Tagasiside Krediidiinkassode ja -ostjate aruandluse määruse eelnõule

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere, Marit!

Edastan FinanceEstonia tagasiside Krediidiinkassode ja -ostjate aruandluse määruse eelnõule.

Heade soovidega

Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht

+372 50 11107 [email protected]

FinanceEstonia seisukohad aruandlusma ̈äruste ja KIOS-i osas 20241030.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANU MÜÜRSEPP PNOEE-46806012746 2024-10-30 15:37:16

MARTIN LÄNTS PNOEE-38503040351 2024-10-30 16:09:41

KAIDO SAAR PNOEE-38104290034 2024-10-30 16:26:45

FinanceEstonia seisukohad aruandlusmääruste ja KIOS-i osas 20241030.pdf

30. oktoober 2024

1 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia arvamus krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso 5iliaali aruannete vormi, koostamise metoodika ja esitamise korra määruse eelnõu ning krediidiostja kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe korra ja vormide määruse eelnõu ning seonduvate nõuete kohta

Täname võimaluse eest avaldada arvamust krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso 4iliaali aruannete vormi, koostamise metoodika ja esitamise korra määruse eelnõu (edaspidi krediidiinkasso aruandlusmäärus) ning krediidiostja kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe korra ja vormide määruse eelnõu (edaspidi krediidiostja aruandlusmäärus) (edaspidi nimetatud koos kui aruandlusmäärused) ning nendega seonduvate nõuete kohta.

MTU@ FinanceEstonia (edaspidi FinanceEstonia) on Eesti 4inantssektori katusorganisatsioon, mis esindab enam kui 90 4inantssektoris tegutsevat ettevõtjat, sh hulgaliselt krediidiasutusi, krediidiandjaid, krediidiostjaid ja inkassoteenuse osutajaid. FinanceEstonia on saanud oma liikmetelt tagasisidet edastatud aruandluse määruste osas ning üldiselt ollakse seisukohal, et aruandluse ühetaoline ja selge kehtestamine turuosalistele on teretulnud. Samuti on FinanceEstonia seisukohal, et krediidiinkasso tegevusloa kohustus omab olulist rolli seni reguleerimata krediidiandmise elukaare etapist ning korrastab turgu. Samas juhib FinanceEstonia tähelepanu, et nii krediidiinkassode ja -ostjate seadus (edaspidi KIOS) kui sellest tulenevad aruandlusnõuded peavad olema turuosalistele selged, ühetaolised ning praktikas ka täidetavad.

Järgnevalt toome välja aruandlusnõuetest ja KIOS-ist tulenevad murekohad ja meie liikmete tagasiside.

I Turuosalistel on kiireloomuline vajadus täpsemate reeglite järele tegevusloa andmise otsustamisperioodil krediidihaldustegevusega jätkamiseks

KIOS-i nõuetest ja seal sätestatud tähtaegadest tulenevalt on tänaseks ebatõenäoline, et valdav osa krediidiinkassodest jõuab enda tegevuse KIOS-i ning sellest tulenevate aruandlusnõuete ja tegevusloa kohustustega 31.12.2024 seisuga kooskõlla viia. Seetõttu on inkassoturu õiguspäraseks toimimiseks ja võlgnike kaitseks kiireloomuline vajadus KIOS rakendussätetes ettenähtud tähtaegade paindlikumaks muutmiseks järgnevatel põhjustel.

1. Seadusandlusest ning aruandlusmäärustest tulenevad tähtajad on ebamõistlikult lühikesed

KIOS jõustus 14.07.2024. Vastavalt KIOS-ile peab alates 01.01.2025 krediidihaldustegevust jätkata sooviv inkassoettevõtja omama tegevusluba, vastama KIOS nõuetele, mh korraldama raamatupidamisarvestust ja aruandlust vastavalt KIOS-is sätestatule. Vastavalt KIOS-ile on aruannete periood kvartal ja aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Krediidiinkassode aruandlusmäärust plaanitakse rakendada aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõppevad juba 2024. aasta 31. detsembril või hiljem. Ka krediidiostjad või asjakohasel juhul nende määratud esindajad, kes esitavad aruandeid KIOS-i alusel, rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõppevad 2024. aasta 31. detsembril või hiljem.

30. oktoober 2024

2 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Aruandlusmääruste eelnõud saadeti turuosalistele aga alles 09.10.2024 ehk vähem kui kolm kuud enne tegevusloa kohustuse kehtestamist ning aruandlusprotsesside kooskõlla viimise nõuet siseriiklikele nõuetele. Otsuse tegevusloa andmise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul arvates kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest, kuid hiljemalt kuus kuud pärast tegevusloa taotluse saamist.

FinanceEstonia juhib tähelepanu, et isegi kui inkassoettevõtjad oleksid esitanud tegevusloa taotluse KIOS- i jõustumise päeval, ei oleks võimalik tegevusluba hiljemalt 01.01.2025 saada, kui Finantsinspektsioon peaks kasutama ära kogu neile seaduse alusel antud menetlusaja. Seega on kiireloomuliselt hädavajalik paindlikumate rakendussätete järele nii KIOS-is kui vastavalt ka aruandlusmäärustes.

2. Aruandluskohustus ja tegevusloa nõuded toovad kaasa ulatusliku mõju nii inkassodele kui ka võlgnikele

Aruandlusmääruste eelnõude seletuskirjas on välja toodud järgnev:

“Eelnõuga kaasnevate muudatuste mõju krediidiinkassodele ei ole täpselt mõõdetav. Küll aga peavad vastavad subjektid tegema teatuid täiendavaid toiminguid, et tagada oma aruannete esitamine Finantsinspektsioonile. See kulu ei tohiks aga hinnanguliselt olla märkimisväärne.”

Antud lähenemine ei vasta FinanceEstonia hinnangul praktikale. Eestis tegelevad inkassoettevõtjad erinevat liiki nõuete omandamise ja sissenõudmisega. Kusjuures paljud neist tegelevad nii krediidiostmise kui ka krediidihaldustegevusega samaaegselt ehk aruandluse nõuete puhul peavad täitma topeltnõudeid. KIOS kohaldamisalasse kuuluvad need inkasso4irmad, kes tegelevad krediidilepingustest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Teadaolevalt tegeleb aga enamik Eestis tegutsevad inkassoettevõtjaid krediidilepingutest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega ja seega võib eeldada, et seadus hakkab edaspidi kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust. Seega on mõju märkimisväärne.

Hoolas inkassoettevõtja, kes soovib oma äritegevusega jätkata, on tänaseks väga suure ajasurve all. KIOS on tegevusloa omamise tähtaja osas range. Tegevusloa taotlus ja esitatav dokumentide pakk eeldab, et inkasso majapidamine on korras. See tähendab, et inkasso toimib vastavalt KIOS-is sätestatule, aruandluse protsessid on paigas, võlgnike huvid kaitstud jm. Ilma paindlikumate KIOS-i ja sellega seotud aruandlusnõuete rakendamisaktide regulatsioonita mõjutab see aga oluliselt kogu inkassoturgu ning välistatud ei ole ka turu moonutamine, kui krediidiinkasso tegevusluba taotlevatel ettevõtjatel ei võimaldata mõistliku pikkusega ja mõistlikel tingimustel üleminekuperioodi, sh ei võimaldata oma tegevusega loa otsustusmenetluse perioodil mõistlikel tingimustel jätkata ning loa saab ebamõistlikult lühikese (so 6 kuu pikkuse tähtaja jooksul) tähtaegselt kätte näiteks vaid 1-2 inkassoettevõtjat.

KIOS-is sisalduvate nõuete ning aruandlusmäärustega on tehtud hulgaliselt muudatusi, mis eeldavad seda, et krediidiinkassod ja krediidiostjad peavad muudatusi tegema oma sisemistes tegevusprotsessides, sh teostama IT tehnilisi arendusi, mis võtab väga palju aega jm ressurssi. Selgitame, et mahukad muudatused eeldavad senise nõuete omandamise ja haldamise protsessi olulist ümberkorraldust ja vastavate IT-arenduste tegemist. Arendused võtavad aega ja hetkel ei ole võimalik isegi hinnata lõplikku arenduste mahtu. Eestis tegutseb ka väikesemaid krediidiinkassosid, kes peavad selle tarbeks ka personali juurde värbama.

Täiendava aruandluse protsessi rakendamine tähendab, et lisaressurssi tuleb suunata krediidiinkassode raamatupidamise osakonda ja ka muudesse osakondadesse, mis tähendab olulises osas tööjõukulude

30. oktoober 2024

3 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

suurenemist. Arvestades asjaolu, et krediidiinkasso peab oma tegevuse viima kooskõlla hiljemalt 31.12.2024, ei pruugi aruandluskohustuse täitmiseks olla turuosalistel piisavalt aega täiendavat ressurssi osakondadesse suunata ja protsesse muuta.

Seetõttu palume kaaluda täiendava tähtaja andmist KIOS-ist tulenevate nõuete rakendamiseks ja jõustada sätted, mis nõuavad krediidiinkasso ja krediidiostjate töö ümberkorraldamist, sätestavad täiendavaid aruandluskohustusi või IT arendusi, et jõutaks vajalikud IT arendused planeerida, valmis saada ning juurutada.

3. Alates 01.01.2025 esineb oluline oht võlgnike huvide ja õiguste kaitsele

KIOS aluseks on Euroopa Liidu poolt vastu võetud direktiiv 2021/2167 (edaspidi direktiiv), mis reguleerib nende inkasso4irmade tegevust, kes tegelevad pangalaenudest (nii tarbijate kui ka ettevõtjate) tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega ja nende ülesostmisega. Direktiivi üheks eesmärgiks on kõrgetasemeline tarbijakaitse. Seega peaks ka KIOS-i üheks selgeks eesmärgiks olema see, et võlgnik, kes on niigi ühiskondlikult haavatavas positsioonis, ei jääks pelgalt seaduses sätestatud tähtaegade tõttu ilma vajalikust kaitsest. Praktilise näite võib tuua järgmise juhtumi puhul:

„Krediidisaaja on võtnud pangast laenu, ent kahjuks jäänud laenumaksetega hätta ning tema nõue on täna loovutatud inkassoAirmale. Inkasso on krediidisaajaga sõlminud antud võlgnevuse tasumiseks maksegraaAiku, mida krediidisaaja kohusetundlikult ning õigeaegselt täidab. Inkassol puudub igasugune tahe heast usus tegutseva krediidisaaja vastu kohtuteed alustada. Inkasso on täna esitanud ka tegevusloa taotluse, ent menetluse võib kesta kuni kuus kuud. “

Nagu eelnevalt viidatud, siis peab inkassoettevõtja taotlema Finantsinspektsioonilt hiljemalt 01.01.2025 tegevusloa ning viima oma tegevuse ja dokumendid KIOS-is sätestatuga vastavusse hiljemalt 31.12.2024 või oma tegevuse nimetatud kuupäevaks lõpetama. KIOS § 3 lg 2 p 1 sätestab, et üheks tegevusluba vajavaks krediidihaldustegevuse liigiks on ka tasumisele kuuluvate maksete kogumine krediidisaajalt.

Oluline on ka ära märkida, et inkassoettevõtja, kes on registrisse kantud ja tegelenud enne KIOS-i jõustumist krediidihaldustegevusega, mis puudutab viivituses olevaid krediidilepinguid ja mille suhtes on enne 2024. aasta 31. detsembrit algatatud kohtu- või täitemenetlus, võib krediidihaldustegevust jätkata kuni 2026. aasta 31. detsembrini ilma, et ta peaks selles tegevuses järgima käesolevas seaduses krediidihaldustegevusele ettenähtud nõudeid (sh omama tegevusluba). Kui nõue on kohtus või täitemenetluses, siis sellega võib edasi toimetada.

Kui aga krediidisaajat ei saa anda kohtusse, sest ta täidab eeskujulikult maksegraa4ikut, siis puudub inkassol KIOS-i rakendussätete praeguse sõnastuse korral õigus edaspidi võlgnikult makseid vastu võtta, kui inkassoettevõtjal ei ole oma parimatele jõupingutustele vaatamata õnnestunud hiljemalt 01.01.2025 tegevusluba veel saada (tegevusloa taotlus on FI-le esitatud). Sellisel juhul peab inkassoettevõtja andma KIOS-i alusel võlgnikule sisuliselt juhise, et viimane ei maksaks enam maksegraa4iku alusel tähtaegselt võlga tagasi, vaid jääks uuesti võlgnevusse, sest inkassoettevõtjal puudub kuni loa saamiseni õigus maksegraa4iku alusel makseid vastu võtta. See omakorda aga kasvatab võlgniku võlakohustuste ulatust ning ei ole kindlasti ei direktiivi ega ka KIOS-i eesmärgiga kooskõlas.

Praktikas tekib ka koheselt probleem, kui võlgnik on võla tasumiseks määranud pangas püsikorralduse või saadab omaalgatuslikult võlasumma siiski inkassole edasi. Ebaselgeks jääb, kas inkasso on kohustatud sellisel juhul pangakonto sulgema, et mitte minna vastuollu KIOS nõuetega? Või tasutud võlasumma võlgnikule tagastama?

30. oktoober 2024

4 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Selline olukord on praktikas äärmiselt kahetsusväärne ja eelkõige kahjustab võlgnikku ennast ning rikub antud regulatsiooni peamist ideed – kaitsta haavatavat osa ühiskonnast ning mitte süvendada võlakohustusi. Samuti saab seesugustel segastel asjaoludel oluliselt kahjustatud inkassoturu usaldusväärsus.

Näiteks tegevusloaga krediidiinkasso tegevuse lõpetamise puhul näeb KIOS § 13 lg 5 ja § 56 lg 3 p 3 ette, et enne ei saagi tegevust lõpetada kui olemasolevad kliendisuhted ei ole lõpetatud või teisele krediidiinkassole üle antud. KIOS-is puudub aga regulatsioon selle kohta, et mis saab sellisel juhul seni tegutsenud krediidiinkasso portfellist (krediidilepingute portfell ju päeva pealt ära ei lõppe), kui 01.01.2025 pole veel tegevusluba saadud, sest Finantsinspektsioon ei ole kohustatud enne kuut kuud taotluse esitamisest otsust tegema. Seega tuleb turuosalistele luua selged juhised, mida saab või tuleb teha tegevusloata isiku krediidiportfelliga ja vastavate pangakontode rahavoogudega.

U@ lalkirjeldatust tulenevalt on nii turuosalistel kui ka võlgnikel selge ning kiireloomuline vajadus täpsemate reeglite järele FI tegevusloa andmise otsustamisperioodiks. Sellega seoses teeb FinanceEstonia ettepaneku reguleerida KIOS-i rakendussätted sarnaselt krediidiandjate- ja vahendate seaduse § 105 lõigetega 3-4.

KAVS § 105. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega

(3) Kui krediidiandja või -vahendaja on esitanud vastavalt käesolevale seadusele tegevusloa taotluse enne 2016. aasta 1. jaanuari ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks ei ole Finantsinspektsioon otsustanud tegevusloa andmist või sellest keeldumist, ei loeta krediidiandja või -vahendaja tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellisel juhul ei ole krediidiandjal või -vahendajal lubatud alates 2016. aasta 21. märtsist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni sõlmida või vahendada uusi krediidilepinguid.

(4) Käesolevas seaduses krediidiandja või -vahendaja poolt krediidi andmisele või krediidi vahendamisele sätestatud nõudeid ei kohaldata krediidilepingute suhtes, mis on sõlmitud enne krediidiandjale või - vahendajale tegevusloa andmist. Kui krediidiandja või -vahendaja annab või vahendab krediiti, sealhulgas annab krediidi krediidisaaja käsutusse, lepingu alusel, mis on sõlmitud enne krediidiandjale või - vahendajale tegevusloa andmist, kohaldatakse krediidi andmisele või krediidi vahendamisele ja sellega seotud toimingutele või asjaoludele alates krediidiandjale või -vahendajale tegevusloa andmisest või hiljemalt 2016. aasta 21. märtsist käesolevas seaduses sätestatut.

FinanceEstonia on seisukohal, et regulatsioon peaks toetama lähenemist, et kui krediidiinkasso on esitanud vastavalt KIOS-ile tegevusloa taotluse enne 01.01.2025 ja nimetatud ajaks ei ole Finantsinspektsioon otsustanud tegevusloa andmist või sellest keeldumist, ei loeta krediidiinkasso tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses.

Leiame, et põhjendatud oleks, kui sellisel juhul ei oleks krediidiinkassol lubatud alates 01.01.2025 kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni tegeleda aktiivselt uute krediidihaldustegevustega, kuid peaks olema lubatud jätkata tegevustega, mis on seotud enne 01.01.2025 alustatud krediidihaldusega (sh sellise krediidihaldusega, mille puhul ei ole nõue veel kohtu- või täitemenetluses). Nii võiks krediidiinkasso enne 01.01.2025 sõlmitud maksegraa4ikute alusel võlasummasid jätkuvalt koguda juhul, kui samal ajal on tema suhtes pooleli tegevusloa menetlus ning taotlus tegevusloa saamiseks on esitatud hiljemalt 31.12.2024. Lisaks sellele võiks olla lubatud tegevused, mis on järgnenud varasematele kohtu- ja täitemenetlustele (nt krediidisaaja suhtes on algatatud maksejõuetus- või pärimismenetlus).

30. oktoober 2024

5 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

II Aruandlusmäärused peavad olema kooskõlas KIOS teiste aruandlusnõuete ja praktikaga

1. FinanceEstonia juhib tähelepanu, et KIOS § 8 lg 1 p 4 alusel on tegevusloa taotluses vajalik esitada äriplaan koos informatsiooniga rahavoogude kohta. Sama sätte lg 2 alusel esitatakse äriplaan vähemalt kolme aasta kohta. Krediidiinkasso aruandlusmääruse kohaselt rahavoogude kohta andmete esitamine ei ole aga nõutud. Turuosalistele jääb arusaamatuks, miks on seaduse ja määruse nõuded erinevad. Sellest tulenevalt leiab FinanceEstonia, et seadusest tulenevad äriplaanis rahavoogude kajastamise nõue on üleliigne, kui samal ajal sellekohast aruandlust inkassoettevõtjalt ei nõuta. FinanceEstonia teeb ettepaneku muuta KIOS § 8 lg 1 p 4 ning kustutada aastabilansside ja Uinantsnäitajate plaanidest rahavoogude näitamise nõue.

2. Aruandlusmääruste eesmärgiks on tagada Finantsinspektsiooni asjakohane järelevalve krediidiinkassode ja krediidiostjate tegevuse üle, milleks on kohustus esitada Finantsinspektsioonile regulaarset aruandlust oma tegevuse üle. Aruandlusmäärused sätestavad Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso aruannete sisu nõuded, sealhulgas aruannete vormid ja aruannetes kasutatud kirjete sisu ning aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra. FinanceEstonia juhib käesolevale tagasisidele lisatud lisas sisalduva tabeli kujul tähelepanu, et teatud andmeid ei ole võimalik krediidiinkassodel esitada, sest need ei vasta turupraktikas toimuvale või nende esitamise eesmärk või sisu on arusaamatu.

LISA: FinanceEstonia tagasiside aruandlusmäärustes sisalduvate identi4ikaatorite kohta

Lugupidamisega

Kaido Saar

FinanceEstonia juhatuse esimees

Martin Länts

FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juht

Anu Müürsepp

FinanceEstonia tegevjuht

LISA FinanceEstonia seisukohad aruandlusmääruste ja KIOS-i osas 20241030.pdf

30. oktoober 2024

1

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Lisa: FinanceEstonia tagasiside aruandlusmäärustes sisalduvate identi6ikaatorite kohta

Andmeliik Viide Põhjendused ja ettepanekud Ettepanekud

Krediidilepingu liigitus (viivituses/toimivad/määratlemata krediidilepingud)

Krediidiinkasso aruandlusmääruse lisa 4 – hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne p-d 2.2 ja 4.5.

Krediidiinkassodele loovutatakse viivituses olevaid lõpetatud krediidinõudeid. Turuosalistele jääb arusaamatuks, mida tähendavad viivituses, ent toimivad/määramata krediidinõuded.

Turuosalised paluvad selgitada, mida peetakse silmas toimivate/määramata krediidilepingute puhul?

Krediidilepingu tüübi identi:ikaatorid (elamiskinnisvaraga seotud tarbijakrediit, kinnisvaraga tagatud muu krediit, sõiduki liising, muu vara liising, vara ost järelmaksuga, muu krediit)

Krediidiinkasso aruandlusmääruse lisa 4 – hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne p 4.7.

Krediidilepingute liikidena on sätestatud kõige vähem levinud krediiditüübid, mida krediidiostjatele loovutatakse ja inkassod haldavad.

Turuosalised teevad ettepaneku määrata krediidilepingute liikidega pigem laiemalt levinud loovutatavad krediidilepingute liigid (nt väikelaen, krediidiliin, järelmaks üldisemalt, mitte ainult vara järelmaks).

Krediidinõude haldamise ulatuse identi:ikaatorid

Krediidiinkasso aruandlusmääruse lisa 4 – hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne p 4.9.

Antud andmetüübi selgitusena on lisatud, et kui krediidinõuet hallatakse osaliselt ja krediidiinkasso nõuab krediidisaajalt sisse krediidilepingust tulenevat krediidinõuet osaliselt, nt ainult põhinõuet või kõrvalnõuet (intress, viivis, leppetrahv või muud kõrvalnõuded) või osaliselt mõlemat, märgitakse krediidinõude haldamise ulatuse identiGikaatoriks 2 „Osaliselt“. Antud käsitlus ei vasta aga praktikale. Praktika kohaselt hallatakse alati krediidilepinguid tervikuna.

Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaator välja jätta, sest krediidilepinguid hallatakse alati tervikuna.

Krediidisaajate arv Krediidiinkasso aruandlusmääruse lisa 4 – hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne p 4.11.

Kui võtta aluseks määratud krediidilepingu tüüpe, siis nt kui krediidisaajal on viivisvõlas viis erinevat krediidilepingut (s.o erinevad võlausaldajad, ühel võlausaldajal on erinevad tooted jne), aga tüübiks võiks määratleda muu krediit ja seega summeeritakse 1 kord? Siinkohal jääb turuosalistele arusaamatuks, mida öelda tahetakse või mis sellise info esitamise eesmärk.

Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaator välja jätta, sest arusaamatuks jääb antud andmerea esitamise eesmärk või täpsustada, millisel eesmärgil antud andmekirjet on vaja esitada.

Krediidinõuete arv Krediidiinkasso aruandlusmääruse lisa 4 – hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne p 4.13.

Turuosalistele jääb arusaamatuks, mida tuleks krediidinõuete tükiarvu puhul näidata.

Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaatorit täpsustada.

30. oktoober 2024

2

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Krediidinõude bilansiline jääk Krediidiinkasso aruandlusmääruse lisa 4 – hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne p 4.16.

Selgituse kohaselt on krediidinõude bilansiliseks jäägiks omandatud krediidinõude summa soetusmaksumuses, millest on maha lahutatud krediidisaaja poolt tehtud krediidinõude tagasimaksed.

Turuosalised selgitavad, et antud arvutamisviisiga tuleb paljud nõuded näidata miinusmärgiga. Näide:

Nõue kogusumma 100 eurot, mis osteti hinnaga 30% ehk soetusmaksumus on 30 eurot. Võlgnik on teinud tagasimakse summas 70 eurot.

Punktis 4.16 arvutusmeetodi kohaselt krediidinõude bilansiline jääk on 30 (soetusmaksumus) – 70 (võlgniku poolt tehtud tasumised) = - 40 eurot.

Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaatorit täpsustada.

Allahindlus Krediidiinkasso aruandlusmääruse lisa 4 – hallatavate krediidinõuete jääkide aruanne p 4.17.

Turuosalistele jääb arusaamatuks, mida peetakse silmas ”allahindlusena” viivituses oleva krediidilepingu puhul.

Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaatorit täpsustada.

Üldine kommentaar Lisale 4 UW ldise tagasisidena toob FinanceEstonia esile seda, et erinevate identiGikaatorite osas on oodatud täpsustus, kas antud andmeid tuleb esitada nõude kaupa, portfellide kogu ulatuses või portfelli kaupa.

Krediidinõude omaniku identi:itsaatorid

Krediidiinkasso aruandlusmääruse lisa 3 – hallatavate krediidinõuete käivete aruanne p 4.1.

Turuosalised paluvad täpsustada, kuidas kvaliGitseerida ettevõtted, kes on nii krediidiostjad ning krediidiinkassod (sh käsunduslepingu alusel pakuvad sissenõudmisteenuseid ning saavad selle eest teenustasu). Kas selliseid ettevõtteid tuleks kvaliGitseerida krediidiostjana (3) või aruandva krediidiinkassona (4)?

Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaatorit täpsustada.

Krediidinõuete haldamise ulatus Krediidiinkasso aruandlusmääruse lisa 3 – hallatavate krediidinõuete käivete aruanne p 4.8.

Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud krediidinõue on aruandva krediidiinkasso hallata krediidilepingust tuleneva kogunõude ulatuses või ainult osaliselt. Praktikas hallatakse viivituses olevaid krediidinõudeid vaid kogu ulatuses. Võimalusel palume täpsustada, mida peetakse silmas sõnaga “hallata”?

Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaatorit täpsustada.

Krediidinõude osa identi:ikaatorid

Krediidiinkasso aruandlusmääruse lisa 3 – hallatavate krediidinõuete käivete aruanne p 4.9.

Osteti nõue, mis koosnes nii põhi- kui ka kõrvalnõudest. Võlgnik on teinud makseid, mis läksid põhisumma katteks, ning maksmata jäid ainult kõrvalnõuded. Kas sellisel juhul punktis 4.9 peab näitama vastavalt olukorda kõrvalnõudena (2) või põhinõude ja kõrvalnõudena (3)?

Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaatorit täpsustada.

30. oktoober 2024

3

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Krediidinõude käive Krediidiinkasso aruandlusmääruse lisa 3 – hallatavate krediidinõuete käivete aruanne p 4.13.

Kas siin on silmas peetud kuulaekumisi? Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaatorit täpsustada.

Krediidinõude loovutamise väärtus

Krediidiinkasso aruandlusmääruse lisa 3 – hallatavate krediidinõuete käivete aruanne p 4.14.

Praktikas ostetakse portfelle, milles sisaldub sadu nõudeid. Jääb arusaamatuks, millist väärtus tuleb selle andmeindiGikaatori puhul raporteerida?

Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaatorit täpsustada.

Krediidihalduslepingu algus- ja lõpukuupäev

Krediidiinkasso aruandlusmääruse lisa 3 – hallatavate krediidinõuete käivete aruanne p-d 4.15 ja 4.16.

Forward=low tüüpi lepingute puhul ei ole võimalik lepingu kestuse ajal lõpukuupäeva selgeks määrata.

Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaatorit täpsustada.

Haldamistasu määratluse identi:ikaatorid

Krediidiinkasso aruandlusmääruse lisa 3 – hallatavate krediidinõuete käivete aruanne p 4.17.

Näide krediidihalduslepingus haldamise eest saadav tasu on lepingus Gikseeritud põhivõla sissenõudmise eest on x %, kõrvalnõuete sissenõudmise eest on y % , tasu makstakse laekunud summade eest – kuidas seda raporteerida? Siin ei ole arusaadav, milline on identiGikaator juhul, kui haldamistasu on kokkulepitud protsent igakuiselt tegelikult laekunud summadelt.

Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaatorit täpsustada.

Aruande vormi esitaja Krediidiostja aruandlusmääruse lisa 1 – krediidiostja või tema määratud esindaja andmed

Palume täiendavalt selgitada kes peaks antud aruande vormi esitama? Kas krediidiandja, kes on loovutanud nõuded krediidiostjale, peaks selle lisa 1 nimetatud aruande igakordselt esitama või tuleb see aruanne esitada vaid erandjuhtumil, mis on määratletud KIOS § 65, millest tulenevalt kui krediidiostja on nimetanud krediidihaldusega tegelema krediidiinkasso, krediidiasutuse või krediidiandja või muu määratud esindaja, siis täidab käesoleva seaduse §-dest 63 ja 64 tulenevaid kohustusi eelnimetatud krediidiinkasso, krediidiasutus või krediidiandja või tema muu määratud esindaja.

Turuosalised teevad ettepaneku täpsustada, kes peaks antud aruande esitama?

Krediidiostja või tema määratud esindaja identi:ikaator

Krediidiostja aruandlusmääruse lisa 2 – loovutatud krediidilepingute aruanne p 4.2 ja krediidiostja aruandlusmääruse lisa 1 – krediidiostja või tema määratud esindaja andmed

Selgitusena on kirjas, et siin näidatakse esitatavas aruandes kasutatav unikaalne number, millega tähistatakse aruandereal esitatud krediidiostja või asjakohasel juhul tema määratud esindaja. Krediidiostja või tema määratud esindaja identiGikaator peab kokku langema krediidiostja või tema määratud esindaja andmete aruandes esitatud identiGikaatoriga.

Palume selgitada, kus on leitavad krediidiostja või tema määratud esindaja identiGikaatorid (unikaalsed numbrid), et krediidiandja saaks need aruandesse märkida. Palume täpsustada identiGikaator mõistet (s.t mida see sisaldab).

Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaatorit täpsustada.

30. oktoober 2024

4

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Loovutatud krediidilepingute liigi identi:ikaatorid

Krediidiostja aruandlusmääruse lisa 2 – loovutatud krediidilepingute aruanne p 4.3.

Selgituses on kirjas, et siin näidatakse, kas krediidiostjale loovutatud krediidileping on tarbijakrediidileping või mitte. Tarbijakrediidileping on võlaõigusseaduse § 402 lõike 1 kohaselt krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Kuivõrd aruandes sisaldub rida „ei ole tarbijakrediidileping“, siis palume täpsustada kas aruandes tuleb kajastada ka muud loovutatud lepingud, mis ei ole oma olemuselt tarbijakrediidilepingud. Kui jah, siis palume selgitada mis liiki lepingud. Näiteks Eesti Pangale tuleb aruandes kajastada ka muude lepingutega seotud infot, nt Ginantseerimislepingud (liising ärikliendile); järelmaks, mis ei lähe tarbijakrediidi mõiste alla (ostu-müügilepingu osamaksete tasuta ajatamine).

Küsimuse selgus on äärmiselt oluline planeeritavate arenduste vaatest.

Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaatorit täpsustada.

Aruande struktuur. Krediidinõude suurus

Krediidiostja aruandlusmääruse lisa 2 – loovutatud krediidilepingute aruanne p 4 5

Palume selgitada, kas krediidinõude suuruse osas tuleb märkida põhiosa ja intressid kokku või peab need summad eraldi välja tooma.

Turuosalised teevad ettepaneku antud identiGikaatorit täpsustada.

Krediidilepingu tagasi loovutamise identi:ikaator

Krediidiostja aruandlusmääruse lisa 2 – loovutatud krediidilepingute aruanne p 4.4.

Siin näidatakse juhul, kui aruande esitajaks on krediidiostja, kas krediidiostja loovutas krediidinõude algsele krediidiostjale, krediidiasutusele või krediidiandjale tagasi või mitte (st kas kasutati regressiõigust või mitte). Tagasi loovutamise korral märgitakse krediidilepingu tagasi loovutamise identiGikaatoriks 1 „Tagasi loovutamine“. Kui tagasi loovutamist ei toimunud või kui aruande esitajaks on krediidiasutus või krediidiandja, märgitakse krediidilepingu tagasi loovutamise identiGikaatoriks 0 „Määramata“.

Selguse huvides palume täpsustada, et kui krediidiostja loovutab krediidilepingu tagasi krediidiandjale, siis kas krediidiandja peab tagasi loovutuse selle toimumise kvartali aruandes raporteerima? Kui peab raporteerima, siis kas krediidiandja peab alati märkima tagasi loovutamise identiGikaatoriks „määramata 0“ ja ei pea muid andmeid esitama ühelgi juhul.