5-1/3-42 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta: vastuskiri

Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks“ (projekti nr 2014-2020.5.04.18-0280, kogu maht 1 524 166,44 eurot.
Mitteabikõlblikuks tunnistati 381 041,61 eurot (1 524 166,44 *25%=381 041,61 ), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus kokku moodustab 323 885,37 eurot ja valla omafinantseering 57 156,24 eurot.

KD-des 1-5 on hankega nr 216880 seotud kulusid toetuse saajale abikõlblikuna arvestatud 1 144 168,72 ( 1 524 166,44 * 75% ) eurot ja välja makstud toetus summas 972 543,71 eurot.
Abikõlblikuks loetud summast moodustab rikkumise summa 25 % ehk 286 042,18 (1 144 168,72 *25%) eurot, s.h toetus summas 243 135,85 ( 972 543,71 * 25%) eurot, mis kuulub tagasimaksmisele.
1. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), kes täidab alates 01.09.2018 EAS-i asemel rakendusüksuse ülesandeid, tegi 17.01.2022 otsuse nr 11.2-14/0052 finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse rahuldamise otsuse muutmise kohta, milles heitis ette, et toetuse saaja ei ole projekti raames riigihanke läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Otsuses luges RTK mitteabikõlblikuks kuluks 381 041,61 eurot, vähendas riigihankega seotud abikõlblikke kulusid projektis 25% võrra ning nõudis toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetuse summas 243 135,85 eurot, tasaarveldades selle rakendusüksuses menetluses olevate kuludokumentide alusel väljamakstava toetusega.







Rõuge Vallavalitsus
[email protected]
Ööbikuoru tn 4 01.10.2024 nr 11.2-14/24/1128
Rõuge alevik
66201, Võru maakond
Registrikood: 77000217




OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta


Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ raames finantskorrektsiooni otsuse Rõuge Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks“ (projekti nr 2014-2020.5.04.18-0280, edaspidi projekt) osas ja muudab sellega seoses 31.01.2018 toetuse taotluse rahuldamise otsust nr 1.1-5.1/142 (edaspidi toetuse rahuldamise otsus).

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke viitenumbriga 216880 „Haanja puhke- ja spordikeskuse arendamine“ (edaspidi riigihange nr 216880) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 121 933,32 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2, perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p 3, § 46 lg 3, § 48 lg 1, § 49 lg 1 ja siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 23, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) nr 1-5, 12, 13, 16 ja 17 toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2024 kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-833.

1. Toetuse saaja on riigihanke nr 216880 hankelepingu pikendamisel läinud vastuollu RHS § 123 lõikes 1 sätestatud nõuetega

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja on viinud avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 216880. Hanketeade avaldati 05.02.2020 ning hankes esitati kokku üheksa pakkumust, millest seitse pakkumust tunnistati Rõuge Vallavalitsuse 13.05.2020 korraldusega nr 2-3/219 vastavaks, ja edukaks pakkumuseks sai ühispakkujate Taristu Grupp OÜ ja OÜ Aigren pakkumus maksumusega 1 234 000,00 eurot käibemaksuta.

Hanketeate punkti II.2.7) kohaselt oli hankelepingu kestuseks märgitud 8 kuud. Riigihangete registris hanke alusdokumentide koosseisu kuuluva Hankelepingu projekti (edaspidi hankelepingu projekt) punkti 1.7 kohaselt on lepingu täitmise tähtpäev 8 (kaheksa) kuud lepingu allkirjastamisest.

Hankemenetluse tulemusena on sõlmitud 08.07.2020 ühispakkujatega Taristu Grupp OÜ (registrikood 14655638) ja OÜ Aigren (registrikood 10853367) Hankeleping nr 14-15/79 (edaspidi hankeleping) maksumusega 1 234 000,00 eurot (käibemaksuta). Lepingu täitmise tähtpäev on 8 (kaheksa) kuud lepingu allkirjastamisest. Seega oli sõlmitud hankelepingu täitmise tähtajaks 09.03.2021. Riigihangete registri andmetele tuginedes on hankelepingu tegelik maksumus 1 270 138,70 eurot käibemaksuta, käibemaksuga 1 524 166,44 eurot.

Hankelepingu alusel kokku lepitud ajagraafiku kohaselt pidi asfalteerimine toimuma perioodil 1624.11.2020. Seisuga 31.12.2020 oli tegemata töid 22,73% ulatuses, summas 280 526,07 eurot (asfalteerimine 162 479,32+pinnasetööd 48 180,85 eurot). Poolte vahel sõlmiti 05.03.2021 hankelepingu lisa 7 (edaspidi HL lisa 7), millega pikendati tööde teostamise tähtaega kuni 18.06.2021 tulenevalt sellest, et kuigi ajagraafikus oli asfalteerimine planeeritud lõpetada
16.11.2020, siis ilmastikuolude tõttu ei saanud neid töid teha.

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1 on allkirjastatud 18.06.2021.

Rakendusüksus oli seisukohal, et hankelepingu täitmise tähtaja muutmisel ei ole järgitud RHS § 123 lõikes 1 toodut ja § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning otsustas 17.01.2022 otsusega nr 11.2-14/0052 kohaldada projektis esitatud riigihanke nr 216880 kuludele 25%-list finantskorrektsiooni lugedes mitteabikõlblikuks kuluks 381 041,61 eurot ja nõudes toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetuse summas 243 135,85 eurot.

Toetuse saaja viidatud otsusega ei nõustunud ning esitas sellele vaide, mille rakendusüksus jättis 14.03.2022 vaideotsusega nr 11.2-14/0265 rahuldamata. Seejärel esitas toetuse saaja halduskohtule kaebuse nii finantskorrektsiooni otsuse kui vaideotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Halduskohtu 01.03.2023 otsusega rahuldati kaebus ning tühistati rakendusüksuse 17.01.2022 ja 14.03.2022 otsused. Halduskohus leidis, et toetuse saaja ei ole rikkunud RHSi ning finantskorrektsiooni tegemiseks alust ei ole.

Rakendusüksus esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 07.05.2024 otsusega jättis küll rahuldamata põhjusel, et halduskohtu otsuse resolutsioon oli lõppjärelduses õige, kuid muutis halduskohtu otsuse põhjendusi sisuliselt. Oma otsuses asus ringkonnakohus seisukohale, et hankelepingu muutmisel tööde teostamistähtaja pikendamiseks on toetuse saaja rikkunud RHS § 123 lg-t 1. Kohus märkis, et finantskorrektsiooni tegemine on nõutav, kuna ei saa välistada, et kohe hankedokumentides tööde tegemiseks pikema tähtaja ettenägemisel võinuks pakkumuse esitada ka mõni teine pakkuja ja see võinuks muuta hankemenetluse tulemust, mistõttu tuleb EL-i eelarvele kahju tekkimist pidada võimalikuks, kuigi selle tõenäosus on väike. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd antud rikkumise suhtes kohaldamisele kuuluv Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) tulenev kindel korrektsioonimäär 25% ei ole praegusel juhul juhtumi asjaolude tõttu ilmselgelt proportsionaalne, siis tuleb rakendusüksusel teha uus finantskorrektsiooni otsus kohaldades korrektsiooni õigusliku alusena EL määruse nr 1303/2013 art 143 lg-t 2 ning leida korrektsioonimäär asjaolusid kaalutledes. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolusid arvestades korrektsioonimäär ületada siiski 10%. Ringkonnakohtu otsus jõustus 07.06.2024.

Eeltoodud põhjustel teeb rakendusüksus uue otsuse järgides ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.

1.2. Toetuse saaja seisukoht
Hankija selgitas 23.08.2021 hankelepingu täitmise tähtaja pikendamise kohta järgmist:
„Pikendamine on kooskõlas HL tingimustega - lepingus p 10.2. Lepingut võib muuta lepingu p-s 12 toodud asjaoludest tingituna, Riigihangete seaduses § 123 sätestatu alusel või juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha ja lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine.“.

10.09.2021 kirjas selgitas hankija, et: „[H]hankelepingut on muudetud, selle põhjuseks on olnud faktilised asjaolud, mida on pikemalt kirjeldatud ka muudatuses endas (Lisa 7). Muudatust ette valmistades oli hankija seisukohal, et muudatuse aluseks on RHS § 123 lg 1 p 4, kuid RTK tagasiside kohaselt ei saanud punkti 4 pidada õiguspäraseks, sellest tulenevalt lähtus hankija hankelepingu muutmisel RHS § 123 lg 1 punktist 1. Arvestades lepingu muutmisel, et hankelepingu üldist olemust ei muudetud, näiteks hankelepingu eset.“.

Järelevalvemenetluse käigus 27.10.2021 antud hankija selgitus on järgnev: „[H]hankelepingu tähtaja pikendamisel lähtusime RHS § 123 lg 1 p 4. – muudatused põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.
Hankelepingut pikendati eesmärgiga saada kvaliteetne rolleriraja asfalt. Hankelepingu sõlmimine venis olulisel määral, aga lepingu täitmise tähtajaks jäi 8 kuud. Rolleriraja asfalteerimine jäi perioodi 16. – 24. november 2020. See ajaperiood oli kahjuks sademete rohke ning ööpäevane keskmine temperatuur oli alla 5 kraadi. Ka edasised ilmastikuolud olid väga muutlikud ega võimaldanud kvaliteetselt asfalteerimist teostada.
Hankija ei ole rikkunud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning võrdse kohtlemise ja hanke läbipaistvuse põhimõtet.“.

Kohtumenetluses olid toetuse saaja läbivateks seisukohtadeks, et lepingumuudatus on lubatav RHS § 123 lg 1 p 1 alusel kui väheväärtuslik muudatus, lg 1 p 4 alusel kui hankijale ettenägematu muudatus ja lg 1 p 7 alusel kui ebaoluline muudatus.

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
Vastavalt STS § 26 lõikele 1 kohustub toetuse saaja järgima projektiga seotud hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid tingimusel, et toetuse saaja on riigihanke kohuslane RHS-i mõistes. Vastavalt toetuse rahuldamise otsuse punktile 5.21 järgib toetuse saaja hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid.

Toetuse saaja on Rõuge Vallavalitsus, kes on kohaliku omavalitsuse üksusena kohustatud RHS § 5 lg 2 punkti 2 kohaselt riigihanke läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud nõudeid.

RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt.

Hankija on hankelepingu muudatuse õigusliku alusena välja toonud nii RHS § 123 lg 1 p 1, p 4 kui ka p 7.

Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2024 otsusega tuvastati, et hankelepingu muutmine ei olnud eelviidatud RHS sätete alusel lubatav (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 18 ja 20).

Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankelepingu muudatus põhjendatud ka mõne muu RHS § 123 lõikes 1 toodud alusel ning sellisele võimalusele ei ole ka toetuse saaja ega kohus viidanud.

Eelnevast tulenevalt on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et pikendades hankelepingu täitmise tähtaega, on hankija muutnud hankelepingut vastuolus RHS § 123 lg-ga 1 ning seeläbi rikkunud ka RHS §-s 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ja hanke läbipaistvuse põhimõtteid.

1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 8%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 alusel ja sellega kooskõlas mh juhtudel, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust kooskõlas ühendmäärusega.

Määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt teevad liikmesriigid tegevustes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid, mis seisnevad avaliku sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises.
Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36 kohaselt EL-i õiguse või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada EL-i eelarvet põhjendamata kuluartikli EL-i eelarvest debiteerimise tõttu. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema EL-i õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) EL-i eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju (Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsus C-743/18, p 51). EL-i õiguse rikkumise all mõeldakse mh nende riigisiseste õigusnormide rikkumist, mis on kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute suhtes ja aitavad tagada rahastatud projektide juhtimist reguleerivate EL-i õigusnormide nõuetekohast kohaldamist (otsus C-743/18, p 52). Eeskirjade eiramise tuvastamisel ei ole otsuse tegemise eelduseks toetuse saaja tahtlus või hooletus (otsus C-743/18, p-d 57–65). Nõutav ei ole ka konkreetse finantsmõju tõendamine, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud (otsus C-743/18, p 67).

Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2024 otsuses leidis kohus, et finantskorrektsiooni tegemine on nõutav, kuna ei saa välistada, et kohe hankedokumentides tööde tegemiseks pikema tähtaja ettenägemisel võinuks pakkumuse esitada ka mõni teine pakkuja ja see võinuks muuta hankemenetluse tulemust, siis tuleb EL-i eelarvele kahju tekkimist pidada võimalikuks. Ühtlasi leidis kohus, et kõnealusele rikkumisele ei ole võimalik kohaldada ühendmäärust, kuivõrd see toob kaasa ebaproportsionaalse korrektsioonimäära kohaldamise. Kohtuotsuse kohaselt tuleb antud juhtumis finantskorrektsioon teha otsekohalduva EL määruse nr 1303/2013 art 143 lg 2 alusel ning asjaolusid arvestades ei saa määr ületada 10%. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et hankelepingu õigusvastase muutmisega on tekitatud EL eelarvele tõenäoliselt kahju.

Arvestades ringkonnakohtu otsuse p-des 20 ja 29 esitatud põhjendusi tuleb finantskorrektsioonimäära leidmisel mh arvestada seda, et tegemist oli ehitustööde hankega, kus tähtaja pikendamisel pakkujate lisandumise võimalus on väiksem kui kauba ostmisel. Samas võimaldas pikem tähtaeg kavandada töid erinevalt, nt ei pidanud töödega alustama kohe hankelepingu sõlmimise järel. Ringkonnakohtu selgituste kohaselt pole välistatud, et hankes oleks seetõttu osalenud ka selliseid pakkujaid, kes olid sarnaste ehitustöödega 2020. aastal hõivatud, ent oleks osalenud pakkujana hankemenetluses tööde tegemiseks 2021. aastal. Samas ei ole selline tõenäosus kohtu arvates suur, sest arvestades, et Rõuge vallas ega selle läheduses ei ole kohalike ehitustööde tegijate arv kuigi suur, tegemist ei ole kiiresti areneva piirkonnaga, kus ettevõtjad oleks sarnaste töödega koormatud ja kaugemal asuvate ettevõtjate jaoks võib tööde korraldamine Rõuge vallas seonduda tööjõu majutamiseks ning tööde tegemiseks vajalike seadmete ja materjalide suurema transpordikuluga. Samuti ei olnud hanketingimustega tutvumiseks vajalik hankele registreerumine, mistõttu ei saa välistada, et tähtaja muutmine hanke tulemust mõjutada ei saanud. Hankemenetluses osalenud pakkujate kinnitustest nähtub, et hankelepingu täitmisel kasutatud materjalide hindade kasvu tõttu ei olnud võimalik saavutada töö hilisema lõpetamisega kokkuhoidu. Soodsama pakkumise võis tekitada üksnes väiksema kasumiga tegutsemine või säästlikum töökorraldus. Seepärast on ringkonnakohtu hinnangul usutav, et RHS nõuete rikkumisega tekitatud kahju EL eelarvele sai olla pigem väike ning ei ületanud kindlasti 10%.
Rakendusüksus peab finantskorrektsioonimäära leidmisel lisaks eelnevale ja kohtu poolt välja toodud asjaoludele vajalikuks arvesse võtta ka seda, et tegelik tööde teostamise ajaline kogupikkus ei muutunud, vaid nihkus ajaliselt sügistalviselt perioodilt kevadesse, mistõttu töövõtja sai töid teostada mitte kokkuvõttes pikemal perioodil, vaid lihtsalt soodsamal aastaajal. Samuti tuleb arvesse võtta, et hanke läbiviimise ajal ja lepingu täitmise etapis oli kiire üldine ehitustööde ja materjalide hinnatõusu periood tulenevalt pandeemia-aegsetest mõjudest hindadele, mistõttu oleks olnud võimalik, et muutunud täitmisperioodiga pakkumused oleks olnud kallimad ning seega hankija kulu ehitustöödele suurem ja vajadus toetuse järele ka suurem. Seda tõendavad ka kohtumenetluses toetuse saaja poolt esitatud hankemenetluses osalenud pakkujate kinnituskirjad ning seda möönab kaudselt ka oma põhjendustes kohus. Lisaks on oluline, et hankes osales märkimisväärne arv pakkujaid, kes kõik kinnitasid, et muudatus poleks nende pakkumust mõjutanud või oleks nende jaoks tööde hind olnud hoopis kallim ja seega ka pakkumuse maksumus kõrgem. Seega on arvestatav osa turuosalistest kinnitanud mõju puudumist, millest võib järeldada, et rikkumisest tingitud finantsmõju võiks olla kohtu poolt pakutud maksimaalsest 10%-st siiski väiksem.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada rikkumisele 8%-list korrektsioonimäära. Kõnealune määr lähtub konkreetse juhtumi erakordsetest asjaoludest, eelkõige rikkumise toimepanemise ajast ja märkimisväärse arvu turuosaliste kinnitustest.

Rakendusüksus peab vajalikuks selgitada, et 8%-st väiksemat määra antud juhtumis kohaldada ei ole võimalik, sest nagu ringkonnakohus ka oma otsuses märkis, siis finantsmõju täiesti välistada ei saa. Samuti on muudetud täitmisperioodi suhe algsesse täitmisperioodi siiski arvestatav (täitmistähtaega pikendati 22% võrra algsest täitmisajast) ning hankelepingu õigusvastase muutmisega on rikutud riigihangete üldisi põhimõtteid, mis on liidu ja Eesti õiguse olulised printsiibid tagamaks teenuste, kaupade ja isikute sujuv ning tõrgeteta liikumine liidusiseselt, st riive avalikule ootusele üldpõhimõtete järgimiseks on olemas. Hankelepingu õigusvastase muutmise korral võib liidu üldpõhimõtete riive ulatuse tõttu pidada pigem tavapäraseks 25% korrektsiooni.

1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 216880 alusel tekkinud kulusid kajastanud KD-des nr 1-5 ja 12, 13, 16 ja 17 projekti tegevuses nr 1 „Külastusobjekti rajamise ja rekonstrueerimise kulud (s.h ehitus- ja omanikujärelevalve)_GE-SPORT-INVEST“ kokku abikõlblikus summas 1 524 166,44 eurot, millest rakendusüksus loeb lähtuvalt käesoleva otsuse punktis 1.3 toodust mitteabikõlblikuks 121 933,32 eurot (1 524 166,44 *8%=121 933,32), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus kokku moodustab 103 643,32 eurot ja omafinantseering 18 290 eurot.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas toetuse rahuldamise otsuse resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet.



2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 09.09.2024 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 24.09.2024.

24.09.2024 edastas toetuse saaja e-toetuse postkasti kaudu vastuse, mis ei sisaldanud põhjapanevaid uusi seisukohti. Rakendusüksus on põhjalikult selgitanud 8%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamise üksikasju kõneallolevas otsuses ning neid menetlusökonoomika seisukohast uuesti üle kordama ei hakka. Rakendusüksuse hinnangul on põhjendatud kohaldada rikkumisele 8%-list korrektsioonimäära. Rõhutame veelkord, et kõnealune määr lähtub konkreetse juhtumi erakordsetest asjaoludest, eelkõige rikkumise toimepanemise ajast ja märkimisväärse arvu turuosaliste kinnitustest.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku 121 933,32 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus kokku moodustab 103 643,32 eurot ja omafinantseering 18 290 eurot;
2. vähendada riigihanke nr 216880 seotud abikõlblikke kulusid projektis 8% võrra;
3. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus summas 103 643,32 eurot;
4. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas
103 643,32 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a
EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a
EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank
EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank
EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082996. Selgituseks märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number;
5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 1 „Külastusobjekti rajamise ja rekonstrueerimise kulud (s.h ehitus- ja omanikujärelevalve)_GE-SPORTINVEST“ ja tegevuses nr 3 „Külastusobjekti tugitaristu arendamisega soetud kulud _GE- SPORT_INVEST otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summade osas;
6. muuta toetuse rahuldamise otsuse punkti 2 teist lauset alljärgnevalt:
„2. Projekti kogumaksumus on 1 552 884,42 eurot, millest toetuse saaja omafinantseering on minimaalselt 232 932,67 eurot ja toetus on maksimaalselt 1 319 951,75 eurot;“.


Otsuse vaidlustamine

Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.


(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja






Koostaja: Merike Kraam
663 2027
[email protected]

Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks“ (projekti nr 2014-2020.5.04.18-0280, kogu maht 1 524 166,44 eurot.
Mitteabikõlblikuks tunnistati 381 041,61 eurot (1 524 166,44 *25%=381 041,61 ), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus kokku moodustab 323 885,37 eurot ja valla omafinantseering 57 156,24 eurot.

KD-des 1-5 on hankega nr 216880 seotud kulusid toetuse saajale abikõlblikuna arvestatud 1 144 168,72 ( 1 524 166,44 * 75% ) eurot ja välja makstud toetus summas 972 543,71 eurot.
Abikõlblikuks loetud summast moodustab rikkumise summa 25 % ehk 286 042,18 (1 144 168,72 *25%) eurot, s.h toetus summas 243 135,85 ( 972 543,71 * 25%) eurot, mis kuulub tagasimaksmisele.
1. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), kes täidab alates 01.09.2018 EAS-i asemel rakendusüksuse ülesandeid, tegi 17.01.2022 otsuse nr 11.2-14/0052 finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse rahuldamise otsuse muutmise kohta, milles heitis ette, et toetuse saaja ei ole projekti raames riigihanke läbiviimisel järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Otsuses luges RTK mitteabikõlblikuks kuluks 381 041,61 eurot, vähendas riigihankega seotud abikõlblikke kulusid projektis 25% võrra ning nõudis toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetuse summas 243 135,85 eurot, tasaarveldades selle rakendusüksuses menetluses olevate kuludokumentide alusel väljamakstava toetusega.







Rõuge Vallavalitsus
[email protected]
Ööbikuoru tn 4 01.10.2024 nr 11.2-14/24/1128
Rõuge alevik
66201, Võru maakond
Registrikood: 77000217




OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta


Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ raames finantskorrektsiooni otsuse Rõuge Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks“ (projekti nr 2014-2020.5.04.18-0280, edaspidi projekt) osas ja muudab sellega seoses 31.01.2018 toetuse taotluse rahuldamise otsust nr 1.1-5.1/142 (edaspidi toetuse rahuldamise otsus).

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke viitenumbriga 216880 „Haanja puhke- ja spordikeskuse arendamine“ (edaspidi riigihange nr 216880) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 121 933,32 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2, perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p 3, § 46 lg 3, § 48 lg 1, § 49 lg 1 ja siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 23, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) nr 1-5, 12, 13, 16 ja 17 toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2024 kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-833.

1. Toetuse saaja on riigihanke nr 216880 hankelepingu pikendamisel läinud vastuollu RHS § 123 lõikes 1 sätestatud nõuetega

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja on viinud avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 216880. Hanketeade avaldati 05.02.2020 ning hankes esitati kokku üheksa pakkumust, millest seitse pakkumust tunnistati Rõuge Vallavalitsuse 13.05.2020 korraldusega nr 2-3/219 vastavaks, ja edukaks pakkumuseks sai ühispakkujate Taristu Grupp OÜ ja OÜ Aigren pakkumus maksumusega 1 234 000,00 eurot käibemaksuta.

Hanketeate punkti II.2.7) kohaselt oli hankelepingu kestuseks märgitud 8 kuud. Riigihangete registris hanke alusdokumentide koosseisu kuuluva Hankelepingu projekti (edaspidi hankelepingu projekt) punkti 1.7 kohaselt on lepingu täitmise tähtpäev 8 (kaheksa) kuud lepingu allkirjastamisest.

Hankemenetluse tulemusena on sõlmitud 08.07.2020 ühispakkujatega Taristu Grupp OÜ (registrikood 14655638) ja OÜ Aigren (registrikood 10853367) Hankeleping nr 14-15/79 (edaspidi hankeleping) maksumusega 1 234 000,00 eurot (käibemaksuta). Lepingu täitmise tähtpäev on 8 (kaheksa) kuud lepingu allkirjastamisest. Seega oli sõlmitud hankelepingu täitmise tähtajaks 09.03.2021. Riigihangete registri andmetele tuginedes on hankelepingu tegelik maksumus 1 270 138,70 eurot käibemaksuta, käibemaksuga 1 524 166,44 eurot.

Hankelepingu alusel kokku lepitud ajagraafiku kohaselt pidi asfalteerimine toimuma perioodil 1624.11.2020. Seisuga 31.12.2020 oli tegemata töid 22,73% ulatuses, summas 280 526,07 eurot (asfalteerimine 162 479,32+pinnasetööd 48 180,85 eurot). Poolte vahel sõlmiti 05.03.2021 hankelepingu lisa 7 (edaspidi HL lisa 7), millega pikendati tööde teostamise tähtaega kuni 18.06.2021 tulenevalt sellest, et kuigi ajagraafikus oli asfalteerimine planeeritud lõpetada
16.11.2020, siis ilmastikuolude tõttu ei saanud neid töid teha.

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1 on allkirjastatud 18.06.2021.

Rakendusüksus oli seisukohal, et hankelepingu täitmise tähtaja muutmisel ei ole järgitud RHS § 123 lõikes 1 toodut ja § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning otsustas 17.01.2022 otsusega nr 11.2-14/0052 kohaldada projektis esitatud riigihanke nr 216880 kuludele 25%-list finantskorrektsiooni lugedes mitteabikõlblikuks kuluks 381 041,61 eurot ja nõudes toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetuse summas 243 135,85 eurot.

Toetuse saaja viidatud otsusega ei nõustunud ning esitas sellele vaide, mille rakendusüksus jättis 14.03.2022 vaideotsusega nr 11.2-14/0265 rahuldamata. Seejärel esitas toetuse saaja halduskohtule kaebuse nii finantskorrektsiooni otsuse kui vaideotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Halduskohtu 01.03.2023 otsusega rahuldati kaebus ning tühistati rakendusüksuse 17.01.2022 ja 14.03.2022 otsused. Halduskohus leidis, et toetuse saaja ei ole rikkunud RHSi ning finantskorrektsiooni tegemiseks alust ei ole.

Rakendusüksus esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 07.05.2024 otsusega jättis küll rahuldamata põhjusel, et halduskohtu otsuse resolutsioon oli lõppjärelduses õige, kuid muutis halduskohtu otsuse põhjendusi sisuliselt. Oma otsuses asus ringkonnakohus seisukohale, et hankelepingu muutmisel tööde teostamistähtaja pikendamiseks on toetuse saaja rikkunud RHS § 123 lg-t 1. Kohus märkis, et finantskorrektsiooni tegemine on nõutav, kuna ei saa välistada, et kohe hankedokumentides tööde tegemiseks pikema tähtaja ettenägemisel võinuks pakkumuse esitada ka mõni teine pakkuja ja see võinuks muuta hankemenetluse tulemust, mistõttu tuleb EL-i eelarvele kahju tekkimist pidada võimalikuks, kuigi selle tõenäosus on väike. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd antud rikkumise suhtes kohaldamisele kuuluv Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) tulenev kindel korrektsioonimäär 25% ei ole praegusel juhul juhtumi asjaolude tõttu ilmselgelt proportsionaalne, siis tuleb rakendusüksusel teha uus finantskorrektsiooni otsus kohaldades korrektsiooni õigusliku alusena EL määruse nr 1303/2013 art 143 lg-t 2 ning leida korrektsioonimäär asjaolusid kaalutledes. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolusid arvestades korrektsioonimäär ületada siiski 10%. Ringkonnakohtu otsus jõustus 07.06.2024.

Eeltoodud põhjustel teeb rakendusüksus uue otsuse järgides ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.

1.2. Toetuse saaja seisukoht
Hankija selgitas 23.08.2021 hankelepingu täitmise tähtaja pikendamise kohta järgmist:
„Pikendamine on kooskõlas HL tingimustega - lepingus p 10.2. Lepingut võib muuta lepingu p-s 12 toodud asjaoludest tingituna, Riigihangete seaduses § 123 sätestatu alusel või juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha ja lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine.“.

10.09.2021 kirjas selgitas hankija, et: „[H]hankelepingut on muudetud, selle põhjuseks on olnud faktilised asjaolud, mida on pikemalt kirjeldatud ka muudatuses endas (Lisa 7). Muudatust ette valmistades oli hankija seisukohal, et muudatuse aluseks on RHS § 123 lg 1 p 4, kuid RTK tagasiside kohaselt ei saanud punkti 4 pidada õiguspäraseks, sellest tulenevalt lähtus hankija hankelepingu muutmisel RHS § 123 lg 1 punktist 1. Arvestades lepingu muutmisel, et hankelepingu üldist olemust ei muudetud, näiteks hankelepingu eset.“.

Järelevalvemenetluse käigus 27.10.2021 antud hankija selgitus on järgnev: „[H]hankelepingu tähtaja pikendamisel lähtusime RHS § 123 lg 1 p 4. – muudatused põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.
Hankelepingut pikendati eesmärgiga saada kvaliteetne rolleriraja asfalt. Hankelepingu sõlmimine venis olulisel määral, aga lepingu täitmise tähtajaks jäi 8 kuud. Rolleriraja asfalteerimine jäi perioodi 16. – 24. november 2020. See ajaperiood oli kahjuks sademete rohke ning ööpäevane keskmine temperatuur oli alla 5 kraadi. Ka edasised ilmastikuolud olid väga muutlikud ega võimaldanud kvaliteetselt asfalteerimist teostada.
Hankija ei ole rikkunud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning võrdse kohtlemise ja hanke läbipaistvuse põhimõtet.“.

Kohtumenetluses olid toetuse saaja läbivateks seisukohtadeks, et lepingumuudatus on lubatav RHS § 123 lg 1 p 1 alusel kui väheväärtuslik muudatus, lg 1 p 4 alusel kui hankijale ettenägematu muudatus ja lg 1 p 7 alusel kui ebaoluline muudatus.

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
Vastavalt STS § 26 lõikele 1 kohustub toetuse saaja järgima projektiga seotud hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid tingimusel, et toetuse saaja on riigihanke kohuslane RHS-i mõistes. Vastavalt toetuse rahuldamise otsuse punktile 5.21 järgib toetuse saaja hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid.

Toetuse saaja on Rõuge Vallavalitsus, kes on kohaliku omavalitsuse üksusena kohustatud RHS § 5 lg 2 punkti 2 kohaselt riigihanke läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud nõudeid.

RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt.

Hankija on hankelepingu muudatuse õigusliku alusena välja toonud nii RHS § 123 lg 1 p 1, p 4 kui ka p 7.

Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2024 otsusega tuvastati, et hankelepingu muutmine ei olnud eelviidatud RHS sätete alusel lubatav (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 18 ja 20).

Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankelepingu muudatus põhjendatud ka mõne muu RHS § 123 lõikes 1 toodud alusel ning sellisele võimalusele ei ole ka toetuse saaja ega kohus viidanud.

Eelnevast tulenevalt on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et pikendades hankelepingu täitmise tähtaega, on hankija muutnud hankelepingut vastuolus RHS § 123 lg-ga 1 ning seeläbi rikkunud ka RHS §-s 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ja hanke läbipaistvuse põhimõtteid.

1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 8%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 alusel ja sellega kooskõlas mh juhtudel, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust kooskõlas ühendmäärusega.

Määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt teevad liikmesriigid tegevustes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid, mis seisnevad avaliku sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises.
Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36 kohaselt EL-i õiguse või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada EL-i eelarvet põhjendamata kuluartikli EL-i eelarvest debiteerimise tõttu. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema EL-i õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) EL-i eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju (Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsus C-743/18, p 51). EL-i õiguse rikkumise all mõeldakse mh nende riigisiseste õigusnormide rikkumist, mis on kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute suhtes ja aitavad tagada rahastatud projektide juhtimist reguleerivate EL-i õigusnormide nõuetekohast kohaldamist (otsus C-743/18, p 52). Eeskirjade eiramise tuvastamisel ei ole otsuse tegemise eelduseks toetuse saaja tahtlus või hooletus (otsus C-743/18, p-d 57–65). Nõutav ei ole ka konkreetse finantsmõju tõendamine, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud (otsus C-743/18, p 67).

Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2024 otsuses leidis kohus, et finantskorrektsiooni tegemine on nõutav, kuna ei saa välistada, et kohe hankedokumentides tööde tegemiseks pikema tähtaja ettenägemisel võinuks pakkumuse esitada ka mõni teine pakkuja ja see võinuks muuta hankemenetluse tulemust, siis tuleb EL-i eelarvele kahju tekkimist pidada võimalikuks. Ühtlasi leidis kohus, et kõnealusele rikkumisele ei ole võimalik kohaldada ühendmäärust, kuivõrd see toob kaasa ebaproportsionaalse korrektsioonimäära kohaldamise. Kohtuotsuse kohaselt tuleb antud juhtumis finantskorrektsioon teha otsekohalduva EL määruse nr 1303/2013 art 143 lg 2 alusel ning asjaolusid arvestades ei saa määr ületada 10%. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et hankelepingu õigusvastase muutmisega on tekitatud EL eelarvele tõenäoliselt kahju.

Arvestades ringkonnakohtu otsuse p-des 20 ja 29 esitatud põhjendusi tuleb finantskorrektsioonimäära leidmisel mh arvestada seda, et tegemist oli ehitustööde hankega, kus tähtaja pikendamisel pakkujate lisandumise võimalus on väiksem kui kauba ostmisel. Samas võimaldas pikem tähtaeg kavandada töid erinevalt, nt ei pidanud töödega alustama kohe hankelepingu sõlmimise järel. Ringkonnakohtu selgituste kohaselt pole välistatud, et hankes oleks seetõttu osalenud ka selliseid pakkujaid, kes olid sarnaste ehitustöödega 2020. aastal hõivatud, ent oleks osalenud pakkujana hankemenetluses tööde tegemiseks 2021. aastal. Samas ei ole selline tõenäosus kohtu arvates suur, sest arvestades, et Rõuge vallas ega selle läheduses ei ole kohalike ehitustööde tegijate arv kuigi suur, tegemist ei ole kiiresti areneva piirkonnaga, kus ettevõtjad oleks sarnaste töödega koormatud ja kaugemal asuvate ettevõtjate jaoks võib tööde korraldamine Rõuge vallas seonduda tööjõu majutamiseks ning tööde tegemiseks vajalike seadmete ja materjalide suurema transpordikuluga. Samuti ei olnud hanketingimustega tutvumiseks vajalik hankele registreerumine, mistõttu ei saa välistada, et tähtaja muutmine hanke tulemust mõjutada ei saanud. Hankemenetluses osalenud pakkujate kinnitustest nähtub, et hankelepingu täitmisel kasutatud materjalide hindade kasvu tõttu ei olnud võimalik saavutada töö hilisema lõpetamisega kokkuhoidu. Soodsama pakkumise võis tekitada üksnes väiksema kasumiga tegutsemine või säästlikum töökorraldus. Seepärast on ringkonnakohtu hinnangul usutav, et RHS nõuete rikkumisega tekitatud kahju EL eelarvele sai olla pigem väike ning ei ületanud kindlasti 10%.
Rakendusüksus peab finantskorrektsioonimäära leidmisel lisaks eelnevale ja kohtu poolt välja toodud asjaoludele vajalikuks arvesse võtta ka seda, et tegelik tööde teostamise ajaline kogupikkus ei muutunud, vaid nihkus ajaliselt sügistalviselt perioodilt kevadesse, mistõttu töövõtja sai töid teostada mitte kokkuvõttes pikemal perioodil, vaid lihtsalt soodsamal aastaajal. Samuti tuleb arvesse võtta, et hanke läbiviimise ajal ja lepingu täitmise etapis oli kiire üldine ehitustööde ja materjalide hinnatõusu periood tulenevalt pandeemia-aegsetest mõjudest hindadele, mistõttu oleks olnud võimalik, et muutunud täitmisperioodiga pakkumused oleks olnud kallimad ning seega hankija kulu ehitustöödele suurem ja vajadus toetuse järele ka suurem. Seda tõendavad ka kohtumenetluses toetuse saaja poolt esitatud hankemenetluses osalenud pakkujate kinnituskirjad ning seda möönab kaudselt ka oma põhjendustes kohus. Lisaks on oluline, et hankes osales märkimisväärne arv pakkujaid, kes kõik kinnitasid, et muudatus poleks nende pakkumust mõjutanud või oleks nende jaoks tööde hind olnud hoopis kallim ja seega ka pakkumuse maksumus kõrgem. Seega on arvestatav osa turuosalistest kinnitanud mõju puudumist, millest võib järeldada, et rikkumisest tingitud finantsmõju võiks olla kohtu poolt pakutud maksimaalsest 10%-st siiski väiksem.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada rikkumisele 8%-list korrektsioonimäära. Kõnealune määr lähtub konkreetse juhtumi erakordsetest asjaoludest, eelkõige rikkumise toimepanemise ajast ja märkimisväärse arvu turuosaliste kinnitustest.

Rakendusüksus peab vajalikuks selgitada, et 8%-st väiksemat määra antud juhtumis kohaldada ei ole võimalik, sest nagu ringkonnakohus ka oma otsuses märkis, siis finantsmõju täiesti välistada ei saa. Samuti on muudetud täitmisperioodi suhe algsesse täitmisperioodi siiski arvestatav (täitmistähtaega pikendati 22% võrra algsest täitmisajast) ning hankelepingu õigusvastase muutmisega on rikutud riigihangete üldisi põhimõtteid, mis on liidu ja Eesti õiguse olulised printsiibid tagamaks teenuste, kaupade ja isikute sujuv ning tõrgeteta liikumine liidusiseselt, st riive avalikule ootusele üldpõhimõtete järgimiseks on olemas. Hankelepingu õigusvastase muutmise korral võib liidu üldpõhimõtete riive ulatuse tõttu pidada pigem tavapäraseks 25% korrektsiooni.

1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 216880 alusel tekkinud kulusid kajastanud KD-des nr 1-5 ja 12, 13, 16 ja 17 projekti tegevuses nr 1 „Külastusobjekti rajamise ja rekonstrueerimise kulud (s.h ehitus- ja omanikujärelevalve)_GE-SPORT-INVEST“ kokku abikõlblikus summas 1 524 166,44 eurot, millest rakendusüksus loeb lähtuvalt käesoleva otsuse punktis 1.3 toodust mitteabikõlblikuks 121 933,32 eurot (1 524 166,44 *8%=121 933,32), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus kokku moodustab 103 643,32 eurot ja omafinantseering 18 290 eurot.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas toetuse rahuldamise otsuse resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet.



2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 09.09.2024 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 24.09.2024.

24.09.2024 edastas toetuse saaja e-toetuse postkasti kaudu vastuse, mis ei sisaldanud põhjapanevaid uusi seisukohti. Rakendusüksus on põhjalikult selgitanud 8%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamise üksikasju kõneallolevas otsuses ning neid menetlusökonoomika seisukohast uuesti üle kordama ei hakka. Rakendusüksuse hinnangul on põhjendatud kohaldada rikkumisele 8%-list korrektsioonimäära. Rõhutame veelkord, et kõnealune määr lähtub konkreetse juhtumi erakordsetest asjaoludest, eelkõige rikkumise toimepanemise ajast ja märkimisväärse arvu turuosaliste kinnitustest.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku 121 933,32 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus kokku moodustab 103 643,32 eurot ja omafinantseering 18 290 eurot;
2. vähendada riigihanke nr 216880 seotud abikõlblikke kulusid projektis 8% võrra;
3. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus summas 103 643,32 eurot;
4. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas
103 643,32 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a
EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a
EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank
EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank
EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082996. Selgituseks märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number;
5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 1 „Külastusobjekti rajamise ja rekonstrueerimise kulud (s.h ehitus- ja omanikujärelevalve)_GE-SPORTINVEST“ ja tegevuses nr 3 „Külastusobjekti tugitaristu arendamisega soetud kulud _GE- SPORT_INVEST otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summade osas;
6. muuta toetuse rahuldamise otsuse punkti 2 teist lauset alljärgnevalt:
„2. Projekti kogumaksumus on 1 552 884,42 eurot, millest toetuse saaja omafinantseering on minimaalselt 232 932,67 eurot ja toetus on maksimaalselt 1 319 951,75 eurot;“.


Otsuse vaidlustamine

Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.


(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja






Koostaja: Merike Kraam
663 2027
[email protected]