Kiri

From: Peep Nemvalts <[email protected]>
Sent: Thursday, October 31, 2024 3:00 PM
To: Liisa-Ly Pakosta <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]
Cc: Ülle Madise <[email protected]>
Subject: [Caution: Message contains Redirect URL content] Õiguskeelepäeva eel kohalikele valimistele mõeldes

Lugupeetavad seadusandjad!

Elu riigis kulgeb seda sujuvamalt, mida täpsemalt on sõnastatud kehtiv reeglistik alates seadustest kuni kõige kohalikuma tasandi õigusaktideni. Liiga sageli ilmneb, et mõnd haldus- või õigusakti on tõlgendatud mitmeti või ei ole sellest täpselt aru saadud. See takistab ühiskonda sujuvalt toimimast.

Nagu ei vali kodanikud Eesti Vabariigi valitsust, nii ei saa elanikud valida omavalitsusi, st linna- ja vallavalitsusi. Valitud saadikud (volinikud?) ei kuulu valitsusse, vaid volikogusse ‒ nagu ka riigikogulane ei ole vabariigi valitsuse liige. Volikogu ei esinda ometi valla- või linnavalitsust, vaid haldusüksuse elanikke ‒ nagu riigikogu on Eesti kodanike, mitte riigi valitsuse esinduskogu.

Kehtib eksitava pealkirjaga „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus“. Mõistagi ei pea seadusaktide tarbetut paljusõnalisust igapäevaelus pidevalt jäljendama, mistõttu ongi käibel muid, lühemaid fraase, nagu ülal esitatud näiteis. Lühendamine iseenesest on mõistlik ja vajalik, kuid välja ei tohiks jätta kõige olulisemat, sisutäpseimat terminit volikogu. Mõni kirjutaja-kõneleja on õnneks seda taibanud ja nii kohtab täpsemat fraasi „kohalike volikogude valimised“. Selge ja täpne oleks kas Kohaliku volikogu valimise seadus või Linna- ja vallavolikogu valimise seadus.

Põhjalikumat eritelu vt Nemvalts, Peep. Haldussuutlikkus sõltub õigus(keele)selgusest. – Õiguskeel 2020, nr 4, lk 89–98. Seal olen mh käsitlenud ka keeleloogika vastast terminit osavald (vrd linnaosa).

Haldussuutlikkuse tagab õigusselgus, õigusselguse tagatis on selge ja täpne õiguskeel. Sestap on meie kõigi huvides pöörata senisest rohkem järjekindlat tähelepanu uute õigustekstide keelele ning süsteemselt ühemõtteliseks kohendada kehtivaidki õigusakte, k.a uutega seostuvaid seniseid seadusi: terminivara mõistepõhiselt täpsustada ja lausestust ladusamaks muuta.

Jõudu soovides