OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Haridus- ja Noorteamet

[email protected]

Lõõtsa tn 4

Tallinn

11415, Harju maakond

30.10.2024 nr 11.2-9/24/1419

Registrikood: 77001292

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi RTK, rakendusüksus) teeb Eesti

Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa

Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019 sõlmitud programmi „Local

Development and Poverty Reduction“ raames otsuse Haridus- ja Noorteamet (edaspidi toetuse

saaja või hankija) projektis „Noortevaldkonna digihüpe“ (nr 2014-2021.1.05.21-0161; edaspidi

projekt).

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja ei ole projektiga seotud riigihanke viitenumbriga 243173

„Meenete ja reklaamkingituste ostmine“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi

RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kulude osas

finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 11,04 eurot (sh käibemaks).

Otsuse tegemise aluseks on Vabariigi Valitsuse 05.07.2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021

Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite

taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 55) § 6 lõige 2, § 9 lõige 1 ja

§ 10 lõige 2, sotsiaalministri 20.01.2021 käskkirjaga nr 9 kinnitatud avatud taotlusvooru „Nutikad

lahendused noorsootöös“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi TAT) punkt

30, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõiked 1 ja 3 ning § 228, samuti projekti

raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1 Kuni 31.05.2022 kehtinud redaktsioon.

TAT-i punkti 27.1.6 kohaselt järgib hangete läbiviimisel riigihangete seadust, kui ta on hankija

riigihangete seaduse § 5 tähenduses. Toetuse saaja on Haridus- ja Noorteamet, kes on hankija RHS

§ 5 lg 2 punkti 1 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduses

sätestatud korda.

Vastavalt Norra finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruse ja Euroopa Majanduspiirkonna

(EMP) finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruse artikli 8.15 punktile 1 järgitakse

programmide ja projektide rakendamise kõikidel tasanditel siseriiklikku ja Euroopa Liidu

riigihangetele kohalduvaid nõudeid.

1. Riigihankes nr 243173 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 243173 (hanketeade

avaldati 29.11.2021) pakkumuste esitamise tähtajaga 05.01.2022. Nimetatud tähtajaks esitati neli

pakkumust. Hankija tunnistas edukaks VM Disain OÜ (12662858), Roi OÜ (10060150) ja

Kinkston OÜ (10947930) pakkumused ja sõlmis 03.02.2022 raamlepingu nr 1.6-5/22/158

(edaspidi raamleping) eeldatava kogumaksumusega 300 000 eurot (käibemaksuta) tähtajaga 36

kuud.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 243173 (edaspidi hange) õiguspärase läbiviimise ja

raamlepingu täitmise kontrollimisel järgmised puudused:

1) hankeleping on sõlmitud raamlepingu tingimust eirates;

2) minikonkursi korraldamisel ei ole lähtutud raamlepingus ettenähtud tingimustest.

1.1. Hankeleping on sõlmitud raamlepingu tingimust eirates

1.1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hankija edastas 28.03.2023 kell 15:24 pakkumuskutse e-kirja teel kõikidele raamlepingu

partneritele nimesiltide ja kaelapaelte pakkumuse esitamise tähtajaga 30.03.2023 kell 17.

Raamlepingu punkti 4.5.2 kohaselt hankija annab minikonkursi pakkumuste esitamiseks mõistliku

tähtaja, mis ei ole lühem kui 5 (viis) tööpäeva.

Esimene võimalik pakkumuste esitamise tähtaeg oleks raamlepingu tingimuste kohaselt pidanud

olema 04.04.2023 kell 24.

Eirates raamlepingu tingimusi ja jätmata pakkumuste esitamiseks mõistlikku tähtaega, rikkus

hankija RHS § 30 lõiget 1 ja § 30 lg 9 punkti 2.

Toetuse saaja nõustub, et lepingu kohaselt tuleb pakkumiseks anda aega vähemalt 5 tööpäeva, kuid

praktikas kujunenud pakkumiste esitamise aeg oli lepingus sätestatust oluliselt lühem, mistõttu

mõningatel juhtudel küsiti ka pakkumist lühema tähtaja jooksul.

1.1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

RHS § 30 lõike 1 kohaselt tuleb raamlepingul põhinevad hankelepingud sõlmida lähtuvalt

raamlepingu tingimustest ning RHS §-s 30 sätestatud korrast.

RHS § 30 lg 9 punkti 2 kohaselt hankija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja,

arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega. Mõistlik aeg

on määratlemata õigusmõiste, mis sõltub konkreetsetest asjaoludest. Hankija peab määrama

pakkumuste esitamiseks tähtaja, mis võimaldab mh tutvuda pakkumuse esitamise ettepanekus

kajastatud asjaoludega, komplekteerida vastavalt asjaoludele pakkumus ning see hankijale esitada.

Erisusena ei näe raamlepingu regulatsioon ette aga minimaalseid tähtaegu, mistõttu on hankijal

raamlepingu puhul pakkumuste esitamise tähtaja määramisel laiem kaalutlusruum. Sellegipoolest

piirab selle kaalutlusõiguse kuritarvitamist riigihanke korraldamise üldpõhimõttena

proportsionaalsuse põhimõte (RHS § 3 p 1).

Hankija ise on raamlepingu punktiga 4.5.2 kehtestanud pakkumuste esitamise mõistlikuks

tähtajaks vähemalt 5 tööpäeva.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõike 1 kohaselt hakkab tähtaja kulgemine

järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus.

TsÜS § 136 lõike 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜSi kohaselt

oleks pidanud pakkumuste esitamise tähtaeg olema 04.04.2023 kell 24:00. Hankija aga andis

pakkumuste esitamise tähtajaks 2 tööpäeva, mis on 60% lühem kui raamlepinguga nõutud.

Kolmest raamlepingu partnerist esitasid pakkumuse kaks. Pakkumuse mitteteinud pakkuja

selgitas, et minikonkurssidele on jäänud pakkumus esitamata kuna ei jõutud õigeks kellaajaks

pakkumust valmis, pikema tähtaja korral kindlasti oleks pakkumuse esitanud.

Raamlepingu punktiga 4.5.2 on konkreetselt sätestatud pakkumuste esitamise minimaalseks

mõistlikuks tähtajaks 5 tööpäeva. Eeltoodud sätte alusel oleks pidanud hankija andma pakkumuste

esitamise tähtajaks vähemalt 5 tööpäeva, aga andis ainult 2 tööpäeva. Pakkumuse mitteteinud

raamlepingu partner kinnitas, et pikema pakkumuste esitamise tähtaja puhul oleks pakkumus ka

esitatud. Seega, tähtaja lühendamine avaldas olulist mõju raamlepingu partneritele minikonkursil

pakkumuste esitamisel.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda

kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega

saa asuda kõnealuseid tingimusi menetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva

möödumist õigusvastaselt muutma.

Eirates raamlepingus sätestatud tähtaja andmise kohustust, rikkus hankija muu hulgas RHS § 3

punktides 1 ja 2 väljendatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Jätmata minikonkursil

raamlepingu partneritele raamlepingus sätestatud aega pakkumuse esitamiseks, ei ole hankija

käitunud minikonkursi korraldamisel läbipaistvalt ega proportsionaalselt ning pole kohelnud

pakkujaid võrdselt.

Käesoleval juhul oleks suure tõenäosusega nõutava tähtaja jooksul teinud kolmas raamlepingu

partner samuti pakkumuse, kui hankija oleks andnud vähemalt raamlepingus sätestatud

minimaalse pakkumuste esitamise tähtaja. Viidatud üldpõhimõtete rikkumine võib viia ka RHS

§ 3 punktis 5 toodud rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise printsiibi riiveni. Võttes

arvesse, et lühem tähtaeg mõjutas minikonkursi pakkujate ringi, ei saa välistada vastavast

rikkumisest tulenevat kahju rahastusfondile.

Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3 ja

rikkunud RHS § 30 lõiget 1 ja lg 9 punkti 2.

1.1.3. Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

Vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 1, kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb,

et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni

otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle

rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele

või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja

arvatud, kui ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui

hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse

sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1

nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesoleva rikkumise olulisust ja raskust hinnates

proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra. Arvestades menetluse

eripära (minikonkurssi), ei pea rakendusüksus sellises suurusjärgus korrektsiooni tegemist

proportsionaalseks. Rakendusüksuse hinnangul on praegusel juhul põhjendatud rakendada

korrektsiooni 5%-lises määras, kuivõrd tegemist on eelduslikult väikese finantsmõjuga

rikkumisega. Kuivõrd minikonkursil on võimalike pakkujate ring teada ning oluliselt piiratum kui

raamlepingu sõlmimisele eelnenud hankemenetluses, siis on rikkumise tulemusel tekkinud

finantsmõju tõenäosus seda väiksem. Seda eriti olukorras, kus rikkumisest on mõjutatud vaid üks

pakkuja, kes andis teada, et pikema tähtaja korral oleks pakkumus küll esitatud, aga pole teada,

kas tema pakkumus oleks ka edukaks osutunud.

Rakendusüksuse hinnangul ei esine siiski sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et

kirjeldatud rikkumise osas rakendada 5%-st madalamat finantskorrektsiooni määra. Toetuse saaja

andis minikonkursil pakkumuste esitamiseks raamlepingus ettenähtud tähtajast 60% lühema

tähtaja, mis tõendatult mõjutas ühe raamlepingu partneri osalemist minikonkursil. Seega ei ole

tegemist marginaalse kõrvalekaldega raamlepingu tingimustest, et võiks pidada põhjendatuks 2%-

list finantskorrektsiooni.

1.2. Minikonkursi korraldamisel ei ole lähtutud raamlepingus ettenähtud tingimustest.

1.2.1. Juhtumi asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hankija edastas 28.03.2023 kell 15:25 e-kirja teel kõikidele raamlepingu partneritele

pakkumuskutse minikonkursile järgmiste toodete tellimiseks:

Harno logodega kaelapaelad (pael karabiiniga).

Paela värvus: sinine

Paela laius: 2 cm

Kogus: 400 tk, kui kõik kaelapaelad jõuab tarnida 14. aprilliks 2023.

Kui ei jõua, siis 280 tk (tarne hiljemalt 28. aprill 2023).

Nimesiltidega taskud (mõõdud lisana)

Kogus: 50 tk

Pakkumuse esitasid kaks pakkujat:

VM Disain OÜ:

kaelapaelad: 0,92 € + km/ tk – 400 tk = 368 eurot

kaarditaskud: 0,26 € + km/ tk – 50 tk 13 eurot

KOKKU 381 eurot

Kinkston OÜ:

kaelapaelad: 0,78€/tk + km – 400 tk - 312 eurot

kaarditaskud 0,65€/tk + km – 50 tk - 32,50 eurot

KOKKU 344,50 eurot

Hankija ei kehtestanud hindamiskriteeriumeid ja seega pidi järgima raamlepingu punkti 4.10.1 Kui

hankija ei ole minikonkursi kutses pakkumuste hindamiskriteeriumit täpsustanud, hindab hankija

ja valib parima pakkumuse ehk minikonkursi eduka pakkuja välja madalaima pakkumuse

maksumuse alusel.

Hankija tellis mõlemad tooted VM Disain OÜ-lt, kelle pakkumus ei olnud kõige madalama

maksumusega.

Hankija rikkus RHS § 30 lõiget 1, sest lähtutud ei ole minikonkursi korraldamisel raamlepingus

ettenähtud tingimustest.

Toetuse saaja selgitas, et pakkumuse järgi on VM Disain OÜ kaarditasku hind oluliselt madalam

kui Kingstoni pakkumuses ja ei saa nõustuda asjaoluga, et hankija on rikkunud raamlepingu punkti

4.10.1.

1.2.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Hankija selgitusest järeldub, et hankija hindas pakkumustes pakutud toodet Kaarditaskud eraldi,

arvestamata pakkumust kui ühtset tervikut. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et raamlepingus ei

ole sätestatud, kas hankija hindab minikonkurssidel nimetatud tooteid eraldi või ühtse tervikuna.

Samuti puudus vastav info konkreetses pakkumuskutses. Tavapäraselt hinnatakse

hankemenetluses pakkumust ühtse tervikuna, kui just hankija ei ole eraldi märkinud, et hindab

tooteid eraldi ehk osade kaupa. Pakkujate jaoks on oluline teada, kuidas hankija pakkumust hindab,

sh kas toodete lõikes või kogu pakkumust ühtse tervikuna, sest see info mõjutab pakkumuse sisu,

pakkumuse maksumust ja lõpuks ka minikonkursi tulemust.

Kui lähtuda hankija selgitusest, siis jääb arusaamatuks, miks hankija tellis kaelapaelad VM Disain

OÜ-lt, mitte aga Kinkston OÜ-lt, kes pakkus seda toodet kõige madalama maksumusega. Isegi

olukorras, kus hankija jagab minikonkursi osadeks, tuleb hankijal järgida raamlepingu tingimusi.

Kuna hankija ei kehtestanud pakkumuskutses hindamiskriteeriumeid, siis pidi hankija

minikonkursil järgima raamlepingu punkti 4.10.1.

Hankija ei lähtunud enda kehtestatud raamlepingu tingimusest ja tellis toote pakkujalt, kes ei

teinud tootele kõige soodsama maksumusega pakkumust. Kui pakkujad oleksid teadnud, et

hankijale on peale maksumuse olulised ka muud tingimused, siis suure tõenäosusega oleksid nad

pakkunud teistsuguseid tooteid ja minikonkursi tulemus oleks võinud olla teine.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Sama põhimõte kehtib

ka minikonkurssidel.

Hankija on rikkunud RHS § 30 lõiget 1, sest lähtutud ei ole minikonkursi korraldamisel

raamlepingus ettenähtud tingimustest. Minikonkurss ei olnud läbipaistev ja kontrollitav, hankija

ei järginud RHS § 3 üldpõhimõtteid. Pole teada, kuidas oleks see mõjutanud pakkumuste

maksumust ja minikonkursi tulemust, kui pakkujad oleksid teadnud, et pakkuda võib teistsugustele

tingimustele vastavaid tooteid, hankija hindab ühe minikonkursi raames tooteid eraldi ja

pakkumuste hindamisel ei lähtu raamlepingu tingimustest.

1.2.3. Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 10%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

Vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 1, kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb,

et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni

otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle

rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele

või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja

arvatud, kui ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui

hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse

sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1

nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesoleva rikkumise olulisust ja raskust hinnates

proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra. Arvestades menetluse

eripära (minikonkurssi), ei pea rakendusüksus sellises suurusjärgus korrektsiooni tegemist

proportsionaalseks. Rakendusüksuse hinnangul on praegusel juhul põhjendatud rakendada

korrektsiooni 10%-lises määras.

Eirates raamlepingus sätestatut, tekitas toetuse saaja edukale pakkujale teise minikonkursil

osalenud raamlepingu partneriga võrreldes soodsama olukorra. Kui see teine raamlepingu

partnerid oleks teadnud, et hankija ei hinda pakkumust soodsaima maksumuse alusel, oleks võinud

pakkumuse sisu, maksumus ja minikonkursi tulemus olla teine. Seega esineb põhjendatud oht, et

minikonkursi tingimuste nõuete täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, kuna minikonkursi

tulemus võinuks olla teistsugune ning pakkumuste maksumused soodsamad.

Arvestades, et hankija õiguspärase käitumise korral oleks minikonkursi edukaks pakkujaks

osutunud teine raamlepingu partner, ei ole rakendusüksuse hinnangul tegemist väheolulise

rikkumisega ning ei ole põhjendatud ka rakendada väiksemat kui 10-protsendilist

finantskorrektsiooni määra.

1.3. Hankelepingu kuludele (kulurida nr 198) tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni

määr

Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna

hankes on tuvastatud kaks rikkumist, millest käesoleva otsuse punktis 1.1. kirjeldatud rikkumise

osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 5-protsendilist ning otsuse punktis 1.2

kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, siis rakendatakse rikkumisega seotud

hankelepingu puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 10% ulatuses.

1.4. Hankelepingu kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve

vähendamine

Hankelepingu raames tekkinud kulusid on projekti tegevuse 5. „Projektijuhtimine“ raames

esitatud kokku abikõlblikus summas 110,40 eurot:

KD nr 198 summas 110,40 eurot, mis on toetuse saajale välja maksmata.

Lähtuvalt otsuse punktist 1.1 ja 1.2 loeb rakendusüksus hankelepinguga seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 11,04 eurot (110,40 × 10%), millest toetus on 11,04 eurot.

Tulenevalt TAT punktist 23.1 muudab rakendusüksus omaalgatuslikult projekti osas 01.03.2022

tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-9/ 0215 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku

summa võrra projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 ja kooskõlas TAT punktiga

28.3.3 peab haldusorgan enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist andma menetlusosalisele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja

vastuväited. Rakendusüksus edastas 25.10.2024 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu,

paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 08.11.2024.

Toetuse saaja andis 28.10.2024 rakendusüksusele teada, et toetuse saajal ei ole vastuväiteid

finantskorrektsioonile.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Noortevaldkonna digihüpe“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 11,04

eurot, millest toetus moodustab 100%;

2. vähendada riigihankega nr 243173 seotud KD-e nr 198 abikõlblikke kulusid 10% võrra;

3. muuta 01.03.2022 toetuse rahuldamise otsuse nr 11.2-9/ 0215 punkte 6 ja 7 alljärgnevalt:

3.1. „6. Projekti abikõlblikud kogukulud on 871 423,96 eurot (kaheksasada seitsekümmend

üks tuhat nelisada kakskümmend kolm eurot ja üheksakümmend kuus senti);

3.2. „7. Toetuse määr 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus

871 423,96 eurot (kaheksasada seitsekümmend üks tuhat nelisada kakskümmend kolm

eurot ja üheksakümmend kuus senti)“.

Otsust on võimalik vaidlustada HMS §-s 73 sätestatud korras, esitades vaide Riigi Tugiteenuste

Keskusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või

oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kairi Puur

663 2051

[email protected]