Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Lauri Läänemets

Siseministeerium

[email protected]

Teie 21.10.2024 nr 1-6/3044-1 Meie 01.11.2024 nr 2.3-5/24/2680-2

Arvamus siseministri määruste

täiendamise määruse eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks siseministri määruse

„Siseministri määruste täiendamine seoses Euroopa Liidu infosüsteemide töötlemisega“ eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse migratsioonijärelevalve andmekogu (MIGIS) põhimääruse

§ 11 lõiget 1 punktiga 22, mille järgi on MIGIS-le andmeandjaks Euroopa reisiinfo ja -lubade

süsteem (ETIAS). Eelnõust nähtuvalt on edastatavateks andmeteks muu hulgas ka alaealise

välismaalase puhul tema seadusliku esindaja või muu eestkostja andmed, kuid selgusetuks

jääb, milliseid andmeid nende isikute kohta MIGIS-sse edastatakse. Seletuskirjas on selgitatud,

et andmekategooriad sõnastatakse üldistatumalt võrreldes ETIAS määrusega, kuid sellest ei

muutu tehtava päringu ja selle vastuse sisu. Andmekategooriad on kirjas ETIAS-e määruses

ning MIGIS-e põhimääruse muudatusega ei ole võimalik neid laiendada.

Andmekaitse Inspektsioon ei saa sellise lähenemisega nõustuda. AvTS § 435 lõike 1 järgi

sätestatakse andmekogu põhimääruses muu hulgas ka andmekogusse kogutavate andmete

koosseis. Andmekogusid puudutavas juhendis oleme selgitanud, et kui seaduses ei pea olema

andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu, siis põhimäärus peab sisaldama

ammendavat loetelu antud andmekogusse kogutavatest andmetest. Sealjuures peab loetelust

ka selguma, kelle kohta (s.t andmesubjektide kategooriad) neid andmeid kogutakse. Seega, kui

ETIAS-st saadud andmed salvestatakse MIGIS-sse, siis tuleb MIGIS põhimääruses loetleda

andmed, mida alaealise välismaalase esindaja või muu eestkostja kohta andmekogusse

kogutakse. See, et põhimäärusega ei ole võimalik andmekoosseisu laiendada ei tähenda, et

neid ei oleks võimalik määratleda.

Siinjuures peame vajalikuks märkida, et õigeks ei saa pidada olukorda, kus selleks, et aru

saada, milliseid andmeid andmekogusse kogutakse, peab õigusakti lugeja tutvuma EL

määrusega ja eelnõu seletuskirjaga. EL õigusaktide sõnastus ja ülesehitus on tihti väljakutseks

ka juristidele, rääkimata siis ülejäänud võimalikust õigusakti adressaatide ringist.

Andmekogude kontekstis on inspektsiooni eesmärk alati püüelda selle poole, et andmekogu

reguleerivaid sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada, milliseid

andmeid kogutakse, miks ja kuhu neid kogutakse ning kellega jagatakse.

2. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse piirikontrolli andmekogu põhimäärust. Meil puuduvad

tähelepanekud eelnõus toodud muudatuste osas, kuid kuna käsil on andmekogu põhimääruse

2 (3)

muutmine, siis annab see ühtlasi hea võimaluse muuta ka kehtivat põhimäärust selgemaks ja

konkreetsemaks.

2.1. Kehtiva põhimääruse § 4 järgi peetakse andmekogu ühetasandilise infotehnoloogilise

andmekoguna (lõige 1) ning andmekogu pidamisel kasutatakse automatiseeritud

andmetöötlust ja andmeid säilitatakse digitaalsel kujul (lõige 2).

Selgitame, et kuni 2007. aastani kehtinud andmekogude seaduse § 35 punktis 3 oli

sätestatud kohustus reguleerida registri põhimääruses registri ülesehitus ja registri

pidamise organisatsiooniline struktuur, andmete töötlemise kord eri tasanditel ning

andmete vahetamine ja võrdlemine eri tasandite vahel. Kehtiv AvTS aga andmekogu

tehnilise ülesehituse detailset sätestamist põhimääruses enam ei nõua (AvTS § 435).

Samuti puudub täna vajadus põhimääruses märkida, et andmekogus toimub

automatiseeritud andmetöötlus ja andmeid säilitatakse digitaalsel kujul. Tegemist on

sisutu sättega. Infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ning selle järgi

kujutabki infosüsteem endast digitaalset andmete töötlust. Teeme ettepaneku mõlemad

sätted põhimäärusest eemaldada.

2.2. Kehtiva põhimääruse § 101 lõige 2 loetleb piirikontrolli andmekogusse andmete andjad,

milleks on erinevad andmekogud, kuid põhimääruses puudub teave selle kohta, milliseid

andmeid loetletud andmekogud piirikontrolli andmekogusse edastavad. Erinevates

seletuskirjades on küll osaliselt märgitud, millises ulatuses andmeid teistest

andmekogudest päritakse ja saadakse, kuid tervikuna ei ole võimalik kontrollida, kas

edastatavad andmed on üldse andmekogu eesmärgi täitmiseks vajalikud. EL isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 14 lõike 2 punkti f järgi tuleb andmesubjektile

teatavaks teha muu hulgas ka isikuandmete päritoluallikas, mis tähendab, et põhimääruses

tuleb sätestada ka see, millisest allikast mingid andmed on saadud. Lisaks peab

põhimääruses sätestatud andmekoosseis andma võimaluse hinnata, millised on selle

konkreetse andmekogu unikaalsed põhiandmed ja millised andmed on saadud teistest

andmekogudest.

Seega, kui erinevatest andmekogudest saadud andmed salvestatakse piirikontrolli

andmekogusse, tuleb andmekogu põhimäärust täiendada selliselt, et loetletud on

andmeandjad koos andmekoosseisuga.

2.3. Põhimääruse § 2 lõike 2 järgi kasutatakse andmekogus sisalduvaid andmeid

siseturvalisuse tagamisega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ja

statistilistel eesmärkidel ning vajadusel koos politsei sisemise töökorralduse vajadusteks

peetavate andmekogudega. Sättest nähtuvalt on andmekogu eesmärgiks ka andmete

analüüs statistika eesmärgil, kuid politsei ja piirivalve seaduses toodud volitusnorm sellist

töötlemist andmekogus ette ei näe. Põhimääruses toodud andmekogu eesmärk aga ei tohi

olla laiem, kui seaduses toodud volitusnorm ette näeb.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

3 (3)

[email protected], telefon 627 4144