Käskkiri

1

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tulekahju korral tegutsemise plaan

Endla 10a, Tallinn

Tallinn 2024

2

SISUKORD ÜLDINE ........................................................................................................................................ 3

Hoone ja territooriumi tuleohutuse eest vastutava isiku ülesanded: ................................... 5

MÕISTED ..................................................................................................................................... 6

ETTEVÕTTE JA HOONETE TULEOHUTUSALANE ISELOOMUSTUS ............................................... 7

Tuleohutuspaigaldised ja esmaseid tulekustutusvahendid ning nende asukohad ............... 8

• Automaatne tulekahju signalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS) ................................ 8

• Tulekustutid ja tulekustutusvahendid ...................................................................... 10

• Turvavalgustus.......................................................................................................... 11

• Suitsueemaldussüsteem – suitsuluugid ................................................................... 11

Andmed ehitises toimuvate tegevuste ja protsesside tule- ja plahvatusohtlikkuse kohta ning sellega kaasnevate ohtude ennetamise meetmed ...................................................... 12

Andmed hoitavate põlevmaterjalide ja ohtlikke ainete kohta ning juhised ja meetmed nende ohutuks hoidmiseks .................................................................................................. 12

Ettevõte või asutuse tõenäolisemad tulekahju stsenaariumid koos kirjeldusega ning tulekahju vältimise meetmed .............................................................................................. 12

TULEKAHJUST TEAVITAMISE JUHIS .......................................................................................... 14

Ehitises ja ohualas viibivate inimeste tulekahjust teavitamise kord .................................... 14

Töötajate omavaheline kommunikatsiooni kord ................................................................. 15

Tulekahjuteate kontrollimise kord ....................................................................................... 15

ATS häirele reageeriva isiku tegevused peahoones ............................................................. 15

Evakuatsiooni korraldavate isikute ülesanded ATS-häirekellade rakendumisel ................. 17

Tulekahjuteate Häirekeskusele edastamise kord .................................................................. 18

EVAKUATSIOONI LÄBIVIIMISE JUHIS ........................................................................................ 19

TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE JUHIS ............................................................................... 21

Esmaste tulekustutusvahendite ja tuleohutuspaigaldiste kasutamine ............................... 22

PÄÄSTEMEESKONNAGA TEHTAVA KOOSÖÖ JUHIS .................................................................. 25

LISA 1. EVAKUATSIOONISKEEMID ............................................................................................ 26

LISA 2. TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAANIGA TUTVUNUD ISIKUTE NIMEKIRI ... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

3

ÜLDINE Käesoleva juhendi eesmärgiks on reeglite kehtestamine tulekahju ennetamiseks ja kahjude

ärahoidmiseks ning tulekahju korral tegutsemiseks, et tagada hoones viibivate inimeste kiire,

ohutu ja tulemuslik tegevus tulekahju korral. Käesoleva juhendiga peavad tutvuma kõik

hoones alaliselt töötavad isikud ning selle järgimine on kohustuslik.

Käesolev juhend kuulub läbivaatamisele ja vajadusel korrigeerimisele:

1. tegevuse või protsessi reglemendi ja töötingimuste muutumisel;

2. tulekahju või muu õnnetuse toimumisel objektil;

3. juhendi koostamisel aluseks olnud õigusakti muutumisel;

4. uute päästevahendite kasutuselevõtmisel;

5. tulekahjuõppuse järgselt, kui on tuvastatud asjaolusid mille põhjal võib järeldada, et

olemasolev plaan ei ole eesmärgipärane;

6. riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuse saamisel.

Juhendi muudatustest tuleb teavitada kõiki hoones töötavaid isikuid.

Antud tulekahju korral tegutsemise plaan määrab tuleohutuse eest vastutavad ning

evakuatsiooni korraldavad isikud. Käesolev dokument kinnitatakse hoone omaniku esindaja

allkirjaga.

Kõik käesolevas hoones tehtavad tuletööd tuleb eelnevalt kooskõlastada objekti tuleohutuse

eest vastutavaga.

4

Vastavalt sätestatud kohustusele tuleb tagada hoonetes tuleohutus. Käesoleva plaani

kohaselt jälgib hoone tuleohutuse eest vastutav tuleohutusnõuete täitmist hoonetes ja

vastutab tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite õigeaegse kontrolli ja hoolduse eest ning

korraldab iga-aastase praktilise evakuatsiooniõppuse ja tuleohutusalase juhendamise.

Hoonet puudutavate tuleohutusalaste probleemide või küsimuste korral tuleb pöörduda

tuleohutuse eest vastutava isiku poole.

Objektil on tuleohutuse eest vastutavaks isikuks Riigi Kinnisvara ASi kinnisvarahaldur Keili Luik.

Kinnisvarahaldur: Keili Luik - tel: 529 8012; E-Post: [email protected]

5

Hoone ja territooriumi tuleohutuse eest vastutava isiku ülesanded:

• Hoone tuleohutuspaigaldiste hoolduse korraldamine. Tuleohutuspaigaldiste

perioodilised kontrollid ja hooldustoimingud ning nimetatud toimingute teostamisel

täidetakse tuleohutuspaigaldiste kontrolli- ja hoolduspäevikud.

• Tagada hoones ja territooriumil tuleohutus pideva kontrolli teostamisega.

Likvideerida puudused, mis võivad tekitada tuleohtu või takistada evakuatsiooni

teostamist, esimesel võimalusel.

• Evakuatsiooniteede ja –pääsude kasutatavuse tagamine, puudused likvideerida

esimesel võimalusel.

• Tuleohutuse/evakuatsiooni eest vastutavate isikute koolituste

korraldamine/organiseerimine pädeva ettevõtte poolt. Samuti tuleb teostada õppus

üks kord aastas evakuatsiooni ning tulekahju korral tegutsemise kohta.

• Tutvustab töötajatele tuleohutusnõudeid, tagades hoonet püsivalt kasutatavatel

isikutel võimaluse käesoleva plaaniga tutvumiseks, eesmärgiga et isikud oleksid kursis

hoones olevate tuleohutuspaigaldiste asukohaga ning tööpõhimõtetega, teaksid

evakuatsiooniteid ning järgiksid tuleohutusnõudeid.

6

MÕISTED

Tulekahju korral tegutsemise plaan (edaspidi plaan) – ettevõtte või asutuse töötajate juhend, mis kirjeldab evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise korda, võttes arvesse asutuse tuleohutusalaseid erisusi. Plaan koosneb evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast (edaspidi Tegevuskava) ning skeemidest (edaspidi Skeem).

Tuleohutuspaigaldis – ehitise tehnosüsteem või vahend, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ning suitsu leviku takistamiseks ja ohutu evakuatsiooni läbiviimiseks

ATS – automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem.

Evakuatsioon – hoone kasutajate sunnitud väljumine ehitisest või selle osast ohutusse kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral.

Evakuatsioonijuht – plaanis määratud isik, kes juhib evakuatsiooni, sh annab vajadusel evakuatsioonikorralduse, jagab evakuatsiooniks vajalikke ülesandeid, kogub kokku info evakuatsiooni tulemuste kohta ja suhtleb päästetööde juhiga.

Evakuatsiooni korraldav isik – plaanis määratud isik, kes vastutab evakuatsiooni korraldamise eest enda vastutusalas (rendipind, korrus, ruumid jne) ning kes kannab enda piirkonna evakuatsiooni tulemustest ette evakuatsioonijuhile.

Evakuatsioonipääs – evakuatsioonitee lõpus paiknev, evakuatsioonimärgistusega tähistatud seestpoolt võtmeta avatav vabalt läbitav ukseava.

Evakuatsioonitee – hoones kulgev vabalt läbitav, ohutu ja evakuatsioonimärgistusega tähistatud liikumistee evakuatsioonipääsuni.

Evakuatsiooniskeem – hoone korrus(t)e või evakuatsiooniala joonis, mis kirjeldab graafiliselt koridoride, trepikodade, ruumide, ukseavade, rõdude, evakuatsiooniteede ja -pääsude, hädaväljapääsude, tulekahju teatenuppude, tulekustutite asukohti ning vajadusel muid olulisi tähistusi.

Kogunemiskoht – määratud koht, kuhu kogunevad hoones olevad töötajad ning kus toimub nende loendus.

Loendus – evakuatsiooni korraldavate töötajate poolt kogunemiskohas teostatav töötajate evakueerituse kontroll.

7

ETTEVÕTTE JA HOONETE TULEOHUTUSALANE ISELOOMUSTUS Aadress: Endla 10a, Tallinn

Hoone kasutusviis: Büroohoone ehk tuleohutuse mõistes (kontorid) V kasutusviis Hoone ruume tundvateks isikuteks on hoone töötajad.

Ehitise andmed: Hoone tulepüsivusklass on TP1 Hoone suletud netopind on 2465 m2 ning hoonel on 7 maapealset korrust. Hoones tegutseb peamise kasutajana Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Lisaks on hoone 1.korrusel Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Ehitise kasutamise kellajad: Üldjuhul on hoones tööaeg E-R, kella 09:00 - 16:00.

Kasutajate arv: Maksimaalne kasutajate arv võib korraga ulatuda 100 inimeseni. Ehitises viibivate inimeste arv, kes ei ole võimelised iseseisvalt evakueeruma: Hoones võib viibida isikuid (külastajaid), kelle liikumisvõime on piiratud või kes ei ole võimelised iseseisvalt evakueeruma.

Evakuatsiooniteed ja -pääsud, hädaväljapääsud ning nende asukohad

Ehitistes on tagatud evakuatsiooniteede nõuetekohased laiused ja kõrgused. Hoone igas

osas on tagatud evakuatsiooni teostamine mitme evakuatsioonipääsu kaudu.

Hoones on evakuatsiooniks ette nähtud eraldi tuletõkkesektsioonina moodustatud

trepikojad, mis asuvad hoone mõlemas otsas. Hoone evakuatsiooniteel asuvad uksed on

varustatud vastavate sulustega, mis võimaldavad uksi häda korral avada kergesti ja ilma

abivahenditeta. Evakuatsiooniteed ja evakuatsiooniteel asuvad uksed on tähistatud

evakuatsioonimärgistega või evakuatsioonivalgustitega.

NB! Evakuatsiooniteedel ja evakuatsiooniteel asuvate uste ees ei tohi asuda esemeid ega

seadmeid, mis võiksid ohustada hoone kasutajaid ja takistada ohutu evakuatsiooni ja

päästetööde läbi viimist.

8

Tuleohutuspaigaldised ja esmaseid tulekustutusvahendid ning nende asukohad

Tuleohutuspaigaldistest on hoones:

• Automaatne tulekahju signalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS)

Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS) on süsteem, mis annab

automaatselt teate tekkinud tulekahjust, samuti oma töövalmidust ohustavast rikkest. ATS

süsteemiga on kaetud kõik hoone ruumid.

ATS-i eesmärk on avastada tulekahju võimalikult varajases staadiumis, et tulekahju

kustutamine oleks võimalikult kiire ning hoone kasutajad saaksid ohutult hoonest väljuda.

ATS koosneb:

• Keskseade – juhib kogu süsteemi tööd ning seadme infopaneelile kuvatakse häire

korral selle asukoht (anduri/tulekahju teatenupu täpsusega). ATS

seadmete/andurite asukohad on kajastatud paiknemisskeemidel.

Paiknemisskeemid asuvad keskseadmete juures. Keskseade asub 1. korrusel,

peasissepääsu (ühtlasi ka päästemeeskonna sisenemistee) juures (fuajees).

• Tulekahjuandurid – kõikides hoone osades on suitsu- või temperatuuriandurid, mis

jälgivad pidevalt ruumi või selle osa tulekahju tekkimisega seotud füüsikalisi ja

keemilisi nähtuseid. Tuvastades tulekahju, edastab andur häire koheselt

keskseadmele.

• Tulekahju teatenupud – Nupp, mille vajutamisel läheb süsteem „tulehäiresse“

aktiveeruvad hoones häirekellad. Tulekahju teatenupud asuvad

evakuatsiooniteedel. Nupu aktiveerimisel on võimalik keskseadmelt tuvastada

millisest aadressilt on nupp aktiveeritud.

• Alarmseade – hoones on häirekellad, mis annavad helisignaaliga märku tekkinud

ohust. Häirekellad peavad olema kuuldavad kogu hoone ulatuses ning samuti selle

väliperimeetril.

9

ATS-süsteem annab häire siis, kui on piisav kogus suitsu suitsuanduri juures, kui

temperatuurianduri juures on määratud temperatuuri piir ületatud või kui on vajutatud

tulekahju teatenuppu.

Hoone ATS’il on kaks liiki häiret:

1. VEATEADE – seade annab automaatselt teada tekkinud süsteemi veast. Veateate

korral hakkab tööle keskseadme summer ning keskseadmel põleb vastava tsooni

juures kollane märgutuli „RIKE)“. Veateate puhul peab teavitama süsteemi

hooldavat ettevõtet (NVP – Nõrkvoolu Paigalduse OÜ, tel +372 512 6626).

Fotol – ATSi keskseade, mis asub 1.korrusel peaukse juures, fuajees (ühtlasi ka päästemeeskonna sisenemistee)

Fotodel – Tulekahju teatenupp mis võimaldab tulekahjuhäire aktiveerida käsitsi, tulekahjuandur, mis jälgib pidevalt ruumi või selle osa tulekahju tekkimisega seotud füüsikalisi ja keemilisi nähtuseid ning alarmeerimisseade ehk häirekell, mille abil hoones viibivad kuulevad süsteemi häirest.

10

2. TULEHÄIRE – Süsteem annab häirest teada häirekelladega ning keskseade kuvab

ekraanil tulekahjuteate “TULI“ ning tablool kuvatakse häires oleva anduri või

teatenupu number. Üldjuhul on tulehäire korral süsteemi anduri(te) kontrollitaval

alal suits või temperatuur on ületanud kriitilise normi. ATS tulehäire korral

lülitatakse tööle häirekellad, lülitub välja hoone ventilatsioonisüsteem, sulguvad

hoidemagnetitega tuletõkkeuksed, lift sõidab 1.korrusele ning lifti ei ole võimalik

kasutada.

• NB! Hoones POLE automaatset tulekahju edastussüsteemi Häirekeskusesse (ATeS). ATS tulekahjuhäire signaal juhitakse turvafirma Viking Security ASi juhtimiskeskusesse. Iga häire tuleb füüsiliselt kontrollida ning tulekahju avastamisel tuleb sellest kindlasti teavitada Häirekeskust, numbril 112.

• Tulekustutid ja tulekustutusvahendid Hoonetes on kasutuses esmaste tulekustutusvahenditena enamjaolt 6kg pulberkustutid.

Kõikide kustutusvahendite asukohad on vastavalt märgistatud evakuatsiooniskeemidel.

Pulberkustuti sobib tahkete ainete, gaaside ja vedelike kustutamiseks. Samuti sobivad

pulberkustutid kuni 1000 V pingestatud elektriseadmete kustutamiseks.

Peahoones on lisaks käsikustutitele paigaldatud ka tuletõrjevoolikusüsteem.

Tuletõrjevoolikuga kustutamisel tuleb arvestada asjaoluga, et kustutustööde läbiviimisel on

kustutusaineks vesi.

Tulekustutite ja voolikusüsteemi kasutamist kajastab täpsemalt käesoleva plaani peatükk

„Tulekahju korral tegutsemise juhis“.

NB! ATS’i tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada. Kontrolli ja hoolduse teostused

märgitakse päevikusse. Päevikut täidavad nii kasutaja kui ka hooldusfirma.

Fotodel – 6kg ABC pulberkustuti ja tuletõrje voolikukapp

NB! Kustutusvahendeid tuleb regulaarselt kontrollida ja vajadusel hooldada.

11

• Turvavalgustus

Hoonetes on kasutusel paanikavältimis valgustus ning evakuatsioonivalgustus.

Paanikavältimis valgustuse ülesandeks on tagada ruumides piisav nähtavus peale

elektrivoolu katkemist (akutoide). Lisaks on hoones evakuatsioonivalgustid, mis suunavad

inimesi mööda lühemat teed hoonest välja. Evakuatsioonivalgustid on samuti varustatud

akudega ning nende töö peab olema tagatud peale elektrivoolu katkemist.

• Suitsueemaldussüsteem – suitsuluugid

Põlemisgaaside eemaldamiseks on hoone trepikodadesse paigaldatud suitsuluugid, mida on päästemeeskonnal võimalik avada juhtimisnuppudest, mis asuvad trepikodades ja ATSi keskseadme juures.

Fotodel – evakuatsiooniteele ja evakuatsiooniteel asuvatele ustele viitavad evakuatsioonivalgustid

Fotodel – trepikojas asuv suitsuluuk ja suitsuluugi avamiseks/sulgemiseks kasutatavad juhtimisnupud.

12

ETTEVÕTTE VÕI ASUTUSE TULEOHTLIKKUSE KIRJELDUS

Andmed ehitises toimuvate tegevuste ja protsesside tule- ja plahvatusohtlikkuse kohta ning sellega kaasnevate ohtude ennetamise meetmed

Selliseid protsesse hoones ei toimu.

Andmed hoitavate põlevmaterjalide ja ohtlikke ainete kohta ning juhised ja meetmed nende ohutuks hoidmiseks

Puuduvad.

Ettevõte või asutuse tõenäolisemad tulekahju stsenaariumid koos kirjeldusega ning tulekahju vältimise meetmed

Tuleohtlikud olukorrad võivad tekkida:

- Elektriseadmete riketest ja ebaõigest kasutusest tingitud põhjustel

- Suitsetamisrežiimi rikkumisel

- Käesoleva juhendiga objektil kehtestatud tuleohutusnõuete rikkumisel

- Tuletööde teostamisel tuleohutusnõuete rikkumisel

- Inimlikest eksimustest tingitud põhjustel (kaupluse töötajad/kaupluse kliendid)

- Põlev- ja muu materjali ebaõigest ladustamisest ja paigutamisest

- Toidu valmistamisest

Tulekahju raskusaste sõltub tulekahju avastamise ajast ning töötajate oskuslikust

tegutsemisest avastatud tulekahju kustutamisel. Kuna hoonetesse on paigaldatud ATS,

mis annab tekkinud tulekahjust koheselt märku on tulekahju kustutamine hoonesse

paigaldatud esmaste kustutusvahenditega võimalikult kiire. Kahjustused piirduvad

üldjuhul süttinud seadme või eseme hävinemisega ja tulekahjupiirkonnas

suitsukahjustuste tekkega. Öisel ajal võivad tulekahju tagajärjed olla ulatuslikumad.

13

Mööblit, kaupasid ega muid esemeid ei tohi isegi ajutiselt ladustada evakuatsiooniteedele,

tehnilistesse ruumidesse, väljapääsude ette. Mööbel, kaubad ja muud ladustatud esemed

ei tohi varjata tuleohutuspaigaldisi ning muid tehnilisi seadmeid.

NB! Elektriseadmete kasutamisel:

- ei tohi kasutada vigastatud või riknenud isolatsiooni või muu tulekahju või plahvatust

põhjustada võiva defektiga elektriseadet või -kaableid

- ei tohi kasutada töökeskkonna tingimustele mittevastavat elektriseadet ja -kaablit

- ei tohi blokeerida mistahes seadmete jahutusavasid paberite või kõrvaliste esemetega

- ei tohi hoida elektrijaotlas või -jaotuspunktis, selle peal, all või vastas põlevmaterjali.

Ka elektrikilbi ja kaabliredelite peale kogunenud tolm tuleb sealt regulaarselt

eemaldada

- ei tohi kasutada mittestandardset elektrikütteseadet või -valgustit

- ei tohi jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet

- tuleb pöörata tähelepanu kasutatava kontoritehnika kaablite korrasolekule, hoidudes

kaablite muljumisest ja vigastamisest. Kontoritehnika ühendus- ja toitekaablid peavad

olema kinnitatud selliselt, et oleks välistatud nende vigastamine

- tohib kasutada ainult standardset elektriseadet, mille paigaldamisel ja hooldamisel

juhinduda kasutus-, paigaldus- ja hooldusjuhendist

- tuleb töö lõpetamisel seadmed vooluvõrgust lahutada, va. tehnoloogilise juhendi või

objektil kehtestatud korra järgi ööpäevaringselt töötav elektriseade

14

TULEKAHJUST TEAVITAMISE JUHIS

Ehitises ja ohualas viibivate inimeste tulekahjust teavitamise kord

Hoones viibijad saavad tulekahjust teada häirekellade kaudu. Häirekellad hakkavad

automaatselt tööle ATS-süsteemi „tulehäire“ korral.

Häirekellad saab käsitsi tööle rakendada ka tulekahju teatenuppu vajutades. Nupp asub

reeglina evakuatsioonipääsude läheduses.

Nähtavate tulekahjutunnuste avastamisel, kui ATS häirekellad veel ei tööta vajuta kindlasti

koheselt lähimat tulekahju teatenuppu!

Tulekahju avastamisel tuleb sellest selge ja valju häälega kõiki ruumis viibivaid isikuid

informeerida.

Tulekahju/häire asukoha saab teada ATS keskseadmelt:

- Rakendunud tsoon/piirkond kuvatakse ATS keskseadmele, keskseadmel põleb punane

märgutuli „TULI“ ning keskseadme tablool kuvatakse häires oleva anduri/teatenupu

aadress.

- Häire asukoha saab täpsustada ATS paiknemisskeemi kasutades (asub ATS keskeadme

juures).

NB! Hoones on kasutusel adresseeritud ATS süsteem, mis võimaldab häire asukoha määrata

ära tulekahjuanduri/teatenupu täpsusega. Vaata keskseadmelt häires oleva anduri/teatenupu

aadress, kontrolli paiknemisskeemidelt anduri/teatenupu asukohta ning kontrolli reaalselt üle

häires oleva anduri/teatenupu aadress.

VALEHÄIRE KORRAL TEGUTSEMISE KIRJELDUS

Kui häire põhjust uurides selgub, et tegemist on valehäirega (suitsetamine keelatud kohas; tolm;

aur; kogemata alla vajutatud tulekahju teatenupp vms.), tuleb see üles märkida ka ATS süsteemi

hoolduspäevikusse. Kui tegemist on süsteemi rikkega, tuleb sellest teavitada süsteemi hooldavat

ettevõtet. Süsteemi hooldaja Nõrkvoolu Paigalduse OÜ, tel +372 512 6626

15

Töötajate omavaheline kommunikatsiooni kord ATS häirekellade rakendumise korral on oluline, et oleks tagatud infovahetuse võimalus hoone

evakuatsiooni korraldavate isikute vahel. Infovahetust on võimalik teostada

suuliselt/telefonitsi.

Tulekahjuteate kontrollimise kord

NB! Tulekahjuhäire teate põhjus tuleb tuvastada iga häire korral. Kui tegemist on tehnilisest

rikkest põhjustatud valehäirega, tuleb informeerida süsteemi hooldavat ettevõtet.

TTJA ruumides on evakuatsiooni eest vastutavad määratud korruste kaupa: Evakuatsioonijuht- Maanus Urb 1. korruse vastutav isik – Lembi Tasane 2. korruse vastutav isik Veiko Kopamees 3. korruse vastutav isik- Veikko Tunnel 4. korruse vastutav isik- Meelis Kärt 5. korruse vastutav isik- Urmo Karu 6. korruse vastutav isik- Margit Tammistu SKA alal on samuti määratud evakuatsiooni eest vastutav/vastutavad isikud, kes tagavad evakuatsioonitegevused SKA ruumides.

ATS-keskseadme signaalidele reageerib TTJA esindaja, kes informeerib vastavalt olukorrale

hoones viibivaid isikuid häire põhjusest ning algatab vajadusel evakuatsiooni (süsteemi

teistkordne käivitamine). Evakuatsiooni toimumisel ongi evakuatsioonijuhiks TTJA esindaja.

16

ATS häirele reageeriva isiku tegevused peahoones

TTJA esindaja (edaspidi: evakuatsioonijuht) ülesanded ATS häirekellade rakendumisel:

1. lõpeta pooleliolev tegevus, mine ATS keskseadme juurde

2. vaigista süsteemi häirekellad

3. tuvasta keskseadme pealt häires olev andur ja tuvasta paiknemisskeemilt anduri

asukoht

4. teosta häireõigsuse kontroll – kontrolli ala või võimalusel tuvasta olukord

visuaalselt

Evakuatsioonijuhi tegevused, kui puuduvad tulekahju tunnused:

5. tühista häire ja taasta ATS keskseade

6. sisesta sündmus ATS päevikusse ning vajadusel kutsu kohale ATS hooldaja

7. võimalusel informeeri valehäirest hoone kasutajaid ja evakuatsiooni korraldavaid

isikuid (võimalus informeerida suuliselt kõva selge häälega „Vale Häire“)

Kui kontrolli käigus avastatakse tulekahju (evakuatsioonijuht):

8. käivita ATS-häirekellad lähimast tulekahju teatenupust ning edasta info

suusõnaliselt kohe kolde läheduses viibivatele inimestele

9. helista Häirekeskusesse numbril 112

10. võta lähim tulekustuti ning püüa võimalusel tulekahju likvideerida (kui tulekahju

kustutamine pole võimalik, jäta tegevus pooleli), võimalusel kutsu kolleege appi

11. võimalusel kontrolli üle evakuatsioonipiirkonnad ja veendu evakuatsiooni

toimumises ning vajadusel/võimalusel abista evakuatsiooniga ohukoldest

12. võimalusel taga päästemeeskonnale sisenemistee territooriumile (ava värav) ning

valmista ennast ette päästemeeskondade ning turvapatrulli vastuvõtmiseks

13. kogu infot loenduse tulemustest (evakuatsiooni eest vastutavad edastavad

loenduse tulemused suuliselt või evakuatsioonijuht läheb kogunemiskohta ja

kogub töötajatelt infot)

14. võta vastu päästemeeskond

17

Evakuatsiooni korraldavate isikute ülesanded ATS-häirekellade rakendumisel

Evakuatsiooni korraldavateks isikuteks on korrustele määratud evakuatsiooni eest

vastutavad isikud (evakuatsiooni liidrid).

Kui ATS-häirekellad hakkasid tööle:

1. lõpeta kõik muud tegevused

2. hinda olukorda ning jää ootama teistkordset häiret

3. ole valmis evakuatsiooni läbiviimiseks enda vastutusalas olevatest ruumidest

Kui antakse info, et tegemist on valehäirega (puuduvad tulekahju tunnused):

4. jätka pooleli olevate tegevustega

Kui kuuled teistkordset häiret:

5. hinda lähimate evakuatsioonipääsude olukorda ja alusta evakuatsiooni läbiviimist

hoone ruumidest

6. liigu kogunemiskohta ning anna info toimuvast evakuatsioonijuhile

Kui tuvastad ise tulekahju (suits, kõrgem temperatuur, leegid):

4. sulge võimalusel ruumi uks, käivita ATS-häirekellad lähimast tulekahjuteatenupust

ning edasta info kohe evakuatsioonijuhile

5. helista Häirekeskusesse numbril 112

6. asu vastavalt võimalustele läbi viima evakuatsiooni ohukoldest/hoonest

7. anna kogunemiskohas evakuatsioonijuhile info evakuatsiooni ning evakueerimist

vajavate klientide arvu ja asukoha kohta.

Kui avastad tulekahju enne häirekellade rakendumist (hoones olevad töötajad)

1. käivita ATS-häirekellad lähimast tulekahju teatenupust ning hoiata ohualas olevaid

inimesi

2. alusta evakuatsiooniga ohualast, suunates kolleegid ohust eemale

3. helista Häirekeskusesse numbril 112 ning teavita sündmusest ka evakuatsioonijuhti

4. anna kogunemiskohas infot toimunust evakuatsioonijuhile

18

Tulekahjuteate Häirekeskusele edastamise kord

Tulekahju korral tuleb teavitada Häirekeskusest numbril 112. Reeglina peab kõne sooritama

tulekahju avastanud isik.

Helistades hädaabinumbrile 112 teata:

1. Sündmuse iseloom (tulekahju, plahvatus, varing vms.)

2. Objekti aadress: Endla 10a, Tallinn

3. Kirjelda täpsemalt sündmust

4. Kas inimesed on ohus? Kas on kannatanuid?

5. Kas on lisaohte (elekter, kemikaalid)?

Püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt, jälgi häirekeskusest saadud

juhiseid. Ära katkesta kõne ilma loata ning hoia telefon sisse lülitatuna enda ligidal kuna

häirekeskus võib lisainformatsiooni saamiseks tagasi helistada.

Olukorra muutumisel enne päästjate saabumist, teata sellest Häirekeskusele.

19

EVAKUATSIOONI LÄBIVIIMISE JUHIS

Kõikide ehitises viibivate inimeste evakueerumise ja evakueerimise korraldus algab peale

evakuatsioonimärguande kõlamist.

Evakuatsiooni märguanne on:

• Otsene oht elule või tervisele

• Evakuatsiooni eest vastutava isiku käsk

• ATS häirekellade tööle rakendumine:

- Teistkordne häire (5 minuti jooksul)

- Üks pikk katkematu häirekellade helin (üle 1 min)

Kui hoones on avastatud tulekahju tuleb evakuatsiooniga alustada koheselt.

Evakuatsiooniga tuleb esmalt alustada tulekahju/ohu piirkonnast ning seejärel teostada

võimalusel evakuatsioon kogu hoone ulatuses.

20

Kogunemiskoht

Evakueerunute kogunemiskoht on objekti territooriumil olev parkimisplats. Päästemeeskonna sisenemisteeks territooriumile on väravad – vajadusel täpsustada Häirekeskusele helistamisel.

Kogunemiskohas tuleb jälgida, et sinna kogunenud inimesed ei takistaks päästemeeskondade

tööd. Vajadusel suunata inimesed kogunemiskohast eemale. Kogunemiskohast tohib lahkuda

ainult evakuatsioonijuhi loal.

Loenduse kord

Loenduse eesmärgiks on tuvastada hoones olevate töötajate evakuatsiooni tulemused ja

kokku koguda informatsioon evakuatsiooni kohta, sh kontrollitud/mittekontrollitud ruumide

osas.

Evakuatsioonijuht kogub loenduste tulemused kokku ja edastab need sündmusele

saabunud päästemeeskonna juhile.

Fotol – evakueerunute kogunemiskoht ja punase noolega tähistatud päästemeeskonna sisenemistee

21

TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE JUHIS

Tegevus Tegutsemise kirjeldus ja järjestus Täitja

1 Sündmusest teatamine Tulekahju avastamisel koheselt teavitada Häirekeskust numbril

112. Lülitada sisse tulekahju alarm (kui häirekellad ei ole

rakendunud) kasutades tulekahju teatenuppu. Sündmusest tuleb

informeerida ka kaastöötajaid .

Tulekahju avastanud

isik

2 Häire õigsuse kontroll Kontrollida koheselt häire põhjus ning lülitada sisse tulekahju

alarm kasutades tulekahju teatenuppu

Evakuatsioonijuht

3 Inimeste

evakueerimine hoonest

Evakuatsiooni märguande saamisel viia läbi evakuatsiooni ning

viivitamatult suunata kõik inimesed hoonest välja. Need kes

iseseisvalt liikuda ei suuda tuleb vahetust ohukoldest eemale

toimetada.

Evakuatsiooni

korraldavad isikud.

4 Evakueeritute

loendamine

Viia läbi kogunemiskohas töötajate loendus ja anda loenduse

tulemused edasi evakuatsioonijuhile

Evakuatsiooni

korraldavad isikud.

5 Tulekahju kustutamine

päästemeeskonna

saabumiseni

Tulekahju avastamisest alates korraldada võimalusel tule

kustutamine ja vara evakueerimine nende töötajate abiga, kes ei

ole hõivatud inimeste evakueerimisega. Tulekahju kustutamiseks

kasutada kõiki hoones olevaid tulekustutusvahendeid.

Tulekahju avastanud

isik

6 Päästemeeskonnale

sündmuse

tutvustamine ja

osalemine päästetööde

staabis

Võtta vastu päästemeeskond, kirjeldada sündmust ja asukohta.

Anda tulekustutus- ja päästetööde juhile loenduse tulemused, olla

valmis osalema päästetööde staabis

Evakuatsioonijuht

22

Esmaste tulekustutusvahendite ja tuleohutuspaigaldiste kasutamine

Esmasteks tulekustutusvahenditeks on hoones:

- 6 kg pulberkustutid

- Tuletõrje voolikusüsteem (voolikukapp)

Tulekustutusteki kasutamine:

- Võta tulekustutusteki küljes olevatest rihmadest kinni ja tõmba hooga otse alla;

- Lähene põlevale kohale, hoides tekki enda ees sirgetel kätel, nii et käed jäävad teki

varju;

- Kata põlev ese tekiga nii, et õhuhapnik ei pääseks põlengule ligi;

- Jäta tekk põlemiskoha peale, kuni oled veendunud, et tuli on täielikult kustunud.

Tulekustutiga kustutamisel pea meeles:

- lähene põlengule ohutu kauguseni (3-4 m)

- alati peab olema olemas ohutu taganemistee

- enne kustuti kasutamist eemalda splint, haara voolik ning peale seda rakenda

tulekustuti tööle

- hoia kustutusvoolikut kinni võimalikult otsast (mitte korpuse lähedalt), nii kontrollid

paremini kustutusjoa suunda

- tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb kustutusaine suunata kõige

intensiivsema põlemise kohta n.ö. pühkivate liigutustega, kattes eseme pinna

kustutusainega

- maha valgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk-järgult

katta kustutusainega kogu põlev pind

- välitingimustes kustutades seisa tulekahjukohas ülalpool tuult.

23

24

Voolikukapi kasutamisel pea meeles:

- veendu, et kohast, mida kustutama hakkad, on elekter välja lülitatud

- ava tuletõrjekapi uks ning võta hoidikust joatoru

- tõmmake voolik laiali kuni tulekoldeni (umbes 8 meetrit enne kollet) ja suunake

joatoru kolde suunas.

- avage kapis olev ventiil

- ava joatoru ning kustuta tulekolle.

Fotodel – voolikukapp (suletud ja avatud asendis)

NB! Vajadusel loe läbi kapi ukse siseküljel olev kasutusjuhend.

NB! Kasutage võimalusel süsteemi kahekesi (esimene opereerib joatoruga, teine avab kapis

ventiili)

NB! Kui ei ole kindel, kas elekter on väljalülitud, on tuletõrjevooliku kasutamine keelatud!

25

PÄÄSTEMEESKONNAGA TEHTAVA KOOSÖÖ JUHIS

Päästemeeskonnaga sündmuskohal suhtleb evakuatsioonijuht.

Päästemeeskonna saabumisel teatage selle juhile:

- kus, mis ja kui suures ulatuses põleb;

- kas hoonesse on jäänud inimesi, kui suur on neid ähvardav oht ja kas on kannatanuid;

- millist teed pidi jõuab kõige paremini kannatanuteni (tulekoldeni);

- muud tulekahjuga kaasnevad ohud (põlevvedelikud, ohtlikud ained jne.);

- elektrikilpide asukohad (koht, kust saab elektri hoonest või hooneosast välja lülitada);

- ärge lahkuge sündmuskohalt kuna päästemeeskonnal võib vaja minna

lisainformatsiooni objekti iseärasuste kohta.

Andke päästetööde juhile hoone ATS-paiknemisskeem, millelt saate täpselt näidata kolde

asukohta ja lühimat teed selleni.

26

LISA 1. EVAKUATSIOONISKEEMID

27

28

29

30

31

32

33

34

KÄSKKIRI

31.10.2024 nr 1-2/24-064

Tulekahju korral tegutsemise plaani kinnitamine

Majandus-ja taristuministri 07. detsembri 2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti põhimäärus“ paragrahvi 5 lõike 3 punkti 1 alusel:

kinnitan

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontorihoone aadressil Endla 10a, Tallinn,

Tulekahju korral tegutsemise plaani (lisatud);

tunnistan kehtetuks

2. 04.11.2022 nr 1 2/22 079 „Tulekahju korral tegutsemise plaani kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Anu Võlma