78.

Harju maakonnaplaneeringu nähakse ette elanike arvu kasvu Saue vallas 7% võrra aastaks 2040,

seda tulenevalt Tallinna tugevast keskusfunktsioonist. Sellest tulenevalt tuleb tähelepanu pöörata

sellele, kuidas tagada tingimused jätkusuutliku asustuse arengu säilimiseks kogu maakonnas. Harju

maakonnaplaneering näeb ette säästva arengu põhimõtetega arvestamist (kuhu kuuluvad ka

kliimamuutustega kohanemine ja leevendavate meetmete elluviimine). Säästva transpordi juures on

välja toodud infrastruktuuri parandamine ning eelistatakse asustuse koondumist ning keskuste võrgu

tugevnemist maakonnas.

• Saue valla üldplaneering3 ja arengukava4

Saue valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40. Saue valla

arengukava 2022-2035 on aluseks tegevuste kavandamisel vallas.

Arengukava kohaselt iseloomustab Saue valda pendelränne ning elanikkonna kasv, kuid Tallinnast

kaugemate asulate puhulon oluline kohalike töökohtade ja teenuste olemasolu, millele oleks hea

ligipääs. Tulenevalt asukohast on Saue vald järjepidevalt kasvanud ning elanike arv on ületanud 25

000 elaniku piiri. Edasise kasvu puhul peab fookuses olema selle suunamine transpordikoridoride

(eelkõige raudtee) äärsetele aladele, kus on juba väljaarenenud taristu ja ühistranspordiühendused.

Saue valla KSH aruande kohaselt on uute tootmis- ja ärimaade paigutamine maanteede äärde ja/või

väljakujunenud tootmispiirkondade laiendusena ühtlasi suunatud raskeveokite veomarsruutide

lühendamisele ja elamualasid läbivate marsruutide vältimisele, millega kaasneb kaudne positiivne

mõju välisõhu seisundile.5

Kooskõla planeeringutega

Hanso MÜ detailplaneering näeb ette rajada seadmete ja masinate jaoks garaaži, mis hõlbustaks

seadmete hoiustamist ja transpordi vahemaade vähenemist lokaalselt. Kui tegu on

ehitusmasinatega, hõlbustaks lühem vahemaa lokaalsete projektidega kaasa infrastruktuuri

ehitamisele. Niimoodi võimaldaks seadmete hoiustamine lähemal projektialadele toetada

efektiivsemat ehitustegevust erinevate taristuprojektide juures, mis on kooskõlas ka Harju

maakonnaplaneeringuga ning Saue valla üldplaneeringuga.

2 Harju maakonnaplaneering 2030+. Leitav siit: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-

planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/ 3 Saue vald. Üldplaneering. Leitav siit: https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/ehitus-ja-

planeerimine/uldplaneering 4 Saue vald. Arengukavad. Leitav siit: https://sauevald.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/arengukavad-eelarve-

uuringud/arengukavad 5 Saue valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Leitav siit:

https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

9 / 26

Saue valla üldplaneering näeb käsitletaval alal ette tootmismaa juhtotstarbe (vt. Joonis 2,

tootmismaa on tähistatud lilla värviga). See on kooskõlas detailplaneeringu alal kavandatava

tegevuse eesmärgiga.

Joonis 2. Detailplaneeringu ala orienteeruv asukoht (märgitud punase ringiga) Saue valla

üldplaneeringu kaardi väljavõttel

Käsitletav detailplaneeringuala ei asu looduskaitsealal kuid peab tulenevalt kaitsealuse liigi alal

paiknemisest (vt. ptk. 6.6 ) peab arvestama kaitsealuste liikide leiukohaga.

4.2. Seos projektidega

Hanso MÜ-st vahetult ida poole (jääb detailplaneeringu alale) on Saue valla ja Transpordiameti

koostööprojektina kavandatud Harku-Rannamõisa tee kergliiklustee (Vatsla tee kuni Tammi tee)

rajamine.6 Kavandatava detailplaneeringuga tuleb lahendada kergliiklustee ristumiskoha projekt.

6 Saue valla teehoiukava 2022-2026 lisa (Saue Vallavolikogu 30.09.2021 määrus nr 19). Leitav siit:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0202/1017/Lisa%20-

%20Saue%20valla%20teede%20teehoiukava%202022-2026.pdf

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

10 / 26

5. Ressursside kasutamine

Vajadus ressursside järele kaasneb eelkõige ehitamise etapis. Vajalikeks ressurssideks ehitusetapis

on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted, kattematerjalid, kütused ja

elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist negatiivset keskkonnamõju.

Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Täpne

vajalike ressursside maht selgub ehitusprojektide koostamisel.

Soovituslik on kasutada võimalikult suurel määral taastuva energia abil toodetud materjale,

taaskasutatavaid ehitusmaterjale ning teha seda ringmajanduse põhimõttel.

5.1. Energiakasutus

Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele,

mis tegelevad hooldustöödega. Ehitusplatsi (ehitustööde ajal) ning kavandatavate hoonete ja

ümbritseva maa-ala valgustamiseks on vajalik elektrienergia. Nimetatud tegevused ei ole

energiamahukad.

5.2. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine

Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses7 ja

maapõueseaduses8 toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti

ning üle anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema

sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning

pinna- ja põhjavette.

Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh

mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne)

on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus

keskkonnale.

Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda

jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist

negatiivset keskkonnamõju ette näha.

Soovituslik on kasutada ringmajanduspõhimõtteid ning võimalikult palju ehitusjäätmeid tuleb

suunata taas ringlusse.9Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega,

korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka

ehitaja poolse ehitusaegse järelevalvega.

7 Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6) 8 Maapõueseadus (RT I, 21.12.2019, 11)

9 Kliimaministeerium. Ehitusmaterjalide korduskasutus. Renoveeritavate ja lammutatavate hoonete materjalide

ringkasutuse potentsiaal. Leitav siit: Ehitusmaterjalide korduskasutus | Kliimaministeerium

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

11 / 26

5.3. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

piiriülene mõju

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende

ohualasid planeeringualal ei asu10.

Lähimad ohtlikud ettevõtted asuvad ca 1,5 km põhjas ning kagus, vastavalt Maag Eesti AS Tabasalu

tehas ning Vedelgaas OÜ Eccua tootmine. Kummagi ettevõtte ohualad ei ulatu detailplaneeringu alani

(Joonis 3).

Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi –

suurõnnetusi/katastroofe.

Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis

võiksid ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole.

Joonis 3. Ohtlike ettevõtete ning nende ohualade paiknemine Hanso DP ala suhtes

5.4. Tegevuse kliimamõju

Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse

käigus ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud

kliimamõju on antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral.

Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega

ning selle tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele.

Seega võivad laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega

10 Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus (seisuga 21.02.2024)

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

12 / 26

ladustada sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid

ressursse.

Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või

taaskasutatavaid materjale.

5.5. Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani11 kohaselt toob

äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega

seotud loodusõnnetuste sagenemise. Eesti kontekstis tähendab see äärmuslike temperatuuride

sagenemist tulevikus, ekstreemseid põuaperioode ja samuti ekstreemseid sademete hulkasid, mis

võivad põhjustada lokaalseid üleujutusi, seda eriti tehispindadel. Lisaks kasvab tõenäosus veekogude

üleujutusteks.

Kõrgemate temperatuuride puhul võib esineda ka lokaalseid kuumasaari tumedatel ja hallidel

pindadel ja nende ümbruses (asfalt- ja betoonpindadega alad, hooned). See võib kujutada ohtu

inimese tervisele.

Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada

kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad

detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase

läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid

liigendada rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside

ja parklate rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida

ja ehitada selliselt, et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge

temperatuur, valingvihmad jms).

11 Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030.

Keskkonnaministeerium

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

13 / 26

6. Mõjutatav keskkond ja võimalik keskkonnamõju

6.1. Asustus

Detailplaneeringu ala asub tiheasustusalal.

Seisuga 01.01.2024 elas Vatsla külas 409 elanikku.12

Lähimad hooned (Põldmäe tee 1) jäävad planeeritavast Hanso maaüksusest loodesse ning asuvad

nimetatud maaüksuse vahetus naabruses, 2 m kaugusel. Tegu on kõrval- või tootmishoonetega.

Lähimad hooned on osaliselt kavas hõlmata planeeringualasse.

Lähim elu- või ühiskondlik hoone (Põldmäe tee 5) jääb planeeringualast 90 m loodesse ning 100 m

kaugusele läände jääb elu- või ühiskondlik hoone (Põldmäe tee 3). Lähim kompaktne elamuala

(Raudrohu tee ja Vilja AÜ elamud) jääb planeeritavast alast ca 370 m kaugusele edelasse. Joonis 4

näitab kõiki hoonete või muude rajatiste asukohti Hanso kinnistu suhtes 1 km raadiuses.

Joonis 4. Hooned ja muud rajatised 1 km raadiuses Hanso kinnistust

Käesoleva töö objektiks oleva detailplaneeringu realiseerimine ei too kaasa muudatusi asustuses.

12 Allikas: https://sauevald.ee/kultuur-sport-ja-kogukonnad/kogukond-ja-uritused/kulad-alevikud-linnad-ja-

asulad (vaadatud 28.02.2024)

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

14 / 26

6.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Planeeringuala keskmeks oleva Hanso maaüksus (72501:001:0508) on hoonestamata, selle

maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Lõunasse ja läände jäävad 100%

sihtotstarbeta maad, vastavalt maaüksused 72601:001:1201 (hoonestamata) ja 72601:001:1409

(maaüksusel asuvad varemed). Põhjast piirneb Hanso maaüksus 100% maatulundusmaaga

(72501:001:0735, osaliselt hoonestatud tootmishoonetega). Ida pool asuvad transpordimaa

sihtotstarbega maaüksused: 72501:001:0509 (Harku kergtee L8) ja vahetult selle kõrval

72701:001:0065 (11191 Harku-Rannamõisa tee).

Arvestades kavandatava tegevuse eesmärki ja iseloomu kavandatakse detailplaneeringuga

maakasutuse muutust maatulundusmaast ärimaaks. Saue valla üldplaneeringuga kavandatud

tootmismaa juhtotstarbega maale on lubatud kavandada ka ärifunktsiooni. Seega on tegevus

kooskõlas üldplaneeringuga ning maakasutuse muutusega kaasnevat mõju ei saa pidada oluliseks.

Hanso MÜ planeeringuala kirdeosas juurdepääsuteega ristuvat kergliiklusteed kavandab

Transpordiamet, kes on riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutav asutus.

Planeeringu koostamisel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud

kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida tegevus mõjutaks,

planeeritaval kinnistul puuduvad.

Detailplaneeringu ala kattub osaliselt avalikult kasutatava tee ning selle kaitsevööndiga. Ehituse ajal

tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs planeeritava maaüksuse lähedastele

maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti ja kohaliku

omavalitsusega. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane. Maakasutust on

tulenevalt detailplaneeringu eskiisist kavas muuta – maatulundusmaast saab 100% ärimaa.

6.3. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel asub detailplaneeringu ala vahetus läheduses Harku

lubjakivi maardla (MRD0000131). Detailplaneeringu ala jääb Harju maavarade teemaplaneeringu

uuringualale. Vt Joonis 5.

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

15 / 26

Joonis 5. Harju Maardla, aktiivsed mäeeraldised ja aktiivsed uuringualad.

Detailplaneeringu realiseerimisega on tagatud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja

juurdepääs maavarale kõrvalasuvas Harku lubjakivimaardlas.

6.4. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime

Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest (häiringutest) on seotud

ehitustegevusega ja need jäävad valdavalt planeeringuala piiridesse. Ehitustegevusega seotud

häiringud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud.

Kasutusaegsed mõjud lähtuvad laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat,

võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja

müra taset ning mõjutada lokaalselt välisõhu kvaliteeti. Seetõttu võib lokaalselt olla ka kasutusaegne

vähene ajutine mõju keskkonnale.

Müra, joogivee ja välisõhu kvaliteedi teemasid on täpsemalt käsitletud peatükis 6.14.

6.5. Natura 2000 võrgustiku alad

Planeeringualal ja selle võimalikus mõjualas ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim

Natura ala (Rannamõisa loodusala) jääb planeeringualast enam kui 3 km kaugusele. Ei ole teada

kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et

need avaldaksid negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

16 / 26

6.6. Kaitstavad loodusobjektid

Eesti looduse infosüsteemi13 andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva

taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht (Joonis 6). Detailplaneeringu alal ega selle

läheduses ei ole registreeritud I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku.

Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine

planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana

ümberistutamine detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamine toimub vastavalt kehtestatud korrale.14

Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel,

peamiselt tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega

(nt niisutamine vms).

13 Eesti looduse infosüsteem. Keskkonnaagentuur, 2023 14 Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“; eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/783077?leiaKehtiv

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

17 / 26

Joonis 6. Kaitsealuse III kategooria taimeliigi põõsasmarana kasvukoht planeeringuala

suhtes

6.7. Põhjavesi ja pinnavesi

Detailplaneeringu alal on põhjavesi kaitsmata (Joonis 7).

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

18 / 26

Joonis 7. Põhjavee kaitstus planeeringuala piirkonnas

Detailplaneeringu alast ca 150 m kaugusel põhja pool paikneb vooluveekogu: Proosoja

(VEE1094106). Planeeringualalt saab alguse Proosojja suubuv kraav.

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

19 / 26

Lähimad puurkaevud ning nende puurkaevude sanitaarkaitsealad ja vooluveekogud on näidatud

alloleval joonisel (Joonis 8). Hanso kinnistule lähimad puurkaevud (PRK0000826 ja PRK0054329)

asuvad kinnistust loodes, vastavalt 150 m ja 250 m kaugusel.

Joonis 8. Vooluveekogu, puurkaevud ning sanitaarkaitsealad Hanso detailplaneeringu ala

juures

Veevarustuse tagamiseks on esmane soovitus detailplaneeringu koostamise käigus välja selgitada,

kas veevarustus on võimalik tagada lähimast olemasolevast puurkaevust PRK0000826 (10 m

hooldusalaga puurkaev, ca 150 m kaugusel Hanso kinnistust) kokkuleppel omanikuga. Antud

puurkaev on sügavusega 52 meetrit ning tegu on töötava kaevuga olmevee saamiseks15. Saue valla

üldplaneeringu alusel asub kavandatav detailplaneering ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonnas,

mistõttu ei ole veevarustuse tagamiseks ajutise lahendusena erandkorras uue puurkaevu rajamine

mõistlik, kuna see suurendab põhjaveereostuse riski tööstuspiirkonnas.

15EELIS VEKA. Leitav siit: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-719539693 (vaadatud

30.04.2024)

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

20 / 26

Juhul, kui olemasoleva puurkaevu veevarustusüsteemiga liitumine ei õnnestu (puurkaev pole

veevarustuse tagamiseks sobiv või ei saavutata omanikuga kokkulepet), siis tuleb uue puurkaevu

rajamisel järgida veeseaduse16 ja määruse „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu

ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta,

puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise

ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa

taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise,

puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning

puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“17 nõudeid.

Reovee kogumise lahendusena võib kasutada lekkekindlat kogumismahutit kuni kanalisatsioonivõrgu

väljaehitamiseni ja kinnistu kanalisatsioonivõrguga liitumiseni. Lekkekindla kogumismahuti

ehitamise ja kasutamise juures (k.a. mahuti regulaarne tühjendamine) tuleb järgida veeseaduse18 ja

Saue valla asjakohaste dokumentide (Vesi ja kanalisatsioon19, Saue valla reovee kohtkäitluse ja

äraveo eeskiri20) nõudeid. Eskiisiga kavandatud võimalik kogumismahuti asukoht ei asu puurkaevu

sanitaarkaitsealas ega puur- ja salvkaevu hooldusalas.

Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Planeeringu koostamisel tuleb

arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse

nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu.

Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras,

et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale

Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või killustikust alad, kus hoiustada

ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete sattumist pinnasesse ja

sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke tagajärgede kiireks ja

professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette.

Meetmete rakendamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhja- ja pinnavee seisundile.

6.8. Märgalad ja üleujutusohuga alad

Planeeringuala piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse

mõju neile puudub.

6.9. Pinnavormid ja pinnas

Detailplaneeringu ala paikneb tasasel maastikul. Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei

mõjuta.

Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-

ja määrdeainete sattumise pinnasesse.

Kasvupinnase ja mulla kui loodusressursi käitlemise nõuded on käsitletud maapõueseaduses § 44

„Mullakaitsenõuded“. Kavandatav tegevus peab vastama mullakaitsenõuetele.

16 https://www.riigiteataja.ee/akt/VeeS 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013?leiaKehtiv 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/VeeS 19 https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/elukeskkond/vesi-ja-kanalisatsioon 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/408062018043

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

21 / 26

6.10. Metsad ja kõrghaljastus

Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus mõjutaks.

Detailplaneeringu eskiis näeb ette kõrghaljastuse lisamist laohoonetest põhja, lääne ja lõuna poole.

6.11. Roheline võrgustik

Detailplaneeringu ala ei asu rohevõrgustiku alal. Lähimad rohevõrgustiku alad jäävad

detailplaneeringu alast loode- ja põhjasuunda ca 1,5 km kaugusele (Joonis 9).

Joonis 9. Roheline võrgustik Hanso kinnistu suhtes.

6.12. Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu projektialal ega selle vahetus

läheduses kultuurimälestisi.

Vastavalt Saue valla üldplaneeringule ei asu planeeringualal ega selle vahetus läheduses miljöö- ja

arheoloogilise väärtusega alasid.

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

22 / 26

6.13. Väärtuslikud maastikud

Harju maakonnaplaneeringu ja Saue valla üldplaneeringu alusel ei asu detailplaneeringu ala

väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega mõju väärtuslikele maastikele puudub.

6.14. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale

Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada ehitustegevusega seotud müra, vibratsioon, välisõhu

kvaliteet ja joogivee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus.

Lähtuvalt laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat, võib nende

transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja müra taset ning

mõjutada lokaalselt välisõhu kvaliteeti.

6.14.1. Müra ja vibratsioon

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse

§ 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr

71) ning selle lisa 1. Järgnevas tabelis (Tabel 2) on antud müra normtasemed.

Tabel 1. Müra normtasemed21

21 Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

23 / 26

¹ müratundliku hoone teepoolsel küljel;

² päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00;

³ tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra

sihtväärtust;

⁴ ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset;

⁵ impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.

Ehitustööde käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Vastavalt määruse nr

71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib

teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00.

Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normikohast taset.

Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80 dBA-ni (Joonis 10)22. Ehitusaegse müra

puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehitusaegne müra ja

vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks.

Detailplaneeringu ehitusega seotud mõjude ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus

kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest jäävad projektiala piiridesse.

Ehitustegevusega seotud mõjud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud. (Joonis 10).

Joonis 10. Ehitusmasinate müratasemed23

22 Keskkonnaamet. 2023. Müra – juhend. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/3327/download 23 Keskkonnaamet. 2023. Müra – juhend. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/3327/download

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

24 / 26

Ehitusala puhul lähtutakse võimalikust ehitusmasinate mürast ja nende hajumisest avatud maastikul.

Lagedal alal vastab müra I kategooria ehk vaiksete alade päevasele piirnormile24 200-300 m

kaugusel müraallikast (ekskavaatori, kopplaaduri, üksiku kalluri ja bulldooseri puhul, (Joonis 10)25.

Projektialal vahetusläheduses paikneb asulaid (Vatsla küla) ning hooneid, seetõttu esineb projekti

ehitamise ajal ajutiselt müra ning vibratsiooni häiringuid. Tulenevalt laohoonete kasutamise

eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat, võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema

ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja müra taset.

Lähimate elamute puhul (vt pt 6.1) tuleb arvestada võimaliku ajutise mõjuga ehitusest tingitud müra

ja vibratsiooni näol.

Projekti elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju müra ja vibratsiooni näol.

6.14.2. Mõju joogivee kvaliteedile

Planeeringualale lähemate puurkaevude paiknemine vt Joonis 8.

Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-

ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate

masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb

kaaluda ka ajutiste killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks,

et vältida saasteainete imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju

põhjavee (joogivee) kvaliteedile.

Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib

avalduda, kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest. Arvestada tuleb ka võimaliku suurenenud riskiga

põhjaveereostusele, mida on kirjeldatud peatükis 6.7.

6.14.3. Välisõhu kvaliteet

Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu

saastet. Lisaks võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes

hoiustamisega kaasnev tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja

minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“26.

Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või

kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu

saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava

tehnika valikuga.

24 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1

26 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023278?leiaKehtiv

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

25 / 26

7. Kokkuvõte ja järeldused

Teabedokument KSH eelhinnangu andmiseks on koostatud Hanso maaüksuse DP eskiisi ja avalikest

andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal. Käesoleva dokumendi koostamise ajaks ei ole täpselt

selge hoiustatava tehnika iseloom.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga ja Harju

maakonnaplaneeringuga. Seoses kergliiklustee rajamisega ja riigimaantee uuendamisega

planeeringuala piirkonnas selgub täpne maanteega ühenduse ning kergliiklusteega ristumiskoha

lahendus detailplaneeringu koostamise käigus ning koostöös Transpordiametiga.

Olulist mõju kliimamuutustele, rohevõrgustikule ning Natura aladele ei esine. Oluline mõju avaldub

III kaitsekategooria taimeliigile detailplaneeringu alal, kuid see mõju on leevendatav, kui järgitakse

peatükis 6.6 esitatud meetmeid ja lahendusi. Veevarustuse kavandamisel on eelistatud lahendus

liitumine lähedalasuva puurkaevu veevarustussüsteemiga.

Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas töö

esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele,

heaolule ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust,

sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest esmalt, ehitusaegsed mõjud on

lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil. Kuigi tulenevalt sõidukite/masinate hoiustamisest ning

potentsiaalselt kasvavast lokaalsest häiringust tulenevalt sõidukite/masinate transpordiga on mõju

lühiajaline ning lokaalne, samuti ainult transpordi tegevuse ajal.

Kui planeeringuala hoonete projekteerimisel ja ehitamisel jälgitakse õigusaktide ja standardite

nõudeid, siis olulist mõju keskkonnale eeldada ei ole.

Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu

andmiseks

26 / 26

8. Kasutatud materjalid

• Asjakohased õigusaktid elektroonilises riigiteatajas, https://www.riigiteataja.ee/

• Hanso MÜ detailplaneeringu eskiis

• Harju maakonnaplaneering 2030+

• Saue valla üldplaneering

• Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

• Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030.

Keskkonnaministeerium

• Keskkonnamüra juhend. Keskkonnaamet, 2023

• Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, kinnitatud keskkonnaministri 17.01.2012. a.

käskkirjaga nr 75

• Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium,

2019

• EELIS

• KOTKAS register

• Kultuurimälestiste register

• Maa-ameti kaardirakendus

Viiteid kasutatud materjalidele on lisatud ka dokumendi teksti joonealusena.