Projekti ettepanek avaliku sektori innovatsioonifondi

Eesti Kardioloogide Selts registrikood 80086412 Sütiste tee 19, Tallinn 13419 a/a EE651010002001473006 e-post: [email protected]

Riigikantseleile

29. oktoober 2024

MTÜ Eesti Kardioloogide Selts peab oluliseks ja toetab liikumisretsepti sekkumise väljatöötamist ja

katsetamist ning on nõus andma oma ekspertiisist lähtuvalt nõu juhtrühma tasemel.

Lugupidamisega

Märt Elmet

Eesti Kardioloogide Seltsi president

/allkirjastatud digitaalselt/

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikantselei

[email protected] 31.10.2024 nr 8-3/1221-1

Projekti ettepanek avaliku sektori

innovatsioonifondi

Esitame projekti „Liikumisretsept“ Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar

Kantsler

Jarko Koort 6282239

[email protected]

Innovatsiooniprojekti ideekavand1 AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTMINE Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei lehel toodud soovituste ja juhistega projekti esitajale.

Pealkiri Liikumisretsepti sekkumise väljatöötamine ja katsetamine

Innovatsiooniprojekti esitaja (asutus)

Kultuuriministeerium

Innovatsiooniprojekti kaasesitaja (asutus/asutused)

Sotsiaalministeerium, Tervisekassa

Partner (asutus/asutused)2 Kultuuriministeerium

Projektijuht (nimi, asutus, e –posti aadress ja telefon)

Maiu Merihein, SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, [email protected], +372 528 9575

Innovatsiooniprojekti kestus (kuudes)

38 kuud

Innovatsiooniprojekti kogumaksumus

982 970 eurot

1. Taust ja probleemikirjeldus  Probleemi olulisus (nt probleemi suurus, miks just praegu aktuaalne), keda puudutab (sh

sihtrühmad)?

 Tegemist peab olema probleemiga, mille lahendamisega tegeleb avalik sektor.

 Oodatakse suure mõjuga projekte, mis panustavad otseselt ja oluliselt Eesti 2035 sihtide saavutamisse (täpsem info: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid).

 Kirjeldage tausta ehk mida on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel. Relevantsed teiste riikide kogemused.

 Kogupikkus1-2 lk. Oluline on, et probleem, eesmärgid ja planeeritud projekti tegevused on omavahel loogilises ja tugevas seoses.

Tervena elatud aastate suurendamine on Eesti 2035 prioriteetide hulgas Pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035 nimetab inimeste tervist ja eluiga üheksa olulisima valdkondi siduva arenguvajaduse hulgas. Eestis on oodatava eluea (78,82 aastat) kasv olnud Euroopa Liidu (EL) kiireim, kuid jääb EL keskmisele endiselt allai. Sealjuures on pidurdunud tervena elatud aastate arvu kasv. Ka see näitaja on Eestis EL-i keskmisega võrreldes madalam: 2022. aastal olime üldarvestuses tagantpoolt üheksandal kohal, meeste näitaja osas tagant lausa neljandad (s.o erinevus naistega 2,6 aastat).ii

1 Juhul kui ideekavand on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks, siis lisage vastav alus ideekavandi

päisesse. 2 Partner EL struktuurivahendite mõttes, kes viib ise läbi innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud hanked,

sõlmib lepingud ning vastutab aruandluse eest.

2

Seega, eestimaalased elavad küll kauem, kuid terviseseisundist tulenevate piirangutega. Need mõjutavad omakorda negatiivselt igapäevategevusi, osalemist tööturul ja suurendavad tervishoiukulutusiiii. Strateegias Eesti 2035 prognoositakse vanemaealiste ja mitmikhaigustega inimeste osakaalu kasvu märgatavat mõju tervishoiusüsteemi kuludele eriti pärast 2035. aastat, viies valitsussektori defitsiiti ja halvendades terviseteenuste kättesaadavustiv. Koormus tervishoiusüsteemile on suur juba praegu. Näiteks ainuüksi primaarse arteriaalse hüpertensiooni ehk kõrgvererõhktõve diagnoosiga isikuid oli 2023. aastal 127 430, kelle teenuste kulu Tervisekassale oli 6 196 555 eurot, millele lisanduvad ravimite ning töövõimetuse hüvitamise kulud. Tervisekassa 2023. a aruande kohaselt moodustasid haigusseisundite järgi vereringeelundite haigused 16% eriarstiabi rahastusest.vvi Peaaegu 40% kõigist surmadest Eestis on seostatavad muudetava riskikäitumisega, vähene kehaline aktiivsus on riskiteguritest neljandal kohal (peale toitumisriske, tubakat ja alkoholi).vii Strateegias Eesti 2035 esitatud andmetel on ligi 53% tervisekaotusest tingitud riskiteguritest (nt liigne kehakaal) või -käitumisest (nt vähene füüsiline aktiivsus, istuv eluviis)viii. Näiteks olid aastal 2023 Eestis umbes 48% kõigist surmajuhtudest tingitud vereringeelundite haigustestix. Vaid umbes 10% täiskasvanutest Eestis on tervisele vajalikul määral kehaliselt piisavalt aktiivsed iga päevx. Teadusuuringud kinnitavad, et kehaline aktiivsus mõjutab oluliselt südame- veresoonkonnahaiguste ja teiste mittenakkuslike haiguste riski vähenemistxi xii. Piisava füüsilise aktiivsuse korral väheneb näiteks südame-veresoonkonnahaigustesse suremuse risk 20– 30%xiii xiv. Füüsilisel aktiivsusel on oluline roll ka vaimse tervise probleemide ennetamisel ja leevendamisel, enim levinud häiretest näiteks seoses depressiooni ja ärevushäire sümptomite esinemise vähendamisegaxv xvi xvii xviii. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on välja toonud esmatasandi tervishoiutöötajate hea võimaluse edendada kehalist aktiivsust (sh krooniliste haigustega) täiskasvanute seas. Spetsialistid puutuvad regulaarselt kokku patsientidega, kes vajavad kehalise aktiivsuse hindamist ja nõustamist enim. Liikumisaktiivsuse lõimimiseks esmatasandi tervishoidu on WHO välja töötanud ka juhendi.xix Juba 2008. aastal kinnitati valdkondlike ministrite poolt ELi kehalise aktiivsuse edendamise poliitikasoovitused, mille põhjal peavad perearstid, -õed jt tervishoiuspetsialistid olema teadlikud kehalise aktiivsuse olulisusest paljude haiguste ennetamisel ning andma asjakohast nõu kehalise aktiivsuse kohta. Peamise lahendusviisina tuuakse välja nn liikumisretsepti, mille raames füüsiline tegevus määratakse perearsti poolt terviseseisundi parandamiseks või haiguse riski vähendamiseks.xx Eelnevalt viidatud WHO juhend toob liikumisretsepti samuti hea praktikana välja. Ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) elanike tervise edendamise ja haiguste ennetamise juhendis on välja pakutud perearsti liikumisharrastuse retsepti kontseptsioonxxi. Selle kohaselt võib patsiendi nõusolekul suunata tema edasise motiveerimise liikumisharrastusele spetsialiseerunud spetsialistile. Nimetatud spetsialist pakub regulaarset nõustamist ja toetab patsiendi käitumise muutmist pikaajaliselt, tagades pideva jälgimise ja juhendamise. Eestis on liikumisretsepti rakendamiseks vaja eraldi initsiatiivi, kuna senini pole sarnase eesmärgiga mudeleid või laia levikuga praktikaid välja kujunenud. Kuigi enamik perearste peab füüsilist aktiivsust oluliseks, ei rakendata liikumisnõustamist piisavalt sageli. Perearstid tunnevad, et nende teadmised on piiratud ja töökoormus ei võimalda põhjalikku nõustamist.xxii Läbiviidud uuringu järgi on vaid 23% küsinud ja 34% patsientidest saanud perearstilt konkreetseid nõuandeid kehalise aktiivsuse kohtaxxiii. Nõustamine on sagedasem ülekaaluliste ja vanemate patsientide seas, kuid üldine suunamine on ebapiisav.xxiv Tervishoiutöötajad leiavad, et patsientide nõustamisel ja konkreetsete juhiste andmisel on peamiseks takistuseks

3

pädevuse puudumine, liikumisretsepti kontseptsiooni nähakse kasuliku ja vajalikuna.xxv Lisaks pole perearstide puuduse tõttu mõistlik kasutada nende tööaega põhjalikumaks liikumisnõustamiseks. 2017. aastal läbi viidud MTÜ Liikumisretsepti pilootprojekt keskendus 55+ aastaste krooniliste tervisekaebustega inimeste teadlikkuse tõstmisele ja praktilise treeninguvõimaluse pakkumisele. Osalesid 28 inimest kahes rühmas. Tagasiside oli positiivne: 23 inimest jäi treeningutega rahule, 16 sai tervisekaebustele leevendust. Kitsaskohaks oli arstide tagasihoidlik patsientide suunamine.xxvi Liikumisretsepti lahendusviisi seos Eesti 2035 sihtidega Strateegia Eesti 2035 rõhutab vajadust kujundada inimeste hoiakuid ja käitumist tervist hoidvamaks. Üheks Eesti 2035 peamiseks sihiks on „Tervist hoidev inimene“, kes hoolitseb nii oma vaimse kui ka füüsilise tervise eest. Vajalikud muutused hõlmavad tervist hoidva käitumise kujundamist ja riskikäitumise vähendamist, pakkudes ennetusmeetmeid ja nõustamisteenuseid, toetades kogukondlikku lähenemist ja digilahendusi.xxvii Nimetatud digilahenduste arendamine toetaks ka Eesti tervisetehnoloogiate sektorit ja eksporti. Sihi „Tervist hoidev inimene“ saavutamist toetaks Eestis mudeli/ sekkumise loomine, mis annab võimaluse kehalise aktiivsusega seotud tervisenäitajate süsteemseks jälgimiseks esmatasandi tervishoiuteenuste pakkujate poolt ning võimaldab riskitegurite ilmnemisel varajast sekkumist. Riskirühma kuuluvate inimeste kehalise aktiivsuse suurenemine parandab omakorda rahvastiku tervisenäitajaid ning mõjutab positiivselt tervishoiukulusid ja -süsteemi jätkusuutlikkust. Rahvusvahelisi kogemusi Riikide võrdlus. Seni peamine liikumisretsepti rakendamise tulemuslikkuse meta-analüüs kattis 37 uuringut 11 riigist. Liikumisretsepti määramise tulemused osutusid positiivseteks. Sealjuures mõjutasid tulemusi sekkumise karakteristikud nagu sihtrühma kroonilise haiguse tüüp ja järelkontrolli perioodi pikkus. Näiteks diabeediga patsientidega seotud tulemused osutusid paremateks võrreldes rasvunud patsientidega (tõenäoliselt madalama enesehinnangu tõttu, mis takistab neil grupitegevustes osalemist). Pikemad järelkontrolli perioodid olid seotud paremate tulemustega, kuna osalejad nägid neid programmi jätkuna ja jäid kontakti tervishoiutöötajatega.xxviii Rootsi tulemuste näide. Kehalise aktiivsuse retsepti (PAP) on kasutatud üle 20 aasta. Uuringud kinnitavad, et retsepti saanud täiskasvanute kehaline aktiivsus on tõusnudxxix. Programm sisaldab patsiendikeskseid dialooge, individuaalseid soovitusi koos kirjaliku retseptiga ja struktureeritud järelkontrollexxx. Programm on näidanud olulist mõju kehalise aktiivsuse suurendamisel, elukvaliteedi parandamisel ja tervishoiukulude vähendamisel (netosääst iga kroonilise diagnoosiga patsiendi ravi kohta)xxxi. Portugali elluviimise näide. Liikumisretsept on piloteerimisel. Rakendajad rõhutavad katsetamisel kohaliku olukorraga arvestamise vajadust. Näiteks peavad eksisteerima teenusepakkujad, kelle juurde perearstid saaksid patsiente suunata. Lisaks arvestatakse arstide koormatusega. Nõustamisvajaduse selgitamiseks täidab tervishoiutöötaja patsiendiga ühe minuti jooksul ankeedi. Nõustamise jaoks välja töötatud algoritm võimaldab arstil ka selle etapi kiirelt läbida.xxxii Kokkuvõte: vähene kehaline aktiivsus Eestis mõjutab tervena elatud aastate arvu madalat taset ja suurendab tervishoiukulusid krooniliste haiguste, eriti südame-veresoonkonnahaiguste tõttu. Rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused ning näited Rootsist ja Soomest

4

tõendavad, et liikumisretsepti sekkumine võib parandada elanikkonna tervist ja vähendada tervishoiukulusid, toetades Eesti 2035 strateegia sihi „Tervist hoidev inimene“ saavutamist.

2. Projekti eesmärk ja soovitud tulemus  Mh mille alusel hindame, kas soovitud sisuline tulemus saavutati?

Projekti eesmärgiks on töötada välja ja katsetada liikumisretsepti sekkumist, mis:

 suurendaks patsientide kehalist aktiivsust ja vähendaks istuvat eluviisi;

 parandaks nende tervisenäitajaid;

 pikemas perspektiivis leevendaks tervishoiukulude kasvu. Liikumisretsepti sekkumise raames määratakse füüsiline tegevus perearsti poolt terviseseisundi parandamiseks või haiguse riski vähendamiseks. Sekkumise sihtrühm võiks eeldatavalt olla nt kõrgvererõhktõve riskiga patsiendid. Tervisefaktorite osas riskirühma kuuluvate inimeste osas peetakse silmas eelkõige täiskasvanuid vanuses 40-65, kes vajavad abi ja tuge kehalise aktiivsuse suurendamisel, seda nii tervisemurede ennetamiseks kui ka juba olemasolevate probleemide leevendamiseks ja/või raviplaani osana. Katsetamine panustab alljärgnevate hüpoteeside testimisse.

1) Sekkumine loob süsteemse ja esmatasandi tervishoiuspetsialistidele jõukohase võimaluse terviseseisundi tõttu riskirühma kuuluvate inimeste tuvastamiseks ning varakult nende krooniliste haiguste ennetamiseks.

2) Sekkumise rakendamine aitab kujundada positiivse mõjuga ja jätkusuutliku lahenduse patsientide füüsilise aktiivsuse tõstmiseks, tervisenäitajate paranemiseks.

3) Pikemaajaliselt ka surve vähendamiseks tervishoiusüsteemi eelarvele. Projekti soovitud tulemused on järgnevad.

1) Terviseriskide tõttu sihtrühma kuuluvate patsientide varasem märkamine. 2) Patsientide suurem motivatsioon aktiivsema liikumise kaudu oma tervisesse panustada. 3) Patsientide kehalise aktiivsuse tõus. 4) Patsientide funktsionaalse võimekuse paranemine. 5) Patsientide tervisenäitajate paranemine. 6) Patsientide võime jätkata iseseisvalt kehalise aktiivsusega, omades selleks vajalikku

enesekindlust ja kogemusi ning asjakohaseid oskusi ja juhiseid. 7) Patsientide rahulolu projektis osalemise ja saadud kasuga. 8) Eelduste loomine liikumisnõustamise lõimimiseks esmatasandi tervishoiuspetsialistide

igapäevatööga neile motiveerival ja nii ajaressursi kui pädevuste mõttes jõukohasel viisil.

9) Esmatasandi tervishoiuteenuste pakkujate ja liikumistreenerite rahulolu projektis osalemisega ja valmisolek liikumisretsepti sekkumise rakendamise ning laiendamisega jätkata.

Näited soovitud tulemuste peamistest hindamiskriteeriumidest on järgnevad. 1) Vererõhu näitajad: mõõdetakse enne ja pärast sekkumist, positiivse tulemuse jaoks

eeldatakse näitajate taseme püsimist või langust. 2) Kehalise aktiivsuse regulaarsus: patsient tegeleb iseseisvalt liikumisharrastusega

vähemalt kolm korda nädalas. 3) Kehalise aktiivsuse intensiivsus: vähemalt 2,5 tundi mõõduka intensiivsusega kehalist

aktiivsust nädalas. 4) Kehaliste võimete testide tulemused: paranenud tulemused pärast sekkumist ning mõju

püsimine kindlaks määratud nädalate võrra pärast sekkumist.

5

5) Patsientide rahulolu hindamine: tagasiside projektis osalemise kogemuse ja saadud kasu kohta.

6) Oluliste osapoolte rahulolu ja jätkamise valmisoleku hindamine: tagasiside küsimise kaudu.

3. Võimalikud lahendussuunad, projekti uuenduslikkus  Kirjeldage võimalikke erinevaid lahendussuundi, ootusi lahendustele, võimalikku katsetust,

võimalikke takistusi.

 Innovatsiooniprojektid võivad hõlmata probleemidele lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja katsetamist, kuid mitte valmislahenduse hankimist.

 Oodatakse teaduspõhiseid, uuenduslikke lahendusi.3 Kirjeldage olemasoleva info põhjalt projekti uuenduslikkust.

Liikumisretsepti kontseptsioon seisneb kokkuvõtlikult selles, et terviseriskiga või teatud diagnoosidega inimestele antakse kirjalik liikumissoovitus, mille puhul regulaarne treening aitaks parandada terviseseisundit või leevendada haigussümptomeidxxxiii. Sarnaselt teiste riikide kogemustele tuleb ka Eestis katsetada erinevaid viise, et leida korralduslikult sobivaima(d) ja patsientidele avaldatava positiivse efekti osas mõjusaima(d) lahenduse(d) liikumisretsepti kontseptsiooni rakendamiseks, mis on kasutajatele vastuvõetavad ning kulutõhusad. Käesolev projekt pakub uudse lähenemisviisi elustiili- ja krooniliste haiguste ennetamiseks, ühendades ebapiisavate liikumisharjumuste tõttu riskirühma kuuluvad patsiendid esmatasandi tervishoiuteenuste pakkujate, digitaalsete lahenduste ja liikumisharrastuse treeneritega. Projekti elluviimine eeldab tervishoiu-, spordi- ja tehnoloogiasektori koostööd, mis soodustab valdkondadeülest innovatsiooni. Tegemist on teaduspõhise sekkumisega ehk projekti raames viiakse läbi mõju-uuring, mis annab tõenduspõhise ülevaate sekkumise efektiivsusest tervisenäitajate parandamisel. Eestis on uuenduslikud nii lahendussuuna komponendid eraldiseisvana kui nende kombinatsioon:

 esmatasandi tervishoius pole süsteemselt rakendatud patsientide skriinimist ja nõustamist nende ebapiisavast liikumisaktiivsusest tulenevate riskide tuvastamiseks ning ennetamiseks;

 patsientide liikumisharrastuse toetamiseks pole tervishoiusüsteemis süsteemselt kasutatud digitaalseid rakendusi, mis oleksid kohandatud vastavalt teaduspõhistele soovitustele;

 patsiente pole süsteemselt kokku viidud spetsiaalse ettevalmistuse saanud liikumisharrastuse teenusepakkujatega, kelle peamisteks eesmärkideks oleks inimeste motivatsiooni ja oskuste toetamine, et ennetada esmatasandi tervishoiuspetsialistide abil välja selgitatud terviseriske;

 projekti uuenduslikkus seisneb just terviklikus lähenemises, kuna katsetamise sihiks on testida eelpool mainitud komponentide erinevate kombinatsioonide koostoime sujuvust ja mõju.

3 Innovatsioon on uus või täiustatud toode või protsess (või nende kombinatsioon), mis erineb märkimisväärselt

tegija varasematest toodetest või protsessidest ja mis on potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavaks tehtud või tegija poolt kasutusele võetud (protsess). Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav

ja/või korratav uurimistöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida neile uusi rakendusalasid.

6

Projekti käigus katsetatakse kolme lahendussuunda. Nendest kõigi puhul on esimesteks etappideks riskirühma kuuluva patsiendi välja selgitamine ja esmane nõustamine esmatasandi tervishoiutöötaja poolt. Sellele järgneb sõltuvalt lahendussuunast liikumisretsepti välja kirjutamine soovitustega liikumisaktiivsuse tõstmiseks (näiteks 8-12-nädalase perioodi vältel), mille rakendamise toetamiseks:

1. patsiendid mõne välise osapoole või teguri süsteemset toetust ei saa, sealjuures prototüübitakse perearsti poolt kasutatava digitaalse süsteemi edasi arendamist, et retsepti koostamine ja täitmise jälgimine edasiste visiitide käigus oleks standardiseeritud ning mugav;

2. suunatakse patsiendid kasutama liikumisharjumuse kujundamist, püsimist ja jälgimist toetavat digitaalset lahendust, mida on (edasi) arendatud sobivaks just liikumisretsepti sekkumise nõuetekohaseks rakendamiseks. Inimeselt-inimesele täiendavat liikumisnõustamist selle stsenaariumiga ei kaasne;

3. viiakse patsiendid kokku vastava kutse omandanud liikumisharrastuse treeneriga, kes nõustab patsienti edasi ning toetab tema liikumisharrastuse regulaarsust ja kvaliteeti, sealjuures toetab digikomponent info jagamist patsiendi, perearsti ja treeneri vahel.

Siinjuures on oluline märkida, et tegemist on projekti esitajate hinnangul kõige tõenäolisemate lahendussuundadega, mis võivad sekkumise disaini käigus ka muutuda või täieneda. Näiteks on võimalik mudelisse kaasata ka teisi liikumisharrastuse nõustajaid lisaks liikumisharrastuse treeneritele või nende asemel. Samas on just kutsega liikumisharrastuse treeneritel laiapõhjaline ettevalmistus füüsiliste, vaimsete ja sotsiaalsete kompetentside toetamiseks inimestega töötamisel. Võimalik katsetus viiakse läbi neljas perearstikeskuses, kus kaasatakse 300 riskirühma kuuluvat patsienti, neist kolmandik vastavalt:

 kontrollgrupis ehk minimaalse sekkumisega grupis;

 esimeses sekkumisgrupis ehk digitaalse rakenduse prototüüpi kasutavas grupis;

 teises sekkumisgrupis ehk liikumistreenerite tuge saavas grupis. Peale lahendusuundade katsetamist toimub mõju hindamine ja osapoolte tagasiside kogumine ideekavandi teemaplokis „Projekti eesmärk ja soovitud tulemus“ kirjeldatud viisil. Ootused lahendusele ehk millistele tingimustele see peab vastama või milliseid eelduseid aitama luua:

 lahendus põhineb teaduspõhistel meetoditel ja uuringutel;

 lõimitus ehk lahenduste potentsiaal sujuvaks integreerituseks tervishoiusüsteemiga, sh prototüübitakse sekkumist toetavate digitaalsete komponentide liidestumist;

 kasutajasõbralikkus ehk lihtne ja mugav on esmatasandi tervishoiutöötajatel lahendust kasutada ning patsientidel sellest osa saada;

 jätkusuutlikkus ehk väljatöötatud mudel on rakenduslikult toimiv ja laiendatav ning finantsiliselt elujõuline.

Liikumisretsepti kontseptsiooni rakendamisel on mitmeid võimalikke takistusi. Sekkumise disaini ja katsetamise käigus saadavad vastused seoses nendega annavad väärtuslikku infot ka teistele osapooltele ja projektide jaoks, mis puudutavad koostööd esmatasandi tervishoiuteenuste pakkujate ja/või inimeste nõustamise ning nügimisega tervislikumate valikute suunas, sealhulgas olulisematena:

 esmatasandi tervishoiuteenuste pakkujate ja -spetsialistide motivatsioon ja võimekus ennetusse tulemuslikult ning järjepidevalt panustada, sh teiste osapooltega sujuvalt koostööd teha;

7

 patsientide avatus aktsepteerida perearste kui elustiilivalikute nõustajaid ja motivatsioon ning võimekus oma (liikumis)harjumusi muuta digitaalsete abivahendite ja/või spetsialiseerunud treenerite abil;

 digitaalsete komponentide prototüüpide lõimimise võimalused, sh perearstide poolt kasutatavate infosüsteemide ja väliste osapoolte arendatud liikumisharrastust toetavate rakenduste prototüüpide tõrgeteta toimiv ja isikuandmete kaitse nõudeid arvestav turvaline ühildumine.

Pikem võimalike takistuste ja riskide nimekiri koos maandamise meetmetega on loetletud ideekavandi vastavas teemaplokis allpool.

4. Innovatsiooniprojekti (sh katsetuse) elluviimisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed

Risk Mõju Maandamismeetmed

Hanke vaided Madal Projekti ajakava on koostatud selliselt, et hanke läbiviimise ja lahenduse pakkujaga lepingu sõlmimise vahele on arvestatud piisav ajavaru.

Eetikakomiteelt ja Andmekaitse Inspektsioonilt (AKI) lubade taotlemine võtab planeeritust kauem aega

Keskmine Projekti ajakavas on lubade taotlemisel arvestatud ajapuhvriga. Hanke pakkujalt eeldame, et tal on olemas eetikakomitee ja AKI lubade taotlemise kogemus.

Perearstikeskused ei soovi projektist osa võtta või loobuvad projekti keskel

Suur Oleme arvestanud nelja perearstikeskuse kaasamisega. Eesti Perearstide Seltsi andmetel on ennetusest aktiivselt huvitatud keskuseid kindlasti rohkem. Seame pakkujale tingimuseks, et kaasataks perearsti- ja tervisekeskuseid, kus töötab mitmeid perearste, mis välistab loobumise riski ühe või kahe arsti elumuutuste, vähese motivatsiooni vms tõttu.

Digilahenduste prototüüpide arendamine ja integreerimine osutub planeeritust ajamahukamaks ja kulukamaks, sh andmekaitse turvalisuse tagamise vajaduse tõttu.

Kõrge Näeme hanke koostamisel ette, et projekti käigus ei arendata täiesti uusi digilahenduste prototüüpe, vaid neid arendatakse edasi ja integreeritakse juba mõne olemasoleva lahenduse baasil, seda nii seoses perearstiabi digiteenindusplatvormide kui ka patsiendi liikumisaktiivsust toetava digitaalse rakendusega. Seetõttu on pakkujatel olemas valdkondlik kogemus, sh andmekaitse nõuete täitmisega. Lisaks eeldame, et digilahenduse prototüübi pakkuja kaasatakse riskide maandamiseks konsortsiumi, mitte ei jäeta seda tegevussuunda sisse ostetavaks teenuseks.

Perearstid ei soovi digilahendusi kasutama hakata.

Suur Seame hankes tingimuseks, et prototüübitava digirakenduse edasiarendus peab olema integreeritav juba kasutusel oleva(te) perearstiabi digiteenindusplatvormi(de)ga.

Sekkumine osutub mahukamaks kui kaasatud osapooled (tervishoiuteenuste

Keskmine Enne lahenduse elluviimist toimub lahenduse disain, mille käigus analüüsitakse osapoolte kaasamise ja lahendusviiside eeltestimisega läbi

8

pakkujad, kvalifitseeritud liikumisharrastuse treenerid) seda eeldavad.

võimalikud kitsaskohad ning kujundatakse koosloomes osapooltele jõukohased lahendused.

Valimisse on keeruline leida vastavate kaasamiskriteeriumide alusel piisavalt isikuid.

Suur Eeldame, et perearstikeskuste valimis on esindatud suured linnad (Tallinn, Tartu, Pärnu), kus on ühe keskuse kohta rohkem (sh sihtrühma kuuluvaid) patsiente. Lisaks seame hanke tingimuseks, et kaasataks just neid keskuseid, kelle osades nimistutes on noorema vanuserühma väiksem osakaal.

Projekti kaasatud patsiendid loobuvad enne projekti lõppu.

Keskmine Uuringusse kaasatud sekkumisrühma ja kontrollrühma patsientide arvus on seda riski arvesse võetud. Lisaks panustatakse projekti disainimisel sellesse, et patsientide kaasamisel ja motiveerimisel arvestataks käitumisteadlaste soovitustega, see on samuti olulisemaid osasid lahenduse disainist (lisaks perearstikeskuste praktikate ja ressurssidega arvestamisele).

Kaasatud patsientidel tekivad füüsilisest koormusest tingitud terviseriskid või vigastused.

Madal Patsiendid on saanud pädevat nõustamist esmatasandi meditsiinitöötajalt, lisaks toetavad tema liikumisharrastuse arendamist sekkumisgruppides digirakendus või kutsestandardiga liikumisharrastuse treener. Tänu värskele kontaktile perearstiga on patsiendil ka rohkem julgust terviseseisundi halvenemisel abi küsima pöörduda. Lisaks tegeletakse selle riski maandamisega lahenduse disaini käigus.

Uuringu läbiviimist häirib mõni haigusepuhang terviseriski tõttu nii osalejatele, treeneritele kui ka uurijatele.

Keskmine Uurijad peavad olema valmis kohandama uuringute plaani operatiivselt ja kasutama ohutusmeetmeid, mis tagab kõigile osapooltele tervisekaitse.

Projekti käigus toimub patsientide (sh delikaatsete) isikuandmete lekkimine ja/või väärkasutamine.

Suur Kõik patsiendiga kokku puutuvad osapooled saavad juhised järgida isikuandmete turvalise töötlemise põhimõtteid (sh esmatasandi tervishoiuspetsialistid, perearstiabi digiteenindusplatvormide ja liikumisaktiivsust toetavate digitaalsete rakenduste arendajad, kutsega liikumisharrastuse treenerid). Vastavaid riske täpsustatakse ja leitakse maandamis- võimalused lahenduse disaini käigus, sh on lahenduste leidmine eelduseks sisutegevuste alustamisele.

Sekkumise tulemusena ei leita liikumisretsepti kontseptsiooni rakendamisel märkimisväärset

Suur Riigikantselei avaliku sektori katsetamise juhendile tuginedes võimaldab sekkumise läbiviimine aru saada, kas sellisel kujul liikumisretsepti rakendamine annab oodatud tulemusi, millised on selle mõjud ja kõrvalmõjud, samuti saame teadmiseid, kuidas maandada uute ambitsioonikate

9

positiivset tervise kasu, see ei osutu piisavalt kulutõhusaks vms.

ideede rakendamisega seotud riske, mh ka ühiskonna vastuvõttu. Sekkumisprogrammi läbiviimine võimaldab protsessi käigus õppida ja õppetunde arvesse võtta, kuidas liikumisharrastuse suurenemist nii riskirühmades kui tavaelanikkonna seas toetada. Kui ka konkreetne sekkumine täpselt sellisel kujul ei toimi, on kaasatud organisatsioonide (sh Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Tervisekassa) tugev motivatsioon ja vajadus oma eesmärkidest lähtuvalt leida sama sihi saavutamiseks mõni alternatiivne lahendus.

Töörühma ja juhtrühma liikmed on kvaliteetseks panustamiseks muude tööülesannetega liialt koormatud.

Keskmine Töörühma liikmete jaoks on projekti siht ja temaatika osa igapäevaste tööülesannete täitmisest, mis toetab ka muude ametikohaga seotud eesmärkide saavutamist. Juhtrühma töö planeerimisel kasutatakse nõukogu laadsete koostöörühmade töö korraldamise häid praktikaid, sh pikalt ette planeeritud piisavalt hajusad regulaarsed kohtumised mõningate samuti pikemalt ette teada intensiivsemate perioodidega (nt hangete ettevalmistus, tulemuste hindamine). Lisaks kaasatakse vajadusel eksperte väljastpoolt juhtrühma, kes saavad oma ekspertiisiga panustada nii hangete väljatöötamisse, hindamisse kui hangete elluviijate toetamisse ning tulemuste retsenseerimisse. Ekspertide kaasamiseks on projekti eelarves ette nähtud eraldi rida.

5. Võimalikud lahenduste pakkujad  Kirjeldage võimalikke probleemile lahenduste väljapakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid,

teadlased (sh humanitaarteadlased), ettevõtted, kes on teemaga varem tegelenud, mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale).

Eeldame, et lahendusi on võimalik välja pakkuda konsortsiumi vormis, millesse on kaasatud perearstikeskused, uurimisasutused ja ettevõtted. Sealjuures peab konsortsium kombineerima mitmete teadussuundade ekspertiisi (terviseedendus ja ennetus, psühholoogia ja käitumisteadused, digitaalsete sekkumiste arendamise ja hindamise kompetents, tõenduspõhiste sekkumiste disaini ja uurimine jm). Uurimisasutustest näeme lahenduste pakkujatena näiteks TalTechi E-tervise keskust kui Eesti suurimat e-tervise teadus- ja õppekeskust, Tervise Arengu Instituuti, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna instituute (sh Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut), Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituuti. Sekkumisuuringu pakkujaks võivad olla lisaks ülikoolidele ka nt PRAXIS, Heaoluteaduste tippkeskus, Personaalmeditsiini tippkeskus. Igal juhul eeldame, et lahenduste läbiviijatel ja uurijatel on olemas nii Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee kui Andmekaitse Inspektsiooni vastavate lubade taotlemise kogemus. Lahenduse disaini puhul on potentsiaalseteks pakkujateks ka teenusedisaini agentuurid, kellel on kogemus avaliku sektori projektidega.

10

Ettevõtetest on potentsiaalsed lahenduste pakkujad Tervisekassa nõuetele vastavate perearstiabi digiteenindusplatvormide arendajad (Certific OÜ keskkonnaga www.perearst24.ee, Terviseagentuur OÜ keskkonnaga www.eelvisiit.ee, Industry62 OÜ keskkonnaga www.eperearstikeskus.ee) ning liikumisaktiivsust toetavate digitaalsete rakenduste arendajad (nt FitQ, FitSphere, Scult.App, YuMuuv).

6. Projekti meeskond ja töökorraldus  Kirjeldage meeskonna liikmete rolle ja tööjaotust (sh kaasatud osapoolte rollid)

 Kirjeldage projektijuhi varasemat kogemust innovatsiooniprojektide juhtimisega

 Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (ja võimalusel ka teised meeskonna liikmed) projekti panustavad. Kirjeldage asendusvõimalusi.

 Kirjeldage projekti juhtimise korraldust ja koostöömudelit teiste osapooltega. NB! Meeskonna liikmetega peab olema koostöö läbi räägitud!

Projekti meeskonnas osalevad kogenud eksperdid, kes jagunevad vastavalt oma panuse mahule kahe töövormi vahel – projekti igapäevasele elluviimisele keskenduv töörühm ja suurema otsustuspädevusega juhtrühm. Töörühma liikmed panustavad projekti elluviimisse iganädalaselt. Töörühma tööd veab eest projektijuht. Töörühma kuuluvad:

 Maiu Merihein (projektijuht, ca 25% koormus), SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koostöösuhete juht. Roll: projektijuhtimine, sh administreerimine.

 Norman Põder (projektijuhi asendaja, ca 25% koormus), Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik. Roll: katab liikumisharrastuse edendamise kompetentsi.

 Lilli Gross (ca 10% koormus), juhatuse liige, Eesti Pereõdede Ühing. Roll: katab esmatasandil tervishoiuteenuste pakkujate kogemuste ja vajadustega seotud kompetentsi.

 Isabel Paul (ca 10% koormus), Tervisekassa raviteenuste osakonna terve täiskasvanu teenusejuht. Roll: katab esmatasandi tervishoiu korraldamise ja rahastamise kompetentsi.

 Kristin Kuusk (ca 5% koormus), innovatsioonispetsialist, Tervisekassa. Roll: katab patsientide ja perearstikeskuste vahelise suhtlusega seotud infotehnoloogiliste kanalite alase kompetentsi.

 Janne Tomberg (ca 10% koormus) – Harku valla tervisedenduse spetsialist, liikumisharrastuse treener. Roll: katab kohaliku omavalitsuse tasandil tervisedenduse korraldamise ja liikumisharrastuse treeneri kompetentsi.

Juhtrühma liikmed on sisuliselt projekti nõukogu rollis, langetades strateegilisi otsuseid ja andes töörühmale oma ekspertiisist lähtuvalt nõu. Juhtrühma liikmed panustavad projekti elluviimise intensiivsematel perioodidel iganädalaselt (nt hangete menetlemisel ja tulemuste hindamisel), väiksema koormusega ajavahemikel kohtutakse ühe korra kuus. Juhtrühma kuuluvad:

 Diana Ingerainen – Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, Järveotsa Perearstikeskuse juhataja.

 Prof Margus Viigimaa – Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogia teadus- ja arendusjuht, Tallinna Tehnikaülikooli Tervisetehnoloogiate instituudi täisprofessor tenuuris.

 Maivi Parv – Tervisekassa juhatuse liige: strateegiline vaade esmatasandi tervishoiu korraldamisele ja rahastamisele.

11

 Brigitta Õunmaa – Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna tervisekäitumise poliitika juht: strateegiline vaade tervisekäitumise poliitikakujundamisele, -rakendusele ja rahastamisele.

 Tarvi Pürn – Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler: strateegiline vaade liikumisharrastuse edendamisele.

 Risto Raaper - Kultuuriministeeriumi IKT valdkonna juht: strateegiline vaade digitaalsete lahenduste arendamisele, sh liikumisharrastuse edendamise kontekstis.

 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) esindaja osas käivad käesoleva kavandi esitamise seisuga veel läbirääkimised.

Nii töö- kui juhtrühma laiendatakse vajaduspõhiselt peale projekti käigus läbiviidavate hangete tulemuste selgumist, et vältida kaasamise otsustega praeguses ehk ettevalmistavas etapis võimalike huvide konfliktide tekkimist potentsiaalsete pakkujatega. Hanke või hangete tulemusi hindab vastav hindamiskomisjon. Vajadusel kaasatakse kompetentse väljaspool töö- ja juhtrühma liikmeskonda, nt infotehnoloogia valdkonnast. Sealjuures välditakse võimalikke huvide konflikte. Siinjuures on oluline välja tuua, et nii juht- kui töörühma liikmed on panustanud kavandi kontseptsiooni valmimisse nii kohtumiste kui kirjaliku kommenteerimisega alates 2024. aasta kevadest. Sekkumisprogrammi ideekavandi koostamise raames osales töörühma liige Norman Põder 21.-22. mail Küprosel peer learning activity kokkusaamisel, kus üheksa Euroopa riiki tutvustasid oma riigi kogemusi, kuidas kehalise aktiivsuse nõustamine, sh liikumisretsept nende näitel tervishoiusüsteemis toimib, kus on kitsaskohad ja mis on tulevikuplaanid. Projektijuht Maiu Merihein on vedanud erinevaid projekte ja protsesse oma varasemates töökohtades nii Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses kui Kultuuriministeeriumis (sh „Digikultuuri strateegia” koostamine, „Kultuuriministeeriumi strateegiliste partnerite analüüs ja parendusettepanekud”, erinevad protsessijuhtimise kogemused). Ta on läbinud ka Riigikantselei Innotiimi korraldatud esimese šerpade koolituse ning aidanud selle koolitusega paralleelselt Kultuuriministeeriumi tiimi Innosprindi kaudu vabakutseliste loovisikute teemaga.

7. Projektiplaan, sh ajakava ja eelarve sisuliste etappide kaupa  Tegevuste kestus tuua kuude kaupa, aga sidumata neid kindlate kuupäevadega.

 Eelarves summad tuua kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu.

 Lisada eelarve kujunemise põhjendused.

 Soovi korral võib projektiplaani esitada Excelis vm vormingus ideekavandi lisana.

Ajakava koostades on eeldatud, et projekti taotluse rahastusotsus selgub hiljemalt jaanuaris 2025. Projekti kogukestus on 38 kuud. Osa alaetappe toimuvad paralleelselt, sh sekkumise disain ja mõju-uuringu disain, kuna eeldatavad uurimisviisid mõjutavad oluliselt ka kaasatavate patsientide teekonda ja -kogemust.

Etapp 1: Lahenduse loomise ettevalmistus (8 kuud)

 Töörühma ja juhtrühma töö käivitamine

 Sekkumise planeerimine ja hankedokumentide sisuline ettevalmistamine (s.o mahukaim osa esimesest etapist)

 Hankedokumentide tehniline ettevalmistamine

 Hanke läbiviimine

12

 Lepingu sõlmimine eduka pakkujaga

 Täpse koostööplaani koostamine pakkujaga

Etapp 2: Sekkumise disain ja läbiviimise ettevalmistus (10 kuud)

 Osapoolte värbamine

 Koosloomes toimuv sekkumise disain, kuhu on kaasatud kõik olulised osapooled

 IT-lahenduste prototüüpide kujundamine

 Mõju-uuringu disain

 Eetikakomitee ja AKI lubade taotlemine

 Osapoolte koolitamine

Etapp 3: Sekkumise läbiviimine (13 kuud)

 Sekkumise läbiviimine

 Sekkumise mõju jooksev hindamine

 Jooksvate küsimuste ja väljakutsete lahendamine

Etapp 4. Sekkumise kokkuvõte (7 kuud)

 Sekkumise mõju analüüs

 Kulutõhususe analüüs

 Järelduste sõnastamine

 Edasise rahastusmudeli väljatöötamine (kui sekkumine osutub mõjusaks ja kulutõhusaks)

Eelarve (kõigi maksudega) – 982 970 eurot.

Eelarve kujunemise põhjenduste juures on oluline rõhutada, et hangete eelarvete kuluridade struktuur ja maht kujunevad vastavalt eduka konsortsiumi plaanitavatele tegevustele ning tasumäärale. Allolevad kalkulatsioonid on siiski vajalikud peamiste eeldatavate kuluartiklite kindlaks tegemiseks ning summade suurusjärkude valideerimiseks. Ühikuhindade prognoosimisel on arvesse võetud sarnaste hangete maksumusi Riigihangete registrist, eeldatavate pakkujate tasumäärade turuhinda ning puhvrit inflatsioonisurve arvestamiseks projekti elluviimise perioodil.

Sekkumise ja mõju-uuringu disain (3 suunda) – kõigi maksudega 68 200,00 eurot, arvestatud on hanke konsortsiumi töötasudega (400 tundi x tunnihind 100 eurot + km) ja töötubade jt kaasamistegevuste korraldamise tehniliste kuludega (15 000 eurot + km).

Sekkumiste läbiviimine (3 suunda) – kõigi maksudega 491 288,00 eurot, arvestatud on hanke konsortsiumi töötasudega (550 tundi x tunnihind 100 eurot + km) ja osapoolte koolitustega, digilahendus(t)e prototüüpimise, perearstikeskuste osaluskulude ja liikumistreenerite töötasudega (kõik konsortsiumi töötasude välised kuluartiklid kokku 423 088 eurot koos kõigi maksudega).

Mõju-uuringu läbiviimine – kõigi maksudega 203 050,00 eurot, arvestatud on hanke konsortsiumi töötasudega (400 tundi x tunnihind 100 eurot + km) ja valideeritud aktseleromeetrite (s.o kiirendusandurite maksumusega (123 750 eurot + km).

13

Projektijuhtimine – kõigi maksudega 152 532,00 eurot, arvestatud ühe täistööajaga töökohaga (38 kuud x tööandja kulu 4 014 eurot), mis jaguneb projektijuhi ja töörühma liikmete vahel vastavalt koormusele.

Kommunikatsioon – kõigi maksudega 40 000,00 eurot, arvestatud kommunikatsioonijuhtimise (sh kommunikatsiooniplaani koostamine koostöös projektimeeskonna ja kaasatud osapooltega ning selle elluviimise koordineerimine) ja kommunikatsioonitegevuste teostamisega (sh PR- tegevused, meediatöö, erinevates formaatides materjalide loomine eri kanalite jaoks, teavituskampaaniad, sotsiaalmeediatöö).

Ekspertide tasud – kõigi maksudega 27 900,00 eurot, arvestatud 250 tunniga x 90 eurot + km vajaliku juriidilise, digi-, teadus- jm vajaliku ekspertiisi kaasamiseks, mida pole võimalik katta töö- ja juhtrühma liikmete panusega.

8. Projekti tulemuste elluviimine  Kirjeldage kuidas on kavandatud projekti tulemusi rakendada.

 Kas selleks vajalikud ressursid on olemas?

 Kirjeldage valmisolekut pärast innovatsiooniprojekti lõppu tulemusi ellu viia (kui projekt lõpeb positiivsete tulemustega). Nt kas seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis, vms.

 Kas tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus on olemas või tegeletakse selle leidmisega?

 Riskide hindamine. Kirjeldage, kui tulemuste elluviimine sõltub lisaks muudest asjaoludest ja protsessidest (nt seadusemuudatused, eelarve, koostöö teiste valdkondadega vmt). Kuidas plaanite riske maandada, et kirjeldatud eelduslikud tingimused saaks täidetud innovatsiooniprojekti tulemuste elluviimise ajaks?

 Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused mujal avalikus sektoris kasutatavad.

Projekti tulemuste rakendamine on kavandatud läbi liikumisretsepti sekkumise lõimimise Eesti tervishoiu- ja spordisüsteemiga. Olemasolevad ressursid ning koostöö erinevate ministeeriumide ja organisatsioonidega võimaldavad projekti tulemusi efektiivselt ellu viia. Projekti tulemuslikku elluviimist ja jätkusuutlikkuse potentsiaali toetab asjaolu, et see teema panustab lisaks Eesti 2035 sihtidele ka kultuuriministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi haldusala strateegiliste eesmärkide saavutamisse (sh Sport 2030, Rahvastiku tervise arengukava 2020- 2030, Tervisekassa arengukava aastani 2025). Mõlema ministeeriumi motivatsiooni näitab asjaolu, et lisaks panusele käesoleva projekti ettevalmistusse ollakse esindatud projekti töörühmas ja/või juhtide tasandil juhtrühmas. Eesti spordipoliitika alusdokumendi Sport 2030 põhialuste järgi liigub ja spordib aastaks 2030 valdav osa ehk vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Selleks, et kiiremini eesmärgini jõuda, pandi 2022. aasta sügisel alus valdkondade ülesele koostööle liikumisaktiivsuse edendamisel. Vastavalt kultuuri-, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministri kokkuleppele asus liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamist eest vedama kultuuriministeerium. 2024. aastal avalikustati kolme ministeeriumi eestvedamisel ühine liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava (https://liigume.ee/tegevuskava). Liikumisretsepti kontseptsiooni loomine ja kasutuselevõtt on üks nimetatud tegevuskava tegevustest. Liikumisharrastuse treenerid leitakse olemasolevate kutsega treenerite hulgast. 2020. aastal käivitas Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse treeneri erialase kutse väljaandmise, ning 2022. aastal loodud SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus vastutab vastava õppekava ja koolitusprogrammi eest. Liikumisharrastuse treenerite erialased koolitused toimuvad Tallinna

14

Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Praegusel ajahetkel on Spordiregistri andmetel Eestis 61 kutsega liikumisharrastuse treenerit. Järjepidev uute treenerite koolitamine toimub kaks korda aastas. Liikumisharrastuse treenerid toetavad treenitavaid füüsiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete kompetentside arendamisel, et soodustada kehaliselt aktiivset eluviisi. Nad eristuvad tavapärastest eriala treeneritest selle poolest, et ei keskendu sportliku saavutusvõime tõstmisele, vaid inimese füüsilise vormi parandamisele meeldiva liikumistegevuse kaudu. Nende ülesandeks on olla kompetentsed tugiisikud, kes suudavad reguleerida treeningkoormust ja pakkuda asjakohaseid nõuandeid, et motiveerida treenitavaid käitumise muutmiseks.xxxiv Projekti raames kaasatakse 10 liikumisharrastuse treenerit, kes tegelevad patsientidega nii individuaalselt kui ka grupiviisiliselt. Enne projekti algust toimuvad treeneritele koolitused, mis hõlmavad sihtrühma kuuluvate inimeste eripärasid, sealhulgas treeningute sageduse, intensiivsuse, kestvuse ja treeningkava ülesehituse kohta. Kõik treenerid juhendavad ja treenivad inimesi ühesuguse treeningkava alusel statistiliseks võrdluseks, kuid kohandavad seda vastavalt iga treenitava tervislikule seisundile ja võimekusele. Sotsiaalministeeriumi haldusalas toetab projekt otseselt Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 eesmärkide täitmist ja põhimõtete järgimist, sh katuseesmärk „Eesti inimeste oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastate arv kasvavad /-/“ ning põhimõtted nagu „koostöö tervisega seotud eesmärkide saavutamisel“, „innovaatilise lähenemise rakendamine“, „kogukondade ja kohaliku tasandi kaasamine“, „inimese vastutus oma tervise eest ja „tõenduspõhisus“. xxxv Tervisekassa arengukavas aastani 2025xxxvi on üks strateegilistest eesmärkidest terviseteekond, mille alla kuuluvad alaeesmärgid hõlmavad tervisedenduse projektide arendamist ning lahenduste väljatöötamist, leidmaks viise, kuidas liita tervisedenduse projektid toimiva rahastusmudeliga integreerides need senisest enam tervishoiuteenustega ning viia terviseteenused tervishoiuteenuste loetellu. Tervisekassa haiguste ennetamise valdkonna tegevussuunad on samuti personaalsete ennetusteenuste ning kõrgete terviseriskidega (riskipatsientide) jälgimine ning varajane sekkumine, mis põhineb inimese ja tervishoiutöötaja vahel kokku lepitud tervise-eesmärkidel ning personaalsel jälgimismudelil.

Liikumisretsepti kontseptsioon vastab Tervisekassa eesmärkidele ja prioriteetidele, kuid rahastusotsuse tegemiseks on esmalt vaja hinnata pilootprojekti tulemusi ning sekkumise mõju inimese tervisekäitumisele ja tervisenäitajatele ning selle kuluefektiivsust. Tervisekassa huvi on käesoleva katseprojekti käigus saada esmane tõendus liikumisretsepti mõjust inimese tervisekäitumisele ning tervisenäitajatele. Kui projekti käigus leiab tõendust positiivne mõju mõõdetavatele tervisenäitajatele, oleks võimalik liikuda edasi lahenduse skaleerimisega.

Tervisekassa ootus on lisaks tervisemõjule saada tõenduspõhist informatsiooni ka liikumisretsepti kontseptsiooni praktilise toimimise kohta, sealhulgas arvestades lahenduse laiema rakendamisega seotud riske (esmatasandi tervishoiusüsteemi valmidus, digitaalsete lahenduste toimimine, liikumisharrastuse treenerite arv ja piirkondlik jaotus) ning võimalikke lahendusi riskide maandamiseks.

Põhjalik info riskide hindamise ja maandamismeetmete kohta on esitatud käesoleva projekti kavandi 4. teemaplokis. Kuna projekti valdkonnas lahenduste leidmine on korraga kahe ministeeriumi ja nende allasutuste prioriteetide ja arengukavades fikseeritud sihtide seas, näeme madalana riski, et liikumisretsepti sekkumise mõjusaks ja kulutõhusaks osutumisel ei jätkata selle rakendamist ning laiendamist.

15

Kui projekti tulemusena sekkumine siiski mõjusaks ja/või kulutõhusaks ei osutu, on vastavad kogemused ja järeldused avalikule sektorile edaspidiseks väga väärtuslikud, nt seoses sarnaste sekkumiste lõimimisega esmatasandi tervishoidu. Töö- ja juhtrühmas osalevate organisatsioonide mitmekesisus ja projekti elluviimisse kaasatud osapoolte laiem ring koos projekti tulemuste avaldamisega tagavad kogemuste leviku avalikus sektoris laiemalt. Kokkuvõttes on projekti tulemuste elluviimiseks valmisolek olemas, seda tingimusel, et käesolev innovatsiooniprojekt näitab positiivseid tulemusi.

9. Mõju ettevõtlusele  Kirjeldage, kuidas mõjutab projekt teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni erasektoris (otseselt

või kaudsemalt).

Antud projektil on suur potentsiaal suurendada tervise- ja laiemalt heaolutehnoloogiate teadus- ning tõenduspõhisuse tõusu ning panustada tehnoloogiate eksporti. Liikumisretsepti katsetamisega kaasneb projekti elluviimisega digitaalsete tehnoloogiate edasi arendamine seoses:

 nii kontrollgrupi kui sekkumisgruppide puhul Tervisekassa nõuetele vastavate digiteenindusplatvormide ja/või nendega ühilduvate rakendustega, et suurendada nende vastavust tänapäevase inimkeskse ja personaalse meditsiinisüsteemiga. See aitab ka rahvusvaheliselt Eesti kui uuendusliku digiriigi kuvandit ajakohasena hoida, luues uusi ekspordivõimalusi ettevõtjatele;

 ühe sekkumisgrupiga digitaalse rakenduse katsetamise suunal olemasoleva liikumisaktiivsuse jälgimist ja mõjutamist võimaldava äpiga, mille teaduspõhine arendamine annab Eesti tervise- ja heaolutehnoloogia sektorile hea praktika näite ning seega konkurentsieelise ka ekspordis.

Projekti üks suundadest panustab erasektori teenuseinnovatsioonina ka sellesse, et liikumisharrastuse treenerite teenuse kasutamine muutuks arusaadavaks, atraktiivseks ja harjumuspäraseks tervisefaktorite osas riskirühma kuuluvatele inimestele. Seni teatakse treeneritena peamiselt jõusaali personaaltreenereid, rühmatreeningu läbiviijaid või erinevate harrastusspordialade treenereid. Liikumisharrastuse treenerid on aga need, kes saavad igas vanuses inimestele pakkuda treeninguid koos nõustamis-, toetamis- ja motiveerimistoega. Kuna vajadus liikumisharrastuse treenerite järele kasvab, siis tõuseb ka järjest enam huvi liikumisharrastuse treenerikutse omandamise vastu. Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on oma arengukavas seadnud eesmärgiks, et aastaks 2027 on liikumisharrastuse treenerikutsega treenerite arv 120.

10. Seos NUTIKA SPETSIALISEERUMISE valdkondadega  Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on

fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja- teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad).

 Kirjeldage teie projekti võimalike lahenduste seost vähemalt ühe valdkonnaga (rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel).

Digilahendused igas eluvaldkonnas (vt teekaarti)

16

Tervisetehnoloogiad ja - teenused (vt teekaart)

Projekt on seotud prioriteetse suunaga „Inimkesksed ja inimest kaasavad tervisetehnoloogiad ja -teenused“, panustades inimkesksesse ja inimest kaasavasse lähenemisse haiguste ennetamisel, vajades koostööd erinevate valdkondade vahel nagu nt digi-, andme-, meditsiini-, ja käitumisteadused, et välja töötada inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda puudutavaid uusi sekkumisi ning teenuseid. Projekt panustab tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna eesmärki: teaduse ja ettevõtluse koostöös arendada paremaid, kättesaadavamaid ja personaalseid tervishoiuteenuseid.

Kohalike ressursside (toit,

puit, maapõueressursid,

teisene toorme ja jäätmed)

väärindamine (vt teekaart)

Nutikad ja kestlikud energialahendused (vt teekaart)

Kinnitus

☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks

valdkonna ekspertidele.

Allkirjastamine

 Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esitava asutuse juhi/allkirjaõigusliku

juhtkonnaliikme poolt (nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOVi volikogu esimees,

ministeeriumi allasutuse juht/asejuht) ja saata [email protected].

 Palume ideekavand allkirjastada Word (.docx) formaadis.

 Kui ideekavandil on kaasesitajad, tuleb ideekavand allkirjastada ka nende

juhti/juhtkonna liikme poolt.

17

18

i Riigi pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035. Riigikogu poolt vastu võetud 12. mail 2021, https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021- 06/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_1.pdf. ii Eurostat. Healthy life years by sex, https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/hlth_hlye/default/table. iii Sealsamas. iv Sealsamas. v Tervisekassa. www.tervisekassa.ee/koik-teenused. Tervishoiuteenuste kasutuse statistika. vi Isabel Paul (Tervisekassa täiskasvanu teenusejuht). Vastus andmepäringule e-kirjaga (17.10.2024). vii OECD. Eesti: Riigi terviseprofiil 2023. https://www.oecd.org/et/publications/eesti-riigi-terviseprofiil- 2023_cee4e9bd-et.html. viii Riigi pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035. ix Statistikaamet. Surmad põhjuse, soo ja vanuserühma järgi. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD21.px/table/tableVie wLayout2/. x Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. Eesti rahvastiku tervise ja selle mõjurite muutused 2000–2022. Tallinn; 2023. xi Lee IM; Shiroma EJ; Lobelo F; Puska P; Blair SN; Katzmarzyk PT; et al. Effect of physical inactivity on major non-communicable diseases worldwide: An analysis of burden of disease and life expectancy. The Lancet. 2012;380(9838):219–29. xii Kyu HH; Bachman VF; Alexander LT; Mumford JE; Afshin A; Estep K; et al. Physical activity and risk of breast cancer, colon cancer, diabetes, ischemic heart disease, and ischemic stroke events: systematic review and dose-response meta-analysis for the Global Burden of Disease Study. 2013. xiii Sealsamas xiv Wahid A; Manek N; Nichols M; Kelly P; Foster C; Webster P; et al. Quantifying the association between physical activity and cardiovascular disease and diabetes: a systematic review and meta‐analysis. J Am Heart Assoc. 2016;5(9). xv Mammen, G., & Faulkner, G. (2013). Physical activity and the prevention of depression: A systematic review of prospective studies. American Journal of Preventive Medicine, 45(5), 649–657. xvi Schuch, F. B., Vancampfort, D., Richards, J., Rosenbaum, S., Ward, P. B., & Stubbs, B. (2016). Exercise as a treatment for depression: A meta-analysis adjusting for publication bias. Journal of Psychiatric Research, 77, 42–51. xvii Rebar, A. L., Stanton, R., Geard, D., Short, C., Duncan, M. J., & Vandelanotte, C. (2015). A meta-meta-analysis of the effect of physical activity on depression and anxiety in non-clinical adult populations. Health Psychology Review, 9(3), 366–378. xviii Schuch, F. B., Vancampfort, D., Firth, J., Rosenbaum, S., Ward, P. B., Silva, E. S., et al. (2018). Physical activity and incident depression: A meta-analysis of prospective cohort studies. American Journal of Psychiatry, 175(7), 631–648. xix Promoting physical activity through primary health care: a toolkit. World Health Organization, 2021. https://www.who.int/publications/i/item/9789240035904. xx EU Physical Activity Guidelines - Recommended Policy Actions in Support of Health-Enhancing Physical Activity, approved by the EU Working Group "Sport & Health" at its meeting on 25 September 2008, confirmed by EU Member State Sport Ministers at their meeting in Biarritz on 27-28 November 2008. https://health.ec.europa.eu/document/download/97d6f94c-f4bd-4530-a488- c5f97f969a80_en?filename=2008_eu_physical_activity_guidelines_en.pdf. xxi Tervise Arengu Instituut. Kuidas edendada elanike tervist ja ennetada haigusi? 65 ideed kohaliku tasandi organisatsioonidele. Aaben L; Pertel T, editor. 2016. xxii Suija K; Pechter Ü; Maaroos J; Kalda R; Rätsep A; Oona M; et al. Physical activity of Estonian family doctors and their counselling for a healthy lifestyle: a cross-sectional study. BMC Fam Pract. 2010;(11):1–6. xxiii Pechter, Ülle, et al. "Physical activity and exercise counselling: a cross-sectional study of family practice patients in Estonia." Quality in Primary Care 20.5 (2012): 355-363. xxiv Pechter Ü; Suija K; Kordemets T; Kalda R; Maaroos HI. Physical activity and exercise counselling: a cross- sectional study of family practice patients in Estonia. Qual Prim Care. 2012;20(5):355–63. xxv Tikk T. Implementing Liikumisretsept (Physical Activity on Prescription) in Estonian healthcare Based on the views of Estonian medical professionals. [Malmö]; 2020. xxvi Eeva-Liisa Sibul. E-kiri 4.08.2024.

19

xxvii Riigi pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035. xxviii Arsenijevic J, Groot W. Physical activity on prescription schemes (PARS): do programme characteristics influence effectiveness? Results of a systematic review and meta-analyses. BMJ Open 2017;7:e012156. xxix Onerup A; Arvidsson D; Blomqvist Å; Daxberg EL; Jivegård L; Jonsdottir IH; et al. Physical activity on prescription in accordance with the Swedish model increases physical activity: a systematic review. Br J Sports Med. 2019;53(6):383–8. xxx Lundqvist S; Börjesson M; Cider Å; Hagberg L; Ottehall CB; Sjöström J; et al. xxxi OECD. Healthy Eating and Active Lifestyles: Best Practices in Public Health [Internet]. Paris; 2022 [cited 2024 Sep 10]. Available from: https://www.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/healthy-eating-and- active-lifestyles_40f65568-en. xxxii Kehalise aktiivsuse nõustamisele keskendunud peer learning activity Küprosel, 21.-22.05.2024. Ülevaade e- kirjas: Norman Põder (Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik). xxxiii Seth A. Exercise prescription: what does it mean for primary care? British Journal of General Practice. 2014 Jan;64(618). xxxiv SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. https://liigume.ee/wp-content/uploads/2024/05/LH-oppekava- EKR3.pdf. 2024. Liikumisharrastuse treenerite tasemekoolituse õppekava EKR 3 tasemele. xxxv Sotsiaalministeerium. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise- arengukava-2020-2030. xxxvi Tervisekassa. Arengukava 2022-2025. https://www.tervisekassa.ee/sites/default/files/Tervisekassa%20arengukava%202022-2025.pdf.