Ettepanek

EELNÕU

30.10.2024

Rahandusministri 6.oktoobri 2008.a määruse nr 29

„Maksu- ja Tolliameti põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Rahandusministri 6.oktoobri 2008.a määruse nr 29 „Maksu- ja Tolliameti

põhimäärus“ muutmine

Rahandusministri 6. oktoobri 2008. a määruses nr 29 „Maksu- ja Tolliameti põhimäärus”

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Ameti struktuuriüksuse allüksused ja nende allüksused võivad asuda ka väljaspool Tallinna.“;

2) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

„§ 41. Ameti nimetuse ametlik lühend

Ameti nimetuse ametlik lühend on MTA.“;

3) paragrahvi 7 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) maksuvõlgade ja muude tasumata rahaliste kohustuste sissenõudmine ning sissenõudmisega

seotud tegevused;“;

4) paragrahvi 7 punktis 5 asendatakse sõna „ühenduseväliste“ sõnaga „liiduväliste“;

5) paragrahvi 7 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) kaupade ebaseadusliku käitlemise tõkestamine nii siseriiklikult kui ka kaupade Eestisse või

Eestist välja toimetamisel, sealhulgas rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi

Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud keelu tagamiseks;“;

6) paragrahvi 7 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „avastamisega“ sõnadega „ning nende

süütegude menetlemine“;

7) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:

„121) maksukorralduse seaduse §-s 911 sätestatud siduvate eelotsuste tegemine;“;

8) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 171 järgmises sõnastuses:

„171) vedelkütuse käitlemise tegevuslubade väljastamine ja riikliku järelevalve teostamine

vedelkütuse käitlemise üle vedelkütuse seadusega määratud ulatuses;“;

9) paragrahvi 7 punkt 18 sõnastatakse järgmiselt:

„18) riigisisene ja rahvusvaheline koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega;“;

10) paragrahvi 12 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) siduvate eelotsuste koostamine;“;

2

11) paragrahvi 211 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „nõuete“ tekstiosaga „,sealhulgas

maksukorralduse § 3 lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud tasude“;

12) paragrahvi 212 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „maamaksu,“

tekstiosaga „mootorsõidukimaksu,“ ning asendatakse tekstiosa „lõikes 4 nimetatud maksete ja

tasudega“ tekstiosaga „lõike 4 punktis 1 nimetatud maksetega“;

13) paragrahvi 29 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „ning korrad,“ tekstiosaga „või

annab volituse halduseeskirjade kehtestamiseks,“;

14) paragrahvi 29 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „haldusakte“ sõnadega „või annab

volituse struktuuriüksuste teenistujatele nende haldusaktide allkirjastamiseks“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025.aasta 1.jaanuaril.

Jürgen Ligi

(allkirjastatud digitaalselt)

Minister

Merike Saks

(allkirjastatud digitaalselt)

Kantsler

Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn / Eraklientide nõustamine +372 880 0811 / Äriklientide nõustamine +372 880 0812 [email protected] / www.emta.ee / Registrikood 70000349

Rahandusministeerium [email protected]

Meie 31.10.2024 nr 6-5/025342

Ettepanek Maksu- ja Tolliameti põhimääruse muutmiseks Käesolevalt teeme ettepaneku muuta rahandusministri 06.10.2008.a määrust nr 29 “Maksu- ja Tolliameti põhimäärus”, ühtlasi esitades vastava eelnõu ja selle seletuskirja kavandid. Muudatused seonduvad vajadusega ajakohastada Maksu- ja Tolliameti ning ameti struktuuriüksuste põhiülesandeid, samuti lisada ameti toimimisse veelgi enam paindlikkust, seades eesmärgiks toetada maksu- ja tollivaldkonna arengute ja poliitikate elluviimist. Muudatused on kavandatud jõustuma 01.jaanuaril 2025.a. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raigo Uukkivi peadirektor Lisa: määruse eelnõu ja seletuskirja kavandid Eero Kosk, [email protected]

Seletuskiri rahandusministri määruse

„Rahandusministri 6.oktoobri 2008.a määruse nr 29

„Maksu- ja Tolliameti põhimäärus“ muutmine“ eelnõule

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse rahandusministri 06.oktoobri 2008.a määrusega nr 29 kinnitatud

„Maksu- ja Tolliameti põhimäärust“1 seonduvalt vajadusega ajakohastada Maksu- ja Tolliameti

ning tema struktuuriüksuste põhiülesandeid, samuti lisada ameti toimimisse veelgi enam

paindlikkust, seades eesmärgiks toetada maksu- ja tollivaldkonna arengute ja poliitikate

elluviimist.

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel, millise sätte kohaselt

kehtestab minister ameti põhimääruse.

Määrus jõustub 1.jaanuaril 2025.a.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka MTA ja amet)

juriidilise osakonna õigusloome jurist Eero Kosk (e-post [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected]) ning keeleliselt toimetas

personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahvis 1 tehakse MTA põhimääruses järgmised muudatused:

Punktis 1 täpsustatakse, et kuigi formaalselt võttes asub MTA Tallinnas ja ameti postiaadress

on Tallinn Lõõtsa 8a, siis MTA toimib üle Eesti ning rida allüksuseid ja nende allüksuseid

asuvad väljaspool Tallinna. Näitena olgu toodud uurimisosakonna Ida, Lõuna ja Lääne talitused

– mis paiknevad Eesti eelnimetatud regioonides –, samuti teenindusbürood ja tollipunktid2.

Punkt 2 kannab eesmärki lahendada aastatepikkune segadus Maksu- ja Tolliameti nimetuse

lühendi ümber. Maksu- ja Tolliamet on võtnud aastaid tagasi enese jaoks kasutusele lühendi

MTA, seda ka võimaluste piires asutusest välja signaliseerides, kuid häirivalt tihti – sealhulgas

seaduseelnõude väljatöötamiskavatsustes ning seaduste ja määruste eelnõude seletuskirjades –

kohtab kombinatsiooni EMTA, mis aga on omane Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale. Vt

siinkohal lühendi EMTA kasutamist Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia veebilehel

https://eamt.ee/uldinfo/oigusaktid-ja-juhendid/, samuti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

seaduse3 ametlikku lühendit, milleks on EMTAS. Lühendi MTA sätestamine ameti

1 Rahandusministri 06.oktoobri 2008.a määrus nr 29 Maksu- ja Tolliameti põhimäärus

Avaldamismärge: RT I, 12.10.2023, 17. 2 Vt MTA teeninduskohtade loetelu https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-

kontakt/kontaktid/teeninduskohad 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/114032019002

põhimääruses annab praktikas vajaliku selguse, mõjudes ühtlasi veenvalt ametivälistele

isikutele ja institutsioonidele – sealhulgas kohtule –, kui nad koostavad dokumente, kus

mainitakse Maksu- ja Tolliametit.

Punktis 3 tehtav muudatus on kantud asjaolust, et senine redaktsioon maksuvõlgade

sissenõudmine, maksuvõla tasumise ajatamine, maksuvõla mahakandmine ja kustutamine on

liialt kitsas, hõlmamata muid riiginõudeid, mille sissenõudmise ja sellealaste tegevustega MTA

samuti tegeleb. Olgu siinkohal näitena toodud 1) kohtumenetlusest tulenevad avalik-õiguslikud

rahalised kohustused, sealhulgas kassatsioonikautsjon ja riigilõiv; 2) prokuratuuri lahenditest

tulenevad avalik-õiguslikud rahalised kohustused; 3) riigile üle läinud elatisnõude ja alaealise

lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi makstud tasu; 4)  Kaitseressursside Ameti

otsustest tulenevad avalik-õiguslikud rahalised kohustused, – millised objektid aga ei ole

käsitletavad kui maksuvõlg MKS § 32 tähenduses.

Punktis 4 tehakse terminoloogiline parandus, kasutades edaspidi sõna „ühenduseväliste“

asemel sõna „liiduväliste“, kuivõrd terminit liiduväline kasutatakse läbivalt liidu tolliseadustiku

eestikeelses ametlikus tõlkes4, samuti tolliseaduses5.

Punktis 5 tuuakse võrreldes senise redaktsiooniga paremini esile, et kaupade ebaseadusliku

käitlemise tõkestamine on fokusseeritud õigusaktidest tulenevate nõuete järgimisele nii

siseriikliku käitlemise puhul (näiteks jaekaubanduses teostatav kontroll maksumärgistamisele

kuuluva alkoholi ja tubakatoodete üle) kui kaupade sisse- ja väljaveol (enamjaolt – tollipiiril).

Siinkohal tasub eraldi rõhutada MTA rolli rahvusvahelistest sanktsioonidest kinnipidamise

tagamisel vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse6 § 11 lg 3 p 4, milline tegevus on

viimasel ajal eriti hoogustunud7.

Punktis 6 täpsustatakse, et senises redaktsioonis sedastatule – ühiskonna ja majanduse

kaitsmine maksu- ja tollialaste süütegude ennetamisega, tõkestamisega ja avastamisega –

järgneb õiguspärase ja muidu loogilise sammuna vastavate süütegude menetlemine.

Punktis 7 tuuakse ameti ülesannete all esile oluline tegevusvaldkond, milleks on siduvate

eelotsuste andmine8. Siduva eelotsusega annab MTA maksukohustuslase taotlusel siduva

hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta. Siduva

eelotsuse taotlusi laekus 2022.a – 16, 2023.a – 24 ja 2024.a üheksa kuuga – 17. Lahendini

jõudsid neist9 2022.a – 13, 2023.a – 18 ja 2024.a üheksa kuuga – 16.

Punktis 8 tuuakse ameti ülesannete all esile – kõrvuti hasartmängude tegevuslubade ja

korralduslubade väljaandmise ning tegutsemisega hasartmängu järelevalveasutusena –, et

niisamuti tegeleb amet vedelkütuse käitlemise tegevuslubade väljastamise ja riikliku

järelevalve teostamisega vedelkütuse käitlemise üle. Vt siinkohal vedelkütuse seadus10,

vastavalt § 19 lg 1 ning § 20 lg 1 p 2 ja lg 3.

Punktis 9 tehtav muudatus on kantud asjaolust, et senine redaktsioon /ameti/ koostöö teiste

ametiasutuste, välisriikide asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

on liialt kitsas, hõlmamata ameti mitmeid häid koostööpartnereid. Olgu siinkohal näitena

toodud Tervisekassa ja Eesti Töötukassa (mis on oma õiguslikult vormilt avalik-õiguslikud

4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32013R0952 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/107062024024 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/107062024020 7 Vt ka https://emta.ee/uudised/mta-viimase-kuu-ajaga-tuvastanud-eesti-venemaa-piiril-ligi-600-rikkumist 8 Vt ka https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tasumine-volad/siduvad-eelotsused 9 Asjaolud, mis tingivad eelotsuse andmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise, on sätestatud vastavalt

MKS § 912 lg 1 ja § 917 lg 1. 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024022

juriidilised isikud) ning Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti

Liikluskindlustuse Fond (mis on oma õiguslikult vormilt MTÜ-d).

Punktis 10 sätestatakse siduvate eelotsuste koostamine juriidilise osakonna ühe

põhiülesandena. Faktiliselt toimib see nii juba täna.

Punktides 11 ja 12 tehakse täpsustused MTA tulude osakonna (edaspidi TUO) ja tulumaksu

osakonna (edaspidi TMO) tegevusvaldkondades. Kui seni on MKS § 3 lõikes 4 esitatud

maksete ja tasude kataloog11 sätestatud tervikuna kui TMO tegevusvaldkond, siis senise

praktika pinnalt on otstarbekas jätta TMO-le vaid kogumispensionide makse ja

töötuskindlustusmaksega seonduv ning muu (s.o keskkonnatasud ja teekasutasu) sätestada

TUO tegevusvaldkonnana. Ühtlasi – pidades silmas eesmärki, et igal maksukorralduse seaduse

§-st 3 (Maksusüsteem) tuleneval teemal oleks n.ö omanik – lisatakse TMO tegevusvaldkonna

hulka 01.jaanuarist 2025.a kehtima hakkava mootorsõidukimaksuga seonduv. Olgu siinkohal

ka märgitud, et ettevalmistavaid tegevusi mootorsõidukimaksu rakendamiseks on 2024.a vältel

viidud läbi just TMO-s.

Punktis 13 antakse ameti peadirektorile pädevus volitada ameti sisemiste, haldusvälistele

isikutele mittesuunatud regulatsioonide kehtestamist allapoole. Nimetatu kannab kitsamalt

eesmärki vähendada pika otsustusahela tulemusel tekkivat bürokraatiat, laiemalt – tugevdada

ameti strateegiliste eesmärkide elluviimist.

Allapoole volitamise võimaluse loomisel on eeskätt peetud silmas peadirektori asetäitjaid, kelle

puhul on otstarbekas, et nemad kehtestavad spetsiifilisi eeskirju oma valdkonna sees (näiteks

peadirektori asetäitja maksude alal kinnitab maksuaudiitori käsiraamatu ja peadirektori asetäitja

arenduste alal – teenindusbüroodes hea klienditeeninduse juhendi), kuid fookuses on ka

osakonnajuhatajate tasand (näiteks osakonna töökorralduse kehtestamine). Kindlasti ei ole

kavas delegeerida allapoole ametiüleste regulatsioonide kehtestamist. Seega näiteks ameti

sisekorraeeskiri ja ameti teabehalduse kord jäävad jätkuvalt ameti peadirektori kehtestada.

Punktis 14 kõrvaldatakse ekslik arusaam, justkui ameti peadirektoril on maksuhalduri

haldusaktide andmise ainupädevus. Maksukorralduse seaduse § 46 lg 5 kohaselt maksuhalduri

haldusaktile kirjutab alla maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud ametnik, mis

tähendab, et lisaks ameti peadirektorile võivad maksuhalduri haldusakte allkirjastada samuti:

1) peadirektori asetäitjad, kelle sellekohane pädevus tuleneb otse seadusest; 2) madalama

teenistuskohaga ametnikud, kui neile on ameti peadirektori poolt antud sellekohane volitus.

Viimati nimetatu toimib MTA praktikas juba aastaid, vt ameti peadirektori käskkirjadega MKS

§ 46 lg 5 alusel osakondade teenistujatele antud volitusi, mis on avalikult kättesaadavad ameti

veebilehel12.

Paragrahvis 2 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev, milleks on 1.jaanuar 2025.a.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Küll korrastatakse § 1 p-s 4 MTA põhimääruse

senist terminoloogiat („liiduväline“ vrs „ühenduseväline“).

11 MKS § 3 lõikes 4 nimetatud maksed ja tasud on järgmised:

1) kogumispensionide makse ja töötuskindlustusmakse;

2) saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu;

3) teekasutustasu. 12 https://emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/maksu-ja-tolliamet/ametnike-volitused

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

Käesolevad muudatused toetavad ühelt poolt MTA arengukavas13 seatud eesmärke, teisalt –

varasemalt MTA põhimääruses tehtud muudatusi14, millega taotleti (ja saavutati) järgmist:

 joondada ühiste eesmärkide kaudu kogu asutus

 tuua kokku sisu ja ressursi juhtimine

 suurendada teenuste toimepidevust, tagades põhitegevustele tervikuna selged vastutajad

 muuta ressursikonfliktid paremini juhitavaks.

Kitsamalt taanduvad käesolevad muudatused MTA seesmisele töökorraldusele ja ameti

struktuuriüksuste vahelisele tööjaotusele, st reguleeritakse valitsusasutuse sisesuhteid.

Muudatustega ei ole ette näha olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Kindlasti ei kasva

maksu- ja tolliklientide halduskoormus.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

tulud ja kulud

Määruse rakendamisega ei teki ametile teadaolevalt kulusid ega tulusid, sh ei ole ette näha

teenistuskohtade koosseisu suurenemist ega vähenemist.

Määruse rakendamiseks on olulisim: 1) korrigeerida ameti peadirektori poolt kehtestatud TMO

ja TUO põhimäärust15 ja nende osakondade volituste käskkirju haldusmenetluse

läbiviimiseks16; 2) anda ameti peadirektori käskkirjaga peadirektori asetäitjatele (võimalik et

ka osakonnajuhatajatele) volitus valdkonna (osakonna) teenistujatele suunatud eeskirjade

kehtestamiseks. Sellealane analüüs (vajaduste kaardistamine) ja vormistamine on kavas viia

läbi 2024.a detsembris (jõustamisega 1.jaanuarist 2025.a).

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1.jaanuaril 2025.a.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõud kooskõlastamiseks ei saadeta, kuna teistele ministeeriumitele ega Riigikantseleile

eelnõus kohustusi ette ei nähta ning eelnõu nende valitsemisala ega ülesandeid ei puuduta17.

13 https://emta.ee/sites/default/files/documents/2023-05/mta_arengukava_2023.pdf 14 Vt MTA põhimääruse üle-eelmist, 03.02.2023.a jõustunud muudatust:

https://www.riigiteataja.ee/akt/131012023002

ja eelmist, 01.02.2024.a jõustunud muudatust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112102023015 15 https://emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/maksu-ja-tolliamet/tutvustus-ja-struktuur 16 https://emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/maksu-ja-tolliamet/ametnike-volitused 17 Vabariigi Valitsuse 13.jaanuari 2011.a määrus nr 10 Vabariigi Valitsuse reglement, § 6 lg 1.

Avaldamismärge: RT I, 05.07.2023, 236.