Otsus

Allkirjastatud digitaalselt

SIHTASUTUSE EESTI TERVISHOIU MUUSEUM

ASUTAJATE OTSUS

Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga, ja

Tallinna Tehnikaülikool, keda esindab rektor Tiit Land,

otsustavad sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 10 alusel:

1. Muuta Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum põhikirja (edaspidi põhikiri) alljärgnevalt:

1.1. jätta põhikirja punktist 1.5 välja esimene lause;

1.2. lisada põhikirja punkt 2.3 järgmises sõnastuses:

„2.3. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende

elukaare ulatuses.“;

1.3. asendada põhikirja punktis 3.1.2 sõnad „olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide

liige“ sõnadega „astuda nõukogu otsuse alusel välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide

ja mittetulundusühingu liikmeks“;

1.4. muuta põhikirja punkti 3.1.6 ja sõnastada see järgmiselt:

„3.1.6. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate

eelneva ühehäälse otsuse alusel;“;

1.5. täiendada põhikirja punkti 3.1.7 pärast sõna „saavutamisega“ sõnadega „ning seda üksnes

asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel“;

1.6. tunnistada kehtetuks ja jätta põhikirjast välja punkt 4.2.6;

1.7. muuta põhikirja punkti 5.2 ja sõnastada see järgnevalt:

„5.2. Nõukogul on neli kuni viis liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse

sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest

tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel,

korraldamisel ja juhatuse üle järelevalve teostamisel.“;

1.8. muuta põhikirja punkti 5.3 ja sõnastada see järgnevalt:

„5.3. Asutajad määravad nõukogu liikmed neljaks aastaks.“;

1.9. muuta põhikirja punkti 5.4 ja sõnastada see järgnevalt:

„5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kuni

kolm liiget, kellest üks määratakse rahandusministri ja kuni kaks kultuuriministri

ettepanekul, ja Tallinna Tehnikaülikool määrab kaks liiget.“;

1.10. täiendada põhikirja punkti 5.7.5 pärast sõna „struktuuri“ sõnadega „ja koosseisu üldarvu“;

1.11. muuta põhikirja punkti 5.8 ja selle alapunkte ning sõnastada need järgnevalt:

Allkirjastatud digitaalselt

„5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide

konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.8.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

5.8.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus;

5.8.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

5.8.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni

kuuluva äriühinguga;

5.8.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või

tellija.“;

1.12. jätta põhikirja punktist 5.9.3 välja sõnad „ilma mõjuva põhjuseta“;

1.13. lisada põhikirja punktid 5.9.5 ja 5.9.6 järgmises sõnastuses:

„5.9.5. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte

alustamiseks sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult

taasesitatavas vormis antud nõusolekut.

5.9.6. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude

hüvitamisele, kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult

taasesitatavas vormis kooskõlastatud.“;

1.14. muuta põhikirja punkti 5.10.5 ja sõnastada see järgnevalt:

„5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata.“;

1.15. jätta põhikirja punktist 5.10.6 välja järgmine lause: „Häälte võrdse jagunemise korral on

otsustav nõukogu esimehe hääl.“;

1.16. täiendada põhikirja punkti 6.4 pärast sõna „on“ sõnaga „kuni“;

1.17. lisada põhikirja punktid 6.51 ja 6.52 järgmises sõnastuses:

„6.51. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut

võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui

juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras

täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks

aastaks avalikku konkurssi korraldamata.

6.52. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui

juhatuse liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu

kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi

korraldamise kord nähakse ette nõukogu töökorras.“;

1.18. muuta põhikirja punkti 6.8 ja sõnastada see järgnevalt;

„6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu

kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu

otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on

õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja

Allkirjastatud digitaalselt

alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see

kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.“;

1.19. täiendada põhikirja punkti 6.10 kolmandat lauset pärast sõna „kuutasu“ sõnadega „mille

arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu“;

1.20. lisada põhikirja punkt 6.12 järgmises sõnastuses:

„6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal

kehtinud kuutasust.“;

1.21. täiendada põhikirja punkti 7.1 pärast sõna „struktuuri“ sõnadega „ja koosseisu üldarvu“;

1.22. asendada põhikirja punktis 9.1 sõna „moodustab“ sõnaga „moodustavad“;

1.23. asendada põhikirja punktis 9.1.7 sõna „tehingud“ sõnadega „tulu tehingutest“;

1.24. muuta põhikirja punkti 9.1.8 ja sõnastada see järgnevalt:

„9.1.8. tulu meenete müügist;“;

1.25. muuta põhikirja punkti 9.7 ja sõnastada see järgnevalt:

„9.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud

nõuetele vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise

aluseks.“;

1.26. muuta põhikirja punkte 10.3 ja 10.4 ning sõnastada need järgnevalt:

„10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu

peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise

aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab

alla juhatuse liige.

10.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile

kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajatele esitatakse

ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil

planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale

nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus

eristatakse põhikirja punktis 6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“;

1.27. jätta põhikirja punktidest 10.6.1 ja 10.6.2 välja sõnad „audiitorühingult“;

1.28. täiendada põhikirja punkti 12.1.2 pärast sõna „sihtasutusteks“ sõnaga „või ühineda teise

sihtasutusega“;

1.29. asendada põhikirja punktis 12.1.3 sõna „asutab“ sõnaga „asutada“;

1.30. asendada põhikirja punktis 12.2.2 sõna „Sihtasutuse“ sõnaga „Sihtasutus“.

Allkirjastatud digitaalselt

2. Võttes arvesse otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse Eesti

Tervishoiu Muuseum põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud).

3. Sihtasutuse juhatusel esitada asutajate otsus ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

4. Otsus jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Tiit Land

1

SIHTASUTUSE EESTI TERVISHOIU MUUSEUM

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum (edaspidi sihtasutus).

1.2. Sihtasutuse asukoht on Tallinna linn, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool, kelle nimel teostab asutajaõigusi

rektor.

1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.

1.5. Sihtasutusel on iseseisev eelarve.

1.6. Sihtasutuse arveldused tehakse riigikassa kaudu.

2. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE

2.1. Sihtasutuse eesmärgid on:

2.1.1. pakkuda lastele ja täiskasvanutele elamuslikult anatoomia ja füsioloogia alaseid

teadmisi;

2.1.2. korraldada tervishoiu-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna töötubasid, kursuseid ning

muid üritusi üldhariduskoolide õpilastele ja üliõpilastele;

2.1.3. talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit;

2.1.4. kujundada väärtushinnanguid tervislikust eluviisist.

2.2. Eesmärkide saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja

ja pakub nende kaudu eesmärkidele vastavaid teenuseid;

2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumikogusid,

tagab nende läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajadusel konserveerimise ja

restaureerimise;

2.2.3. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab

artikleid, katalooge ning muid sihtasutuse eesmärkidele vastavaid väljaandeid;

2.2.4. korraldab elukestvat koolitust, õppereise, ekskursioone, loenguid, kursusi,

muuseumitunde jm haridustegevust sihtasutuse eesmärkidele vastavates valdkondades;

2.2.5. korraldab näitusi, kontserte, etendusi, festivale, tähtpäevade tähistamisi ja muid

kultuurisündmusi;

2.2.6. tegeleb sihtasutuse turundamisega, kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid;

2.2.7. aitab kaasa eri- ja huvialaühenduste tegevusele tervishoiu- ja tervise edendamise

valdkonnas;

2.2.8. teeb koostööd teiste muuseumide ja muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;

2.2.9. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks.

2.3. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare

ulatuses.

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1. Sihtasutusel on õigus:

3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks

kohtus;

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste

2

isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega

koostöösidemeid, astuda nõukogu otsuse alusel välis- ja rahvusvaheliste

organisatsioonide ja mittetulundusühingu liikmeks;

3.1.3. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise

algatusi;

3.1.4. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;

3.1.5. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja inventari

rendi- ja turismiteenuseid;

3.1.6. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate eelneva

ühehäälse otsuse alusel;

3.1.7. osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärkide

saavutamisega ning seda üksnes asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel;

3.1.8. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks

vajalikke toiminguid.

4. JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

4.2.3. kellel on ärikeeld;

4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast

pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või

kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele,

kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt

jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse

sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu

kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud

liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

5. NÕUKOGU

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, kinnitab arengukava, korraldab juhtimist ja

teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

5.2. Nõukogul on neli kuni viis liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse

sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest

tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel,

korraldamisel ja juhatuse üle järelevalve teostamisel.

5.3. Asutajad määravad nõukogu liikmed neljaks aastaks.

5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kuni

kolm liiget, kellest üks määratakse rahandusministri ja kuni kaks kultuuriministri

ettepanekul, ja Tallinna Tehnikaülikool määrab kaks liiget.

5.5. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise

otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse

kohaselt asutajate vahel.

3

5.6. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

5.7. Nõukogu pädevuses on: 5.7.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;

5.7.2. sihtasutuse aasta tegevusplaani ja tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine

hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;

5.7.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.7.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

5.7.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;

5.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine;

5.7.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes

puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide

elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu

osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel.

5.7.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

5.7.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui

juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;

5.7.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;

5.7.11. juhatuse liikmele tulemustasu ja selle suuruse määramine;

5.7.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.7.13. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate

tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.7.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega

koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;

5.7.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu

liikmete ühehäälse otsuse alusel.

5.8. Nõuded nõukogu liikmele 5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille

allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.8.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.8.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus;

5.8.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.8.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,

kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni

kuuluva äriühinguga;

5.8.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või

tellija.

5.9. Nõukogu liikme tasustamine 5.9.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt.

5.9.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu

esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav

tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või

muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema

osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.

5.9.3. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktist 5.10.9. tulenevaid

4

kohustusi, võivad asutajad otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või

tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei

täidetud.

5.9.4. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

5.9.5. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas

vormis antud nõusolekut.

5.9.6. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude

hüvitamisele, kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult

taasesitatavas vormis kooskõlastatud.

5.10. Nõukogu töökorraldus 5.10.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle

tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe eemalviibimisel nimetab

nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme.

5.10.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui

üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele

teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses

näidatud korras.

5.10.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse

kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või

elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse

kalendripäeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku

toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.

5.10.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest.

5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata.

5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud

nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust

hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses

sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.

5.10.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse

riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning

selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku

protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed.

5.10.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda

nõukogu koosoleku protokolliga.

5.10.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama:

5.10.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist

ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu

koosoleku toimumist;

5.10.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse

eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või

hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5.10.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse

dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti

sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

5

6. JUHATUS

6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.

6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.

6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.

6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse

liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

6.51. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib

avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui

juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras

täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks

aastaks avalikku konkurssi korraldamata.

6.52. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse

liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse

lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise

kord nähakse ette nõukogu töökorras.

6.6. Juhatuse pädevuses on: 6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;

6.6.2. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest,

majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse

majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse

majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine;

6.6.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

6.6.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või

muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise või laenude andmise piirides

ja korras, mis on nõukogu poolt kehtestatud;

6.6.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;

6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel

ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;

6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.

6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures

tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha

ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute

tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 5.7.13.

6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu

kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu

otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel

on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja

volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus

ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu

alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid

sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes,

kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus

kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset

6

keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud

täiendavat tasu.

6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta

juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal

kehtinud kuutasust.

7. STRUKTUUR

7.1. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

8. ARENGUKAVA

8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks

kavandatav tegevus ja vahendid.

8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle

muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele.

9. VARA JA SELLE MAJANDAMINE NING EELARVE

9.1. Sihtasutuse vara moodustavad: 9.1.1. asutajate poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;

9.1.2. eraldised riigieelarvest vastavalt eelarveaasta riigieelarve seadusele;

9.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

9.1.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;

9.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

9.1.6. sihtasutuse osalusel asutatud juriidiliste isikute jaotamisele kuuluv puhaskasumi osa;

9.1.7. tulu tehingutest vallas- ja kinnisvaraga;

9.1.8. tulu meenete müügist;

9.1.9. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

9.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või

hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi-

või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise

õigsust kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse

sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt

volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.

9.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks

tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele

kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

9.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi

seadustega lubatud piirides.

9.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna

laenu ega taga laene asutajatele, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega

võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

9.6. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab

vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud

7

eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel

kehtestatud piirangutele.

9.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise

aluseks.

10. ARUANDLUS JA KONTROLL

10.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

10.2. Sihtasutuse majandusaasta algab l. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu

peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise

aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Kinnitatud majandusaasta aruandele

kirjutab alla juhatuse liige.

10.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme

kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajatele esitatakse

ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil

planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale

nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus

eristatakse põhikirja punktis 6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.

10.5. Audiitor 10.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja

audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.

10.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks

enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

10.6. Siseaudiitor 10.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama

siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva

seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta

tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu

esimees.

10.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori

teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult

otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi

asutajatega.

11. PÕHIKIRJA MUUTMINE

11.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud

asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

11.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel.

12. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

12.1. Ühinemine ja jagunemine 12.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada

8

teise sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta.

12.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks või ühineda teise sihtasutusega üksnes kõigi

asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras.

12.1.3. Sihtasutus võib osaleda, omandada ja võõrandada osalusi äriühingus ning asutada teisi

sihtasutusi üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud

korras.

12.2. Lõpetamine 12.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega.

12.2.2. Sihtasutus lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi

nõusolekuta.

12.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel:

12.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata

nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta

jooksul korduv;

12.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole

reaalne;

12.2.3.3. muudel seaduses sätestatud juhtudel.

12.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel lepivad asutajad kokku, kellele ja millises ulatuses antakse

pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist üle allesjäänud

vara. Kokkuleppe mittesaavutamisel jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel

proportsionaalselt, lähtudes asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse

tegevuse jooksul eraldatud vara suurusest.