Kiri

www.arhitektiabi.ee

Tani kinnistu ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

EELPROJEKT Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

TÖÖ NR: 1982

V01

KOOSTAJA: Arhitex OÜ Tamme puiestee 122, Tartu 50414 RK 11293809, KMKR EE101086321, MTR nr EEP000869 [email protected]

PROJEKT: Roomet Raig Tel nr 522 4171 [email protected] VASTUTAV SPETSIALIST: Volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip Tel nr 50 68 206 [email protected]

07.10.2024, TARTU

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 2/22

SISUKORD 1 PROJEKTEERIMISNORMID, MÄÄRUSED JA NÕUDED ..................................................... 3

2 ÜLDOSA ...................................................................................................................... 4

2.1 Lähteandmed ........................................................................................................ 4

2.2 Hoone eluiga ......................................................................................................... 4

2.3 Kinnistu andmed .................................................................................................... 4

3 ASENDIPLAANILAHENDUS ............................................................................................ 5

3.1 Parkimine .............................................................................................................. 5

3.2 Teed ja platsid ........................................................................................................ 5

3.3 Haljastus ............................................................................................................... 6

3.4 Piirded .................................................................................................................. 6

3.5 Jäätmed ................................................................................................................ 6

3.6 Ehitusjäätmed ........................................................................................................ 6

4 ARHITEKTUUR ja KONSTRUKTSIOONID ......................................................................... 7

4.1 Normdokumendid .................................................................................................. 7

4.2 Välisviimistlus ......................................................................................................... 7

4.3 Siseviimistlus ......................................................................................................... 8

4.4 Vundament ........................................................................................................... 8

4.5 Põrand .................................................................................................................. 8

4.6 Vahelagi ................................................................................................................ 9

4.7 Katus .................................................................................................................... 9

4.8 Välisseinad ............................................................................................................. 9

4.9 Siseseinad ............................................................................................................. 9

4.10 Avatäited ........................................................................................................... 9

4.11 Müra nõuded ......................................................................................................... 9

4.12 Koormused ......................................................................................................... 10

4.12.1 Koormuste varutegurid ................................................................................. 10

4.12.2 Koormused .................................................................................................. 10

4.13 Ehitusjärelvalve .................................................................................................... 10

4.14 Muud märkused ............................................................................................... 10

5 TEHNILINE LAHENDUS ............................................................................................... 11

5.1 Normdokumendid ................................................................................................ 11

5.2 Veevarustus ......................................................................................................... 11

5.3 Reovee kanalisatsioon .......................................................................................... 13

5.4 Sademeveed ....................................................................................................... 13

5.5 Elekter ja nõrkvool ............................................................................................... 13

5.6 Küte ja ventilatsioon ............................................................................................. 17

5.7 Küte .................................................................................................................... 17

5.8 Ventilatsioon ....................................................................................................... 17

5.9 Jahutus ............................................................................................................... 18

6 TEHNILISED NÄITAJAD ............................................................................................... 19

7 ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED .................................................................... 19

7.1 Arvutamise alused ................................................................................................ 19

7.2 Välispiirete soojusjuhtivus ..................................................................................... 19

7.3 Õhulekkearv ........................................................................................................ 20

7.4 Märkused ............................................................................................................ 20

7.5 Energiamärgis ...................................................................................................... 20

8 TULEOHUTUSNÕUDED .............................................................................................. 20

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 3/22

JOONISED

ASENDIPLAAN 1:500 AS-4-01 VUNDAMENT 1:100 AR-5-01 PÕHIPLAAN 1:100 AR-5-02 KATUS 1:100 AR-5-03 LÕIGE 1 1:50 AR-6-01 LÕIGE 2,3 1:50 AR-6-02 VAATED 1:100 AR-6-04 AVATÄITED AR-8-01

1 PROJEKTEERIMISNORMID, MÄÄRUSED JA NÕUDED

Projekti koostamise aluseks on:

• Elva Vallavalitsuse 28.11.2023 korraldusega nr 648 väljastatud projekteerimis- tingimused;

• Ehitusseadustik; • Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus; • EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”; • Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile“; • Siseministri määrus 07.04.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “; • Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4 märtsi 2002. a. Määrus nr 42. • Majandus- ja taristuministri määrus 02.07.2015 nr 85 " Eluruumile esitatavad

nõuded"; • Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrus nr 106 "Tee projekteerimise

normid" lisa"Maanteede projekteerimisnormid"; • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“; • Majandus- ja taristuministri 5.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“.

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 4/22

2 ÜLDOSA 2.1 Lähteandmed

Üksikelamu projekteerimisel on lähtutud, kliendi soovidest, projekteerimistingimustest, kinnistu omapäradest ja seadustest. 2.2 Hoone eluiga

Hoone planeeritav eluiga vastab normile EPN 15.1 (EVS-EN 1990:2002) Hoonete eluiga. Ehitise kasutusiga: Projektdokumentatsioonis EVS 865:1-2006 kohaselt toodud mõiste „eluiga“ tuleb lugeda mõisteks „kasutusiga“.

Projektdokumentatsioonis toodud ehitiste kasutusead on järgmised: - Hoone kandetarindite (seinad, karkass) kasutusiga on 50 aastat; - Ventilatsiooni- , gaasi- , veevarustuse- ja kütteseadmete kasutusiga on 20 aastat; - Vee-, kütte-, gaasi ja kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitorustike kasutusiga on 50

aastat. - Elektripaigaldise kasutusiga on 20 aastat. - Teede ja platside eluiga on 30 aastat.

2.3 Kinnistu andmed Aadress: Tartu maakond, Elva vald, Tani Katastritunnus: 60501:003:0098 Pindala: 2575m²

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 5/22

3 ASENDIPLAANILAHENDUS

Tani kinnistu on suurusega 2575m². Sissepääs kinnistule on idast Puhja-Konguta

teelt. Kinnistu jääb osaliselt avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse (30m). Kinnistul asub paralleelselt Puhja-Konguta teega olemasolev ait-kuivati (ehitisregistri kood 141404067). Projekteeritav hoone on kavandatud olemasoleva ait kuivati taha. Projekteeritava hoone orientatsioon on ida-lääne suunaline.

Hoone ±0.00=58.30 mõõdetuna esimese korruse põrandast. Hoone nulli määramisel on lähtutud maapinna kõrgusmärkidest.

Geoaluse on koostanud Maainsener OÜ, töö nr GEO 6872. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

3.1 Parkimine

Parkimine on lahendatud vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Pojekteeritava maja idaküljele rajatakse parkla kolmele autole.

3.2 Teed ja platsid

Juurdesõiduteeks kinnistule on Puhja-Konguta tee. Projekteeritud teed ja platsid kaetakse betoonkivi sillutisega, tihendatud killustik ja liivalusel. Äärekivid rajada teekattega samal tasapinnal.

Projekteeritud konstruktsiooniga katendid on projekteeritud vastavalt dokumenditele:

Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" - Majandus- ja taristuminister 03.08.2015 nr 101 Betoonkivi konstruktsioon sissesõidul: Sõidutee betoonkivi 8cm Paesõelmed või liiv -3cm Kiilutud killustik – 20cm Kruusliiv (filtr.>1m/ööp.) – 25cm Vajadusel kruusatäide (filtr.>0.5m/ööp.) Olemasolev mineraalne aluspinnas Kõnnitee betoonkivikatendi konstruktsioon: Kõnnitee betoonkivi -6cm Liiv või paesõelmed -3cm Kiilutud killustik – 15cm Kruusliiv (filtr.>1m/ööp.) – 20cm Vajadusel kruusatäide (filtr.>0.5m/ööp.) Olemasolev mineraalne aluspinnas Minimaalsed nõuded jämetäitematerjali omadustele aluste ehitamisel

ridakillustikust või fraktsioneeritud jämetäitematerjalidest kiilumismeetodil: purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse kategooria – C50/10;

purunemiskindluse kategooria – LA35; külmakindluse kategooria – F4; plastsusteguri kategooria – Fl35; peenosiste sisalduse kategooria – fl4.

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 6/22

Nõuded betoonist äärekividele ja voolurennidele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1340. 3.3 Haljastus

Kinnistu haljastatada muruga. Pärast ehitustööde lõppu täita ehituskaevandid ja katta kasvupinnasega ning tasandada. Külvata muru, võib istutada heki ja puid. Käesoleva projektiga kõrghaljastust ei ole ette nähtud. 3.4 Piirded

Käesoleva ehitusprojekti raames kinnistule piirdeid ega väravaid ei rajata. 3.5 Jäätmed

Jäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtuda jäätmete taaskasutusvõimalustest. Tekkivad jäätmed on valdavalt olmejäätmed ning aiajäätmed. Olmejäätmete kogumise ja sorteerimise kohad on ette nähtud krundi piires. Jäätmete käitlemine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete kogumisvahendiks võib olla prügikonteiner või jäätmekott, mis võivad paikneda min. 3m kaugusel naaberkrundi piirist. Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda avalikesse kogumispunktidesse või teistesse nõuetekohastesse jäätmekäitluskohtadesse. Tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida selleks ettenähtud kompostimisnõudes. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida ka aunades. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Konteineri tühjendamiseks tuleb hoonete valdajal sõlmida leping prügiveo teenust osutava isiku või ettevõttega. Ehitusprahi äraveoks tuleb tellida spetsiaalne prügi äraveo konteiner. Ohtlike ehitusjäätmete puhul vastutab valdaja nende ohutu hoidmise eest, kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. Prügiautole on tagatud vajalik ligipääs ja manööverdamisruum.

3.6 Ehitusjäätmed

Jäätmed sorteerida ja utiliseerida kohaliku omavalitsuse poolt määratud piirkondlikus jäätmekäitlusjaamas vastavalt kehtestatud jäätmekavale. Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on olemas vastavate jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või on isik registreeritud jäätmeregistris. Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 7/22

4 ARHITEKTUUR ja KONSTRUKTSIOONID

Hoone on 1-korruseline, viilkatusega. Põhikorrusel paikneb garderoob,esik, koridor,

köök-elutuba, kaks magamistuba, wc, vannituba, riietusruum ja leiliruum. Riietusruumist ja elutoast pääseb terrassile. Esiku kõrval paiknevast garderoobist pääseb garaaži, kus paikneb eraldi tehnoruum. Katusekatteks on must plekk ja fassaad on kaetud puitlaudisega. Aknad on Puitalumiinium. 4.1 Normdokumendid

- EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. - EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-

1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. - EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. - EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. - EVS-EN 1992-1-1:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-1. Üldreeglid ja reeglid hoonetele. - EVS-EN 1993-1-1:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. - EVS-EN 1995-1-1:2009 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa

1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. - EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.

- EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. 4.2 Välisviimistlus

Kõikide materjalide toonid täpsustada ja kooskõlastada tellijaga ja arhitektiga näidiste põhjal ehitamise käigus.

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 8/22

4.3 Siseviimistlus Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama “Eesti ehituses kasutusohutuse nõuetele

vastavate kahjulikke ühendeid sisaldavate toodete ja materjalide loetelule” (Eesti Ehitusteave ET-2 0110-0229, välja antud 03.1998 ja 0110-0229 (täiendus), välja antud septembris 1998.

Siseuksed vastavad Vabariigi Valitsuse 02.07.2015 nr 85. ”Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine” p. 3 nõuetele.

Ruumide siseviimistluses kasutada loodussõbralikke ja naturaalseid materjale. Viimistlusmaterjalide valik täpsustada ehituse käigus. Seinad pahteldatakse ja värvitakse. Leiliruumis lehtpuulaudadest sisevooder, mille taga õhkvahe ja auruisolatsioon. Eluruumide põrandad kaetakse parketiga. Esikute, saunaruumide ja sansõlme põrandad plaaditakse.

Viimistlusmaterjalid peavad olema terviseameti poolt heaks kiidetud ja omama vastavat sertifikaati. Sisekujundus, siseuksed ja seinte värvitoonid täpsustatakse tööde käigus vastavalt kliendi soovidele või sisekujundusprojektile. 4.4 Vundament

Normdokumendid: EVS-EN 1997-1:2005 + A1:2013 + NA:2014 Geotehniline projekteerimine – Osa 1: Üldeeskirjad EVS-EN 1997-2:2007 Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine

Vundament on plaatvundament, mis rajatakse kasutades vahtpolüstüroolist L-

plokk vundamendi servasid, mis laotakse tasandatud liiva alusele. Plaatvundamendi alune laotakse täis 280mm paksuselt EPS200 soojustusplaate ja kaetakse kilega. Selle peale valatakse 120mm C25/30 raudbetoonist põrand, mille sees on armatuurvõrk ja põrandakütte torud. Välisseinte ja toetavate siseseinte alla valada paksemad taldmikud plaatvundamendi sisse. Pinnas rajada nii, et vihmaveed oleks juhitud hoonest eemale.

Täpsem lahendus on lõike joonisel AR-6-01.

4.5 Põrand Põrandat moodustab C25/30 raudbetoon plaat paksusega 120mm. Betoonpõrandad eluruumides katta aluskattel parketiga ja märgades ruumides plaaditakse. Põranda ja seina nurk tuleb teipida õhupidavuse parandamiseks. Vajadusel paigaldatakse soojustuskihtide vahele radoonitõkkekile.

Täpsem lahendus on lõike joonisel AR-6-01. Põranda arvutuslik U-arv on 0,11W/(m²K).

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 9/22

4.6 Vahelagi Vahelae moodustab puitfermi alumine vöö. Fermi vöö vahel ja peal on puistevill

paksusega 500mm. Fermide alumine külg katta aurutõkkekilega ja kinnitada puitroov 32x100mm sammuga 400mm. Roovile kinnitada kaks kihti Gyproc GN13 viimistlusplaati. Täpsem lahendus on lõike joonisel AR-6-01. Vahelae arvutuslik U-arv on 0,09W/(m²K).

4.7 Katus

Hoone katusekandjad on ogaplaatfermidest. Katuse kalle on 25 kraadi. Fermide peale paigaldada aluskate, mis kinnitatakse tuulutusliistudega 22x50mm. Katusekate kinnitatakse 20x100 puitroovile.

Katus komplekteerida koos kõigi vajalike metallmanustega nagu vihmaveerennid ja -torud, lumetõkked, vajadusel ventilatsioonikorsten jms.

4.8 Välisseinad

Välisseinad valmistatakse 45x195mm puitkarkassist. Karkassipostide vahed 2x100mm ISOVER KL35 mineraalvillaga. Sisemisele küljele kinnitatakse aurutõkkekile ja sellele omakorda 45x45 mm roov, mille vahed täidetakse 50mm ISOVER KL35 mineraalvillaga. Roovile kinnitatakse Gyproc GEK13 kipsplaat. Karkassipostide välimisele küljele kinnitatakse tuuletõkkeplaat Gyproc GTS9. Sellele omakorda 28x70 mm tuulutusliist. Viimistletakse 18mm paksuse voodrilauaga. Täpsem lahendus on lõike joonisel AR-6-01. Välisseinte arvutuslik U-arv on 0,16W/(m²K). Välisseinte heliisolatsiooniindeks on R´w=56dB. 4.9 Siseseinad

Siseseinad ehitatakse 95mm puitkarkassist. Karkassi tühimikud täidetakse 100mm ISOVER KL35 villaga. Karkassi mõlemale servale kinnitatakse kaks kihti 13mm kipsplaati Gyproc, niisketes ruumides Gyproc GKBi.

4.10 Avatäited

Aknad on puitraamis kolmekordse klaaspaketiga U-väärtusega 0,80 W/(m²K). Aknad tuleb paigaldada õhutihedalt, aurutõkkekile ja tuuletõkkekiht tuleb teipida aknaraamiga kokku.

Välisuks on puituks U-väärtusega 0,8 W/(m²K) ja heliisolatsiooni indeksiga R´w=27. Siseuksed vastavalt kliendi soovile.

4.11 Müra nõuded

Kasutatavad konstruktsioonid ja viimistlusmaterjalid peavad tagama normatiivse heliisolatsiooni nii väliskeskkonnast kui ruumide vahel. Käesoleva hoone projekteerimisel lähtutakse EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest „ nõuetest. - Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB. - Uksed või ustekompleks R´w=27 (32)dB. - Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB.

Välisseina konstruktsioon vastab nõuetele. Välise müra täiendavaks tõkestamiseks mingeid lisameetmeid ei tarvitata. Õhumüra isolatsiooni indeks jääb alla 55dB ja taandatud löögimürataseme indeks alla 53dB.

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 10/22

Kõik hoone sisesed müraallikad, nagu ventilatsioonitorud ja kommunikatsioonid isoleeritakse nõuetekohaselt.

4.12 Koormused 4.12.1 Koormuste varutegurid

Üldiselt: Kasuskoormused 1,5 Omakaalukoormused 1,2

Pinnase kandevõime arvutustes käsutatavad varutegurid: Kasuskoormused 1,3 Omakaalukoormused 1,0

4.12.2 Koormused Kasuskoormused(normatiivsed):

Klass A (eluruumid üldiselt) qk=2,0 kN/m2, Qk=2,0 kN.

Omakaalukoormused leitakse vastavalt kavandatud konstruktsioonide raskusest ja vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1:2002.

Lumekoormus(normatiivne): 1,5kN/m2. Kujutegur 0,8. Ülekoormustegur 1,5.

1,5x0,8x1,5=1,8kN/m2. Lumekoormus leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006. Tuulekoormus: (normatiivne) 0,28kN/m2 Tuulekoormus leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4/NA:2007.

4.13 Ehitusjärelvalve Kõik kaetud tööd tuleb dokumenteerida ja kasutatud ehitus- ja

viimistlusmaterjalide kohta tuleb küsida paigaldus ja hooldusjuhendid, mis tuleb kasutusloa jaoks dokumenteerida. Ehitus tuleb dokumenteerida vastavalt määrusele “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded”, vastu võetud 14.02.2020, nr 3. 4.14 Muud märkused

Korrosioonikaitse ja puidu antiseptimine - kõik kivikonstruktsioonidega kokku puutuvad puitkonstruktsiooni osad katta hüdroisolatsiooniks bituumeniga.

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 11/22

5 TEHNILINE LAHENDUS

5.1 Normdokumendid

- EVS 812-2:2014, Ehitiste Tuleohutus, Osa 2: Ventilatsioonisusteemid. - EVS 812-3:2018, Ehitiste Tuleohutus, Osa 3: Küttesusteemid. - EVS 844:2022, Hoonete kütte projekteerimine - EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:

Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6

- RYL 2002 (osad 1 ja 2) HOONE TEHNOSÜSTEEMID - EVS 835:2022 Hoone veevärk - EVS 846:2021, Hoone kanalisatsioon. - EVS 848:2021, Väliskanalisatsioonivõrk. - EVS 921:2022, Veevarustuse välisvõrk. - Veeseadus (30.01.2019, redaktsioon 31.03.2024) - EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja

seadmetele, - EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41:

Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. - EVS-IEC 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid.

Kaitse kuumustoime eest. - EVS-IEC 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.

Liigvoolukaitse. - EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54:

Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitsepotentsiaaliühtlustusjuhid.

- EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit - EVS-EN 60529:2001 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-koodid)

Seadme ohutuse seadus - CEN/TR 14788:2006, Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide

projekteerimine ja dimensioneerimine. 5.2 Veevarustus Veetarbimine: ● eramu arvutuslik vooluhulk Qa=0,42l/s ● ööpäevane veetarbimine Qd=0,4m³/d Arvutuslik ööpäevane majandus-joogivee tarbevee vajadus kinnistul ● Qd=0,6m³/d Projekteeritava hoone veevarustus toimub projekteeritavast puurkaevust (lahendatakse eraldi projektiga). Võimalik puurkavu asukoht näidatud asendiplaanil. Puurkaevu asukohavalikul tuleb lähtuda kaevu hooldusalale kehtestatud keskkonnanõuete täitmisest. Projekteeritav puurkaev põhjustada põhjavee seisundi

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 12/22

halvenemist ega avaldada negatiivset mõju läheduses asuvatele puurkaevudele või – aukudele, salvkaevudele, maakasutusele ning ökosüsteemidele. Projekteeritava puurkaevu hooldusalal (R=10 m), mis jääb osaliselt naaber maaüksusele (kooskõlastatud naaberkinnistu omanikuga), ei tohi omada reaalset ega potentsiaalset reostusallikat (laudad, kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- või sõnnikuhoidlad, kemikaalide või õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne). Veesisend majja on vundamendi alt läbi põranda. Hoone alla jääv vee sisendtoru tuleb paigaldada hülssi ja kõik veetoru ühendused alates liitumispunktist kuni veemõõdusõlmeni tuleb teha elekterkeevismuhvidega. Ühendustorustikud sanseadmetega monteeritakse seinakonstruktsioonide sisse. Konstruktsioonide sees paigaldatakse plasttorud hülsiga. Veetorustikud paigaldada vastavalt toru tootja nõuetele ning järgida „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002“. Kavandatavasse eramusse on ette nähtud tarbeveesüsteem. Eramu veetarbijad on köökide, pesuruumide ja WC-de veeseadmed. Külmaveesüsteem on hargnev tupiksüsteem, mis viiakse iga veeseadmeni. Eramu külma- ja soojaveesüsteemi torustik monteeritakse komposiittorudest (näit. Unipipe) ning kaetakse soojusisolatsiooniga LVI-RYL p. 51T1 kohaselt. Seintest läbiminekul tuleb kasutada hülssi. Paigaldusel tuleb arvestada torude termilise pikenemisega. Samuti peab arvestama tootja soovitusi kompensaatorite ning kinnistugede valikul. Veevõtuseadmed ja toruarmatuur peavad vastama standardile ning veetorustiku paigaldus teostada soovitavalt vastavuses LVI RYL 2002. Sulgarmatuuri ja avatavate ühenduste asukohad peavad olema ligipääsetavad ning ripplagede taha jäävate sulgarmatuuri ja avatavate ühenduste asukohad peavad olema tähistatud. Soe vesi (max 55°C) valmistatakse eramu tehnoruumis asuvate soojusseadmetega. Soojaveetorustik viiakse kõigile sooja vee tarbijatele. Veetorustiku kõigi osade minimaalne surveklass peab olema vähemalt PN10. Enne hoonesisese veetorustiku kasutuselevõttu peab tegema surveproovi 10 minuti jooksul rõhuga 1000kPa alumisest punktist mõõdetuna, kui veetorustik ja selle ühenduskohad on nähtaval. Veetorustiku võib kasutusele võtta peale süsteemi läbiuhtmist joogiveega. Veevarustuse lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 13/22

5.3 Reovee kanalisatsioon Kanalisaeeritava reovee kogus: ● reovee arvutusäravool Qa,r=1,2m3/d, ● o ̈öpäevane kanaliseeritav reovesi Qd=0,4m3/d,

Heitveed juhitakse läbi septiku (ECO; maht 3m³), maht 2,8m³; vastuvõtuvõime 1,2 m³/ööpäevas) ning immutatakse maapinda (imbväljak 2,5x10m). Immutussügavus peab olema vähemalt 1,2m sügavusel maapinnast ja vähemalt 1,2m pinnasevee ülemisest tasemest kõrgemal.

Joogiveeks kasutatav puur- või salvkaev peab koos hooldusalaga (10m) jääma reovee immutusala sanitaarkaitsevööndist (50m) väljapoole. Alus: Veeseadus (30.01.2019) §127, lõige 1: "Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist."

Reoveekanalisatsioonitorude kalded võtta minimaalselt: d50mm ja d75mm iZ0,02 ning d110mm torude puhul Z0,02. Süsteemi õhustuse tagamiseks ühendatakse olmekanalisatsioonitorustikud tuulutuspüstikutega, mis viiakse katusel minimaalselt 0,5 m üle katuse pinna. Trappidena kasutatakse märgruumides R/V kaanega horisontaalseid plasttrappe ja renne. Kanalisatsioonitorustikud paigaldada vastavalt toru tootja nõuetele ning järgida „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002“.

Kanalisatsioonitorustiku liivaluse minimaalne paksus on 200 mm. Aluskiht

tihendada 90% tihedusastmeni vältides aluspinnase rikkumist. Kinnistu omanik peab torustikud üle vaatama enne kaevikute täitmist. Kanalisatsioonitorud katta 200 mm paksuse liivakihi ja kaevepinnasega. Torule peab paigaldama toru laest (pealmisest pinnast) arvatult 300...400 mm kõrgusele avastuslindi. Kanalisatsioonitorud paigaldatakse PVC DV 110 muhvidega. Liidetes kasutada kummitihendeid. Kanalisatsioonitorustiku kalle võib olla i=0,01...0,02. Kanalisatsioon lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 5.4 Sademeveed Sademeveed juhitakse maapinna kallete abil hoonest eemale ja immutatakse kinnistu piires maapinda. Kinnistul olevad teed ja platsid on betoonkivi kattega ja madala äärekiviga, et sademeeveed imbuksid ka läbi katendi pinnasesse. Ehituskaevendid täita jämeda kruusa või killustikuga, et sademeveed drenaažuksid. 5.5 Elekter ja nõrkvool Projektdokumentatsiooni koostamisel on tuginetud järgmistele seadustele ja eeskirjadele: „Seadme ohutuse seadus”, „Seadmete energiatõhususe seadus”, „Elektroonilise side seadus” ja nende rakendusmäärused. EVS-IN 60364 Eesti standardisari. „Madalpinge elektripaigaldised.” nõuded. EVS-IN 50110:2013 „Elektripaigaldiste käit”. EVS-EN 12464-1:2011 Valgus ja valgustus, Töökohavalgustus.

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 14/22

EVS-EN 13201 „Teevalgustus” osad 1...4. EVS-IN 62305-…Ehitiste piksekaitse. EVS 932:2017 „Hoone ehitusprojekt”. SM määrus nr.17 30.03.2017. a „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”, EVS 812 „Ehitiste tuleohutus”. Eesti Vabariigi seadused ja õigusaktid, Eesti Energia (0,4...20kV) võrgustandardid ja teised kehtivad Eesti Vabariigi seadused ja õigusaktid ning kehtivad või kehtestatud standardid ja määrused. Projekteeritava hoone väliselektrivarustus liitumispunktist (krundi piiril paiknevast 0,4kV kaablikapist) kuni peajaotuskeskuseni PJK projekteeritakse vastavalt tehnilistele tingimustele. Kaabelliin, eeldatava pikkusega max.50m, paigaldada pinnasesse, üldjuhul haljasalale, sügavusel 0,7-1m maapinnast ja otsastatakse hoone peajaotuskeskuses. Paigaldus pinnases ja sisestus keskusse teostada kaitsetorus 50mm, sõidetava ala all kasutada B-klassi kaitsetoru. Sisestuskohta paigaldada lisaks 1 reservtoru. Liitumispunkti tehnilise lahenduse koos ühendusega elektrivõrguga lahendab elektrimüüja liitumislepingu mahus. Hoone valdaja taotleb elektrimüüjalt peakaitseseadmeks 3x25A. Elamu esialgsed tehnilised üldandmed: Toiteliin projekteeritav kaabelliin liitumispunktist Pingesüsteem 3x400/230V Installeeritav võimsus ~ 40kW Tarbitav võimsus ~ 15kW Hoone peakaitseseade: 3x25A Elamu peajaotuskeskus EJK paigaldatakse hoone esiku seinale. Keskus on seinapaigaldusega. Sisaldab tarbijate kaitseseadmeid. Keskuse sisestusele paigaldada T2 karakteristikuga liigpingepiirikud. Keskuse koostamisel jätta reservruumi min.20% keskuse mahust. Väljuvad magistraalliinid väljuvad keskusest ülevalt ja kaitstakse automaatkaitselülititega. Koormused jagatakse faaside vahel ühtlaselt. Peakeskusest saavad toite nii hoonesisesed tarbijad kui ka hoonega seotud välisvalgustus ja perspektiivsed väljapool hoonet paiknevad tarbijad. Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevad keskused paigaldatakse seadmega kaasas oleva tehnilise dokumentatsiooni järgi. Tehnoloogiliste seadmete puhul lahendatakse nende toide kuni seadme klemmkarbini või komplektis oleva jõu- või lahutuskilbini. Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevate kilpide omavahelised ja seadmete külge minevad ühendused paigaldatakse seadme valmistaja dokumentatsiooni järgi. Ventilatsioon lahendatakse soojustagastusega agregaadiga. Hoone juhtmestik teostatakse 3- või 5- sooneliste vaskkaablitega (juhistikusüsteem TN– S),mis vastavad Dca-s2,d2,a1 tuletundlikkuse klassile. Kaablid keskusest madalal paiknevate tarbijateni paigaldada võimalusel põranda alla kaitsetorudes. Ruumide ripplagede taga teostatakse kaabeldus pinnapealsena. Plasttorudesse paigaldatakse kaablid või juhtmed monoliitbetoonist põrandates ja karkass-seintes või põrandate tasanduskihtides. Süvistatult paigaldatakse juhtmestik horisontaalselt (laest 0,1...0,3m

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 15/22

allpool) või vertikaalselt (risti või paralleelselt arhitektuursete joontega, uste ja akende piiretest 0,15-0,2m kaugusel). Kõik läbiviigud tihendatakse vastavalt mehhaaniliste vigastuste vältimise, akustika ja ehituskonstruktsioonide tulepüsivusklassi nõuetele. Valgustite vahel kulgevaid valgustite liinid paigaldada nii, et kaablid oleksid varjatud. Ruumide kergseintes installatsioon teostada süvistatult (kõik kaablid soovitatavalt paigaldada plasttorudesse). Pistikupesad Pistikupesad paigaldada horisontaalsuunas kõrvuti: tubades 0,2 m põrandast tehnilised ja niisked ruumid 1,0 m põrandast tööpinnast kõrgemal olevad pistikupesad 0,1-0,3 m tööpinnast kõrgemal või kuni 1,2 m põrandast Lülitid paigaldada horisontaalsuunas kõrvuti: Tavaruumid, uksepiidast min. 0,15m 0,9 m põrandast abiruumis 1,5 m põrandast Seinavalgustid paigaldada: 2,0-2,4 m põrandast Muud seadmed paigaldada: harukarbid 2,2-2,5 m põrandast (või ripplagede taga) Vahelduvvoolu juhistikes tuleb ette näha lisakaitse rikkevoolu kaitseaparaadi abil järgmistel juhtudel: pistikupesad nimivooluga enimalt 32 A, mis on ette nähtud üldkasutuseks tavaisikute poolt; välisoludes kasutatavatele seadmetele nimivooluga enimalt 32 A, märgade ruumide elektrivarustus, eluruumide valgustuse lõppahelad. Pistikupesade ahelate puhul kasutada mitte väiksema kui 2,5mm² ristlõikepindalaga vaskjuhte. Pisikupesasid ja harutoose ei tohi ruumide vaheseina vastaspoolel paigaldada kohakuti heliisolatsiooni vähenemise tõttu. Kaablid ühendada harutoosis spetsiaalse ühenduskübaraga. Süvistatud harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning hõlpsasti teenindatavad. Igale pistikupesale tuleb ette näha oma seadmetoos, vältida kahekohalise pistikupesa paigaldamist ühekohalisse seadmetoosi. Elektrikütteseadmed Hoone küte lahendatakse maasoojuspumbaga mille elektritoide lahendatakse vastavalt valitud katla andmetele. Elektrivalgustus Keskmised üldvalgustuse valgustustiheduse hooldeväärtused tööpiirkonnas vastavalt standardile EVS-EN 12464-1:2011. Valgustite paigalduse aluseks saab sisekujundusprojekt. Installatsioon hoones teostada installatsioonikaablitega (tuletundlikkuse klass Dca- s2,d2,a1). Kasutada süvistatud ehituviisiga lüliteid ja harukarpe. Lülitite paigalduskõrgus on üldjuhul 0,9m. Installatsioon abiruumides ja ripplagede taga teostatakse vajadusel pindmiselt. Valgustid paigaldatakse ripplagedesse süvistatult või pindmiselt laele. Projektis nähakse ette ruumide üld- ja abiruumide valgustid, mis paigaldatakse vastavalt sisekujunduse

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 16/22

lahendusele. Ripplagedega ruumides kasutada ripplaevalgusteid. Eluruumides kasutatakse „sooja“ valgusega (3000K) lampidega valgusteid. Välivalgustid hoone lähiümbruse valgustamiseks kinnitatakse vajadusel hoone külge ja varikatuste alla, kaabeldus hoone sees. Hoonega seotud välisvalgustitena kasutatakse LED lampidega valgusteid. Valgustuse kaabelliinid paigaldada pinnasesse vastavalt kaabelliinide paigaldamise eeskirjadele. Valgustuse juhtimine Valgustuse juhtimine toimub kõikides väiksemates ruumides käsitsi kohapealt. Suuremate ruumide valgustuse lülitamine teostatakse grupilülititega, läbikäidavate ruumide puhul kasutatakse veksellülitust. Valgustid jaotada gruppideks ja teostada juhtimine kohapealt käsitsi. Välisseinale tänava poole nähakse ette hämarusanduriga numbrivalgusti. Maandused ja potentsiaaliühtlustus Elektripaigaldis teostatakse terviklikult TN–S juhistikusüsteemi (5-juhtmeline) nõuete kohaselt. Hoone peakeskuse lähedusse paigaldatakse peamaanduslatt, millele ühendatakse hoone maandusseade (pinnasemaandur). Ehitatava maanduri maandustakistus ei tohi ületada 30 oomi. Kui kokku ühendatakse erinevad juhid vask/alumiinium või vask/teras, siis tuleb kasutada spetsiaalseid bi-metallist ühendusklambreid, et vältida vase korrodeerumist galvaanilisel ühendusel. Objekti siseselt teostatakse potentsiaaliühtlustus, s.t. peamaanduslatiga ühendatakse kaabliredelid, ripplagede metallkonstruktsioonid, metalltorustikud, hoone metallsõrestikud, telefonikeskus jne. Seadmete ja valgustite maandamiseks kasutatakse toitekaabli PE-juhti, mis ühendatakse grupi- ja jaotuskeskuste PE-lattidega. Andmesidesüsteemid Ehitada ühtne võrk tv-ja arvutiside jaoks, tehnilisse ruumipaigaldatavas andmesidekapis. Jaotusseadmed (modem, ruuter jms.) paigaldada elektrikilbi nõrkvoolu ossa. Sidevõrgu pistikupesad paigaldada elektritoite pesade ühtsesse raami. Projektiga nähakse ette liitumispunktide asukohad vastavalt hoone arhitektuursele projektile ning tehnilistele liitumistingimustele. Rajatakse krundisisene sidekommunikatsiooni kanalisatsiooni torustik, mis liidetakse tänava torustikuga. Hoonesisevõrk ehitada CAT6 kaabliga. Ehitatakse ühtne võrk andmesidevõrguga. Jaotusseadmed (sidekross, telefonikeskjaam vms.) monteeritakse paigaldatavasse andmesidekappi, jaotusseadmed elektrikilbi nõrkvoolu ossa. TV-kanalite edastamine on lahendatud Telia optilise kaabli kaudu leviva lahendusega. Teleri asukohad varustada CAT6 kaablitega. Elektri ja nõrkvoolu kohta koostatakse eraldi projekt.

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 17/22

5.6 Küte ja ventilatsioon Projekteerimise aluseks on järgmised standardid, juhendmaterjalid ja määrused: - EVS 932:2017 Ehitusprojekt - EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara. - EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. - EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. - EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. - EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine. - Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri määrus 11.12.2018 nr. 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. - Majandus- ja taristuministri määrus 05.06.2015 nr. 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ - Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr. 97 “Nõuded ehitusprojektile“ - Sotsiaalministri määrus 04.03.2002 nr. 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. - Tervise- ja tööministri määrus 01.02.2017 nr. 6 muudatus Sotsiaalministri määrusele 04.03.2002 nr. 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” - Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 5.7 Küte Hoone küte on lahendatud maaküttega, torustik paikneb kinnistul, vastavalt asendiplaanil määratud alal. Hoonesse on ettenähtud betoonpõrandasse paigaldatav vesipõrandaküte. Maasoojuspump, võimsusega (B0/W35) ≥4,62kW, paigutatakse tehnoruumi. Vajalikud arvestuslikud võimsused talvisel arvestuslikul välistemperatuuril ja süsteemide temperatuurid: Arvutuslik välistemperatuur -25oC. Küte (põrandaküte) 42/37oC, ~Q=4,6-5,5kW kW Soojaveevarustus 5/50/55oC Lisaks paikneb leiliruumis elektrikeris. Paigaldatud vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Põrandküte on ette nähtud monteerida selleks ette nähtud plasttorudest (näiteks Uponor PE-Xa põrandkütte torud). Põrandkütte paigaldamisel tuleb lähtuda torusid tootva firma paigaldusjuhendist. Põrandkütte kollektorid paigaldada selleks ette nähtud kappidesse. Põrandküttele paigaldada lisaks ruumitemperatuuri andurile ka põrandatemperatuuri andurid. Magistraaltorustikud ja püstikud rajada mustast terastorust. Kõik kütte magistraaltorustikud ja püstikud isoleerida vastavalt LVI-RYL-92 (tabel 5 T1) seeria 23 järgi. Peale süsteemi valmimist teostada süsteemide reguleerimine ja seadistamine. 5.8 Ventilatsioon

Hoone osad varustatakse mehaanilise, soojatagastusega sissepuhkeväljatõmbesüsteemiga ning köögi kohtväljatõmbega. Õhuvahetuse hulgad vastavalt standarditele: Hoonete ventilatsiooni projekteerimine CEN/TR 14788:2006.

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 18/22

Ventilatsiooni agregaat asetseb tehnoruumis. Ventilatsiooni õhukanalite jaotus

tehakse lae taga. Õhuvõtt teostatakse õhuvõturestiga välisseinast. Heitõhk juhitakse katusele läbi heitõhuotsiku. Ventilatsioonisüsteemide põhiseadmete arvutuslik eluiga on 20 aastat. Soojustagasti tüüp: Rootor

Ventilatsiooni agregaadi juhtpult peab võimaldama näha: hetkeseisu väljatõmbeõhu temperatuuri, sissepuhkeõhu temperatuuri, ventilaatorite %’list hetkelist tööpunkti, hetkelist ruumiõhu temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust, energia tarbimist. Ventilaatorid peavad hoidma ise konstantselt seadistatud õhuvooluhulkasid – kui filter hakkab mustuma, siis ventilaator automaatselt lisab pöördeid juurde, et oleks tagatud seadistatud õhuvooluhulk. Sissepuhe ja väljatõmme on varustatud F7 filtritega. Kasutatakse plastikust õhukanaleid. Õhukanalite toestamisel ja paigaldamisel tuleb jälgita toote paigaldusjuhendeid Ruumides, kus on ainult väljatõmme (WC, vannituba) tuleb tagada siirdõhu liikumine läbi uste. Selleks tuleb paigaldada siirdeõhurestid või jätta ukse alla pilu kõrgusega ~25-30 mm, mis võimaldaks hääletut siirdeõhu liikumist. Minimaalne õhuvahetus eluruumides: - magamistuba 0,7l/s/m² või 8l/s inimene - elutuba 0,5l/s/m² - vannituba 15l/s seadme kohta - WC 10l/s Maksimaalselt lubatud ventilatsiooniseadmete tekitatud müratase ruumides: - eluruumid 30dB(A) - esik, köök, riietusruum, wc 35dB(A) - pesemisruum 40dB(A) 5.9 Jahutus

Mugavama sisekliima tagamiseks on paigaldatud õhksoojuspump, mida peamiselt kasutatakse suvekuudel jahutamiseks. Soojuspumba välisosa paikneb tehnoruumi taga betoonist alusel. Siseosa paigaldatakse elutuppa. Vastavalt nõutud müratasemetele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse määruses toodud nõudeid. Vastavalt soojuspumba tehnilistele andmetele on välisosa maksimaalne helirõhutase 63 dB (A) ca 1 meetri kaugusel. Paigaldustehniliste ja hoone konstruktiivsete lahendustega peab olema tagatud müra normtaseme tagamine eluruumides. Vibratsiooni minimeerimiseks on välisagregaadi kinnitustel kasutatud ilmastikukindlad kummipukse.

Elutuppa on ettenähtud split-jahutussüsteem. Jahutusseadmete siseosade nimivõimsus arvestada keskmisel kiirusel ja sel juhul ei tohi siseosade müratase koos hoone üldventilatsiooniga ületada 35dB(A). Splitsüsteemide kondensaadi äravool peab

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 19/22

olema isevoolne. Selle paigaldamisel tuleb kasutada jäika plastmasstoru, mis tuleb monteerida vajaliku kaldega.

Kõik ühendused üldkanalisatsiooni tuleb teha läbi vesiluku, soovitavalt kraanikausside all. Kui kraanikausside all asuvaid vesilukke ei ole võimalik kasutada, peavad vesilukud olema eraldi veega täidetavad. Pärast kondensaaditorustike väljaehitamist tuleb kõik lõigud eraldi katsetada ja selle kohta tuleb esitada kaetud tööde akt.

Suurema töökindluse saavutamiseks, peavad splitsüsteemide välisosad olema varustatud karteri soojendusega, kondensaator pööreteregulaatoriga rõhu baasil (cut- off versioon) ja LAC ventiiliga (rõhukontroll, mis kontrollib ja hoiab stabiilset rõhku kondensaatorist tagastuva vedela liini peal. Jahutus lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.

6 TEHNILISED NÄITAJAD

Kõrgus 5,8m Laius 9,1m Pikkus 22,7m Suletud netopind 154,1m² Ehitisealune pind 212,5m² Maapealne osa 212,5m² Eluruumid 126,9m² Üldkasutatav pind 23,1m² Tehnopind 4,1m² Köetav pind 154,1m² Maapealse osa maht 833m³ Maht 833m³ Krundi pindala 2575m²

7 ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED

7.1 Arvutamise alused

Energiatõhususe hindamiseks on koostatud energiaarvutusel põhinev energiamärgis (märgise number 2411583/03818; väljaandja OÜ Scanditech; reg 11489524). Energiatõhususarv on 114 kwh/m2a, mille järgi kuulub hoone A-klassi.

Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe miinimumnõudeid:

• Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 11.12.18 nr 63 • Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika 05.06.15 nr 58 • Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele 30.04.15 nr 36

7.2 Välispiirete soojusjuhtivus

Põrand pinnasel U=0,11 W/(m²K) Välisseinad U=0,16 W/(m²K) Katuslagi U=0,09 W/(m²K)

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 20/22

Aknad U=0,80 W/(m²K) Uksed U=0,80 W/(m²K)

7.3 Õhulekkearv Majandus- ja taristuministri määrus nr 58, par 9 lõige 1 – ehitamisel tehakse

mõõtmine. 7.4 Märkused

Ehitamisel rangelt jälgida ehitustehnoloogia nõudeid vältimaks pilusid tuuletõketes, akende ja uste paigaldusel, katusesoojusisolatsiooni paigaldamisel ja külmasildade teket soojustuses. 7.5 Energiamärgis

Energiamärgis ja lisad on ülesse laetud ehitusregistri veebilehele.

8 TULEOHUTUSNÕUDED

Ehitamisel on vaja arvestada: - Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ - Nõuded ehitusprojektile 17.07.2015 määrus nr 97. - Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded EVS 812-7:2018 - Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-3:2018 - Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid - EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

• Kasutusviis – I • Tulepüsivusklass – TP3 • Eripõlemiskoormus – alla 600MJ/m2 • Kasutusotstarve – Üksikelamu (11101) • Ehitiste vahelised tuleohutuskujad – rohkem kui 8m. • Tuletõkkesektsioonid – puuduvad • Korruste arv – 1. • Arvestuslik inimeste arv hoones – kuni 10. • Evakuatsiooni pääse on 8, min laiusega 0.9m. • Tuleohutuspaigaldised – paigaldada vähemalt 1 suitsuandur magamistubade

lähedale vastavalt ET-2 0109-0645 nõuetele. Paigaldada autonoomne vingugaasiandur.

• Suitsuärastus – toimub avatavate akende ja uste kaudu. • Tuleohutusabinõud hoones – soovituslik pulberkustuti. • Tuletõrjepääsud – Tuletõrjevahendide ligipääs hoone juurde on tagatud mööda

tänavat. Juurdepääs hoonele on tagatud kõikidest külgedest. • Tehnilise ruumi nõutavad tuletundlikkused – Seinad ja lagi: Bs1,d0, Põrandad:

Dfls1 • Garaaži seinte ja lae tuletundlikkus peab vastama vähemalt klassile B-s1,d0 ja

põranda tuletundlikkus klassile A2fl-s1

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 21/22

• Sauna ruumi nõutavad tuletundlikkused: Seinad ja lagi: D-s2,d2 • Hoones kasutatavate kaablite nõutav tuletundlikkus: Dca-s2,d2,a2 • Terrassi põrandad Dfl-s1, konstruktsioon D-s2. • Põrandate klass – normeerimata. • Seinad ja lagi tuletundlikkusega D-s2,d2.Välisseina ja õhutuspilu välispind D-s2,d2. • Katuse kate Klass Broof (t2-t4). • Välisseina Soojustuse tuletundlikkus peab olema vähemalt D,d0, terrassi

konstruktsioon D-s2. • Katusele pääseb mobiiilse redeliga. Pööningule pääseb hoone idaküljel olevast

pööninguluugist. Pööninguluugist pääseb käiguteele, midamööda pääseb korstnani.

• Hooned tuleb ehitada järgides Vabariigi Valitsuse 30.03.2017. a vastu võetud määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ sätestatut. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Täidetud peavad olema EVS 812- 6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuded. Päästeautodele on tagatud juurdepääs teelt.

• Välikustutusseadmed - Lähim teadaolev tuletõrje veevõtukoht asub elamust ca 1,1km kaugusel Peat Mill OÜ terrtooriumil (Tehase, Järvaküla, Elva vald, Tartu maakond, hüdrant VID 3186). Kuna naaberkinnistute hooned asuvad lähemal kui 40m, tuleb enne kasutusloa saamist ehitada hüdrant planeeritavas puurkaevust või lahendada vastavalt TuOS § 23 tuletõrje veevõtukoht muu tehnilise lahendusega. Veevõtukoht peab vastama Siseministri määruse nr 10 (01.03.2021) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ lisas 1 esitatud tehnilistele nõuetele. Hoone kustutusvee norm vooluhulk on 10 l/s, arvestuslik tulekahju kestvus 3 h.

• Ehitamisel lähtutakse standardist EVS 812:2-2014 „Ehitiste tuleohutus, osa 2: Ventilatsioonisüsteemid". Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

• Küttesüsteem – Küttesüsteemid peavad vastama EVS 812-3:2018 (Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid) nõuetele. Hoone on kavandatud maaküttele. Agregaat paikneb tehnoruumis. Hoonesse kööki on kavandatud puuküttel pliit koos soojamüüriga. Suitsugaaside eralduseks on kavandatud moodulkorsten T 600 N1 D 3 G 20 .Tüüpkorsten paigaldada vastavalt tootja juhistele. Korstna paigaldus ja läbiviigud katuslaest peab vastama EVS812-3:2018/AC:2018 nõuetele. Rajada puhastusluuk korstna alumises osas ja tagada pääs katusele korstna juurde redeliga. Korsten eraldatakse põlevatest ehituskonstruktsioonidest vähemalt 100 mm A klassi kivivillaga (töötemperatuur vähemalt 600 °C ja mahukaal 100 kg/m3).

Kütteseadmele ei tohi lähemale kui 0,5 m paigaldada põlevmaterjali või – eset. Suletavate ustega kollete ees ei tohi hoida kuni 1,25 m kaugusel kergesti

Tani kinnistu üksikelamu, töö nr 1982, 07.10.2024. Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Ehitusprojekt / EELPROJEKT

Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav spetsialist volitatud arhitekt 7 Inge-Ly Ansip 22/22

süttivaid materjale ja avatud suuga kollete ees 1,5 m kaugusel kergesti süttivaid materjale.

Põlevmaterjalist põrandakattega ruumis peab küttekolde ees olev põrand olema süttimise eest kaitstud põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või asendatakse põlevmaterjalist põrandakate mittepõlevaga. Uksega küttekolde ees peab kaitstava ala ulatus olema vähemalt 400 mm selle ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele ning avatud suuga kollete ees peab kaitstava ala ulatus olema vähemalt 750 mm selle ees ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele.

Põletava pinnaga kollete ohutuskujad on 500 mm selle külgsuunas ja 600 mm pinnast ülespoole ja hõõguva pinnaga ohutuskujad on 1000 mm selle külgsuunas ja 1200 mm sellest ülespoole. Juhul kui süttivast materjalist ehituskonstruktsioonid kaitstakse vähemalt ühekordse 7 mm paksuse tsementkiudplaadi või ühekordse 1 mm paksuse metallist ekraaniga, mille taha peab jääma vähemalt 30 mm paksune õhuvahe - vähendatakse kaitstava ala ulatust 50% (poole võrra) külgsuunas ja 1000 mm-ni püstsuunas. Kaitseekraani võib ehitada kivist paksusega 120 mm. Kerge (metallist või tsementkiudplaadist) kaitseekraan peab olema põrandast lahti vähemalt 30 mm. Ustega küttekoldeid peab kütma avatud tõmbeuksega.

Vastutav arhitekt: Inge-Ly Ansip

TEHNILISED NÄITAJAD:

Hoone ehitisealune pind: 212.5m² Hoone maapealse osa alune pind: 212.5m² Hoone maapealsete korruste arv: 1 Hoone suletud netopind: 154.1m² Hoone eluruumi pind: 126.9m² Hoone tehnopind: 4.1m² Hoone üldkasutatav pind: 23.1m² Hoone köetav pind: 154.1m²

Hoone maapealse osa maht: 833 m³ Hoone maht: 833 m³

Kõrgus: 5.8m Pikkus: 22,7m Laius: 9,1m

HOONE NURKADE KOORDINAADID X Y

1. 6466853.072 634967.064 2. 6466861.659 634964.021 3. 6466862.733 634967.052 4. 6466869.250 634985.441 5. 6466860.663 634988.484 6. 6466854.145 634970.091

TINGMÄRGID

Proj. kinnistusisene kanalisatsioonitorustik

Kinnistupiir

Sissepääs kinnistule/hoonesse

Prügikonteineri asukoht

Parkimine (3 kohta)

Proj. üksikelamu

Proj. terrass

Proj. sillutiskivi 250,3m2

Korruselisus 1 Parkimiskohti 3 Kasututusviis I Ehitise klass TP3

Kinnistu sihtotstarve: Maatulundusmaa 100% Kinnistu katastritunnus: 6501:003:0098 Kinnistu pindala: 2575m²

Proj. asfaltkattega mahasõidutee 50,1m2

Proj. kõrgused

Ol.olev madalpinge õhuliin

Ol.olev elektrikaabel

Ol.olev sidetrass

Ol.olev võrkaed

Ol.olev ait-kuivati, EHR kood 121404067

Ol.olev vare

Likvideeritav vare

Likvideeritavad objektid

Proj. kaetud terrass

Maaküttekontuur

Proj. teepeenar

Proj. veetorustik 56.50

Proj. haljastus 1823,1m2, osakaal 70,8% PUURKAEVU RAJAMISE KEELUALA PIIR (60M IMBVÄLJAKUST)

Puurkaevu hooldusala 10m

AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND 30m

22,73

30,85

35,16

0.00=58.30

R6,00

R6,00

10,17

ETTEVAATUST! sidetrass

58.00

57.60

57.20

57.20

56.5056.00

55.50

55.00

54.5054.00

PUHASTI KUJA 5m

9,11

4,15

11,63

ÕHKSOOJUSPUMBA VÄLISOSA BETOONIST ALUSEL

1,00

1,00

1,00

2,00

MAAKÜTTE KONTUUR

5cm

Olemasolev pinnas

Paekivikillustikalus fr 32/63; kiilutud 20cm Dreenkiht; k≥1,0m/ööp; kt=0,98 min 20cm Täitepinnas (vajadusel); k≥0,5m/ööp

AC 12 surf 70/100

0,50 3,50 0,50

2,5% 4,0% 4,0%

4,0%

M ah

as õi

t Lõ

ig e

1- 1 Killustik pos 6

h=5cm Kasvupinnas h=5cm

Täitepinnas k≥0,5m/ööp

Killustik pos 6 h=5cmKasvupinnas

h=5cm

Täitepinnas k≥0,5m/ööp

AS-4-01

Joonise nr Mõõtkava

1:500 Kuupäev

18.09.2024

Töö nr

1982

Joonis

Asendiplaan

Projekti staadium

EP Projekteerija

Roomet Raig

Inge-Ly Ansip

Tellija

Piret Kirs

Objekti aadress

Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla, Tani

Objekti nimetus

Üksikelamu

Vastutav spetsialist

www.arhitektiabi.ee

Tamme puiestee 122, Tartu 50414

Tel. (+372) 53 900 820 / (+372) 50 68 206, [email protected]

Reg. nr. 11293809, KMKR EE101086321, MTR nr: EEP000869

Versioon

01

1 1

GEO 6872

Nimetus

Lehti

Töö nr. M 1: 500

Objekt

Välitööd teostatud Leht geodeet joonestaja

Tellija

Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

MAAINSENER OÜ 11673280

projektijuht Janis Saks

Margit Kaljuvee

Tartu maakond, Kambja vald, Õssu küla, Viljandi mnt 75/1 tel 5171161; [email protected] , www.maainsener.ee Majandustegevuse register Nr EEG000185

Sven Pedaja

Piret

Tartu maakond, Elva vald, Järvaküla

TANI KINNISTU (60501:003:0098) GEODEETILINE ALUSPLAAN

mai 2024. a

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 15.05.2024

Kehtib kuni: 15.05.2099

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

Teabevaldaja: Transpordiamet

Piret Kirs

[email protected]

Teie 14.05.2024

Meie 16.05.2024 nr 7.1-1/24/8360-2

Elava vald Järvaküla küla Tani kinnistu mahasõidust

Olete taotlenud nõudeid mahasõidu ehitamiseks riigiteelt nr 22120 Puhja-Konguta tee (edaspidi

riigitee 22120) Tartu maakonnas Elva vallas Järvaküla külas Tani (katastritunnusega

60501:003:0098) kinnistule. Juurdepääs riigiteelt 22120 on vajalik maatulundusmaa teenindamise

eesmärgil.

Tani kinnistu puhul näeme võimalust kaaluda mahasõidu rajamiseks nõusoleku andmist riigiteelt

22120 km 1,062 meie näidislahenduse alusel.

Vastavalt geodeetilisele alusplaanile on tuvastatav, et riigitee teemaal paikneb

telekommunikatsiooni maakaabel. Riigiteelt mahasõidu ehitamine on puutumuses

telekommunikatsiooni maakaabli ja selle kaitsevööndiga.

2 (2)

Oleme valmis andma nõusoleku mahasõidu ehitamiseks meie näidislahenduse alusel riigiteele

22120 km 1,062 Tani kinnistule, kui telekommunikatsiooni maakaabli eest vastutav ettevõte

nõustub põhiprojekti koostamise vajaduse nõudest loobumisega ning kooskõlastab Kamapõllu

kinnistule mahasõidu ehitamise võimaluse Transpordiameti poolt antud näidislahenduse alusel

(kirjalik kooskõlastus).

Palume pöörduda antud küsimuses MTÜ Eesti Andmesidevõrk poole ning vastava kirjaliku

seisukoha saamisel palume see edastada meie e-posti aadressile [email protected] .

Käesoleva kirja lisana on ristumiskoha näidislahenduse joonis, mille alusel tuleb MTÜ Eesti

Andmesidevõrk nõusolekut taotleda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Herkki Rõõm

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Herkki Rõõm

5219446, [email protected]

≥ 1 0 m

R=6m

0.3m

≥ 0 . 6 m

L TRUUBI PIKKUS L

Truubipäise kindlustus

s v

TRUUBIPÄISTE

KINDLUSTUS²

PIKKUS

(m)

TRUUBI

LÄBIMÕÕT

(m)

L Ls v

0.3-0.5

0.6-1.0

1.2-1.6

1.0

1.5

2.0

2.0

3.0

4.0

Asfaltbetoonkate

Purustatud kruus või

killustik

1.0

KOKKU VIIMINE KRUUSKATTEGA

RISTLÕIGE TRUUBI KOHAL

R=6m

Truup

Kraav

8

0

°

-

1

0

0

°

A

A

LÕIGE A-A

ASENDIPLAAN

Tähispost

Killustikalus

Liiv või kruusliiv alus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP II

Eramute mahasõidud ja sõiduauto parklad

20 cm

20 cm

≥ 5 cm AC 12 surf 70/100 või AC 16 surf 70/100

Freespuru+ 2x pindamine

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-b

Freespurukate+2x pindamine bituumensideainega

20 cm

12 cm

Purustatud kruus

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-a

Kruusateed

20 cm

12 cm

Riigitee katte serv

>3.0% kruuskatte kalle

PIKIPROFIIL

3 ,5

-4 ,5 m

0 .5

m

0 ,5

m

2.5%ühepoolne kalle

1.0% truubi kalle

RISTUMISKOHA NÄIDISLAHENDUSE JOONIS

20.03.2020/1

Märkused:

1) Truubi pikkus arvutatakse ehitaja poolt järgmiselt: muldkeha laiuse projektsioon koos nõlvadega

aluspinnal+varu 0,3m truubi otstes.

2) Truubipäiste kindlustuse pikkused ei tohi olla väiksemad tabelis estitatud pikkustest.

3)Truup paigaldada riigitee katte servast servast 2-8m kaugusele.

4) Tagada minimaalne tagasitäite kõrgus truubi peal, mis võimaldab konstruktsiooni tihendamist, s.h.

tuleb arvestada truubi tootja nõudeid ning vajadusel ette näha täiendav kaitsmine.

Kasutatakse ristmikel, kus on peamiselt sõiduautoliiklus

ning liituva tee liiklussagedus on alla 20 auto ööpäevas.

Niisugused on elamurajoonide krundiristmikud ja vähese

liiklusega erateede ristmikud.

NB! tegemist on esimese versiooniga. Märkuste ja ettepanekute olemasolul palume saata need hiljemalt 02.11.2020 aadressile [email protected]

Tõlgitud väljavõte Soome juhendmaterjalist "Yksityisten teiden liittymät maanteihin" TIEH 2100050-07 joonis 6-2

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Elva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 32

61507, Elva vald, Elva, Tartu

maakond

Teie 11.10.2023 menetlus nr 363148

Meie 23.10.2023 nr 7.1-2/23/21511-2

Elva vallas Tani kinnistu projekteerimistingimuste

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Elva valla Järvaküla Tani

kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 363148).

Kinnistu (katastritunnus 60501:003:0098) asub riigitee nr 22120 Puhja - Konguta km 1,057-1,090

kaitsevööndis.

Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused üksikelamu rajamiseks.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.

2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Nõustume eelnõu kohase hoone paigutusega väljapoole teekaitsevööndit (näidatud alloleval

Maa-ameti kaardi väljavõttel).

2 (4)

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs kavandada riigitee km 1,06 projekteeritava ristumiskoha kaudu lähtudes Lisas 1

antud ristumiskoha ehitamise nõuetest (EhS § 99 lg 3 alusel). Riigitee ristumiskoht peab olema

valmis ehitatud enne kinnistule elamu ehitamise alustamist.

6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhendi "Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine" kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

rajamine kinnisel meetodil.

10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.

11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks

võib kasutada Maa-ameti väljavõtet.

12. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei

ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31

lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Ristumiskoha ehitamise nõuded

Triinu Mänd

58303908, [email protected]

3 (4)

Lisa 1 Ristumiskoha ehitamise nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Transpordiamet järgmised nõuded

ristumiskoha ühendamiseks riigiteega nr 22120 Puhja - Konguta tee (edaspidi riigitee) km 1,06

juurdepääsuks Tani katastriüksusele (tunnus 60501:003:0098, sihtotstarve maatulundusmaa), mis

asub Järvakülas Elva vallas.

1. Ristumiskoht projekteerida riigitee km 1,06 ning tagada juurdepääs ka Tani kinnistule

(katastritunnus 60501:003:0097).

2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest

ja Transpordiameti juhenditest, sh majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1.Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr

102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2.Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3.Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4.Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

4 (4)

11. Projekteerida kruuskate või riigiteega analoogne kate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse

ulatuses riigitee katte servast. Elamute puhul soovitame kasutada juhendit „Tüüpkatendid

väikese liiklussagedusega teedele.“

12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii,

et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt

maalt. Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup

ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist

tuleb selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohased

ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72

lõikele 2.

16. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

17. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

19. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

20. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta

projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

21. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

22. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.

Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Elva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 32

61507, Elva vald, Elva, Tartu

maakond

Teie 21.10.2024 menetlus nr 454771

Meie 29.10.2024 nr 7.1-2/24/18136-2

Elva vallas Tani kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Elva valla Järvaküla Tani

kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 454771).

Kinnistu (katastritunnus 60501:003:0098) asub riigitee nr 22120 Puhja - Konguta km 1,057-1,090

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on eel projekt „Tani kinnistu üksikelamu

ehitsprojkt“ (peaprojekteerija Arhitex OÜ, töö nr 1982, 07.10.2024).

Ehitusloa aluseks olev projekt on vastuolus Transpordiameti 23.10.2023 kirja nr 7.1-2/23/21511-

2 punktiga 5 ja 16.05.2024 kirjas nr 7.1-1/24/8360-2 esitatud nõuetega ristumiskoha rajamiseks.

Võttes arvesse ehitusseadustiku §8, § 70 lg 2 ja lg 3 ja 99 lg 3 ja lähtudes majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede

projekteerimisnormid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku

ülesandeid täidab Transpordiamet. See tähendab, et ristumiskoha rajamine on Transpordiameti

haldusmenetlus. Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning

ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ristumiskoha ehitamine on otseselt vajalik

kinnistul ehitustegevuse elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks

riigiteedelt ehitusalale. Ristumiskoha ehitamiseks sõlmime teeprojekti või näidislahenduse alusel

huvitatud isikuga (maaomanik või volitatud esindaja) ristumiskoha väljaehitamise lepingu. Leping

annab õiguse rajada ristumiskoht 5 aasta jooksul. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht

hakkab ehituse järgselt kuuluma riigitee koosseisu ning riigitee omaniku omandusse.

Kuna riigitee on suhteliselt kitsas ning kinnistule puudub ehitustegevuseks sobilik juurdepääs, siis

on elamu ehitusloa saamise minimaalseks eelduseks, et meiega on sõlmitud ristumiskoha

ehitamise leping.

Siin asukohas asub riigitee alusel maal (91801:006:0043) maa-alune sidekaabel. See eeldab

enamasti teeprojekti koostamist ja side-ettevõttega eraldi ka kooskõlastamist. Sideehitise omanik

on maa-ameti kitsenduste kaardi järgi MTÜ Eesti Andmesidevõrk. Mõnel juhul on maaomanikud

2 (2)

saanud kokkuleppele, et näidislahendus on aktsepteeritav. Selleks tuleks maaomanikul esmalt

pöörduda sideehitise omaniku poole näidislahenduse kooskõlastamiseks (vt kiri nr 2 lisas).

Vastavalt meie 16.05.2024 kirjale nr 7.1-1/24/8360-2 esitada meile MTÜ Eesti Andmesidevõrk

kooskõlastus ja taotleda ristumiskoha ehitamise lepingu sõlmimist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 7.1-22321511-2 23.10.2023 Valjaminev kiri

2. 7.1-1/24/8360-2 16.05.2024 Valjaminev kiri

3. 1982_EP_AA-3-01_v01_seletus

4. 1982_EP_AS-4-01_v01_asend

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]