EELNÕU

24.10.2024

MÄÄRUS

Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2025. aastal

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel

§ 1. Õppekoha tegevuskulu piirmäär

Ühe õppekoha tegevuskulu piirmäär on 109 eurot kuus.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

Kristen Michal peaminister

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop

riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Õppekoha tegevuskulu piirmäär

ühe kuu kohta 2025. aastal“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi

üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna üldhariduse peaekspert Salle Andresson (735 0145; [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna finantsanalüütik Hille Vares (735 0272; [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika

osakonna õigusloome valdkonna juht Indrek Kilk (735 0144; [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 käsitleb munitsipaalkooli tegevuskulude katmises

osalemist, sätestades, et munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle

rahvastikuregistri järgne elukoht asub nende valdade või linnade haldusterritooriumil. Paragrahvi 83 lõige 7 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta. Seega on seadusandja volitanud Vabariigi Valitsust iga-

aastaselt kehtestama ühe õpilase õppekoha tegevuskulu piirmäära. Piirmäär arvutatakse ja sätestatakse määruses ühe kuu kohta.

Lisaks sätestatakse paragrahvi 83 lõikes 7, et ühe kuu õppekoha tegevuskulu piirmäära kehtestamisel lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja

õpilaste arvust sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Tegevuskulu hulka ei arvata:

1) riigieelarveliste toetuste arvelt kaetavaid kulusid; 2) kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid;

3) põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust; 4) põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulusid.

Tegevuskulude piirmäär on viimasel viiel aastal kasvanud (vt tabel 1). Seda on mõjutanud õpilaste arvu ja arvlemise piirsummasse kuuluvate kulude muutus.

Tabel 1. Tegevuskulu piirmäär aastatel 2017 – 2025 (eurodes)

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

88 89 91 92 94 96 99 102 109

2025. aasta tegevuskulu piirmäära arvestuse aluseks on võetud 2023. aasta kohaliku omavalitsuse üksuste üldhariduskoolide saldoandmike kulud ning Eesti hariduse infosüsteemis

kajastuv õpilaste arv lähtudes 10. novembri 2024. a andmetest. Arvlemise piirsummasse kuuluvatest kuludest on välja jäetud ka riigieelarvest kohalikele omavalitsustele antavad

sihtotstarbelised toetused (2023. aastal 38,3 miljonit eurot) nagu vanglaõpe, lõimumine, õpilasüritused jm.

2025. aasta piirmäär on kasvanud võrreldes 2024. aasta piirmääraga 7 euro ehk 6,9% võrra õpilase kohta ühes kalendrikuus. Arvlemise piirsummasse kuuluvate kulude kasv on 4,2% (vt

tabel 2). Võrreldes eelneva aastaga kasvasid tööjõukulud 22% (104,1 miljonit eurot) ning majanduskulud 1,7% (2,3 miljonit eurot). Lähtudes eelnevast on 2025. aasta tegevuskulu

piirmäära arvestamise aluseks võetud kulude summa 183 945 207, mis jagatuna 12 kuu ja õpilaste arvuga 141 134 saadakse ühe (1) kuu piirsummaks 109 eurot (vt tabel 2).

Tabel 2. 2025. aasta õppekoha tegevuskulu piirmäära arvestus ühe kuu kohta võrreldes

eelmise aastaga (sinisel taustal olevad kulud ei ole tegevuskulu piirmäära arvestuses).

2022

Saldoandmiku

andmed

2023

Saldoandmiku

andmed

Muutus

50 - tööjõukulud 474 389 589 578 544 494 22%

55 - majanduskulud 131 589 727 133 886 068 2%

sh 551108 - kinnistute, hoonete, ruumide Üür ja rent (va kinnisvarainvesteeringud)

12 885 929 14 503 982 13%

sh 551138 - üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete, ruumide üür ja rent (va kinnisvarainvesteeringud)

4 158 0 -100%

sh 551280 - Üür, rent, kasutusõiguse tasu 538 1 474 174%

sh 552450 - koolitusteenused (ainult arvlemine KOV-de vahel)

16 239 918 17 557 239 8%

60 - muud tegevuskulud 32 325 543 33 544 604 4%

sh 601002 - käibemaks põhivara soetuselt 14 588 773 15 999 466 10%

61 põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 41 083 385 41 439 307 1%

65 - finantstulud/kulud 5 142 38 417 647%

Kulud kokku 679 393 386 787 452 890 16%

sh muud kulud 84 802 701 89 501 469 6%

Toetusfondist kaetavad kulud (v.a investkomponent, koolilõuna)

356 546 152 442 315 559 24%

Tasu töövihikute, õppematerjali ja muude õppekulude katteks

-70 246 -58 507 -17%

Arvlemise piirsummasse kuuluvad kulud 176 576 613 183 945 207 4%

õpilaste arv (v.a erakoolid) 144 921 141 134 -3%

Kuine piirsumma 101,536132 108,6114422 Kuine piirsumma (ümardatud täisarvuni) 102 109 7%

Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõikest 2 võivad arveid esitav ja arveldav

kohaliku omavalitsuse üksus kokku leppida ka teisiti ehk näiteks selles, et Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirsummat omavahelisel arvlemisel ei rakendata või rakendatakse suuremat või väiksemat piirsummat. Sellisel juhul kehtib kokkulepe.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõikest 3 lähtudes arvestatakse õpilaste eest, kes saavad

tõhustatud tuge või erituge, iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks. Vabariigi Valitsuse määruse „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 1 lõige

12 näeb ette, et tegevuskulu toetust antakse tõhustatud tuge vajava statsionaarses õppes õppiva

õpilase eest põhikoolis 1-kordses ja gümnaasiumis 1,7-kordses, mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase eest põhikoolis 0,7-kordses ja gümnaasiumis 1,3-kordses ning erituge vajava õpilase eest 4-kordses vastava aasta kohta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel

kehtestatud õppekoha tegevuskulu aastases piirmääras.

Tegevuskulu arvlemise piirmäär on ka üheks aluseks eraüldhariduskoolide pidajatele tegevuskulutoetuse maksmisel. Erakooliseaduse § 223 sätestab riigi osalemise eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises. Tegevuskulutoetuse suuruse arvutamise aluseks on

tegevuskulutoetuse eraldamisele eelneva kalendriaasta eraüldhariduskoolis õppivate õpilaste arv 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel ja selle kohaliku omavalitsuse

üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu, kuid mitte rohkem kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud piirmäär.

Määruses on kaks paragrahvi, millest esimene sätestab ühe õppekoha tegevuskulu piirmäära

ühe kuu kohta 2025. aastal. Selleks piirmääraks on 109 eurot. Määruse teine paragrahv sätestab määruse jõustumise aja – määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud

Käesolev määrus loob võimaluse tegevuskulude katmisel erinevate kohaliku omavalitsuse üksuste vahel tagada olukorra, kus üks kohaliku omavalitsuse üksus ei saa nõuda teiselt

kohaliku omavalitsuse üksuselt ülemääraselt suurt tegevuskulu katmist.

9. novembril 2017. a on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium võtnud vastu otsuse nr 5-17-8, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksusele põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 83 lõikega 1 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest, kui kohaliku omavalitsuse üksus on taganud kõigile oma rahvastikuregistri järgsetele elanikele võimaluse

õppida oma munitsipaalkoolis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 83 sätestatud regulatsioon kehtib ning kohalikud omavalitsused saavad selle alusel omavahel arveldada või nimetatud paragrahvi lõikest 2 tulenevalt arveldada omavahelisel kokkuleppel teistel

tingimustel.

Käesoleva määrusega ei looda eelmiste aastatega võrreldes sisuliselt uut õiguslikku regulatsiooni, kuna õppekoha tegevuskulu piirmäära on Vabariigi Valitsus kehtestanud juba põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse jõustumisest (2010. aastal) alates.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused

Lähtudes üldhariduskoolides õppivate laste arvu kasvust ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuskulude kasvust suureneb järgmisel aastal riigieelarvest antav tegevuskulude toetus nii

kohalikele omavalitsustele kui ka eraüldhariduskoolide pidajatele. Selleks on vajalikud vahendid riigieelarves planeeritud, summa täpsustub peale 10. novembrit, kui selgub lõplik

õpilaste arv.

Määruse eelnõu sätestab ühe õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta, kuid ei kohusta sarnaselt seadusega määruses sätestatud summa alusel arvlema. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõige 2 rõhutab omavahelise kokkuleppe sõlmimise võimalust.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule ja Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendusele.

Kristina Kallas haridus- ja teadusminister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit

31.10.2024 nr 8-1/24/4851

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse

„Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2025. aastal“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks:

Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Kristlike Erakoolide Liit Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendus

Indrek Kilk 735 0144

[email protected]