Pöördumine

Relvaseaduse muudatusettepanek

Esitaja: kuupäev:
Esitaja kontaktandmed: e-mail:

Muudatusettepaneku pealkiri:


Muudatusettepaneku kirjeldus:






Praegune olukord:





Olukord pärast muudatust ja mis on parem:






Muudatuse põhjendus (miks muudatust on vaja):





Sõnastuse ettepanek:



Muud märkused.
(Kust info tuli; kas muudatusega on kiire ja miks; kontaktid, kellelt infot küsida jne)

Relvaseaduse muudatusettepanek

Esitaja: kuupäev:
Esitaja kontaktandmed: e-mail:

Muudatusettepaneku pealkiri:


Muudatusettepaneku kirjeldus:






Praegune olukord:





Olukord pärast muudatust ja mis on parem:






Muudatuse põhjendus (miks muudatust on vaja):





Sõnastuse ettepanek:



Muud märkused.
(Kust info tuli; kas muudatusega on kiire ja miks; kontaktid, kellelt infot küsida jne)

Relvaseaduse tervikteksti väljatöötamise kavatsuse eelnõus tõstatavad probleemid

1. RelvS ülesehitus ja kasutatavad terminid
PROBLEEM: 2001.a vastu võetud kehtivat relvaseaduse redaktsiooni on tänaseks enam kui 60 korda parandatud või täiendatud ning normitehniliselt on seaduse lugemine muutunud väga raskeks.
EESMÄRK: RelvS-s kasutatavad terminid on uuendatud, RelvS on terviklik ja sätestatud nõuetest arusaamine lihtne.
2. Relvaloa- ja relvaomanikuks saamise kord
PROBLEEM:
a) RelvS § 41 puudub säte, mis võimaldaks relvaluba pikendada peale sellele märgitud kehtivuse aja möödumist. RelvS § 44 lõike 1 kohaselt tuleb relvaloa kehtivuse lõppemisel relv ja laskemoon PPA-le üle anda hiljemalt relvaloa kehtivuse viimasel tööpäeval. Hinnata tuleks, kas esineb vajadus regulatsiooniks, kus loa kehtivuse lõppemisega ei lõppe õigus relva hoida ning mingi aja vältel on siiski veel võimalik ilma nn nullist alustamata relvaloa kehtivust pikendada.
b) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri uuele platvormile üle viimisega ja täielikult digitaalsele menetlusele üleminekuga muudeti RelvS-s lubade taotlemise protsessi ja loobuti paberloast ja osadest paberil relva ja laskemoona arvestuse pidamise raamatutest. Nüüdseks oleme registri arendamisega jõudnud järgmisesse etappi ning sellega seonduvalt tuleb teha täiendavaid muudatusi ka RelvS-s. Näiteks kaupmehe poolt relvade ja laskemoona andmete esitamine registrisse kandmiseks.
c) RelvS §-s 41 relvaloa kehtivuse pikendamisel täiendava laskekatse nõude kehtestamisel on jäänud tähelepanuta, et on jahimehi, kes oma laskeoskust ja relva ohutu käitlemise oskust tõendama ei pea, sest nad ei soovi küttida suurulukeid ja perioodilist laskekatset seetõttu sooritama ei ole kohustatud. Sellega seoses ei täida RelvS-s sätestatud täiendava laskekatse nõue lõpuni oma eesmärki ning ei ole kõikidele ühetaoline ja ei taga võrdset kohtlemist.
d) Iga järgneva relva soetamiseks on vajalik RelvS § 32 sätestatud PPA poolt väljastatav relvasoetamisluba. Relvasoetamisluba ei peaks olema eraldi vajalik, kui relvaloa menetluses on vajalikud asjaolud juba kontrollitud. Näiteks esmane kontroll tuvastaks, et isikul on õigus soetada kuni 2 relva või kuni 4 relva jne. Iga järgneva õiguse peaks aga siiski taotlema.
e) Relva võõrandamiseks kaupmehele või kaupmehe juures ei peaks olema vajalik PPA-lt RelvS § 80 nimetatud võõrandamisloa taotlemine. Relva võõrandamine on lihtne protseduur, mille käigus tuleb veenduda, et relva soovib müüki anda või müüa inimene, kellel on selleks seaduslik õigus ning relvale ei ole kohtutäituri või pankrotihalduri poolt seatud keelumärget. Seda saaks vajalike arenduste korral lihtsalt kontrollida kaupmees läbi relvaregistri kaupmehekeskkonna.
EESMÄRK: Relvaloa taotlemise, selle kehtivuse pikendamise, relva soetamise ja relva võõrandamise protseduurid on lihtsad ja üheselt arusaadavad kõikidele osapooltele. Väheneb halduskoormus nii relvaluba omavatele isikutele ja kaupmeestele kui PPA-le
3. Füüsilise ja juriidilise isiku relva valdamise otstarbed
PROBLEEM:
a) RelvS § 28 sätestatud füüsilise isiku relva valdamise otstarbed on selgelt piiritletud ja konkreetsed ning paljudele relvaloa taotlejatele või juba relvaomanikele puudub seaduses nende tegelikke eesmärke kajastav otstarve.
b) RelvS § 34 lg 6 p 2 kohaselt puudub võimalus anda jahipidamise otstarbel registreeritud juriidilise isiku relva külalisjahis osalejale kasutamiseks kuigi vajadus selleks on olemas.
EESMÄRK: RelvS-s sätestatud relva valdamise otstarbed katavad peamisi relva valdamisi arvestavaid eesmärke.
4. Tähtajad ja põhjendamiskohustus
PROBLEEM:
a) RelvS-s ei võimalda taotluse menetlustähtaega pikendada, kui selleks esineb vajadus.
b) Relvaeksami määruses ja RelvS-s relvaeksamiga seotud tähtajad ei ole kooskõlas.
c) RelvS-s puudub otsene nõue esitatud taotlust põhjendada, samas tuleneb taotluse põhjendamise kohustus EL tulirelvadirektiivist ja ka haldusmenetluse seadusest.
d) Tähtajatut relvaluba ei ole vaja pikendada, mistõttu puudub regulaarne kontroll, kas loa omaja vastab jätkuvalt RelvS-i nõuetele – terviseseisund, relva käsitsemise oskus, hoiutingimused.
EESMÄRK: RelvS-i nõuetest parem arusaamine ja üheselt mõistetava regulatsiooni loomine.
5. Relva ja laskemoona hoiutingimused
PROBLEEM:
a) RelvS § 46 lg 8 kohaselt ei ole relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. PPA igapäevane relvahoiutingimuste kontrolli praktika näitab, et majapidamistes on raske või lausa võimatu leida sellist kohta, mis ei ole RelvS nõuetele vastav relvakapp ja tagaks samal ajal relvade säilimise, ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.
b) RelvS-i kohaselt on lubatud isiklikku relva kanda turvalisuse tagamise otstarbel. Samas on ettevõtteid, valitusasutusi ja põhiseaduslikke institutsioone, mille hoonetes ei ole lubatud viibida tulirelvaga (näiteks Riigikogu kantselei). RelvS-s puudub säte, mis võimaldaks ajutiselt hoiustada isiklikku tulirelva isiku töökohas, valitusasutuses või põhiseaduslikus institutsioonis.
EESMÄRK: Relvad ja nende laskemoon on RelvS nõuetele vastavalt hoitud ja tagatud on kõrvalistele isikutele juurdepääs.
6. Tegevusloa kohustusega tegevusalad
PROBLEEM:
a) Erinevate RelvS-i muudatuste tagajärjel on ekslikult jäänud mõned tegevusalad (nt lasketiiru pidamine ja helisummuti ning teiste tulirelva lisaseadmete valmistamine ja müük) tegevusloa kohtustega tegevusaladest välja. Tegevusloa nõue on tuletatav teiste sätete kaudu, näiteks peab ettevõte lisaseadmete üle arvestust pidama, kontrollima teenistus- ja tsiviilrelvade registri juurdepääsu kaudu nende omandamiseks vastava loa olemasolu jne.
b) RelvS 46 lg 9 kohaselt tuleb PPA-l vähemalt kaks korda aastas kontrollida juriidilise isiku relvade ja laskemoona hoidmise nõuete täitmist. RelvS § 72 sätestab, et PPA-l tuleb vähemalt kaks korda aastas kontrollida tegevusloa omaja relvade ja laskemoonaga seonduva tegevuse seaduslikkust. Järelevalve teostamise intervallist tulenev halduskoormus on suur ja kontrollkäikudest on kohustus ettevõtjat eelnevalt teavitada. Sellisel kujul on pideva järelevalvega tekitatud riive suur, kuid selle tulemuslikkus on kaheldav. Hinnata tuleks alternatiivseid ja mõlemaid osapooli vähem koormavaid järelevalve korraldusi.
c) PPA-l puudub ülevaade hoiatus- ja signaalrelvade müüjatest mistõttu on raskendatud nende üle järelevalve teostamine. See omakorda takistab kontrollimast, et kõik müügis olevad hoiatus- ja signaalrelvad vastavad RelvS nõuetele, st neid ei ole võimalik tavalisi tööriistu kasutades püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha laskmiseks ümber ehitada või ümberehitatavaks muuta ning neid müüakse ainult vähemalt 18-aastastele isikutele.
d) RelvS ptk 122 sätestab nõuded laskespordiorganisatsioonile, laskespordiklubile ja riigikaitses osaleva isiku esindusorganisatsioonile. Need ei sisalda nõudeid nende juhtorganile, samuti puudub tegevusloa- või teavitamiskohustus. RelvS § 88 lõike 1 kohaselt on PPA-l kohustus teostada riiklikku järelevalvet laskespordiorganisatsioonide ja laskespordiklubide nõuetele vastavuse üle, kuid see on raskendatud või pea võimatu, sest puudub täielik ülevaade Eestis tegutsevatest laskespordiorganisatsioonidest ja laskespordiklubidest. Lisaks puudub selge kohustus, et kõik Eestis tegutsevad laskespordiorganisatsioonid ja laskespordiklubid peavad vastama RelvS nõuetele.
e) Tegevusloa- või teavitamiskohustus puudub nende lasketiirude pidamiseks, milles ei osutata tasulist teenust. RelvS ei sea piiranguid, kes võib olla lasketiiru pidajaks ning laskmise eest vastutavaks isikuks määratud isiku osas on vaid nõue, et ta peab olema vaid RelvS nõuetele vastav laskeinstruktor. See võimaldab lasketiiru ja laskepaika rajada ning pidada sellistel isikutel, kelle osas on RelvS-s seatud piirang relvade ja laskemoona käitlemisele laiemalt.
EESMÄRK: RelvS-i üldpõhimõtted kehtivad kõikidele relvade ja laskemoona käitlemisega tegelevatele isikutele ja nende käitlemist toetavate tegevustega seotud isikutele, ettevõtetele, organisatsioonidele ja laskespordiklubidele võrdselt. Tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise, laskespordiorganisatsioonide, laskespordiklubide ning lasketiirude ja laskepaikade üle riikliku järelevalve teostamine on lihtne ja selge.
7. Piiramata käibes olevate tsiviilrelvade ja nende laskemoona käitlemine
PROBLEEM:
a) Hoiatus- ja signaalrelvi on kerge ümber ehitada lendkehaga laskemoona laskmiseks. Kuna nende soetamine on lihtne ja järelevalve nõrk, kasutatakse neid sageli süütegude toimepanemisel.
b) Kehtiva regulatsiooni kohaselt on kuni 4,5 mm kaliibriga õhkrelv piiramata tsiviilkäibega, üle 4,5 mm kaliibriga õhkrelv on võrdsustatud tulirelvaga. Kuuli algkiirus ei ole määrav. Praktikas on aga teada, et piisava algkiirusega võib elu- ja tervist ohustav olla ka kuni 4,5 mm kaliibriga kuul.
c) RelvS § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt ei kohaldata RelvS-i enne 1870.a valmistatud tulirelvale ja selle koopiale (edaspidi antiikrelv) tingimusel, et nendest ei saa tulistada kaasaegset laskemoona, samuti ei kohaldata sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt RelvS-i laskekõlbmatuks muudetud relvale, kui RelvS ei sätesta teisiti. Samas ei ole RelvS §-s 18 neid relvi ja nende laskemoona loetletud piiramata käibega relvade ja laskemoona hulgas ja pole selge, et neid tuleks käidelda sarnaselt piiramata käibega relvadega. Samuti puudub ülevaade selliste relvade müügikohtadest, millest tulenevalt on raskendatud nende tegevuse üle järelevalve teostamine.
d) Airsoft ja paintball relvade käitlemine ei ole RelvS-is selgelt määratletud. Kuigi relva toimemehhanismi arvestades tuleks enamus neist liigitada õhkrelvade alla, on tänaseni loetud neid pigem mänguasjadeks ja RelvS nende käitlemist ei reguleeri. Airsoft ja paintball relvad näevad need sageli välja identsed tulirelvadega. See on tekitanud mitmeid arusaamatusi tolliasutustes kauba deklareerimisel, aga ka avalikus kohas nende kandmisel või edasitoimetamisel.
e) RelvS § 17 lõike 1 kohaselt ei loeta laskemoonaks sellist laskemoona, mis ei ole terviklik (puudub üks või mitu komponenti) ning RelvS §-des 18 – 20 on sätestatud, et laskemoona liigitatakse (tsiviilkäibes piiramata, piiratud, või keelatud) vastavalt relvale, milles seda kasutatakse. See on aga tekitanud olukorra, kus näiteks jahirelvades kasutatav hoiatus- ja signaallaskemoon ning nn paukmoon on müügil ettevõtetes, kel puudub laskemoona käitlemiseks tegevusluba. Seetõttu puudub ka kontroll sellise laskemoona käitlemise üle.
EESMÄRK: Piiramata tsiviilkäibega relvade ja laskemoona käitlemine on selgelt reguleeritud ja allutatud PPA järelevalvele.
8. Relva ja laskemoona sundvõõrandamise regulatsioon
PROBLEEM:
RelvS näeb ette olukorrad, millal PPA on kohustatud isikule kuuluva relva sundvõõrandama ja tasuma sundvõõrandamisele kuuluva relva eest relva omanikule koheselt õiglase tasu, mis hüvitatakse PPA-le riigi eelarvest. Relvade ja laskemoona sundvõõrandamise protsess on keeruline ja riigile ebamõistlikult koormav. Sundvõõrandatud relvade realiseerimisest saadav tulu ei kata riigi poolt tehtavaid kulutusi.
EESMÄRK:
PPA-sse hoiule antud relvade sundvõõrandamise protsess on lihtne ja riigile vähem koormav.
9. Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontroll
PROBLEEM:
a) RelvS § 36 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt ei väljastata relvaluba isikule, kellel on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäire või raskekujuline psüühikahäire. RelvS § 351 lõike 4 sätestab, et loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu kehtestatakse Vabariigi Valituse määruses. RelvS-s kasutatavad terminid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäire ning raskekujuline psüühikahäire ei üle kõigile üheselt arusaadavad ning vajavad üle vaatamist. Näiteks ei ole selge, kas alkoholi liigtarbimisest tingitud psüühika- või käitumishäire võib olla relvaloa andmist välistav asjaolu.
b) RelvS-s puuduvad sätted, mis võimaldaksid varasemalt väljaantud tervisetõendi kehtivust peatada või kehtetuks tunnistada. Samuti puudub alus hinnata isiku vastavust RelvS-s sätestatud tervisenõuetele isiku poolse tahteavalduseta.
EESMÄRK: Relvade käitlemise õigus on ainult sellistel isikutel, kelle tervislik seisund vastab RelvS-i nõuetele.

Relvaseaduse tervikteksti väljatöötamise kavatsuse eelnõus tõstatavad probleemid

1. RelvS ülesehitus ja kasutatavad terminid
PROBLEEM: 2001.a vastu võetud kehtivat relvaseaduse redaktsiooni on tänaseks enam kui 60 korda parandatud või täiendatud ning normitehniliselt on seaduse lugemine muutunud väga raskeks.
EESMÄRK: RelvS-s kasutatavad terminid on uuendatud, RelvS on terviklik ja sätestatud nõuetest arusaamine lihtne.
2. Relvaloa- ja relvaomanikuks saamise kord
PROBLEEM:
a) RelvS § 41 puudub säte, mis võimaldaks relvaluba pikendada peale sellele märgitud kehtivuse aja möödumist. RelvS § 44 lõike 1 kohaselt tuleb relvaloa kehtivuse lõppemisel relv ja laskemoon PPA-le üle anda hiljemalt relvaloa kehtivuse viimasel tööpäeval. Hinnata tuleks, kas esineb vajadus regulatsiooniks, kus loa kehtivuse lõppemisega ei lõppe õigus relva hoida ning mingi aja vältel on siiski veel võimalik ilma nn nullist alustamata relvaloa kehtivust pikendada.
b) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri uuele platvormile üle viimisega ja täielikult digitaalsele menetlusele üleminekuga muudeti RelvS-s lubade taotlemise protsessi ja loobuti paberloast ja osadest paberil relva ja laskemoona arvestuse pidamise raamatutest. Nüüdseks oleme registri arendamisega jõudnud järgmisesse etappi ning sellega seonduvalt tuleb teha täiendavaid muudatusi ka RelvS-s. Näiteks kaupmehe poolt relvade ja laskemoona andmete esitamine registrisse kandmiseks.
c) RelvS §-s 41 relvaloa kehtivuse pikendamisel täiendava laskekatse nõude kehtestamisel on jäänud tähelepanuta, et on jahimehi, kes oma laskeoskust ja relva ohutu käitlemise oskust tõendama ei pea, sest nad ei soovi küttida suurulukeid ja perioodilist laskekatset seetõttu sooritama ei ole kohustatud. Sellega seoses ei täida RelvS-s sätestatud täiendava laskekatse nõue lõpuni oma eesmärki ning ei ole kõikidele ühetaoline ja ei taga võrdset kohtlemist.
d) Iga järgneva relva soetamiseks on vajalik RelvS § 32 sätestatud PPA poolt väljastatav relvasoetamisluba. Relvasoetamisluba ei peaks olema eraldi vajalik, kui relvaloa menetluses on vajalikud asjaolud juba kontrollitud. Näiteks esmane kontroll tuvastaks, et isikul on õigus soetada kuni 2 relva või kuni 4 relva jne. Iga järgneva õiguse peaks aga siiski taotlema.
e) Relva võõrandamiseks kaupmehele või kaupmehe juures ei peaks olema vajalik PPA-lt RelvS § 80 nimetatud võõrandamisloa taotlemine. Relva võõrandamine on lihtne protseduur, mille käigus tuleb veenduda, et relva soovib müüki anda või müüa inimene, kellel on selleks seaduslik õigus ning relvale ei ole kohtutäituri või pankrotihalduri poolt seatud keelumärget. Seda saaks vajalike arenduste korral lihtsalt kontrollida kaupmees läbi relvaregistri kaupmehekeskkonna.
EESMÄRK: Relvaloa taotlemise, selle kehtivuse pikendamise, relva soetamise ja relva võõrandamise protseduurid on lihtsad ja üheselt arusaadavad kõikidele osapooltele. Väheneb halduskoormus nii relvaluba omavatele isikutele ja kaupmeestele kui PPA-le
3. Füüsilise ja juriidilise isiku relva valdamise otstarbed
PROBLEEM:
a) RelvS § 28 sätestatud füüsilise isiku relva valdamise otstarbed on selgelt piiritletud ja konkreetsed ning paljudele relvaloa taotlejatele või juba relvaomanikele puudub seaduses nende tegelikke eesmärke kajastav otstarve.
b) RelvS § 34 lg 6 p 2 kohaselt puudub võimalus anda jahipidamise otstarbel registreeritud juriidilise isiku relva külalisjahis osalejale kasutamiseks kuigi vajadus selleks on olemas.
EESMÄRK: RelvS-s sätestatud relva valdamise otstarbed katavad peamisi relva valdamisi arvestavaid eesmärke.
4. Tähtajad ja põhjendamiskohustus
PROBLEEM:
a) RelvS-s ei võimalda taotluse menetlustähtaega pikendada, kui selleks esineb vajadus.
b) Relvaeksami määruses ja RelvS-s relvaeksamiga seotud tähtajad ei ole kooskõlas.
c) RelvS-s puudub otsene nõue esitatud taotlust põhjendada, samas tuleneb taotluse põhjendamise kohustus EL tulirelvadirektiivist ja ka haldusmenetluse seadusest.
d) Tähtajatut relvaluba ei ole vaja pikendada, mistõttu puudub regulaarne kontroll, kas loa omaja vastab jätkuvalt RelvS-i nõuetele – terviseseisund, relva käsitsemise oskus, hoiutingimused.
EESMÄRK: RelvS-i nõuetest parem arusaamine ja üheselt mõistetava regulatsiooni loomine.
5. Relva ja laskemoona hoiutingimused
PROBLEEM:
a) RelvS § 46 lg 8 kohaselt ei ole relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. PPA igapäevane relvahoiutingimuste kontrolli praktika näitab, et majapidamistes on raske või lausa võimatu leida sellist kohta, mis ei ole RelvS nõuetele vastav relvakapp ja tagaks samal ajal relvade säilimise, ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.
b) RelvS-i kohaselt on lubatud isiklikku relva kanda turvalisuse tagamise otstarbel. Samas on ettevõtteid, valitusasutusi ja põhiseaduslikke institutsioone, mille hoonetes ei ole lubatud viibida tulirelvaga (näiteks Riigikogu kantselei). RelvS-s puudub säte, mis võimaldaks ajutiselt hoiustada isiklikku tulirelva isiku töökohas, valitusasutuses või põhiseaduslikus institutsioonis.
EESMÄRK: Relvad ja nende laskemoon on RelvS nõuetele vastavalt hoitud ja tagatud on kõrvalistele isikutele juurdepääs.
6. Tegevusloa kohustusega tegevusalad
PROBLEEM:
a) Erinevate RelvS-i muudatuste tagajärjel on ekslikult jäänud mõned tegevusalad (nt lasketiiru pidamine ja helisummuti ning teiste tulirelva lisaseadmete valmistamine ja müük) tegevusloa kohtustega tegevusaladest välja. Tegevusloa nõue on tuletatav teiste sätete kaudu, näiteks peab ettevõte lisaseadmete üle arvestust pidama, kontrollima teenistus- ja tsiviilrelvade registri juurdepääsu kaudu nende omandamiseks vastava loa olemasolu jne.
b) RelvS 46 lg 9 kohaselt tuleb PPA-l vähemalt kaks korda aastas kontrollida juriidilise isiku relvade ja laskemoona hoidmise nõuete täitmist. RelvS § 72 sätestab, et PPA-l tuleb vähemalt kaks korda aastas kontrollida tegevusloa omaja relvade ja laskemoonaga seonduva tegevuse seaduslikkust. Järelevalve teostamise intervallist tulenev halduskoormus on suur ja kontrollkäikudest on kohustus ettevõtjat eelnevalt teavitada. Sellisel kujul on pideva järelevalvega tekitatud riive suur, kuid selle tulemuslikkus on kaheldav. Hinnata tuleks alternatiivseid ja mõlemaid osapooli vähem koormavaid järelevalve korraldusi.
c) PPA-l puudub ülevaade hoiatus- ja signaalrelvade müüjatest mistõttu on raskendatud nende üle järelevalve teostamine. See omakorda takistab kontrollimast, et kõik müügis olevad hoiatus- ja signaalrelvad vastavad RelvS nõuetele, st neid ei ole võimalik tavalisi tööriistu kasutades püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha laskmiseks ümber ehitada või ümberehitatavaks muuta ning neid müüakse ainult vähemalt 18-aastastele isikutele.
d) RelvS ptk 122 sätestab nõuded laskespordiorganisatsioonile, laskespordiklubile ja riigikaitses osaleva isiku esindusorganisatsioonile. Need ei sisalda nõudeid nende juhtorganile, samuti puudub tegevusloa- või teavitamiskohustus. RelvS § 88 lõike 1 kohaselt on PPA-l kohustus teostada riiklikku järelevalvet laskespordiorganisatsioonide ja laskespordiklubide nõuetele vastavuse üle, kuid see on raskendatud või pea võimatu, sest puudub täielik ülevaade Eestis tegutsevatest laskespordiorganisatsioonidest ja laskespordiklubidest. Lisaks puudub selge kohustus, et kõik Eestis tegutsevad laskespordiorganisatsioonid ja laskespordiklubid peavad vastama RelvS nõuetele.
e) Tegevusloa- või teavitamiskohustus puudub nende lasketiirude pidamiseks, milles ei osutata tasulist teenust. RelvS ei sea piiranguid, kes võib olla lasketiiru pidajaks ning laskmise eest vastutavaks isikuks määratud isiku osas on vaid nõue, et ta peab olema vaid RelvS nõuetele vastav laskeinstruktor. See võimaldab lasketiiru ja laskepaika rajada ning pidada sellistel isikutel, kelle osas on RelvS-s seatud piirang relvade ja laskemoona käitlemisele laiemalt.
EESMÄRK: RelvS-i üldpõhimõtted kehtivad kõikidele relvade ja laskemoona käitlemisega tegelevatele isikutele ja nende käitlemist toetavate tegevustega seotud isikutele, ettevõtetele, organisatsioonidele ja laskespordiklubidele võrdselt. Tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise, laskespordiorganisatsioonide, laskespordiklubide ning lasketiirude ja laskepaikade üle riikliku järelevalve teostamine on lihtne ja selge.
7. Piiramata käibes olevate tsiviilrelvade ja nende laskemoona käitlemine
PROBLEEM:
a) Hoiatus- ja signaalrelvi on kerge ümber ehitada lendkehaga laskemoona laskmiseks. Kuna nende soetamine on lihtne ja järelevalve nõrk, kasutatakse neid sageli süütegude toimepanemisel.
b) Kehtiva regulatsiooni kohaselt on kuni 4,5 mm kaliibriga õhkrelv piiramata tsiviilkäibega, üle 4,5 mm kaliibriga õhkrelv on võrdsustatud tulirelvaga. Kuuli algkiirus ei ole määrav. Praktikas on aga teada, et piisava algkiirusega võib elu- ja tervist ohustav olla ka kuni 4,5 mm kaliibriga kuul.
c) RelvS § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt ei kohaldata RelvS-i enne 1870.a valmistatud tulirelvale ja selle koopiale (edaspidi antiikrelv) tingimusel, et nendest ei saa tulistada kaasaegset laskemoona, samuti ei kohaldata sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt RelvS-i laskekõlbmatuks muudetud relvale, kui RelvS ei sätesta teisiti. Samas ei ole RelvS §-s 18 neid relvi ja nende laskemoona loetletud piiramata käibega relvade ja laskemoona hulgas ja pole selge, et neid tuleks käidelda sarnaselt piiramata käibega relvadega. Samuti puudub ülevaade selliste relvade müügikohtadest, millest tulenevalt on raskendatud nende tegevuse üle järelevalve teostamine.
d) Airsoft ja paintball relvade käitlemine ei ole RelvS-is selgelt määratletud. Kuigi relva toimemehhanismi arvestades tuleks enamus neist liigitada õhkrelvade alla, on tänaseni loetud neid pigem mänguasjadeks ja RelvS nende käitlemist ei reguleeri. Airsoft ja paintball relvad näevad need sageli välja identsed tulirelvadega. See on tekitanud mitmeid arusaamatusi tolliasutustes kauba deklareerimisel, aga ka avalikus kohas nende kandmisel või edasitoimetamisel.
e) RelvS § 17 lõike 1 kohaselt ei loeta laskemoonaks sellist laskemoona, mis ei ole terviklik (puudub üks või mitu komponenti) ning RelvS §-des 18 – 20 on sätestatud, et laskemoona liigitatakse (tsiviilkäibes piiramata, piiratud, või keelatud) vastavalt relvale, milles seda kasutatakse. See on aga tekitanud olukorra, kus näiteks jahirelvades kasutatav hoiatus- ja signaallaskemoon ning nn paukmoon on müügil ettevõtetes, kel puudub laskemoona käitlemiseks tegevusluba. Seetõttu puudub ka kontroll sellise laskemoona käitlemise üle.
EESMÄRK: Piiramata tsiviilkäibega relvade ja laskemoona käitlemine on selgelt reguleeritud ja allutatud PPA järelevalvele.
8. Relva ja laskemoona sundvõõrandamise regulatsioon
PROBLEEM:
RelvS näeb ette olukorrad, millal PPA on kohustatud isikule kuuluva relva sundvõõrandama ja tasuma sundvõõrandamisele kuuluva relva eest relva omanikule koheselt õiglase tasu, mis hüvitatakse PPA-le riigi eelarvest. Relvade ja laskemoona sundvõõrandamise protsess on keeruline ja riigile ebamõistlikult koormav. Sundvõõrandatud relvade realiseerimisest saadav tulu ei kata riigi poolt tehtavaid kulutusi.
EESMÄRK:
PPA-sse hoiule antud relvade sundvõõrandamise protsess on lihtne ja riigile vähem koormav.
9. Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontroll
PROBLEEM:
a) RelvS § 36 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt ei väljastata relvaluba isikule, kellel on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäire või raskekujuline psüühikahäire. RelvS § 351 lõike 4 sätestab, et loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu kehtestatakse Vabariigi Valituse määruses. RelvS-s kasutatavad terminid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäire ning raskekujuline psüühikahäire ei üle kõigile üheselt arusaadavad ning vajavad üle vaatamist. Näiteks ei ole selge, kas alkoholi liigtarbimisest tingitud psüühika- või käitumishäire võib olla relvaloa andmist välistav asjaolu.
b) RelvS-s puuduvad sätted, mis võimaldaksid varasemalt väljaantud tervisetõendi kehtivust peatada või kehtetuks tunnistada. Samuti puudub alus hinnata isiku vastavust RelvS-s sätestatud tervisenõuetele isiku poolse tahteavalduseta.
EESMÄRK: Relvade käitlemise õigus on ainult sellistel isikutel, kelle tervislik seisund vastab RelvS-i nõuetele.