Põllumajandusettevõtja vedelkütuse varustuskindluse investeeringutoetus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie: 30.10.2024 nr 1.4-3/1094

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Põllumajandusettevõtja vedelkütuse varustuskindluse

investeeringutoetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_kytusemahutite_toetus.pdf;

2. Seletuskiri, SK_kytusemahutite_toetus.pdf.

Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Janeli Tikk

625 6299

[email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Põllumajandusettevõtja vedelkütuse varustuskindluse

investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 51

lõike 2 ja § 67 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava)

meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi „Investeeringud

põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ raames antava põllumajandusettevõtja

vedelkütuse varustuskindluse investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise

tingimused ning kord.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus

§ 2. Taotleja

(1) Toetust antakse äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kelle omatoodetud põllumajanduslike

toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 14 000 euro ja

taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning

moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50,00 protsendi

kogu müügitulust.

(2) Toetust antakse tulundusühistule, kes on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjaorganisatsioon ning kes tegutseb

põllumajandustoodete sektoris.

(3) Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu

toimimise lepingu (edaspidi ELTL) I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja

vesiviljelustooted, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata

tooted.

EELNÕU

28.10.2024

2

§ 3. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud

intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla

tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas.

(2) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(3) Taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa

Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi.

(4) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(5) Taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 666 või 6610, veeseaduse

§-s 262, taimekaitseseaduse §-s 97, veterinaarseaduse §-s 97, 104, 105 või 106, väetiseseaduse

§-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 1202, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või

536, söödaseaduse §-s 33, 34 või 35, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse §-s 53 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 192, 193, 209, 2091,

210, 264, 296, 298, 2981, 354, 364, 365, 367, 368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo

toimepanemise eest.

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse ELTL-i I lisas nimetatud töötlemata toodete, välja arvatud kalandus- ja

vesiviljelustoodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks

vajalike järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega tagatakse vedelkütuse varustuskindlus:

1) vähemalt 5000 liitri vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku masina või seadme

ostmine ja vajaduse korral paigaldamine;

2) vähemalt 5000 liitri vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku ehitise ehitamine

ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

3) AdBlue vedeliku hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku masina või seadme ostmine ja

vajaduse korral paigaldamine.

(2) Sellise masina või seadme ostmisel, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse

ehitises, on see ehitis taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud kasutusvaldus või sõlmitud

kirjalik üüri- või rendileping vähemalt kolmeks aastaks arvates Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on

komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise

suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), lisas nimetatud

tingimustele vastav mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi koos VKE), ning

vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole

VKE.

(3) Ehitise ehitamisel on see ehitis ja sellealune maa taotleja omandis või on ehitisealusele

maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt viieks aastaks arvates PRIA

3

poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE.

(4) Kui masin või seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa

on kaasomandis, on taotlejal kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks.

(5) Toetatava tegevusega ei tohi alustada ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavad

dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui PRIA-le taotluse esitamise päevale järgneval

päeval.

§ 5. Abikõlblikud kulud

(1) Toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustavad § 4 lõikes 1 nimetatud masina või seadme

ostmise või ehitise ehitamise käibemaksuta maksumus ning nõuetekohaseks tähistamiseks

kasutatava sümboli ja teavitustegevuse käibemaksuta maksumus.

(2) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud ehitise abikõlbliku kulu moodustavad ehitise:

1) püstitamise, rajamise või paigaldamise maksumus;

2) laiendamise maksumus;

3) rekonstrueerimise maksumus;

4) lammutamise maksumus, kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise

asukohale uus või sellega olemuslikult sarnane ehitis või kui nimetatud tegevus moodustab osa

ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.

(3) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud ehitise ehitamisel on abikõlblik kulu ka

ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemise maksumus.

(4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud masina või seadme abikõlbliku kulu

moodustavad:

1) masina või seadme ostmise ja müüja poolt selle paigaldamise, seadistamise,

kohaletoimetamise või kasutamise väljaõppe maksumus;

2) masina või seadme kasutamiseks vajaliku seadme, tarkvara ja riistvara ning müüja poolt selle

paigaldamise või seadistamise maksumus.

(5) Kasutatud masina või seadme ostmine loetakse abikõlblikuks kuluks, kui see masin või

seade ei ole taotluse esitamise hetkel vanem kui viis aastat, selle ostmiseks ei ole saadud toetust

riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning

selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme hinnast madalam.

(6) Abikõlblik kulu peab olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult

otstarbekas ning toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Taotleja tagab kasutatava toetusraha

otstarbeka ja säästliku kasutamise.

§ 6. Mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

2) liisingumakse;

3) tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev

kulu;

4) tegevus- ja üldkulu, sealhulgas remondi-, rendi-, üüri-, kütuse-, koolitus-, side- või

reklaamikulu;

5) veo- või sõidukulu, kui see ei ole seotud § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud masina või

4

seadme paigaldamise, seadistamise või kohaletoimetamisega;

6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenusega seotud muu kulu;

7) trahv, riigilõiv, notaritasu, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu;

8) tasu taotleja enda ja tema töötaja tehtud töö eest;

9) teostatavusuuringu kulu;

10) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ning üürimise või rentimise kulu;

11) kasutatud masina või seadme ostmise kulu, välja arvatud § 5 lõikes 5 sätestatud juhul;

12) standardtark- ja riistvara ning sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulu, välja

arvatud § 5 lõike 4 punktis 2 sätestatud juhul;

13) olmeelektroonika, kontoritarvete ja kontorimööbli ostmise kulu;

14) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;

15) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise ostmise ja paigaldamise kulu, kui nimetatud

tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;

16) piirdeaia ostmise ja paigaldamise kulu ning masina või seadme katmise kulu, kui need ei

ole seotud masina või seadme kasutamisega;

17) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 7. Kulude mõistlikkuse tõendamine

(1) Taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara kohta

olema saanud vähemalt kahelt asjaomaselt hinnapakkujalt võrreldavad hinnapakkumused.

(2) Kui asjaomases valdkonnas on ainult üks hinnapakkuja, peab taotleja olema saanud

toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara kohta vähemalt ühe

hinnapakkumuse.

(3) Kasutatud masina või seadme ostmise korral peab taotleja olema saanud vähemalt ühe

hinnapakkumuse kasutatud masina või seadme kohta ja kaks hinnapakkumust uue samaväärse

masina või seadme kohta.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid,

hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning

toetatava tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning tehniliste tingimuste

loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile. Hinnapakkumuses peab iga toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara hind olema eraldi välja toodud.

(5) Ehitustööde puhul peab hinnapakkumus sisaldama lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele

järgmisi andmeid:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulu ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise kulu, välisrajatiste kulu, aluse-

ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatete kulu, tehnosüsteemide kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(6) PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel.

(7) Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 lõike 1

tähenduses.

5

§ 8. Toetuse vorm, määr ja suurus

(1) Toetust antakse tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.

(2) Toetust antakse kuni 70 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

(3) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

(4) Toetuse maksimaalne suurus on 1 000 000 eurot ühe taotleja kohta kuni arengukava

programmiperioodi lõpuni.

(5) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva

mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui

1 000 000 eurot arengukava programmiperioodil.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 9. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt taotluse

ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

(2) PRIA koostab toetuse saamiseks esitatava taotluse vormi ja avaldab selle oma veebilehel.

(3) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

(4) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht

toetatavat tegevust. § 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) toetatava tegevuse eesmärk, kirjeldus ja selgelt sõnastatud sisu, asukoht ning eeldatav

algusaeg ja lõpptähtpäev;

3) taotletava toetuse suurus ja määr ning toetatava tegevuse kogumaksumus;

4) kavandatav vedelkütuse või AdBlue vedeliku hoidmise või ladustamise kogus ning teave

selle kohta, milline on taotleja võimekus seda kogust hoida või ladustada, arvestades tema

olemasolevat vedelkütuse või AdBlue vedeliku hoitavat või ladustavat kogust;

5) veebilehe aadress, kui taotlejal on veebileht;

6) teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave

taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava

ettevõtja kohta;

7) taotleja töötajate arv.

(2) Masina või seadme ostmise korral esitab taotleja järgmised dokumendid:

1) kasutatud masina või seadme ostmise korral müüja dokumendid, mis tõendavad § 5 lõikes 5

sätestatud nõude täitmist;

2) paragrahvi 7 lõikes 1 või 3 nimetatud juhul vähemalt kaks hinnapakkumust ning § 7 lõikes 2

nimetatud juhul vähemalt üks hinnapakkumus;

6

3) kirjalik üüri- või rendileping, hoonestusõiguse seadmise leping või kasutusvalduse leping,

mille alusel tõendatakse § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmist;

4) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui masin või seade paigaldatakse kaasomandis olevasse

ehitisse.

(3) Ehitise ehitamise korral esitab taotleja järgmised dokumendid:

1) väljavõte eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on nõutav

ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) hoonestusõiguse seadmise leping, kui taotleja kasutab ehitisealust maad hoonestusõiguse

alusel, mis tõendab § 4 lõikes 3 sätestatud nõude täitmist;

3) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui ehitisealune maa on kaasomandis;

4) ehitise hinnapakkumused ja § 7 lõikes 5 nimetatud ehitustegevuse kulude eelarve iga ehitise

kohta eraldi.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 11. Taotleja ja taotluse kontrollimine

Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse toetuse saamise

nõuetele vastavust kontrollib PRIA.

§ 12. Taotluse hindamine

(1) PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi lõigetes 2–4 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel,

andes iga hindamiskriteeriumi eest hindepunkte vahemikus 1–3, kus esimese ja kolmanda

hindamiskriteeriumi puhul on kõrgeim hindepunktide arv kaks ja madalaim üks ning teise

hindamiskriteeriumi puhul on kõrgeim hindepunktide arv kolm ja madalaim üks.

(2) Esimene hindamiskriteerium on taotleja suurem omafinantseeringu osakaal, mille puhul

hinnatakse, kui suur on toetatava tegevuse toetuse määr, andes hindepunkte järgmiselt:

1) toetatava tegevuse toetuse määr on 70 protsenti – üks hindepunkt;

2) toetatava tegevuse toetuse määr on alla 70 protsendi – kaks hindepunkti.

(3) Teine hindamiskriteerium on toetatava tegevuse suurem mõju regionaalselt tasakaalustatud

arengule, mille puhul hinnatakse, kuivõrd viiakse toetatavat tegevust ellu kaugemal suurematest

keskustest, andes hindepunkte järgmiselt:

1) toetatav tegevus viiakse ellu Tallinnas või Tallinnaga piirnevas Jõelähtme, Harku, Kiili, Rae,

Saku, Saue või Viimsi vallas – üks hindepunkt;

2) toetatav tegevus viiakse ellu väljaspool Tallinnaga piirnevat valda – kaks hindepunkti;

3) toetatav tegevus viiakse ellu saarel – kolm hindepunkti.

(4) Kolmas hindamiskriteerium on toetatava tegevuse suurem mõju vedelkütuse

varustuskindluse riskide vähendamisele, mille puhul hinnatakse, kui suur on vedelkütuse

hoidmise või ladustamise kogus, andes hindepunkte järgmiselt:

1) toetatav tegevus viiakse ellu 5000 liitri vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks – üks

hindepunkt;

2) toetatav tegevus viiakse ellu üle 5000 liitri vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks – kaks

hindepunkti.

(5) Hindamiskriteeriumite miinimumnõue on, et taotlus on saanud vähemalt kaks hindepunkti.

7

(6) PRIA moodustab hindamistulemuste põhjal taotluste paremusjärjestuse.

(7) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks rohkem hindepunkte saanud

taotlus. Võrdsete hindepunktide summadega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles

taotletav toetuse suurus on suurem.

§ 13. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõudele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 64

lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel väljavalitud paremusjärjestusse seatud

parimad taotlused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 64

lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui on täidetud § 12 lõikes 5

sätestatud nõue.

(4) Taotlus vastab nõuetele, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu

õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas

ja määruses sätestatud nõuetele.

(5) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus

või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamise nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 64 lõike 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise

otsuse.

(6) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate

mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades

toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 64 lõike 6

alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

(7) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise

otsuse 45 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

5. peatükk

Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine

§ 14. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik toetatava tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihipäraselt

kasutusse hiljemalt 30. septembril 2025.

(2) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab

toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA

poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja ei ole VKE (edaspidi koos sihipärase

kasutamise periood).

8

§ 15. Toetuse saaja muud kohustused

(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1) võimaldab teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muud

toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab

viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil

ostetud vara kohapeal;

2) esitab järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja

dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

4) säilitab toetusega seotud dokumente;

5) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete

muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust.

(2) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama § 3 lõigetes 1,

3 ja 5 sätestatud nõuetele.

(3) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 3 lõikes 2 sätestatud

nõuetele sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

(4) Lisaks lõigetes 1–3 sätestatule peab:

1) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas

osas ühe taotluse kohta hiljemalt 30. septembril 2025;

2) toetuse saajal olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ehitise kasutusluba või

kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt.

§ 16. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

ostis vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) ehitise ehitamise korral selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-

vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö;

4) ehitise ehitamise korral iga ehitise kohta § 7 lõikes 5 nimetatud andmeid sisaldav

ehitustegevuse kuluaruanne.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

2) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

3) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

4) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;

5) teave müüjale või teenuse osutajale vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa tasumise

kohta, kui toetust taotletakse § 18 kohaselt.

(3) Lõike 1 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel ning lõike 1 punktis 3 nimetatud

9

osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendaval dokumendil näidatud

tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele.

§ 17. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

(2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul

arvates §-s 16 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 66 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva

jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 18. Toetuse maksmine enne kulutuste tegemist

(1) Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 67 lõike 1 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest rahastada pärast

taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse tellimise või vara ostmise eest

tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse

saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse

rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.

(2) Lõike 1 kohaselt toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab

pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos §-s 16 sätestatud dokumentidega.

(3) PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud

otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu

jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(4) Paragrahvi 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava

tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 16 lõike 1 punktis 2 nimetatud

dokument peab olema PRIA-le esitatud seitsme tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise

otsuse alusel makstud raha laekumisest.

§ 19. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2032.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusettevõtja vedelkütuse

varustuskindluse investeeringutoetus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusettevõtja vedelkütuse

varustuskindluse investeeringutoetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 51 lõike 2 ja § 67 lõike

3 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/20131

artikli 17 lõike 1 punktiga a.

Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014–2020

maaelu arengu toetusi antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava)

alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni 13. veebruari 2015. a rakendusotsusega, millega kiideti

heaks Eesti maaelu arengu programmile Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(edaspidi EAFRD) toetuse andmine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/22202

(edaspidi üleminekumäärus) artikli 1 lõike 1 kohaselt pikendati programmiperioodi 2014−2020

rakendamist kahe aasta võrra. Samuti pikendati üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/20133 artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud

kulutuste rahastamiskõlblikkuse perioodi kahe aasta võrra ehk kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

Eelnõuga kehtestatakse arengukava meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse

varasse“ tegevuse liigi 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse

parandamiseks“ raames põllumajandusettevõtjale antava vedelkütuse varustuskindluse

investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

Eelnõu alusel antava toetuse üldeesmärk on tagada toidu tarneahela varustuskindlus ja

põllumajandusettevõtjate toimepidevus ning spetsiifiline eesmärk on tagada senisest suuremal

määral põllumajandustoodete tootmiseks vajaliku kütusevaru olemasolu, mis omakorda aitab

kaasa ka põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamisele.

Arengukava SWOT-analüüs toob põllumajandustootmisega seotud nõrkustena välja Eesti

põllumajandustootjate väikese konkurentsivõime võrreldes EL-i keskmisega, väikeste

põllumajandustootjate halva kohanemisvõime ning põllumajandustootjate ebapiisavad

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr

1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse

kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr

1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL)

nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437,

28.12.2020, lk 1−29). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi

ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469).

2

majanduslikud võimalused lisainvesteeringuteks. Eesti põllumajandusettevõtjate madalamad

tootlikkusnäitajad võrreldes EL-i keskmistega on tingitud mitmetest asjaoludest, millest

olulisemad on keskmisest madalam põllumajandustoetuste tase, geograafiline paiknemine

Euroopa põhjapoolsemas osas (s.o suuremad kulud talveperioodil, kallimad tootmishooned,

taimekasvatuses lühem vegetatsiooniperiood ja väiksem saagikus) ja väike siseturg (s.o

kõrgemad tootmissisendite hinnad ja madalamad väljundite hinnad). Viimaste aastate erinevad

kriisid (globaalsed majanduskriisid, kliimamuutused, aktiivne sõjategevus jms) on selgelt

näidanud, et põllumajandusettevõtjate tulemuslikkust mõjutab valmisolek ja võimekus kiiresti

reageerida kriisidele. Seega on äärmiselt oluline jätkusuutlikkuse tagamiseks ja tulemuslikkuse

parandamiseks põllumajandustoodete tootmiseks vajalike sisendite olemasolu, eelkõige

kütusevaru olemasolu. Seega on vaja senisest suuremal määral toetada põllumajandustoodete

tootmiseks hädavajaliku kütusevaru hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku ehitise ehitamist või

seadme või masina ostmist kui ka AdBlue vedeliku hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku

masina või seadme ostmist.

Võrreldes maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja

tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ alusel antava toetusega on sellel toetusel üks

peamisi erinevusi: toetust antakse vähemalt 5000 liitri vedelkütuse hoidmiseks või

ladustamiseks vajaliku masina või seadme ostmiseks või selleks vajaliku ehitise ehitamiseks

ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Samuti antakse toetust AdBlue vedeliku

hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku masina või seadme ostmiseks.

Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajandussaaduste tootmise, väärindamise ja

turustamise (tegevussuund 5) eesmärki Eesti toidusektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui

ka välisturul.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260, [email protected]).

Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 19 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.

Eelnõu eesmärk on kehtestada arengukava meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“

tegevuse liigi 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse

parandamiseks“raames põllumajandusettevõtja vedelkütuse varustuskindluse

investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse, kes saab toetust taotleda.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle

müügitulust moodustas omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu taotlemisele

vahetult eelnenud majandusaastal enam kui 50% ning ületas taotlemisele vahetult eelnenud

majandusaastal 14 000 eurot ja oli taotlemisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal

vähemalt 1200 eurot.

3

Äriseadustiku § 1 kohaselt loetakse ettevõtjaks füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest

kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning

äriseadustiku §-s 2 sätestatud äriühing, milleks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts

ja tulundusühistu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 17 kohaselt antakse toetust

põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, mistõttu on oluline, et toetust

saavad põllumajandustootmisega tegelevad isikud, kelle müügitulust suurem osa tuleb

omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügist.

Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt saab toetust taotleda ka ELÜPS-i alusel ja korras tunnustatud

tootjaorganisatsioon, kes vastab järgmistele nõuetele:

1) ta on tulundusühistu;

2) ta on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE), kes vastab komisjoni

soovitusele (EL) nr 361/20034 või suurettevõtja ja

3) ta tegutseb põllumajandustoodete sektoris.

Tunnustatud tootjaorganisatsiooni puhul vaadatakse, et ta tegutseks põllumajanduse

valdkonnas, mis tähendab seda, et tema põhitegevusala peab olema äriregistri andmetel

enamasti põllumajandusega seonduv (näiteks EMTAK A01 põllumajandus) ning, et ta

liikmeteks on põllumajandustootjaid.

Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse, et põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) I lisas nimetatud tooted, välja arvatud

kalandus- ja vesiviljelustooted, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga

hõlmamata tooted. Kalandus- ja vesiviljelustoodete müügist saadavat tulu ei loeta taotleja

põllumajanduslike toodete müügituluks. ELTL-i I lisas nimetatud toodete töötlemisel saadud

tooted loetakse põllumajanduslikeks toodeteks ka siis, kui need ei ole ELTL-i I lisas nimetatud

tooted. Töötlemisel saadud põllumajanduslikud tooted võivad olla ka näiteks

valmistoidukaubad, loomanahk, vill, käpikud, kasukad, sulepadjad jms tooted, kuid nende

tooraineks peab valdavas osas olema ELTL-i I lisas nimetatud toode, välja arvatud kalandus-

ja vesiviljelustooted. Töötlemisel saadud põllumajanduslikul tootel peab olema ilmne seos

taotleja põllumajandusliku tegevusega. Põllumajanduslike toodete hulka ei saa lugeda

töötlemisel saadud tooteid, mis sisaldavad toorainena vaid vähesel määral ELTL-i I lisas

nimetatud tooteid. Nii näiteks ei loeta siia gruppi kuuluvaks tekstiilmaterjalist esemeid, millele

on lisatud kaunistuseks omatoodetud villast narmaid, või puitmööblit, millele on lisatud

omakasvatatud lamba nahast elemente, ja muid selliseid tooteid.

Eelnõu §-s 3 on sätestatud nõuded taotlejale.

Eelnõu § 3 lõige 1 sätestab, et taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla

tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise

tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad

vaid need taotlejad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes

on majanduslikult jätkusuutlikud.

Maksukorralduse seaduse § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress

4 Komisjoni soovitus (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete

määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41).

4

ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

ELÜPS-i § 64 lõike 4 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja ei vasta toetuse

saamiseks esitatud nõuetele. Seega on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil

(edaspidi PRIA) õigus kontrollida kogu taotluste menetlemise ajal ja enne toetuse

väljamaksmist taotleja ja toetuse saajal riikliku maksu võla olemasolu ning maksuvõla

olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist.

Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab, et taotlejal ei tohi olla likvideerimismenetlust ega

pankrotimenetlust. See tähendab, et taotleja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei tohi olla

finantsraskustes. Lisaks ei tohi taotlejal olla kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või

algatatud sundlõpetamist. Samuti ei tohi taotlejal olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust,

mis võib tähendada, et taotleja juriidiline seisund ei ole korras või tal on võlgnevused riigi ees.

Eelnõu § 3 lõikes 3 kehtestatakse piirang, et toetust ei saa taotleda taotluses sisalduva sama

kulu kohta ehk siis, kui selle kohta on saadud toetust või samal ajal taotletakse toetust

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut

riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud teisi arengukava alusel antavaid toetusi või

struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetust. Piirangu eesmärk on vältida

topeltrahastamist, mis tähendab, et ühe ja sama kulu kohta ei anta toetust rohkem kui üks kord.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/20135 artikli 30 kohaselt ei tohi

EAFRD-st rahastatavaid kulusid katta liidu eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga.

Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab, et kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või

muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese

tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa

tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud

ettenähtud tähtajal ja summas. Selle nõude eesmärgiks on maandada riigile lisanduvate rahaliste

kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise

sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu § 3 lõige 5 sätestab, et taotleja kohta ei tohi olla karistusregistrisse kantud

karistusandmeid loomakaitseseaduse §-s 661, 666 või 6610, veeseaduse §-s 262,

taimekaitseseaduse §-s 97, veterinaarseaduse §-s 97, 104, 105 või 106, väetiseseaduse §-s 37,

jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 1202, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536,

söödaseaduse §-s 33, 34 või 35, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse §-s 53 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, 551 punktis 2, 192, 193, 209, 2091, 210, 264,

296, 298, 2981, 354, 364, 365, 367, 368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise

eest.

Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-146 tuginedes, mis puudutab taotleja kohustust täita keskkonna-

, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid ning taotleja suhtes jõustunud süüdimõistvat süüteo

otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed väär- ja kuriteod,

mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda taotleja tahtes või võimekuses viia toetatav

tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui taotleja kohta on karistusregistrisse kantud

karistusandmeid määruse § 3 lõikes 5 sätestatud süüteo toimepanemise eest, siis selline taotleja

ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise

ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr

2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347 20.12.2013, lk 549–607). 6 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14.

5

Valdavas enamuses on välja valitud süüteod seotud põllumajanduslike toodete tootmise ja

nende esmatöötlemise valdkonnas tegutsemisega. Arvestades, et toetusega jagatakse

riigieelarvelisi ja EL-i vahendeid, mida on piiratud ulatuses, on oluline, et nimetatud vahendeid

saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad, kes on täitnud põllumajanduslike toodete

tootmise ja nende esmatöötlemise valdkonnas tegutsemisega seotud õigusaktides sätestatud

nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt korraldada.

Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013

artikli 58 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põllumajanduspoliitika

raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu

finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et:

a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust;

b) tagada tõhus kaitse pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib hoiatusena,

võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust;

c) ennetada, tuvastada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi ja pettust, kehtestada tõhusaid,

hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral

vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi.

Seega, kui ühise põllumajanduspoliitika toetuste taotlemisel ei osale isikud, keda on karistatud

eelnimetatud süütegude eest, suurendab see EL-i finantshuvide kaitset, sest raha väärkasutuse

risk alaneb märkimisväärselt.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse tegevused, mille kohta võib toetust taotleda.

Toetust võib taotleda ELTL-i I lisas nimetatud töötlemata toodete, välja arvatud kalandus- ja

vesiviljelustoodete tootmise, säilitamise või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuse

korral, millega tagatakse vedelkütuse varustuskindlus. Alljärgnevalt on toetatavad tegevused

välja toodud täpsemalt.

Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et toetust võib taotleda vähemalt 5000 liitri

vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku masina või seadme ostmiseks ja vajaduse

korral paigaldamiseks.

Vedelkütuseks loetakse vedelkütuse seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt vedel põlevaine, mida

saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates

energiamuundamisseadmetes, samuti mootorsõidukites kasutatav vedelgaas, mis

standardtingimustel, see on rõhul 0,1 MPa ja temperatuuril 15 °C, on gaasilises olekus, ning

mootorsõidukites kasutatav biogaas.

Põllumajanduslike toodete tootmise, säilitamise või toodangu esmamüügi eelseks

ettevalmistuseks vajalikuks vähemalt 5000 liitri vedelkütuse hoidmise või ladustamise

masinaks või seadmeks on näiteks kütusemahuti (sh mobiiline kütusemahuti) ja väiketanklad

(sh mobiilsed väiketanklad, vertikaalsed väiketanklad). Toetatakse üksnes vähemalt 5000 liitri

vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku masina või seadme ostmist, mitte tootmise

sisendi ostmist. Näiteks on toetatav väiketankla ostmine ja vajaduse korral paigaldamine, kuid

mitte vedelkütuse (diisli või bensiini) ostmine.

Kui tegemist on masina või seadmega, mille kohta on ehitusseadustiku kohaselt nõutav

ehitusluba või ehitusteatis, siis peab see olema hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks

kättesaadav ehitisregistrist. Kui masina või seadme paigaldamine eeldab ehitustegevust, siis

6

loetakse, et tegemist on ehitamisega ehitusseadustiku tähenduses. Näiteks kui taotletakse

toetust kütusemahuti (kütusemahuti on seade) ostmiseks ja paigaldamiseks ehk rajatakse maa-

alune väiketankla, siis on tegemist ehitustegevusega, mille korral võib ehitusseadustiku

kohaselt olla nõutav ehitusluba või ehitusteatis, mis sel juhul peab taotlejal olemas olema

hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks.

Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib toetust taotleda vähemalt 5000 liitri vedelkütuse

hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks.

Selle määruse tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine,

laiendamine või ümberehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi

koos ehitamine). Ehitise lammutamine ei ole eraldi toetatav, välja arvatud juhul, kui ehitatakse

lammutatud ehitise asukohale uus või sellega olemuslikult sarnane ehitis või kui lammutamine

moodustab osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest. Ehitusseadustiku § 4 lõikes 4

sätestatakse, et ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või

likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise

asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk

taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult

uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab

püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve,

arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. See tähendab, et kui ehitis lammutatakse ja selle

asemele ehitatakse ehitis ehk olemasolev ehitis taastatakse või rajatakse uus ehitis või

püstitatakse uus ehitis, siis on see toetatav tegevus, kuid üksnes lammutamiseks toetust taotleda

ei saa. Ehitise parendamine ei ole samuti abikõlblik.

Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osadega. Ehitise olulised osad on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lõike 1 kohaselt asjad, millest see ehitis on ehitatud või

mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt

kahjustamata. See tähendab, et ehitise olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks

tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna.

Toetatav on üksnes sellise ehitise ehitamine, mille eesmärk on tagada põllumajanduslike

toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajaliku

vedelkütuse varustatus. Põllumajanduslike toodete tootmiseseks, säilitamiseks või toodangu

esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajaliku vedelkütuse varustuskindluse tagamiseks

tehtavaid investeeringuid ei toetata juhul kui investeeringu eesmärgiks on vedelkütuse

edasimüük ehk põllumajandusettevõtja peab tegema investeeringu, mis aitab tagada tema

põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks

ettevalmistuseks vajaliku vedelkütuse varustuskindluse ning toidu tootmise püsiva toimimise.

Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib toetust taotleda ka põllumajanduslike toodete

tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vedelkütuse

kasutamiseks mootorsõidukites vajaliku AdBlue vedeliku hoidmiseks või ladustamiseks

vajaliku masina või seadme ostmiseks.

AdBlue vedelik on 32,5% karbamiidilahus kasutamiseks autodel, veoautodel ja rasketehnikal

saavutamaks kahjulike ainete nõutud tasemed heitgaasides (Euro-4, Euro-5, Euro-6). Seega on

AdBlue vedelik mõeldud kasutamiseks Euro-4 ja Euro-6 normidele vastavates ja SCR

(Selective Catalytic Reduction) tehnoloogiaga sõidukites. Ilma AdBlue'ta sõitmine rikub

sõiduki katalüsaatori ja heitgaasid ei vasta kehtestatud saastenormidele.

Täpsemalt saab tutvuda AdBlue vedeliku ohutuskardiga veebilehel:

https://www.alexela.ee/sites/default/files/documents/2019-01/adblue_ohutuskaart.pdf.

7

AdBlue vedeliku hoidmiseks või ladustamiseks vajalik seade on näiteks väiketankla (Swimer

Eco-Line AdBlue kahekordse kestaga väiketankla, Swimer Comfort AdBlue 1500–10000L,

ühekordse kestaga UV kindlast polüetüleenist valmistatud väiketankla AdBlue hoiustamiseks

ja tankimiseks). Nii nagu põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu

esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajaliku vedelkütuse varustuskindluse tagamiseks

tehtavate investeeringute puhul, siis ei toetata ka AdBlue vedeliku hoidmiseks või

ladustamiseks vajaliku seadme või masina ostmist kui investeeringu eesmärgiks on AdBlue

vedeliku edasimüük ehk põllumajandusettevõtja peab tegema investeeringu, mis aitab tagada

tema põllumajanduslike toodete tootmise, säilitamise või toodangu esmamüügi eelse

ettevalmistuse ning toidu tootmise püsiva toimimise. Näiteks kui taotleja tegevusvaldkonnast

tulenevalt (teraviljakasvatus) on olulise tähtsusega põllumajandusveokites kasutatav

kütusevaru olemasolu ja kui nendes põllumajandusveokites on kasutusel SCR tehnoloogia, siis

on oluline, et taotlejal oleks ka piisav varu AdBlue vedelikku, sest ilma AdBlue'ta sõitmine

rikub sõiduki katalüsaatori ja heitgaasid ei vasta kehtestatud saastenormidele, millest tulenevalt

toetatakse ka AdBlue vedeliku hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku masina või seadme

ostmist, kuid mitte AdBlue vedeliku ostmist.

Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse, et kui toetatavaks tegevuseks on masin või seade (vedelkütuse

või AdBlue vedeliku hoidmiseks või ladustamiseks) ostmine ja mis paigaldatakse ehitisse või

mida kasutatakse ehitises, peab ehitis olema taotleja omandis või peab taotleja kasuks olema

seatud kasutusvaldus või on sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt kolmeks aastaks

arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt

viieks aastaks PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on suurettevõtja.

VKE kategooriasse kuuluvad ettevõtjad, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei

ületa 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. Selle nõudega

tagatakse, et masinat või seadet kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt sihipärase kasutamise

perioodi lõpuni. Täpsemalt on selgitatud, mida loetakse sihipärase kasutamise perioodiks

eelnõu § 14 lõike 2 selgitava osa juures.

Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse, millised nõuded peavad olema täidetud, kui toetust taotletakse

ehitise ehitamiseks. Ehitis ja sellealune maa peab olema taotleja omandis või on taotleja kasuks

seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa

väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa

väljamaksmisest, kui taotleja on suurettevõtja. Nende nõuetega tagatakse, et ehitist kasutatakse

sihtotstarbeliselt vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatakse, et kui masin või seade paigaldatakse kaasomandis olevasse

ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis, siis peab taotleja olema kaasomaniku kirjalik

nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks. Selle nõudega tagatakse, et tegevused toimuvad

kaasomandi korral kaasomaniku nõusolekul ning tagatakse toetusega rahastatud investeeringu

püsimine.

Eelnõu § 4 lõike 5 kohaselt ei või taotleja kavandatava investeeringu tegemist alustada varem

ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse

esitamise päevale järgneval päeval.

Siinkohal tuleb märkida, et kui taotleja alustab kavandatava investeeringu tegemist taotluse

esitamise päevale järgneval päeval, siis kõik kulutused, mida taotleja teeb, on tema enda

vastutusel, sest PRIA ei ole selleks ajaks veel teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata

8

jätmise otsust. Nimetatud nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1305/2013 artiklist 60.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatava tegevuse abikõlbliku kulu arvestamise alused.

Eelnõu § 5 lõigete 1–4 alusel on abikõlblikeks kuludeks eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud masina

või seadme ostmise või ehitise ehitamise käibemaksuta maksumus ja nõuete kohaseks

tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse käibemaksuta maksumus.

Kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis on abikõlblikeks kuludeks ehitise püstitamise,

laiendamise, rekonstrueerimise, rajamise ja paigaldamise maksumus. Ehitise lammutamise

maksumus on abikõlblik kulu üksnes juhul, kui lammutatud ehitise asukohale ehitatakse uus

või sellega olemuslikult sarnane ehitis või lammutamine moodustab osa ehitusprojektis

ettenähtud ehitustöödest. See tähendab, et kui ehitis lammutatakse ja selle asemele ehitatakse

ehitis ehk olemasolev ehitis taastatakse või rajatakse uus ehitis või püstitatakse uus ehitis, siis

on ehitise lammutamise kulud abikõlblikud kulud. Samuti loetakse abikõlblike kulude hulka ka

eelnõu § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse puhul ehitusseadustiku alusel tehtava

omanikujärelevalve kulud.

Kui toetust taotletakse masina või seadme ostmiseks, siis loetakse abikõlblike kulude hulka ka

selle kasutamiseks vajalike seadmete maksumus nagu näiteks tasemeandurid, kütusekoguse

loendurid, tankimispüstolid, pumbad, vooliku poolid, käsipumbad, tankurikomplektid,

lekkedetektorid, lukustussüsteemid, kiibiloendurid jms. Samuti loetakse abikõlbliku kulu hulka

masina või seadme paigaldamise või seadistamise maksumus, kui seadme või masina eripära

tõttu saab seda paigaldada üksnes masina või seadme müüja või kvalifitseeritud spetsialist. Kui

masina või seadme kasutamine eeldab selle müüja või paigaldaja poolset esialgset väljaõpet,

sealhulgas tutvustust, siis ka need kulud on abikõlblikud. Abikõlblike kulude hulka loetakse ka

masina või seadme katmise kulu näiteks plastikust väiketanklale varikatuse ehitamise kulu kui

ka väiketanklale juurdepääsu piiramiseks vajaliku piirdeaia ostmise ja paigaldamise kulu.

Eelnõu § 5 lõike 5 kohaselt loetakse abikõlblikuks kasutatud masina või seadme ostmist, kuid

üksnes, siis kui masin või seade ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui viis aastat, kui selle

ostmiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest EL-i vahenditest, sealhulgas

välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, ning nimetatud seadme hind ei ületa selle

turuväärtust ja on väiksem kui uue samaväärse seadme hind. Kasutatud seadme puhul

kontrollitakse üldjuhul seadme vanust tootja tehnilise passi andmete, ostu-müügilepingute,

tootja poolt välja antud garantiidokumentide, müüja kinnituste ja muude dokumentide alusel.

Eelnõu § 5 lõike 6 kohaselt peavad kõik abikõlblikud kulud olema mõistlikud, selged ja

üksikasjalikult kirjeldatud ning taotleja peab tagama kasutatava toetusraha otstarbeka ja

säästliku kasutamise. Kulud, mille kohta toetust taotletakse, peavad olema majanduslikult

otstarbekad ja vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei tohi kavandatavad ning

tehtud kulud olla põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava

hinnaga.

ELÜPS-i § 60 lõike 2 kohaselt peavad toetuse taotleja ja toetuse saaja järgima kulude tegemisel

toetuse andmise tingimustes sätestatud nõudeid.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud.

9

Näiteks on mitteabikõlblikud maa ostmiseks tehtud kulutused, liisingumaksed, mitmesugused

tegevuskulud, näiteks kulutused õigusteenusele või raamatupidamisteenusele. Mitteabikõlblik

kulu on ka tasu taotleja enda ja tema töötaja tehtud töö eest.

Kui erinevad veo- või sõidukulud ei ole seotud seadme või masina kohaletoimetamisega,

paigaldamisega või seadistamisega, siis ei ole need kulud ka abikõlblikud. Eesmärk on vältida

olukordi, kus ostetava seadme veokulusid n-ö peidetakse seadme hinna sisse. Sealjuures ei ole

oluline, kas nimetatud veotöö teostajaks on sama ettevõtja, kellelt ostetakse see seade või mitte.

Näiteks, kui seade ostetakse ettevõtjalt A ja seadme toimetab kohale ettevõtja B, siis loetakse

need kulud (seadme ostmine ja kohaletoimetamine) abikõlblike kulude hulka.

Kui piirdeaia ostmine ja paigaldamine ei ole seotud ostetava masina või seadmega (näiteks

väiketanklale juurdepääsu piiramisega võõrastele isikutele), siis ei ole need kulud ka

abikõlblikud. Samuti ei ole seadme või masina katmiseks tehtavad kulud abikõlblikud (näiteks

varjualuse ostmise ja paigaldamise kulu), kui need ei ole seotud eelnõu § 4 lõike 1 punktides 1

ja 3 nimetatud seadme või masinaga.

Eelnõu §-s 7 on sätestatud nõuded kulude mõistlikkuse ja põhjendatuse tõendamiseks toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse väljaselgitamisel.

Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja ja hinnapakkuja nime, hinnapakkuja kontaktandmeid,

hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning

toetatava tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. Väljavalitud hinnapakkumus ei

tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse, töö, teenuse või vara eest

tasutava hinnaga. Taotleja peab valitud hinnapakkumust põhjendama. Hinnapakkumuses peab

iga toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara hind olema eraldi välja

toodud. Juhul kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara ei vasta

esialgselt saadud hinnapakkumustele, peab ettevõtja võtma uuesti vähemalt kahelt asjakohast

teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused ja tegema nende seast üldjuhul

majanduslikult soodsama valiku, mille alusel hakkab toetatavat tegevust ellu viima.

Hinnapakkumused peavad olema küsitud sõltumatutelt hinnapakkujatelt. Taotleja ei või küsida

hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses. Need isikud,

kellel on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise isiku üle valitsev mõju, on

omavahel seotud isikud. Sellisteks omavahel seotud isikuteks on näiteks abikaasad,

elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased või ühte kontserni kuuluvad äriühingud.

PRIA koostab ehitise ehitamise hinnapakkumuse vormi eelnõu § 7 lõike 5 kohaselt ning avaldab

selle oma veebilehel. Ehitisega seotud vorm on koostatud eesmärgiga tagada esitatavate

dokumentide parem võrreldavus.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetuse vorm, määr ja suurus.

Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse, et seda toetust antakse tegelikult tekkinud abikõlblike kulude

hüvitamisena. Ehk toetust makstakse tegelikult tekkinud ja kuludokumentidega tõendatavate

abikõlblike kulude kohta.

Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse, et toetust antakse kuni 70% toetatava tegevuse abikõlbliku

kulu maksumusest.

Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt on minimaalne võimalik toetuse määr 15% toetatava tegevuse

abikõlbliku kulu maksumusest. Minimaalse võimaliku toetuse määra eesmärk on tagada, et

10

investeeringute tegemisel kaasneks toetuse andmisel ergutav mõju. Kui toetus moodustab

kavandatava investeeringu abikõlbliku kulu maksumusest vähem kui 15%, siis puudub toetusel

ergutav mõju ja taotlejal on tõenäoliselt võimalik teha kavandatav investeering ka ilma

toetuseta.

Eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 1 000 000 eurot

kuni arengukava programmiperioodil lõpuni. Arengukava programmiperioodiks on aastad

2014–2020, kuid 2020. aasta 23. detsembril võeti vastu üleminekumäärus, mille artikli 1 lõike

1 kohaselt pikendati EAFRD-st toetatavate programmide puhul Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 26 lõikes 1 sätestatud 2014. aasta 1. jaanuarist kuni

2020. aasta 31. detsembrini kestvat ajavahemikku kuni 2022. aasta 31. detsembrini – aastatel

2021–2022 oli üleminekuperiood uude programmiperioodi. Samuti pikenes üleminekumääruse

artikli 2 punkti 2 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli

65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kahe aasta võrra ehk kuni

2025. aasta 31. detsembrini. See tähendab, et eelnimetatud määruse artikli 65 lõike 2 kohaselt

on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks abikõlblikud juhul,

kui need on tekkinud toetuse saajal ja need on tasutud hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril ehk

abikõlblikud on vaid programmiperioodil tehtud kulud. Tagamaks, et PRIA jõuaks ajaliselt

programmiperioodi lõppu jäävaid väljamakseid teha enne 2025. aasta 31. detsembrit, ja

võimaldamaks PRIA-le jätta ka kuludokumentide menetlemiseks mõistliku aja, sätestatakse

maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise

lõpptähtajaks sellest varasem ehk 2025. aasta 30. september (eelnõu § 14 lõige 1). See

tähendab, et hiljemalt 30.09.2025 peavad kõik toetuse maksmise aluseks olevad kohustused

olema täidetud, mis tähendab taotlejate jaoks seda, et neile jääb toetatava tegevuse elluviimiseks

aega vähem kui 12 kuud.

Eelnõu § 8 lõikes 5 sätestatakse, et taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või

konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad

saavad kokku toetust taotleda lõikes 4 sätestatud ulatuses. Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad

loetakse üheks taotlejaks. Näiteks kui kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad B

(tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A (emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja)

soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust 600

000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust 600 000 euro ulatuses, siis ettevõtjale B saab

maksimaalset määrata toetust 400 000 euro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks.

Samuti kui näiteks ühte kontserni kuuluv üks ettevõtja taotleb abi 500 000 euro ulatuses ja

samasse kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 500 000 eurot, siis täidavad nad

maksimaalse 1 000 000 euro suuruse toetuse nõude, sest selle määruse tähenduses loetakse nad

üheks ettevõtjaks, kellele kohaldub maksimaalne 1 000 000 euro suurune toetus.

Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku § 6, mille kohaselt, kui

üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust,

nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks.

Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või

tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing

(emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat

mõju. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti

Vabariigi territooriumiga.

Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavateks ettevõtjateks on

tegutsevad ettevõtjad, kellest üks omab teise suhtes konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses

valitsevat mõju. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või

mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja

11

aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või

kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Lõikes 5 sätestatu eesmärk on vältida ebatervet konkurentsikeskkonda ning hajutada toetust

ühtlasemalt enama arvu ettevõtjate vahel.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg.

Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA-le taotluse.

PRIA koostab toetuse saamiseks esitatava taotluse vormi ja avaldab selle PRIA veebilehel.

Taotlusega esitatakse ka dokumendid, mis võimaldavad taotluse määruses sätestatud nõuetele

vastavuse kontrollimist.

PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja, avaldades selle ametlikus võrguväljaandes Ametlikud

Teadaanded ja oma veebilehel. Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib

sisaldada rohkem kui üht tegevust ja investeeringuobjekti.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andmed, mida taotlus peab sisaldama, muu

hulgas andmed toetatava tegevuse kohta ning nõuded taotluse osaks olevatele dokumentidele.

Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis peavad taotluses sisalduma. Taotlus peab

sisaldama teavet, mille alusel saab kindlaks teha määruses sätestatud tingimuste täitmise ja

koguda vajalikke statistilisi andmeid, mida saab hiljem kasutada toetusega saavutatavate

mõjude kindlakstegemiseks. Näiteks peab taotleja esitama andmed selle kohta, kas ta on

autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja, andmed taotleja kontserni liikmete

ja taotleja üle lepingu või muu alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta, andmed taotleja

töötajate arvu kohta, mille abil määratakse kindlaks, kas taotleja on VKE või suurettevõtja.

Samuti peab taotleja esitama teabe selle kohta, kui suures koguses (liitrites) kavandab ta

investeeringuga ladustada või hoida vedelkütust või AdBlue vedelikku. Samuti peab taotleja

esitama teabe selle kohta, kui suures koguses on ta võimeline ja valmis hoidma või ladustama

vedelkütust või AdBlue vedelikku liitrites kokku, mille puhul peab arvestama toetusega

kavandatavat vedelkütuse või AdBlue vedeliku kogust kui juba olemasolevat vedelkütuse või

AdBlue vedeliku kogust. PRIA kannab vedelkütuse ladustamise või hoidmise kohta saadud

andmed (eelkõige kogused ja asukoht) tsiviiltoetuse registrisse.

Taotluses esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. ELÜPS-i § 64 lõike 4 punkti 3

kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluses on esitatud valeandmeid või

kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil.

Eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatakse need dokumendid, mida taotleja peab esitama, kui toetatavaks

tegevuseks on § 4 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud masina või seade ostmine.

Masina või seadme ostmisel, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, esitab

taotleja hoonestusõiguse seadmise lepingu või kirjaliku üüri- või rendilepingu või

kasutusvalduse lepingu, mis tõendab, et ehitist, kuhu toetuse abil ostetav seade või masin

paigaldatakse või kus seda kasutatakse, on taotlejal võimalik kasutada vähemalt sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni.

12

Kasutatud masin või seade ostmisel peab taotleja esitama dokumendid, millega tõendatakse, et

ostetav masin või seade ei ole taotluse esitamise hetkeks vanem kui viis aastat, selle ostmiseks

ei ole saadud toetust riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest või muud

tagastamatut riigiabi ning nimetud seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse

seadme hinnast madalam.

Eelnõu § 10 lõikes 3 sätestatakse, et kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis peab taotleja

esitama väljavõtte eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga juhul, kui eelprojekt on

nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Eelprojektiks loetakse seda projekti,

mille alusel taotleja võtab ehitustegevuse hinnapakkumused. Samuti peab ehitise ehitamise

korral taotleja tõendama investeeringuobjektialuse maa omandikuuluvust – PRIA kontrollib

asjakohast õigust kinnistusraamatust. Kui taotleja kasutab investeeringuobjektialust maad

hoonestusõiguse alusel, siis tuleb toetuse taotlemisel esitada seda õigust tõendav leping, mis

tõendab, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA

poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt viieks aastaks

arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on suurettevõtja. Nimetatud

lepinguga koos tuleb PRIA-le esitada ka kõik lepingu lisad, sealhulgas asendiplaan.

Eelnõu § 11 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse

toetuse saamise nõuetele vastavust.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotluse hindamise ja taotluste paremusjärjestuse koostamise

põhimõtted.

ELÜPS-i § 62 lõike 1 kohaselt hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi toetuse andmise

tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel. PRIA hindab taotlusi eelnõu § 13

lõigetes 2–4 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, andes igale hindamiskriteeriumile hinde

vastavalt vahemikus 1–3.

Esimese hindamiskriteeriumi alusel hinnatakse, kui suur on taotleja omafinantseering ning

seeläbi toetatava tegevuse kohta antavat toetuse määra suurust. Kui toetatava tegevuse kohta

antav toetuse määr on maksimaalne ehk 70% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest,

siis antakse taotlejale üks hindepunkt aga kui toetatava tegevuse kohta antav toetuse määr on

alla 70% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, siis antakse taotlejale kaks

hindepunkti. Hindamisel ümardatakse taotletava toetuse määr täisarvuni. Selle

hindamiskriteeriumi eesmärk on eelistada taotlejaid, kes panustavad investeeringu tegemisel

rohkem omavahendeid, sest see vähendab survet eelarvevahenditele ja võimaldab toetada

rohkemate investeeringute tegemist vedelkütuse varustuskindluse tagamisel.

Teise hindamiskriteeriumi alusel hinnatakse investeeringuobjekti paiknemist suurematest

keskustest. Maksimaalsed hindepunktid ehk kolm hindepunkti saab taotleja, kui kavandatav

investeeringuobjekt paikneb saarel, kaks hindepunkti kui kavandatav investeeringuobjekt

paikneb Tallinnaga mittepiirnevas vallas ning ühe hindepunkti saab taotleja, kui kavandatav

investeeringuobjekt paikneb Tallinnas või Tallinnaga piirnevas vallas. Selle

hindamiskriteeriumi eesmärgiks on suurendada põllumajanduslike toodete tootmiseks,

säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajaliku vedelkütuse

varustuskindlust ka suurematest keskustest kaugemal asuvates piirkondades, kus tanklatesse

juurdepääs on keerulisem või tanklate arv on väiksem, et ka nendel põllumajandustootjatel

oleks kriisiolukordades tagatud vedelkütusega varustatus.

13

Kolmanda hindamiskriteeriumi alusel hinnatakse, millises mahus tehakse investeering riskide

maandamiseks. Kui taotleja teeb investeeringu, mille tulemusena saab ta hoida või ladustada

rohkem kui 5000 liitrit vedelkütust, siia antakse taotlejale kaks hindepunkti ja kui taotleja teeb

investeeringu 5000 liitri vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks, siis antakse taotlejale üks

hindepunkt. Selle hindamiskriteeriumi eesmärgiks on eelistada selliste investeeringute

tegemist, mille tulemusena panustatakse vedelkütuse varude riskide maandamisse suuremas

mahus ehk eelistatakse selliste investeeringute tegemist, mis aitavad tagada senisest suuremal

määral põllumajandustoodete tootmiseks vajaliku kütusevaru olemasolu, mis aitab omakorda

kaasa ka põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamisele.

Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks suurema hindepunktide summa

saanud taotlus. Võrdse hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles

taotletav toetuse summa on suurem. Arengukava teiste toetusmeetmete taotlusvoorude praktika

on näidanud, et tekib olukordi, kus taotlused saavad ühepalju hindepunkte, mistõttu on vajadus

kehtestada lisakriteerium, mis võimaldaks selliseid olukordi lahendada. Sellises olukorras

eelistatakse taotlejat, kelle taotletav toetuse summa on suurem, sest võib eeldada, et

suuremamahuline investeering panustab suuremas mahus ka riskide maandamisse ja aitab

tagada senisest suuremal määral põllumajandustoodete tootmiseks vajaliku kütusevaru

olemasolu.

Minimaalne hindepunktide arv taotluse rahuldamiseks on kaks hindepunkti.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.

Eelnõu § 13 lõikes 1 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa

ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid (toetatava tegevuse rahastamise eelarve) ja kõigi

taotlejate puhul ületab neile antud hindepunktide summa minimaalset taotluse rahuldamiseks

vajalikku hindepunktide summat, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused ELÜPS-i § 64

lõike 1 punkti 3 alusel. ELÜPS-i § 64 lõike 1 punkt 3 sätestab, et kui taotleja, taotlus ja toetatav

tegevus vastavad maaelu arengu toetuse saamise nõuetele ning taotlus vastab

hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetuseks ettenähtud vahendite piires

toetuse andmise tingimuste kohaselt kõik taotlused.

Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa

ületab toetuseks ettenähtud vahendeid (toetatava tegevuse rahastamise eelarve), rahuldatakse

taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused,

mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa ELÜPS-i § 64 lõike 1 punkti 2

alusel. ELÜPS-i § 64 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad

maaelu arengu toetuse saamise nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele, rahuldatakse toetuseks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise

tingimuste kohaselt hindamistulemuste alusel väljavalitud ja vajaduse korral

paremusjärjestusse seatud parimad taotlused.

Eelnõu § 13 lõikes 3 sätestatakse minimaalse hindepunktide summa taotluse rahuldamiseks on

kaks hindepunkti.

Eelnõu § 13 lõikes 4 sätestatakse, et taotlus on nõuetekohane, kui taotleja, taotlus ja toetatav

tegevus vastavad EL-i õigusaktides, ELÜPS-is, arengukavas ja selles määruses sätestatud

nõuetele.

Eelnõu § 13 lõikes 5 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i

§ 64 lõikes 4 sätestatud alustel. ELÜPS-i § 64 lõikes 4 sätestatakse, et lisaks Euroopa

14

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama

määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse maaelu arengu toetuse

taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud

taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) taotlust ei rahuldata käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt või

3) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõike 7 kohaselt tuleb

toetuse taotlus või maksetaotlus tagasi lükata, kui toetuse saaja või tema esindaja takistab

kohapealse kontrolli tegemist, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 60 alusel ei tohi anda toetust

isikule, kelle puhul on tehtud kindlaks, et ta on toetuse saamiseks vajalikud tingimused

tekitanud kunstlikult, vastupidiselt toetuse andmise aluseks olevate õigusaktide eesmärkidele.

Eelnõu § 13 lõikega 6 reguleeritakse olukord, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole

põhjendatud üksnes taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu. ELÜPS-i § 64 lõikes 6

sätestatakse, et maaelu arengu toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse

rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude

tõttu, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui

taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Toetuse summa vähendamine ei mõjuta maaelu arengu toetuse taotluste paremusjärjestust, kui

paremusjärjestus on moodustatud enne toetuse summa vähendamist. Seega võib toetuse

summat vähendada ja taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et saavutatakse kavandatava

tegevuse eesmärgid toetuse summa vähendamisest hoolimata. Nimetatud sätte eesmärk on, et

taotlus ei kuuluks kohe rahuldamata jätmisele, kuna see ei vasta kõigile abikõlblikkuse

nõuetele, st see sisaldab mitteabikõlblikke kulusid. Taotluse täies ulatuses rahuldamata jätmine

ei ole otstarbekas ega põhjendatud, kui taotlus sisaldab abikõlblikke kulusid mahus, mis

võimaldab taotlejal sellegipoolest kavandatud tegevuse ellu viia ja tagab seejuures toetatava

tegevuse eesmärgi saavutamise ja säilimise. Teine oluline tingimus taotluse osaliseks

rahuldamiseks mitteabikõlblike kulude tõttu on taotleja nõusolek. Kui taotleja ei ole nõus

toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa

vähendamine ei mõjuta toetuse taotluste paremusjärjestust, kui paremusjärjestus on

moodustatud enne toetuse summa vähendamist.

Eelnõu § 13 lõike 7 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse, taotluse osalise

rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 45 tööpäeva jooksul arvates taotluse

esitamise tähtpäevast.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse toetuse saaja kohustused.

Eelnõus nimetatud kriteeriumid on jagatud toetuskõlblikkuse kriteeriumiteks, kohustusteks ja

muudeks kohustusteks.

Eelnõu § 14 lõige 1 sätestab, et toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik

toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ostetud või

ehitatud vara sihipäraselt kasutusse hiljemalt 30. septembril 2025. Arvestades, et

programmiperiood hakkab lõppema, siis peavad nimetatud tähtpäevaks olema kõik toetuse

maksmise aluseks olevad kohustused täidetud. See tähendab taotlejate jaoks seda, et neile jääb

toetatava tegevuse elluviimiseks aega vähem kui 12 kuud, mistõttu on soovitatav tegevuse

elluviimist alustada võimalikult kiiresti pärast PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

15

Eelnõu § 14 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse, sealhulgas

säilitab toetuse abil soetatud ja ehitatud vara ning kasutab seda sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm

aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning

vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja ei ole

VKE (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).

Eelnõu §-s 15 kehtestatakse toetuse saajale muud kohustused. Nimetatud paragrahv sätestab

toetuse saajale kohalduvad kohustused, mis kvalifitseeruvad muudeks kohustusteks komisjoni

delegeeritud määruse (EL) nr 640/20147 artikli 35 lõike 2 punkti b tähenduses. Toetuse saaja

muude kohustuste rikkumise korral on võimalik lisaks toetuse maksmata jätmisele või selle

maksmise täielikule tühistamisele ka osalise tühistamise võimalus. Rikkumise korral määrab

sanktsiooni suuruse PRIA.

Eelnõu § 15 lõikes 1 on sätestatud kohustused, mida toetuse saaja peab täitma sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni. Näiteks peab toetuse saaja võimaldama teostada toetuse sihipärase

ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning

osutama selleks igakülgset abi. Samuti peab toetuse saaja teavitama taotluses esitatud või

toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust

ega või saada sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest

või muud tagastamatut riigiabi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013

artikli 59 lõike 7 kohaselt lükatakse toetuse- või maksetaotlus tagasi, kui toetuse saaja või tema

esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist, välja arvatud vääramatu jõu või

erandlikeasjaolude korral. Lisaks peab toetuse saaja eristama selgelt oma raamatupidamises

toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest

kulu- ja maksedokumentidest.

Eelnõu § 15 lõikes 2 on sätestatud kohustused, millele toetuse saaja peab vastama kuni PRIA

poolt viimase toetusosa maksmiseni. Näiteks ei tohi taotlejal olla riikliku maksu võlg,

sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või

tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on

maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas ning taotleja kohta ei tohi

olla loomakaitseseaduse, veeseaduse, taimekaitseseaduse, veterinaarseaduse, väetiseseaduse,

jäätmeseaduse, toiduseaduse, söödaseaduse, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ega karistusseadustiku sätestatud konkreetse süüteo

toimepanemise eest, mis on sätestatud eelnõu § 3 lõikes 5. Nõude eesmärk on tagada, et toetuse

saaja ehk isik, kellele tehakse väljamakse, on jätkusuutlik ettevõtja. PRIA-l on õigus kontrollida

kogu taotluse menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist taotleja ja toetuse saaja riikliku

maksu võla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset

tasumist. Kehtestatud nõue täidab EL-i finantshuvide kaitse eesmärki. Kui isik ei ole kohustusi

riigi või EL-i ees täitnud, ei saa teda pidada usaldusväärseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis d nimetatud suutlikkus hõlmab haldus-,

finants- ja toimimissuutlikust, näiteks peab toetuse saaja olema maksevõimeline, kuna see on

üheks näitajaks taotleja majandusliku seisu hindamisel. Kui toetuse saajal on maksuvõlad, ei

ole õigustatud ka talle täiendavate avalike vahendite eraldamine. Samuti on maksevõimelisus

üheks usaldusväärsuse näitajaks. Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi ja EL-i

vahendeid, mida on piiratud ulatuses, on oluline ka, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada

üksnes õiguskuulekad ettevõtjad, kellel ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid süüteo

7 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele

vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning

kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73).

16

toimepanemise eest, mis on sätestatud eelnõu § 3 lõikes 5, ehk need ettevõtjad, kes on suutnud

oma tegevust õiguspäraselt korraldada.

Eelnõu § 15 lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja täitma toetuskõlblikkuse tingimusi. Toetuse

saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele vähemalt

kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning

vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja ei ole

VKE. Tegemist on sellise tingimusega, mis on läbivaks nõudeks ehk millele peavad vastama

nii taotleja kui ka toetuse saaja. Kui taotleja või toetuse saaja ei vasta toetuskõlblikkuse

tingimusele, on PRIA kohustatud EL-i õiguse kohaselt toetuse 100-protsendiliselt tagasi

nõudma. Toetuskõlblikkuse tingimuseks on, et nii taotleja kui ka toetuse saaja suhtes ei toimu

likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või

kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat

äriregistrist kustutamise hoiatust.

Eelnõu § 15 lõige 4 reguleerib dokumentide esitamist. Kuludokumendid esitatakse PRIA-le

kalendriaastas kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta hiljemalt 30. septembril 2025.

Juhul kui toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine, siis peab toetuse saajal hiljemalt viimase

maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba või kasutusteatis,

juhul kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusseadustiku kohaselt võib ka seadme

paigaldamine olla ehitustegevus (näiteks maa-aluse väiketankla rajamine) ning ka sel juhul

peab toetuse saajal olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ehitisregistris

seadme kohta kasutusluba või esitatud kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku

kohaselt. Kasutusloa või kasutusteatisega tõendatakse, et investeeringuobjekt (nt valminud

ehitis või paigaldatud seade) vastab ettenähtud nõuetele ning seda võib kasutada nõuete ja

kasutusotstarbekohaselt. Seega võimaldab kasutusluba või kasutusteatis tagada, et

investeeringuobjekti saab hakata sihtotstarbeliselt kasutama. Investeeringuobjekt peab olema

sihtotstarbeliselt kasutuses VKE-l kolm aastat ning suurettevõtjatel viis aastat arvates PRIA

poolt viimase toetusosa väljamaksmisest ehk sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Eelnõu §-s 16 on sätestatud maksetaotluste esitamise üksikasjad ja kehtestatakse nõuded

maksetaotlusele.

Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu

PRIA-le maksetaotluse koos asjakohaste dokumentidega. Toetuse maksmise aluseks on toetuse

saaja esitatud maksetaotlus, arve ning kauba saamist, rahalise kohustuse tasumist, ostutatud

teenuse või töö tegemist või kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendavad dokumendid ning

lisaks iga ehitise kohta eelnõu § 7 lõikes 5 nimetatud andmeid sisaldav ehitustegevuse

kuluaruanne, kui investeeringuobjektiks on ehitis.

Kuna käesolev programmiperiood hakkab lõppema, siis peab toetuse saaja toetatava tegevuse

elluviimisel arvestama lisaks sellega, et investeeringu tegemist tõendavaid dokumente saab

kuni 2025. aasta 30. septembrini arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 60 lõike 4 kohaselt

tõendatakse toetuse saajate tehtud makseid arvete ja maksmist tõendavate dokumentidega. Kui

seda ei ole võimalik teha, tõendatakse maksete tegemist samaväärse juriidilise jõuga

dokumentidega.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse toetuse maksmise ja toetuse maksmisest keeldumise alused.

17

Toetuse maksmise otsuse teeb PRIA sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda

toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamise

päevast. ELÜPS-i § 66 lõikes 3 sätestatud juhtudel tehakse toetuse maksmisest keeldumise

otsus 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust

teadasaamisest. ELÜPS-i § 66 lõige 3 sätestab, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise

otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse

rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

ELÜPS-i § 65 lõike 4 kohaselt Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib

tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja ei ole tegevust ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud;

3) tegevust ei ole võimalik tegevuse elluviimise tähtaja jooksul ellu viia;

4) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel

kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi;

5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklite 63 ja 64 kohaselt võib

toetuse saaja nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise korral määrata

sektoripõhiste õigusaktidega halduskaristusi, milleks võib olla muu hulgas näiteks

toetussumma vähendamine. On võimalik kohaldada ka toetuse maksmise peatamist, kui võib

eeldada, et toetuse saaja kõrvaldab nõuete mittevastavuse mõistliku aja jooksul. Nimetatud

määruse artikli 64 lõike 2 kohaselt ei kohaldata halduskaristust muu hulgas siis, kui

põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktide kohaldamisest tulenevate

rahastamiskõlblikkuse kriteeriumite, kulukohustuste või muude kohustustega seotud

mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud. Toetuse maksmise peatamine on täpsemalt

sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 36. Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 lõike 1 kohaselt peab tegevuse puhul, mis

hõlmab investeerimist taristusse või tootlikku investeeringut, maksma Euroopa struktuuri- ja

investeerimisfondidelt saadud toetuse tagasi, kui viie aasta jooksul arvates toetuse saajale

lõppmakse tegemisest või vajaduse korral riigiabi eeskirjades kehtestatud aja jooksul leiab aset

mõni alljärgnev sündmus: a) tootmistegevuse lõpetamine või üleviimine programmipiirkonnast

välja; b) selline muutus taristu üksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele või avalik-

õiguslikule isikule põhjendamatu eelise või; c) oluline muutus toetatud tegevuse abil tehtud

investeeringu iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks

investeeringu algseid eesmärke.

Eelnõu §-s 18 on sätestatud toetuse väljamaksmine enne kulutuste tegemist.

Toetuse võib ELÜPS-i § 67 lõike 1 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest maksta välja pärast

taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist tagatist

nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara (näiteks kaup) on üle antud ning toetuse

saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa

ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.

ELÜPS-i § 67 lõike 7 kohaselt toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, et maksta toetus

välja tagatist nõudmata, kui:

1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning

maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;

2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;

18

3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise

korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas;

4) ta on varem käesoleva seaduse § 64 või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust

kasutanud sihipäraselt ja tähtpäevaks.

Omafinantseeringuga võrdne summa on rahasumma, mille toetuse saaja tasub isikule, kes

osutas esitatud investeeringuobjekti hinnapakkumuse alusel toetatava tegevuse elluviimiseks

toetuse saajale teenust, tegi tööd või müüs kaupa. Omafinantseeringuga võrdse rahasumma

hulka loetakse selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud

arve-saatelehel või arvel kajastatud kõik abikõlblikud kulud, millest on maha arvestatud toetuse

maksmise otsuse alusel toetuse saajale makstav summa (ehk enne toetuse maksmise otsuse

tegemist peab toetuse saajal olema arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblikest kuludest

tasutud ainult see osa, mis jääb alles, kui arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblike kulude

kogusummast on arvestatud maha toetusmäära alusel kuludokumendis kajastatud abikõlblike

kulude põhjal arvutatud toetuse summa), ning kõik mitteabikõlblikud kulud, mis on nimetatud

arve-saatelehel või arvel kajastatud. Näiteks kuulub arve-saatelehel või arvel kajastatud

mitteabikõlblike kulude (mis peavad toetuse saajal olema tasutud enne toetuse maksmise otsuse

tegemist) hulka toetatava tegevuse käibemaks, kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane,

ning ka muud mitteabikõlblikud kulud, mis on mingil põhjusel kuludokumentides kajastatud.

Toetatava tegevuse elluviimise rahastamine võib toimuda selliselt, et igal arve-saatelehel või

arvel märgitud rahalisest kohustusest on tasutud omafinantseeringuga võrdne rahasumma, või

selliselt, et maksetaotluses kõikidel arve-saatelehtedel või arvetel märgitud rahaliste kohustuste

summast on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma.

Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab

PRIA-le maksetaotluse koos omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist tõendavate

dokumentidega. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse pärast kulude abikõlblikkuse kontrollimist,

arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust, ning kannab toetuse maksmise otsuste alusel

määratud raha toetuse saaja arvelduskontole.

Toetuse saaja võib toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha kasutada üksnes selle isiku

väljastatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest

tasumiseks, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa. Toetuse saaja tasub pärast

toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumist viivitamata kuludokumentide alusel

tasumata jäänud kogusumma sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või ostis kaupa.

Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmise otsuse alusel saadud raha laekumisest vastava teabe koos maksmist tõendavate

dokumentidega (arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte). Toetuse maksmise korral

arvestatakse otsuse kohaselt väljamakstavast toetusrahast tasaarvelduse korras maha toetuse

maksmise otsuse alusel toetuse saajale makstud raha. Toetuse maksmisest keeldumise korral

maksab toetuse saaja maksmise otsuse alusel saadud raha asjaomases ulatuses tagasi. Kui

kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma tasumise ja PRIA-le nõutavate

dokumentide esitamise tähtaegadest ei ole kinni peetud, siis on PRIA-l õigus edaspidi keelduda

toetuse saaja toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või kauba eest

tasumist või nõuda toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha tagasi. Samuti on PRIA-l õigus

keelduda toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või kauba eest

tasumist, kui esitatud kuludokumendid ei vasta nõuetele või ei ole piisavalt selged ja

läbipaistvad.

19

ELÜPS-i § 67 lõikes 6 on sätestatud, et kui toetuse saaja tegevuses ilmnevad asjaolud, mis

seavad kahtluse alla tema võime kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust

sihipäraselt ja tähtpäevaks, võib toetuse andja otsustada rahastamise väiksemas ulatuses,

määrata abikõlblike kulude tegemiseks sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtajast lühema

tähtaja või nõuda piisava tagatise esitamist.

Eelnõu §-s 19 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata ning

nimetatud dokumente säilitab PRIA kuni 2032. aasta 31. detsembrini.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 37 kohaselt teeb komisjon

lõppmakse vastavalt vahendite olemasolule pärast maaelu arengu programmi rakendamist

käsitleva viimase iga-aastase eduaruande kättesaamist, võttes aluseks kehtiva rahastamiskava,

asjaomase maaelu arengu programmi viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning

asjakohase kontrollimise ja heakskiitmise otsuse. Nimetatud raamatupidamisaruanded

esitatakse komisjonile kuue kuu jooksul pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 2 osutatud kulude rahastamiskõlblikkuse viimast kuupäeva ja

vajaduse korral koostoimes üleminekumääruse artikli 2 lõikega 2, ning need hõlmavad

makseasutuse kantud kulusid kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani.

Üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1303/2013 artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kuni

2025. aasta 31. detsembrini. Liikmesriikide kogemus näitab, et Euroopa Komisjoni viimane

makse tavaliselt hilineb, ja seepärast sätestatakse dokumentide säilitamise lõpptähtpäevana

2032. aasta 31. detsembri, mis peaks sisaldama ka väikese varu. Dokumentide säilitamise

kohustus kohaldub toetuse andmisega seotud isikule.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu

Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta,

nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469);

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika

rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused

(EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja

(EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607);

4) komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste,

maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest

keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud

halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73);

5) komisjoni soovitus (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise

suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41);

6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad

üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa

Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse

20

määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022.

aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013

seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437,

28.12.2020, lk 1–29).

Eelnõus nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel

https://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Toetuse eesmärk on tagada toidu tarneahela varustuskindlus ja põllumajandusettevõtjate

toimepidevus, eelkõige tagada senisest suuremal määral põllumajandustoodete tootmiseks

vajaliku kütusevaru olemasolu, mis omakorda aitab kaasa ka põllumajandusettevõtjate

tulemuslikkuse parandamisele, mistõttu toetatakse vähemalt 5000 liitri vedelkütuse hoidmiseks

või ladustamiseks vajaliku masina või seadme ostmist ning ehitise ehitamist kui ka AdBlue

vedeliku hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku masina või seadme ostmist.

Määrusel on positiivne mõju, sest see aitab kaasa toidu tarneahela varustuskindluse tagamisele

ja põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamisele. Täpsemalt aitavad toetuse abil

tehtavad investeeringud suurendada põllumajandusettevõtjate valmisolekut ja võimekust

kiiresti reageerida kriisidele ning tagada põllumajanduslike toodete tootmine ka keerulistes

oludes.

Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb PRIA, kellel on olemas määruse

menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le.