Vabariigi Valitsuse piirkondlik esindaja Ida-Virumaal

1

SiM info

Teema: Vabariigi Valitsuse piirkondlik esindaja Ida-Virumaal

From: Krista Aas

Sent: Wednesday, October 30, 2024 8:24 PM

To: '[email protected]' <[email protected]>

Cc: Tarmo Miilits <[email protected]>; Martin Tulit <[email protected]>

Subject: FW: Vabariigi Valitsuse piirkondlik esindaja Ida-Virumaal

Tere veelkord,

Vastuseks regionaalministri kirjale ja palvele esitada ettepanekud selle kohta, kuidas järgmine Ida-Virumaa

piirkondlik esindaja saaks meie valitsemisala huve parimal moel esindada, edastan nüüd SiM ettepanekud

konkreetsemalt:

I Ettepanek kodanikuühiskonna valdkonnas:

1. Viia kokku ja olla kontaktiks Ida-Virumaa vabaühenduste ja kogukondlike liikumiste ning mujal Eestis

tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja katusliitude vahel.

2. Toetada Ida-Viru Ettevõtluskeskust Ida-Viru vabaühenduste suurema koostöö ja suhtluse

edendamisel, nt Ida-Virumaa kodanikuühiskonna võrgustiku loomise/arendamise kaudu.

3. Toetada kogukonnakeskse valitsemisviisi tutvustamist ja rakendamist Ida-Viru omavalitsustes

kohalike elanike ja vabaühenduste informeerimiseks ja kaasamiseks kohalikku elu puudutavatesse

küsimustesse. Toetada kohalike dialoogide ja ümarlaudade korraldamist koostöös KOV-idega, kuidas

kogukonnad saaksid tõhusalt kaasa rääkida kohalike küsimuste otsustamisel.

4. Informeerida kohalikku elanikkonda ühiskondlikest ja kogukondlikest osalusvõimalustest ja

julgustada ühiskonnaelus kaasa lööma.

Põhjendused:

Lähtuvalt julgeolekupoliitika alustest on Eesti julgeoleku üheks aluspõhimõtteks sidus ja ühtehoidev

ühiskond, kus avatud ja kaasav riigivalitsemine on väärtustatud, Eesti elanike usaldus riigi vastu on kõrge ning

inimesed osalevad aktiivselt tugevas kodanikuühiskonnas. Eesti julgeolekut tugevdab sidus

kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on julgeoleku ja turvatunde edendamisel oluline roll.

Viimane Eesti inimarengu aruanne kirjeldab, et kui inimeste arvamuste ja vajadustega valitsemisel ja

otsuste (puudub hea ja kaasav valitsemine) tegemisel ei arvestata, tekitab see pettumust ja trotsi,

soodustab alternatiivtõlgenduslike sotsiaalmeediagruppide teket, valeinfo levimist, polariseerumist

ning üldist usaldamatust.

Ka 2023. a integratsiooni monitooringu tulemused näitavad, et 59% eestlastest ning vaid 29% muust rahvusest

Eesti elanikud tunnevad end osana Eesti ühiskonnast, mis viitab sotsiaalse võõrdumuse levikule. Kõigist

vastajatest tundis 15% (eestlastest 11% ja muust rahvusest 25%) end Eesti ühiskonda mitte kuuluvana elik

neljas muust rahvusest püsielanik ei tunneta end Eesti ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Vaatamata

Eesti tugevale kodanikuühiskonnale on kodanikuaktiivsus mitmetes valdkondades madal. Inimesed ei ole alati

teadlikud oma osalusvõimalustest või ei tunne, et neil oleks reaalne mõju avalikus elus.

Arutelusarjas „#kuidasmekestame“ leiti, et mida tugevam on kohalik demokraatia ja võimekamad on

kogukonnad, seda vähem inimesed maapiirkondadest linna või välismaale rändavad. Ning kuulatud ja

kaasatud elanik, kes tunnetab, et tema ideede ja arvamustega on arvestatud, rahulolevam ning suurema

usaldusega.

2

Eestis on KOV-ide vahel suur varieeruvus koostöövõimekuses ja valmisolekus kaasata kogukondi ja kodanikuühiskonda otsustusprotsessidesse. Paljud KOV-id on kas ressursipuuduses või ei näe otsest kasu kogukonna osalemisest, mis piirab kogukondade mõju kohalike otsuste tegemisel. Seepärast on kogukondade võimestamiseks ja kohaliku tasandi osaluse tõstmiseks oluline arendada kogukonnakeskset valitsemisviisi, st et kohalik omavalitsus koos kohalike elanikega koostab ülevaate oma kogukondadest, kogukonnad valivad oma esindajad ja kohalik omavalitsus kaasab kogukondi, kohalikke noori, ettevõtjaid, kohalike riigiasutuste esindajaid jt olulisi osapooli otsustusprotsessidesse. Käimasoleva KOV valimisõiguse muutmise debati taustal omandavad eelkirjeldatud ülesanded ja

väljakutsed uue mõõtme, et vältida polariseerumise ja usaldamatuse kasvu ning toetades

demokraatlike väärtuste püsimist Ida-Virumaal ning pakkudes praktilisi väljundeid kohaliku elu

küsimustes kaasa rääkimisel ja otsustamisel olukorras, kus KOV valimiste hääletamisõigust ei pruugi

suurel osal elanikkonnal enam olla.

II Ettepanek leida võimalusi toetada Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse arendamist, eelkõige

taristu arendamiseks investeeringuvõimaluste leidmisega.

Põhjendused: Sisekaitseakadeemial on eesmärk luua SKA Narva õppekeskuse baasil rahvusvaheline

sisekaitsealane koolitus- ja teadusarenduskeskus eesmärgiga:

1. arendada ja mitmekesistada õpikeskkonda ja -võimalusi Ida-Virumaal, suurendada teadus- ja

arendustegevuse võimekust, eelkõige piirihalduses ning laiendada innovatsiooniks vajalike lahenduste

testimis-ja katsetaristut ja käivitada projektid koostöös teiste teadusasutustega ja valdkonna

tehnoloogiaettevõtetega.

2. Projekti realiseerimisel tekib SKA-l võimalus pakkuda väljaõpet, korraldada lühiajalisi rahvusvahelisi

koolitusi (kuni 10 koolitust aastas, kuni 45 inimest 1-2 nädalat), korraldada tasemeõpet ja

täiendkoolitusi pakkudes mh ümberõppevõimalusi piirkonna töötajatele, käivitada koostöös teiste

teadusasutustega ja ettevõtetega piirihaldusalased rakendusuuringute ja innovatsiooniprojektid.

Põhjendused: Narvas on olemas tingimused õppeks ja TA tegevuseks kasutades piiritaristut EL välispiiril, sh

eri tüüpi piiripunktide ning maismaa- ja merepiiri võimalusi, kohapeal olevat ekspertiisi. Õppekeskuses on

head võimalused ühisprojektideks regioonis tegutsevate teadusasutustega.

Puudujääkideks on: oluline majutuskohtade puudus; vähe klassiruume, tööruume ja toitlustuskorralduse

puudus; vähene tööjõud võime loomiseks ja hoidmiseks.

Võime loomiseks on vajalik samaaegselt tegutseda kolmel suunal: 1) tõsta Frontexi jt organisatsioonide huvi

Narva ja akadeemia vastu ning siseriiklikku teadlikkust plaani osas; 2) leida taristu arendamiseks vajalikud

investeeringud ja 3) tagada strateegiline koordinatsioon ja võrgustikutöö. Piirkondliku esindaja tuge ootame

just kahel viimasel tegevussuunal.

Heade soovidega,

Krista Aas

Varade asekantsler

Siseministeerium

[email protected]

+372 5191 5466

From: Krista Aas

Sent: Tuesday, October 29, 2024 9:20 PM

3

To: [email protected]

Subject: Vabariigi Valitsuse piirkondlik esindaja Ida-Virumaal

Tere

Saime 24.10. teie palve edastada oma ettepanekud selle kohta, kuidas järgmine Ida-Virumaale määratud piirkondliu esindaja saaks meie valitsemisala huve parimal moel toetada. Annan teada, et nii lühikese etteteatamisega ei saa me osaleda kavandatud arutelul ning saadame oma ettepanekud kirjalikult hiljemalt 31.10. Etteruttavalt mainin need ära:

1. SiM huvi arendada välja Sisekaitsekadeemia Narva õppekompleks piirihalduse kompetentsikeskuseks ning sellega seoses kinnisvarainvesteeringute rahastamisvõimaluste loomine. Teema oli ka eelmise esindaja laual seoses ÕÜFiga, kuid see meede antud eesmärgi saavutamiseks ei sobinud. SiM ootus on aidata kaasa võimalike rahastusmeetmete loomisele/leidmisele.

2. Kodanikuühiskonna võimestamine. Ühtlasi juhin tähelepanu, et ka eelmisel korral toimus samasugune ideede korje, mille raames esitasime samuti oma ettepanekuid. Need on jätkuvalt aktuaalsed. Heade soovidega,

Krista Aas

Varade asekantsler

Siseministeerium

[email protected]

+372 5191 5466