Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (527 SE)

Vabariigi Valitsus

.10.2024 nr 1-1/15-527/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks 28 Riigikogu liikme k.a 21. oktoobril algatatud Eesti

Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (527 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Kivimägi

Lisad: 1) eelnõu kahel lehel

2) seletuskiri neljal lehel

3) õiend ühel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Eesti Vabariigi Pöhiseaduse muutmise seadus

§ l. Eesti Vabariigi pohiseaduse paragrahvi 156 löige 2 muudetakseja sönastatakse järgmiselt:

»Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleöiguslikud selle omavalitsuse maa-alal pusivalt elavad vähemalt kuueteistaastased:

l) Eesti kodanikud; 2) nende riikide kodanikud, kellega Eesti Vabariigil on vastastikust valimisöigust

vöimaldav välisleping, mis on Riigikogu poolt ratifitseeritud.

§ 2. Käesolev seadusjöustub kolme kuu möödumisel väljakuulutamise päevast.

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatavad 2^.10.2024. a.

l Ht^-t - (f^Uffi Scccft^ 2. /^^-A^^^ 3, /?ö~L^S l^uJ^>^

^ ^,^^ /^4/

^ .0

<!^-

A. &^A-^ ^^A,'~\C(, ^^ JA4/V^^ ^^-^T/.^.iö •,?, ^^. ^^t <^^^

^1 g. ^<o ^.U

/

->

^

Riigikogu Kantseäei Kuupäev ^^ö^d^)d^ vi it _^—//^-—^3

. ^' lo. h^A-c. //^ B^-^ t^oJU^ ^ ^A^Ä ^%&%7^ ^. ^<X3 ^4^1 ^ S^A^- ^L^O

/-) /-/ ^. ^^^-\^

^%

t2>/ ^c?^e o

^.^y/ /^/q< ( ^ /L^^ 18. ^Z^-^Lo^cj^ ^^^ /9. S^^ (eC^ ^, ^h^ C^l^w^ ^-/. ^j-^c ^^^<^ u. ^%

c^C

Lio ^^

^, ^^s^^c .^^ ^. ^ ^ Vy

A<^ -^^fc6H ^WU^K^uf R^fO

^. ^^»O^JV/^L^

^ ^ /^

<^

d

^6. •2?. y

L

rrr ^

r-'

r<

--*

Ct

Pöhiseaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus

Käesoleva eelnöu eesmärk on tuiinistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute uldine hääletamisöigus kohalike omavalitsuste valimistel.

Praeguse seadusejärgi vöivad kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa voi alalise elamisöiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle pusiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas voi linnas.

Eesti on seni olnud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste kusimuses äärmiselt liberaalne ja vöimaldanud hääleöigust ka kolmandate riikide kodanikele ning kodakondsuseta isikutele, söltumata sellest, kas Eesti kodanikud saavaa neis riikides hääletada. Venemaa Ukraina vastase agressioonisöja kontekstis on selline olukord Eestile julgeolekuohuks.

Riigikogu on kuulutanud Venemaa agressorriigiks, kusjuures tema liitlasteks selles agressioonis on ka Valgevene ja mitmed kolmandad riigid. Ei ole öige, et sellises olukorras vöimaldab Eesti osaleda Venemaa, Valgeveneja köikidel kolmandate riikide kodanikel oma kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.

Olukord, kus Eesti suhtes vaenulike kolmandate riikide kodanikel on hääletamisöigus Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, ohustab Eesti julgeolekut, sest vaenuliku riigi kodanikud saavad läbi valitud esindajate otsustada mitmeid Eesti elu puudutavaid olulisi kusimusi. Vaatamata sellele, et kohaliku omavalitsuse volikogu puhui pole tegu uldiselt riiklike kusimuste otsustamisega, voib neil otsustel siiski olla oluline moju riigi poliitikate elluviimisele.

Juhul, kui kolmandate riikide kodanikel ja kodakondsust mitte omavatel Eesti elanikel on öigus osaleda hääleöigusega kohalikel valimistel, tähendab see uhtlasi, et kaudselt osalevad nad läbi valijameeste ka Vabariigi Presidendi valimisel, mida ei saa samuti öigeks pidada.

Juhul, kui Eesti kodakondsust mitteomavatel Eesti elanikel ei ole hääleöigust kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, motiveerib see neid eesti keelt oppima ja Eesti kodakondsust taotlema. Eesti keele ja kodakondsuse omandamine tagaks neile ka igakiilgse ja täisväärtusliku vöimaluse Eesti uhiskonnaelus kaasa rääkida. Samuti väärtustab see nende inimeste panust, kes onjuba Eesti kodakondsuse omandamiseks vajalikke pingutusi teinudja on saanud Eesti kodanikeks.

Muudatus on oluline ka seetöttu, et vöimaldab edendada Eesti kodanike öigusi mujal maailmas ning liikuda selle poole, et senisest enamates riikides oleks Eesti kodanikele tagatud hääleöigus kohalikel valimistel.

Teadaolevalt ei ole paljudes Eiiroopa Liidu riikides kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel hääletusöigust. Selliste riikide hulka kuulub näiteks Läti, kus venekeelsete elanike

/

^ r-'

'•r-,.

osakaal on suurem kui Eestis. Näiteks ei ole kolmandate riikide kodanikel hääletusöigust kohalikel valimistel ka Prantsusmaal, Saksamaal ja teistes riikides.

2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus

Eelnöu paragrahviga l muudetakse Eesti Vabariigi pöhiseaduse paragrahvi 156 löiget 2 ja sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleöiguslikud selle omavalitsuse maa-alal pusivalt elavad vähemalt kuueteistaastased:

l) Eesti kodanikud; 2) nende riikide kodanikud, kellega Eesti Vabariigil on vastastikust valimisöigust

vöimaldav välisleping, mis on Riigikogu poolt ratifitseeritud.

Eelnöu paragrahviga 2 sätestatakse, et käesolev seadus jöustub kolme kuu möödumisel väljakuulutamise päevast.

Seega näeb käesolev eelnöu kuli ette kolmandate riikide kodanike hääletamisöiguse kehtetuks tunnistamise kohalikel valimistel, kuid vöimaldab Eestil sölmida inimöigusi ja rahvusvahelist öigustjärgivate kolmandate riikidega lepinguid, mis annaksid vastastikuselt hääleöiguse kohalikel valimistel. Eelnöu kohaselt kuuluksia sellised lepingud ratifitseerimisele Riigikogu poolt.

Seadusmuudatus ei puuduta Euroapa Liidu kodanikke, kelle valimisöigus jääb jöusse, kuna see on fikseeritud Euroopa Liidu aluslepingutes, mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud. 3. Eelnöu terminoloogia

Eelnouga ei vöeta kasutusele uusi termineid.

4. Seaduse möjud

Käesolev seadus suurendab Eesti julgeolekut.

5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud

Käesoleva seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid.

6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega

Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroapa Liidu öigusega.

7. Rakendusaktid

Käesoleva eelnöu rakendamiseks pole vaja täiendavaid akte kehtestada.

8. Seaduse jöustumine

Käesolev seadus jöustub kolme kuu möödumisel väljakuulutamise päevast.

Algatajad:

2^. .^. &oz^

^

o<^.^.

4. y

^ HL^^ -\/^^^^^^^ ^ /W-A^^ 3^<^K.t^ LJL^.^ < ^.A ^4^^- ^/ {\£\AJL ^; j^4A/t/^</i^(^n-io

li^i(C ^e^c^ ?. -^4^ ^Z^t n

\- ^

^ p^ ""^ ^^[ to, ^h cv^\ /-/^J^^^ //. ^^/7 f^^^y^ ^ - e^^- ico^i^ !^. A/lÄA9 /)(/M ^ ^<t \^- ^'^ /o. A^/ ^fcM^ ^f-

<-^3ÖG^-^__

il/:

^- T-^

^ ^

DJ^ ?

^^Q

JP ^0^1y

^

^ /L^A^- </:te^< /< ^. ^ -^A^^, ^. ^^ ^c 4{^^ 1K . \ ^'^ ^^ ^-^ ^\kK^ xs.^fee^^^ ^- ^-VK &&Wl^

('lö^

^

^. ^TS -f^^^ 2 7 < ^^-^/-^^ ^//-^

^f' A^o t^\flS€^

/-

/

Oiend Eesti Vabariigi Pöhiseaduse muutmise seaduse eelnöu (527 SE) juurde

Algatajad soovivad Eesti Vabariigi Pöhiseaduse muutmist kiireloomulisena vastavalt Eesti Vabariigi Pöhiseaduse paragrahvile 166.

r̂^/

Helir-Valdor Seeder Eelnöu 527 SE algatajate nimel

!" !#$%& ' ( ) $ "*+ , + " , -*" & $ ( ) "-*" . / ! + + ) " ! /0#1$2 % 3 - , )! , 4 /5 62* 4+ /5+6 , 3-! 2+ ! *+7 , 3-! 3- 5 287