ja sellega seotud kulud tuleb ära teha esimese aasta jooksul, kasutades selleks esimese aasta
toetust; teise ja kolmanda aasta tegevused ja kulud tuleb teha vastavalt teisel ja kolmandal
aastal.
Abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust enam ei ole, sest tegemist on kolme aasta
toetusega ning toetuse andja eesmärk on saada toetuse eest tulemusi igal aastal. See tähendab,
et tegevuskavas esimeseks aastaks kavandatud sündmust või tegevust ja sellega seotud
kulusid ei saa järgmistesse aastatesse edasi lükata. Küll aga võib toetuse saaja esitada
muudatustaotluse, et sarnaste maksumustega tegevusi aastate vahel ringi tõsta, kui see aitab
kaasa tulemuste paremale saavutamisele. Kuna toetus on mõeldud peamiselt organisatsiooni
üldise toimimise jaoks ning selle kohta ei pea esitama kuludokumendipõhist aruannet, on selle
toetuse liigi puhul küsimus rahavoogude mõistlikus juhtimises ning sisulises mõttes ei saagi
tekkida püsikulude edasilükkamise vajadust. Kui mõni tegevus jääb ära või kulud osutuvad
väiksemaks, tuleb toetuse jääk toetuse andjale tagasi kanda.
Eelnõu punktiga 16 muudetakse määruse §-i 10 tervikuna. Muudatus on seotud kolme
aastase perioodiga ning sellega, et erinevalt varasemast praktikast, annab eelnõu alusel toetuse
andja toetuse suuruse enne taotluse esitamist taotlusvooru avamise teates teada. Toetus
määratakse maksimaalselt seitsmele taotlejale. Esimese kalendriaasta toetuse suurus
avalikustatakse taotlusvooru avamise teates, teise ning kolmanda aasta toetus ei ole suurem
kui esimeseks aastaks määratud summa. Seega ei ole toetuse taotlemist summaliselt, vaid
toetuse andja kuulutab võimaluse kandideerida konkreetsele summale ja annab ette teemad
ning tegevused, mille osas tulemust ootab. Toetuse suurus võib valdkonniti erineda.
Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei tohi olla suurem kui esimeseks
kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi
valitsemisala eelarves toimuvad muudatused. Seega peavad taotlejad oma tegevuste
planeerimisel lähtuma sellest, et toetussumma on kolm aastat järjest sama, sest taotlusvooru
kogueelarve ei kasva. Seetõttu tuleb taotlejal juba tegevusi planeerides arvestada võimaliku
inflatsiooniga ning teise ja kolmanda aasta tegevuskavas tuleb selle võrra vähem tegevusi
planeerida või suurendada omaosalust järgnevatel aastatel või kavandada (suuremat)
kaasfinantseeringut muudest allikatest.
Eelnõu punktiga 17 lühendatakse määruse § 11 lõikes 1 toodud taotluste menetlemise
tähtaega, sest senine praktika on näidanud, et taotluste menetlemiseks ei lähe 90 tööpäeva
aega.
Eelnõu punktidega 18 ja 20-25 muudetakse määruses neid paragrahve, mis varasemalt
reguleerisid taotluse osalist rahuldamist. Kuna eelnõu alusel määrab toetuse summaliselt
toetuse andja enne taotluse esitamist, ei toimu enam taotluse osalist rahuldamist.
Eelnõu punktiga 19 muudetakse määruse § 12 lõiget 3 ning kehtestatakse toetuse andjale
nõue töötada välja taotluste hindamiseks metoodika. Hindamisemetoodikas esitatakse
kriteeriumid, hindeskaalad ja kirjeldused. Nende selge lahtimõtestamine, sh asjaolude
kirjeldus, on oluline, et taotlejale oleks arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti on
läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja
tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi saavad selgetest kriteeriumidest juhinduda taotluste hindajad.