Edastuskiri

EELNÕU

KORRALDUS

[kuupäev] nr [number]

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas

Planeerimisseaduse § 124 lg 10 ja § 128 lg-te 1, 5 ja 6,  keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 otsusega nr 106 kehtestatud  Nõmme linnaosa üldplaneeringuga, tulenevalt Nõmmekvartal OÜ 29. märtsi 2023 algatamisettepanekust ja asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ning arvestades Keskkonnaameti ... kirjas nr ... ja Terviseameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohti

1. Algatada Nõmme linnaosas Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeritava maa- ala suurus on 3,18 ha. Detailplaneeringu maa-ala ja kontaktvööndi piiri skeem on esitatud korralduse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b kinnistute jagamine, kruntide moodustamine, maakasutuse sihtotstarbe (tootmise- ja ärimaast elamu-, äri-, üldkasutatava- ja transpordimaaks) ning ehitusõiguse määramine ühe maa-aluse ja 3-12 maapealse korrusega äri- ja eluhoonete ning kogukonna maja ehitamiseks. Lisaks kavandatakse avalik ruum ja mänguväljak. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 kavandada planeeritavale alale Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohane asumikeskus ja näha ette mitmekesine kasutusfunktsioon. Määrata elamufunktsiooniks 50-70% ja äri/ettevõtlus- ja sotsiaalfunktsiooniks 30-50%;

3.2 kavandada alale vähemalt 6+ rühmaline lasteaed;

3.3 korterite arv määrata vastavalt Nõmme linnaosa üldplaneeringule ning kavandada vähemalt 95 m² hoone maapealse osa suletud brutopinda ühe korteri kohta, ülejäänud osas kavandada piirkonda teenindavad äripinnad korterelamutes. Korteritest pooled kavandada 3-toalised ja suuremad, millest 20 % kavandada 4-toalised ja suuremad;

3.4 ärihoonete kavandamisel arvestada üldplaneeringu tingimusega, et esimesel/teisel korrusel peavad olema kohalikule tõmbekeskusele kohased eelkõige kohalikele elanikele suunatud teenuseid pakkuvad kaubandus- ja teeninduspinnad;

2

3.5 elevaatori rekonstrueerimiseks korterelamuks tagada endise tööstusmiljöö säilimine ning rekonstrueerimise järgselt peab olema loetav elevaatori algne säilitatav konstruktsioon, viimistlus vms elemendid. Lahenduse kontseptsioonist peab välja tulema, et tegu ei ole uue hoonega vaid rekonstrueeritava hoonega;

3.6 pandused kavandada valdavalt hoone mahtu;

3.7 hoonestusalade määramisel arvestada olemasolevate tehnovõrkude kaitsevöönditega ning vajadusel lahendada nende ümbertõstmine vastavalt võrguvaldajate tehniliste tingimustele;

3.8 anda tehnovõrkude lahendus. Põhijoonisel peavad olema tähistatud nii olemasolevad (likvideeritavad/säilitatavad) kui planeeritavad liitumispunktid kõigi tehnovõrkudega;

3.9 planeeritavatesse hoonetesse kavandada varjend, arvestades detailplaneeringu koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega;

3.10 planeeringu koostamisel tagada parkimine vastavalt planeeringu koostamise ajal kehtivale parkimisnormatiivile. Parkimine tagada omal krundil, näidates parkimise põhimõtted;

3.11 jalgrattateede ning jalgrataste parkimiskohtade lahendus peab vastama Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 nõuetele;

3.12 arvestada üldplaneeringu kohase perspektiivse rattaliikluse ühendusega Lauliku ja Harku tänavate vahel;

3.13 koostada piirkonna terviklik haljastuse ja liikluslahendus. Alale juurdepääsude tagamiseks teha koostööd Kaitseliidu ja ümbritsevate kinnistute omanikega. Arvestada juurdepääsuga Salve tn 3 ja 3d kinnistutele;

3.14 koostada liikluse analüüs (sh modelleerimine), mis arvestab nii olemasoleva kui ka lisanduva liikluskoormusega;

3.15 määrata läbiv tänav (Elevaatori põik) avalikuks tänavaks;

3.16 tagada vajalik tänavaruumi laius: sõidutee ja kergliiklusteed tuleb tänavaruumis eraldada, näha ette tänavahaljastus ning ruum tänavavalgustuse ja muude, sh liikluskorraldusvahendite postide paigaldamiseks. Piisava tänavamaa laiuse tagamisel võib kaaluda üksikute lühiajaliste parkimiskohtade kavandamist. Kavandada vähemalt 2,5 m laiused kõnniteed;

3.17 elamute kavandamisel tuleb rajada kergliiklusteed nii Salve tänavale, Plangu tänavale, Lauliku tänavale kuni Pärnu maanteeni. Lauliku tänavalt on veokite juurdepääs riigikaitsemaale, mistõttu tuleb kergliiklejatele näha ette sõidukite liiklusest eraldatud kergliiklusteed;

3.18 kavandatavad teed, tänavad ja muude liiklusrajatiste parameetrid ning haljastuse kasvuruum peab vastama Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;

3.19 tagada planeeringualal minimaalselt Nõmme linnaosa üldplaneeringujärgne haljastuse maht, tuua välja vastav võrdlus. Tuleb krundil näidata säilitatava ja istutatava kõrghaljastuse paiknemine;

3.20 kompaktselt kavandatud haljastuse osakaal kogu planeeritaval alal minimaalselt 30%. Tagada igal rajataval kinnistul oma kompaktne haljasala;

3.21 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määrusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalasid;

3.22 koostada liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega, nii hetkel kui ka prognoositavas olukorras. Töö koostamisel lähtuda Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid";

3

3.23 teostada insolatsioonianalüüs, et saada ülevaade, kuidas mõjub olemasolev 12- korruseline hoone isolatsioonikestust nii olemasolevate kui kavandatavate elamute ja mänguväljakute suhtes. Planeeritaval alal, kui ka lähedusse jäävatel elamualadel tuleb tagada piisav insolatsioon vastavalt Eesti standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“;

3.24 ehitusaegse vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kehtivast sotsiaalministri 17. mai 2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;

3.25 näidata olmejäätmete kogumise lahendus. Määrata olmejäätmete kogumiskohad kinnistu põhiselt arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna Linnavolikogu 09. märtsi 2023 määrusega nr 3 vastu võetud Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 21 nõudeid. Avalikult kasutatavatele aladele tuleb planeerida avalikuks kasutamiseks mõeldud prügikastid, mis võimaldavad eraldi koguda vähemalt 3 eri liiki jäätmeid (biojäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed).

3.26 Detailplaneeringu koostamisel tehatavad uuringud:

3.26.1 teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10. juunil 2020 vastu võetud määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida;

3.26.2 koostada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse aruanne. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust.

4. Määrata detailplaneeringus järgmised tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

4.1 näha ette esimesele või keldrikorrusele tänavatasapinnalt mugavalt ligipääsetavad eraldiseisvad ruumid jalgrataste ja kärude hoiustamiseks;

4.2 ehitusseadustiku § 651 alusel näha ette elektriauto laadimistaristu;

4.3 vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks;

4.4 esitada terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus ja mänguväljak, mille koostamisse tuleb kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt;

4.5 hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete mitte rakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

4.6 arvestada ja lisada seletuskirjale normdokumendina viide: Lammutus- ja ehitustööde ajal tuleb kinni pidada kehtestatud müratasemetest, lähtudes Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid";

4.7 näidata planeeringualal Salve tn 5 ja Salve tn 7 puurkaevu asukoht.

5. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1‒3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseliit, Päästeamet, Terviseamet ning Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused, sh Nõmme Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet,

4

Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse ning ruumiloome osakond, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Haridusamet ning vajadusel teised asutused.

6. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

6.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

6.2 Tallinna Linnaplaneermise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 6.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

6.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 6.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

6.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 6.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

7. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja on RUUM JA MAASTIK OÜ (aadress Väike-Ameerika tn 20/2-11, 10129, Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn).

8. Mitte algatada Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH). Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

8.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringuga kavandatakse lõpetada tootmis- ja laondustegevus ning arendada välja olemasoleva tootmisala asemel avatud linnaruumiga, atraktiivne ja turvaline segahoonestusala;

8.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestatud ja suures osas asfaltkattega kaetud alale ärihoonete ja korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

8.3 planeeringuga hõlmatud alal ega planeeringuala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alad, mida kavandatav tegevus ala säästlikul arendamisel ja väärtustamisel võiks ebasoodsalt mõjutada. Tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusest nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ tuleb alal läbi viia looduskaitseliste väärtuste inventuur ning tähelepanu pöörata invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele;

8.4 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui säilitatakse väärtuslik (I ja II väärtusklassi kõrghaljastus) ja võimalusel oluline kõrghaljastus (III väärtusklassi kõrghaljastus) ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Likvideeritav

5

haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Alale nähakse ette terviklike haljasalade loomist ning kaasaegsed ruumilahendused, kus keskendutakse peamiselt jalakäijatele ning kergliiklejatele;

8.5 detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus ajalooliselt paiknevad tööstushooned võivad põhjustada tavapärasest kõrgemat tööstusmüra. Kuigi strateegilise mürakaardi kohaselt ei jää ala kõrge müratasemega piirkonda, võib uute korterelamute ja ärihoonete ehitamine suurendada liikluskoormust ja sellega kaasnevat müra. Seetõttu tuleb läbi viia tööstusest ja liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta, koostades mürakaardid nii praeguses kui ka prognoositavas olukorras. Töö koostamisel lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Hoonete rajamisel tuleb arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

8.6 planeeringuala pinnases ei ole tuvastatud jääkreostust ning põhjaveereostust, kuid keskkonnaportaali andmete alusel piirneb planeeritav ala jääkreostusobjektiga Lauliku tn kütuseladu (JRA0000158). Tegemist on tööstustsoonis oleva jääkreostusobjektiga, mis on olemasoleva informatsiooni kohaselt likvideeritud. Sellest tulenevalt teostada keskkonnaseisundi ülevaade ning viia läbi pinnase ja põhjavee reostusuuring. Reostuse tuvastamisel, tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning võimalik reostus likvideerida enne ehitustööde algust nõuetekohaselt;

8.7 Nõmme linnaosa üldplaneeringu alusel asub planeeringuala kaugkütte arengualal seega arvestades energiaturul valitsevat olukorda, lahendada soojusvarustus paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

8.8 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

8.9 sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Sademevee kanalisatsioonivõrku juhtimise vähendamiseks tuleks võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Planeeringualal tuleb läbi viia geoloogiline uuring, et selgitada, kas geoloogilised tingimused vastavad veeseaduses ja keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 lõikes 3 toodud nõuetele, et sademevett oleks võimlaik pinnasesse immutada;

8.10 ehitustegevusest võib kaudsemat mõju naaberhoonetele ja haljastusele kaasneda ka põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu, kui hoonetele rajatakse maa-alust parkimiskorrust. Selle vältimiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused. Kui ehitustegevuse

6

käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest;

8.11 kultuurimälestiste registri andmetel jääb planeeritavast alast ca 40 m kaugusele kinnismälestis Peeter Suure Merekindluse raudtee vedurite ringdepoo (reg nr 8810). Kinnismälestisele kaitsevööndit kehtestatud ei ole kuid arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist kultuuriväärtuste suhtes, ei ole põhjust eeldada kultuurimälestistele ning pärandkultuuri objektidele olulist ebasoodsat mõju.

9. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

10. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

11. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavalitsus

Korralduse eelnõu „Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas” juurde

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega algatatakse Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Nõmme linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 3,18 ha. Maa-ala piiride kirjeldus ja detailplaneeringu ala on esitatud korralduse lisas.  Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b kinnistute jagamine, kruntide moodustamine, maakasutuse muutmine (tootmismaast elamu- ja ärimaaks) ning ehitusõiguse määramine 1 maa-aluse ja 3-12 maapealse korrusega äri- ja eluhoonete ehitamiseks. Lisaks kavandatakse kogukonnamaja ja avalik ruum. Lisaks määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ja juurdepääsuteede, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeritav maa-ala asub Nõmme linnaosas Hiiu asumi keskuses. Detailplaneeringuga planeeritav ala asub Hiiu viljaelevaatori tööstuspiirkonnas, Tallinna maleva õppe- ja tagalakeskuse ning elamu- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistute vahel, ulatudes põhja pool Kitsarööpa tee kergliiklusteeni. Planeeritava ala kontaktvööndis asuvad valdavalt tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud. Planeeritav ala piirneb Plangu tn 4, Kitsarööpa tee T9, Salve tn 6, Salve tn 6e, Salve tänav, Salve tn 3a, Salve tn 3d, Salve tn 3, Pärnu mnt 390, Lauliku tn 2a, Pärnu maantee T20, Lauliku tn 1, Lauliku tn 1b, Lauliku tn 3, Plangu tn 9 ja Lauliku tn 4b kinnistutega.

1.2 Planeeritavale maa-alale jäävad:

1.2.1 100% tootmismaa sihtotstarbega Lauliku tn 2c kinnistu (pindala 14 613 m2), mille omanik on Nõmmekvartal OÜ. Ehitisregistri andmeil paiknevad kinnistul kokku 5 hoonet: 1-korruseline trafo-alajaam, 2-korruseline elevaator (kõrgus 33,7 m), 1-korruseline raudteevastuvõtupunkt, 1- korruseline ladu nr 4 ja 2-korruseline jõusöödatsehh;

1.2.2 100% transpordimaa sihtotstarbega Kitsarööpa tee T11 kinnistu (pindala 1985 m2), mille omanik on Eesti Vabariik. Ehitisregistri andmeil on kinnistu hoonestamata;

1.2.3 100% tootmismaa sihtotstarbega Salve tn 5 kinnistu (6978 m2), mille omanik on Nõmmekvartal OÜ. Ehitisregistri andmeil paiknevad kinnistul kokku 2 hoonet: 1-korruseline tuletōrjeveehoidla ja 1-korruseline ladu nr 8. Maa-ameti geoportaali rakenduse andmete järgi on tuvastatav siiski, et Salve tn 5 kinnistul ei paikne 1-korruselist tuletōrjeveehoidlat. Lisaks on maa-ameti geoportaali rakenduse ja arhiivi materjalide järgi tuvastatav, et ehitisregistris kajastuv 1-korruseline ladu on ehitatud ehitisregistrisse kandmata 1-korruselise lao nr 5 külge. Ehitisregistrisse kandmata 1-korruseline ladu nr 5 on omakorda ehitatud ehitisregistrisse kandmata rukkijahuveski külge;

1.2.4 100% tootmismaa sihtotstarbega Salve tn 7 kinnistu (2133 m2), mille omanik on Nõmmekvartal OÜ. Ehitisregistri andmeil paikneb kinnistul 1-korruseline keevitustöökoda ning rajatisena katusealune. Samuti on ehitisregistri andmeil kinnistule rajatisena kavandatav Salve tn 7 elektrivarustus.

1.2.5 70% tootmismaa ja 30% ärimaa sihtotstarvetega Lauliku tn 2b kinnistu (2919 m2), mille omanik on Lint Aktsiaselts. Ehitisregistri andmeil paikneb kinnistul 1-korruseline viilhall-ladu ja 1-korruseline teraviljaladu;

1.2.6 osa transpordimaa sihtotstarbega Plangu tänav T1 ja Lauliku tänav T1 kinnistutest, mille omanik on Tallinna linn.

1.3 Planeeritaval alal on kõrghaljastus Kitsarööpa tee T11 kinnistul.

1.4 Juurdepääs planeeritavale alale on Plangu ja Lauliku tänavatelt.

1.5 Planeeritavale alale ulatub ehitusseadustiku § 73 lõikest 1 tulenevalt raudtee kaitsevöönd, mis on 30 meetrit rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest.

1.6 Planeeritav ala jääb ehitusseadustiku § 120 ja 121 ning kaitseministri 26. juuni 2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 2 ja 3 kohaselt riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse.

1.7 Planeeritav ala jääb ruumiandmete seaduse §-de 25 ja 26 ning keskkonnaministri 28. juuni 2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 17 kohaselt geodeetilise märgi kaitsevööndisse.

2. Nõmme linnaosa üldplaneering

2.1 Planeeritav ala asub Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 otsusega nr 106 kehtestatud  Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt Hiiu keskuse segahoonestuse juhtotstarbega alal, kus võivad paikneda elamud, ühiskondlikud ehitised, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kaubandus- ja teenindusettevõtted, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm linnlikku elukeskkonda teenindavad funktsioonid.

2.2 Algatatav detailplaneering on kooskõlas Nõmme linnaosa üldplaneeringuga.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritaval alal kehtib osaliselt (Plangu ja Lauliku tänavate osas) Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri otsusega nr 318 kehtestatud „Lauliku tn, Hommiku tn ja Särje tn vahelise maa-ala detailplaneering“, mille eesmärgiks oli reformimata riigimaal asuvate krundide hoonestustingimuste ja sihtotstarvete määramine, kruntimine, uue hoonestuse kavandamine ja liiklusskeemi ning haljastuse korrastamine. Kehtiv detailplaneering on ellu viidud.

3.2 Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Lauliku tn, Hommiku tn ja Särje tn vahelise maa-ala detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas.

4. Detailplaneeringu menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 29. märtsil 2023 registreeritud algatamisettepanekuga Nõmmekvartal OÜ, eesmärgil koostada Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohane detailplaneering segafunktsioonilisel keskusealal, moodustada elamu, elamu- ja ärimaa, ärimaa, ühiskondlike hoonete maa, üldkasutatava maa ning transpordimaa krundid, määrata ehitusõigus 1 maa-aluse ja kuni 12 maapealse korrusega hoonete ehitamiseks ning koostada liiklusskeem.

4.2 Vastavalt detailplaneeringu algatamisettepaneku tegija ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahelisele koostööle on korrigeeritud detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde esitatud eskiislahendust ja detailplaneeringu eesmärki. Viimane täiendatud eskiislahendus esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 2024. aasta juulis.

4.3 Planeerimisseaduse § 130 kohaselt on Tallinna linn, RUUM JA MAASTIK OÜ ja Nõmmekvartal OÜ sõlminud 26. augustil 2024 halduslepingu nr 3-6/58 detailplaneeringu koostamiseks.

4.4 Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku illustreeriva materjali on koostanud RUUM JA MAASTIK OÜ.

4.5 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 17 lõikele 1 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks

Kaitseministeeriumile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Nõmme Linnaosa Valitsusele ja Nõmme Linnaosakogule, Tallinna Strateegiakeskusele, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Haridusametile ja Tallinna Linnavaraametile.

4.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Nõmme Linnaosa Valitsus, Nõmme Linnaosakogu, Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Haridusamet ja Tallinna Linnavaraamet esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Samuti esitas Kaitseliit detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korraldusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on detailplaneeringu algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.7 Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.8 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet märkis täiendavalt, et detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevust. Kuid Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud elurajooni arendamist. Seega tuleb detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

4.9 Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ §-ga 1 on planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritud Tallinna Linnavalitsusele. Seega on detailplaneeringu algatamise otsustuspädevus Tallinna Linnavalitsusel.

4.10 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Vääna tn 39, Vääna tn 37, Vääna tn 33, Vääna tn 31, Salve tn 6, Salve tn 6e, Salve tn 3a, Salve tn 3d, Salve tn 3, Pärnu mnt 390, Lauliku tn 2a, Lauliku tn 1, Lauliku tn 1b, Lauliku tn 1a, Lauliku tn 3, Lauliku tn 5 ja Lauliku tn 4b kinnistute omanikke, Kaitseliitu, Mittetulundusühing NÕMME TEE SELTS-i, O.- M. Makki, A. S.-Longi, J. Uuspuud, K. Mürki, M. Moksi, K. Alatalu, T. Altnurmet, A. Tamboomi, Mustamäe Asunduse Seltsi, R. Reimetsa, H. Valgemäed, T. Valgmaad, L. Reimani, R. Alatalu, N. Reimetsa, G. E. Reimetsa, J. Trofimovit, C. Kaasikut, V. Penti, K. Sikat, H. Ausmaad, K. Stranbergi ja N. Stranbergi.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka elurajooni arendamist.

5.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega

kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.3 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud korralduse seletuskirja punktides 1 ja 2.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

6.1 Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitamisega seonduvad mõjud, mille mõjuala ei ole eeldatavalt suur. Ehitusperioodil võivad mõjutatud olla planeeringuala ümbruses asuvad lähimad elamualad, kuna ehitustegevuse käigus esineb häiringutena müra, vibratsiooni ja õhusaastet nii ehitustöödest kui ehitusmasinate liikumisest. Seega tuleb arvestada ja jälgida, et ehitusaegsed müra- ja vibratsioonitasemed vastaksid kehtivatele normidele (sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 17. mai 2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“).

6.2 Eesti looduse infosüsteemi alusel ei jää planeeringualasse kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kavandatavast tegevusest ca 90 m kaugusele jääb Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (KLO1000548) ning ca 240 m kaugusele Sanatooriumi parkmets (KLO1200597). Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Rahumäe loodusala, asub ca 2 km kaugusel ja jääb kavandatava tegevuse mõjupiirkonnast välja.

6.3 Planeeringualast ca 170-200 m kaugusele jäävad järgmiste III kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohad: tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens; KLO9342580) ja laialeheline neiuvaip (Epipactis helleborine; KLO9342579). Arvestades asjaolu, et plaanitavad ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, siis ei ole põhjust eeldada III kategooria kaitsealustele liikidele olulist ebasoodsat mõju.

6.4 Detailplaneeringualal ja ümbruskonnas ei ole pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme ega ka ohtlike käitiseid või nende ohualasid. Kuid planeeringuala jääb riigikaitselise ehitise (Tallinna maleva õppe- ja tagalakeskus) piiranguvööndisse siis tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

6.5 Nõmme linnaosa üldplaneeringu alusel asub planeeringuala kaugkütte arengualal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Nõmme linnaosas toetada ka keskkonnasäästlikke lokaalseid energiatootmis- ja küttelahendusi. Soojuse tootmiseks võib kaaluda soojuspumpade, päikeseenergialahenduste ja maakütte kasutamist. Kuigi Nõmme liivane pinnas ei ole maakütte jaoks kuigi tõhus, on horisontaalne maaküttekollektor lubatud juhul, kui tagatakse üldplaneeringus nõutud kõrghaljastuse osakaal. Seega on soojusvarustus mõistlik lahendada paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt.

6.6 Strateegilise mürakaardi kohaselt ei jää planeeringuala kõrge müratasemega piirkonda, kuid planeeringuala lähiümbruses asuvad tootmisalad. Seega planeeringu koostamisel tuleb hinnata naabruses asuvate tootmisalade tegevusega kaasneva müra olulisust kavandatavate hoonestusalade asukohtades ning täpse hinnangu andmiseks tuleb vajadusel teostada müra mõõtmised, mis kirjeldavad võimalikku tööstusmüra olukorda nii päeval kui ka öösel. Planeeringuala sisesed mõõtmispunktid tuleb valida selliselt, et oleks võimalik hinnata ainult naaberaladelt pärinevat müra. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata planeeringualast põhja- kirde- ja idasuunas asuvate ettevõtete tegevusega kaasnevale võimalikule mürale.

6.7 Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole põhjust eeldada elamu- ja äripiirkonna rajamise järgselt ülenormatiivse õhusaaste või vibratsiooni teket. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis oluliselt muudaks õhusaaste või vibratsiooni olukorda piirkonnas.

6.8 Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni piirnorme. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

6.9 Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju ilmnemist pinnasele ning pinna- ja põhjaveele kuna planeeringualal ei asu ühtegi puurkaevu ega pinnaveekogumit. Kuid keskkonnaportaali andmete alusel piirneb planeeritav ala jääkreostusobjektiga Lauliku tn kütuseladu (JRA0000158), mis olemasoleva informatsiooni kohaselt on likvideeritud. Siiski tuleb arvestada eelpool nimetatud jääkreostusobjektiga ning võimaliku saaste avastamisega. Seetõttu teostada keskkonnaseisundi ülevaade ning viia läbi pinnase ja põhjavee reostusuuring. Reostuse tuvastamisel, tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning võimalik reostus likvideerida nõuetekohaselt enne ehitustööde algust;

6.10 Tulenevalt detailplaneeringu lahendusest on üsna suures mahus kavandatud maa-aluste korrustega hoonete rajamist. See tähendab, et maa aluste korruste rajamiseks on vajalik pinnase väljakaevamine ning olenevalt põhjaveetasemest ka selle väljapumpamine kaevandist. Kui toimub ka põhjavee ümber juhtimine, siis on selleks tegevuseks vajalik veeseaduse § 187 p 12 kohane veeluba. Enne hoonete rajamist tuleb hüdrogeoloogilise uuringuga selgitada kaevandist välja pumbatava vee maht, kaevandi kuivendamise mõju ümbruskonna hoonete konstruktsioonidele ning reostusuuringuga selgitada pinnase ja põhjavee reostuse tase. Vastavalt põhjavee reostuse tasemele saab välja töötada ka vee ärajuhtimise lahenduse. Detailplaneeringu elluviimisel ja pinnase väljakaevamisel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast ning projekteerimisel lahendada väljakaevatud reostumata pinnase kasutus potentsiaalse ressursina (näiteks detailplaneeringualal piirkonna täimisel).

6.11 Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtustega kohanemiseks kasutada looduspõhiseid sademeveelahendusi. Piirata puhta sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Kinnistu kõvakattega pindadelt ja hoone mahus paikneva parkla põrandalt koguda sademevesi kokku restkaevudesse ning juhtida reoveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ §-de 5 ja 7 nõuetele.

6.12 Haljasalale valguv sademevesi on soovitav immutada loomulikul viisil. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet juhib tähelepanu, et sademevee immutamisel kinnistul tuleb eelistada lahendusi, millega on võimalik vältida sademevee reostumist (veeseaduse § 129 lg 1). Veeseaduse tähenduses peab sademevee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri määruse nr 61 § 7 lg 3). Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil puuduvad täpsed teadmised põhjavee taseme kohta planeeritavate tööde piirkonnas, siis tuleb läbi viia geoloogiline uuring, mille raames välja selgitada, kas planeeringuala geoloogilised tingimused vastavad seaduses toodud nõuetele.

6.13 Vastavalt Tallinna radooniriski ja Harjumaa pinnase radooniriski kaardi kohaselt on piirkonnas normaalse radoonisisaldusega pinnas. Kuid keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.

veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

6.14 Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke, kuid antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Samuti kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.

6.15 Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ja selle KSH kohaselt on kõrghooned linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse täpsemaks määramiseks on vajalik läbi viia KSH igale kõrghoone ehitamiseks koostatavale detailplaneeringule, mis pärast teemaplaneeringu kehtestamist menetlusse võetakse. Arvestades, et viljaelevaator on olemasolev hoone, mida soovitakse renoveerida endisest tootmishoonest uueks elu- ja ärihooneks ning mille kõrgust ei muudeta, ei ole eeldada planeeringu elluviimise järgselt keskkonnale täiendavat olulist ebasoodsat mõju.

6.16 Detailplaneeringu puhul ei ole olulisi seoseid keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Detailplaneering ei ole seotud ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Detailplaneeringuga ei kaasne piiriülest (st riigipiiriülest) mõju.

6.17 Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada peaministri 2. märtsi 2017 korraldusega nr 62 kinnitatud „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“. Tuleb vältida suuri parklaid ja kõvakattega (asfalt) alasid, mis mõjutavad mikroklimaatilisi tingimusi (soojussaared). Kui detailplaneeringutes rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid siis võib eeldada, et olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

6.18 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavasti olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kui esinevad ehitusaegsed häiringud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning kasutatakse töökorras seadmeid.

6.19 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud korralduse eelnõu punktis 8.

6.20 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja eelhinnangu.

6.21 Keskkonnaamet vastas ...

6.22 Terviseamet vastas ...

6.23 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja korralduse eelnõu punkti 8 kohaselt ei ole Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

6.24 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast korralduse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke

teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Töö nr 24005092 | 16.10.2024

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b

ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Aruanne

Tartu 2024

Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits | keskkonnakorralduse spetsialist

Ingrid Vinn | keskkonnakorralduse spetsialist

Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ..................................................................................... 4

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .......................................................................................................... 7

2.1. Strateegia „Tallinn 2035“ .......................................................................................................... 7

2.2. Harju maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................................ 7

2.3. Tallinna linna üldplaneering ...................................................................................................... 9

2.4. Nõmme linnaosa üldplaneering ................................................................................................ 9

2.5. Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” ........................................................ 13

2.6. Lähiala detailplaneeringud ...................................................................................................... 13

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .................................................................................................................................................. 14

3.1. Asukoht ja maakasutus ............................................................................................................ 14

3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik ............................................................. 16

3.3. Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi .................................................................................... 17

3.4. Kultuuriväärtused .................................................................................................................... 19

3.5. Müra, välisõhu kvaliteet, vibratsioon ...................................................................................... 20

3.6. Kliima ....................................................................................................................................... 23

3.7. Sotsiaalmajanduslik olukord .................................................................................................... 24

3.8. Kumulatiivsed mõjud ............................................................................................................... 25

4. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................... 26

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

3

Sissejuhatus Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Tallinna linnas Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu (DP) kavandatavate tegevustega kaasneva võimaliku keskkonnamõju väljaselgitamiseks, mille tulemusena selgub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks või mittealgatamiseks. KSH eelhinnangu aluseks on Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamise taotluse eskiislahendus (detailplaneering nr: DP046690).

Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks.

Käesolev KSH eelhinnang on koostatud vastavuses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega (edaspidi ka KeHJS; vastu võetud 22.02.2005, viimase redaktsiooni jõustumise kuupäev 21.06.2024).

Keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi ka KeHJS) § 21 kohaselt kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Vastavalt KeHJS-e § 22 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on detailplaneeringuga, millega kavandatakse VV 29.08.2005 a määruses nr 2242 nimetatud tegevust. Määruse nr 224 § 13 p 2 ja p 8 kohaselt tuleb anda eelhinnang infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmise tegevuste korral:

▪ ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine;

▪ tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine.

Käesoleval planeeringualal kavandatakse rajada uut elurajooni ja ärihooneid. Planeeringualale kavandatakse ehitada 126 korterit, samuti teid ja tänavaid (sh kõnni- ja jalgrattateed), parkimiskohti (nii maapealsed kui ka maa-aluseid, kokku 215 parkimiskohta), mistõttu on eelhinnangu andmine määruse nr 224 kohaselt nõutav.

Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest.

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024007 2 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“, https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

4

1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Planeeritav ala paikneb Tallinnas Nõmme linnaosas Hiiu asumis endisel Hiiu elevaatori territooriumil ning lähialal. Ala hõlmab viit kinnistut - Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11. Planeeritava ala suurus on 3,3 ha.

Planeeringu lahendusskeem näeb ette olemasolevate Salve tn 5 ja 7 ning Lauliku tn 2c kinnistute jagamise, kruntide moodustamise ning ehitusõiguse kavandamise. Lauliku tn 2b kinnistu piire ei muudeta. Senine tootmismaa maakasutus muudetakse elamu- ja ärimaa maakasutuseks. Olemasolevad hooned v.a viljaelevaatori hoone ja tootmishoonete tornid, on likvideeritavad. Viljaelevaatori hoone on piirkonna maamärgiks ning hoone põhimaht säilib ka peale rekonstrueerimist. Hiiu viljaelevaator planeeritakse renoveerida äriruumidega korterelamuks, kus hoone korruselisus 9-12 ning kõrguseks 47,5 meetrit. Antud juhul on tegemist kõrghoonega teemaplaneeringu “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ mõistes.

Planeeringuala asukoht on esitatud joonisel 1-1.

Joonis 1-1. DP ala asukohakaart (aluskaart: Maa-amet 2024).

Vastavalt planeeringu algatamise taotlusele on kvartali hoonestusalade ja hoonete paiknemisel arvestatud läbiviidud arhitektuurikonkursi võidutöö kontseptsiooni, kontaktala ruumilisi arenguid ja perspektiive. Planeeritud ala on lahendatud terviklikult ning tasakaalukalt hoonestuse ja avalike alade printsiipi järgivalt.

Väliruum võimaldab luua nii kõrghaljastatud alasid kui urbanistlikke ja põnevaid väliruumilahendusi, valdavalt on alad mõeldud jalakäijatele ning kergliiklejatele.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

5

Valdavalt paiknevad parkimiskohad maa-alusel parkimiskorrusel. Ette on nähtud parkimiskohad ka tänaval, kohad on eelkõige kavandatud lühiajaliseks parkimiseks, samuti sõidujagamise teenust pakkuvatele sõidukitele, kulleritele ning taksodele. Jalgrataste parkimine on tagatud kruntidel ning ka avaliku kasutusega kruntidel.

Ala on piiratud kiirusega tänavaruum. Juurdepääsud sõidukitega on Lauliku tänavalt.

Jalakäijate ning kergliiklejatele teenindamiseks on juurdepääsud ning liikumisvõimalused mitmekülgsemad.

Hetkel on tegemist suletud tootmisterritooriumiga, mis detailplaneeringu elluviimisel muutub avatuks ja atraktiivseks linnaruumiks. Kõnniteede ühendus saab loodud Kitsarööpa tee jalgratta – ja kõnniteega, Plangu ja Lauliku tänavaga ning perspektiivselt ka Pärnu maanteega läbi Pärnu 390 kinnistu.

Planeeritud alale on kavandatud 10 krunti. Kavandatud on kolm elamumaa krunti, kaks elamu- ja ärimaa krunt, kaks äri ja/või üldkasutatava hoone maa krunt, üks ühiskondliku hoone maa ning kaks transpordimaa krunti.

Planeeritud ala krunditud osa: ▪ keskmine hoonestustihedus 0,78; ▪ kavandatud korterite arv 126; ▪ kavandatud täisehituse protsent 25%; ▪ kavandatud haljastuse osakaal 30%; ▪ kavandatud parkimiskohtade arv ca 215.

Planeeritav ala koos kinnistute detailplaneeringuga on toodud joonisel 1-2. Teede, haljastuse ja parkimise lahendused on põhimõttelised ning täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

6

Joonis 1-2. Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2B JA Lauliku tn 2C kinnistute detailplaneering, põhijoonis, RUUM JA MAASTIK OÜ, 29.03.2023

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

7

2. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Alljärgnevalt tuuakse ülevaade planeeringuga seotud asjakohastest planeerimisdokumentidest, milleks on: ▪ Strateegia „Tallinn 2035“; ▪ Harju maakonnaplaneering 2030+; ▪ Tallinna linna üldplaneering; ▪ Nõmme linnaosa üldplaneering; ▪ Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”;

Lähiala detailplaneeringud.

2.1. Strateegia „Tallinn 2035“

Strateegias „Tallinn 2035“ nähakse Tallinna ette paljukeskuselise linnana, kus enamikule elanikest on igapäevategevused ja -teenused 15minutilise jalgsikäigu kaugusel.

Planeeritud ala paikneb asumikeskuse territooriumil ning näeb ette üldplaneeringu põhimõtete elluviimist, alal on võimalik luua võimalused tihedama elukeskkonna ning teenuste pakkumiseks.

Planeeritav ala paikneb soodsalt ka ühistranspordi teenusvaliku osas, lähialal on lisaks bussiühendustele ka elektriraudtee ühendus ning välja on ehitatud jalg- ja rattateede võrgustik.

Asumikeskuses on võimalik tagada tasakaalustatud areng elukondliku ning kodulähedaste teenuste ja töökohtade paiknemisega piirkonnas. Võimalik on kasutada säästlikke liikumisviise. Eesmärk on kasutusest välja jäänud alade uuesti kasutusele võtmine ning tootmisalade asendamine segafunktsiooniliste aladega, samuti nähakse ette võimalus endise viljaelevaatori rekonstrueerimiseks.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva strateegia „Tallinn 2035“ põhimõtetega.

2.2. Harju maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneeringu 2030+3 lahenduse järgi jääb DP ala linnalise asustusega alale. Linnalise asustusega ala on kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et linnalise asustusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui ka tihedale asustusele omaseid puhkealasid. Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist. Liikuvus linnalistel aladel põhineb erinevate transpordiliikide integreerimisel (ühistransport, sh rong, kergliiklemine, „pargi ja reisi“ parklad) ja eelisarendatakse keskkonnasäästlikke ning tervislikke liikumisviise.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud muuhulgas üldised tingimused linnalise asutusega alade üldplaneeringu koostamisel: ▪ Asustuse areng jälgib olemasolevat asustusstruktuuri ja põhineb eelistatult tihendamisel. ▪ Uute suuremate elamualade kavandamine on lubatud linnalise asustusega arenguala sees ja

tuleb siduda terviklikult olemasoleva kompaktse asustusega. ▪ Linnalise asustusega alal on valdavas ulatuses olemas või arendatakse välja ühtne taristu, nt

veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte.

3 Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

8

▪ Üldplaneeringutes määratakse linnalise asustusega alade piires tiheasumid, millele koostatakse ruumilise arengu alusena vajadusel ruumimudelid:

 Tiheasum võib hõlmata maa-alasid haldusjaotuspiire ületavalt, kuid sõltumata sellest tuleb tiheasumit käsitleda ja planeerida tervikuna.

 Tiheasum võib hõlmata nii äri- (sh kaubanduskeskusi), elamu- kui tootmisüksusi, samuti puhkealasid jt kvaliteetse elukeskkonna jaoks vajalikke funktsioone.

 Olemasoleva tiheasumi laienemine saab toimuda vaid tervikliku, sh nii olemasolevat kui kavandatavat laiendust hõlmava ruumilahenduse alusel.

 Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks.

 Tiheasumi soovitavaks tiheduseks on 500 in/km2, erandkorras vähem (nt elaniketa tootmis- ja ärialade puhul).

 Tiheasumi piiritlemisel lähtutakse maastikkulisest, funktsionaalsest ning kogukondlikust loogikast.

▪ Ruumimudel on aluseks detailplaneeringute koostamisele, hoonete, taristu ja avaliku ruumi suhete vastastikuste seoste ja tiheasumi ruumiliste seoste arendamisele.

▪ Linnalise asustusega alade reoveekogumisaladel tuleb detailsemate planeeringutega soodustada tsentraalsete veevarustus- ja reoveelahenduste väljaehitamist. Vajadusel tuleb määrata uued reoveekogumisalad või hinnata olemasolevate reoveekogumisalade laiendamise vajadust asustusstruktuuri muutusi arvesse võttes.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei jää kavandatav tegevus väärtuslikule maastikule ega rohelise võrgustiku alale, kuid jääb riigikaitselise ehitise piiranguvööndi (vt joonis 2-1). Täpsemalt Tallinna maleva õppe- ja tagalakeskuse piiranguvööndi. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et linnalise asustusega ala kattuvuse korral riigikaitselise ala, ehitise või piiranguvööndiga toimub linnalise asustusega ala arendamine koostöös Kaitseministeeriumiga ning sõltuvalt konkreetsest juhust ja tingimustest. Lähtuvalt eeltoodust on vajalik kavandatava tegevuse kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

9

Joonis 2-1. Kavandatava tegevuse paiknemine väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku, linnalise asustusega ala ning riigikaitselise ehitise piiranguvööndi suhtes (aluskaart: Maa-amet 2024).

Kavandatav tegevus ei ole kehtiva Harju maakonnaplaneeringu suuniste ja põhimõtetega vastuolus.

2.3. Tallinna linna üldplaneering

Kavandatav planeeringuala asub Tallinna linnas Nõmme linnaosas, kus kehtib Nõmme linnaosa üldplaneering. Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna üldplaneering linnaosa piires kehtetuks, mistõttu pole käesolevas eelhinnangus Tallinna linna üldplaneeringut täpsemalt käsitletud.

2.4. Nõmme linnaosa üldplaneering

Nõmme linnaosa üldplaneering kehtestati Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 1064. Üldplaneeringu alusel asub kavandatav DP ala segahoonestusalal (joonis 2-2; segahoonestusala on joonisel tähistatud oranžilt). Alale võib kavandada elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone.

4 Nõmme linnaosa üldplaneering: https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/nomme-linnaosa-uldplaneering-kehtestatud

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

10 Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas toodud järgmised täpsustavad segahoonestusala maakasutus- ja ehitustingimused: ▪ Korruselisus ja kõrgus:

 Hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m, suurim korruste arv 4.  Väikeelamu suurim lubatud kõrgus on 11 m, suurim korruste arv 3.  Elamute abihoonete suurim lubatud kõrgus: katusehari 5 m, räästas või parapett 4 m.

Abihooned võivad olla ühekorruselised. ▪ Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti või detailplaneeringuga, arvestades konkreetsest

asukohast ja lähiümbrusest tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid. Kui külgnevate hoonestatud kruntide põhihoonete korruselisus või kõrgus on väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda nendest hoonetest.

▪ Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent ja hoonetealune pind kokku:  Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent korterelamud – 30%. Äri- ja eluhoonetel

määratakse täisehitusprotsent hoone kasutusotstarvete osakaalu alusel.  Kruntide minimaalne haljastatud pinna osakaal on 20%. Haljastatud pinna hulka ei kuulu

maapinnaga ühendamata haljastus, nt katuse- ja garaažipealne haljastus. ▪ Haljastatud pinna osakaal krundist:

 Elamukruntidel (ka juhul, kui korterelamu esimesel korrusel on äripinnad) tuleb tagada haljastatud pinna osakaal vähemalt 30% ulatuses.

 Haljastatud ala krundil peab olema võimalikult kompaktne, hoone asukoht tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt. Nõmmele tüüpilise tänavahaljastuse tagamiseks tuleb säilitada või taastada krundi tänavaäärne kõrghaljastus.

 Tehnovõrkude projekteerimisel ja võrkudega liitumiste kavandamisel tuleb lähtuda kõrghaljastusest, juurestiku kaitsevööndisse ei või tehnovõrke kavandada.

 Kui krundi olemasolev haljastuse osakaal on 20%st palju väiksem ja krundi kasutusotstarvet ei muudeta, võib haljastuse osakaal jääda nõutust väiksemaks, kuid ei või olemasolevaga võrreldes väheneda.

▪ Hoonestusviis ja hoonete paiknemine ning lubatud kaugused kinnistu piirist:  Uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate laiendamisel lähtutakse hoonestusviisi,

ehitusjoone ning ees-, taga- ja külgaia ulatuse määramisel naaberkruntidel ja tänaval väljakujunenud ehitustavast ja alljärgnevatest hoonete paiknemise põhimõtetest.

 Lähtuda tuleb tuleohutus- ja valgustusnõuetest.  Tuleb arvestada hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi tänavate ääres.  Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb määrata naaberkrundi hoonestuse iseloomust ja

valgustustingimustest lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne hoone kõrgusega, aga peab olema vähemalt 4 m. Abihooned võivad paikneda krundi piiril.

 Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ning koostöö dokumenteerida. Tagada tuleb tuleohutus ja naabrusõigused.

▪ Kruntide koormusindeks ja suurim lubatud korterite arv  Korterelamukruntide koormusindeks ja korterite arv ei ole määratud. Suurim soovitatav

korterite arv ühe kortermaja kohta on 12. ▪ Krundi minimaalsuurus ja kruntide tükeldamise tingimused:

 Segahoonestusaladel ei ole kruntide jagamist reguleeritud.  Kõrghaljastusega kinnistute jagamisel tuleb krundi suuruse määramisel lähtuda

vajadusest säilitada kõrghaljastusega alade kompaktsus ja vajaduse korral planeerida krundid suuremad.

▪ Haljastus, heakord, tänavaäärsed piirded:

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

11

 Kõrghaljastusega kinnistute jagamisel tuleb krundi suuruse määramisel lähtuda vajadusest säilitada kõrghaljastusega alade kompaktsus ja vajaduse korral planeerida krundid suuremad.

 Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. väärtusklassi ja võimaluse korral ka 3. väärtusklassi puud. Vaid linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib väga väärtusliku puu likvideerida.

 Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva heki puhul soovitatav vältida igihaljaid liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada tuleb vabakujulisi hekke või grupiti põõsaistutusi.

 Heki paigutamisel krundi piirile või selle vahetusse lähedusse peab silmas pidama, et sellega ei kahjustataks loomuliku valguse levi naaberkinnistule. Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul 1,5 m.

 Kõrghaljastuse säilitamisel või taastamisel tuleb piirkonnas eelistada traditsioonilisi puittaimi.

 Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest, lubatud suurim kõrgus on 1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev5 puitlippaed või hekiga kombineeritud võrkaed, kruntidevaheline aed võib olla ka võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei ole lubatud rajada.

 Lubatud on ka hoone arhitektuurist lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia erilahendused linnaplaneerimise ameti või linnaosa arhitekti ja piirinaabri kirjalikul nõusolekul.

 Suure liikluskoormusega tänavate ääres on erilahendusena lubatud tihedamad, vaheliti paigutatud lippidega kahekihilised piirdeaiad, mille lippide vahe on traditsiooniline. Samuti võib kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb piirdeaia rajamisel või asendamisel liiklusohutuse tõttu kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist. Hiiu elevaatori alale piirdeaedade rajamise kohta ei ole tingimusi sätestatud.

▪ Linnaehituslikud lisasuunised:  Uute hoonete ja juurdeehitiste kavandamisel tuleb arvestada lähipiirkonnas või kvartalis

väljakujunenud linnaruumilist olukorda, sh hoonete suurust ja tüüpi, arhitektuuristiili, katusekaldeid ja räästajoone kõrgusi, ning paigutada uus hoone sobivalt ümbritsevasse linnaruumi. Hoonete asendiplaanilisel kavandamisel, sh eluruumide akende paigutusel, tuleb arvestada ka naabrite privaatsusvajadusega.

 Hoonete kavandamisel tuleb arhitektuursete ja mahuliste võtetega tagada linnaruumiliselt sujuv üleminek segahoonestusalalt külgnevatele teise juhtotstarbega aladele.

 Plaanitavad muudatused peavad arvestama olemasoleva keskkonna ja linlastega parimal moel ega tohi halvendada senise väljakujunenud linnaruumi elanike olukorda.

 Tuleb jälgida, et oleks tagatud nõuetekohane insolatsiooni kestus ja et päevavalgusteguri minimaalsed väärtused vastaksid olemasolevate elamute puhul Eesti standardile.

 Üldjuhul peavad hoonete peasissepääsud avanema tänavale, et suurendada tänavate turvalisust ja linnaelu aktiivsust. Rohke külastajate arvuga uute hoonete asukoha valikul tuleb lähtuda eesmärgist luua jalakäijatele mugav ühendus tihedamate elamualadega, siduda need võimalikult hästi ühissõidukipeatustega ning rajada koos keskusega selle vahetusse ümbrusesse inimsõbralik avalik hajumisruum. Olemasolevad kaubanduskeskused tuleb võimalikult sujuvalt ja turvaliselt siduda ühissõidukipeatuste ja avaliku jalakäigualaga.

5 Piirdeaed ei tohi mõjuda suletud planguna, seetõttu on soovitatav arvestada lippide vaheks 1/3 kuni 1/2 lipi laiusest.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

12

Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas on toodud ehituslikud tingimused alade kaupa. Hiiu keskuse osas on toodud muuhulgas järgmine tingimus: „Hiiu elevaatori alale on lubatud nüüdisaegsemad arhitektuursed (eri)lahendused. Soovitatav on sinna kavandada suuremad kauplused, spordi-, büroo- ja konverentsihooned. Alal on lubatud jätkata senist tootmis- ja laondustegevust ning laiendada keskkonnaohutut tootmist tingimusel, et see ei avalda naaberkinnistutele soovimatut mõju. Elamuid on lubatud ehitada Vääna tänava äärde ning ala lääneosas endise elevaatori ja Peeter Suure merekindluse ringdepoo lähipiirkonda. Viimases on elamud lubatud vaid suurema ala planeerimisel ja tingimusel, et elamisfunktsiooni osakaal ei ole üldjuhul suurem kui 50% brutopinnast, tagatakse haljastuse nõutav osakaal, koostatakse võimalike liiklusprobleemide analüüsiks liiklusuuring ning korraldatakse arhitektuurikonkurss, et linnaruumiline ja arhitektuurne lahendus oleks võimalikult kvaliteetne“. Nõmme linnaosa elamute soojusvarustus on suhteliselt killustatud, linnaosas paikneb mitu lokaalkatlamaja, mis moodustavad üksikuid kvartaleid haaravaid kaugküttepiirkondi. Kaugküttevõrku on Nõmme linnaosas, sh uutes elamupiirkondades, planeeritud laiendada. Nõmme linnaosa üldplaneeringu kaardi „Kaugküte“ alusel asub planeeringuala kaugkütte arengualal. Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Nõmme linnaosas soosida ka lokaalseid keskkonnasäästlikke energiatootmis- ja küttelahendusi. Soojuse tootmiseks saab kasutada soojuspumpasid ja päikeseenergial põhinevaid lahendusi ning ka maakütet (haljastuse säilitamiseks on soovitatav kasutada vertikaalseid soojuspuurauke või energiakaeve), kuigi Nõmme liivane pinnas ei ole maakütte jaoks kuigi efektiivne. Horisontaalne maaküttekollektor on lubatud kavandada ainul juhul, kui on tagatud üldplaneeringu tingimuste kohane kõrghaljastuse osakaal (25%, kompaktse alana).

Joonis 2-2. Väljavõte kehtivast Nõmme linnaosa üldplaneeringu kaardist. Kavandatava tegevuse asukoht on märgitud lilla nööpnõelana (allikas: Hiiu elevaatori ja lähiala detailplaneering, planeeringu algatamise taotlus, RUUM JA MAASTIK OÜ).

Kavandatava tegevuse planeerimisel tuleb lähtuda Nõmme linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

13

2.5. Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”

Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kinnitati Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 776. Teemaplaneeringu eesmärgiks oli selgitada välja reaalne vajadus kõrghoonete järele Tallinna linnas elamu- ja ettevõtlus-/ äripindadena ning kõrghoonete mõju ümbritsevale elukeskkonnale. Teemaplaneeringuga määratakse muuhulgas kõrghoone mõiste ja klassifikatsioon, piirangutega alad, kuhu kõrghooneid püstitada ei lubata ning kõrghoonete võimalikud paiknemisalad.

Kõrghoone mõistet käsitatakse erinevalt. See ei tulene ainult hoone kõrgusest, vaid ka hoone või hoonerühma asukohast ning sellest lähtuvatest huvide spektrist ja mõjudest. Linnaehituslikust ja linnaplaneerimise seisukohast kirjeldatakse kõrghooneid sageli kui keskmisest kõrgemale ulatuvaid ehitisi. Tallinna tingimustes võib öelda, et kõrghoone on ümbritsevate hoonestusalade keskmisest hoonestuskõrgusest oluliselt kõrgem hoone. Teemaplaneeringu hoonestuskõrguse klassifikatsiooni kohaselt on kõrge hoone 45-124 m maapinnast ehk 9-14 korrust7.

Kõrghoonete ehitusprojektid (üle 45 m kõrgused hooned) ning detailplaneeringud, millega lubatakse Tallinna ehitada 45 meetrist kõrgemaid hooneid, tuleb kooskõlastada Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseametiga. Nõue kehtib ehitusprojektidele ja detailplaneeringutele, mis võivad kahjustada Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndit või juhul, kui planeeringu alal asuvad riikliku kaitse all olevad mälestised, mälestiste kaitsetsoonid, miljööväärtuslikud alad, muinsuskaitsealad või kaitsevööndid. DP alal vastavad piirangud puuduvad, mistõttu ei ole nõutav DP kooskõlastamine Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseametiga.

Kavandatud planeeringualal kavandatakse peamiselt hooneid, mis on 3-7 korrusega ning 10-21 m kõrgused. Samuti planeeritakse Hiiu viljaelevaatori renoveerimine äriruumidega korterelamuks, kus hoone korruselisus 9-12 ning kõrguseks 47,5 meetrit.

Teemaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et kuna kõrghooned on linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid, on mõju ulatuse täpsemaks määramiseks vaja teha KSH igale kõrghoonet taotlevale detailplaneeringule, mis pärast teemaplaneeringu kehtestamist menetlusse võetakse. Arvestades, et viljaelevaator on olemasolev hoone, mida soovitakse renoveerida endisest tootmishoonest uueks elu- ja ärihooneks ning mille kõrgust ei muudeta, ei ole eeldada planeeringu elluviimise järgselt keskkonnale täiendavat olulist ebasoodsat mõju.

Kavandatav tegevuse elluviimisel tuleb lähtuda teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ põhimõtetest. DP ala jääb väljapoole alast, kus kehtib Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastamise nõue.

2.6. Lähiala detailplaneeringud

Tallinna planeeringute registri8 alusel on kavandatava tegevuse planeeringuala lähialal mitmeid kehtivaid või osaliselt kehtivaid detailplaneeringuid. Planeeringumaterjalide kohaselt planeeritakse piirkonda korterelamute ja/või ärihoonete rajamist. Samuti on piirkonda rajatud Püha Johannese Kool.

Kavandatav tegevuse puhul tuleb arvestada lähiala detailplaneeringutega.

6 https://www.tallinn.ee/et/korghoonete-paiknemine-tallinnas 7 Ühe korruse kõrguseks on arvestatud kuni 3 m (elamutel), millele lisandub kuni 2 m soklikorrust ja pööningukorrus või lamekatuse korral parapett.

8 https://tpr.tallinn.ee/

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

14

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;

2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;

3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;

4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest ning ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates kriteeriumites, mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta:

▪ piiriülene mõju – kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju; ▪ õnnetuste esinemise võimalikkus - detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks

kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu.

Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju maakasutusele, kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale, samuti ka kumulatiivset mõju.

Planeeringuala keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on avalikult kättesaadavad erinevatest andmebaasidest (EELIS, Maa-ameti kaardirakendused, Keskkonnaportaal, KOTKAS).

3.1. Asukoht ja maakasutus

Olemasolev olukord

Planeeritav ala paikneb Tallinnas Nõmme linnaosas Hiiu asumis endisel Hiiu elevaatori territooriumil ning lähialal. Ala hõlmab viit kinnistut - Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistuid. Planeeritava ala suurus on 3,3 ha (Joonis 3-1).

Salve tn 7 (KÜ 78404:406:7070) pindala on 2133 m² ning sihtotstarve tootmismaa 100%. Kinnistu on suures osas kaetud kõvakattega, haljastuse osakaal on 0%. Kinnistu hoonestus: keevitustöökoda (kood 101029897) ehitisealune pind 172 m2; rajatis (kood 220394386) ehitisealune pind 186 m2.

Salve tn 5 (KÜ 78404:406:7610) pindala on 6978 m² ning sihtotstarve tootmismaa 100%. Kinnistu on suures osas kaetud kõvakattega, haljastuse osakaal on ca 5%. Hoonestus: ladu nr 8 (kood 101042510) ehitisealune pind 751 m2; tuletõrjeveehoidla (kood 120225862) ehitisealune pind 36 m2. Kogu kinnistu hoonete ehitisealune pind on ca 2705 m2.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

15

Lauliku tn 2c (KÜ 78404:406:0182) pindala on 14613 m² ning sihtotstarve tootmismaa 100%. Kinnistu on suures osas kaetud kõvakattega, haljastuse osakaal on ca 5%. Hoonestus: elevaator (kood 120225865) ehitisealune pind 981 m2; ladu nr 4 (kood 120225806) ehitisealune pind 937 m2; kaalumaja (kood 120225855) ehitisealune pind 15 m2; jõusöödatsehh (kood 120225861) ehitisealune pind 1224 m2; trafo-alajaam (kood120225863) ehitisealune pind 81 m2; raudteevastuvõtupunkt (kood 120271895) ehitisealune pind 117m2. Alal paikneb ka varjend.

Lauliku tn 2b (KÜ 78404:406:8090) pindala on 2919 m² ning sihtotstarve tootmismaa 70%; ärimaa 30%. Kinnistu on suures osas kaetud kõvakattega, haljastuse osakaal 0%. Hoonestus: teraviljaladu (kood 101022773) ehitisealune pind 1308 m2; viilhall-ladu (kood 120534576) ehitisealune pind 308 m2.

Kitsarööpa tee T11 (KÜ 78401:101:6259) pindala on 1985 m² ning sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%. Kinnistul kasvab kõrghaljastus, alal paikneb jalgtee, mis ühendab Kitsarööpa tee kergliiklusteed ja Lauliku tänavat. Hoonestus puudub.

Planeeritava alaga piirnevad järgmised kinnistud: ▪ Salve tänav (78401:101:1322), transpordimaa 100%; ▪ Salve tn 6 (78404:406:7670), tootmismaa 100%; ▪ Kitsarööpa tee T9 (78404:406:0166), transpordimaa 100%; ▪ Plangu tn 4 (78404:407:0112), riigikaitsemaa 100%; ▪ Plangu tänav T1 (78401:101:1399), transpordimaa 100%; ▪ Lauliku tänav T1 (78404:407:0159), transpordimaa 100%; ▪ Pärnu mnt 390 (78401:101:0611), ärimaa 100%.

Joonis 3-1. Planeeritava ala maa-ala (Aluskaart: Maa-amet 2024)

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

16

Eeldatav mõju

Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on olemasolevate Salve tn 5 ja 7 ning Lauliku tn 2c kinnistute jagamise, kruntide moodustamise ning ehitusõiguse kavandamise. Lauliku tn 2b kinnistu piire ei muudeta. Senine tootmismaa maakasutus muudetakse elamu- ja ärimaa maakasutuseks, mis vastab ka Nõmme linnaosa üldplaneeringu tingimustele.

Käesoleva planeeringuga kujundatakse endine tootmisala territoorium ümber atraktiivseks ning aktiivseks avatud keskusealaks. Keskuseala on erinevate kasutusotstarvetega avatud linnaruum, kus on võimalik tarbida esmaseid kodulähedasi teenuseid (lasteaed, kool, tervisekeskus, kauplus). Planeeringualale kavandatakse kergliiklusteid ning rohelasid.

Detailplaneeringuga kavandataval ehitusõiguse määramisel ning ala väljaarendamisel on piirkonna maakasutusele ette näha pigem soodsat mõju.

3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Olemasolev olukord

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) alusel ei jää planeeringualasse looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Kavandatavast tegevusest ca 90 m kaugusele jääb Nõmme- Mustamäe maastikukaitseala (KLO1000548) ning ca 240 m kaugusele Sanatooriumi parkmets (KLO1200597). Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Rahumäe loodusala, asub ca 2 km kaugusel ja jääb kavandatava tegevuse mõjupiirkonnast välja.

Planeeringualast ca 170-200 m kaugusele jäävad järgmiste III kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohad: tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens; KLO9342580) ja laialeheline neiuvaip (Epipactis helleborine; KLO9342579).

Eeldatav mõju

Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, siis ei ole põhjust eeldada kaitsealadele ja III kategooria kaitsealustele liikidele olulist ebasoodsat mõju. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele puudub.

Kavandatava DP ala suhtes ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist kaitsealadele ja kaitsvatele liikidele.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

17

Joonis 3-2-1. Planeeringuala paiknemine lähimate kaitsealade ja kaitsealuste liikide suhtes (Aluskaart: Maa-amet 2024).

3.3. Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi

Olemasolev olukord

Planeeringuala jääb suhteliselt tasasele maa-alale, maapinna absoluutne kõrgus on 52,5 m. Geoloogilise pinnakatte moodustavad glatsiofluviaalsed setted, veeristik, kruus, liiv ning interpoleeritud pinnakatte paksus 30,67 m.

Keskkonnaportaali andmete alusel piirneb planeeritav ala jääkreostusobjektiga Lauliku tn kütuseladu (JRA0000158). Tegemist on tööstustsoonis oleva jääkreostusobjektiga, mis on aruande/info kohaselt likvideeritud. Saaste liigiks mineraalõlid ja naftasaadused.

Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise kaardi põhjavee kaitstuse hinnangu kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala valdavalt piirkonda, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes keskmiselt kaitstud (vt joonis 3-3, kaitsmata põhjaveega ala on joonisel tähistatud roosalt).

Ühtegi pinnaveekogumit veeseaduse § 11 mõistes DP alale ei jää. Kavandatava tegevuse alal ei asu ühtegi puurkaevu. Lähimad puurkaevud PRK0000217 ja PRK0000218 jäävad planeeringualast ca 500 m kaugusele. Puurkaevudele on kehtestatud 30 m hooldusala, kuhu kavandatav tegevus ei ulatu.

Kavandatava tegevus jääb reoveekogumisalale Tallinn ja ümbrus (RKA0370010). Reoveekogumisala pindala on 16431 ha ning tüübiks reostuskoormusega üle 2000 ie.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

18

Eeldatav mõju

Planeeritaval alal soovitakse rajada elamuid ning ärihooneid. Planeeringualal on kavandatud liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. DP lahenduse koostamisel tuleb arvestada, et tulenevalt Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks 2023-2034, Tallinna Sademeveestrateegiast aastani 2030 ning dokumendist „Kliimaneutraalne Tallinn: Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava aastani 2030“ on Tallinnasse lubatud rajada ainult lahkvoolseid kanalisatsioonitorustikke. Ühisveevärgist vee võtmine ning reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni ning sademevee juhtimine sademeveekanalisatsiooni toimub vee- ettevõtja ja tarbija vahelise ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu alusel.

Ehitustegevusel arvestada läheduses paikneva jääkreostusobjektiga ning võimaliku saaste avastamisega. Juhul, kui ehitustööde käigus ilmneb reostuskahtlus, tuleb ehitustööd piirkonnas peatada, võtta analüüsid reostuskahtluse kinnitamiseks, määratleda reostuse ulatus ning näha enne töödega jätkamist ette tegevused reostuse saneerimiseks. Kui reostus ilmneb juba väljakaevatud pinnases, on vajalik selle eraldi ladustamine kuni võetud proovide reostusanalüüsi tulemuste saamiseni. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi pinnases väljendatakse piirarvu ja sihtarvu kaudu vastavalt keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“9. Vastavalt maakasutuse otstarbele on kehtestatud eraldi piirarv elu- ja tööstusmaale. Elumaa hõlmab elamumaad ja muud sellise sihtotstarbega maad, mis ei kuulu tööstusmaa alla (nt mäetööstusmaa, transpordimaa, riigikaitsemaa jne). Tööstusmaa hõlmab mh transpordimaad, sideehitiste ning massikommunikatsioonide ja tehnorajatiste alust maad. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks. Juhul, kui elamualal tuvastatakse ohtlike ainete sisaldus üle elumaa piirnormide, on sellist pinnast võimalik kasutada tööstus- ja ärimaal tingimusel, et ei ületata tööstusmaa piirarvu. Kui tööstus- ja ärimaal tuvastatakse ohtlike ainete sisaldus üle tööstusmaa normide, tuleb pinnas anda vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele nõuetekohaseks käitlemiseks.

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019006

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

19

Joonis 3-3. Planeeringuala paiknemine lähimate puurkaevude, jääkreostus objekti, reoveekogumisala ning põhjaveekaitstuse suhtes (Aluskaart: Maa-amet 2024).

Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju ilmnemist pinnasele ning pinna- ja põhjaveele. Ehitamise käigus tuleb hinnata väljakaevatavas pinnases keskkonnareostuse, eelkõige naftasaaduste esinemist lõhna ja visuaalse vaatluse teel. Reostunud pinnase või vee tuvastamisel on vajalik reostuskolde täpsem piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel hinnangu andmine erikäitluse vajadusele.

3.4. Kultuuriväärtused

Olemasolev olukord

Kultuurimälestiste registri andmetel jääb planeeritavast alast ca 40 m kaugusele kinnismälestis Peeter Suure Merekindluse raudtee vedurite ringdepoo (reg nr 8810), mille fassaad on aastast 1917. Kinnismälestisele kaitsevööndit kehtestatud ei ole.

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt läbib Kitsarööpa tee T11 kinnistut üks pärandkultuuri objekt - Nõmme-Vääna kitsarööpmelise raudtee trass (reg nr 198:RTR:002), kuhu on rajatud juba varasemalt kergliiklustee (Kitsarööpa tee, 7841789).

Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus10. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni,

10 Info RMK kodulehel KKK all: https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

20

folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist (sh ehitustegevuse käigus).

Eeldatav mõju

Planeeringuga kavandatud tegevused ei ohusta piirkonna kultuuriväärtuste kaitse-eesmärkide saavutamist.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist kultuuriväärtuste suhtes, ei ole põhjust eeldada kultuurimälestistele ning pärandkultuuri objektidele olulist ebasoodsat mõju.

Joonis 3-4. Planeeringuala paiknemine kultuurimälestise ja pärandkultuuri objekti suhtes (Aluskaart: Maa-amet 2024).

3.5. Müra, välisõhu kvaliteet, vibratsioon

Müra

Keskkonnamüra normatiivsed väärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“11. Määruse nõudeid tuleb täita asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

Eraldi müraalased normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad (nt erinevad tööstuslikud seadmed). Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normtasemed, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

21

tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.

Kuigi seadusandluse järgi ei tohi erinevate müraallikate poolt tekitatav summaarne müratase normtaset ületada, ei ole erinevat liiki (tööstusmüra ja liiklusmüra) mürale summaarset müranormi kehtestatud. Seetõttu võrreldakse tööstus- ja liiklusmüra reeglina asjakohase normväärtusega eraldi.

Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat:

▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB,

▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).

Välisõhus leviva müra normtasemed on: ▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; ▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonete kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.

Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve segahoonestusala, seega vastab kavandatav tegevus üldplaneeringule ning planeeringuala näol on tegemist III/IV kategooria müratundliku alaga.

Tabel 3.1. Liiklus- ja tööstusmüra piirväärtused vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.

Müra liik III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete maa-alad

Tööstusmüra piirväärtus 65/50

Liiklusmüra piirväärtus 65/55

701/601

1lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

Eeldatav mõju

Piirkonna peamiseks liiklusmüra allikaks võib pidada Pärnu maanteed (tee nr 7840291, liikluskoormus suurusjärgus 10 000 a/ööp), mis jääb aga ca 90 m kaugusele lähimast kavandatavast hoonestusalast. Seega võib eeldada, et vahemaa on piisav linnakeskkonnas liiklusmüra piirväärtuste tagamiseks, nt Pärnu mnt äärsed olemasolevad eluhooned jäävad kohati vähem kui 10 m kaugusele tee äärmisest sõidurajast. Piirkonna teised tänavad on kohaliku liikluse teenindamiseks ja mitmeid kordi väiksema liikluskoormusega ning ei too samuti kaasa liiklusmüra piirväärtuste ületamist. Planeeritud hoonestusaladest ca 230 m kaugusel asub Tallinn-Paldiski raudtee, millel toimub eelkõige reisirongiliiklus (kaubarongide liikluskoormus on viimastel aastatel tagasihoidlik ehk

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

22

keskmiselt suurusjärgus 1-2 rongi ööpäevas) ning vahemaa on samuti piisav liiklusmüra piirväärtuste tagamiseks.

Käesolev planeeringuala asub tootmisalal, kus tegutsevad mitmed ettevõtted. Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt kujuneb piirkonnast pikas perspektiivis linnaosa keskuse segahoonestusala. Segahoonestusalal võivad paikneda elamud, ühiskondlikud ehitised, kaubandus- ja teenindusettevõtted, äri- ja büroohooned, samuti keskkonda mittehäiriva iseloomuga väiketootmine.

Vaadeldavas piirkonnas asuvad kinnistud arendatakse aga tõenäoliselt välja erineva kiirusega, seega võib kujuneda olukord, kus käesolev planeeringuala on juba välja arendatud, kuid lähiümbruses asuvatel aladel säilib teatud aja veel olemasolev maakasutus (sh tootmismaade puhul).

Seega tuleb planeeringu koostamise raames tähelepanu pöörata planeeringuala lähiümbruses asuvatelt tootmisaladelt lähtuva müra võimalikule mõjule ning hinnata naabruses asuvate tootmisalade tegevusega kaasneva müra olulisust kavandatavate hoonestusalade asukohtades. Täpse hinnangu andmiseks tuleb vajadusel teostada müra mõõtmised, mis kirjeldavad võimalikku tööstusmüra olukorda nii päeval kui ka öösel. Planeeringuala sisesed mõõtmispunktid tuleb valida selliselt, et oleks võimalik hinnata ainult naaberaladelt pärinevat müra. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata planeeringualast põhja- kirde- ja idasuunas asuvate ettevõtete tegevusega kaasnevale võimalikule mürale.

Välisõhu kvaliteet

Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 27.detsembri 2016. aasta määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“12. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel määral.

Piirkonna peamiseks õhusaaste allikaks võib pidada liiklust. Piirkonnas asuvad ka kaks paikset heiteallikat (Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmebaasi13 andmed seisuga 11.09.2024) Salve tn 3a (KÜ78404:406:0055) kinnistul. Tegemist on mööblitootmisettevõtte heiteallikatega, täpsemalt puidutöötlemise ja värviruumi ventilatsioonisüsteemidega. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuste ületamine antud olukorras ei ole tõenäoline.

Planeeringualal kavandatakse elu- ja ärihooneid. Kavandatava tegevusega ei väljutata saasteaineid välisõhku, mistõttu planeeritava tegevuse järgselt välisõhku kvaliteet piirkonnas kavandatava tegevuse elluviimise järgselt ei muutu.

Vibratsioon

Inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“14 kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012

13 Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS: https://kotkas.envir.ee/

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020045

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

23

Eeldatav mõju

Planeeringu koostamise raames tuleb tähelepanu pöörata planeeringuala lähiümbruses asuvatelt tootmisaladelt lähtuva müra võimalikule mõjule ning hinnata naabruses asuvate tootmisalade tegevusega kaasneva müra olulisust kavandatavate hoonestusalade asukohtades. Täpse hinnangu andmiseks tuleb vajadusel teostada müra mõõtmised, mis kirjeldavad võimalikku tööstusmüra olukorda nii päeval kui ka öösel. Planeeringuala sisesed mõõtmispunktid tuleb valida selliselt, et oleks võimalik hinnata ainult naaberaladelt pärinevat müra. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata planeeringualast põhja- kirde- ja idasuunas asuvate ettevõtete tegevusega kaasnevale võimalikule mürale.

Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole põhjust eeldada elamupiirkonna rajamise järgselt ülenormatiivse õhusaaste või vibratsiooni teket. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis oluliselt muudaks õhusaaste või vibratsiooni olukorda piirkonnas.

Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni piirnorme. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

3.6. Kliima

Kliimamuutuste prognoosimiseks on koostatud mitmeid mudeleid ja stsenaariumeid. Keskkonnaagentuur on koostanud ülevaatliku aruande "Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100", mille kohaselt on oodata temperatuuri tõusu, sademete hulga suurenemist, tormide sagenemist ja merepinna tõusu15. Kliimamuutuste leevendamiseks on Euroopa Liidus seatud eesmärgiks võrreldes aastaga 1990 vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 55% ning aastaks 2050 muuta Euroopa Liit kliimaneutraalseks. Peamine meetod kliimaneutraalsuse saavutamiseks on CO2 heitkoguste vähendamine.

Jätkusuutlik ehitus aitab vähendada uute hoonete energiatarbimist ja seeläbi vähendada CO2 heiteid. Jätkusuutliku ehituse eesmärgiks on läheneda hoonete kogu elutsüklile keskkonnasäästlikult. Põhimõtted nagu renoveerimise eelistamine uue ehitamisele, ehitistele kehtestatav CO2 arvutusnõuded ja piirmäärad, madalaima CO2 koostisega ehitusmaterjalide kasutamine ning teiseste materjalide korduskasutus aitavad edendada jätkusuutlikku ehitussektorit.

Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku.

15 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100, Keskkonnaagentuur, 2015

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

24

Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri koostöös on valminud analüüs, mille käigus uuriti Landsat-8 satelliitandmete alusel soojussaarte tekkimist Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Narvas ja Kohtla-Järvel. Uuringu käigus mõõdeti planeeritaval alal 30°C järgmistel kuupäevadel: 02.06.2018, 05.06.2019, 25.07.2014 ja 27.07.2018 (vt joonis 3.6).

Joonis 3.6 Kavandatava tegevuse paiknemine soojussaarte suhtes (Aluskaart: Maa-amet 2024).

Eeldatav mõju

Soojussaare efekti saab leevendada piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerimist ning rakendades linnakeskkonnas mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid. Soojussaarte tekke vähendamise vajadusega on planeeritaval alal arvestatud, sest kavandatava tegevuse raames asendatakse kõvakatteline pind (käesoleval hetkel on haljastatud ala praktiliselt olematu ning alal kasvavad üksnes mõned üksikud puud) haljastatud aladega (haljastuse osakaal 30%).

Arvestades, et käesoleva planeeringu eesmärgiks on olemasolevate tootmishoonete renoveerimine ning ehituses kasutatakse tänapäevaseid ehitusvõtteid, ei ole planeeringu elluviimisel oodata CO2 heidete suurenemist. Samuti on planeeringu elluviimisel eeldada soojasaarte osas pigem soodsat mõju (haljastuse suurem osakaal).

3.7. Sotsiaalmajanduslik olukord

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

25

Eeldatav mõju

Üldjuhul võib ehitus- ja arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, muuta inimeste väljakujunenud harjumuste (sh kasutatavate radade, rohealade kasutamise) mustrit. Mõju inimese tervisele võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute kaudu.

Kavandatava tegevuse ellu viimisega kaasnevad häiringud on ajutised ja piirnevad eeldatavasti ehitusperioodiga.

Tegevus ei too kaasa olulist mürataseme või õhukvaliteedi muutust piirkonnas, mistõttu ei eeldata olulist mõju inimese tervisele. Hetkel teadaoleva info põhjal ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline ebasoodne sotsiaalmajanduslik mõju KeHJS mõistes.

3.8. Kumulatiivsed mõjud

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist.

Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.

Eeldatav mõju

Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on endise suletud tootmisterritooriumi ümberkujundamine atraktiivseks keskusalaks. Alale planeeritakse elamuid (kavandatud korterite arv 126) ja ärihooneid. Planeeringu kohaselt jaguneb arendatav piirkond 30 protsendi ulatuses äri ja ühiskondlikuks alaks ning 70 protsendi ulatuses elukondlikult kasutatavaks. Alale rajatakse parkimiskohad - kavandatud parkimiskohtade arv ca 215, mh osa neist on planeeritud maa-alustele korrustele. Planeeritava ala osas on koostatud liiklusuuring16, mis näitab liiklusnõudlust autokasutuse osas. Arvutused näitavad, et olemasolevat teedevõrku kasutades on võimalik teenindada kogu DP ala liiklusnõudlus. DPga kavandatud lahenduse realiseerumisel Pärnu mnt – Lauliku tn ristmiku ooteajad tipptundidel küll suurenevad, kuid ristmiku teenindustase on perspektiivaastal 2030 „C“ (rahuldav). Planeeringuala paikneb logistiliselt heas ja sõiduautodele alternatiivseid liikumisviise soodustavas kohas (ühistranspordiühendused on head: lisaks bussiliinidele asub mõnesaja meetri kaugusel Hiiu raudteepeatus), mis mõju piirkonna liikluskoormusele leevendab. Planeeritud ala lahendatakse terviklikult ning luuakse kõrghaljastatud alad, kaasaegsed ruumilahendused, kus keskendutakse peamiselt jalakäijatele ning kergliiklejatele. Samuti rajatakse rohealad, kogukonnamaja jmt. Seega on planeeringu elluviimisel pigem positiivne mõju piirkonna arengule.

16 Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu liiklusuuring, Inseneribüroo Stratum, töö

2023-T124, 2023

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

26

4. Kokkuvõte Käesolevas eelhinnangus käsitleti Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringuga kavandatava tegevuse seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, hinnati planeeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed.

Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et planeeringu realiseerimisel (kavandatava tegevuse elluviimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik.

Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele:

▪ Kuna planeeritav ala jääb riigikaitselise ehitise piiranguvööndi, on kavandatava tegevuse kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga vajalik.

▪ Ehitustegevusel arvestada jääkreostusobjektiga ning võimaliku saaste avastamisega. Reostunud pinnas käidelda vastavalt ptk 3.3 toodud juhistele.

▪ Planeeringu koostamise raames pöörata tähelepanu planeeringuala lähiümbruses asuvatelt tootmisaladelt lähtuva müra võimalikule mõjule ning hinnata naabruses asuvate tootmisalade tegevusega kaasneva müra olulisust kavandatavate hoonestusalade asukohtades. Täpse hinnangu andmiseks tuleb vajadusel teostada müra mõõtmised, mis kirjeldavad võimalikku tööstusmüra olukorda nii päeval kui ka öösel. Planeeringuala sisesed mõõtmispunktid tuleb valida selliselt, et oleks võimalik hinnata ainult naaberaladelt pärinevat müra. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata planeeringualast põhja- kirde- ja idasuunas asuvate ettevõtete tegevusega kaasnevale võimalikule mürale.

▪ Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni piirnorme. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

EELNÕU

KORRALDUS

[kuupäev] nr [number]

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas

Planeerimisseaduse § 124 lg 10 ja § 128 lg-te 1, 5 ja 6,  keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 otsusega nr 106 kehtestatud  Nõmme linnaosa üldplaneeringuga, tulenevalt Nõmmekvartal OÜ 29. märtsi 2023 algatamisettepanekust ja asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ning arvestades Keskkonnaameti ... kirjas nr ... ja Terviseameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohti

1. Algatada Nõmme linnaosas Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeritava maa- ala suurus on 3,18 ha. Detailplaneeringu maa-ala ja kontaktvööndi piiri skeem on esitatud korralduse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b kinnistute jagamine, kruntide moodustamine, maakasutuse sihtotstarbe (tootmise- ja ärimaast elamu-, äri-, üldkasutatava- ja transpordimaaks) ning ehitusõiguse määramine ühe maa-aluse ja 3-12 maapealse korrusega äri- ja eluhoonete ning kogukonna maja ehitamiseks. Lisaks kavandatakse avalik ruum ja mänguväljak. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 kavandada planeeritavale alale Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohane asumikeskus ja näha ette mitmekesine kasutusfunktsioon. Määrata elamufunktsiooniks 50-70% ja äri/ettevõtlus- ja sotsiaalfunktsiooniks 30-50%;

3.2 kavandada alale vähemalt 6+ rühmaline lasteaed;

3.3 korterite arv määrata vastavalt Nõmme linnaosa üldplaneeringule ning kavandada vähemalt 95 m² hoone maapealse osa suletud brutopinda ühe korteri kohta, ülejäänud osas kavandada piirkonda teenindavad äripinnad korterelamutes. Korteritest pooled kavandada 3-toalised ja suuremad, millest 20 % kavandada 4-toalised ja suuremad;

3.4 ärihoonete kavandamisel arvestada üldplaneeringu tingimusega, et esimesel/teisel korrusel peavad olema kohalikule tõmbekeskusele kohased eelkõige kohalikele elanikele suunatud teenuseid pakkuvad kaubandus- ja teeninduspinnad;

2

3.5 elevaatori rekonstrueerimiseks korterelamuks tagada endise tööstusmiljöö säilimine ning rekonstrueerimise järgselt peab olema loetav elevaatori algne säilitatav konstruktsioon, viimistlus vms elemendid. Lahenduse kontseptsioonist peab välja tulema, et tegu ei ole uue hoonega vaid rekonstrueeritava hoonega;

3.6 pandused kavandada valdavalt hoone mahtu;

3.7 hoonestusalade määramisel arvestada olemasolevate tehnovõrkude kaitsevöönditega ning vajadusel lahendada nende ümbertõstmine vastavalt võrguvaldajate tehniliste tingimustele;

3.8 anda tehnovõrkude lahendus. Põhijoonisel peavad olema tähistatud nii olemasolevad (likvideeritavad/säilitatavad) kui planeeritavad liitumispunktid kõigi tehnovõrkudega;

3.9 planeeritavatesse hoonetesse kavandada varjend, arvestades detailplaneeringu koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega;

3.10 planeeringu koostamisel tagada parkimine vastavalt planeeringu koostamise ajal kehtivale parkimisnormatiivile. Parkimine tagada omal krundil, näidates parkimise põhimõtted;

3.11 jalgrattateede ning jalgrataste parkimiskohtade lahendus peab vastama Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 nõuetele;

3.12 arvestada üldplaneeringu kohase perspektiivse rattaliikluse ühendusega Lauliku ja Harku tänavate vahel;

3.13 koostada piirkonna terviklik haljastuse ja liikluslahendus. Alale juurdepääsude tagamiseks teha koostööd Kaitseliidu ja ümbritsevate kinnistute omanikega. Arvestada juurdepääsuga Salve tn 3 ja 3d kinnistutele;

3.14 koostada liikluse analüüs (sh modelleerimine), mis arvestab nii olemasoleva kui ka lisanduva liikluskoormusega;

3.15 määrata läbiv tänav (Elevaatori põik) avalikuks tänavaks;

3.16 tagada vajalik tänavaruumi laius: sõidutee ja kergliiklusteed tuleb tänavaruumis eraldada, näha ette tänavahaljastus ning ruum tänavavalgustuse ja muude, sh liikluskorraldusvahendite postide paigaldamiseks. Piisava tänavamaa laiuse tagamisel võib kaaluda üksikute lühiajaliste parkimiskohtade kavandamist. Kavandada vähemalt 2,5 m laiused kõnniteed;

3.17 elamute kavandamisel tuleb rajada kergliiklusteed nii Salve tänavale, Plangu tänavale, Lauliku tänavale kuni Pärnu maanteeni. Lauliku tänavalt on veokite juurdepääs riigikaitsemaale, mistõttu tuleb kergliiklejatele näha ette sõidukite liiklusest eraldatud kergliiklusteed;

3.18 kavandatavad teed, tänavad ja muude liiklusrajatiste parameetrid ning haljastuse kasvuruum peab vastama Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;

3.19 tagada planeeringualal minimaalselt Nõmme linnaosa üldplaneeringujärgne haljastuse maht, tuua välja vastav võrdlus. Tuleb krundil näidata säilitatava ja istutatava kõrghaljastuse paiknemine;

3.20 kompaktselt kavandatud haljastuse osakaal kogu planeeritaval alal minimaalselt 30%. Tagada igal rajataval kinnistul oma kompaktne haljasala;

3.21 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määrusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalasid;

3.22 koostada liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega, nii hetkel kui ka prognoositavas olukorras. Töö koostamisel lähtuda Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid";

3

3.23 teostada insolatsioonianalüüs, et saada ülevaade, kuidas mõjub olemasolev 12- korruseline hoone isolatsioonikestust nii olemasolevate kui kavandatavate elamute ja mänguväljakute suhtes. Planeeritaval alal, kui ka lähedusse jäävatel elamualadel tuleb tagada piisav insolatsioon vastavalt Eesti standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“;

3.24 ehitusaegse vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kehtivast sotsiaalministri 17. mai 2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;

3.25 näidata olmejäätmete kogumise lahendus. Määrata olmejäätmete kogumiskohad kinnistu põhiselt arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna Linnavolikogu 09. märtsi 2023 määrusega nr 3 vastu võetud Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 21 nõudeid. Avalikult kasutatavatele aladele tuleb planeerida avalikuks kasutamiseks mõeldud prügikastid, mis võimaldavad eraldi koguda vähemalt 3 eri liiki jäätmeid (biojäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed).

3.26 Detailplaneeringu koostamisel tehatavad uuringud:

3.26.1 teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10. juunil 2020 vastu võetud määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida;

3.26.2 koostada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse aruanne. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust.

4. Määrata detailplaneeringus järgmised tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

4.1 näha ette esimesele või keldrikorrusele tänavatasapinnalt mugavalt ligipääsetavad eraldiseisvad ruumid jalgrataste ja kärude hoiustamiseks;

4.2 ehitusseadustiku § 651 alusel näha ette elektriauto laadimistaristu;

4.3 vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks;

4.4 esitada terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus ja mänguväljak, mille koostamisse tuleb kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt;

4.5 hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete mitte rakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised;

4.6 arvestada ja lisada seletuskirjale normdokumendina viide: Lammutus- ja ehitustööde ajal tuleb kinni pidada kehtestatud müratasemetest, lähtudes Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid";

4.7 näidata planeeringualal Salve tn 5 ja Salve tn 7 puurkaevu asukoht.

5. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1‒3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseliit, Päästeamet, Terviseamet ning Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused, sh Nõmme Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet,

4

Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse ning ruumiloome osakond, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Haridusamet ning vajadusel teised asutused.

6. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

6.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

6.2 Tallinna Linnaplaneermise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 6.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

6.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 6.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

6.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 6.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

7. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja on RUUM JA MAASTIK OÜ (aadress Väike-Ameerika tn 20/2-11, 10129, Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn).

8. Mitte algatada Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH). Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

8.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringuga kavandatakse lõpetada tootmis- ja laondustegevus ning arendada välja olemasoleva tootmisala asemel avatud linnaruumiga, atraktiivne ja turvaline segahoonestusala;

8.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestatud ja suures osas asfaltkattega kaetud alale ärihoonete ja korterelamute ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

8.3 planeeringuga hõlmatud alal ega planeeringuala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alad, mida kavandatav tegevus ala säästlikul arendamisel ja väärtustamisel võiks ebasoodsalt mõjutada. Tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusest nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ tuleb alal läbi viia looduskaitseliste väärtuste inventuur ning tähelepanu pöörata invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele;

8.4 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, kui säilitatakse väärtuslik (I ja II väärtusklassi kõrghaljastus) ja võimalusel oluline kõrghaljastus (III väärtusklassi kõrghaljastus) ning tagatakse säilitatavate puude kasvutingimused. Likvideeritav

5

haljastus kompenseeritakse asendusistutustega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Alale nähakse ette terviklike haljasalade loomist ning kaasaegsed ruumilahendused, kus keskendutakse peamiselt jalakäijatele ning kergliiklejatele;

8.5 detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus ajalooliselt paiknevad tööstushooned võivad põhjustada tavapärasest kõrgemat tööstusmüra. Kuigi strateegilise mürakaardi kohaselt ei jää ala kõrge müratasemega piirkonda, võib uute korterelamute ja ärihoonete ehitamine suurendada liikluskoormust ja sellega kaasnevat müra. Seetõttu tuleb läbi viia tööstusest ja liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta, koostades mürakaardid nii praeguses kui ka prognoositavas olukorras. Töö koostamisel lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Hoonete rajamisel tuleb arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

8.6 planeeringuala pinnases ei ole tuvastatud jääkreostust ning põhjaveereostust, kuid keskkonnaportaali andmete alusel piirneb planeeritav ala jääkreostusobjektiga Lauliku tn kütuseladu (JRA0000158). Tegemist on tööstustsoonis oleva jääkreostusobjektiga, mis on olemasoleva informatsiooni kohaselt likvideeritud. Sellest tulenevalt teostada keskkonnaseisundi ülevaade ning viia läbi pinnase ja põhjavee reostusuuring. Reostuse tuvastamisel, tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning võimalik reostus likvideerida enne ehitustööde algust nõuetekohaselt;

8.7 Nõmme linnaosa üldplaneeringu alusel asub planeeringuala kaugkütte arengualal seega arvestades energiaturul valitsevat olukorda, lahendada soojusvarustus paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

8.8 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

8.9 sademevee käitlemisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Sademevee kanalisatsioonivõrku juhtimise vähendamiseks tuleks võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Planeeringualal tuleb läbi viia geoloogiline uuring, et selgitada, kas geoloogilised tingimused vastavad veeseaduses ja keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 lõikes 3 toodud nõuetele, et sademevett oleks võimlaik pinnasesse immutada;

8.10 ehitustegevusest võib kaudsemat mõju naaberhoonetele ja haljastusele kaasneda ka põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu, kui hoonetele rajatakse maa-alust parkimiskorrust. Selle vältimiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevistest väljapumbatavad vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused. Kui ehitustegevuse

6

käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest;

8.11 kultuurimälestiste registri andmetel jääb planeeritavast alast ca 40 m kaugusele kinnismälestis Peeter Suure Merekindluse raudtee vedurite ringdepoo (reg nr 8810). Kinnismälestisele kaitsevööndit kehtestatud ei ole kuid arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist kultuuriväärtuste suhtes, ei ole põhjust eeldada kultuurimälestistele ning pärandkultuuri objektidele olulist ebasoodsat mõju.

9. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada korraldus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

10. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

11. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavalitsus

Korralduse eelnõu „Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas” juurde

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega algatatakse Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Nõmme linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 3,18 ha. Maa-ala piiride kirjeldus ja detailplaneeringu ala on esitatud korralduse lisas.  Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b kinnistute jagamine, kruntide moodustamine, maakasutuse muutmine (tootmismaast elamu- ja ärimaaks) ning ehitusõiguse määramine 1 maa-aluse ja 3-12 maapealse korrusega äri- ja eluhoonete ehitamiseks. Lisaks kavandatakse kogukonnamaja ja avalik ruum. Lisaks määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ja juurdepääsuteede, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

1. Olemasolev olukord

1.1 Planeeritav maa-ala asub Nõmme linnaosas Hiiu asumi keskuses. Detailplaneeringuga planeeritav ala asub Hiiu viljaelevaatori tööstuspiirkonnas, Tallinna maleva õppe- ja tagalakeskuse ning elamu- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistute vahel, ulatudes põhja pool Kitsarööpa tee kergliiklusteeni. Planeeritava ala kontaktvööndis asuvad valdavalt tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud. Planeeritav ala piirneb Plangu tn 4, Kitsarööpa tee T9, Salve tn 6, Salve tn 6e, Salve tänav, Salve tn 3a, Salve tn 3d, Salve tn 3, Pärnu mnt 390, Lauliku tn 2a, Pärnu maantee T20, Lauliku tn 1, Lauliku tn 1b, Lauliku tn 3, Plangu tn 9 ja Lauliku tn 4b kinnistutega.

1.2 Planeeritavale maa-alale jäävad:

1.2.1 100% tootmismaa sihtotstarbega Lauliku tn 2c kinnistu (pindala 14 613 m2), mille omanik on Nõmmekvartal OÜ. Ehitisregistri andmeil paiknevad kinnistul kokku 5 hoonet: 1-korruseline trafo-alajaam, 2-korruseline elevaator (kõrgus 33,7 m), 1-korruseline raudteevastuvõtupunkt, 1- korruseline ladu nr 4 ja 2-korruseline jõusöödatsehh;

1.2.2 100% transpordimaa sihtotstarbega Kitsarööpa tee T11 kinnistu (pindala 1985 m2), mille omanik on Eesti Vabariik. Ehitisregistri andmeil on kinnistu hoonestamata;

1.2.3 100% tootmismaa sihtotstarbega Salve tn 5 kinnistu (6978 m2), mille omanik on Nõmmekvartal OÜ. Ehitisregistri andmeil paiknevad kinnistul kokku 2 hoonet: 1-korruseline tuletōrjeveehoidla ja 1-korruseline ladu nr 8. Maa-ameti geoportaali rakenduse andmete järgi on tuvastatav siiski, et Salve tn 5 kinnistul ei paikne 1-korruselist tuletōrjeveehoidlat. Lisaks on maa-ameti geoportaali rakenduse ja arhiivi materjalide järgi tuvastatav, et ehitisregistris kajastuv 1-korruseline ladu on ehitatud ehitisregistrisse kandmata 1-korruselise lao nr 5 külge. Ehitisregistrisse kandmata 1-korruseline ladu nr 5 on omakorda ehitatud ehitisregistrisse kandmata rukkijahuveski külge;

1.2.4 100% tootmismaa sihtotstarbega Salve tn 7 kinnistu (2133 m2), mille omanik on Nõmmekvartal OÜ. Ehitisregistri andmeil paikneb kinnistul 1-korruseline keevitustöökoda ning rajatisena katusealune. Samuti on ehitisregistri andmeil kinnistule rajatisena kavandatav Salve tn 7 elektrivarustus.

1.2.5 70% tootmismaa ja 30% ärimaa sihtotstarvetega Lauliku tn 2b kinnistu (2919 m2), mille omanik on Lint Aktsiaselts. Ehitisregistri andmeil paikneb kinnistul 1-korruseline viilhall-ladu ja 1-korruseline teraviljaladu;

1.2.6 osa transpordimaa sihtotstarbega Plangu tänav T1 ja Lauliku tänav T1 kinnistutest, mille omanik on Tallinna linn.

1.3 Planeeritaval alal on kõrghaljastus Kitsarööpa tee T11 kinnistul.

1.4 Juurdepääs planeeritavale alale on Plangu ja Lauliku tänavatelt.

1.5 Planeeritavale alale ulatub ehitusseadustiku § 73 lõikest 1 tulenevalt raudtee kaitsevöönd, mis on 30 meetrit rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest.

1.6 Planeeritav ala jääb ehitusseadustiku § 120 ja 121 ning kaitseministri 26. juuni 2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 2 ja 3 kohaselt riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse.

1.7 Planeeritav ala jääb ruumiandmete seaduse §-de 25 ja 26 ning keskkonnaministri 28. juuni 2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 17 kohaselt geodeetilise märgi kaitsevööndisse.

2. Nõmme linnaosa üldplaneering

2.1 Planeeritav ala asub Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 otsusega nr 106 kehtestatud  Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt Hiiu keskuse segahoonestuse juhtotstarbega alal, kus võivad paikneda elamud, ühiskondlikud ehitised, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kaubandus- ja teenindusettevõtted, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm linnlikku elukeskkonda teenindavad funktsioonid.

2.2 Algatatav detailplaneering on kooskõlas Nõmme linnaosa üldplaneeringuga.

3. Kehtiv detailplaneering

3.1 Planeeritaval alal kehtib osaliselt (Plangu ja Lauliku tänavate osas) Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri otsusega nr 318 kehtestatud „Lauliku tn, Hommiku tn ja Särje tn vahelise maa-ala detailplaneering“, mille eesmärgiks oli reformimata riigimaal asuvate krundide hoonestustingimuste ja sihtotstarvete määramine, kruntimine, uue hoonestuse kavandamine ja liiklusskeemi ning haljastuse korrastamine. Kehtiv detailplaneering on ellu viidud.

3.2 Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Lauliku tn, Hommiku tn ja Särje tn vahelise maa-ala detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas.

4. Detailplaneeringu menetlus

4.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 29. märtsil 2023 registreeritud algatamisettepanekuga Nõmmekvartal OÜ, eesmärgil koostada Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohane detailplaneering segafunktsioonilisel keskusealal, moodustada elamu, elamu- ja ärimaa, ärimaa, ühiskondlike hoonete maa, üldkasutatava maa ning transpordimaa krundid, määrata ehitusõigus 1 maa-aluse ja kuni 12 maapealse korrusega hoonete ehitamiseks ning koostada liiklusskeem.

4.2 Vastavalt detailplaneeringu algatamisettepaneku tegija ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahelisele koostööle on korrigeeritud detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde esitatud eskiislahendust ja detailplaneeringu eesmärki. Viimane täiendatud eskiislahendus esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 2024. aasta juulis.

4.3 Planeerimisseaduse § 130 kohaselt on Tallinna linn, RUUM JA MAASTIK OÜ ja Nõmmekvartal OÜ sõlminud 26. augustil 2024 halduslepingu nr 3-6/58 detailplaneeringu koostamiseks.

4.4 Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku illustreeriva materjali on koostanud RUUM JA MAASTIK OÜ.

4.5 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 17 lõikele 1 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks

Kaitseministeeriumile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Nõmme Linnaosa Valitsusele ja Nõmme Linnaosakogule, Tallinna Strateegiakeskusele, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Haridusametile ja Tallinna Linnavaraametile.

4.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Nõmme Linnaosa Valitsus, Nõmme Linnaosakogu, Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Haridusamet ja Tallinna Linnavaraamet esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Samuti esitas Kaitseliit detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korraldusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on detailplaneeringu algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

4.7 Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

4.8 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet märkis täiendavalt, et detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevust. Kuid Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud elurajooni arendamist. Seega tuleb detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

4.9 Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ §-ga 1 on planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitjate määramine delegeeritud Tallinna Linnavalitsusele. Seega on detailplaneeringu algatamise otsustuspädevus Tallinna Linnavalitsusel.

4.10 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Vääna tn 39, Vääna tn 37, Vääna tn 33, Vääna tn 31, Salve tn 6, Salve tn 6e, Salve tn 3a, Salve tn 3d, Salve tn 3, Pärnu mnt 390, Lauliku tn 2a, Lauliku tn 1, Lauliku tn 1b, Lauliku tn 1a, Lauliku tn 3, Lauliku tn 5 ja Lauliku tn 4b kinnistute omanikke, Kaitseliitu, Mittetulundusühing NÕMME TEE SELTS-i, O.- M. Makki, A. S.-Longi, J. Uuspuud, K. Mürki, M. Moksi, K. Alatalu, T. Altnurmet, A. Tamboomi, Mustamäe Asunduse Seltsi, R. Reimetsa, H. Valgemäed, T. Valgmaad, L. Reimani, R. Alatalu, N. Reimetsa, G. E. Reimetsa, J. Trofimovit, C. Kaasikut, V. Penti, K. Sikat, H. Ausmaad, K. Stranbergi ja N. Stranbergi.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud ka elurajooni arendamist.

5.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega

kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

5.3 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud korralduse seletuskirja punktides 1 ja 2.

6. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

6.1 Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitamisega seonduvad mõjud, mille mõjuala ei ole eeldatavalt suur. Ehitusperioodil võivad mõjutatud olla planeeringuala ümbruses asuvad lähimad elamualad, kuna ehitustegevuse käigus esineb häiringutena müra, vibratsiooni ja õhusaastet nii ehitustöödest kui ehitusmasinate liikumisest. Seega tuleb arvestada ja jälgida, et ehitusaegsed müra- ja vibratsioonitasemed vastaksid kehtivatele normidele (sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 17. mai 2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“).

6.2 Eesti looduse infosüsteemi alusel ei jää planeeringualasse kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Kavandatavast tegevusest ca 90 m kaugusele jääb Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (KLO1000548) ning ca 240 m kaugusele Sanatooriumi parkmets (KLO1200597). Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Rahumäe loodusala, asub ca 2 km kaugusel ja jääb kavandatava tegevuse mõjupiirkonnast välja.

6.3 Planeeringualast ca 170-200 m kaugusele jäävad järgmiste III kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohad: tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens; KLO9342580) ja laialeheline neiuvaip (Epipactis helleborine; KLO9342579). Arvestades asjaolu, et plaanitavad ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, siis ei ole põhjust eeldada III kategooria kaitsealustele liikidele olulist ebasoodsat mõju.

6.4 Detailplaneeringualal ja ümbruskonnas ei ole pärandkultuuri objekte, maardlaid, maaparandussüsteeme ega ka ohtlike käitiseid või nende ohualasid. Kuid planeeringuala jääb riigikaitselise ehitise (Tallinna maleva õppe- ja tagalakeskus) piiranguvööndisse siis tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

6.5 Nõmme linnaosa üldplaneeringu alusel asub planeeringuala kaugkütte arengualal. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Nõmme linnaosas toetada ka keskkonnasäästlikke lokaalseid energiatootmis- ja küttelahendusi. Soojuse tootmiseks võib kaaluda soojuspumpade, päikeseenergialahenduste ja maakütte kasutamist. Kuigi Nõmme liivane pinnas ei ole maakütte jaoks kuigi tõhus, on horisontaalne maaküttekollektor lubatud juhul, kui tagatakse üldplaneeringus nõutud kõrghaljastuse osakaal. Seega on soojusvarustus mõistlik lahendada paindliku ja efektiivse kaugkütte baasil vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohaselt.

6.6 Strateegilise mürakaardi kohaselt ei jää planeeringuala kõrge müratasemega piirkonda, kuid planeeringuala lähiümbruses asuvad tootmisalad. Seega planeeringu koostamisel tuleb hinnata naabruses asuvate tootmisalade tegevusega kaasneva müra olulisust kavandatavate hoonestusalade asukohtades ning täpse hinnangu andmiseks tuleb vajadusel teostada müra mõõtmised, mis kirjeldavad võimalikku tööstusmüra olukorda nii päeval kui ka öösel. Planeeringuala sisesed mõõtmispunktid tuleb valida selliselt, et oleks võimalik hinnata ainult naaberaladelt pärinevat müra. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata planeeringualast põhja- kirde- ja idasuunas asuvate ettevõtete tegevusega kaasnevale võimalikule mürale.

6.7 Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole põhjust eeldada elamu- ja äripiirkonna rajamise järgselt ülenormatiivse õhusaaste või vibratsiooni teket. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis oluliselt muudaks õhusaaste või vibratsiooni olukorda piirkonnas.

6.8 Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni piirnorme. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

6.9 Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju ilmnemist pinnasele ning pinna- ja põhjaveele kuna planeeringualal ei asu ühtegi puurkaevu ega pinnaveekogumit. Kuid keskkonnaportaali andmete alusel piirneb planeeritav ala jääkreostusobjektiga Lauliku tn kütuseladu (JRA0000158), mis olemasoleva informatsiooni kohaselt on likvideeritud. Siiski tuleb arvestada eelpool nimetatud jääkreostusobjektiga ning võimaliku saaste avastamisega. Seetõttu teostada keskkonnaseisundi ülevaade ning viia läbi pinnase ja põhjavee reostusuuring. Reostuse tuvastamisel, tuleb lähtuda keskkonnaministri 28. juuni 2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ning võimalik reostus likvideerida nõuetekohaselt enne ehitustööde algust;

6.10 Tulenevalt detailplaneeringu lahendusest on üsna suures mahus kavandatud maa-aluste korrustega hoonete rajamist. See tähendab, et maa aluste korruste rajamiseks on vajalik pinnase väljakaevamine ning olenevalt põhjaveetasemest ka selle väljapumpamine kaevandist. Kui toimub ka põhjavee ümber juhtimine, siis on selleks tegevuseks vajalik veeseaduse § 187 p 12 kohane veeluba. Enne hoonete rajamist tuleb hüdrogeoloogilise uuringuga selgitada kaevandist välja pumbatava vee maht, kaevandi kuivendamise mõju ümbruskonna hoonete konstruktsioonidele ning reostusuuringuga selgitada pinnase ja põhjavee reostuse tase. Vastavalt põhjavee reostuse tasemele saab välja töötada ka vee ärajuhtimise lahenduse. Detailplaneeringu elluviimisel ja pinnase väljakaevamisel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast ning projekteerimisel lahendada väljakaevatud reostumata pinnase kasutus potentsiaalse ressursina (näiteks detailplaneeringualal piirkonna täimisel).

6.11 Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtustega kohanemiseks kasutada looduspõhiseid sademeveelahendusi. Piirata puhta sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Kinnistu kõvakattega pindadelt ja hoone mahus paikneva parkla põrandalt koguda sademevesi kokku restkaevudesse ning juhtida reoveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ §-de 5 ja 7 nõuetele.

6.12 Haljasalale valguv sademevesi on soovitav immutada loomulikul viisil. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet juhib tähelepanu, et sademevee immutamisel kinnistul tuleb eelistada lahendusi, millega on võimalik vältida sademevee reostumist (veeseaduse § 129 lg 1). Veeseaduse tähenduses peab sademevee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri määruse nr 61 § 7 lg 3). Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil puuduvad täpsed teadmised põhjavee taseme kohta planeeritavate tööde piirkonnas, siis tuleb läbi viia geoloogiline uuring, mille raames välja selgitada, kas planeeringuala geoloogilised tingimused vastavad seaduses toodud nõuetele.

6.13 Vastavalt Tallinna radooniriski ja Harjumaa pinnase radooniriski kaardi kohaselt on piirkonnas normaalse radoonisisaldusega pinnas. Kuid keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda ning hoonete ehitamisel kasutada radoonikaitse meetmeid, juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.

veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

6.14 Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke, kuid antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Samuti kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest.

6.15 Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ja selle KSH kohaselt on kõrghooned linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse täpsemaks määramiseks on vajalik läbi viia KSH igale kõrghoone ehitamiseks koostatavale detailplaneeringule, mis pärast teemaplaneeringu kehtestamist menetlusse võetakse. Arvestades, et viljaelevaator on olemasolev hoone, mida soovitakse renoveerida endisest tootmishoonest uueks elu- ja ärihooneks ning mille kõrgust ei muudeta, ei ole eeldada planeeringu elluviimise järgselt keskkonnale täiendavat olulist ebasoodsat mõju.

6.16 Detailplaneeringu puhul ei ole olulisi seoseid keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Detailplaneering ei ole seotud ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Detailplaneeringuga ei kaasne piiriülest (st riigipiiriülest) mõju.

6.17 Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada peaministri 2. märtsi 2017 korraldusega nr 62 kinnitatud „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“. Tuleb vältida suuri parklaid ja kõvakattega (asfalt) alasid, mis mõjutavad mikroklimaatilisi tingimusi (soojussaared). Kui detailplaneeringutes rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid siis võib eeldada, et olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

6.18 Eelnevat arvestades ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel eeldatavasti olulisi keskkonnaprobleeme ega ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeringu elluviimisel kaasnev mõju piirneb peamiselt planeeringualaga ning mõjude iseloom on valdavalt ajutine, kui esinevad ehitusaegsed häiringud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning kasutatakse töökorras seadmeid.

6.19 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud korralduse eelnõu punktis 8.

6.20 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu ja eelhinnangu.

6.21 Keskkonnaamet vastas ...

6.22 Terviseamet vastas ...

6.23 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja korralduse eelnõu punkti 8 kohaselt ei ole Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

6.24 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast korralduse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke

teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Töö nr 24005092 | 16.10.2024

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b

ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Aruanne

Tartu 2024

Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits | keskkonnakorralduse spetsialist

Ingrid Vinn | keskkonnakorralduse spetsialist

Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ..................................................................................... 4

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .......................................................................................................... 7

2.1. Strateegia „Tallinn 2035“ .......................................................................................................... 7

2.2. Harju maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................................ 7

2.3. Tallinna linna üldplaneering ...................................................................................................... 9

2.4. Nõmme linnaosa üldplaneering ................................................................................................ 9

2.5. Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” ........................................................ 13

2.6. Lähiala detailplaneeringud ...................................................................................................... 13

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .................................................................................................................................................. 14

3.1. Asukoht ja maakasutus ............................................................................................................ 14

3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik ............................................................. 16

3.3. Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi .................................................................................... 17

3.4. Kultuuriväärtused .................................................................................................................... 19

3.5. Müra, välisõhu kvaliteet, vibratsioon ...................................................................................... 20

3.6. Kliima ....................................................................................................................................... 23

3.7. Sotsiaalmajanduslik olukord .................................................................................................... 24

3.8. Kumulatiivsed mõjud ............................................................................................................... 25

4. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................... 26

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

3

Sissejuhatus Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Tallinna linnas Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu (DP) kavandatavate tegevustega kaasneva võimaliku keskkonnamõju väljaselgitamiseks, mille tulemusena selgub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks või mittealgatamiseks. KSH eelhinnangu aluseks on Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu algatamise taotluse eskiislahendus (detailplaneering nr: DP046690).

Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks.

Käesolev KSH eelhinnang on koostatud vastavuses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega (edaspidi ka KeHJS; vastu võetud 22.02.2005, viimase redaktsiooni jõustumise kuupäev 21.06.2024).

Keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi ka KeHJS) § 21 kohaselt kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Vastavalt KeHJS-e § 22 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on detailplaneeringuga, millega kavandatakse VV 29.08.2005 a määruses nr 2242 nimetatud tegevust. Määruse nr 224 § 13 p 2 ja p 8 kohaselt tuleb anda eelhinnang infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmise tegevuste korral:

▪ ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine;

▪ tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine.

Käesoleval planeeringualal kavandatakse rajada uut elurajooni ja ärihooneid. Planeeringualale kavandatakse ehitada 126 korterit, samuti teid ja tänavaid (sh kõnni- ja jalgrattateed), parkimiskohti (nii maapealsed kui ka maa-aluseid, kokku 215 parkimiskohta), mistõttu on eelhinnangu andmine määruse nr 224 kohaselt nõutav.

Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest.

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024007 2 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“, https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

4

1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Planeeritav ala paikneb Tallinnas Nõmme linnaosas Hiiu asumis endisel Hiiu elevaatori territooriumil ning lähialal. Ala hõlmab viit kinnistut - Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11. Planeeritava ala suurus on 3,3 ha.

Planeeringu lahendusskeem näeb ette olemasolevate Salve tn 5 ja 7 ning Lauliku tn 2c kinnistute jagamise, kruntide moodustamise ning ehitusõiguse kavandamise. Lauliku tn 2b kinnistu piire ei muudeta. Senine tootmismaa maakasutus muudetakse elamu- ja ärimaa maakasutuseks. Olemasolevad hooned v.a viljaelevaatori hoone ja tootmishoonete tornid, on likvideeritavad. Viljaelevaatori hoone on piirkonna maamärgiks ning hoone põhimaht säilib ka peale rekonstrueerimist. Hiiu viljaelevaator planeeritakse renoveerida äriruumidega korterelamuks, kus hoone korruselisus 9-12 ning kõrguseks 47,5 meetrit. Antud juhul on tegemist kõrghoonega teemaplaneeringu “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ mõistes.

Planeeringuala asukoht on esitatud joonisel 1-1.

Joonis 1-1. DP ala asukohakaart (aluskaart: Maa-amet 2024).

Vastavalt planeeringu algatamise taotlusele on kvartali hoonestusalade ja hoonete paiknemisel arvestatud läbiviidud arhitektuurikonkursi võidutöö kontseptsiooni, kontaktala ruumilisi arenguid ja perspektiive. Planeeritud ala on lahendatud terviklikult ning tasakaalukalt hoonestuse ja avalike alade printsiipi järgivalt.

Väliruum võimaldab luua nii kõrghaljastatud alasid kui urbanistlikke ja põnevaid väliruumilahendusi, valdavalt on alad mõeldud jalakäijatele ning kergliiklejatele.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

5

Valdavalt paiknevad parkimiskohad maa-alusel parkimiskorrusel. Ette on nähtud parkimiskohad ka tänaval, kohad on eelkõige kavandatud lühiajaliseks parkimiseks, samuti sõidujagamise teenust pakkuvatele sõidukitele, kulleritele ning taksodele. Jalgrataste parkimine on tagatud kruntidel ning ka avaliku kasutusega kruntidel.

Ala on piiratud kiirusega tänavaruum. Juurdepääsud sõidukitega on Lauliku tänavalt.

Jalakäijate ning kergliiklejatele teenindamiseks on juurdepääsud ning liikumisvõimalused mitmekülgsemad.

Hetkel on tegemist suletud tootmisterritooriumiga, mis detailplaneeringu elluviimisel muutub avatuks ja atraktiivseks linnaruumiks. Kõnniteede ühendus saab loodud Kitsarööpa tee jalgratta – ja kõnniteega, Plangu ja Lauliku tänavaga ning perspektiivselt ka Pärnu maanteega läbi Pärnu 390 kinnistu.

Planeeritud alale on kavandatud 10 krunti. Kavandatud on kolm elamumaa krunti, kaks elamu- ja ärimaa krunt, kaks äri ja/või üldkasutatava hoone maa krunt, üks ühiskondliku hoone maa ning kaks transpordimaa krunti.

Planeeritud ala krunditud osa: ▪ keskmine hoonestustihedus 0,78; ▪ kavandatud korterite arv 126; ▪ kavandatud täisehituse protsent 25%; ▪ kavandatud haljastuse osakaal 30%; ▪ kavandatud parkimiskohtade arv ca 215.

Planeeritav ala koos kinnistute detailplaneeringuga on toodud joonisel 1-2. Teede, haljastuse ja parkimise lahendused on põhimõttelised ning täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

6

Joonis 1-2. Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2B JA Lauliku tn 2C kinnistute detailplaneering, põhijoonis, RUUM JA MAASTIK OÜ, 29.03.2023

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

7

2. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Alljärgnevalt tuuakse ülevaade planeeringuga seotud asjakohastest planeerimisdokumentidest, milleks on: ▪ Strateegia „Tallinn 2035“; ▪ Harju maakonnaplaneering 2030+; ▪ Tallinna linna üldplaneering; ▪ Nõmme linnaosa üldplaneering; ▪ Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”;

Lähiala detailplaneeringud.

2.1. Strateegia „Tallinn 2035“

Strateegias „Tallinn 2035“ nähakse Tallinna ette paljukeskuselise linnana, kus enamikule elanikest on igapäevategevused ja -teenused 15minutilise jalgsikäigu kaugusel.

Planeeritud ala paikneb asumikeskuse territooriumil ning näeb ette üldplaneeringu põhimõtete elluviimist, alal on võimalik luua võimalused tihedama elukeskkonna ning teenuste pakkumiseks.

Planeeritav ala paikneb soodsalt ka ühistranspordi teenusvaliku osas, lähialal on lisaks bussiühendustele ka elektriraudtee ühendus ning välja on ehitatud jalg- ja rattateede võrgustik.

Asumikeskuses on võimalik tagada tasakaalustatud areng elukondliku ning kodulähedaste teenuste ja töökohtade paiknemisega piirkonnas. Võimalik on kasutada säästlikke liikumisviise. Eesmärk on kasutusest välja jäänud alade uuesti kasutusele võtmine ning tootmisalade asendamine segafunktsiooniliste aladega, samuti nähakse ette võimalus endise viljaelevaatori rekonstrueerimiseks.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva strateegia „Tallinn 2035“ põhimõtetega.

2.2. Harju maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneeringu 2030+3 lahenduse järgi jääb DP ala linnalise asustusega alale. Linnalise asustusega ala on kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et linnalise asustusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui ka tihedale asustusele omaseid puhkealasid. Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist. Liikuvus linnalistel aladel põhineb erinevate transpordiliikide integreerimisel (ühistransport, sh rong, kergliiklemine, „pargi ja reisi“ parklad) ja eelisarendatakse keskkonnasäästlikke ning tervislikke liikumisviise.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud muuhulgas üldised tingimused linnalise asutusega alade üldplaneeringu koostamisel: ▪ Asustuse areng jälgib olemasolevat asustusstruktuuri ja põhineb eelistatult tihendamisel. ▪ Uute suuremate elamualade kavandamine on lubatud linnalise asustusega arenguala sees ja

tuleb siduda terviklikult olemasoleva kompaktse asustusega. ▪ Linnalise asustusega alal on valdavas ulatuses olemas või arendatakse välja ühtne taristu, nt

veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte.

3 Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

8

▪ Üldplaneeringutes määratakse linnalise asustusega alade piires tiheasumid, millele koostatakse ruumilise arengu alusena vajadusel ruumimudelid:

 Tiheasum võib hõlmata maa-alasid haldusjaotuspiire ületavalt, kuid sõltumata sellest tuleb tiheasumit käsitleda ja planeerida tervikuna.

 Tiheasum võib hõlmata nii äri- (sh kaubanduskeskusi), elamu- kui tootmisüksusi, samuti puhkealasid jt kvaliteetse elukeskkonna jaoks vajalikke funktsioone.

 Olemasoleva tiheasumi laienemine saab toimuda vaid tervikliku, sh nii olemasolevat kui kavandatavat laiendust hõlmava ruumilahenduse alusel.

 Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks.

 Tiheasumi soovitavaks tiheduseks on 500 in/km2, erandkorras vähem (nt elaniketa tootmis- ja ärialade puhul).

 Tiheasumi piiritlemisel lähtutakse maastikkulisest, funktsionaalsest ning kogukondlikust loogikast.

▪ Ruumimudel on aluseks detailplaneeringute koostamisele, hoonete, taristu ja avaliku ruumi suhete vastastikuste seoste ja tiheasumi ruumiliste seoste arendamisele.

▪ Linnalise asustusega alade reoveekogumisaladel tuleb detailsemate planeeringutega soodustada tsentraalsete veevarustus- ja reoveelahenduste väljaehitamist. Vajadusel tuleb määrata uued reoveekogumisalad või hinnata olemasolevate reoveekogumisalade laiendamise vajadust asustusstruktuuri muutusi arvesse võttes.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei jää kavandatav tegevus väärtuslikule maastikule ega rohelise võrgustiku alale, kuid jääb riigikaitselise ehitise piiranguvööndi (vt joonis 2-1). Täpsemalt Tallinna maleva õppe- ja tagalakeskuse piiranguvööndi. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et linnalise asustusega ala kattuvuse korral riigikaitselise ala, ehitise või piiranguvööndiga toimub linnalise asustusega ala arendamine koostöös Kaitseministeeriumiga ning sõltuvalt konkreetsest juhust ja tingimustest. Lähtuvalt eeltoodust on vajalik kavandatava tegevuse kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

9

Joonis 2-1. Kavandatava tegevuse paiknemine väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku, linnalise asustusega ala ning riigikaitselise ehitise piiranguvööndi suhtes (aluskaart: Maa-amet 2024).

Kavandatav tegevus ei ole kehtiva Harju maakonnaplaneeringu suuniste ja põhimõtetega vastuolus.

2.3. Tallinna linna üldplaneering

Kavandatav planeeringuala asub Tallinna linnas Nõmme linnaosas, kus kehtib Nõmme linnaosa üldplaneering. Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna üldplaneering linnaosa piires kehtetuks, mistõttu pole käesolevas eelhinnangus Tallinna linna üldplaneeringut täpsemalt käsitletud.

2.4. Nõmme linnaosa üldplaneering

Nõmme linnaosa üldplaneering kehtestati Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 1064. Üldplaneeringu alusel asub kavandatav DP ala segahoonestusalal (joonis 2-2; segahoonestusala on joonisel tähistatud oranžilt). Alale võib kavandada elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone.

4 Nõmme linnaosa üldplaneering: https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/nomme-linnaosa-uldplaneering-kehtestatud

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

10 Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas toodud järgmised täpsustavad segahoonestusala maakasutus- ja ehitustingimused: ▪ Korruselisus ja kõrgus:

 Hoonete suurim lubatud kõrgus on 15 m, suurim korruste arv 4.  Väikeelamu suurim lubatud kõrgus on 11 m, suurim korruste arv 3.  Elamute abihoonete suurim lubatud kõrgus: katusehari 5 m, räästas või parapett 4 m.

Abihooned võivad olla ühekorruselised. ▪ Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekti või detailplaneeringuga, arvestades konkreetsest

asukohast ja lähiümbrusest tingitud linnaruumilisi iseärasusi ja maakasutuspiiranguid. Kui külgnevate hoonestatud kruntide põhihoonete korruselisus või kõrgus on väiksem, tuleb selle määramisel lähtuda nendest hoonetest.

▪ Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent ja hoonetealune pind kokku:  Kruntide suurim lubatud täisehitusprotsent korterelamud – 30%. Äri- ja eluhoonetel

määratakse täisehitusprotsent hoone kasutusotstarvete osakaalu alusel.  Kruntide minimaalne haljastatud pinna osakaal on 20%. Haljastatud pinna hulka ei kuulu

maapinnaga ühendamata haljastus, nt katuse- ja garaažipealne haljastus. ▪ Haljastatud pinna osakaal krundist:

 Elamukruntidel (ka juhul, kui korterelamu esimesel korrusel on äripinnad) tuleb tagada haljastatud pinna osakaal vähemalt 30% ulatuses.

 Haljastatud ala krundil peab olema võimalikult kompaktne, hoone asukoht tuleb kavandada kõrghaljastust säästvalt. Nõmmele tüüpilise tänavahaljastuse tagamiseks tuleb säilitada või taastada krundi tänavaäärne kõrghaljastus.

 Tehnovõrkude projekteerimisel ja võrkudega liitumiste kavandamisel tuleb lähtuda kõrghaljastusest, juurestiku kaitsevööndisse ei või tehnovõrke kavandada.

 Kui krundi olemasolev haljastuse osakaal on 20%st palju väiksem ja krundi kasutusotstarvet ei muudeta, võib haljastuse osakaal jääda nõutust väiksemaks, kuid ei või olemasolevaga võrreldes väheneda.

▪ Hoonestusviis ja hoonete paiknemine ning lubatud kaugused kinnistu piirist:  Uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate laiendamisel lähtutakse hoonestusviisi,

ehitusjoone ning ees-, taga- ja külgaia ulatuse määramisel naaberkruntidel ja tänaval väljakujunenud ehitustavast ja alljärgnevatest hoonete paiknemise põhimõtetest.

 Lähtuda tuleb tuleohutus- ja valgustusnõuetest.  Tuleb arvestada hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi tänavate ääres.  Kaugus tagumisest krundipiirist tuleb määrata naaberkrundi hoonestuse iseloomust ja

valgustustingimustest lähtudes. See võiks olla vähemalt võrdne hoone kõrgusega, aga peab olema vähemalt 4 m. Abihooned võivad paikneda krundi piiril.

 Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ning koostöö dokumenteerida. Tagada tuleb tuleohutus ja naabrusõigused.

▪ Kruntide koormusindeks ja suurim lubatud korterite arv  Korterelamukruntide koormusindeks ja korterite arv ei ole määratud. Suurim soovitatav

korterite arv ühe kortermaja kohta on 12. ▪ Krundi minimaalsuurus ja kruntide tükeldamise tingimused:

 Segahoonestusaladel ei ole kruntide jagamist reguleeritud.  Kõrghaljastusega kinnistute jagamisel tuleb krundi suuruse määramisel lähtuda

vajadusest säilitada kõrghaljastusega alade kompaktsus ja vajaduse korral planeerida krundid suuremad.

▪ Haljastus, heakord, tänavaäärsed piirded:

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

11

 Kõrghaljastusega kinnistute jagamisel tuleb krundi suuruse määramisel lähtuda vajadusest säilitada kõrghaljastusega alade kompaktsus ja vajaduse korral planeerida krundid suuremad.

 Säilitada kinnistul paiknevad 1. ja 2. väärtusklassi ja võimaluse korral ka 3. väärtusklassi puud. Vaid linnaehituslikult kaalukal põhjusel võib väga väärtusliku puu likvideerida.

 Elamukruntidel on kinnistut ümbritseva heki puhul soovitatav vältida igihaljaid liike, ennekõike elupuid. Elupuuhekid ei ole Nõmmele iseloomulikud. Eelistada tuleb vabakujulisi hekke või grupiti põõsaistutusi.

 Heki paigutamisel krundi piirile või selle vahetusse lähedusse peab silmas pidama, et sellega ei kahjustataks loomuliku valguse levi naaberkinnistule. Heki suurim lubatud kõrgus on üldjuhul 1,5 m.

 Kõrghaljastuse säilitamisel või taastamisel tuleb piirkonnas eelistada traditsioonilisi puittaimi.

 Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest, lubatud suurim kõrgus on 1,5 m. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev5 puitlippaed või hekiga kombineeritud võrkaed, kruntidevaheline aed võib olla ka võrkaed. Krundisiseseid piirdeaedu ei ole lubatud rajada.

 Lubatud on ka hoone arhitektuurist lähtuvad ja piirkonda sobivad piirdeaia erilahendused linnaplaneerimise ameti või linnaosa arhitekti ja piirinaabri kirjalikul nõusolekul.

 Suure liikluskoormusega tänavate ääres on erilahendusena lubatud tihedamad, vaheliti paigutatud lippidega kahekihilised piirdeaiad, mille lippide vahe on traditsiooniline. Samuti võib kaaluda 1,5 meetrist kõrgema heki kavandamist. Nurgakrundi puhul tuleb piirdeaia rajamisel või asendamisel liiklusohutuse tõttu kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist. Hiiu elevaatori alale piirdeaedade rajamise kohta ei ole tingimusi sätestatud.

▪ Linnaehituslikud lisasuunised:  Uute hoonete ja juurdeehitiste kavandamisel tuleb arvestada lähipiirkonnas või kvartalis

väljakujunenud linnaruumilist olukorda, sh hoonete suurust ja tüüpi, arhitektuuristiili, katusekaldeid ja räästajoone kõrgusi, ning paigutada uus hoone sobivalt ümbritsevasse linnaruumi. Hoonete asendiplaanilisel kavandamisel, sh eluruumide akende paigutusel, tuleb arvestada ka naabrite privaatsusvajadusega.

 Hoonete kavandamisel tuleb arhitektuursete ja mahuliste võtetega tagada linnaruumiliselt sujuv üleminek segahoonestusalalt külgnevatele teise juhtotstarbega aladele.

 Plaanitavad muudatused peavad arvestama olemasoleva keskkonna ja linlastega parimal moel ega tohi halvendada senise väljakujunenud linnaruumi elanike olukorda.

 Tuleb jälgida, et oleks tagatud nõuetekohane insolatsiooni kestus ja et päevavalgusteguri minimaalsed väärtused vastaksid olemasolevate elamute puhul Eesti standardile.

 Üldjuhul peavad hoonete peasissepääsud avanema tänavale, et suurendada tänavate turvalisust ja linnaelu aktiivsust. Rohke külastajate arvuga uute hoonete asukoha valikul tuleb lähtuda eesmärgist luua jalakäijatele mugav ühendus tihedamate elamualadega, siduda need võimalikult hästi ühissõidukipeatustega ning rajada koos keskusega selle vahetusse ümbrusesse inimsõbralik avalik hajumisruum. Olemasolevad kaubanduskeskused tuleb võimalikult sujuvalt ja turvaliselt siduda ühissõidukipeatuste ja avaliku jalakäigualaga.

5 Piirdeaed ei tohi mõjuda suletud planguna, seetõttu on soovitatav arvestada lippide vaheks 1/3 kuni 1/2 lipi laiusest.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

12

Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas on toodud ehituslikud tingimused alade kaupa. Hiiu keskuse osas on toodud muuhulgas järgmine tingimus: „Hiiu elevaatori alale on lubatud nüüdisaegsemad arhitektuursed (eri)lahendused. Soovitatav on sinna kavandada suuremad kauplused, spordi-, büroo- ja konverentsihooned. Alal on lubatud jätkata senist tootmis- ja laondustegevust ning laiendada keskkonnaohutut tootmist tingimusel, et see ei avalda naaberkinnistutele soovimatut mõju. Elamuid on lubatud ehitada Vääna tänava äärde ning ala lääneosas endise elevaatori ja Peeter Suure merekindluse ringdepoo lähipiirkonda. Viimases on elamud lubatud vaid suurema ala planeerimisel ja tingimusel, et elamisfunktsiooni osakaal ei ole üldjuhul suurem kui 50% brutopinnast, tagatakse haljastuse nõutav osakaal, koostatakse võimalike liiklusprobleemide analüüsiks liiklusuuring ning korraldatakse arhitektuurikonkurss, et linnaruumiline ja arhitektuurne lahendus oleks võimalikult kvaliteetne“. Nõmme linnaosa elamute soojusvarustus on suhteliselt killustatud, linnaosas paikneb mitu lokaalkatlamaja, mis moodustavad üksikuid kvartaleid haaravaid kaugküttepiirkondi. Kaugküttevõrku on Nõmme linnaosas, sh uutes elamupiirkondades, planeeritud laiendada. Nõmme linnaosa üldplaneeringu kaardi „Kaugküte“ alusel asub planeeringuala kaugkütte arengualal. Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Nõmme linnaosas soosida ka lokaalseid keskkonnasäästlikke energiatootmis- ja küttelahendusi. Soojuse tootmiseks saab kasutada soojuspumpasid ja päikeseenergial põhinevaid lahendusi ning ka maakütet (haljastuse säilitamiseks on soovitatav kasutada vertikaalseid soojuspuurauke või energiakaeve), kuigi Nõmme liivane pinnas ei ole maakütte jaoks kuigi efektiivne. Horisontaalne maaküttekollektor on lubatud kavandada ainul juhul, kui on tagatud üldplaneeringu tingimuste kohane kõrghaljastuse osakaal (25%, kompaktse alana).

Joonis 2-2. Väljavõte kehtivast Nõmme linnaosa üldplaneeringu kaardist. Kavandatava tegevuse asukoht on märgitud lilla nööpnõelana (allikas: Hiiu elevaatori ja lähiala detailplaneering, planeeringu algatamise taotlus, RUUM JA MAASTIK OÜ).

Kavandatava tegevuse planeerimisel tuleb lähtuda Nõmme linnaosa üldplaneeringu põhimõtetest.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

13

2.5. Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”

Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kinnitati Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 776. Teemaplaneeringu eesmärgiks oli selgitada välja reaalne vajadus kõrghoonete järele Tallinna linnas elamu- ja ettevõtlus-/ äripindadena ning kõrghoonete mõju ümbritsevale elukeskkonnale. Teemaplaneeringuga määratakse muuhulgas kõrghoone mõiste ja klassifikatsioon, piirangutega alad, kuhu kõrghooneid püstitada ei lubata ning kõrghoonete võimalikud paiknemisalad.

Kõrghoone mõistet käsitatakse erinevalt. See ei tulene ainult hoone kõrgusest, vaid ka hoone või hoonerühma asukohast ning sellest lähtuvatest huvide spektrist ja mõjudest. Linnaehituslikust ja linnaplaneerimise seisukohast kirjeldatakse kõrghooneid sageli kui keskmisest kõrgemale ulatuvaid ehitisi. Tallinna tingimustes võib öelda, et kõrghoone on ümbritsevate hoonestusalade keskmisest hoonestuskõrgusest oluliselt kõrgem hoone. Teemaplaneeringu hoonestuskõrguse klassifikatsiooni kohaselt on kõrge hoone 45-124 m maapinnast ehk 9-14 korrust7.

Kõrghoonete ehitusprojektid (üle 45 m kõrgused hooned) ning detailplaneeringud, millega lubatakse Tallinna ehitada 45 meetrist kõrgemaid hooneid, tuleb kooskõlastada Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseametiga. Nõue kehtib ehitusprojektidele ja detailplaneeringutele, mis võivad kahjustada Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndit või juhul, kui planeeringu alal asuvad riikliku kaitse all olevad mälestised, mälestiste kaitsetsoonid, miljööväärtuslikud alad, muinsuskaitsealad või kaitsevööndid. DP alal vastavad piirangud puuduvad, mistõttu ei ole nõutav DP kooskõlastamine Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseametiga.

Kavandatud planeeringualal kavandatakse peamiselt hooneid, mis on 3-7 korrusega ning 10-21 m kõrgused. Samuti planeeritakse Hiiu viljaelevaatori renoveerimine äriruumidega korterelamuks, kus hoone korruselisus 9-12 ning kõrguseks 47,5 meetrit.

Teemaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et kuna kõrghooned on linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid, on mõju ulatuse täpsemaks määramiseks vaja teha KSH igale kõrghoonet taotlevale detailplaneeringule, mis pärast teemaplaneeringu kehtestamist menetlusse võetakse. Arvestades, et viljaelevaator on olemasolev hoone, mida soovitakse renoveerida endisest tootmishoonest uueks elu- ja ärihooneks ning mille kõrgust ei muudeta, ei ole eeldada planeeringu elluviimise järgselt keskkonnale täiendavat olulist ebasoodsat mõju.

Kavandatav tegevuse elluviimisel tuleb lähtuda teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ põhimõtetest. DP ala jääb väljapoole alast, kus kehtib Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastamise nõue.

2.6. Lähiala detailplaneeringud

Tallinna planeeringute registri8 alusel on kavandatava tegevuse planeeringuala lähialal mitmeid kehtivaid või osaliselt kehtivaid detailplaneeringuid. Planeeringumaterjalide kohaselt planeeritakse piirkonda korterelamute ja/või ärihoonete rajamist. Samuti on piirkonda rajatud Püha Johannese Kool.

Kavandatav tegevuse puhul tuleb arvestada lähiala detailplaneeringutega.

6 https://www.tallinn.ee/et/korghoonete-paiknemine-tallinnas 7 Ühe korruse kõrguseks on arvestatud kuni 3 m (elamutel), millele lisandub kuni 2 m soklikorrust ja pööningukorrus või lamekatuse korral parapett.

8 https://tpr.tallinn.ee/

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

14

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;

2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;

3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;

4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest ning ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates kriteeriumites, mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta:

▪ piiriülene mõju – kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju; ▪ õnnetuste esinemise võimalikkus - detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks

kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu.

Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju maakasutusele, kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale, samuti ka kumulatiivset mõju.

Planeeringuala keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on avalikult kättesaadavad erinevatest andmebaasidest (EELIS, Maa-ameti kaardirakendused, Keskkonnaportaal, KOTKAS).

3.1. Asukoht ja maakasutus

Olemasolev olukord

Planeeritav ala paikneb Tallinnas Nõmme linnaosas Hiiu asumis endisel Hiiu elevaatori territooriumil ning lähialal. Ala hõlmab viit kinnistut - Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistuid. Planeeritava ala suurus on 3,3 ha (Joonis 3-1).

Salve tn 7 (KÜ 78404:406:7070) pindala on 2133 m² ning sihtotstarve tootmismaa 100%. Kinnistu on suures osas kaetud kõvakattega, haljastuse osakaal on 0%. Kinnistu hoonestus: keevitustöökoda (kood 101029897) ehitisealune pind 172 m2; rajatis (kood 220394386) ehitisealune pind 186 m2.

Salve tn 5 (KÜ 78404:406:7610) pindala on 6978 m² ning sihtotstarve tootmismaa 100%. Kinnistu on suures osas kaetud kõvakattega, haljastuse osakaal on ca 5%. Hoonestus: ladu nr 8 (kood 101042510) ehitisealune pind 751 m2; tuletõrjeveehoidla (kood 120225862) ehitisealune pind 36 m2. Kogu kinnistu hoonete ehitisealune pind on ca 2705 m2.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

15

Lauliku tn 2c (KÜ 78404:406:0182) pindala on 14613 m² ning sihtotstarve tootmismaa 100%. Kinnistu on suures osas kaetud kõvakattega, haljastuse osakaal on ca 5%. Hoonestus: elevaator (kood 120225865) ehitisealune pind 981 m2; ladu nr 4 (kood 120225806) ehitisealune pind 937 m2; kaalumaja (kood 120225855) ehitisealune pind 15 m2; jõusöödatsehh (kood 120225861) ehitisealune pind 1224 m2; trafo-alajaam (kood120225863) ehitisealune pind 81 m2; raudteevastuvõtupunkt (kood 120271895) ehitisealune pind 117m2. Alal paikneb ka varjend.

Lauliku tn 2b (KÜ 78404:406:8090) pindala on 2919 m² ning sihtotstarve tootmismaa 70%; ärimaa 30%. Kinnistu on suures osas kaetud kõvakattega, haljastuse osakaal 0%. Hoonestus: teraviljaladu (kood 101022773) ehitisealune pind 1308 m2; viilhall-ladu (kood 120534576) ehitisealune pind 308 m2.

Kitsarööpa tee T11 (KÜ 78401:101:6259) pindala on 1985 m² ning sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%. Kinnistul kasvab kõrghaljastus, alal paikneb jalgtee, mis ühendab Kitsarööpa tee kergliiklusteed ja Lauliku tänavat. Hoonestus puudub.

Planeeritava alaga piirnevad järgmised kinnistud: ▪ Salve tänav (78401:101:1322), transpordimaa 100%; ▪ Salve tn 6 (78404:406:7670), tootmismaa 100%; ▪ Kitsarööpa tee T9 (78404:406:0166), transpordimaa 100%; ▪ Plangu tn 4 (78404:407:0112), riigikaitsemaa 100%; ▪ Plangu tänav T1 (78401:101:1399), transpordimaa 100%; ▪ Lauliku tänav T1 (78404:407:0159), transpordimaa 100%; ▪ Pärnu mnt 390 (78401:101:0611), ärimaa 100%.

Joonis 3-1. Planeeritava ala maa-ala (Aluskaart: Maa-amet 2024)

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

16

Eeldatav mõju

Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on olemasolevate Salve tn 5 ja 7 ning Lauliku tn 2c kinnistute jagamise, kruntide moodustamise ning ehitusõiguse kavandamise. Lauliku tn 2b kinnistu piire ei muudeta. Senine tootmismaa maakasutus muudetakse elamu- ja ärimaa maakasutuseks, mis vastab ka Nõmme linnaosa üldplaneeringu tingimustele.

Käesoleva planeeringuga kujundatakse endine tootmisala territoorium ümber atraktiivseks ning aktiivseks avatud keskusealaks. Keskuseala on erinevate kasutusotstarvetega avatud linnaruum, kus on võimalik tarbida esmaseid kodulähedasi teenuseid (lasteaed, kool, tervisekeskus, kauplus). Planeeringualale kavandatakse kergliiklusteid ning rohelasid.

Detailplaneeringuga kavandataval ehitusõiguse määramisel ning ala väljaarendamisel on piirkonna maakasutusele ette näha pigem soodsat mõju.

3.2. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Olemasolev olukord

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) alusel ei jää planeeringualasse looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Kavandatavast tegevusest ca 90 m kaugusele jääb Nõmme- Mustamäe maastikukaitseala (KLO1000548) ning ca 240 m kaugusele Sanatooriumi parkmets (KLO1200597). Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Rahumäe loodusala, asub ca 2 km kaugusel ja jääb kavandatava tegevuse mõjupiirkonnast välja.

Planeeringualast ca 170-200 m kaugusele jäävad järgmiste III kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohad: tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens; KLO9342580) ja laialeheline neiuvaip (Epipactis helleborine; KLO9342579).

Eeldatav mõju

Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, siis ei ole põhjust eeldada kaitsealadele ja III kategooria kaitsealustele liikidele olulist ebasoodsat mõju. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele puudub.

Kavandatava DP ala suhtes ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist kaitsealadele ja kaitsvatele liikidele.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

17

Joonis 3-2-1. Planeeringuala paiknemine lähimate kaitsealade ja kaitsealuste liikide suhtes (Aluskaart: Maa-amet 2024).

3.3. Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi

Olemasolev olukord

Planeeringuala jääb suhteliselt tasasele maa-alale, maapinna absoluutne kõrgus on 52,5 m. Geoloogilise pinnakatte moodustavad glatsiofluviaalsed setted, veeristik, kruus, liiv ning interpoleeritud pinnakatte paksus 30,67 m.

Keskkonnaportaali andmete alusel piirneb planeeritav ala jääkreostusobjektiga Lauliku tn kütuseladu (JRA0000158). Tegemist on tööstustsoonis oleva jääkreostusobjektiga, mis on aruande/info kohaselt likvideeritud. Saaste liigiks mineraalõlid ja naftasaadused.

Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise kaardi põhjavee kaitstuse hinnangu kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala valdavalt piirkonda, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes keskmiselt kaitstud (vt joonis 3-3, kaitsmata põhjaveega ala on joonisel tähistatud roosalt).

Ühtegi pinnaveekogumit veeseaduse § 11 mõistes DP alale ei jää. Kavandatava tegevuse alal ei asu ühtegi puurkaevu. Lähimad puurkaevud PRK0000217 ja PRK0000218 jäävad planeeringualast ca 500 m kaugusele. Puurkaevudele on kehtestatud 30 m hooldusala, kuhu kavandatav tegevus ei ulatu.

Kavandatava tegevus jääb reoveekogumisalale Tallinn ja ümbrus (RKA0370010). Reoveekogumisala pindala on 16431 ha ning tüübiks reostuskoormusega üle 2000 ie.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

18

Eeldatav mõju

Planeeritaval alal soovitakse rajada elamuid ning ärihooneid. Planeeringualal on kavandatud liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. DP lahenduse koostamisel tuleb arvestada, et tulenevalt Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks 2023-2034, Tallinna Sademeveestrateegiast aastani 2030 ning dokumendist „Kliimaneutraalne Tallinn: Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava aastani 2030“ on Tallinnasse lubatud rajada ainult lahkvoolseid kanalisatsioonitorustikke. Ühisveevärgist vee võtmine ning reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni ning sademevee juhtimine sademeveekanalisatsiooni toimub vee- ettevõtja ja tarbija vahelise ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu alusel.

Ehitustegevusel arvestada läheduses paikneva jääkreostusobjektiga ning võimaliku saaste avastamisega. Juhul, kui ehitustööde käigus ilmneb reostuskahtlus, tuleb ehitustööd piirkonnas peatada, võtta analüüsid reostuskahtluse kinnitamiseks, määratleda reostuse ulatus ning näha enne töödega jätkamist ette tegevused reostuse saneerimiseks. Kui reostus ilmneb juba väljakaevatud pinnases, on vajalik selle eraldi ladustamine kuni võetud proovide reostusanalüüsi tulemuste saamiseni. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi pinnases väljendatakse piirarvu ja sihtarvu kaudu vastavalt keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“9. Vastavalt maakasutuse otstarbele on kehtestatud eraldi piirarv elu- ja tööstusmaale. Elumaa hõlmab elamumaad ja muud sellise sihtotstarbega maad, mis ei kuulu tööstusmaa alla (nt mäetööstusmaa, transpordimaa, riigikaitsemaa jne). Tööstusmaa hõlmab mh transpordimaad, sideehitiste ning massikommunikatsioonide ja tehnorajatiste alust maad. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks. Juhul, kui elamualal tuvastatakse ohtlike ainete sisaldus üle elumaa piirnormide, on sellist pinnast võimalik kasutada tööstus- ja ärimaal tingimusel, et ei ületata tööstusmaa piirarvu. Kui tööstus- ja ärimaal tuvastatakse ohtlike ainete sisaldus üle tööstusmaa normide, tuleb pinnas anda vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele nõuetekohaseks käitlemiseks.

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019006

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

19

Joonis 3-3. Planeeringuala paiknemine lähimate puurkaevude, jääkreostus objekti, reoveekogumisala ning põhjaveekaitstuse suhtes (Aluskaart: Maa-amet 2024).

Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju ilmnemist pinnasele ning pinna- ja põhjaveele. Ehitamise käigus tuleb hinnata väljakaevatavas pinnases keskkonnareostuse, eelkõige naftasaaduste esinemist lõhna ja visuaalse vaatluse teel. Reostunud pinnase või vee tuvastamisel on vajalik reostuskolde täpsem piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel hinnangu andmine erikäitluse vajadusele.

3.4. Kultuuriväärtused

Olemasolev olukord

Kultuurimälestiste registri andmetel jääb planeeritavast alast ca 40 m kaugusele kinnismälestis Peeter Suure Merekindluse raudtee vedurite ringdepoo (reg nr 8810), mille fassaad on aastast 1917. Kinnismälestisele kaitsevööndit kehtestatud ei ole.

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt läbib Kitsarööpa tee T11 kinnistut üks pärandkultuuri objekt - Nõmme-Vääna kitsarööpmelise raudtee trass (reg nr 198:RTR:002), kuhu on rajatud juba varasemalt kergliiklustee (Kitsarööpa tee, 7841789).

Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus10. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni,

10 Info RMK kodulehel KKK all: https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

20

folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist (sh ehitustegevuse käigus).

Eeldatav mõju

Planeeringuga kavandatud tegevused ei ohusta piirkonna kultuuriväärtuste kaitse-eesmärkide saavutamist.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist kultuuriväärtuste suhtes, ei ole põhjust eeldada kultuurimälestistele ning pärandkultuuri objektidele olulist ebasoodsat mõju.

Joonis 3-4. Planeeringuala paiknemine kultuurimälestise ja pärandkultuuri objekti suhtes (Aluskaart: Maa-amet 2024).

3.5. Müra, välisõhu kvaliteet, vibratsioon

Müra

Keskkonnamüra normatiivsed väärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“11. Määruse nõudeid tuleb täita asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

Eraldi müraalased normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad (nt erinevad tööstuslikud seadmed). Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normtasemed, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

21

tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.

Kuigi seadusandluse järgi ei tohi erinevate müraallikate poolt tekitatav summaarne müratase normtaset ületada, ei ole erinevat liiki (tööstusmüra ja liiklusmüra) mürale summaarset müranormi kehtestatud. Seetõttu võrreldakse tööstus- ja liiklusmüra reeglina asjakohase normväärtusega eraldi.

Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat:

▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB,

▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).

Välisõhus leviva müra normtasemed on: ▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; ▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonete kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.

Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve segahoonestusala, seega vastab kavandatav tegevus üldplaneeringule ning planeeringuala näol on tegemist III/IV kategooria müratundliku alaga.

Tabel 3.1. Liiklus- ja tööstusmüra piirväärtused vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.

Müra liik III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete maa-alad

Tööstusmüra piirväärtus 65/50

Liiklusmüra piirväärtus 65/55

701/601

1lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

Eeldatav mõju

Piirkonna peamiseks liiklusmüra allikaks võib pidada Pärnu maanteed (tee nr 7840291, liikluskoormus suurusjärgus 10 000 a/ööp), mis jääb aga ca 90 m kaugusele lähimast kavandatavast hoonestusalast. Seega võib eeldada, et vahemaa on piisav linnakeskkonnas liiklusmüra piirväärtuste tagamiseks, nt Pärnu mnt äärsed olemasolevad eluhooned jäävad kohati vähem kui 10 m kaugusele tee äärmisest sõidurajast. Piirkonna teised tänavad on kohaliku liikluse teenindamiseks ja mitmeid kordi väiksema liikluskoormusega ning ei too samuti kaasa liiklusmüra piirväärtuste ületamist. Planeeritud hoonestusaladest ca 230 m kaugusel asub Tallinn-Paldiski raudtee, millel toimub eelkõige reisirongiliiklus (kaubarongide liikluskoormus on viimastel aastatel tagasihoidlik ehk

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

22

keskmiselt suurusjärgus 1-2 rongi ööpäevas) ning vahemaa on samuti piisav liiklusmüra piirväärtuste tagamiseks.

Käesolev planeeringuala asub tootmisalal, kus tegutsevad mitmed ettevõtted. Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt kujuneb piirkonnast pikas perspektiivis linnaosa keskuse segahoonestusala. Segahoonestusalal võivad paikneda elamud, ühiskondlikud ehitised, kaubandus- ja teenindusettevõtted, äri- ja büroohooned, samuti keskkonda mittehäiriva iseloomuga väiketootmine.

Vaadeldavas piirkonnas asuvad kinnistud arendatakse aga tõenäoliselt välja erineva kiirusega, seega võib kujuneda olukord, kus käesolev planeeringuala on juba välja arendatud, kuid lähiümbruses asuvatel aladel säilib teatud aja veel olemasolev maakasutus (sh tootmismaade puhul).

Seega tuleb planeeringu koostamise raames tähelepanu pöörata planeeringuala lähiümbruses asuvatelt tootmisaladelt lähtuva müra võimalikule mõjule ning hinnata naabruses asuvate tootmisalade tegevusega kaasneva müra olulisust kavandatavate hoonestusalade asukohtades. Täpse hinnangu andmiseks tuleb vajadusel teostada müra mõõtmised, mis kirjeldavad võimalikku tööstusmüra olukorda nii päeval kui ka öösel. Planeeringuala sisesed mõõtmispunktid tuleb valida selliselt, et oleks võimalik hinnata ainult naaberaladelt pärinevat müra. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata planeeringualast põhja- kirde- ja idasuunas asuvate ettevõtete tegevusega kaasnevale võimalikule mürale.

Välisõhu kvaliteet

Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 27.detsembri 2016. aasta määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“12. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel määral.

Piirkonna peamiseks õhusaaste allikaks võib pidada liiklust. Piirkonnas asuvad ka kaks paikset heiteallikat (Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmebaasi13 andmed seisuga 11.09.2024) Salve tn 3a (KÜ78404:406:0055) kinnistul. Tegemist on mööblitootmisettevõtte heiteallikatega, täpsemalt puidutöötlemise ja värviruumi ventilatsioonisüsteemidega. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuste ületamine antud olukorras ei ole tõenäoline.

Planeeringualal kavandatakse elu- ja ärihooneid. Kavandatava tegevusega ei väljutata saasteaineid välisõhku, mistõttu planeeritava tegevuse järgselt välisõhku kvaliteet piirkonnas kavandatava tegevuse elluviimise järgselt ei muutu.

Vibratsioon

Inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“14 kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012

13 Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS: https://kotkas.envir.ee/

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020045

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

23

Eeldatav mõju

Planeeringu koostamise raames tuleb tähelepanu pöörata planeeringuala lähiümbruses asuvatelt tootmisaladelt lähtuva müra võimalikule mõjule ning hinnata naabruses asuvate tootmisalade tegevusega kaasneva müra olulisust kavandatavate hoonestusalade asukohtades. Täpse hinnangu andmiseks tuleb vajadusel teostada müra mõõtmised, mis kirjeldavad võimalikku tööstusmüra olukorda nii päeval kui ka öösel. Planeeringuala sisesed mõõtmispunktid tuleb valida selliselt, et oleks võimalik hinnata ainult naaberaladelt pärinevat müra. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata planeeringualast põhja- kirde- ja idasuunas asuvate ettevõtete tegevusega kaasnevale võimalikule mürale.

Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole põhjust eeldada elamupiirkonna rajamise järgselt ülenormatiivse õhusaaste või vibratsiooni teket. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis oluliselt muudaks õhusaaste või vibratsiooni olukorda piirkonnas.

Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni piirnorme. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

3.6. Kliima

Kliimamuutuste prognoosimiseks on koostatud mitmeid mudeleid ja stsenaariumeid. Keskkonnaagentuur on koostanud ülevaatliku aruande "Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100", mille kohaselt on oodata temperatuuri tõusu, sademete hulga suurenemist, tormide sagenemist ja merepinna tõusu15. Kliimamuutuste leevendamiseks on Euroopa Liidus seatud eesmärgiks võrreldes aastaga 1990 vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 55% ning aastaks 2050 muuta Euroopa Liit kliimaneutraalseks. Peamine meetod kliimaneutraalsuse saavutamiseks on CO2 heitkoguste vähendamine.

Jätkusuutlik ehitus aitab vähendada uute hoonete energiatarbimist ja seeläbi vähendada CO2 heiteid. Jätkusuutliku ehituse eesmärgiks on läheneda hoonete kogu elutsüklile keskkonnasäästlikult. Põhimõtted nagu renoveerimise eelistamine uue ehitamisele, ehitistele kehtestatav CO2 arvutusnõuded ja piirmäärad, madalaima CO2 koostisega ehitusmaterjalide kasutamine ning teiseste materjalide korduskasutus aitavad edendada jätkusuutlikku ehitussektorit.

Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku.

15 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100, Keskkonnaagentuur, 2015

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

24

Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri koostöös on valminud analüüs, mille käigus uuriti Landsat-8 satelliitandmete alusel soojussaarte tekkimist Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Narvas ja Kohtla-Järvel. Uuringu käigus mõõdeti planeeritaval alal 30°C järgmistel kuupäevadel: 02.06.2018, 05.06.2019, 25.07.2014 ja 27.07.2018 (vt joonis 3.6).

Joonis 3.6 Kavandatava tegevuse paiknemine soojussaarte suhtes (Aluskaart: Maa-amet 2024).

Eeldatav mõju

Soojussaare efekti saab leevendada piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerimist ning rakendades linnakeskkonnas mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid. Soojussaarte tekke vähendamise vajadusega on planeeritaval alal arvestatud, sest kavandatava tegevuse raames asendatakse kõvakatteline pind (käesoleval hetkel on haljastatud ala praktiliselt olematu ning alal kasvavad üksnes mõned üksikud puud) haljastatud aladega (haljastuse osakaal 30%).

Arvestades, et käesoleva planeeringu eesmärgiks on olemasolevate tootmishoonete renoveerimine ning ehituses kasutatakse tänapäevaseid ehitusvõtteid, ei ole planeeringu elluviimisel oodata CO2 heidete suurenemist. Samuti on planeeringu elluviimisel eeldada soojasaarte osas pigem soodsat mõju (haljastuse suurem osakaal).

3.7. Sotsiaalmajanduslik olukord

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale.

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

25

Eeldatav mõju

Üldjuhul võib ehitus- ja arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, muuta inimeste väljakujunenud harjumuste (sh kasutatavate radade, rohealade kasutamise) mustrit. Mõju inimese tervisele võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute kaudu.

Kavandatava tegevuse ellu viimisega kaasnevad häiringud on ajutised ja piirnevad eeldatavasti ehitusperioodiga.

Tegevus ei too kaasa olulist mürataseme või õhukvaliteedi muutust piirkonnas, mistõttu ei eeldata olulist mõju inimese tervisele. Hetkel teadaoleva info põhjal ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline ebasoodne sotsiaalmajanduslik mõju KeHJS mõistes.

3.8. Kumulatiivsed mõjud

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist.

Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.

Eeldatav mõju

Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on endise suletud tootmisterritooriumi ümberkujundamine atraktiivseks keskusalaks. Alale planeeritakse elamuid (kavandatud korterite arv 126) ja ärihooneid. Planeeringu kohaselt jaguneb arendatav piirkond 30 protsendi ulatuses äri ja ühiskondlikuks alaks ning 70 protsendi ulatuses elukondlikult kasutatavaks. Alale rajatakse parkimiskohad - kavandatud parkimiskohtade arv ca 215, mh osa neist on planeeritud maa-alustele korrustele. Planeeritava ala osas on koostatud liiklusuuring16, mis näitab liiklusnõudlust autokasutuse osas. Arvutused näitavad, et olemasolevat teedevõrku kasutades on võimalik teenindada kogu DP ala liiklusnõudlus. DPga kavandatud lahenduse realiseerumisel Pärnu mnt – Lauliku tn ristmiku ooteajad tipptundidel küll suurenevad, kuid ristmiku teenindustase on perspektiivaastal 2030 „C“ (rahuldav). Planeeringuala paikneb logistiliselt heas ja sõiduautodele alternatiivseid liikumisviise soodustavas kohas (ühistranspordiühendused on head: lisaks bussiliinidele asub mõnesaja meetri kaugusel Hiiu raudteepeatus), mis mõju piirkonna liikluskoormusele leevendab. Planeeritud ala lahendatakse terviklikult ning luuakse kõrghaljastatud alad, kaasaegsed ruumilahendused, kus keskendutakse peamiselt jalakäijatele ning kergliiklejatele. Samuti rajatakse rohealad, kogukonnamaja jmt. Seega on planeeringu elluviimisel pigem positiivne mõju piirkonna arengule.

16 Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu liiklusuuring, Inseneribüroo Stratum, töö

2023-T124, 2023

Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang

26

4. Kokkuvõte Käesolevas eelhinnangus käsitleti Salve tn 5, Salve tn 7, Lauliku tn 2c ja Lauliku tn 2b ning Kitsarööpa tee T11 kinnistute detailplaneeringuga kavandatava tegevuse seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, hinnati planeeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed.

Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et planeeringu realiseerimisel (kavandatava tegevuse elluviimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik.

Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele:

▪ Kuna planeeritav ala jääb riigikaitselise ehitise piiranguvööndi, on kavandatava tegevuse kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga vajalik.

▪ Ehitustegevusel arvestada jääkreostusobjektiga ning võimaliku saaste avastamisega. Reostunud pinnas käidelda vastavalt ptk 3.3 toodud juhistele.

▪ Planeeringu koostamise raames pöörata tähelepanu planeeringuala lähiümbruses asuvatelt tootmisaladelt lähtuva müra võimalikule mõjule ning hinnata naabruses asuvate tootmisalade tegevusega kaasneva müra olulisust kavandatavate hoonestusalade asukohtades. Täpse hinnangu andmiseks tuleb vajadusel teostada müra mõõtmised, mis kirjeldavad võimalikku tööstusmüra olukorda nii päeval kui ka öösel. Planeeringuala sisesed mõõtmispunktid tuleb valida selliselt, et oleks võimalik hinnata ainult naaberaladelt pärinevat müra. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata planeeringualast põhja- kirde- ja idasuunas asuvate ettevõtete tegevusega kaasnevale võimalikule mürale.

▪ Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni piirnorme. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.