Kiri

1

Lisa

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste

rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ muutmine“

„Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine

ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+)elluviimiseks

toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga korraldatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme

21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine“ sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste

tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa

poliitikakeskkonna loomine“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning

korda.

1.2. Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu fondist aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1

„Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgtasemeliste

tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele.

1.3. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse„Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne,

usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021-2035“ üldeesmärgi „Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse

tootlikkuse suurendamine, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja

maailma arenguvajadustele“ ja alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja

innovaatilistele lahendustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „Riigieelarves

kavandatud teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) rahastamine osakaaluna sisemajanduse

koguproduktist (edaspidi SKP)“.

1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse, kui asjakohane, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid ja sihte. Toetatavate tegevustega

aidatakse puutumuse korral edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide

saavutamist. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset

2

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega „Tööjõu

tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“.

1.5. Toetuse andmise eesmärgid on

− suurendada nutika spetsialiseerumise valdkondades avaliku sektori võimekust rakendada

teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi poliitikakujundamises ning

ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamises;

− suurendada avaliku sektori rolli Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse

strateegilisel suunamisel ning toetada riigi jaoks oluliste teadus- ja arendussuundade

arendamist;

− tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse valdkonna nõustamise ja

poliitikakujundamise eest vastutavate töötajate pädevust ning suurendada töötajate Eesti-

sisest ja rahvusvahelist koostööd;

− tõsta erialaliitude arendusnõunike pädevust teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning

soodustada arendusnõunike Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd.

1 .6. Mõisted:

1) teadus- ja arendustegevus – uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega,

süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on

saada uusi teadmisi ning leida teadmistele uusi rakendusalasid ; teadus- ja

arendustegevus jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja

eksperimentaalarenduseks;

2) rakendusuuring – uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada

saadud teadmisi praktikas;

3) teadus- ja arendustöötaja – isik, kes töötab asutuses, kas akadeemilise töötajana,

teadus- ja arendusspetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuse ja selle

struktuuriüksuse juht, kes korraldab teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja

elluviimist;

4) nutika spetsialiseerumise valdkonnad – „Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni

ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ raames kinnitatud eelisarendatavad teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, millel on oluline potentsiaal

lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid : digilahendused igas eluvaldkonnas;

tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja

kestlikud energialahendused;

5) teadusnõunik – ministeeriumis või Riigikantseleis avaliku teenistuse seaduse alusel

töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kelle ülesanne on

nõustada ministeeriumit või Riigikantseleid asutuse vastutusvaldkonna teadus- ja

arendustegevuse küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku

teadus- ja arendustegevuse alast koostööd, toetada ministeeriumit või Riigikantseleid

3

teadus- ja arendustegevuse tellimisel ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud

tööülesandeid;

6) arendusnõunik – erialaliidu töötaja, kelle peamine tööülesanne on erialaliidu ja selle

liikmete nõustamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas,

erialaliidu teadus- ja arendustegevuse alase koostöö korraldamine ning valdkonna

ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimekuste ja vajaduste kaardistamine ja

avalikustamine;

7) erialaliit – valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on

registreeritud juriidilise isikuna, millel on alalised töötajad ning mille eesmärk on

toetada liikmete tegevusi ning esindada liikmete huvisid ; käesoleva käskkirja mõistes

kuuluvad erialaliitude alla ka ettevõtteid, asutusi ja erialaliite ühendavad

esindusorganisatsioonid.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1.5. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel

järgmiste tegevuste elluviimist:

2.1. Alategevus 1: ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete

rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja

majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks.

2.1.1. Tegevuse partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid , Arenguseire Keskus ja

Riigikantselei.

2.1.2. Tegevusega toetatakse ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel

interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist, mis on seotud

nutika spetsialiseerumise valdkondadega.

2.1.3. Rakendusuuringute valiku tingimused:

2.1.3.1. Rakendusuuringute probleemipüstituste leidmiseks viib elluviija partnerite

seas läbi voorud uurimisideede korjeks. Probleemipüstituste

hindamisjuhendi kinnitab elluviija, esitades selle eelnevalt partneritele

arvamuse avaldamiseks ning rakendusasutusele kooskõlastamiseks. Vooru

mahu kinnitab elluviija, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega.

2.1.3.2. Toetusperioodil viiakse läbi vähemalt kolm ideekorjevooru.

2.1.3.3. Interdistsiplinaarse rakendusuuringu probleemipüstituse esitavad ühiselt

kaks või enam partnerit seotult nutika spetsialiseerumise valdkondadega

ning kooskõlas valdkonna arengukavades, „Eesti 2035“ strateegias seatud

eesmärkide või ühiskonna ja majanduse väljakutsetest lähtuvate

arenguvajadustega.

2.1.3.4. Kui elluviija tuvastab esitatud probleemipüstitustes kattuvusi, on elluviijal

õigus teha partneritele ettepanek probleemipüstituste koondamiseks.

2.1.3.5. Elluviija hindab esitatud probleemipüstituste kooskõla nutika

4

spetsialiseerumise valdkondadega ning vastavust teadus- ja

arendustegevuse määratlusele. Juhul, kui esitatud ettepanek ei ole seotud

nutika spetsialiseerumise valdkondadega või probleemipüstitus ei kirjelda

rakendusuuringu tellimist, loetakse probleemipüstitus toetuse andmise

tingimustele mittevastavaks ning probleemipüstituse menetlemine

lõpetatakse.

2.1.3.6. Elluviija moodustab probleemipüstituste paremusjärjestusse seadmiseks

hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad kõikide partnerite esindajad . Igal

alategevuse partneril on õigus nimetada üks hindamiskomisjoni liige, kes

kuulub asutuse juhtkonda. Hindamiskomisjoni liige ei osale oma asutuse

poolt esitatud probleemipüstituse hindamisel.

2.1.3.7. Hindamiskomisjon seab esitatud probleemipüstitused paremusjärjestusse

koondhinnete alusel, lähtudes hindamisel:

− teema aktuaalsusest, relevantsusest, interdistsiplinaarsusest ning mõjust

ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele (hindamiskriteeriumi

kaal 85%);

− teema panusest horisontaalsete põhimõtete (võrdsed võimalused,

keskkonnakaitse, kliimaneutraalsus, regionaalareng) eesmärkide

saavutamisele (hindamiskriteeriumi kaal 15%).

2.1.3.8. Probleemipüstitusi hinnatakse skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5

(suurepärane). Hindeid antakse 0,5-punktise sammuga.

2.1.3.9. Probleemipüstitusele, mille koondhinne jääb alla 3,0 punkti,

rakendusuuringuid ei tellita ning probleemipüstituse menetlemine

lõpetatakse.

2.1.3.10.Paremusjärjestuse ning ideekorjevooru mahu alusel teeb hindamiskomisjon

elluviijale ettepaneku, millistele probleemipüstitustele rakendusuuringuid

tellida. Valituks osutunud probleemipüstitustele koostatakse partnerite

poolt rakendusuuringu lähteülesanne. Lähtudes hindamiskomisjoni

ettepanekust, tellib elluviija rakendusuuringu, kohaldades riigihangete

seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus- ja arendusteenuse

erandit.

2.1.3.11.Rakendusuuringu maksumus võib olla minimaalselt 150 000 ja

maksimaalselt 850 000 eurot ning rakendusuuringu kestvus kuni 2 aastat.

Elluviijal on õigus põhjendatud juhtudel rakendusuuringu läbiviimise

perioodi pikendada kuni ühe aasta võrra, kuid rakendusuuringu

maksimaalset maksumust see ei mõjuta. Rakendusuuringu eeldatava

maksumuse määrab elluviija, olles ära kuulanud probleemipüstituse

sõnastanud partnerite ettepaneku. Rakendusuuringu maksumusest 21%

katavad probleemipüstituse sõnastanud partnerid.

2.1.3.12.Rakendusuuringu teostajaks saab olla vähemalt kahe asutuse teadus- ja

arendustöötajatest moodustatud konsortsium. Konsortsiumi juhtpartner

5

peab olema positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus.

2.1.3.13.Konsortsium esitab probleemipüstitusele vastava rakendusuuringu

ettepaneku (edaspidi uuringuettepanek) elluviija poolt kinnitatud vormil.

Elluviija esitab rakendusuuringu ettepaneku vormi enne kinnitamist

partneritele arvamuse avaldamiseks.

2.1.3.14.Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija eksperdikomisjone.

Eksperdikomisjonide töökorrad kehtestab elluviija.

2.1.3.15.Elluviijal on õigus hindamisse kaasata eksperdikomisjoni väliseid eksperte.

2.1.3.16.Uuringuettepanekuid hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel,

mis vastavadVabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-s

7 nimetatud valikukriteeriumitele ja metoodikale:

Hindamiskriteerium ja selle

kaal

Alakriteeriumi kirjeldus Alakriteeriumi

kaal kriteeriumist

Kriteeriumi

lävend

Kriteerium 1

Rakendusuuringu põhjendatus

ja mõju (50%)

1.1. Rakendusuuringu

põhjendatus ning vastavus

probleemipüstitusele, uuringu

tulemuste mõju püstitatud

probleemide lahendamisele (sh

tulemuste rakendatavus ja

rakendamise plaan)

50%

3,5 1.2. Uurimisteema panus

rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide

saavutamisse

20%

1.3. Uurimisteema ja tulemuste

mõju uuringuvaldkonna

arengule Eestis, sh uuringu mõju

valdkonna järelkasvule ja

jätkusuutlikkusele

30%

Kriteerium 2

Rakendusuuringu teaduslik

tase ja teostatavus

(50%)

2.1. Uuringu uuenduslikkus

ning teaduslik tase, sh

metoodika asjakohasus

50%

3,5

2.2. Konsortsiumi võimekus

uuringut ellu viia (sh

vastutavate täitjate ja

põhitäitjate pädevus ja senise

teadustöö tulemuslikkus) ning

vajaliku taristu olemasolu

25%

2.3. Eelarve planeerimise

asjakohasus ja kuluefektiivsus,

ajakava põhjendatus ja

realistlikkus;

kommunikatsiooniplaani ja

riskide maandamise plaani

asjakohasus

25%

6

2.1.3.17.Uuringuettepanekuid hinnatakse hindamiskriteeriumide lõikes skaalal 1

(mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hindeid antaks 0,5-punktise

sammuga. Uuringuettepanekute koondhinne arvutatakse

hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena.

2.1.3.18.Uuringuettepanek, mille esimese või teise hindamiskriteeriumi hinne jääb

alla lävendi (3,5 punkti), ei kuulu rahastamisele ning uuringuettepaneku

hindamine lõpetatakse.

2.1.3.19.Eksperdikomisjon kinnitab igale uuringuettepanekule koondhinde ning

moodustab hindamise tulemusena uuringuettepanekute pingeread.

2.1.3.20.Võrdsete koondhinnetega uuringuettepanekute puhul eelistatakse

uuringuettepanekuid, mille esimese hindamiskriteeriumi, uuringu

põhjendatus ja mõju, hinne on kõrgem.

2.1.3.21.Eksperdikomisjon teeb pingerea alusel elluviijale põhjendatud ettepaneku:

uuringuettepanek rahuldada või mitte rahuldada. Eksperdikomisjonil on

õigus teha ettepanek seada uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad

tingimused.

2.1.3.22.Elluviija rahuldab igal probleemipüstitusel vähemalt ühe, pingereas

kõrgeimal positsioonil oleva uuringuettepaneku. Kui ideevooru maht

võimaldab, võib elluviija rahuldada ühel probleemipüstitusel rohkem kui

ühe uuringuettepaneku, kui see on kooskõlas eksperdikomisjoni

ettepanekuga. Juhul, kui probleemipüstitusele ei esitata lävendit ületavaid

uuringuettepanekuid, siis antud probleemipüstitusel rakendusuuringut ei

rahastata.

2.1.3.23.Elluviijal on õigus, eksperdikomisjoni ettepanekul, seada

uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad tingimused, mida uuringut

läbiviiv konsortsium on kohustatud täitma.

2.1.4. Rakendusuuringute läbiviimise tingimused:

2.1.4.1. Rakendusuuringu läbiviimise koordineerimiseks moodustab elluviija igal

probleemipüstitusel rakendusuuringu juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7

liiget. Juhtkomisjoni kuulub vähemalt 2/3 ulatuses probleemipüstituse

koostanud partnerite esindajad või nende poolt nimetatud liikmed, elluviija

ja väliste ekspertide esindajad. Ülejäänud juhtkomisjoni liikmed

nimetatakse rakendusuuringu konsortsiumi poolt.

2.1.4.2. Rakendusuuringu juhtkomisjon jälgib ja vajadusel suunab rakendusuuringu

teostamist ning kooskõlastab rakendusuuringu tegevuste ning eelarve

muudatused.

2.1.4.3. Konsortsium esitab elluviija poolt määratud tähtajaks rakendusuuringu

vahearuande ning lõpparuande.

2.1.4.4. Juhtkomisjoni liikmed, kes ei ole rakendusuuringu konsortsiumi poolt

7

nimetatud, hindavad rakendusuuringu vahe- ja lõpparuandeid.

Rakendusuuringu vahe- ja lõpparuande osas tehakse elluviijale

põhjendatud ettepanek: kiita aruanne heaks, saata aruanne tagasi

täiendamiseks või lükata aruanne tagasi.

2.1.4.5. Elluviija, lähtudes juhtkomisjoni ettepanekust, kiidab rakendusuuringu

vahe- või lõpparuande heaks, saadab aruande konsortsiumile tagasi

täiendamiseks või lükkab aruande tagasi. Kui elluviija lükkab vahearuande

tagasi, on elluviijal õigus rakendusuuringu läbiviimine ja selle rahastamine

lõpetada. Juhul, kui elluviija lükkab rakendusuuringu lõpparuande tagasi,

jäetakse rakendusuuringu lõppmakse konsortsiumile tegemata.

2.2. Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika analüüsimine ja

seire ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate

pädevuse kasvatamine.

2.2.1. Tegevuse partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus.

2.2.2. Tegevusega toetatakse:

− rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute läbiviimist „Teadus-

ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“

teadussüsteemi ja teadmussiirde suuna eesmärkide täitmise hindamiseks;

− partnerite ja elluviija asutustes teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamist koolituste,

seminaride, õppereiside korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu

„Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“

eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks.

2.2.3. Elluviija koordineerib partneritelt rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja

eksperdihinnangute ettepanekute kogumist. Ettepanekuid võib esitada ka elluviija

ise.

2.2.4. Alategevuse elluviimiseks moodustab elluviija partnerite ja elluviija esindajatest

juhtkomisjoni, kooskõlastades juhtkomisjoni liikmed eelnevalt rakendusasutusega.

2.2.5. Juhtkomisjon kinnitab iga-aastase uuringute plaani, teeb elluviijale ettepaneku

rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute tellimise ning

pädevuse kasvatamisega seotud tegevuste läbiviimise osas, koordineerib

rakendusuuringute, poliitikaanalüüside või eksperdihinnangute läbiviimist.

2.2.6. Rakendusuuringuid, poliitikaanalüüse ja eksperdihinnanguid tellib elluviija

teenusena või koostab need ise.

2.2.7. Rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute maksumusest 21%

katavad omafinantseeringuna uuringuettepaneku teinud partnerid. Pädevuse

8

kasvatamise tegevuste maksumusest 21% katavad omafinantseeringuna osalevad

partnerid.

2.3. Alategevus 3: ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja

arendustegevuse alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude

arendusnõunike teadus- ja arendustegevuse pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine

ning ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase

pädevuse kasvatamine.

2.3.1. Tegevusega toetatakse:

− ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse

alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevuse

kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside korraldamise ja nendes osalemise

toetamise kaudu;

− ministeeriumide, Riigikantselei ja erialaliitude omavahelist koostööd ühisürituste

korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu;

− teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonda ja teaduspõhist

poliitikakujundamist käsitleva koolitusprogrammi väljatöötamist ja selles osalemist.

2.3.2. Alategevuse raames korraldatud üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike

sündmuste korraldamise põhimõtteid.

2.3.3. Elluviija koordineerib tegevuse sihtrühma huvide ja vajaduste väljaselgitamist ning

kinnitab kord aastas koolitus- ja tegevusplaani, kooskõlastades selle eelnevalt

rakendusasutusega.

2.3.4. Tegevus on suunatud ühistegevuste toetamiseks. Põhjendatud juhtudel on võimalik

toetada sihtrühma individuaalseid tegevusi, kuid sellisel juhul hindab elluviija

tegevuse vastavust sekkumise eesmärkidele ning kooskõlastab tegevuse rahastamise

rakendusasutusega.

2.3.5. Erialaliitudele antakse toetust vähese tähtsusega abina, toetuse saaja peab vastama

Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele (ELT L,

2023/2831, 15.12.2023). Elluviija hindab toetuse taotleja vastavust ning juhul, kui

toetuse taotleja ei vasta Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud

tingimustele, toetust taotlejale ei määrata.

2.3.6. Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded:

2.3.6.1. komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi

korral ei tohi vähese tähtsusega abi kogusumma mis tahes kolme eelneva

aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot;

2.3.6.2. kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi

andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on

omavahel komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud

suhetes;

2.3.6.3. vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse

9

(EL) 2023/2831 artikli 5 lõigetes 1-3 sätestatud erinevateks eesmärkideks

antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid;

2.3.6.4. elluviija säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat

alates kuupäevast, mil abi anti.

2.3.7. Käesolevat käskkirja ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

2.3.8. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või tellib elluviija need teenusena.

2.4. Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) arendus.

2.4.1. Tegevuse raames toetatakse:

− ETIS-e uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist;

− ETIS-e uute liideste ja teenuste loomist;

− ETIS-e küberturvalisuse tagamisega seotud arendustegevusi;

− ETIS-e sidustamist ning sidustatuse parendamist teiste infosüsteemidega.

2.4.2. Kõik ETIS-e uued arendused luuakse lähtudes riiklikult kehtestatud nõuetest,

sealhulgas vastavalt kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele.

2.4.3. Haridus- ja Teadusministeerium on ETIS-e vastutav töötleja, elluviija on ETIS-e

volitatud töötleja. ETIS-e arendamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi ja

elluviija koostöös.

2.4.4. ETIS-e arendamine viiakse läbi vastavalt ETIS-e arenduskavale, mis lepitakse kokku

koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja elluviijaga. ETIS-e arendamine tugineb

ETIS-e strateegilistele eesmärkidele, ETIS-e juhtkomitee ettepanekutele, Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja ETIS-e kasutajate sisendile.

2.4.5. ETIS-e arendused tellitakse teenusena või teostab neid elluviija.

2.5. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L

198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud

välistustega.

3. Tulemused

3.1. Punktis 2 nimetatud:

3.1.1. alategevuse 1 tulemusena:

− rakendusuuringute tulemusi võetakse kasutusele ühiskonna ja majanduse

olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades;

− teadus- ja arendustegevusega tegelevates asutustes kasvab võimekus viia läbi riigi

10

jaoks olulistel teemadel interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, toetatud on Eesti

ühiskonna ja majanduse jaoks olulised teadussuunad;

− kasvab ministeeriumide, Arenguseire Keskuse ja Riigikantselei pädevus

rakendusuuringute tellimisel, edeneb teaduspõhine poliitikakujundamine;

3 .1.2. alategevuse 2 tulemusena:

− on tagatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021-2035“ teadussuuna ja teadmussiirde suuna elluviimise seire ning

arengukava eesmärkide täitmise tõenduspõhine hindamine;

− on kasvanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamise ja

elluviimise eest vastutavate töötajate pädevus;

3 .1.3. alategevuse 3 tulemusena:

− ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse-

alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevus

ja koostöö on kasvanud;

− ministeeriumide ametnike teadlikkus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

valdkonnas on kasvanud, ametnikud on võimelised teadus- ja arendustegevust

tellima ja tulemusi oma töös rakendama;

3 .1.4. alategevus 4 tulemusena:

− on loodud uued ETISe moodulid, liidesed ja teenused, olemasolevad moodulid on

vajadusel kaasajastatud;

− on loodud vajalik sidusus ETISe ja teiste relevantsete infosüsteemide vahel;

− on tagatud ETIS-e keskkonna ja andmete turvalisus;

− ETISe keskkond vastab Eesti teadus- ja arendussüsteemi ning kasutajate

vajadustele, toetab teadus- ja arendustegevuse rakendamist ning teaduspõhist

poliitikakujundamist;

− ministeeriumid kasutavad ETISe keskkonda oma teadus- ja arendustegevuse

konkursside ja taotlusvoorude läbiviimiseks, taotluste ja aruannete menetlemiseks.

3 .2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist

mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1):

Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase

2022

Vahesihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

11

Tulemusnäitaja Toetatud

innovatsiooniprojektide

arv

0 Ei

kohaldu

15 Innovatsiooniprojektide

kumulatiivne arv.

Innovatsiooniprojektid

peavad põhinema teadus-

ja arendustegevusel ning

pakkuma praktilist, (Eesti

jaoks) uut lahendust

eelnevalt määratletud

probleemidele, lahendused

võib edasi suunata

testimisele. Elluviija

koondab ja esitab andmed.

Väljundnäitaja

Ühistes

teadusprojektides

osalevad teadusasutused

0 6 16 Unikaalsete teadusasutuste

kumulatiivne arv. Näitaja

hõlmab vaid aktiivset

osalemist ühistes

uurimisprojektides

(koostöö võib olla uus või

olemasolev ning see peab

kestma vähemalt toetatava

projekti kestuse) ning

välistab muud lepingulised

kokkulepped, mille puhul

toetatavas projektis puudub

aktiivne koostöö.

TAT spetsiifilised väljundnäitajad

Alategevus 1 Läbiviidud

rakendusuuringute arv

0 0 20 Loendatakse heaks

kiidetud lõppraporteid.

Elluviija koondab ja esitab

andmed.

Alategevus 2 Läbiviidud

rakendusuuringute,

poliitikaanalüüside ja

eksperdihinnangute arv

0 2 16 Loendatakse heaks

kiidetud lõppraporteid või

hinnanguid. Elluviija

koondab ja esitab andmed.

Alategevus 3 Läbiviidud koolituste,

seminaride, õppereiside

arv

0 7 34 Elluviija koondab ja esitab

andmed.

Alategevus 3 Koolitusprogrammis

osalenud isikute arv

0 0 150 Andmed koondab ja esitab

elluviijale

koolitusprogrammi

läbiviija , elluviija esitab

andmed.

Alategevus 4 ETIS-es läbiviidud

taotlusvoorude arv

0 4 30 Elluviija koondab ja esitab

andmed.

4. Rakendusasutus ja -üksus

4.1. Tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (rakendusasutus).

4.2. Tegevuse rakendusüksus onRiigi Tugiteenuste keskus (rakendusüksus).

12

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Tegevuse elluviijaks on SA Eesti Teadusagentuur (elluviija).

5.2. Punktis 2 toodud:

5.2.1. alategevuse 1 partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid, Arenguseire Keskus ja

Riigikantselei, kelle ülesandeks on rakendusuuringute probleemipüstituste

sõnastamine, lähteülesannete koostamine, rakendusuuringu läbiviimise juhtimine

ning rahaline panustamine omafinantseeringu katteks;

5.2.2. alategevuse 2 partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus, partnerite ülesanne on teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitikaga seotud uuringuvajaduste sõnastamine, juhtkomisjoni töös

osalemine, rakendusuuringute ja poliitikaanalüüside läbiviimise koordineerimine

ning rahaline panustamine omafinantseeringu katteks.

6. Sihtrühm

6.1. Tegevuse sihtrühm on Eesti Vabariigi ministeeriumid, Riigikantselei, Arenguseire

Keskus, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, teadus- ja arendustegevusega

või poliitikaanalüüsidega tegelevad asutused ja ettevõtted , erialaliidud ning nimetatud

asutuste töötajad.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

7.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 01.04.2023 – 31.08.2029 (tabel 2).

Tabel 2. Tegevuste abikõlblikkuse periood id.

Tegevus Abikõlblikkuse periood

Alategevus 1: Ministeeriumide valitsemisalade üleste interdistsiplinaarsete

rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades

ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks

01.09.2023 – 31.08.2029

Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika

analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine

01.09.2023 – 31.08.2029

Alategevus 3: Ministeeriumide ja Riigikantselei teadus- ja arendustegevuse-

alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike

pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike

teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine

01.09.2023 – 31.08.2029

Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi arendus 01.04.2023 – 31.08.2029

Horisontaalsed tegevused 01.04.2023 – 31.08.2029

8. Tegevuste eelarve

8.1. Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 19 126 486 eurot, millest

Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 13 388 540 eurot, riiklikust

kaasfinantseeringust 2 651 502 eurot ja toetuse saajate omafinantseeringust 3 086 444

eurot.

13

Tegevuse nr

Eelarve (EUR) Osakaalud (%)

EL toetus

Riiklik kaas-

finantseering

Omafinant-

seering

Eelarve

kokku EL

RK

F OF Kokku

Alategevused 1-2 10 288 145 1 322 761 3 086 444 14 697 350 70,0

% 9,0 % 21,0%

100,0 %

Alategevused 3- 4, horisontaalsed tegevused 3 100 395 1 328 741 0 4 429 136

70,0 %

30,0 % 0,0%

100,0 %

Kokku 13 388 540 2 651 502 3 086 444 19 126 486

70,0 %

13,9 % 16,1%

100,0 %

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning

käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9 .2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud:

9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele;

9.2.2. kaudsed kulud 7% rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse §

21 lg-tele 1 ja 4−6.

9.2.3. teenuste tellimine riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 toodud teadus- ja

arendusteenuse erandi alusel, kui teenuse tellimine vastab erandi tingimustele;

9.2.4. projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas

rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute kulud, tõlketööde,

trüki- ja kujundustööde;

9.2.5. välisriikides läbiviidavate ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade,

õppereiside jms) korraldamise ja nendel osalemisega seotud kulud, sh ürituste

osavõtutasu, välislähetuse kulud;

9.2.6. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja

analüüsikeskkonna loomisega seotud kulud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja

riistvara kulud ning IT-arendustega seotud hoolduskulud, mis on seotud alategevus 4

elluviimisega;

9.2.7. teaduskommunikatsiooniga seotud kulud, sealhulgas konverentside korraldamise

kulud, uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimise ja

populariseerimise kulud;

9.2.8. muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud

kulud.

9.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks:

14

9.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;

9.3.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või

käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või

projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või

liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja

§ 28 lõikele 3.

10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1

ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3.

10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos toetuse andmise

tingimuste lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja

kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partnerite kohustused

11.1. Elluviijale ja partneritele kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused.

Lisaks on elluviija kohustatud:

11.1.1. korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist,

sealhulgas koostama ja kinnitama toetavate tegevuste elluviimisega seotud

rakendamise juhendid ja vormid;

11.1.2. teavitama partnereid ja sihtrühma toetusmeetmest ning nõustama partnereid toetuse

taotlemisel;

11.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks sekkumise kogueelarve

alategevuste lõikes, tegevuste ja eelarvete täitmise ülevaate ning tegevuste aastase

detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20.

novembriks ning esimese eelarveaasta aja- ja tegevuskava koos eelarvega

rakendusasutusele 30. päeva jooksul pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist;

11.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15.

jaanuariks, esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva

jooksul toetuse andmise tingimuste kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb

rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama

korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse ülevaate, eelarve ning selle

jagunemise aastate ja alategevuste lõikes;

11.1.6. teenuste tellimisel järgima riigihangete seadust, kui elluviija on hankija riigihangete

seaduse tähenduses;

11.1.7. toetuse andmisel erialaliitudele hindama, kas toetuse saaja vastab Euroopa

Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele;

11.1.8. jälgima, et sekkumise raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

15

(EL) 2021/1058 artiklis 7 toodud tegevusi ja valdkondi;

11.1.9. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule;

11.1.10. viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikus taasesitamist võimaldavas

vormis asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast või toetuse

andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest;

11.1.11. viima tegevused vastavalt aastasele tegevuskavale ellu tulemuslikult, tõhusalt ja

säästlikult;

11.1.12. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses

nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil

toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20.

jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt

järgmine informatsioon:

12.1.1. punktis 3.2. loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala-

või ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste

elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud

ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni

ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti

2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete

edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-

dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39.

14. Vaiete lahendamine

16

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele

esitamisest.

MINISTRI KÄSKKIRI

31.10.2024 nr 1.1-2/24/303

Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a

käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise

võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks

soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Muudan haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Käskkirja rakendatakse 1. septembrist 2024. a.

3. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse

Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister