Ettepanekud eelnõule

Jürgen Ligi rahandusminister Rahandusministeerium Suur – Ameerika 1, 10122 Tallinn Saadetud elektrooniliselt e-posti aadressile: [email protected]

30. oktoober 2024 Vastus Rahandusministeeriumi 09.10.2024 kirjale nr 1.1-10.1/4473-1 Lugupeetud Jürgen Ligi

Täname, et edastasite kooskõlastamiseks krediidiinkassode ja -ostjate seaduse

(KIOS) alusel krediidiinkasso poolt Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete

vormi, koostamise metoodika ja esitamise korra määruse eelnõu ning krediidiostja

kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe korra ja vormide määruse eelnõu.

Käesolevaga esitab Julianus Inkasso OÜ omapoolsed seisukohad ja ettepanekud KIOS

alusel loodavate õigusaktide ühese arusaadavuse ja tõlgendatavuse huvides ning

eesmärgil.

1. KIOS § 2 lg 4 sätestab KIOS´i mitte kohaldumise erisused/välistused. KIOS´it

ei kohaldata krediidilepingu või sellest tuleneva nõude omandamisele või

krediidihaldustegevusele, kui krediidilepingu on sõlminud isik, kes ei ole

krediidiasutus, ja krediidisaaja on muu isik kui tarbija. Rahandusministeeriumi

poolt koostatud ja kooskõlastamiseks edastatud krediidiinkasso aruandluse

määruse eelnõud ei ole kooskõlas KIOS´iga, väljudes KIOS regulatsiooni

raamidest. Krediidiinkasso võib tegeleda KIOS kohaselt ühe või mitme

krediidihaldustegevusega ja omandada või hallata nõudeid, mis tulenevad

muudest lepingutest kui krediidilepingutest. KIOS alusel Finantsinspektsioonile

esitatavad aruanded hõlmavad krediidilepingute haldamise ja krediidilepingute

omandamise ülevaadet, mitte muudest lepingutest (kui krediidilepingutest)

tuleneva omandamise või haldustegevuse ülevaate esitamise kohustust.

Käesoleval juhul on kooskõlastamiseks edastatud aruanded ja vormid

ulatusega, mille kohaselt krediidiinkasso kohustuks Finantsinspektsioonile

esitama ülevaateid ka muude lepingute, kui krediidilepingute, haldustegevuse

ja omandamise kohta. Viidatu esitamise kohustus ei ole kooskõlas KIOS´iga

ületades KIOS regulatsiooni piire, seega vajavad kooskõlastamiseks edastatud

vormid Rahandusministeeriumi poolt täiendavat üle vaatamist ja analüüsimist

ning KIOS’iga kooskõlla viimist.

2. „Finantsinspektsioonile edastatavate krediidiinkasso ning välisriigi

krediidiinkasso filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise

kord“ Lisa 1 „Bilanss“ punkt A. AKTIVA (VARAD) alapunkt 3.2 „ostetud

viivituses krediidinõuded“ ja alapunkt 3.3 „ostetud muud krediidinõuded“.

Viidatud punkti 3.2 ja 3.3 kirje sisust ei selgu täpne krediidinõuete eristamise

loogika. Seadusandja ei ole ka selgitanud, et kui punkt 3.2 hõlmab viivituses

olevaid krediidinõudeid, siis punktis 3.3 käsitletud muud krediidinõuded on

näiteks ostetud kehtivad (mitte võlas olevad krediidinõuded) ehk mitte üles

öeldud võlanõuded. Teeme ettepaneku eeltoodut tulenevalt selgitada punkti

3.3 kirje sisus või seletuskirjas, milliseid nõudeid peab seadusandja silmas

„ostetud muud krediidinõuded“ all ja mis on punkti 3.2 ning punkti 3.3

krediidinõuete tegeliku erisus.

3. „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi

krediidiinkasso filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise

kord“ Lisa 2 „Kasumiarunne“ punkt 3 kehtestab aruanderea struktuuri. Punkti

3.1 „Kirjete identifikaatorid“ punkt 1 „Müügitulu“ alapunkt 1.1 „sh müügitulu

krediidihaldusteenuse osutamisest“ kirje identifikaator 5301 ja alapunkt „sh

muu müügitulu krediidihaldustegevusest“ kirje identifikaator 5302. Punktis 4

„Kasumiaruande kirjete selgitused“ on alapunkti 1.1 „sh müügitulu

krediidihaldusteenuse osutamisest“ selgituseks „Aruandeperioodil

krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 3 lõike 2 määratletud

krediidihaldustegevuse käigus saadud teenustasutulu“ ja alapunkti 1.2 „sh muu

müügitulu krediidihaldustegevusest“ selgituseks „Aruandeperioodil

krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 3 lõikes 2 määratletud

krediidihaldustegevuse käigus saadud muu tulu“.

Teeme ettepaneku punktis 3 ja punktis 4, mille eesmärgiks on kasumiaruande

kirjete määramine ja selgituste avamine ning täpsustamine, kasutatavate

terminite „muu müügitulu“ ja „muu tulu“ kooskõlla viimiseks. Seejärel palume

ka selgitada ja avada mõiste muu „müügitulu või muu tulu“ sisu kas punkti 4

kirjete selgituse juures või seletuskirjas, et aruande esitajatel oleks võimalik

üheselt aru saada ja mõista aruande iga vastava kirje koosseisu kuuluvat

tegelikku sisu ning ulatust.

4. „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi

krediidiinkasso filiaali aruande vormid, koostamise metoodika ja esitamise

korda“ Lisa 3 „Hallatavate krediidinõuete käivete aruanne“ eelnõu tekst ja

seletuskiri on vastuoluliselt tõlgendatav, pealiskaudne ning üldsõnaline, mis ei

ole käesolevas sõnastuses toetavaks ja selgitavaks abiks aruande esitajale:

4.1 eelnõu punktis 3 „Andmete summeerimine“ on muuhulgas termin

„krediidinõude käive“. Punkt 4.13 „Krediidinõude käive“ selgitab, et siin

näidatakse aruande perioodi jooksul haldamiseks võetud krediidinõude

summa. Krediidinõude käibeks on summa, mille ulatuses krediidinõude

haldamiseks võtmise hetkel nõutakse krediidisaajalt sisse

krediidinõudeid. Viidatud termini/mõiste sisu ja täpset hõlmatust termini

„krediidinõude käive“ kohta ei tulene eelnõu seletuskirjast. Seletuskirjas

kohaselt on tegemist justkui krediidinõude saldoga. Mõisted „käive“ ja

„saldo“ on sisult ja tähenduselt erinevad, seega vajab nii lisa kui ka

selgitus lisas ja seletuskirjas täpsustamist. Eelnõu seletuskirja

eesmärgiks peab olema anda selge ja lihtsasti arusaadav selgitus termini

sisu ja hõlmatuse kohta, et vältida aruandes tõlgendamisest tingitud

ebaõigete andmete kajastamist või turuosaliste poolt erinevat

tõlgendamist;

4.2 eelnõu punkti 4.18 „Haldamistasu summa“ teine ja kolmas lause: „Kui

haldamistasu määratluse identifikaatoriks on märgitud 1 „Kuutasu“,

näidatakse siin krediidihalduslepingus fikseeritud igakuise tasu suurus.

Kui haldamistasu määratluse identifikaatoriks on märgitud 2

„Koondsumma“, näidatakse krediidihalduslepingus fikseeritud

lepinguline koondsumma“. Termini „Kuutasu“ ja „Koondsumma“ sisu

selgitust samuti seletuskiri ei ava ega käsitle. Julianus Inkasso OÜ

tegutseb põhimõttel, et krediidinõude haldamistasu on kliendiga

(krediidiandja, krediidiostja) lepingus kokkulepitud % (protsent)

laekunud summalt. St kui deebitor (võlgnik) tasub krediidinõude katteks

makse krediidiinkassole tasub krediidiinkasso klient teenustasu

laekunud summalt. Julianus Inkasso OÜ hinnangul vajab eelnõu

seletuskiri täpsustamist termini „Koondsumma“ sisu hõlmatuse osas või

alternatiivselt, kui „Koondsumma“ termin ei hõlma eelpool kirjeldatud

krediidinõude haldamistasu, eelnõu täiendamist „Protsentuaalse“

termini lisamisega eelnõusse ja vastava selgituse lisamisega eelnõu

seletuskirja.

5. Määrus “Krediidiostja kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe kord ja

vormid” eelnõu § 7 lg 2 ja 4 kohta puudub seletuskirjas seadusandja poolne

selgitus. Palume täpsustada, mida seadusandja peab täpselt silmas

“rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide

kohta, mis lõppevad 2024. aasta 31 detsembril või hiljem”. Näiteks kui

Finantsinspektsioon väljastab krediidiinkassole tegevusloa 15.11.2024.a, kas

sel juhul on tegevusloa saanud krediidiinkassol aruannete koostamise ja

esitamise esimeseks aruandlusperioodiks 15.11.2024.a kuni 31.12.2024.a.

6. Teeme ettepaneku punktis 5 käsitletu täpsustamisel/selgitamisel vaadata

Rahandusministeeriumi poolt üle ka määruse “Finantsinspektsioonile

esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali aruannete

vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” eelnõu § 5 sõnastus,

eesmärgiga ühtlustada KIOS alusel kehtestatavates õigusaktides kasutada

läbivalt sarnast sõnastust õigusakti rakendamise osas (näiteks: tegevusloa

andmise otsusest vs vahetult pärast tegevusloa saamist, viimast on võimalik

tõlgendada mitmel viisi).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Merle Laurimäe Mihkel Veskimägi

juhatuse liige juhatuse liige

Julianus Inkasso OÜ Julianus Inkasso OÜ