Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / info@aki.ee / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Senny Pello-Lepik

Advokaadibüroo Concordia

senny.pello@concordia.ee

Teie 11.10.2024 Meie 01.11.2024 nr 2.2-9/24/2594-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie päringu, mis puudutab andmetöötlust sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregistris (STAR).

Sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lg 1 kohaselt on STAR riigi infosüsteemi kuuluv keskne

andmekogu sotsiaalteenuste- ja toetuste ning muu abi osutamise menetlemiseks, sotsiaaltöö

toimingute tegemiseks, lapsendamise ja eestkoste korraldamiseks ja dokumenteerimiseks ning

valdkondliku statistika kogumiseks. Lihtsustatult on STAR avaliku võimu poolt sotsiaalkaitse

tagamise ja korraldamise ülesande täitmisel andmete töötlemiseks ja menetluste läbiviimiseks

mõeldud andmekogu avaliku teabe seaduse mõttes (AvTS § 431 lg 1).

STAR-is töödeldavat teavet saab pidada avalikuks teabeks avaliku teabe seaduse mõttes, kui

teavet, mis on saadud või loodud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites ning millele

juurdepääsu võib seaduses sätestatud korras piirata (AvTS § 3). Avaliku teabe seadus on

üldseadus, mida tuleb teabevaldajal üldjuhul alati kohaldada (v.a erinormi olemasolul) avaliku

teabe avalikustamise ja juurdepääsupiirangute suhtes. Sõltumata asjaolust, millises menetluses ja

kelle poolt sama teavet võidakse veel kasutada1. Seega kui sotsiaalhoolekande seaduses on

erinorm, milles on sätestatud juurdepääsupiirangu eritingimused, kord ja viisid, siis AvTS ei

kohaldu (AvTS § 2 lg 2 p 4). Sellise normi puudumisel kohaldub AvTS.

AvTS § 35 lg 1 sätestab teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alused, mis muuhulgas

hõlmavad era- ja perekonnaelu kaitset, teavet sotsiaalabi ja -teenuste kohta jt piiranguid.

Teabevaldaja ei väljasta teavet, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang ning taotlejal ei ole

piiranguga teabele juurdepääsuõigust (AvTS § 23 lg 1 p 1). Seega, kui ei esine alust

keeldumiseks, tuleb teabevaldajal teabenõue täita teabenõudja soovitud viisil ning kaitstes teavet,

millele teabenõudjal juurdepääs puudub.

Isikuandmeid sisaldavale teabele rakendatakse isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM)

sätestatud korda (AvTS § 39 lg 1). IKÜM võimaldab isikul saada isikuandmed iseenda ning

hooldusõiguse olemasolul oma alaealiste laste kohta. Seejuures ei ole oluline, kas töödeldavad

andmed on nö tavalised või eriliiki isikuandmed (nt terviseandmed IKÜM art 4 p 15 mõttes).

Isikuandmete liigitamine terviseandmeteks kui eriliiki isikuandmeteks tagab IKÜM kohaselt

nende kõrgema kaitsetaseme. Samas tuleb nii tavalisi kui ka eriliiki isikuandmeid töödelda

õiguslikul alusel ja sellega kooskõlas ning järgides isikuandmete töötlemise põhimõtteid2.

Isikuandmete ja isikuandmete töötlemise mõisteid tuleb käsitleda laialt, st isikuandmetena tuleb

1 RKHKo 18.04.2022 asjas 3-20-1265 p 19 2 RKHKo 26.09.2022 asjas 3-20-1449 p 22

2 (2)

käsitleda igasugust teavet, mis puudutab kõnealust isikut3 ning töötlemisena mõista mistahes

isikuandmetega tehtavat toimingut4.

Andmesubjektil on IKÜM artiklist 15 tulenev õigus tutvuda andmete olemasolul tema kohta

kogutud isikuandmetega ja saada selgitusi töötlemise asjaolude kohta. Säte annab

andmesubjektile õiguse nõuda koopiat enda kohta käivatest andmetest. Õigus saada vastutavalt

töötlejalt töödeldavate isikuandmete koopia tähendab, et andmesubjektile antakse kõigi nende

andmete täpne ja arusaadav taasesitus ehk koopia dokumentide väljavõtetest või isegi tervetest

dokumentidest või ka väljavõtetest andmebaasidest. Koopia ei tähenda tingimata dokumenti,

vaid isikuandmeid, mida see sisaldab5. Siiski tuleb silmas pidada, et see õigus ei ole piiramatu.

IKÜM artikkel 15 lõike 4 alusel keeldutakse koopia saamise õigusest selles osas, mis kahjustab

teiste isikute õigusi ja vabadusi6. Sealjuures tuleb arvestada, et isegi ilma konkreetsete

isikuandmeteta, kuid kogumis või kontekstis, võib teave olla teise isiku õigusi ja vabadusi

kahjustav. Andmetöötleja esitab taotletud teabe hiljemalt ühe kuu jooksul andmesubjekti

taotletud viisil, kusjuures keeldumise korral on andmetöötlejal kohustus keeldumist põhjendada.

Andmetöötleja kohustus on leida sobiv viis andmesubjektile tema andmete väljastamiseks

vastavalt taotlusele selliselt, et teisi isikuid kahjustada võiv info oleks kaitstud.

Andmesubjektil on õigus oma isikuandmete parandamisele, kui andmed on ebaõiged või

täiendamisele, kui andmed on eesmärki arvestades mittetäielikud (IKÜM art 16). Andmesubjekt

saab andmete kustutamist nõuda, kui esineb IKÜM artikli 17 lõikes 1 sätestatud alus. Kuid tuleb

arvestada, et vastutav töötleja ei pea andmeid kustutama, kui andmete töötlemine on vajalik

artikli 17 lõikes 3 loetletud eesmärgil, muu hulgas näiteks avalikes huvides oleva ülesande

täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Isikuandmete vastutava töötleja

kohustus on tagada ja ka tõendada, et isikuandmed on õiged ja vajaduse korral ajakohastatud

ning on võetud mõistlikud meetmed, et töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged isikuandmed

viivitamata kustutaks või parandataks7.

IKÜM artikli 23 kohaselt võib seadusandja kindlatel tingimustel liidu või siseriikliku õigusega

piirata IKÜM artiklites 12–22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste

ulatust, niivõrd kui selle sätted vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, kui

selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas

vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada muuhulgas liidu või liikmesriigi üldist avalikku huvi

pakkuvad olulised eesmärgid. Need piirangud peavad vastama IKÜM artiklis 23 sätestatud

nõuetele8. Seega saab andmesubjekti õigusi andmete saamiseks, parandamiseks ja ka

kustutamiseks piirata, kui selline alus tuleneb mõnest eriseadusest.

Kokkuvõtlikult, sõltumata isikuandmete töötlemiseks kasutatavatest vahenditest, on isikul õigus

enda ja hooldusõiguse olemasolul oma alaealiste laste isikuandmete töötlemise õiguspärasuse

kontrollimiseks kasutada IKÜM-is andmesubjektile ette nähtud õigusi, kuid arvesse tuleb võtta

nende õiguste suhtes kehtestatud võimalikke seadusandlikke piiranguid.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel 3 EL Kohtu 04.05.2023 otsus asjas C-487/21 p 23 4 EL Kohtu 24.02.2022 otsus asjas C-175/20 p 35 5 EL Kohtu 04.05.2023 otsus asjas C-487/21 p 29-32 6 Vt ka EL Kohtu 04.05.2023 otsus asjas C-487/21 p 44 7 IKÜM artikkel 5 lõige 1 punkt d ja artikkel 5 lõige 2 8 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 10/2020 isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis23 sätestatud piirangute

kohta p 18