Kodulähedase algkooli pidamist soodustava toetuse eraldamise tingimused ja kord 2025. aastal

EELNÕU 28.10.2024

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Kodulähedase algkooli pidamist

soodustava toetuse eraldamise

tingimused ja kord 2025. aastal

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse kohalikele omavalitsustele kodulähedase algkooli pidamist

soodustava toetuse eraldamise tingimused ja kord 2025. aastal.

(2) Toetus eraldatakse esitatud taotluse alusel. (3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

(4) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses:

1) kodulähedane algkool – põhikool, kus toimub õpe esimeses ja teises kooliastmes kõikides klassides, sh liitklassides; 2) tegutsemiskoht – üldhariduskooli põhilisest tegutsemiskohast erinevas asustusüksuses

toimiv tegutsemiskoht, kus toimub õpe esimeses ja teises kooliastmes kõikides klassides, sh liitklassides.

§ 2. Toetuse eesmärk ja toetuse kasutamise periood

(1) Toetuse eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi tagama kodulähedast õpet

kodulähedastes algkoolides ja tegutsemiskohtades ning seeläbi soodustades kolmanda kooliastme õppe koondumist omavalitsuse keskustesse.

(2) Toetus määratakse üks kord eelarve aasta jooksul.

§ 3. Toetuse liigid

Toetust arvestatakse ja eraldatakse kohalikule omavalitsusele iga kodulähedase algkooli või

tegutsemiskoha osas eraldi: 1) klassiõpetaja tööjõukulu toetuseks;

2) tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetuseks. § 4. Klassiõpetaja tööjõukulu toetus

(1) Klassiõpetaja tööjõukulu toetuse arvestuse aluseks on:

1) 10. novembri 2024. aasta seisuga kodulähedases algkoolis või tegutsemiskohas statsionaarses õppes õppivate laste arv (edaspidi ka õpilaste arv);

2

2) kodulähedases algkoolis või tegutsemiskohas moodustatud klasside või liitklasside arv (edaspidi ka klasside arv);

3) Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” kinnitatud lisa 1 „Valdade ja linnade üldhariduskoolide toetuse arvestamise aluseks

olevad koefitsiendid” kohased koefitsiendid põhikooli statsionaarses õppes (v.a hariduslike erivajadustega õpilased) (edaspidi ka koefitsient).

(2) Omavalitsus näitab taotluses ära moodustatud klasside, sealhulgas liitklasside arvu. Juhul kui kahes järjestikuses klassis õpib vähem kui 10 õpilast, kuid omavalitsus ei ole neist liitklassi

moodustanud, arvestatakse klassiõpetaja tööjõukulu toetuse arvutamisel neid klasse liitklassina.

(3) Toetuse suuruse arvutamiseks korrutatakse klasside arv 15-ga ning saadud arvust lahutatakse maha õpilaste arvu ja koefitsiendi korrutis. Saadud tulemus korrutatakse toetuse suuruse saamiseks arvuga 2192. Juhul kui esimeses lauses toodud arvutuskäigu tulem on

negatiivne, siis selle kodulähedase algkooli või tegutsemiskoha eest kohalikule omavalitsusele klassiõpetaja tööjõukulu toetust ei eraldata. Toetuse suurus ümardatakse euro täpsusega.

(4) Juhul kui kodulähedases algkoolis või tegutsemiskohas on õpilaste arv suurem kui 19 aga väiksem kui 30, siis vähendatakse klassiõpetaja tööjõukulu toetust iga 30-st puuduoleva õpilase

kohta 6%.

§ 5. Tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetus

(1) Tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetuse suuruseks on 49 320 eurot iga kodulähedase algkooli või tegutsemiskoha kohta.

(2) Tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetust saab kohalik omavalitsus

tingimustele vastava kodulähedane algkooli või tegutsemiskoha osas ka siis, kui ta ei saa käesoleva määruse § 4 lõike 3 kolmanda lause kohaselt klassiõpetaja tööjõukulu toetust.

§ 6. Tingimused taotluse esitajale ja taotlusele

(1) Toetust on õigus taotleda kohalikul omavalitsusel, välja arvatud Kihnu, Ruhnu ja Vormsi

omavalitsustel. (2) Taotluses võib toetust taotleda ühele või mitmele kodulähedasele algkoolile või

tegutsemiskohale, mis vastavad järgmistele tingimustele: 1) kodulähedases algkoolis või tegutsemiskohas on statsionaarses õppevormis õppivate õpilaste

arv suurem kui 19, kuid väiksem kui 90; 2) kodulähedane algkool või tegutsemiskoht ei asu Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori järgi linnalises või väikelinnalises asustusüksuses;

3) kodulähedane algkool või tegutsemiskoht ei asu samas asustusüksuses, kus tegutseb teine munitsipaalüldhariduskool või selle tegutsemiskoht.

(3) Käesoleva määruse alusel ei saa taotleda toetust koolile või tegutsemiskohale, mis on mõeldud eraldiseisva kooli või tegutsemiskohana tõhustatud tuge või erituge vajavatele

õpilastele.

§ 7. Taotluse esitamine

(1) Taotleja esitab taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi toetuse andja)

veebilehel avaliku juurdepääsuga Toetuste Menetlemise Infosüsteemi (edaspidi taotluskeskkond) kaudu 21 kalendripäeva jooksul alates taotlusvooru avamisest. Kui

3

taotluskeskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.

(2) Toetuse andja teavitab kohalikke omavalitsusi taotlusvooru avamisest.

(3) Taotleja kinnitab taotluses, et: 1) kasutab toetust käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgil;

2) kodulähedase algkooli või tegutsemiskoha tegevus on jätkusuutlik ning tema tegevust ei ole kavas lõpetada toetuse kasutamise perioodil vastavalt käesoleva määruse § 2 lõikes 2 toodule.

§ 8. Taotluste menetlemine

(1) Taotlusi menetleb valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjon (edaspidi komisjon).

(2) Komisjon kontrollib taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 6 sätestatud tingimustele ning taotluses esitatu vastavust käesoleva määruse §-s 7 sätestatule.

(3) Komisjonil on õigus kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas võrrelda taotluses esitatud andmeid Eesti hariduse infosüsteemis olevate andmetega.

Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavat informatsiooni. Taotleja peab esitama täiendava informatsiooni viie tööpäeva jooksul. Kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul täiendavat informatsiooni ei esita, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

§ 9. Toetuse määramine ja maksmine

(1) Toetuse andja lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest ja käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sisalduvatest toetuse arvestamise alustest.

(2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata ja toetust ei määrata: 1) kui taotleja või kodulähedane algkool või tegutsemiskoht, millele toetust taotletakse, ei vasta

määruses sätestatud tingimustele; 2) kui esitatud taotlus on puudustega, mida tähtaegselt ei kõrvaldata, ning mis ei võimalda seetõttu toetust määrata.

(4) Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja tegevustoetusena taotluses märgitud

pangakontole 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 10. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja kasutab toetust vastavas kodulähedases algkoolis või tegutsemiskohas vastavalt toetuse saaja volikogu kinnitatud eelarvele. Toetuse liigid või arvestuse alused ei piira

toetuse saaja õigusi toetust vastavalt kinnitatud eelarvele kasutada. (2) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse

kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust ning on kohustatud neile väljastama asjakohaseid andmeid.

§ 11. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja tagasi nõudmine

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja toetuse saaja maksab toetuse tagasi järgmistel juhtudel: 1) ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud;

4

2) toetuse saaja loobub toetusest; 3) toetuse saaja ei ole kinni pidanud käesolevas määruses sätestatust.

§ 12. Otsuse või toimingu vaidlustamine

Otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse

seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 13. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)

minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

31.10.2024 nr 8-2/24/4852

Haridus- ja teadusministri määruse

eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Kodulähedase algkooli

pidamist soodustava toetuse eraldamise tingimused ja kord 2025. aastal“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Indrek Kilk

735 0144 [email protected]

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse

„Kodulähedase algkooli pidamist soodustava toetuse eraldamise tingimused ja kord

2025. aastal“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035 näeb ette, et kohalikul omavalitsusel, kelle pädevuses on põhihariduse korraldus, tuleb tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli

esimeses ja teises kooliastmes. Kodulähedaste algkoolide toetusmeetme loomine lepiti kokku valitsuse koalitsioonileppes aastateks 2023-2027. Toetuse eesmärk on motiveerida omavalitsusi korrastama koolivõrku soodustades kodulähedaste 1. – 6. klassiliste koolide ja

tegutsemiskohtade tekkimist ja pidamist ning seeläbi soodustades kolmanda kooliastme õppe koondumist omavalitsuse suurematesse keskustesse. Käesolev meede oli mõeldud

rakendamiseks järgmisel kolmel kalendriaastal. Vastavalt riigieelarve seaduse § 531 lõikele 1 kehtestab minister määrusega tingimused ja korra

ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud

tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valdkonna juht Indrek

Riisaar ([email protected]; telefon 735 0145), nõunik Kadi Serbak ([email protected]; telefon 735 4059), üldhariduse peaekspert Salle Andresson ([email protected]; telefon

735 0145), õigusloome valdkonna juht Indrek Kilk ([email protected], telefon 735 0144).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruses on kokku 13 paragrahvi.

Eelnõu esimeses paragrahvis nähakse ette määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse kohalikele omavalitsustele kodulähedase algkooli pidamist

soodustava toetuse eraldamise tingimused ja kord 2025. aastal, st arvestades 2025. aastal riigieelarves sätestatud eelarvet ja tegevusi. Toetus eraldatakse kohalike omavalitsuste esitatud

taotluste alusel, st seda ei kanta erinevalt toetusfondi toetustest automaatselt kohalike omavalitsuste arvetele.

Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. Kuna tegemist on haldusmenetlusega, siis on sellise sätte ettenägemine määruse tekstis vajalik, kuna määrus ei

pruugi reguleerida kõiki üksikküsimuse otsustamiseks vajalikku. Puudub ka põhjus kõigi haldusmenetluse seaduses ettenähtud asjakohaste sätete dubleerimiseks kehtestatavas määruses.

Paragrahvis tuuakse välja käesoleva määruse jaoks olulised terminid, mida ei ole mujal

defineeritud või mille kõnekeeles käibel olevad definitsioonid võivad tekitada määruse mõistmisel segadust. Antud juhul on defineeritud kodulähedane algkool ja tegutsemiskoht. Kui põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktis 3 on öeldud, et üheks põhikooli

tegutsemise viisiks on põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses, siis antud juhul

peetakse silmas vaid koole, kus õpe toimub põhikooli I ja II kooliastme ulatuses, so kõikides klassides 1.-6. klassini, aga sh on lubatud liitklassid.

Eelnõu teises paragrahvis on sätestatud toetuse eesmärk ning toodud välja toetamise periood. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 järgi on ühiskonnas kokku lepitud, et kohalikul omavalitsusel, kelle pädevuses on põhihariduse korraldus, tuleb tagada kodulähedane õpe

vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes. Kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleb kolmanda kooliastme õpe tagada vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes, sh kindlustades

vajaduse korral õppes osalemist toetavad teenused, nt transpordi. Toetuse väljatöötamisel on lähtutud eeldustest, et kodulähedaste koolide jätkusuutlikkuse

tagamisel on vajalik neid täiendavalt toetada ja see mõjub samas ka kohalikele omavalitsustele motiveerivalt, et väikese õpilaste arvuga kolmanda kooliastmega koolid ümber kujundada

esimese ja teise kooliastmega koolideks seal, kus see on kvaliteetsele haridusele juurdepääsu silmas pidades mõistlik ning tagades kolmanda kooliastme õppe vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes, sh kindlustades vajaduse korral õppes osalemist toetavad teenused, nt

transpordi.

Toetust antakse 2025. a kalendriaastaks vastavalt 2025. a riigieelarve seadusele. Toetuse taotlemine toimub üks kord kalendriaasta jooksul.

Eelnõu kolmandas paragrahvis on sätestatud toetuse liigid. Määruse kohaselt on omavalitsusel iga kodulähedase algkooli või tegutsemiskoha jaoks eraldi võimalik saada ühte

või mõlemat määruses toodud toetust - klassiõpetaja tööjõukulu toetust ja tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetust.

Eelnõu neljandas paragrahvis sätestatakse klassiõpetaja tööjõukulu toetuse arvestamise, arvutamise ja taotluses esitamisega seonduv. Tööjõukulutoetuse suuruse leidmiseks

korrutatakse 10. novembri 2024. a seisuga kodulähedases algkoolis või tegutsemiskohas statsionaarses õppes õppivate laste arv toetusfondist maksete tegemiseks aluseks võetava põhikooli statsionaarse õppe koefitsiendiga, et saada teada juba rahastatud õpilaskohtade arv.

Kõrvutades seda kodulähedases algkoolis või tegutsemiskohas olevate klassikomplektide arvu ja 15 õpilaskoha (klassi kohta) korrutisega, saamegi teada mitme õpilaskoha osas on selles

kodulähedases algkoolis või tegutsemiskohas klassiõpetaja täistöökoha tööjõukulu maksmiseks vajalik lisatoetus. Toetuse summa teadasaamiseks korrutatakse saadud õpilaskohtade arv 2192 euroga.

Omavalitsus näitab taotluses ära moodustatud klasside (sealhulgas liitklasside) arvu, kuid

ratsionaalsema rahakasutuse tagamiseks on lisatud tingimus, et kui kahes järjestikuses klassis õpib vähem kui 10 õpilast, kuid omavalitsus ei ole neist liitklassi moodustanud, arvestatakse klassiõpetaja tööjõukulu toetuse arvutamisel neid klasse liitklassina.

Näide:

Kool: kodulähedane algkool, kus õpilasi on 35 ja moodustatud on 2 liitklassi, siis on rahastatavate klasside arv koolis 4. Regionaalne koefitsient on 1,05. Arvutuskäik: ((4*15)- (35*1,05))*2192=50 964 eurot.

Koalitsioonileppe kohaselt väheneb rahastus sujuvalt vahemikus 30 kuni 20 last. Sellest

tulenevalt on lisatud täiendav kriteerium, et kui laste arv on vahemikus 20-29, siis vähendatakse klassiõpetaja tööjõukulu toetust iga 30-st puuduoleva õpilase kohta 6%.

Eelnõu viiendas paragrahvis sätestatakse tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetuse suurus. Lisaks klassiõpetajale tuleb ka kodulähedases algkoolis või tegutsemiskohas

tagada õpilastele tugiteenused, ainetunnid ja muu kooli pidamisega seotud tööjõukulude kate, lisaks majandamiskulud ja investeeringud. Selleks eraldatakse kohalikule omavalitsusele iga kodulähedase algkooli või tegutsemiskoha kohta 49 320 eurot.

Lõikest 2 tulenevalt saab seda toetuse osa tingimustele vastava kodulähedase algkooli või tegutsemiskoha osas ka siis, kui ta ei saa arvutuste kohaselt klassiõpetaja tööjõukulu toetust.

Eelnõu kuuendas paragrahvis sätestatakse tingimused taotluse esitajale ja taotlusele. Toetust on õigus taotleda kohalikul omavalitsusel, välja arvatud Kihnu, Ruhnu ja Vormsi omavalitsusel.

Viimati nimetatutele on Vabariigi Valitsuse 06. veebruari 2015.a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi toetusfondi määrus) § 1 lõikes 13 ette nähtud erisused

õpetajate tööjõukulude rahastamisel. 2024. a riigieelarves olid lisavahendid neile kolmele omavalitsusele kokku 318 923 eurot.

Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035 näeb ette, et kohalikul omavalitsusel, kelle pädevuses on põhihariduse korraldus, tuleb tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli

esimeses ja teises kooliastmes.

Iga selle omavalitsuse kodulähedase algkooli või tegutsemiskoha puhul saab kohalik omavalitsus taotleda toetust, kui need vastavad määruses toodud tingimustele: 1) kodulähedases algkoolis või tegutsemiskohas on statsionaarses õppevormis õppivate õpilaste

arv suurem kui 19, kuid väiksem kui 90; 2) kodulähedane algkool või tegutsemiskoht ei asu Eesti haldus- ja asustusjaotuse

klassifikaatori järgi linnalises või väikelinnalises asustusüksuses. 3) kodulähedane algkool või tegutsemiskoht ei asu samas asustusüksuses, kus tegutseb teine munitsipaalüldhariduskool või selle tegutsemiskoht.

Lõige 2 alusel ei saa toetust taotleda koolile või tegutsemiskohale, mis asub samas

asustusüksuses, kus tegutseb teine munitsipaalüldhariduskool või selle tegutsemiskoht. Asustusüksused jagunevad järgmiselt: küla, alevik, alev, linn.

Käesoleva määruse alusel ei saa lõike 3 kohaselt taotleda toetust koolile või tegutsemiskohale, mis on mõeldud eraldiseisva kooli või tegutsemiskohana tõhustatud tuge või erituge vajavatele

õpilastele (põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 4 alusel). Nendele õpilastele on arvestatud kõrgendatud koefitsientidega tööjõukulude toetust (toetusfondi määruse lisa 1) ja tegevustoetust (toetusfondi määruse § 1 lõige 12).

Eelnõu seitsmendas paragrahvis sätestatakse taotluse esitamisega seonduv. Taotleja esitab

taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel (hm.ee) avaliku juurdepääsuga Toetuste Menetlemise Infosüsteemi (taotluskeskkond - https://toetused.kul.ee/et/login) kaudu, 21 kalendripäeva jooksul alates taotlusvooru avamisest. Seega on määruses fikseeritud tähtaeg

taotluste esitamiseks, millest alates algab haldusmenetlus, ning nimetatud ära, millest alates tähtaja arvestamist alustatakse (taotlusvooru avamisest). Kui taotluskeskkonna töös esineb

tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.

Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja veebilehel kohalikke omavalitsusi taotlusvooru avamisest.

Taotleja peab taotluses kinnitama, et kasutab saadavat toetust käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgil ning selle kodulähedase algkooli või tegutsemiskoha tegevus on

jätkusuutlik, tema tegevust on kavas jätkata vähemalt toetuse kasutamise perioodil.

Eelnõu kaheksandas paragrahvis on sätestatud taotluste menetlemisega seonduv. Lõikes 1 on rõhutatud, et taotlusi menetleb valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjon ehk, et haridus- ja teadusminister moodustab käskkirjaga komisjoni, kelle ülesandeks saab esitatud

taotluste läbivaatamine ja otsuste ettevalmistamine (haldusmenetluse läbiviimine). Lõikes 2

sätestatu on sellega selgelt seotud – komisjon kontrollib taotleja ning taotluses esitatu vastavust sätestatule. Seega kontrollib komisjon kas ei esine toetuse taotlemist välistavaid asjaolusid ning kontrollib ka taotluse sisu ning arvestab välja toetuse suuruse iga taotleja kohta.

Lõikes 3 on sätestatud, et komisjonil on õigus kontrollida esitatud andmete vastavust

tegelikkusele, sealhulgas võrrelda taotluses esitatud andmeid Eesti hariduse infosüsteemis olevate andmetega. Taotleja peab ise taotluses esitama korrektsed andmed ning haldusmenetluse läbiviija saab esitatud andmeid võrrelda Eesti hariduse infosüsteemis olevate

andmetega. Kui need andmed ei kattu, siis on võimalik selgitada täiendavalt asjaolusid. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavat informatsiooni. Taotleja peab esitama

täiendava informatsiooni viie tööpäeva jooksul. Kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul täiendavat informatsiooni ei esita, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

Eelnõu üheksandas paragrahvis on sätestatud toetuse määramise ja maksmisega seonduv. Toetuse andja lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest ja käesolevas

määruses sisalduvatest toetuse arvestamise alustest. Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt. Täielikult rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja vastab määruses sätestatud tingimustele ning taotluse sisu vastab määruses sätestatule. Osaliselt rahuldatakse

taotlus juhul, kui taotleja vastab määruses sätestatud tingimustele (on õigustatud toetust saama), kuid taotluse sisu ei vasta osaliselt tegelikkusele – nt ühe kodulähedase algkooli või

tegutsemiskoha osas pole tal õigust toetust saada. Selle võrra erineb ka otsuses toodud eraldatava toetuse summa taotluses esitatud summast.

Taotlus jäetakse rahuldamata ja toetust ei määrata juhul, kui taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele; kui esitatud taotlus on puudustega, mida tähtaegselt ei kõrvaldata ning

mis ei võimalda seetõttu toetust määrata – ehk, et tegemist on olukorraga, kus taotleja on õigustatud küll taotlust saama, kuid esitatud andmed ei võimalda toetust määrata. See ei võimalda toetuse andjal toetuse summat välja arvestada.

Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja tegevustoetusena taotluses märgitud

pangakontole 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Eelnõu kümnendas paragrahvis on sätestatud toetuse saaja kohustused. Lõikes 1 on

sätestatud toetuse saaja kohustusena kasutada toetust käesolevas määruses toodud eesmärgi kohaselt taotluses olnud kodulähedases algkoolis või tegutsemiskohas. Toetuse eesmärk on

toodud määruse § 2 lõikes 1. Riigieelarves on juba ette nähtud, et toetus on sihtotstarbeline. Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust, sh asjakohaseid dokumente (vt lõige 2). Ehk, et

toetuse andja võib kontrollida, kas toetuse saaja on kasutanud eraldatud toetust määruse eesmärgist lähtuvalt.

Eelnõu üheteistkümnendas paragrahvis on sätestatud toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja tagasivõtmisega seonduv. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks

ja toetuse saaja maksab toetuse tagasi määruses nimetatud juhtudel. Punkt 1 – ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud. Sisuliselt on tegemist andmete esitamisega,

mis ei vastanud tegelikkusele (valeandmed), aga see ei olnud toetuse andjale toetuse andmise hetkel teada; punkt 2 – toetuse saaja loobub toetusest. Tegemist on olukorraga, kus toetus on määratud (ja välja makstud); punkt 3 – toetuse saaja ei ole kinni pidanud käesolevas määruses

sätestatust. Nt ei ole kasutanud toetust määruses sätestatud eesmärgi kohaselt, kodulähedases algkoolis või tegutsemiskohas jne.

Eelnõu kaheteistkümnendas paragrahvis on sätestatud otsuse või toimingu vaidlustamisega seonduv. Kuna läbiviidava menetluse näol on tegemist haldusmenetlusega ning vastuvõetava

otsuse näol (olgu selleks taotluse täielik või osaline rahuldamine või rahuldamisest keeldumine)

on tegemist haldusaktiga, siis on üsna loomulik, et nimetatud paragrahvis on sätestatud – otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Eelnõu kolmeteistkümnendas paragrahvis on sätestatud määruse jõustumise aeg. Määrus

jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal. Määruse jõustumine nimetatud kuupäeval on vajalik, kuna määrus on kehtestatud 2025. aastal kehtimiseks ehk kindlaks eelarveaastaks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrusega seotud valdkonda Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisel saavad kohalikud omavalitsused täiendavalt kokku kuni 2 miljonit eurot

kalendriaastas taotleda ja kasutada kodulähedaste algkoolide või tegutsemiskohtade ülalpidamiseks hajusas koolivõrgus. See tagab ühelt poolt ligipääsetava koolivõrgu säilimise põhikooli esimeses ja teises kooliastmes, teisalt motiveerib omavalitsusi koolivõrku

korrastama, koondades kolmanda kooliastme tegevuse kohaliku omavalitsuse keskustesse. Seeläbi on võimalik parimal moel tagada õpetajatele üldjuhul täiskoormus ja väärtustatud

töötasu, tagada tugispetsialiste teenuse kättesaadavus ning kavandada pikemaajalise strateegilise vaatega investeeringuid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Kulud kaetakse riigieelarve seaduses Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes selleks eraldi ettenähtud vahenditest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Põhimääruse eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga.

Priit Valk riigikoolide ja varade osakonnajuhataja