Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp juhatuse liikmed

AÜ GVOZDIKA

[email protected]

31.10.2024 nr 2.1-1/24/1026-2553-2

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon sai kaebuse, mille kohaselt on aiandusühistu GVOZDIKA

paigaldanud aadressil Päevalille 2, Narva asuva veetõtukoha juurde kaamera.

Seoses kaameraga ning selle paigaldusnõuetega selgitame, et igasugune isikuandmetega tehtav

toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja pildi salvestamine, on isikuandmete

töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku

kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 punkt 1). Andmetöötlejal on seejuures

kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh lg 1 punkti a, mille kohaselt peab

andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev.

Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks on vajalik IKÜM artiklist 6 tulenev alus (näiteks

õigustatud huvi1 või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb eriseadusest, vt IKÜM art 6

punktid c ja f). Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada

selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve. Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja

töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et

kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused,

sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või muuks). Kaameraid saab ja peab kasutama

vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt määratletud probleemi

lahendamisele. Isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on püstitatud eesmärkidega

vastuolus.

Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa kaamerasalvestust kasutada teistel

eesmärkidel. Näiteks paigaldatakse tihti kaamerad prügikastide või prügimaja juurde

kontrollimaks, kas õige ühistu liige kasutab oma prügikohta ja kas ei rikuta reegleid selles osas,

et suuremahuliste jäätmete või ohtlike jäätmete panemisel ei pandaks neid olmeprügisse. Juhul,

kui kaameraga tuvastatakse õigusrikkumine, siis on ühistul õigus vastav väljavõte edastada

järelevalveorganile. Samuti saab nõuda isikult sisse regressi korras ühistule heakorra-alase

korrarikkumise eest mõistetud trahv. Küll aga ei ole selleks otstarbeks kaamera abil lubatud

kontrollida, kui palju isikuid võiks ühes korteris elada jms. Selgitame veelkord, et ka sel juhul

võib salvestisi vaadata ja teha neist väljavõte alles siis, kui on ilmnenud rikkumine.

Kaamera kasutamise osas otsuse tegemisel peab hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise

tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (nt turvauks, signalisatsioon,

täiendav valgustus). Lisaks on oluline meeles pidada, et igasugune kaamerapildi reaalajas

jälgimine on vastuolus nende paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule, kes seda teostab, tuua

1 Õigustatud huvi kohta saab täpsemalt lugeda https://www.aki.ee/sites/default/files/documents/2024-

05/%C3%95igustatud%20huvi%20juhend.pdf.

2 (3)

kaasa väärteovastutuse.

Kui andmetöötleja ei suuda tõendada, et andmete töötlemise jätkamiseks on olemas õiguspärased

ja kaalukad põhjused, siis tuleb tegevus (sealhulgas filmimine) lõpetada.

Kui pärast hinnangu tegemist selgub, et kaamerate paigaldamine on siiski vajalik ja seejuures ei

kahjustata ülemääraselt vaatevälja jäävate inimeste huve, on kaamerate kasutamine lubatud kui

sellise otsuse võtab vastu hääleõiguslik üldkoosolek (mittetulundusühingute seadus (MTÜS) §

19 lg 1 punkt 8). See tähendab, et kaamerate paigaldamise üle saavad otsustada ühistu liikmed

vaid ühiselt, mitte nt ainult juhatus või ainult üks juhatuse liige. Otsus kaameraid kasutada tuleb

vastu võtta ühistu üldkoosolekul ja sellega seotud kokkulepped kinnitada näiteks

sisekorraeeskirjades või teha selleks eraldi kaamerate kasutamise kord ühistu territooriumil,

millele peab töötleja viitama ka teavitussildil. Selline kaamerate kasutus käib aga üksnes ühisala

kasutamisele. Igasuguseks kõrvalkruntide filmimiseks puudub ühistul õigustatud huvi või muu

õiguslik alus ja see ei ole lubatud.

Tallinna Ringkonnakohtus on 15.11.2018 teinud seoses korteriühistuga otsuse tsiviilasjas nr 2-

16-12460. Kuna aiandusühistus on otsustusprotsess sarnane korteriühistuga, siis on sealne info

asjakohane. Kohus leidis, et üldkoosolekul on võimalus leppida kokku ka selles, et ühistusse

omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole lubatud ning ühistu juhatus demonteerib ise

omavoliliselt paigaldatud kaamerad ja tagastab omanikule, kui isik ei ole ise seda pärast hoiatuse

saamist teinud jms.2

Aiandusühistu tegevus toimub ühistu põhikirja alusel ning lisaks kohaldub aiandusühistule

MTÜS, kuna tegu on mittetulundusühinguga. Üldiselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui

kohal on üle poolte liikmetest, ning otsus on vastu võetud, kui otsus sai üle poole kohalolijate

häältest. Vajalik on siiski veenduda, et konkreetse ühistu põhikiri ei näe ette erisusi. Oluline on

meeles pidada, et iga juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt

oodatava hoolsusega (MTÜS § 32 lõige 1).

Juhime Teie tähelepanu ka sellele, et ka ühistu nõusolekul paigaldatud kaamera korral on vajalik

enne kaamera filmimise alasse sisenemist nähtavale kohale paigutada kaamerate kasutamisest

teavitavad sildid koos kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise korrale ehk

andmekaitsetingimustele (vt IKÜM art 14 loetletud punktid). Andmekaitsetingimused on seotud

läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja

sõnumid on lihtsalt kättesaadavad (näiteks veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt

sõnastatud. Sildil on oluline kindlasti välja tuua: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava

töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega. Kõikidele

isikutele peab olema kättesaadav informatsioon, kes on kaamerate valdaja, kui kaua salvestisi

säilitatakse ja kellel on salvestistele ligipääs. Ühistus on piisav kui kaamerate salvestustele on

ligipääs kas ühel juhatuse liikmel või vajadusel mitmel või ainult turvafirmal ilma juhatuse

liikmete ligipääsuta, kui kasutatakse sellist teenust. Andmetöötleja peab tagama, et ta suudab

tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid, vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et

tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid vaatamisi.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta on võimalik lugeda Andmekaitse Inspektsiooni

koostatud juhendist, KKK-st ja videovalve korraldajale koostatud nõuannetest.

Käesolevale tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota, kuid selgitame, et inspektsioon

võib igal ajal ette teatamata kontrollida3 kaamerate kasutamise õiguspärasust ning õigustatud

2 Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-12460 on nõustutud maakohtu järeldusega, et

selline reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile (korteri/aiamaa) omanikele. 3 Isikuandmete kaitse seaduse § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse §-de 50 ja 51 alusel.

3 (3)

huvi analüüsi ja andmekaitsetingimuste olemasolu, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise logisid.

Rikkumise korral võib inspektsioon algatada järelevalvemenetluse.

Lugupidamisega

Mona-Reti Pavlov

jurist

peadirektori volitusel