| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 7-4.1/4815-1 |
| Registreeritud | 30.10.2024 |
| Sünkroonitud | 01.11.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 RIIGI FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE HALDAMINE |
| Sari | 7-4.1 Kirjavahetus finantsvarade ja -kohustuste korraldamise osas |
| Toimik | 7-4.1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikontroll, Riigikogu rahanduskomisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikontroll, Riigikogu rahanduskomisjon |
| Vastutaja | Tarmo Ibrus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigikassa osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikontroll
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikontrollile seisuga 30.09.2024
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 30.09.2024. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa(d):
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_30.09.2024.pdf
2. seletuskiri_aruande_juurde_30.09.2024.pdf
Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon
Tarmo Ibrus
Meie 30.10.2024 nr 7-4.1/4815-1
1
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.09.2024. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. september 2024. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 30. septembri 2024. aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 452,3 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 8,5 miljoni euro võrra. 2024. ja 2023. aasta jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. 2022. aastal laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2021. aasta kasumieraldis. Reservi haldamine Stabiliseerimisreservi investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning rahaturuinstrumentidest. 2023. aasta lõpus Riigikogus toimunud arutelude tulemusena muudeti alates 2024. aasta algusest riigieelarve seadust, mis seab stabiliseerimisreservi investeerimisel varasemast olulisemaks eesmärgiks tulu teenimise, et riigile ei tekiks reservi hoidmisest täiendavat intressikulu. Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses nimetatud eesmärke. Selleks on 2024. aastal muudetud stabiliseerimisreservi investeerimispiiranguid kehtestavat Vabariigi Valitsuse määrust ja 3. kvartali alguses ka rahandusministri käskkirja, mis sätestab stabiliseerimisreservi normportfelli koostamise põhimõtted. Uue käskkirja järgi on stabiliseerimisreservi normportfelli eesmärgiks sellise stabiliseerimisreservi vahendite investeerimisportfelli struktuuri määramine, mis tagaks kolmeaastases perspektiivis stabiliseerimisreservile riigi võlaportfelli keskmist intressimäära ületava tulususe. Selle muutuse mõjul suurenes normportfelli kestus. Kui 2024. aasta 2. kvartali lõpus oli normportfelli kestus 1,81 aastat, siis 3. kvartali lõpuks oli see kasvanud 3,15 aastani. Plaanis on järk-järgult lisada stabiliseerimisreservi investeeringute hulka ka mõõdukas koguses börsil kaubeldavate aktsiafondide osakuid. Reservi paigutused 2024. aasta 3. kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga
2
kontojääki (80,5% paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse (19,5%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Hollandi (19,9%), Prantsusmaa (19,6%) ja Belgia (12,2%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 97,5% ning kontojääk 2,5%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 61,0% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus 2024. aasta 3. kvartalis euroala võlakirjade tootlused langesid olulisel määral. Saksamaa valitsuse võlakirjade näitel langes 1-aastane tähtaeg 74 baaspunkti tasemeni 2,47%, 5 aastat langes 53 baaspunkti tasemeni 1,95% ja 10 aastat langes 37 baaspunkti tasemeni 2,12%. Reservi 2024. aasta 3. kvartali tulusus oli 7,91% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 7,99%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2024. aasta septembri lõpu seisuga 3,67%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 3,76%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu 18. juulil toimunud koosolekul langetati hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra tasemeni 3,50% ja 12. septembril toimunud koosolekul langetati refinantseerimisoperatsioonide intressi- määra ja laenamise püsivõimaluse intressimäära mõlemat 15 baaspunkti võrra vastavalt tasemeteni 3,65% ja 3,90%. Hiljutised inflatsiooniandmed on olnud üldjoontes ootuspärased ja EKP ekspertide värskeim ettevaade kinnitab eelnevat inflatsiooniväljavaadet. Ekspertide prognoosi kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,5%, 2025. aastal 2,2% ja 2026. aastal 1,9%, mis vastab juunikuisele prognoosile. Inflatsioon peaks käesoleva aasta lõpu poole taas kiirenema osaliselt seetõttu, et energiahindade varasem järsk langus jääb aastase inflatsioonimäära arvutamisest välja. Euroala inflatsioon püsib kiire, kuna palgakasvu tempo on endiselt hoogne. Majandus peaks kasvama 2024. aastal 0,8%, 2025. aastal 1,3% ja 2026. aastal 1,5%. Euroala majanduskasv oli 2024. aasta I kvartalis 0,3% ja II kvartalis 0,2%, mis on ekspertide värskeimas ettevaates prognoositust aeglasem. Aastane inflatsioon oli juulis 2,6% ja augustis 2,2%. USA Föderaalreserv (FED) langetas 18. septembril toimunud koosolekul baasintressimäära 50 baaspunkti võrra vahemikuni 4,75% - 5,00%. Tõenäoliselt otsustati suurema kärpe kasuks, kuna augusti alguses toimunud koosolekul ei olnud veel piisavalt andmeid baasintressimäära langetamise otsuse tegemiseks, kuid paar päeva hiljem avaldatud tööturu raport osutus oodatust oluliselt nõrgemaks. Edaspidi keskendub FED majanduse pehme maandumise tagamisele. 15. oktoober 2024.
Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 30-sept-2024
1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 452 280 994 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 8 522 746 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 21 801 306 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 12 074 201
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 0 Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 7,91% 7,99% -0,08% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 5,06% 5,10% -0,03% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 3,67% 3,76% -0,09% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 3,17 3,15 0,01
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/- Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel
valitsus 78,01% 352 802 313 keskpank 2,46% 11 114 456 krediidiasutus 19,54% 88 364 225
Investeeringud reitingu alusel Aaa 25,10% 113 541 133 Aa1 7,19% 32 496 708 Aa3 31,81% 143 850 343 P-1 33,45% 151 278 354 Eesti Pank 2,46% 11 114 456
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Holland 19,85% 100% 80,15% 89 767 946 Prantsusmaa 19,62% 20% 0,38% 88 730 497 Belgia 12,19% 20% 7,81% 55 119 846 Sumitomo Mitsui Banking Corporation 8,80% 20% 11,20% 39 787 200 Svenska Handelsbanken AB 8,73% 20% 11,27% 39 484 600
Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 97,54% 441 166 538 hoius 0,00% 0 kontojääk 2,46% 11 114 456
Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 452 280 994
100%
35% 15,46%
Holland 20%
Prantsusmaa 19%
Belgia 12%
Sumitomo Mitsui Banking
Corporation 9%
Svenska Handelsbanken AB
9%muud 31%
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes seisuga 30.09.2024
Aaa 25%
Aa1 7%
Aa3 32%
P-1 33%
Eesti Pank 3%
Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 30.09.2024
100
105
110
115
120
125
130
135
140
145
150
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,65% ja normportfellil 1,54%
portfell normportfell
-3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9%
0
100
200
300
400
500
600
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
9 k
uu d
Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil