Rahandusministri määruse “Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta” muutmise eelnõu

EELNÕU

22.10.2024

Rahandusministri 1. detsembri 2021. a määruse nr 35

„Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega

seotud pettuste kohta“

muutmine

Määrus kehtestatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 636 lõike 4 ning riikliku

statistika seaduse § 301 lõike 3 alusel.

Rahandusministri 1. detsembri 2021. a määruses nr 35 „Statistiliste andmete esitamine

erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekstis asendatakse sõna „makseviisidega“ sõnadega „makseviiside ja

nendega“;

2) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „maksetega“ sõnadega „maksete ja

nendega“;

3) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „kaarditehingutega“ sõnadega

„kaarditehingute ja nendega“;

4) paragrahvi 6 tekstis asendatakse tekstiosa „ISO 3166“ tekstiosaga „ISO 3166-1“;

5) määruse lisad 2–4, 6 ja 7 asendatakse käesoleva määruse lisadega (lisatud).

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Merike Saks

Kantsler

Lisa 2 Maksete ja nendega seotud pettuste aruanne

Lisa 3 Kaarditehingute ja nendega seotud pettuste aruanne

Lisa 4 E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne

Lisa 6 Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne

Lisa 7 Mõisted

1

Rahandusministri määruse “Statistiliste andmete esitamine erinevate

makseviisidega seotud pettuste kohta” muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (edaspidi MERAS) § 636 lõike

4 ning riikliku statistika seaduse § 30¹ lõike 3 alusel.

Määrus vajab ajakohastamist selleks, et:

• tagada määruse kooskõla Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 1409/2013, 28.

november 2013, maksete statistika kohta (ELT L 352, 24.12.2013, lk 18—44 (EL).1 EKP

nõukogu kiitis 1. detsembril 2020. aastal heaks maksese statistika määruse muudatused -

Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 2020/2011, 1. detsember 2020, millega muudetakse

määrust nr 1409/2013 maksete statistika kohta (EKP/2013/43) (EKP/2020/59) (ELT L 418,

11.12.2020, lk 1—78)2, mis jõustus 1. jaanuaril 2022. aastal ja kohaldub kõigile e-raha ja

makseasutustele ning krediidiasutustele. Nimetatud määrusega laiendati maksestatistika skoopi

euroala riikides ja väga olulise muudatusena lisandus ka maksepettustega seotud andmete

kogumine (lisad 5-7). Seetõttu, et EKP aruandlusnõudeid on täpsustatud, muudeti Eesti Panga

presidendi 15. juuni 2021. aasta määrust nr 11 „Krediidiasutuste maksestatistika aruandluse

kehtestamine“ (edaspidi EP maksestatistika määrus), mis jõustus 1. juulil 2024. aastal.

Selleks, et EKP määruse nõuded saaksid täidetud ka teiste makseteenuse pakkujate

(makseasutused, e-raha asutused ja Eesti Post) poolt, muudetakse ka käesolevat määrust.

Määruse eelnõu eesmärk on:

• tagada MERAS § 636 lõikest 3 tulenevate nõuete ühetaoline ja korrektne täitmine

makseteenuse pakkujate poolt pettusandmete esitamisel. Eesti Panga presidendi ja

rahandusministri määruste aruandlusnõudeid tuleb hoida ühetaolistena, kuna nii

krediidiasutuste, mille andmeid kogub Eesti Pank, kui ka makseasutuste ja e-raha asutuste

andmeid, mida kogub Finantsinspektsioon rahandusministri määruse alusel, kasutab Eesti Pank

koondaruande koostamisel, mis esitatakse nii EKP-le kui ka Euroopa Pangandusjärelevalve

Asutusele;

• korrigeerida ebatäpsused määruse lisades.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Määruse muudatused ette valmistatud koostöös Finantsinspektsiooniga. Finantsinspektsiooni

poolt osales eelnõu välja töötamisel spetsialist Romet Väljataga ([email protected]) ja

Rahandusministeeriumi poolt finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Jarmo Lilium

1 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2013/1409/oj 2 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2020/2011/oj

2

([email protected], tel 5302 6314). Määruse eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected], tel

5885 1423).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala. Reguleerimisala kirjeldus

muudetakse täpsemaks ja viiakse määruse sisuga paremasse kooskõlla, kuivõrd andmeid

edastatakse nii makseviiside kui ka nendega seotud andmete kohta.

Eelnõu punktidega 2 ja 3 muudetakse § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud aruandevormide

pealkirja. Muudatus on vajalik, sest eelnõuga muudetakse lisade 2 ja 3 pealkirja ning need

viiakse omavahel kooskõlla.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse §-s 6 sätestatud aruannete koostamise aluseid.

Selle kohaselt määratakse makseteenuse pakkuja, pangakaardi väljaandja, pangaautomaadi,

müügikoha või müügiterminali asukohaks oleva või kaarditehingu sooritamise kohaks oleva

riigi kood rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide

tabeli alusel ja kirjutatakse suurtähtedega. Muudatusega ajakohastatakse paragrahvis viide ISO

standardile.

Eelnõu punktiga 5 asendatakse määruse lisad 2–4, 6 ja 7 käesoleva määruse lisadega 2–4, 6 ja

7.

Määruse lisad 2–4 määratlevad maksetega seotud aruanded, lisa 6 näeb ette makse algatamise

teenuse pakkuja algatatud maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruande ning lisas 7 on

toodud aruannetes kasutatavad mõisted. Selleks, et tagada nimetatud tehingute kooskõla EKP

määrusega ning aruandlus järjepideval viisil, on aruannetesse vaja teha muudatusi.

Lisades tehakse järgmised muudatused.

Lisas 2 „Maksete ja nendega seotud pettuste aruanne“:

- on täpsustatud makseviisi täiendava jaotuse identifikaatori määramist makseviisi „P2P

mobiilselt algatatud maksekorraldus“ puhul;

- lisandunud on kreedit- või otsekorralduse skeem „Makseteenuse pakkuja sisene

süsteem“.

Lisas 3 „Kaarditehingute ja nendega seotud pettuste aruanne“:

- lisandub maksekaardiliik „ajutine kaart“;

- kitsendatud on maksekaardiliigi „määramata“ kasutamise võimalust;

- kontaktivaba ja NFC/lähiväljaside makse identifikaatorid tuleb näidata ka sularaha

väljavõtmise tehingute puhul pangaautomaadist.

Lisas 4 „E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne“:

- korrigeeritud on tekstilisi ebatäpsusi.

Lisas 6 „Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne“:

- lisandub tehingu tüüp, makseviis, autentimise tugevus, sihtriigi kood, pettusest

tuleneva kahjumi eest vastutav isik ning pettusest tulenev kahjum vastutava isiku

kohta;

3

- täpsustatakse riigikoodi määramist.

Lisas 7 „Mõisted“:

- täpsustatakse ajutise või asenduskaardi mõistet. Näitega täiendatakse

mittekaugtehingu mõistet ning lisatakse uued mõisted „Elektrooniliselt algatatud

kaarditehing“ ja „Mitteelektrooniliselt algatatud kaarditehing“.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EKP määrusega (EL) nr 2020/2011, 1. detsember 2020, millega

muudetakse määrust nr 1409/2013 maksete statistika kohta (EKP/2013/43) (EKP/2020/59).

4. Määruse mõju

Määruse kohaldamisalasse jäävad Finantsinspektsioon, Eesti Pank ning kõik makseasutused ja

e-raha asutused.

Määruse muutmisega kaasnevad Finantsinspektsioonile kohustused tagada tehniline

valmisolek andmete vastuvõtmiseks ja kontrollimiseks vastavalt määruse muudatustele.

Määruse muutmisega kaasneb kõikidele makseteenuse pakkujatele kohustus tagada vastavate

andmete edastamise võimekus Finantsinspektsioonile. Makseasutuste ja e-raha asutuste poolt

andmete esitamine Finantsinspektsioonile ja ka viimase kohustus tagada esitatud andmete

vastuvõtmine ei ole uued kohustused. Määruse muudatusega lisanduvad üksnes mõned

täiendavad andmekoosseisud ning andmetes tehakse mõned parandused. Selle teabe

kogumiseks ja aruandes esitamiseks ei ole makseteenuse osutajate IT süsteemides

hinnanguliselt olulisi muudatusi vaja teha. Eesti Pangale on mõju positiivne, sest neid andmeid

kasutatakse koondaruande koostamiseks. Eelnõust tulenevate nõuete kehtestamise mõju

tervikuna on väike ning ebasoovitavaid mõjusid aruannete nõuete uuendamisega ei kaasne.

5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

tulud ja kulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat tulu ega kulu.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ning

makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 6 punktides 1–4 nimetatud makseteenuse

pakkujad ja välisriigi makseteenuse pakkujate Eestis tegutsevad filiaalid, välja arvatud Eestis

tegutsevad krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuse filiaalid.

Rahandusministri 01.12.2021. a määrus nr 35

„Statistiliste andmete esitamine erinevate

makseviisidega seotud pettuste kohta“

Lisa 2

Maksete ja nendega seotud pettuste aruanne

1. Aruande valdkond

Aruandes kajastatakse aruandva makseteenuse pakkuja vahendatud kreeditkorraldusi vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2015/2366 artikli 4 punktis 24 toodule ja

otsekorraldusi vastavalt artikli 4 punktis 23 toodule, kreeditkorraldusi, mille algatas makse

algatamise teenuse pakkuja, ning pettuslikke otse- ja kreeditkorraldusi. Kajastamisele kuuluvad

makseteenuse pakkuja kliendi maksed. Kajastada tuleb vaid neid kreedit- ja otsekorraldusi, kus

teiseks osapooleks ei ole rahaloomeasutus.

Aruandes kajastatakse ka sularahas algatatud maksed (välja arvatud rahasiire) ja muud

deebettüüpi maksekorraldused.

2. Andmete summeerimise üldnõuded

Ühe reana tuleb kajastada nende kreedit- ja otsekorralduste käivete summa, arv ja pettusest

tulenev kahjum vastutava isiku kohta, mille identifikaatorid langevad kokku.

3. Aruanderea struktuur

Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest:

1) Tehinguliik;

2) Makseliik_1;

3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid;

4) Makseviis;

5) Makseviisi täiendav jaotus;

6) Kreedit- või otsekorralduse skeem;

7) Autentimise tugevus;

8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud;

9) Riigikood;

10) Käive;

11) Arv;

12) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik;

13) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta.

1) Tehinguliik

Kaugtehing 1 Mittekaugtehing 2

Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null).

2) Makseliik_1

Makstav riigisisene makse 1 Makstav piiriülene makse 2

Laekuv makse 3

3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid

Pettust ei ole 0 Petturi poolt maksejuhise andmine 1

Petturi poolt maksejuhise muutmine 2

Maksja manipuleerimine maksejuhist tegema 3

Autoriseerimata maksetehing 4

Maksja manipuleerimine 5

Pettusliku tehingu alguspunkti identifikaatoreid „autoriseerimata maksetehing“ (4) ja „maksja

manipuleerimine“ (5) kasutatakse ainult makseviisi „otsekorraldus“ (4) puhul.

Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null).

4) Makseviisi identifikaatorid Sularahas algatatud makse (v.a rahasiire) 1

Otsekorraldus 4

Muu deebet-tüüpi maksekorraldus 5

Püsikorraldus 6

Paberil maksekorraldus 7

Telepanga maksekorraldus 8

Telefonipanga maksekorraldus 9

Internetipanga maksekorraldus 10

Pangalingi maksekorraldus 15

Muu kreedit-tüüpi maksekorraldus 14

E-arve püsimaksekorraldus 16

E-arve maksekorraldus 17

Pangaautomaadis algatatud maksekorraldus 19

Teise teenusepakkuja juures algatatud makse 20

P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus 21

Muu mobiilselt algatatud maksekorraldus (v.a P2P) 22 Määramata 11

Makseviisi määratlemisel tuleb aluseks võtta see, millist makse algatamise võimalust makse

algataja kasutab maksejuhise edastamiseks makseteenuse pakkujale.

Muude deebet-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik deebet-tüüpi maksekorraldused,

mis ei kuulu teiste mainitud deebet-tüüpi maksekorralduste liigituse alla, näiteks sundtäitmisele

esitatud lahendite (kohtuotsused ja -määrused, maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade

sissenõudmise asjades jne) alusel tehtud maksed.

Muude kreedit-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik kreedit-tüüpi maksekorraldused,

mis ei kuulu teiste eespool nimetatud kreedit-tüüpi maksekorralduste liigituse alla.

Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null).

5) Makseviisi täiendav jaotus

Üksikult algatatud makse 1 Failina/kogumina algatatud makse 2

Makseviisi täiendav jaotus näidatakse selle järgi, kas klient on makse edastanud maksja

makseteenuse pakkujale üksikult või failina/kogumina.

Eraisikute poolt algatatud maksete ja makseviisi „P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus“ (21)

puhul märgitakse makseviisi täiendavaks jaotuseks „üksikult algatatud makse“ (1).

Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null).

6) Kreedit- või otsekorralduse skeem

SEPA kreeditkorraldusskeem 1

SEPA välkmakseskeem 2

SEPA otsekorraldusskeem 3

SEPA B2B otsekorraldusskeem 4

Makseteenuse pakkuja sisene süsteem 6

Muu 5

Siin märgitakse kreedit- või otsekorralduse edastamiseks kasutatud makseskeem.

Laekuvate maksete puhul näidatakse siin 0 (null).

7) Autentimise tugevus

Tugevalt autenditud 1 Tugevalt autentimata (non-SCA) 2

Laekuvate maksete ja sularahas algatatud maksete puhul näidatakse siin 0 (null).

8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud

Väikese väärtusega tehing 1 Usaldusväärne maksesaaja 2

Korduv tehing 3

Endale tehtud makse 4

Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid 5

Tehingu riskianalüüs 6

Kontaktivaba väikese väärtusega makse 7

Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminal 8

Muu 10

Laekuvate maksete, sularahas algatatud maksete ja tugevalt autenditud tehingute puhul

näidatakse siin 0 (null).

9) Riigikood

Riigikood märgitakse vastavalt kas maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse

pakkuja residentsuse järgi. Riigisisese makse korral märgitakse riigikoodiks EE. Makstava

piiriülese makse puhul lähtutakse riigikoodi määramisel makse saaja makseteenuse pakkuja

residentsusest. Kui vastaspoole makseteenuse pakkuja residentsust pole võimalik

identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX.

10) Käive

Käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud kreedit- ja

otsekorraldused arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto krediteerimise või debiteerimise

kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.

11) Arv

Arv näidatakse tükkides. Failina algatatud kreeditkorralduste puhul võetakse arvesse iga makse

eraldi.

12) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik

Aruandev makseteenuse pakkuja 1 Aruandva makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja 2

Muu vastutuse kandja 3

Kui pettusest tulenevat kahjumit ei ole, näidatakse siin 0 (null).

13) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta

Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe

komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab makseteenuse pakkuja,

kes andis teada pettuslikust maksetehingust, ainult pettusliku maksetehingu väärtuse ulatuses.

Kui pettusest tulenevat kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null).

Rahandusministri 01.12.2021. a määrus nr 35

„Statistiliste andmete esitamine erinevate

makseviisidega seotud pettuste kohta“

Lisa 3

Kaarditehingute ja nendega seotud pettuste aruanne

1. Aruande valdkond

Aruandes kajastatakse:

1) kõik aruandva makseteenuse pakkuja välja antud (sealhulgas teise makseteenuse pakkuja

klientidele vahendatud ja jaemüüjatega koostöös välja antud) maksekaartidega tehtud

kaarditehingud nii Eestis kui ka välismaal, olenemata tehingu tegemiseks kasutatud

pangaautomaadi või müügiterminali omanikust (saadetud tehingud ehk issuing), ja nendega

seotud pettused;

2) aruandva makseteenuse pakkuja pangaautomaatides ja lepingu alusel teenindatavates

müügikohtades vastu võetud kaarditehingud (vastuvõetud tehingud ehk acquiring,

sealhulgas tehingud, kus maksekaartide teenindamise teenuse pakkumiseks kasutatakse

vahendajat) ja nendega seotud pettused.

Aruandes ei kajastata:

1) e-raha laadimise tehinguid kaardile/kaardilt;

2) e-raha makseid e-raha funktsiooniga kaardiga.

2. Andmete summeerimise üldnõuded

Ühe reana tuleb kajastada nende kaarditehingute käive, arv ja pettusest tulenev kahjum

vastutava isiku kohta, mille identifikaatorid langevad kokku.

3. Aruanderea struktuur

Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest:

1) Tehingutüüp;

2) Algatamise viis;

3) Kaarditehinguliigi identifikaatorid;

4) Maksekaardiliik_1;

5) Kontaktivaba makse;

6) Lähiväljaside (NFC) makse;

7) Maksekaardiliik_2;

8) Maksekaardi väljaandja riik;

9) Vastuvõtva makseteenuse pakkuja riik;

10) Kaarditehingu töötlemise süsteem;

11) Kaarditehingu teostamise riik;

12) Autentimise tugevus;

13) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud;

14) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid;

15) Käive;

16) Arv;

17) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik;

18) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta.

1) Tehingutüüp

Saadetud tehing 1 Vastuvõetud tehing 2

2) Algatamise viis

Elektrooniliselt algatatud 1 Mitteelektrooniliselt algatatud 2

3) Kaarditehinguliigi identifikaatorid

Sularaha väljavõtmine pangaautomaadist 1 Sularaha sissemakse pangaautomaadis 2

Kaardimakse müügikohas maksekaardiga 7

Kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel 8

E-kaubanduse kaardimakse maksekaardiga 9

E-kaubanduse kaardimakse digitaalse rahakoti vahendusel 10

P2P-kaarditehing 11

Sularaha väljavõtmine müügikoha terminalist 12

Sularaha sissemakse müügikoha terminalis 13

Pangaautomaadis algatatud kaardimakse 16

Vastuvõetud tehingute puhul näidatakse vaid kaarditehinguliike „sularaha väljavõtmine

pangaautomaadist“ (1), „kaardimakse müügikohas maksekaardiga“ (7), „kaardimakse

müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel“ (8), „e-kaubanduse kaardimakse

maksekaardiga“ (9), „e-kaubanduse kaardimakse digitaalse rahakoti vahendusel“ (10),

„sularaha väljavõtmine müügikoha terminalist“ (12) ja „pangaautomaadis algatatud

kaardimakse“ (16). Muude vastuvõetud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null).

4) Maksekaardiliik_1

Deebet-sularahakaart 1

Deebet-maksekaart 2

Määratud tagasimaksega krediitkaart 5

Muu krediitkaart 14

Ajutine kaart 16

Määramata 8

Maksekaardiliigi identifikaator võib olla „määramata“ (8) ainult erandjuhtudel.

Mitteelektrooniliselt algatatud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null).

5) Kontaktivaba makse

Jah 1 Ei 2

Identifikaatorit näidatakse tehinguliikide „sularaha väljavõtmine pangaautomaadist“ (1),

„kaardimakse müügikohas maksekaardiga“ (7) ja „kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti

vahendusel“ (8) puhul. Muude tehinguliikide ja mitteelektrooniliselt algatatud maksete puhul

märgitakse identifikaatoriks 0 (null).

6) Lähiväljaside (NFC) makse

Jah 1 Ei 2

Identifikaatorit näidatakse tehinguliikide „sularaha väljavõtmine pangaautomaadist“ (1), „kaardimakse

müügikohas maksekaardiga“ (7) ja „kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel“ (8) puhul.

Muude tehinguliikide ja mitteelektrooniliselt algatatud maksete puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null).

7) Maksekaardiliik_2

Kohalik 1

VISA 11

Mastercard 12

American Express 13 Muu rahvusvaheline 9

Mitteelektrooniliselt algatatud maksete puhul näidatakse siin 0 (null).

8) Maksekaardi väljaandja riik

Siin näidatakse riigikood maksekaardi väljaandja residentsuse järgi. Kui maksekaardi

väljaandja residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX.

9) Vastuvõtva makseteenuse pakkuja riik

Siin näidatakse riigikood vastuvõtva makseteenuse pakkuja residentsuse järgi. Kui vastuvõtva

makseteenuse pakkuja residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX.

10) Kaarditehingu töötlemise süsteem

VISA 1 Mastercard 2

Nets Estonia kaardimaksete süsteem 3

Makseteenuse pakkuja sisene süsteem 4

Muu 5

Siin näidatakse süsteem, milles kaarditehing on töödeldud.

11) Kaarditehingu teostamise riik

Riigikood märgitakse kaarditehingu tegemise kohaks oleva riigi järgi.

Kaardimaksete puhul müügikohas näidatakse riigikood POS-terminali füüsilise asukoha järgi

ja tehingute puhul pangaautomaadis pangaautomaadi füüsilise asukoha järgi.

E-kaubanduse tehingute puhul on tehingu tegemise riigikoodi määramiseks kolm võimalust.

Üldjuhul määratakse riigikood selle riigi järgi, kus asub kaupmehe püsiv tegevuskoht. Kui

kaupmehel ei ole püsivat tegevuskohta, määratakse kood selle riigi alusel, kus on talle

väljastatud kehtiv tegevusluba, ning kui kaupmehel ei ole püsivat tegevuskohta ega

tegevusluba, siis selle riigi alusel, kus toimub kirjavahetus kaupmehe müügitegevusega seotud

maksude maksmise kohta.

Kui tehingu tegmise riiki ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX.

12) Autentimise tugevus

Tugevalt autenditud 1 Tugevalt autentimata (non-SCA) 2

Mitteelektrooniliselt algatatud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null).

13) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud

Väikese väärtusega tehing 1 Usaldusväärne maksesaaja 2

Korduv tehing 3

Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid 5

Tehingu riskianalüüs 6

Kontaktivaba väikese väärtusega makse 7

Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminal 8

Kaupmehe poolt algatatud tehingud 9

Muu 10

Mitteelektrooniliselt algatatud ja tugevalt autenditud tehingute puhul näidatakse siin 0 (null).

14) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid

Pettust ei ole 0 Petturi poolt maksejuhise andmine

Kaotatud või varastatud kaart 1

Kätte saamata kaart 2

Võltsitud kaart 3

Kaardiandmete vargus 4

Muu 5

Petturi poolt maksejuhise muutmine 6

Maksja manipuleerimine kaardimakse tegemiseks 7

Maksja manipuleerimine sularaha väljavõtmiseks 8

Tehinguliikide „sularaha väljavõtmine pangaautomaadist“ (1) ja „sularaha väljavõtmine

müügikoha terminalist“ (12) puhul ei saa kasutada identifikaatoreid „kaardiandmete vargus“

(4), „petturi poolt maksejuhise muutmine“ (6) ja „maksja manipuleerimine kaardimakse

tegemiseks“ (7).

15) Käive

Kaarditehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud maksed arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto debiteerimise

kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.

Käibe korral tuleb lähtuda põhimõttest, et tehingud kajastatakse tehingu toimumise hetkel ehk

tehingu toimumise kuupäeva järgi. Kui maksejuhis jõuab makseteenuse pakkujani pärast

aruande esitamist, kajastatakse tehingu käive aruandeperioodis, millal maksejuhis

makseteenuse pakkujani jõudis.

16) Arv

Kaarditehingute arv näidatakse tükkides.

Kaarditehingute arvu korral tuleb lähtuda põhimõttest, et tehingud kajastatakse tehingu

toimumise hetkel ehk tehingu toimumise kuupäeva järgi. Kui maksejuhis jõuab makseteenuse

pakkujani pärast aruande esitamist, kajastatakse tehing aruandeperioodis, millal maksejuhis

makseteenuse pakkujani jõudis.

17) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik

Aruandev makseteenuse pakkuja 1 Aruandva makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja 2

Muu vastutuse kandja 3

Kui pettusest tulenevat kahjumit ei ole, näidatakse siin 0 (null).

18) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta

Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe

komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab makseteenuse pakkuja,

kes andis teada pettuslikust maksetehingust.

Kui pettusest tulenevat kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null).

Rahandusministri 01.12.2021. a määrus nr 35

„Statistiliste andmete esitamine erinevate

makseviisidega seotud pettuste kohta“

Lisa 4

E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne

1. Aruande valdkond

Aruandes kajastatakse residentsete makseteenuse pakkujate välja antud e-rahaga tehtud

maksetehingud ja nendega seotud pettused ning vastuvõetud e-raha tehingud. E-raha puhul

lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 2 toodud

määratlusest. Kajastamisele kuuluvad nii e-raha kontode kui ka e-raha kaartidega tehtud

tehingud ja nendega seotud pettused.

2. Andmete summeerimise üldnõuded

Ühe reana tuleb kajastada nende e-raha maksetehingute käivete summa, arv ja pettusest tulenev

kahjum vastutava isiku kohta, mille identifikaatorid langevad kokku.

3. Aruanderea struktuur

Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest:

1) Tehingutüüp;

2) Tehinguliik;

3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid;

4) Makseliik_1;

5) Makseliik_2;

6) Riigikood;

7) Autentimise tugevus;

8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud;

9) Käive;

10) Arv;

11) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik;

12) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta.

1) Tehingutüüp

Saadetud tehing 1 Vastuvõetud tehing 2

2) Tehinguliik

Kaugtehing 1 Mittekaugtehing 2

Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null).

3) Pettusliku tehingu algpunkti identifikaatorid

Pettust ei ole 0 Petturi poolt maksejuhise andmine

Kaotatud või varastatud e-raha kaart 1

Kätte saamata e-raha kaart 2

Võltsitud e-raha kaart 3

Kaardiandmete vargus 4

Autoriseerimata e-raha kontotehing 5

Petturi poolt maksejuhise muutmine 6

Maksja manipuleerimine e-raha kaardimakse tegemiseks 7

Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul kasutatakse identifikaatorit „pettust ei ole“ (0).

4) Makseliik_1

Makse kaardiga, millele saab vahetult e-raha laadida 1 Makse e-raha kontolt 2

Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null).

5) Makseliik_2

Kaardi juurdepääsu kasutades 1 P2P mobiilmaksekorraldus 2

Muu mobiilmaksekorraldus (v.a P2P) 3

Muu makse e-raha kontolt 4

Makseliik_2 tuleb näidata vaid makseliigi_1 identifikaatori „maksed e-raha kontolt“ (2) puhul.

Muul juhul ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null).

6) Riigikood

Riigikood märgitakse e-raha maksetehingu teostamise kohaks oleva riigi järgi. Kui tehingu

teostamise kohta ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX.

7) Autentimise tugevus

Tugevalt autenditud 1 Tugevalt autentimata (non-SCA) 2

Tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0 (null).

8) Põhjus, miks pole tugevat autentimist rakendatud

Väikese väärtusega tehing 1 Usaldusväärne maksesaaja 2

Korduv tehing 3

Endale tehtud maksed 4

Äriühingute turvalised makseprotsessid ja protokollid 5

Tehingu riskianalüüs 6

Kontaktivaba väikese väärtusega makse 7

Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminal 8

Kaupmehe poolt algatatud tehing 9

Muu 10

Tugevalt autenditud tehingute ja tehingutüübi „vastuvõetud tehing“ (2) puhul näidatakse siin 0

(null).

9) Käive

E-raha maksetehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas

teostatud e-raha maksetehingud arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto debiteerimise

kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.

10) Arv

E-raha maksetehingute arv näidatakse tükkides.

11) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik

Aruandev makseteenuse pakkuja 1 Aruandva makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja 2

Muu vastutuse kandja 3

Vastuvõetud tehingute puhul ja juhul, kui pettusest tuleneva kahjumit vastutava isiku kohta ei

ole, näidatakse siin 0 (null).

12) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta

Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe

komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab makseteenuse pakkuja,

kes andis teada pettuslikust maksetehingust.

Kahjum esitatakse vaid saadetud tehingute kohta. Vastuvõetud tehingute puhul ja juhul, kui

pettusest tuleneva kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null).

Rahandusministri 01.12.2021. a määrus nr 35

„Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud

pettuste kohta“

Lisa 6

Makse algatamise teenuse pakkuja tehingute ja nendega seotud pettuste aruanne

1. Aruande valdkond

Aruandes kajastatakse makse algatamise teenuse pakkuja algatatud maksetehingud ja nendega

seotud pettused.

2. Andmete summeerimise üldnõuded

Ühe reana tuleb kajastada nende maksetehingute käivete summa ja arv, mille identifikaatorid

langevad kokku.

3. Aruanderea struktuur

Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) Tehingu liik; 2) Tehingu tüüp; 3) Makseviis; 4) Autentimise tugevus; 5) Riigikood; 6) Sihtriigi kood; 7) Käive; 8) Arv; 9) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik; 10) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta.

1) Tehingu liik

Pettust ei ole 1

Pettusega seotud tehing 2

2) Tehingu tüüp

Kaugtehing 1

Mittekaugtehing 2

3) Makseviis

Kreeditkorraldus 1

Muu maksekorraldus 2

4) Autentimise tugevus

Tugevalt autenditud 1

Tugevalt autentimata (non-SCA) 2

5) Riigikood

Riigikood märgitakse makseteenuse pakkuja, kelle juures asuvalt kontolt makse algatatakse,

residentsuse järgi. Kui residentsust ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX.

6) Sihtriigi kood

Riigi kood märgitakse makseteenuse pakkuja, kelle juures saaja konto asub, residentsuse järgi.

Kui residentsust ei ole võimalik identifitseerida, märgitakse riigikoodiks XX.

7) Käive

Maksetehingute käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. Välisvaluutas teostatud

maksetehingud arvutatakse ümber eurodesse kliendi konto krediteerimise kuupäeval kehtinud

Euroopa Keskpanga kursi alusel.

8) Arv

Maksetehingute arv näidatakse tükkides.

9) Pettusest tuleneva kahjumi eest vastutav isik

Aruandev makseteenuse pakkuja 1

Aruandva makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja 2

Muu vastutuse kandja 3

Kui pettusest tulenevat kahjumit ei ole, näidatakse siin 0 (null)

10) Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta

Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta näidatakse eurodes ümardatuna kahe

komakohani. Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta esitab makseteenuse pakkuja, kes

andis teada pettuslikust maksetehingust, ainult pettusliku maksetehingu väärtuse ulatuses.

Kui pettusest tulenevat kahjumit vastutava isiku kohta ei ole, näidatakse siin 0 (null).

Kasutatud mõisted

Rahandusministri 01.12.2021. a määrus nr 35

„Statistiliste andmete esitamine erinevate

makseviisidega seotud pettuste kohta“

Lisa 7

Määruse lisades 1–6 kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses.

1. Residentsuse kohta kasutatud mõisted

1.1. Resident on: 1) Eesti Vabariigi riigiorgan või asutus kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja

kohtuvõim või nende asutus, põhiseaduslik institutsioon), samuti kohalik omavalitsusüksus või

selle asutus;

2) välisriigis asuv Eesti diplomaatiline, konsulaar- või muu ametlik esindus, samuti muu

välisriigis asuv Eesti asutuse või organisatsiooni esindus, mis ei tegele majandus- ja

kommertstegevusega;

3) Eesti Vabariigi seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik või selle asutus;

4) Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või selle esindus (sh piiriülese

teenuse pakkuja);

5) Eesti Vabariigis registreeritud Euroopa ühingute põhikirjaga loodud äriühing (Societas

Europaea, SE), ühistu (Societas Cooperativa Europaea, SCE) või nende esindus;

6) Eesti Vabariigis registreeritud välismaa juriidilise isiku filiaal;

7) Eesti Vabariigis elav Eesti kodanik;

8) Eesti Vabariigis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba või tähtajaline elamisluba

vähemalt üheks aastaks;

9) välisriigis õppiv või ravil viibiv punktis 7 või 8 nimetatud isik, olenemata tema õpingute või

ravi kestusest;

10) välisriigis viibiv punktis 7 või 8 nimetatud isik, kes on laevameeskonna liige või hooaja-

või piiriülene töötaja, olenemata tema välisriigis viibimise kestusest;

11) välisriigis viibiv, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutav Eesti Vabariigi diplomaat,

sõjaväelane, konsulaar- või muu ametliku esinduse töötaja või tema perekonnaliige.

1.2. Mitteresident on iga isik, kes pole hõlmatud mõistega resident.

2. Maksete kohta kasutatud mõisted

2.1. Makse on maksja või saaja algatatud sularaha sisse- või väljamakse ja raha ülekanne,

sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest.

2.2. Riigisisene makse on maksetehing, kus nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka raha saaja

makseteenuse pakkuja asuvad Eesti Vabariigis.

2.3. Piiriülene makse on maksetehing, kus maksja makseteenuse pakkuja või saaja

makseteenuse pakkuja asub väljaspool Eesti Vabariiki.

2.4. Kliendimakse on kliendi algatatud, kliendile laekunud või raha saaja või seadusega

sätestatud kolmanda isiku algatatud makse, välja arvatud deebet- ja kreedit-

raamatupidamiskanne ning sularaha sisse- või väljamakse kliendi enda kontole/kontolt.

2.5. Klient on füüsiline või juriidiline isik (sh aruandva makseteenuse pakkujaga lepingulist

suhet mitte omav isik).

3. Tehingute kohta kasutatud mõisted

3.1. Rahasiire on makseteenus, mille käigus rahalised vahendid edastatakse maksjalt saajale või

tema nimel tegutsevale makseteenuse pakkujale ilma maksja või saaja nimel maksekontot

avamata.

3.2. Kaarditehing on maksekaardi vahendusel tehtud kaardimakse (k.a internetikeskkonnas

maksekaardiga tehtud makse) või sularaha kaarditehing.

3.3. Sularaha kaarditehing on maksekaardi alusel identifitseeritud kliendi poolt sularaha

maksmine kontole või kontolt sularaha väljavõtmine.

4. Makseviiside kohta kasutatud mõisted

4.1. E-kaubandus on kaupade või teenuste müük ettevõtjate, kodumajapidamiste, üksikisikute

või erasektori organisatsioonide vahel, mis toimub elektroonilise tehinguna interneti kaudu või

arvutivõrgu vahendusel (võrguedastus). Mõiste hõlmab ka kaupade ja teenuste tellimist, mis

edastatakse arvutivõrkude kaudu, sõltumata kaupade või teenuste lõplikust kättetoimetamise

viisist.

4.2. P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus on kreedit-tüüpi maksekorraldus, mis on

algatatud mobiilset seadet kasutades (nt mobiilirakenduses) ja kus tehingu mõlemad osapooled

on eraisikud.

4.3. Muu mobiilselt algatatud maksekorraldus (välja arvatud P2P) on kreedit-tüüpi

maksekorraldus, mis on algatatud mobiilset seadet kasutades (nt mobiilirakenduses) ja kus

vähemalt üks tehingu osapooltest ei ole eraisik.

4.4. Maksekorraldus on raha maksja või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda isiku

algatatud korraldus raha maksja ja raha saaja vahelise rahalise kohustuse õiendamiseks.

4.5. Deebet-tüüpi maksekorraldus on maksekorraldus, mille algataja on raha saaja või

seadusega sätestatud kolmas isik.

4.6. Kreedit-tüüpi maksekorraldus on maksekorraldus, mille algataja on raha maksja.

4.7. Otsekorraldus on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2015/2366

makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja

määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 4 punktis 23.

4.8. Püsikorraldus on määratud perioodilisusega korduv kreedit-tüüpi maksekorraldus, mille

algataja on raha maksja.

4.9. Paberil maksekorraldus on maksekorraldus, mille maksja algatab paberkandjal või andes

juhise teenindusleti töötajale algatada kreeditkorraldus või muu manuaalset töötlemist vajav

maksekorraldus.

4.10. Telepanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale spetsiaalse

finantstarkvara abil edastatud maksekorraldus.

4.11. Telefonipanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale telefoni

teel edastatud maksekorraldus.

4.12. Internetipanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale

edastatud internetiteenusel põhinev maksekorraldus, mis ei ole selle määruse raames toodud

välja eraldi makseviisina.

4.13. Pangalingi maksekorraldus on raha maksjalt maksja makseteenuse pakkujale pangalingi

kaudu edastatud maksekorraldus.

4.14 Teise teenusepakkuja juures algatatud makse on määratletud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 15.

4.15. E-arve püsimaksekorraldus on e-arve alusel ja vastavalt maksja sõlmitud e-arve

püsimakse lepingule makseteenuse pakkuja automaatselt algatatud maksekorraldus.

4.16. E-arve maksekorraldus on e-arve alusel maksja poolt algatatud maksekorraldus, kus makse andmed on eeltäidetud e-arve info alusel.

4.17. Pangaautomaadis algatatud maksekorraldus on pangaautomaadis pangakaardiga algatatud

kreedit-tüüpi maksekorraldus (k.a määratud makse maksekorraldus).

5. Kaarditehingute kohta kasutatud mõisted

5.1. Kaardimakse on maksja kontolt saaja kontole maksmiseks tehtud kaarditehing, mis on

algatatud müügiterminalist, pangaautomaadist või internetikeskkonnas.

5.2. Saadetud kaarditehing on aruandva makseteenuse pakkuja väljaantud maksekaardiga

tehtud kaarditehing.

5.3. Vastuvõetud kaarditehing on aruandva makseteenuse pakkuja töödeldud kaarditehing, kus

aruandval makseteenuse pakkujal on leping makse saajaga. Kajastada tuleb ka tehinguid, kus

maksekaartide teenindamise teenuse pakkumiseks kasutatakse vahendajat. Aruandmisele

kuuluvad nii aruandva makseteenuse pakkuja kui ka teiste makseteenusepakkujate välja antud

maksekaartidega tehtud tehingud, mille tulemusena kantakse raha üle makse saajale.

5.4. Kaardimakse müügikohas maksekaardiga on müügiterminalis maksekaardi vahendusel

tehtud kaardimakse.

5.5. Kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel on müügiterminalis digitaalse

rahakoti vahendusel tehtud kaardimakse, mille korral klient kasutab maksmiseks maksekaardi

asemel telefoni, käekella või muud mobiilset seadet.

5.6 E-kaubanduse kaardimakse maksekaardiga on internetikeskkonnas maksekaardi

vahendusel tehtud kaardimakse, mille korral klient sisestab makse tegemiseks vajalikud

kaardiandmed kaupmehe internetikeskkonnas.

5.7. E-kaubanduse kaardimakse digitaalse rahakoti vahendusel on internetikeskkonnas

digitaalse rahakoti vahendusel tehtud kaardimakse.

5.8. P2P-kaarditehing on kaardimakse, mis on algatatud mobiilset seadet kasutades (nt

digitaalse rahakoti vahendusel) ja kus tehingu mõlemad osapooled on eraisikud.

5.9. Kontaktivaba makse on maksetehing, mille teostamiseks on kasutatud maksekaarti või

muud vahendit (nt mobiiltelefon), kus maksja ja kaupmees (ja/või nende seadmed) asuvad ühes

ja samas füüsilises asukohas ja kus kaasaskantava seadme ning müügikoha (POS) vaheline side

toimub kontaktivaba tehnoloogia abil.

5.10. Lähiväljaside (NFC) makse on kontaktivaba maksetehing lähiväljaside (NFC)

tehnoloogiat kasutades (ISO/IEC 18092).

5.11. Pangaautomaadis algatatud kaardimakse on pangaautomaadis maksekaardiga algatatud

kaardimakse.

6. Maksekaartide kohta kasutatud mõisted

6.1. Maksekaart on makseteenuse pakkuja poolt konto omajale või konto omaja määratud

isikule väljastatud kaart kaarditehingute teostamiseks.

6.2. Deebetkaart on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/751

kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 1–5) artikli 2

punktis 33.

6.3. Deebet-sularahakaart on maksekaart, mis on seotud kliendi maksekontoga ja võimaldab

pangaautomaadis teha ainult sularaha kaarditehinguid.

6.4. Deebet-maksekaart on maksekaart, mis on seotud kliendi maksekontoga ja millega

teostatud kaarditehingute eest tagasimaksmise kohustus tekib kohe pärast kaarditehingu

maksenõude laekumist makseteenuse pakkujale.

6.5. Määratud tagasimaksega krediitkaart on kaart, mis võimaldab kaardi valdajal teha oste, mis

arvestatakse lubatud piirides maha kaardi väljastaja juures olevalt kontolt. Kontojääk

arveldatakse tervikuna ettemääratud perioodi lõpus. Kaardi valdajatelt võetakse tavaliselt

aastatasu. Määratud tagasimaksega krediitkaarti eristab krediitfunktsiooniga kaardist

kokkulepe, millega avatakse krediidiliin ja lisatakse kohustus arveldada tekkinud võlg

ettemääratud perioodi lõpus ilma intressimäärata.

6.6. Krediitkaart on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/751 artikli

2 punktis 34. Käesoleva määruse kohaldamisel jäetakse määratud tagasimaksega krediitkaardid

välja.

6.7. E-raha funktsiooniga kaart on kaart, millel saab vahetult hoida e-raha (määratletud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja

tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive

2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267,

10.10.2009, lk 7–17) artikli 2 punktis 2), ja/või kaart, mis võimaldab juurdepääsu e-raha kontol

hoitavale e-rahale ja teha e-raha maksetehinguid.

6.8. E-raha funktsiooniga kaart, mida on laetud vähemalt üks kord, on e-raha funktsiooniga

kaart, mida on laetud vähemalt üks kord ja mida võib seega pidada aktiveerituks. Laadimist

võib tõlgendada e-raha funktsiooni kasutamise tahtena.

6.9. Ajutine või asenduskaart on ajutine sularahakaart, mis väljastatakse kliendile kaotatud või

suletud kaardi asemel.

6.10. Kontaktivaba kaart on kontaktivaba maksefunktsiooniga kaart, mis võimaldab

maksetehingu algatada kontaktivaba eritehnoloogiaga, mille puhul maksetehingu maksja ja

makse saaja (ja/või nende seadmed) on samas füüsilises asukohas.

7. Müügikohtade kohta kasutatud mõisted

7.1. Müügikoht on teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on

võimalik tasuda maksekaardi ja/või mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga ehk

aadressiga kaupade või teenuste müügikohti peetakse erinevateks müügikohtadeks. Igal

müügikohal on unikaalne tunnuskood (liikmenumber).

8. Müügiterminalide kohta kasutatud mõisted

8.1. Müügiterminal on seade, mis võimaldab kaupade ja teenuste eest maksta maksekaardiga. 8.2. POS-terminal on füüsiline seade, mida kasutatakse tehingute tegemisel jaemüügi asukohas

makseteabe vastuvõtmiseks tarbijalt ettevõtjale, tavaliselt elektrooniliselt.

8.3. E-kaubanduse (e-commerce) müügikoht on makselahendus, mis võimaldab kaardimaksete

teostamist internetikaubamajas või e-teenuste pakkumisel internetikeskkonnas.

9. Pettuste kohta kasutatud mõisted

9.1. Autentimine on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366

artikli 4 punktis 29.

9.2. Kliendi tugev autentimine (SCA) on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 30.

9.3. Kliendi tugevalt autentimata tehing (non-SCA) on tehing, mille puhul kohaldatakse kliendi

tugeva autentimise erandit Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse, millega täiendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 regulatiivsete standarditega, mis

käsitlevad kliendi tugevat autentimist ning ühiseid ja turvalisi teabevahetuse avatud standardeid

(EL) 2018/389 (ELT L 69, 13.3.2018) (edaspidi komisjoni delegeeritud määrus) III peatüki

kohaselt, ja tehinguid, mille suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2015/2366 artikli 97 lõiget 1. Siia kuuluvad kaupmehe algatatud tehingud ja muud tehingud,

mille suhtes ei kohaldata kliendi tugevat autentimist.

9.4. Kaugtehing on maksetehing, mis on algatatud interneti teel või seadme kaudu, mida võib

kasutada sidevahendina, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2015/2366 artikli 4 punktis 6.

9.5. Mittekaugtehing on maksetehing, kus maksja ja kaupmees (ja/või nende seadmed) asuvad

ühes ja samas füüsilises asukohas. Mittekaugtehingud on näiteks sularahaautomaadis või

müügiterminalis tehtud tehingud (k.a kontaktivabad tehingud).

9.6. Pettuslik maksetehing hõlmab kõik maksepettuste juhud, millele on viidatud Euroopa

Pangandusjärelevalve suuniste pettuseandmete esitamise kohta vastavalt teise makseteenuste

direktiivi artikli 96 lõikele 6 (EBA/GL/2018/05) (edaspidi EBA suunised) punktis 3.1 toodud

suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.1.

9.7. Petturi poolt maksejuhise andmine on määratletud kui „Maksekäsundi petturipoolne

väljastamine“ EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud

maksetehingud“ punktis 1.6.d.

9.8. Petturi poolt maksejuhise muutmine on määratletud kui „Maksekäsundi petturipoolne

muutmine“ EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud

maksetehingud“ punktis 1.6.c.

9.9. Maksja manipuleerimine on määratletud EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1

„Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.1.b.

9.10. Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta on määratletud kui „Pettuse tõttu tekkinud

kahjum vastutuse kandja kohta“ EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja

pettuslikud maksetehingud“ punktis 1.6.b.

9.11. Väikese väärtusega tehing on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 16.

9.12. Endale tehtud makse on määratletud kui „Kreeditkorraldus samale füüsilisele või

juriidilisele isikule kuuluvate kontode vahel“ komisjoni delegeeritud määruse artiklis 15.

9.13. Usaldusväärsed maksesaajad on määratletud kui „Usaldatavad makse saajad“ komisjoni

delegeeritud määruse artiklis 13.

9.14. Korduv tehing on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 14.

9.15. Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid on määratletud komisjoni

delegeeritud määruse artiklis 17.

9.16. Tehingu riskianalüüs on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 18.

9.17. Kontaktivaba väikese väärtusega makse on määratletud kui „Viipemakse

müügipunktis“ komisjoni delegeeritud määruse artiklis 11.

9.18. Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid on määratletud kui „Personalita

terminalid transpordi- ja parkimistasude maksmiseks“ komisjoni delegeeritud määruse artiklis

9.12.

9.19. Kaupmehe poolt algatatud tehing on ühekordne või korduv makse, mis algatatakse

kaupmehe poolt kokkulepitud kuupäeval maksja nõusolekul. Kliendi ja kaupmehe eelneva

kokkuleppe järgi ei pea klient andma igakordset nõusolekut makse teostamiseks ega seda ise

algatama (nt ajakirjanduse või kaupade igakuised tellimused).

9.20. Kaotatud või varastatud kaart on pettuse liik, mille puhul kasutatakse kaotatud või

varastatud kaardipõhist makseinstrumenti ilma tegeliku või vaikimisi õiguspärase valduseta

kaardi üle.

9.21. Saamata kaart on kaardipõhine makseinstrument, mille kohta maksja väidab, et ta pole

seda kätte saanud, kuigi makseteenuse pakkuja (väljastaja) kinnituse kohaselt on see maksjale

saadetud (mis tahes vormis).

9.22. Võltsitud kaart on muudetud või ebaseaduslikult taastoodetud kaardipõhise

makseinstrumendi kasutamine, k.a magnetriba või reljeeftrüki paljundamine või muutmine.

9.23. Elektrooniliselt algatatud kaarditehing on pangaautomaadis, POS-terminalis või muus

elektroonilist sidet võimaldavas seadmes algatatud kaarditehing.

9.24. Mitteelektrooniliselt algatatud kaarditehing on füüsilises POS-terminalis algatatud

kaarditehing, mis autoriseeritakse käsitsi (imprinterit kasutades) või nn MOTO (mail order,

telephone order) tehing.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Eesti Pank

Finantsinspektsioon

Rahandusministri 1. detsembri

2021. a määruse nr 35

„Statistiliste andmete esitamine

erinevate makseviisidega

seotud pettuste kohta“

muutmise eelnõu arvamuse

andmiseks esitamine

Esitame arvamuse avaldamiseks rahandusministri 1. detsembri 2021. a määruse nr 35

„Statistiliste andmete esitamine erinevate makseviisidega seotud pettuste kohta“ muutmise

eelnõu, mis puudutab statistiliste andmete esitamist erinevate makseviisidega seotud pettuste

kohta.

Eelnõule ootame tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) Eelnõu

2) Seletuskiri

3) Määruse lisad

Meie 01.11.2024 nr 1.1-10.1/4859-1

2

Lisaadressaadid:

InHouse Pay

IPF Digital AS

Monemon AS

Adson AS

Crowdestate AS

Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu

Maksekeskus AS

Meieni OÜ

Modena Payments OÜ

Paywerk AS

TavexWise AS

Ühisarveldused AS

Wallester AS

AS CREDITINFO EESTI

Kambja Hoiu-Laenuühistu

OÜ Krediidiregister

OÜ MyFinancier

Jarmo Lilium 5302 6314

[email protected]