Arvamuse küsimine võõrliikide nimekirja täiendamiseks

Tabelivaade ma a rusesse lisatavatest liikidest

Kasutusala / leviku põhjus Kas Eestis

hetkel / tulevikus

Lähim

leiukoht

looduses

Veetaimed:

Lõunavesikas

Crassula helmsii

Kasutatakse akvaariumitaimena ja aianduses Ei / jah Rootsi

Jaapani merihein

Zostera japonica

Levib kinnitunult laevakeredele, mereprügiga ja

ballastveega

Ei / ei Venemaa

Maismaataimed:

Mearnsi akaatsia

Acacia mearnsii

Aiandus, taimse tanniini tootmiseks Ei / ei Prantsusmaa

Harilik paberimooruspuu

Broussonetia papyrifera

Puud saab kasutada paberi valmistamiseks,

botaanikaaedades ja hobiaianduses

Ei / ei Venemaa

Argentiina pamparohi

Cortaderia selloana

Ilutaim aianduses Jah Venemaa,

Läti

Ronikakar (roniv ristirohi)

Delairea odorata

Ilutaim aianduses Ei / ei Soome

Vooljas pargitatar (Jaapani

kirburohi)

Reynoutria japonica

Botaanikaaiad, ilutaim, söödataim. Taime on

istutatud erosioonitõrjeks ja maastike

„parandamiseks“. Võimalik valmistada tinktuuri.

Jah Eesti

Sahhalini pargitatar

Reynoutria sachalinensis

Botaanikaaiad, ilutaim, söödataim. Taime on

istutatud biokütuseks ja maastike

„parandamiseks“, resveratrooli tootmine.

Jah Eesti

Värd-pargitatar

Reynoutria x bohemica

Botaanikaaiad, ilutaim, söödataim. Taime on

istutaud biokütuseks ja maastikuparandamiseks,

resveratrooli tootmine.

Jah Eesti

Brasiilia tradeskantsia

Tradescantia fluminensis

Ilutaim aianduses / toataim. Ei / ei Soome

Imetajad:

Kanada kobras

Castor canadensis

Asustati teadmatusest Euroopa liigi asemel,

tänapäeval loomaaedadest

Ei / jah Soome,

Venemaa.

Mink e ameerika naarits

Neogale vison

Karusloomakasvatus, lemmikloom Jah Eesti.

Tähnikhirv Cervus nippon Põllumajandusloom ning peetakse loomaaedades Jah Eesti

Linnud:

Hiina mainakuldnokk

Acridotheres cristatellus

Lemmikloomana pidamine ning peetakse

loomaaedades.

Ei / jah Saksamaa

Munk papagoi

Myiopsitta monachus

Lemmikloomana pidamine ning peetakse

loomaaedades

Ei / ei Taani

Punapõsk-bülbül

Pycnonotus jocosus

Lemmikloomana pidamine ning peetakse

loomaaedades, tehakse palvevabastusi

Ei / ei Hispaania

Kalad:

Idavingerjas

Misgurnus anguillicaudatus

Söödakala röövkalade püügil, lemmikloom Ei / ei Saksamaa

Marmorvingerjas

Misgurnus bipartitus

Söödakala röövkalade püügil, lemmikloom Ei / ei Saksmaa

Veeselgrootud:

Amuuri meritäht

Asterias amurensis

Sööt Ei / ei Venemaa

Tavaline sinikrabi

Callinectes sapidus

Sööt ja elus toit Ei / ei Poola

Destruktorvähk

Cherax destructor

Vesiviljelus, akvaariumiloom, elus toit ja sööt Ei / ei Prantsusmaa

Punasõragvähk

Cherax quadricarinatus

Vesiviljelus, lemmikloom Ei / ei Iisrael

Aasia ematigu

Cipangopaludina chinensis

Akvaariumiloom Ei / jah Saksmaa

Kalingurvähk

Faxonius immunis

Elus toit ja sööt, akvaariumiloom Ei / jah Saksamaa

Lame keraskodalane

Marisa cornuarietis

Lemmikloom Ei / ei Ungari

Väike mõhkkarp

Mulinia lateraalis

Levib ballastiveega Ei / ei Saksamaa

Maismaaselgrootud:

Vasar-röövlamelane

Bipalium kewense

Levib taimede ja mullaga Ei / ei Soome

Aasia sämpsipelgas

Brachyponera chinensis

Lemmikloom Ei / ei Itaalia

Ooker-röövlamelane

Obama nungara

Levib taimede ja mullaga Ei / ei Saksmaa.

Uus-guinea röövlamelane

Platydemus manokwari

Levib taimede ja mullaga Ei / ei Prantsusmaa

Hiidvapsik Vespa

mandarinia

Elus toit ja sööt Ei / ei Venemaa

Liigikokkuvõtted

Veetaimed

Lõ unavesikas Crassula helmsii New Zealand pigmyweed Looduslik leviala: Austraalia ja Uus-Meremaa

Levila võõrliigina: Ameerika Ühendriigid, EUROOPA: Norra, Holland, Ühendkuningriigid,

Iirimaa, Belgia, Prantsusmaa, Taani, Rootsi, Austria, Luksemburg, Hispaania.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei, kuid tuleviku kliimatingimustes

on see võimalik.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei.

Kuidas liik levib / kasutusala? Levib koos loomade väljaheite ja jalgade külge kleepumisega,

akvaariumi- ja aiandussektoriga.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Lõunavesikas takistab kohalike taimeliikide suktsessiooni ja loodusliku taimestiku

taastumist. Moodustab vees tihedaid matte, vähendades teiste liikide jaoks nii valguse kui ka

hapniku kättesaadavust.

Elupaikadele: Kõik mageveesüsteemid ja nõrga riimveesüsteemid, seisva või aeglaselt

voolava veega on negatiivselt mõjutatud.

Majandusele: Kui lõunavesikas moodustab tihedaid vaipu, võib see takistada vabaajategevust,

nagu paadisõit, kalapüük, ujumine ja veesuusatamine

Inimtervisele: -

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Võimalik, et akvaariumipidajaid / akvaristika

poode, kuid otsinguga ei tulnud vasteid Eesti akvariste koondavatel lehtedel.

Jaapani merihein Zostera japonica Japanese eelgrass Looduslik leviala: Atlandi ookeani läänerannik: Venemaa, Hiina, Taiwan, Vietnam, Jaapan,

Koera.

Levila võõrliigina: Ameerika Ühendriigid.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei.

Kuidas liik levib / kasutusala? Levib kinnitunult laevakeredele, erinevale varustusele, võib

levida mereprügiga, ballastveega, kinnitunult loomadele ja hoovuste abil.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Märkimisväärne negatiivne mõju suurtele selgrootutele taimestikuta elupaikades.

Konkurents teiste vetika liikidega.

Elupaikadele: Vähendab veevoolu mudatasandikel,

Majandusele: Võib takistada karpide kogumise ja kalastamise meetodeid, tõstes kulusid.

Inimtervisele: -

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Maismaataimed

Mearnsi akaatsia Acacia mearnsii Black wattle Looduslik leviala: Austraalia.

Levila võõrliigina: Alžeeria, Angola, Botswana, Burundi, Cabo Verde, Kongo Vabariik,

Eritrea, Eswatini, Etioopia, Keenia, Lesotho, Madagaskar, Malawi, Maroko, Mosambiik,

Namiibia, Réunion, Rwanda, Seišellid, Lõuna-Aafrika Vabariik, Sudaan, Tansaania, Uganda,

Sambia, Zimbabwe, Afganistan, Bangladesh, Bhutan, Hiina, India, Indoneesia, Iisrael, Jaapan,

Malaisia, Myanmar, Pakistan, Filipiinid, Sri Lanka, Taiwan, Tai, Türgi, Vietnam, Jamaica,

Ameerika Ühendriigid, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Ecuador, Uus-Meremaa, Paapua Uus-Guinea.

EUROOPA: Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Hispaania.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei.

Kuidas liik levib / kasutusala? Aiandus, taimse tanniini tootmiseks.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Mearnsi akaatsia võib konkureerib kohaliku taimestikuga ja surub seda alla,

konkurents veevarude pärast.

Elupaikadele: Liik tõrjub looduslikku taimestikku ja muuta elupaika, mis võib vähendada

kõrge kaitseväärtusega alade kaitseväärtust, lisaks vähendada pinnasevee voolu.

Majandusele: Liik asustab tihedalt karjamaid, vähendades seeläbi karjakasvatuse kandevõimet

ja kasumlikkust.

Inimtervisele: -

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Harilik paberimõõruspuu Broussonetia papyrifera Paper mulberry Looduslik leviala: Hiina, Jaapan, Taiwan, Koera, Kambodža, Laos, Myanmar, Tai, Vietnam,

Malaisia.

Levila võõrliigina: Ghana, Keenia, Malawi, Tansaania, Uganda, Zimbabwe, India, Indoneesia,

Kõrgõzstan, Nepal, Pakistan, Paapua Uus-Guinea, Filipiinid, Tadžikistan, Usbekistan, Kanada,

Kuuba, Mehhiko, Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Ida-Timor, Tšiili (Lihavõttesaar), Uus-

Meremaa, Samoa, Saalomoni saar, Tonga, Vanuatu, Wallis-Futuna saar (Vaikse ookeani

saared), Argentina, Brasiilia, Kolumbia, Peruu, Uruguay. EUROOPA: Albaania, Bosnia ja

Hertsegoviina, Gruusia, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Venemaa, Serbia, Šveits,

Ukraina. Prantsuse Polüneesia (Seltsi saar).

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei.

Kuidas liik levib / kasutusala? Puud saab kasutada paberi valmistamiseks. Euroopas levib

botaanikaaedade ja hobiaianduse kaudu, samuti kannavad linnud ja loomad seemneid edasi,

internetist saab osta seemneid.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Ulatub suurtele aladele vähendades roht- ja puittaimede arvu ja bioloogilist

mitmekesisust. Tihnikud on muutunud metssigade ja teiste imetajate varjupaigaks ning

soodustanud vareste populatsiooni moodustumist.

Elupaikadele: Harilik paberimooruspuu võra all ei kasva rohttaimi, mis on ohuks metsa

mitmekesisusele. Loob monotüüpseid populatsioone.

Majandusele: Põhjustab põllumajandusega tegelevatele kogukondadele kahju.

Inimtervisele: Võib põhjustada allergiaid.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Argentiina pamparõhi Cortaderia selloana Pampas grass Looduslik leviala: Argentiina, Tšiili, Brasiilia, Uruguay.

Levila võõrliigina: Alžeeria,Liibüa, Egiptus, Maroko, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tuneesia,

Réunion, Sambia, Hiina, Gruusia, Jaapan, Türgi, Araabia Ühendemiraadid, India, Iisrael,

Ameerika Ühendriigid, Mehhiko, Honduras, Guatemala, Costa Rica, Kolumbia, Austraalia,

Uus-Meremaa. EUROOPA: Norra, Venemaa, Serbia, Ukraina, Austria, Belgia, Bulgaaria,

Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Prantsusmaa (Korsika), Saksamaa, Kreeka, Ungari,

Iirimaa, Itaalia, Läti, Malta, Holland, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia,

Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriigid.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Jah (eriti tulevikus)

Kas on Eestis looduses? Ei

Kas on Eestis tehistingimustes? Saab osta seemneid (seemned.ee, garden.ee), ilmselt on

üksikutes aedades.

Kuidas liik levib / kasutusala? Dekoratiivne puhmas. Levib müügiga (seemned), loomade ja

mullaga, inimestega, kes reisil olles kaasa korjavad ning teise riiki viivad.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Taime sissetung vähendab eluvormide rikkust ja kohalike liikide hõlmavust;

kohalike liigilise koosseisu sarnasus mitteinvasioonialadega võib väheneda rohkem kui 50 %

võrra. Mõjub negatiivselt juba ohustatud taimeliikidele.

Elupaikadele: Liik ohustab ranniku ökosüsteeme, tõrjudes välja kohalikud liigid, eriti tundlikel

rannikualade luidetel. Vähese lagunemise ja seisvate surnud lehtede tõttu väheneb pinnase

üldlämmastiku sisaldus ja suureneb vähese lagunemise tõttu C:N suhe, muutub taimede

kasvuvormide suhteline sagedus, vähendab kogu taimekatet ja muudab mulla toitainete

omadusi.

Majandusele: Võib põhjustada metsatulekahjusid

Inimtervisele: Võib põhjustada allergiad ning põhjustada maastikupõlenguid (põletused, mõju

kopsudele).

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Mõjud on samad, mis

Euroopas.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Aianduspoode, aiapidajaid, botaanikaaedu.

Rõnikakar (rõniv ristirõhi) Delairea odorata Cape ivy Looduslik leviala: Lõuna Aafrika Vabariik, Lesotho.

Levila võõrliigina: Alžeeria, India, Assoorid, Madeira, Kanaari saared, Püha Helena saar,

Ameerika Ühendriigid, Costa Rica, Guatemala, Argentina, Boliivia, Tšiili, Kolumbia, Uruguay,

Venezuela, Austraalia, Mikroneesia Liiduriigid, Uus-Meremaa. EUROOPA: Horvaatia, Soome,

Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Portugal, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriigid.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Osta.ee oli müügil, aga ei saa kindel olla, et tegu oli sama

taime liigiga.

Kuidas liik levib / kasutusala? Ilutaim aianduses. Levib müügiga ja ka elupaigamaterjaliga

(muld ja taimestik).

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Konkureerib teiste taimedega vee ja toitainete pärast. Ronivate viinapuude masside

kaal võib puid langetada. Mõjutada võivad ka mitmed tundlikud putukad ja röövloomad

Elupaikadele: See võib moodustada tihedaid vegetatiivseid maakattematte, mis takistavad

kohalike taimede külvamist. Samuti võib see lämmatada looduslikku taimestikku ja mõjutada

uuenemist, moodustades üle 75% katvusega puistuid.

Majandusele: -

Inimtervisele: -

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Võõljas pargitatar (jaapani kirburõhi) Reynoutria Japonica Japanese knotweed Looduslik leviala: Jaapan, Hiina, Taiwan.

Levila võõrliigina: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Tšiili, Venemaa, Austraalia, Uus-

Meremaa. EUROOPA: Iirimaa, Ühendkuningriik, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Luksemburg,

Poola, Tšehhi, Saksamaa, Bulgaaria, Serbia, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Venemaa,

Küpros, Portugal, Hispaania, Itaalia, Ungari.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Jah.

Kas on Eestis looduses? Jah.

Kas on Eestis tehistingimustes? Jah aedades, metsistunult looduses.

Kuidas liik levib / kasutusala? Söödataim, botaanikaaiad, ilutaim. Taime on istutaud

erosioonitõrjeks ja maastikuparandamiseks, levib müügiga ja ka elupaigamaterjaliga (muld ja

taimestik). Võimalik valmistada tinktuuri.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Suure ja jõulise kasvuga negatiivne mõju kohalikele taimekooslustele ning vähendab

taimeliikide ja selgrootute arvu ja katvust.

Elupaikadele: Mõjutab elupaigatüüpeidest rohumaid aga ka erosiooni soodustajana jõgesid,

ojasid ja järvi. On negatiivselt mõjunud Natura 2000 aladele ja looduskaitsealadele.

Majandusele: Või kahjustada tamme ja paisusid ning ehitisi.

Inimtervisele: Kõrge oksaalhappe sisaldusega taim, mis võib saamisel takistada mineraalainete

omandamist.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Mõjud on samad, mis

Euroopas.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Maaomanikke, aiapidajaid, botaanikaaedu.

Sahhalini pargitatar Reynoutria sachalinensis Giant knotweed Looduslik leviala: Venemaa (Sahhalini saar), Jaapan, Koera.

Levila võõrliigina: Venemaa (maismaaosa), EUROOPA: Iirimaa, Ühendkuningriik, Holland,

Belgia, Taani, Luksemburg, Poola, Tšehhi, Saksamaa, Bulgaaria, Serbia, Taani, Sloveenia,

Rumeenia, Horvaatia, Ukraina, Eesti, Leedu, Soome, Rootsi, Küpros, Kreeka, Hispaania,

Itaalia, Ungari, Slovakkia, Austria, Šveits, Norra

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Jah.

Kas on Eestis looduses? Jah.

Kas on Eestis tehistingimustes? Jah aedades, metsistunult looduses.

Kuidas liik levib / kasutusala? Söödataim, botaanikaaiad, ilutaim. Taime on istutaud

erosioonitõrjeks ja maastikuparandamiseks, levib müügiga ja ka elupaigamaterjaliga (muld ja

taimestik). Võimalik valmistada tinktuuri. Resveratrooli tootmine.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Suure ja jõulise kasvuga negatiivne mõju kohalikele taimekooslustele ning vähendab

taimeliikide ja selgrootute arvu ja katvust.

Elupaikadele: Mõjutab elupaigatüüpeidest rohumaid aga ka erosiooni soodustajana jõgesid,

ojasid ja järvi. On negatiivselt mõjunud Natura 2000 aladele ja looduskaitsealadele.

Majandusele: Või kahjustada tamme ja paisusid ning ehitisi.

Inimtervisele: Kõrge oksaalhappe sisaldusega taim, mis võib saamisel takistada mineraalainete

omandamist.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Mõjud on samad, mis

Euroopas.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Maaomanikke, aiapidajaid, botaanikaaedu.

Va rd-pargitatar Reynoutria x bohemica Bohemian knotweed Looduslik leviala: Jaapan

Levila võõrliigina: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia, Tšiili. EUROOPA: Saksamaa,

Prantsusmaa, Itaalia, Serbia, Bulgaaria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Rumeenia, Šveits,

Ühendkuningriigid, Soome, Rootsi, Holland, Iirimaa, Taani, Poola, Küpros, Hispaania, Ungari.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Jah.

Kas on Eestis looduses? Jah.

Kas on Eestis tehistingimustes? Jah aedades, metsistunult looduses.

Kuidas liik levib / kasutusala? Botaanikaaiad, ilutaim, söödataim. Taime on istutaud

biokütuseks ja maastikuparandamiseks, levib müügiga ja ka elupaigamaterjaliga (muld ja

taimestik). Resveratrooli tootmine.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Võib lükata edasi taimede õitsemisaega (punane pusurohi). Oluliselt

konkurentsivõimelisem ja pärssis tugevamalt kohalike liikide kasvu kui mõlemad vanemliigid

(sahhalini pargitatar ja vooljas pargitatar).

Elupaikadele: Mõjutab elupaigatüüpe jõgede ja ojade orgudes. On negatiivselt mõjunud

Natura 2000 aladele ja looduskaitsealadele.

Majandusele: Või kahjustada tamme ja paisusid ning ehitisi.

Inimtervisele: Kõrge oksaalhappe sisaldusega taim, mis võib saamisel takistada mineraalainete

omandamist.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Mõjud on samad, mis

Euroopas.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Brasiilia tradeskantsia Tradescantia fluminensis Small-leaved spiderwort Looduslik leviala: Uruguay, Brasiilia, Argentiina, Paraguay.

Levila võõrliigina: Alžeeria, Keenia, Liibüa, Maroko, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tuneesia,

Zimbabwe, Hiina, Gruusia, Iraan, Jaapan, Malaisia, Filipiinid, Taiwan, Türgi, Assoorid,

Madeira, Kanaari saared, Andorra, Monaco, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko, Panama, Puerto

Rico, Boliivia, Tšiili, Kolumbia, Ecuador, Austraalia, Uus-Meremaa EUROOPA: Montenegro,

Venemaa, Šveits, Ühendkuningriik, Belgia, Horvaatia, Küpros, Soome, Prantsusmaa,

Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Malta, Holland, Portugal, Rumeenia, Hispaania, Rootsi

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Jah kodudes, interneti poodides.

Kuidas liik levib / kasutusala? Ilutaim aianduses. Levib müügiga ja ka elupaigamaterjaliga

(muld ja taimestik).

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Liik moodustab monokultuuri vähendades kohalikke liikide arvukust ja

mitmekesisust. Vähendab kodumaiste liikide noortaimede kasvu, sh puude järelkasvu

Elupaikadele: Taim katab korrapäraselt maapinda jäänukmetsade ökosüsteemide ja

killustunud võrade all, mis takistab nende oluliste ökosüsteemide ja nendega seotud taimestiku

ja loomastiku taastumist.

Majandusele: -

Inimtervisele: Põhjustab nahaärritusi (harv juhus).

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Taimemüüjaid.

Imetajad

Kanada kõbras Castor canadensis Canadian beaver Looduslik leviala: Kanada, USA, põhja-Mehhiko

Levila võõrliigina: Soome, Venemaa, Belgia, Luksemburg, Saksamaa

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Jah

Kas on Eestis looduses? Ei? Geeniuuringud viimati tehtud 2013, levila Venemaal teadmata,

lähimad asustamised olid ajalooliselt ca 20 km Eesti piirist, seega reaalne oht on olemas.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei (pidamine keelatud alates 2004).

Kuidas liik levib / kasutusala? Ajalooliselt oli tegu tahtliku asustamisega välja surnud

kodumaise kopra asemele Soomes, Venemaal ja Poolas (viimases suri välja). Viimased

asustamised seotud loomaaedadest välja pääsemisega.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Koprad on elupaikade kujundajad ja muudavad oluliselt elupaiku ja seega teiste

liikide eluvõimalusi maastikus. Peamised mõjud tulenevad siis üleujutuste põhjustamisest.

Mitmetes (kuivendatud) kooslustes võib mõju sageli pidada positiivseks veeelustikule ja surnud

puudest sõltuvatele liikidele. Mõju ei erine kodumaisest koprast.

Elupaikadele: Koprad on elupaikade kujundajad ja muudavad oluliselt veeäärseid elupaiku.

Peamised mõjud tulenevad siis üleujutuste põhjustamisest. Mõju ei erine kodumaisest koprast.

Majandusele: Sarnaselt kodumaise liigiga võib põhjustada kahju metsandusele (puude

langetamine ja üleujutused), üleujutustega kahjustada ka infrastruktuure ning põllumajandust.

Inimtervisele: Kannavad gardia protiste, mis võivad otsesel kontaktil või veekadu (nt ujumisel)

nakatada inimest ja lemmikloomi, põhjustavad püsivat kõhulahtisust. Kannavad tulareemiat

ning ka bakterit Yersinia pseudotuberculosis, mis põhjustab väga mitmesuguste tunnustega

kroonilist haigust (Far East scarlet like fever) kuid mis enamasti pole surmav.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: sama mis üleval pool.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? On juba keelatud aastast 2004, seega mitte kedagi.

Mink e ameerika naarits, Neogale vison, American mink Looduslik leviala: Põhja-Ameerika

Levila võõrliigina: Põhja ja Kesk-Euroopa, sh Eesti

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Jah

Kas on Eestis looduses? Jah, laialt levinud ja arvukas mandril, vähearvukas või puuduv

Hiiumaal ja Saaremaal (teada üksikleiud).

Kas on Eestis tehistingimustes? Jah, kolmes karusloomafarmis ja võimalik, et mõnes loomaaias

(Tallinna loomaaias puudub).

Kuidas liik levib / kasutusala? Karusloomafarmid, vähesel määral lemmikloomana pidamine.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Teadaolevalt Euroopa suurima mõjuga võõrliik, teaduslikult tõestatud mõju 57

looduslikule liigile, ning lisaks eeldatav mõju veel paljudele liikidele. Konkureerib teiste

väikekiskjatega, toitub veelindudest, väikestest imetajatest, kahepaiksetest ja kaladest. Peetakse

teatud liikide (mügri, Euroopa naarits, maaspesitsevad linnud) lokaalse kadumise põhjuseks.

Levitab teistele väikekiskjatele nakkavat aleuudi haigust, mis vähendab viljakust ja pikemas

perspektiivis on surmav (sarnane AIDSiga).

Elupaikadele: -

Majandusele: Põhjustab murdmisega kahjusid pisematele farmiloomadele (kanad, vutid,

küülikud, faasanid jt väiksed liigid), põhjustab kahjusid kalakasvatustele.

Inimtervisele: Üksikjuhtumid võimalike aleuudihaigusesse suremistega farmitöötajatel (DK).

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Mõjud liikidele sarnased

eespool toodule, Eesti on üks Euroopa naaritsa vastutusriike, ning on teinud selle liigi

säilitamiseks olulisi kulutusi.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Karusloomakasvatusi (hetkel 3 mingikasvatust,

peale covid pandeemiat loomi tegelikult ei ole). Määruse alusel kaasneb keelustamisega

kasvatamisele üldkeeld, kuid farmil on võimalik taotleda erandluba, mille väljastamiseks tuleb

saada kooskõlastus Euroopa Komisjonilt. Loa saamise eelduseks on piisav turvalisus, ehk

loomade välja pääsemise välistamine. Viidatud lubade saamise protsess hetkel käimas Soomes

kährikufarmidel.

Eestis hakkab kehtima karusloomakasvatuste keeld alates 1.01.2026.

Ta hnikhirv Cervus nippon Sika deer Looduslik leviala: Jaapan, Taiwan, Hiina, Koera, Venemaa, Vietnam.

Levila võõrliigina: Armeenia, Aserbaidžaan, Uus-Meremaa, Filipiinid, Ameerika

Ühendriigid, Ukraina, Venemaa (Kaliningrad), Moldova, Šveits. EUROOPA LIIDUS: Austria,

Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Leedu,

Luksemburg, Holland, Poola.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Jah.

Kas on Eestis looduses? Jah, üksikuid isendid naaberaladelt (jahimeeste rajakaamera leiud),

kasvatamine keelatud alates 2004.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei.

Kuidas liik levib / kasutusala? Põllumajandusloom ning loomaaiad (Eestis ei ole), looduslik

piiriülene levik.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Tähnikhirved on ohuks kohalikele liikidele läbi konkurentsi toidu üle teiste

hirveliikidega ja kohalike punahirvedega ristamise kaudu. Mõjutab taimekooslust.

Elupaikadele: Puude hukkumine (hõõruvad sarvi vastu puukoort) ja trampimisharjumused

võivad põhjustada erosiooni.

Majandusele: Võib põhjustada kahjustusi metsanduses ja põllumajanduskultuuridele.

Inimtervisele: Tähnikhirved võivad zoonootilise ülekandumise kaudu kanda inimestele E-

hepatiiti ja tuberkuloosi. Lisaks toob hirvepopulatsioonide kasv kaasa puugi arvukuse tõusu,

mis suurendab puukide kaudu levivate haiguste riski inimestel.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Mõjud on samad, mis

Euroopas.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki Eestis ei peeta).

Linnud

Hiina mainakuldnõkk Acridotheres cristatellus Crested myna Looduslik leviala: Hiina, Laos, Myanmar, Taiwan, Vietnam.

Levila võõrliigina: Malaisia, Filipiinid, Jaapan, Austraalia, Argentiina, Kuuba. EUROOPAS:

Austria, Belgia, Saksamaa, Portugal, Hispaania, Holland.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Jah, esineb lagedatel aladel ja

tasandikel, võsamaadel, riisipõldudel ja muudel haritavatel aladel, madaliku metsaservadel,

inimasustustes, sadamates, aedades, viljapuuaedades ja äärelinna parkides.

Kas on Eestis looduses? Ei

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei

Kuidas liik levib / kasutusala? Lemmikloomana pidamine, loomaaiad, looduslik levik.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Konkurents toidu osas, teiste liikide munade ja pesade hävitamine.

Elupaikadele:-

Majandusele: Võivad häirida lennujaamades lennuliiklust.

Inimtervisele: -

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Mõjud on samad, mis

Euroopas.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Munk papagõi Myiopsitta monachus Monk parakeet Looduslik leviala: Boliivia, Brasiilia, Argentiina, Paraguay, Uruguay.

Levila võõrliigina: Kaimanisaared, Tšiili, Iisrael, Mehhiko, Puerto Rico, Ameerika

Ühendriigid, Bahama, Kanada, Guadeloupe, Jaapan, Singapur, Lõuna-Aafrika, Taiwan, Araabia

Ühendemiraadid, Venezuela. EUROOPAS: Belgia, Tšehhi, Taani, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia,

Holland, Poola, Portugal, Hispaania.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei

Kas on Eestis looduses? Ei

Kas on Eestis tehistingimustes? Jah, lemmikloomana ja loomaaedades.

Kuidas liik levib / kasutusala? Lemmikloomad, loomaaiad, loomapoed.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Munk papagoid võivad endaga kaasa tuua erinevaid võõraid parasiite, mis võivad

mõjuda negatiivselt kohalikele liikidele. Konkurents kohalike lindudega, toitudes viljadest ja

seemnetest on nende levitaja ja ilmselt oluline võõrliikide (peamiselt põllumajanduskultuuride

ja aiasaaduste) levitaja loodusse.

Elupaikadele: Liigil on lai toidulaud ning hävitab kohalikke taimi, lisaks avaldab mõju,

levitades umbrohtu looduslikele aladele ja inimkeskkonda.

Majandusele: Avaldavad negatiivset mõju põllumajandusele, pesad kahjustavad rajatisi ja

võivad põhjustada elektrikatkestusi.

Inimtervisele: Elamurajoonides võivad põhjustada müra häiringuid.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Loomapoed.

Punapõ sk-bu lbu l Pycnonotus jocosus Red-wiskered bulbul Looduslik leviala: Pakistan, India, Hiina, Andamani saared, Bangladesh, Bhutan, Kambodža,

India, Laos, Myanmar, Põhja-Malaisia, Nepal, Tai ja Vietnam.

Levila võõrliigina: Taiwan, Jaapan, India ookeani saartel Mauritius, Réunion (Prantsusmaa),

Mayotte (Komoorid), Juan de Nova (Prantsusmaa), Maskareeni saared, Austraalia, Ameerika

Ühendriigid. EUROOPA: Hispaania

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei

Kas on Eestis looduses? Ei

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei

Kuidas liik levib / kasutusala? Lemmikloom, loomaaiad, palvevabastused.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Punapõsk-bülbülid võivad ristuda teiste bülbül liikidega. Võib mõjuda negatiivselt

putkate ja ämblikke populatsioonidele.

Elupaikadele: Levitavad invasiivseid umbrohte muutes sellega kohalikku taimestikku.

Majandusele: Toitumisega teeb kahju marjade, puuviljade, lillede istandustes.

Inimtervisele: -

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Kalad

Idavingerjas Misgurnus anguillicaudatus Oriental weatherfish Looduslik leviala: Kambodža, Hiina, India, Jaapan, Korea, Laos, Taiwan, Tai, Vietnam ning

Tuguri ja Amuuri jõe valgalad Siberis.

Levila võõrliigina: Austraalia, Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika. EUROOPAS:Saksamaa,

Itaalia, Hispaania, Austria, Belgia, Holland.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Jah.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei

Kuidas liik levib / kasutusala? Söödakala röövkalade püügil, lemmikloom.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Konkurents kudemispaikade ning toidu ja peavarju pärast, kalade- ja konnakudu

häirimine ja/või hävitamine.

Elupaikadele: Veekvaliteedi halvenemine ning elupaikade muutmine, kuna kala songib toitu

otsides veekogu põhjas, sellega kaevab üles ka taimi.

Majandusele: -

Inimtervisele: -

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Mõjud on samad, mis

Euroopas.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Kalandussektorit.

Marmõrvingerjas Misgurnus bipartitus Northern oriental weatherfish Looduslik leviala: Hiina (Kollane jõgi/ Huang He, Yalu jõgi, Liao jõgi, Songhua jõgi).

Levila võõrliigina: Holland, Belgia, Saksamaa ja Austria.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei

Kas on Eestis looduses? Ei

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei

Kuidas liik levib / kasutusala? Söödakala röövkalade püügil, lemmikloom.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Pole teavet, aga eeldatavasti mõjub sama moodi kui idavingerjas. Konkurents

kudemispaikade ning toidu ja peavarju pärast, kalade ja konnakudu häirimine ja/või hävitamine.

Elupaikadele: Ilmselt sama mis eelmisel: veekvaliteedi halvenemine ning elupaikade

muutmine, kuna kala songib toitu otsides veekogu põhjas, sellega kaevab üles ka taimi.

Majandusele: -

Inimtervisele: -

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Eestis pole seda liiki, ei mõjuta kedagi.

Selgrõõtud vees

Amuuri merita ht Asterias amurensis Northern Pacific sea-star Looduslik leviala: Koera, Venemaa, Jaapan, Hiina, Ameerika Ühendriigid.

Levila võõrliigina: Austraalia

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei

Kas on Eestis looduses? Ei

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei

Kuidas liik levib / kasutusala? Söödaks teistele loomadele. Levib kinnitunult laevakeredele,

erinevale varustusele, võib levida mereprügiga, ballastveega, kinnitunult loomadele.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Nad konkureerivad toidu pärast ka kohalike (kaubanduslike) lestaliikidega,

peamiseks toiduks on väikesed koorikloomad, lamellioksad ja väikesed kalad. (Hetkel pole veel

Euroopas)

Elupaikadele: Eemaldavad tahked orgaanilised osakesed, vähendavad lämmastikukoormust ja

parandavad vee kvaliteeti. (Hetkel pole veel Euroopas)

Majandusele: Põhjustavad olulist majanduslikku kahju kalandusele ja vesiviljelusele, eriti

karbikasvatustes rühmadele kammkarbid, austrid ja rannakarbid.

Inimtervisele: -

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Tavaline sinikrabi Callinectes sapidus Blue crab Looduslik leviala: Lääne-Atlandi ookean: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Venezuela,

Brasiilia, Argentina.

Levila võõrliigina: Jaapan, Vaikne Ookean (Hawaii), Türgi Süüria, Liibanon, Iisrael, Tuneesia,

Alžeeria, Maroko. EUROOPAS: Montenegro, Albaania, Bosniast ja Hertsegoviina Belgia,

Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Holland,

Pooland, Portugal, Rumeenia, Hispaania, Ühendkuningriigid.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei

Kas on Eestis looduses? Ei

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei

Kuidas liik levib / kasutusala? Sööt ja elus toit. Levivad koos laevade ja mereprügiga, vabaks

laskmine.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Tavaline sinikrabi on kõigesööja, kes toitub erinevatel troofilistel tasemetel, olles

röövloom või konkurent mitmesuguste kohalikele organismidele ning seega mõjutab

toiduvõrkude struktuuri ja dünaamikat.

Elupaikadele:-

Majandusele: Mõjuvad negatiivselt kalandusele – kahjustades varustust, kalavarude

vähenemine.

Inimtervisele: Tavaline sinikrabi võib kaluritee põhjustada vigastusi, kui neid võrgust

eemaldada. Sisaldab palju raskemetalle, mis võivad olla süües inimsele ohtlikud.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Destruktõrva hk Cherax destructor Common yabby Looduslik leviala: Austraalia

Levila võõrliigina: Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Hispaania, Atlandi ookean ja Vahemeri.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei.

Kuidas liik levib / kasutusala? Vesiviljelus, akvaariumiloom, elus toit ja sööt.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Põhjustab makrofüütide vähemist. Levitab vähikatku tüvesid teistele vähkidele.

Elupaikadele: Kahjustab jõekaldaid (loob urge), põhjustab erosiooni ja muutusi setetes.

Majandusele: -

Inimtervisele: -

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Teoorias akvaariumipidajaid ja akvaristika poode

aga praktikas internetiotsingu alusel siin ei peeta.

Punasõ rgva hk Cherax quadricarinatus Australian red claw crayfish Looduslik leviala: Austraalia, Uus-Guinea

Levila võõrliigina: Mosambiik, Namiibia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Svaasimaa, Sambia,

Zimbabwe, Costa Rica, Ecuador, Jamaica, Martinique, Mehhiko, Puerto Rico, Ameerika

Ühendriigid, Indoneesia, Iisrael, Malaisia, Singapur, Taiwan, Tai. EUROOPA LIIDUS POLE.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Müüakse loomapoes, võimalik, et peetakse lemmikloomana

Kuidas liik levib / kasutusala? Müüakse loomapoodides, vesiviljelus.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Potentsiaalne mõju makrofüütidele, selgrootutele ja kaladele konkurentsi kaudu.

Elupaikadele: Mõjud jõekallastele kaevamistegevuse tõttu, põhjustab erosiooni, muutusi vee

ja kaldakooslustes.

Majandusele: Vähene mõju kalapüügil saadavatele kaladele.

Inimtervisele: Sisaldab raskemetalle, mis võivad olla inimtervisele ohtlikud. Liiki peetakse

peamiselt dekoratiivliikidena, mistõttu mõju inimeste tervisele jääb ka edaspidi väga väikeseks.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Teoorias akvaariumipidajaid ja akvaristika poode

aga praktikas internetiotsingu alusel siin haruldane.

Aasia ematigu Cipangopaludina chinensis Chinese mystery snail Looduslik leviala: Birma, Tai, Lõuna-Vietnami, Hiina, Korea, Jaapan, Filipiinid, Ida-Venemaa,

Jaava saar.

Levila võõrliigina: Ameerika Ühendriigid, Kanada EUROOPA LIIDUS: Holland, Belgia,

Hispaania ja Saksamaa.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Jah.

Kas on Eestis looduses? Ei

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei.

Kuidas liik levib / kasutusala? Akvaariumite ja tiikide veekvaliteedi säilitamisel,

lemmikloom, elus toit ja sööt. Levida võib ka kinnitud laevale ja ballastiveega.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Vahetut mõju bioloogilisele mitmekesisusele ei ole täheldatud. Liigi kohalolek võib

põhjustada kohalike teoliikide populatsiooni vähenemise suurenenud hulga röövloomade

kohalolu tõttu. Kodumaal kannab haigusi, mis võivad olla ohtlikud kodumaistele kõhtjalgsetele.

Elupaikadele:-

Majandusele: -

Inimtervisele: Võib olla Echinostoma gooti edasikandev peremees, mis võib tarvitamisel

inimestel haigusi põhjustada. Ühtegi juhtumist väljaspool looduslikku leviala pole teada.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Mõjud on samad, mis

Euroopas.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Kalingurva hk Faxonius immunis Calico crayfish Looduslik leviala: Põhja-Ameerika (Quebec, Wyoming)

Levila võõrliigina: Saksamaa, Prantsusmaa.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei, kuid tuleviku kliimatingimustes

on see võimalik

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei.

Kuidas liik levib / kasutusala? Elus toit ja sööt, akvaariumiloom.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Kannavad vähikatku, mis on Euroopa kohalikele vähkidele surmav. Põhjustab

makrofüütide arvu ja mitmekesisuse vähemist.

Elupaikadele: : Kahjustab jõekaldaid (loob urge), põhjustab erosiooni ja muutusi setetes.

Majandusele: -

Inimtervisele: -

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Mõjud on samad, mis

Euroopas.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Lame keraskõdalane Marisa cornuarietis Ramshorn apple snail Looduslik leviala: Brasiilia, Boliivia, Venezuela, Colombia, Panama, Costa Rica.

Levila võõrliigina: Põhja-Ameerika, Kuuba, Guadeloupe, Martinique, Puerto Rico, Jamaica,

Egiptus, Sudaan, Tansaania. EUROOPAS: Ungari, Hispaania.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Loomapoed

Kuidas liik levib / kasutusala? Loomapoed, taimedega koos liikumine.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Põhjustab makrofüütide ning kohalike teo liikide arvu ja mitmekesisuse vähemist.

Elupaikadele: Eemaldavad tahked orgaanilised osakesed, parandavad vee kvaliteeti.

Majandusele: -

Inimtervisele: -

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Loomapoode, kuid ilmselt vähesel määral kuna

tegu ei ole populaarse liigiga, pigem kogemata taimedega leviva liigiga.

Va ike mõ hkkarp Mulinia lateralis Dwarf surf clam Looduslik leviala: Lääne Atlandi ookeani rannik (Kanada, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko).

Levila võõrliigina: Belgia, Saksamaa, Holland.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei.

Kuidas liik levib / kasutusala? Levib ballastveega ja teiste karpide püügiga.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Konkurents toidu ja ruumi pärast.

Elupaikadele:-

Majandusele: -

Inimtervisele:-

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Selgrõõtud maismaal

Vasar-rõ õ vlamelane Bipalium kewense Arrowhead flatworm Looduslik leviala: Vietnam, Kamboža, Tai, Malaisia, Indoneesia.

Levila võõrliigina: Austraalia, Brasiilia, Hongkong, Madeira, Uus-Meremaa, Samoa, Lõuna-

Aafrika ja Ameerika Ühendriigid, Argentina, Portugali, Barbados, Bermuda, Kambodža,

Kanada, Cabo Verde saared, Colombia, Costa Rica, El Salvador, Fidži, Prantsuse Polüneesia

(Tahiti, Tabuai saared), India, Indoneesia, Iisrael, Jamaica, Jaapan , Madagaskar, Malaisia,

Mauritius, Mehhiko, Peruu, Puerto Rico, Nensei saared, Saint Helena saar, Singapur, Taiwan,

Tonga, Vietnam ja Zimbabwe. EUROOPA: Austria, Prantsusmaa, Itaalia, Malta, Portugal,

Hispaania, Belgia, Tšehhi, Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Holland, Poola, Slovakkia,

Ühendkuningriigid.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei, va köetavates kasvuhoonetes.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei.

Kuidas liik levib / kasutusala? Levivad potitaimede ja mullaga.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Mõjutab negatiivselt vihmausside populatsiooni (toitub nendest).

Elupaikadele:-

Majandusele: -

Inimtervisele: -

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Aasia sa mpsipelgas Brachyponera chinensis Asian needle ant Looduslik leviala: Jaapan, Hiina, Tai, Vietnam, Lõuna- ja Põhja-Korea, Taiwan ja Nepal.

Levila võõrliigina: Itaalia.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei.

Kuidas liik levib / kasutusala? Levib lennukite ja teiste sõidukitega, mulla ja maapinnaga,

lemmikloom.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Mõjuvad negatiivselt teistele sipelgaliikidele.

Elupaikadele: Aasia nõelsipelgas ohustaks paljusid kõrge kaitseväärtusega looduslikke

elupaiku ja nende seisundit sobivatel aladel (takistavad taimede levikut).

Majandusele: -

Inimtervisele: Sipelga nõelamine põhjustab vigastusi ning ägedat allergilist reaktsiooni

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Oõker-rõ õ vlamelane Obama nungara Nungara flatworm Looduslik leviala: Argentiina, Brasiilia, Uruguay, Tšilli.

Levila võõrliigina: Ameerika Ühendriigid, São Miguel EUROOPA: Austria, Belgia,

Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Portugal, Slovakkia, Hispaania, Ühendkuningriigid

(Guernsey saar), Madeira saared, Šveits.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei, va köetavates kasvuhoonetes.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei.

Kuidas liik levib / kasutusala? Levib potitaimede mullaga.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Mõju ebaselge kuid teiste sarnaste liikide alusel oodata olulist negatiivset mõju

vihmausside ja tigude arvukusele, mis võib viia ka muutusteni taimestikus.

Elupaikadele:-

Majandusele: -

Inimtervisele: Võib olla potentsiaalne parasiitide vastu võtja ja edasikandja.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Uus-guinea rõ õ vlamelane Platydemus manokwari New Guinea flatworm Looduslik leviala: Uus-Guinea

Levila võõrliigina: Austraalia, Guam, Filipiinid, Jaapan, Palau, Hongkong, Samoa, Singapur,

Tai, Tonga, Vanuatu ja Fidži. Maldiivid, Ameerika Ühendriigid, Puerto Rico ja Guadeloupe.

EUROOPAS: Prantsusmaa.

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei, va köetavates kasvuhoonetes.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei.

Kuidas liik levib / kasutusala? Levib potitaimede mullaga.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Toitub teistest selgrootutest ehk mõjutab negatiivselt juba ohus tigusid ja nälkjaid,

kannab edasi parasiite närilistele.

Elupaikadele:-

Majandusele: Mõjutab negatiivselt kohalike tigude ja nälkjate kasvatamist toiduks.

Inimtervisele: Peremees parasiitidele, mis võivad toiduga inimesse jõudes põhjustada

põletikku, põhjustavad väikseid määral nahaärritusi.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Hiidvapsik Vespa mandarinia Giant Asian hornet Looduslik leviala: Hiina, Jaapan, Venemaa, Lõuna-Koera, India Bhutan, Nepal, Myanmar,

Laos, Tai, Malaisia, Vietnam.

Levila võõrliigina: Kanada EUROOPAS POLE

Kas suudab Eestis püsipopulatsiooni luua või siin elada? Ei.

Kas on Eestis looduses? Ei.

Kas on Eestis tehistingimustes? Ei.

Kuidas liik levib / kasutusala? Levivad koos kaubalaevadega (konteineritega) ja mullaga, elus

toit ja sööt.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EUROOPAS:

Liikidele: Puudub täpne informatsioon, aga vapsik on ablas kiskja ja tugev konkurent, võib

mõju bioloogilisele mitmekesisusele olla väga suur. Toitub peamiselt meemesilastest ja

looduslikest tolmeldajatest.

Elupaikadele: -

Majandusele: Negatiivne mõju mesindusele.

Inimtervisele: Vapsikul on tugev nõelamine, mis ohustab inimeste tervist.

MÕJUD liikidele, elupaikadele, majandusele, inimtervisele EESTIS: Ei suuda siin ellu jääda.

KEDA EESTIS KEELAMINE MÕJUTAB? Mitte kedagi (liiki ei ole Eestis).

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

30.10.2024 nr 8-2/24/5193

Arvamuse küsimine võõrliikide nimekirja täiendamiseks

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1143/2014 invasiivsete võõrliikide

sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta artikli 4 alusel on kehtestatud

Euroopa liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri.

Määruse alusel kehtestatud nimekirja kuulub hetkel 87 liiki, lisaks on otsustatud veel ühe

liigi lisamine millel kehtib hetkel üleminekuaeg ja kehtima hakkab see 2027. aastal.

Euroopa Komisjon on ette valmistanud nimekirja täiendavate liikide lisamiseks ning

hääletus nende liikide lisamise kohta toimub eeldatavalt 2025. aasta esimeses kvartalis.

Liigi nimekirja kandmisega tagatakse Euroopa looduse parem kaitse, kuna lakkab

kaubandustegevus nende liikidega ning asutakse neid ohjama. Liikide puhul, mis Eestis

või Eesti looduses puuduvad, on senisest suurem tõenäosus, et see liik meie loodusesse ei

jõua või vähemalt saame selle siia jõudmist edasi lükata. Liigi nimekirja kandmisel kaob

üldjuhul võimalus selle liigi elusisendite kasutamiseks. Nimekirja kantud liikide

kasvatamine hobikorras, aga ka majanduseesmärgil on üldjuhul keelatud ning nende

levikut looduses on vajalik piirata. Liikide pidamine teaduseesmärgil, tervise

edendamiseks või liigikaitseks võib toimuda vaid põhjendatud juhtudel liikmesriigi poolt

antava loa alusel. Ülemineku sättena on lubatud poodidel loomaliikide elusisendite varud

aasta jooksul maha müüa ning lemmikloomade omanikel lemmikloomad loomade eluea

lõpuni pidada.

Ülekaaluka üldise huvi korral, sealhulgas sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel, on nende

liikide kasvatamine ka muudel põhjustel võimalik, seda juhul kui Euroopa Komisjon

taotluse kooskõlastab. Selliseid erandeid antakse konkreetsele liigi pidamise kohale, mis

taotluses selgitab kuidas liigi loodusesse pääsemine on välistatud – seega erandeid ei anta

riigi või liigi põhiselt. Varasemalt on määruse nimekirja lisatud aktiivselt kasvatatavatest

liikidest kährikkoer ja signaalvähk. Eelnevast tulenevalt on võimalik, et neile liikidele

antakse majanduseesmärgil kasvatamiseks Euroopa Liidus load, et nende kasvatamine

saaks jätkuda. Ka näiteks ameerika naaritsa määrusesse kandmine ei välista tõhusalt

bioohutusreegleid täitvate farmide töö jätkumist. Samas võib eeldada, et kui liik kantakse

nimekirja, siis farmid, mis ei ole piisavalt põgenemiskindlad, peavad oma töö lõpetama.

Samas hakkab vastavalt loomakaitseseadusele Eestis kehtima karusloomakasvatuste keeld

alates 1.01.2026. Seega mingikasvatused tuleb igal juhul sulgeda.

Põhjalikum ülevaade määrusega kehtestatud reeglitest ja kehtivast liikide nimekirjast on

kättesaadav Kliimaministeeriumi kodulehel: https://kliimaministeerium.ee/EL_voorliigid.

Määruse täistekstiga saab tutvuda siin veebilehel:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02014R1143-

20191214.

Euroopa Liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja

uuendatakse regulaarselt. Liikide nimekirja lisamise otsustab määruse 1143/2014 alusel

kokku kutsutud komitee, kus Eestit esindab Kliimaministeerium. Hetkel on kaalumisel

järgmiste taimede ja loomade nimekirja lisamine:

• Lõunavesikas Crassula helmsii;

• Jaapani merihein Zostera japonica

• Mearnsi akaatsia Acacia mearnsii

• Harilik paberimooruspuu Broussonetia papyrifera

• Argentiina pamparohi Cortaderia selloana

• Ronikakar (roniv ristirohi) Delairea odorata

• Vooljas pargitatar (jaapani kirburohi) Reynoutria japonica

• Sahhalini pargitatar Reynoutria sachalinensis

• Värd-pargitatar Reynoutria x bohemica

• Brasiilia tradeskantsia Tradescantia fluminensis

• Kanada kobras Castor canadensis

• Mink e ameerika naarits Neogale vison

• Tähnikhirv Cervus nippon

• Hiina mainakuldnokk Acridotheres cristatellus

• Munk papagoi Myiopsitta monachus

• Punapõsk-bülbül Pycnonotus jocosus

• Idavingerjas Misgurnus anguillicaudatus

• Marmorvingerjas Misgurnus bipartitus

• Amuuri meritäht Asterias amurensis

• Tavaline sinikrabi Callinectes sapidus

• Destruktorvähk Cherax destructor

• Punasõragvähk Cherax quadricarinatus

• Aasia ematigu Cipangopaludina chinensis

• Kalingurvähk Faxonius immunis

• Lame keraskodalane Marisa cornuarietis

• Väike mõhkkarp Mulinia lateraalis

• Vasar-röövlamelane Bipalium kewense

• Aasia sämpsipelgas Brachyponera chinensis

• Ooker-röövlamelane Obama nungara

• Uus-guinea röövlamelane Platydemus manokwari

• Hiidvapsik Vespa mandarinia

Liikide nimekirja lisamise aluseks on teadlaste poolt heaks kiidetud inglisekeelsed

riskihinnangud, mis on alla laetavad aadressilt:

https://transit.envir.ee/message/ZmQoDJpZphr268iqv02FdY.

Oleme kokku pannud ka lühikese ülevaatliku kokkuvõtte nende 31 liigi kohta eesti keeles,

mis on lisatud kirjale.

Liikide nimekirja kandmine on oluline samm looduse kaitsmisel, kuid samas seab

olulisimajanduspiiranguid, ning nende kahe poole vahel on vajalik leida mõistlik tasakaal.

Palume teilt hiljemalt 2. detsembriks põhjendatud arvamust eeltoodud liikide nimekirja

kandmise poolt või vastu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antti Tooming

elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler

Lisa: Eesti keelne kokkuvõte mainitud liikidest

Sama: Eesti Aiandusliit, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Loodusmuuseum, Eesti

Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti

Terioloogia Selts, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit,

Eestimaa Looduse Fond, Maaelu Teadmuskeskus, MTÜ Loomus, MTÜ Lutreola, MTÜ

Nähtamatud Loomad, Põllumajandus- ja Toiduamet, Tallinna botaanikaaed, Tallinna

loomaaed, Tartu Ülikooli entomoloogia õppetool, Tartu Ülikooli loodusressursside

õppetool, Tartu Ülikooli terioloogia õppetool, Tartu Ülikooli ihtüoloogia osakond, Tartu

Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetool.

Merike Linnamägi, 626 2900

[email protected]