Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

EELNÕU

22.03.2024

Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Lastekaitseseaduse muutmine

Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 7 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktides 5–7“ tekstiosaga „punktides 5 ja 6“;

3) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) hooldusperede leidmine, nende sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamisega

seotud toimingute tegemine;“;

4) paragrahvi 15 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „avalik-õiguslike ja eraõiguslike

juriidiliste isikute“ sõnadega „juriidiliste ja füüsiliste isikute“;

5) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine;“;

6) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) lasteabitelefoni 116 111 pidamine ja selle kaudu või muul viisil lasteabile saabunud teabe

vastuvõtmine, lapse abivajaduse väljaselgitamine ja hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast

eraldamine käesoleva seaduse § 33 alusel;“;

7) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 41 nimetatud lastekaitsetöötajate täienduskoolituse

tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

8) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 4–6“ tekstiosaga „punktides 4 ja 5“;

9) paragrahvi 20 lõikes 4 asendatakse sõna „keelu“ sõnaga „piirangu“;

10) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluses esitatakse põhjendused piirangu

ümberhindamise aluse ja vajaduse kohta ning taotlusele lisatakse isiku suhtes jõustunud

süüdimõistva kohtuotsuse koopia.

(6) Sotsiaalkindlustusamet lahendab taotluse 60 päeva jooksul ning tunnistab isikule kehtiva

lapsega töötamise piirangu kehtetuks, kui kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu ei ole

taotluse esitamise ajal kehtiva õiguse alusel karistatav või kui tegu oleks karistatav käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud süüteona ning isiku karistusandmed on karistusregistrist

kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.

(7) Sotsiaalkindlustusamet edastab otsuse lapsega töötamise piirangu kehtetuks tunnistamise

kohta karistusregistri volitatud töötlejale, kes eemaldab isiku karistusandmed karistusregistri

seaduse § 20 lõike 1 punkti 9 alusel tehtava päringu vastusest.“;

11) paragrahv 271 loetakse §-ks 272 ja seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

„§ 271. Lapsega töötava isiku teade abivajavast lapsest

(1) Alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu õpetaja ja tugispetsialist,

lastehoius töötav lapsehoidja, laste hoolekandeasutuse töötaja, noorsootöötaja ning lapsega

töötav treener, huviringi juhendaja, tervishoiutöötaja, politseiametnik ja ohvriabitöötaja teatab

töös või kutsetegevuses märgatud abivajavast lapsest käesoleva seaduse § 27 kohaselt,

edastades vähimas vajalikus ulatuses temale teadaolevad käesoleva seaduse § 342 lõigetes 3 ja

4 nimetatud andmed. Teatamiskohustuse võib täita ka asutuses selleks määratud kontaktisiku

kaudu.

(2) Lastekaitsetöötaja võib avaldada käesoleva paragrahvi alusel abivajavast lapsest teatanud

isikule teavet juhtumimenetluse alustamise kohta, kui see on vajalik lapse heaolu

toetamiseks.“;

12) paragrahvi 272 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus

abivajava lapse väljaselgitamise eesmärgil töödelda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris

järgmiste laste andmeid:

1) lapsed, kelle puhul on Sotsiaalkindlustusametile esitatud puude raskusastme tuvastamise

taotlus või kelle kohta on Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel

edastatud andmed puude raskusastme tuvastamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

kohaselt;

2) lapsed, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 26 lõike 2 alusel sätestatud

terviseseisundist tingitud püsiv toevajadus, mille kohta on kantud andmed tervise infosüsteemi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul töötleb kohaliku omavalitsuse

üksus järgmisi isikuandmeid:

1) lapse üldandmed;

2) info puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise kohta;

3) info harvikhaigusega lapsele puudega lapse sotsiaaltoetuse määramise kohta;

4) puude raskusastme tuvastamise korral puude raskusaste, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle;

5) vanema või eestkostja nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed;

6) vanema või eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht;

7) lapse surmakuupäev.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul töötleb kohaliku omavalitsuse

üksus järgmisi isikuandmeid:

1) lapse üldandmed;

2) vanema või eestkostja nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed;

3) vanema või eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht;

4) lapse surmakuupäev.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab vanema või eestkostja nõusolekul käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud lapse kohta andmed Sotsiaalkindlustusametile puude

raskusastme tuvastamiseks.“;

13) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse resolutiivosa edastatakse ka

teenuseosutajale või muule isikule, kelle juurde perekonnast eraldatud laps ajutiselt

paigutatakse.“;

14) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Isik ja asutus, kellel on hädaohus oleva lapse olukorra ja abivajaduse hindamiseks või

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet ja andmeid, vastab

viivitamata lastekaitsetöötaja nõudele asjakohase teabe ja andmete saamiseks.“;

15) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:

„81. peatükk

Isikuandmete töötlemine lapse õiguste ja heaolu tagamiseks

§ 342. Isikuandmete töötlemine kohaliku omavalitsuse üksuses ja

Sotsiaalkindlustusametis

(1) Kohaliku omavalitsuse üksusel on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 3 nimetatud

ülesande täitmiseks õigus töödelda lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse

pereliikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, samuti lapse sotsiaalsesse

võrgustikku kuuluva isiku isikuandmeid, mis on vajalikud lapse abivajaduse hindamiseks ja

sobiva abi osutamiseks. Isikuandmeid töödeldakse menetluse eesmärgi saavutamiseks

vajalikul määral ja viisil, lähtudes esmajoones lapse huvidest.

(2) Lapse pereliikmeteks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse lapse õdesid ja

vendi, poolõdesid ja poolvendi, vanavanemaid ning muid lapsega ajutiselt või püsivalt koos

elavaid isikuid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töödeldavad lapse isikuandmed on:

1) üldandmed;

2) andmed lapse perekonna ja leibkonna koosseisu, suhete ja sotsiaalse võrgustiku kohta;

3) andmed lapse elutingimuste ning majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku kohta;

4) terviseandmed, mis annavad teavet lapse võimaliku abivajaduse kohta, eelkõige lapse

arengu, terviseseisundi ja -käitumise, traumade ja vigastuste, lapsele määratud ravi ja selle

järgimise ning ambulatoorsetel vastuvõttudel käimise andmed;

5) andmed lapsele osutatavate sotsiaal-, tervishoiu- ja ohvriabiteenuste kohta koos teenuse liigi,

kestuse ja teenuseosutaja isikuga;

6) andmed hariduse omandamise, õpikeskkonnas toimetuleku, hariduslike erivajaduste ja

tugiteenuste saamise kohta;

7) huvihariduses ja -tegevuses osalemise andmed;

8) puude raskusaste, liik, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle;

9) andmed töövõime ja tööga hõivatuse kohta;

10) andmed lapse ennast või teisi kahjustava käitumise kohta;

11) karistusregistrisse kantud karistusandmed;

12) lapse suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse andmed koos selle esemeks oleva

süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning lapse suhtes kohaldatud tõkendi, karistuse,

mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmed;

13) andmed lapse suhtes toime pandud või lapsega seotud vägivallajuhtumi kohta koos

vägivalla liigi, toimepanemise aja ja asjaoludega ning lapse osalemise viisiga, samuti andmed

juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise ja lapse menetlusseisundi kohta;

14) andmed lapse kinnipidamise ja hädaohus oleva lapse ohututesse tingimustesse toimetamise

kohta seaduses sätestatud korrakaitseorgani poolt koos korrakaitseseaduse § 46 lõike 6 kohaselt

dokumenteeritud andmetega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töödeldavad lapsevanema ja last kasvatava isiku

isikuandmed on:

1) üldandmed;

2) andmed vanemluse, hooldusõiguse ja eestkoste kohta;

3) andmed majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku kohta;

4) vanemlike oskuste hindamiseks vajalikud andmed;

5) sotsiaal- või tervishoiutöötaja tehtud koduvisiidil kogutud andmed lapsevanema seisundi,

toimetuleku ja toetusvajaduse kohta;

6) terviseandmed, mis annavad teavet lapse heaolu ohustamise ja isiku vanemliku suutlikkuse

kohta, eelkõige isiku terviseseisundi ja -käitumise, raseduse, traumade ja vigastuste, isikule

määratud ravi ja selle järgimise andmed;

7) andmed isikule osutatavate isiku toimetulekut või vanemlikku suutlikkust toetavate sotsiaal-

, tervishoiu- ja ohvriabiteenuste kohta koos teenuse liigi, kestuse ja vajaduse korral

teenuseosutaja isikuga;

8) andmed hariduse omandamise kohta;

9) puude raskusaste, liik, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle;

10) andmed töövõime ja tööga hõivatuse kohta;

11) andmed isikut ennast või lapse heaolu kahjustava käitumise kohta;

12) karistusregistrisse kantud karistusandmed;

13) isiku suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse andmed koos selle esemeks oleva

süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning isiku suhtes kohaldatud tõkendi, karistuse,

mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmed;

14) andmed isiku suhtes toime pandud vägivallajuhtumi kohta koos vägivalla liigi ja

toimepanemise ajaga ning juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töödeldavad lapse pereliikme isikuandmed on:

1) üldandmed;

2) andmed vanemluse ja eestkoste kohta;

3) andmed isiku terviseseisundi ja -käitumise ning isikule määratud ravi ja selle järgimise kohta

ulatuses, milles tema terviseseisund ja -käitumine võib mõjutada lapse heaolu;

4) andmed isikule tema toimetuleku toetamiseks osutatavate sotsiaal-, tervishoiu- ja

ohvriabiteenuste kohta koos teenuse liigi, kestuse ja vajaduse korral teenuseosutaja isikuga

ulatuses, milles isiku toimetulek võib mõjutada lapse heaolu;

5) andmed hariduse omandamise ja tööga hõivatuse kohta;

6) puude raskusaste, liik, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle, kui isiku puue võib mõjutada lapse

heaolu;

7) karistusregistrisse kantud karistusandmed, kui isiku karistatus võib mõjutada lapse heaolu;

8) isiku suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse andmed koos selle esemeks oleva

süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning isiku suhtes kohaldatud tõkendi, karistuse,

mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmed, kui isiku arvatav tegu või tema suhtes

kohaldatud meede võib mõjutada lapse heaolu;

9) andmed isiku suhtes toime pandud vägivallajuhtumi kohta koos vägivalla liigi ja

toimepanemise ajaga ning juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise kohta, kui

juhtum võib mõjutada lapse heaolu.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud lapse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluva

isiku töödeldavad isikuandmed on:

1) üldandmed;

2) seos ja suhted lapsega.

(7) Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud

isikuandmeid käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktides 2–4 ja lõike 3 punktides 6–7 nimetatud

ülesannete täitmiseks.

(8) Kohaliku omavalitsuse üksus ja käesoleva seaduse §-des 291 ja 33 sätestatud juhtudel

Sotsiaalkindlustusamet võib lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks kaasata

selle lapsega töötavaid isikuid ning teisi asjaomaseid spetsialiste ja asutusi. Eelviidatud

eesmärkide täitmiseks on ka menetlusse kaasatud osapooltel õigus töödelda käesoleva

paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud andmeid.

§ 343. Konfidentsiaalsuskohustus

Käesoleva seaduse § 342 lõike 8 alusel infot saanud isikud peavad hoidma konfidentsiaalsena

neile lastekaitsejuhtumi menetlemise käigus teatavaks saanud isikuandmeid, kui seaduses või

kokkuleppel asjaomase isikuga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 344. Terviseandmete töötlemine

Kohaliku omavalitsuse üksusel ja Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada tervishoiuteenuse

osutajalt lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse pereliikme terviseandmeid

käesoleva seaduse § 342 lõike 3 punktides 4 ja 5, lõike 4 punktides 5–7 ja lõike 5 punktides 3

ja 4 määratud ulatuses lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.

§ 345. Lasteabitelefonile tehtud kõnede salvestamine ning salvestiste säilitamine ja

väljastamine

(1) Lasteabitelefonile tehtud kõned salvestatakse lapse abivajaduse väljaselgitamiseks ja abi

paremaks osutamiseks, salvestise kasutamiseks tõendina süüteomenetluses ja nõustamise

kvaliteedi tagamiseks.

(2) Sotsiaalkindlustusamet väljastab kõne salvestise Politsei- ja Piirivalveametile,

prokuratuurile või kohtule nende nõudmise korral.

(3) Kõne salvestist säilitatakse digitaalsel andmekandjal kuus kuud salvestamise kuupäevast

arvates. Nimetatud tähtaja möödumisel salvestis kustutatakse.“;

16) paragrahvi 38 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.“;

17) seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

„§ 401. Haldusjärelevalve meetmed

Sotsiaalkindlustusametil on haldusjärelevalve teostamisel õigus:

1) külastada lasteasutust, vajaduse korral ka ette teatamata, et kontrollida käesolevas seaduses

ja selle alusel lasteasutuse tegevusele kehtestatud nõuete täitmist;

2) küsitleda lasteasutuses teenuse saamise eesmärgil viibivaid lapsi ja nende seaduslikke

esindajaid;

3) teavitada avalikkust ja vanemaid lasteasutuses tuvastatud rikkumistest;

4) rakendada muid Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud haldusjärelevalve meetmeid.“.

§ 2. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 20 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud juhul kuvatakse päringu vastusena, kas

isiku kohta on või ei ole kehtivaid või arhiveeritud karistusandmeid. Vastuses ei kajastata

sellise isiku karistusandmeid, kelle kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud lastekaitseseaduse

§ 20 lõikes 6 nimetatud lapsega töötamise piirangu ümberhindamise otsuse.“.

§ 3. Psühhiaatrilise abi seaduse muutmine

Psühhiaatrilise abi seaduse § 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Psüühilist seisundit, ravi ja diagnoosi puudutav teave on isiku eraelu saladus ja seda on

lubatud edastada väljapoole raviprotsessi ainult isiku enda või tema seadusliku esindaja

kirjalikul nõusolekul, samuti uurimisasutuse, politsei, prokuratuuri, kriminaalhooldusosakonna

või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse alusel loodud narkomaaniaravi andmekogule esitamiseks ning

Terviseameti ja Tervisekassa nõudel neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Teavet on

lubatud edastada isiku elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja isiku lähedastele ulatuses,

milles see on vajalik neile isikutele seisukoha või kaebuse esitamiseks isiku kinnisesse asutusse

paigutamise menetluses. Teavet lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta on lubatud

edastada ka kohaliku omavalitsuse üksusele ja Sotsiaalkindlustusametile lastekaitseseaduse §

342 lõike 3 punktides 4 ja 5 ning lõike 4 punktides 6 ja 7 sätestatud ulatuses lapse abivajaduse

hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.“.

§ 4. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust täiendatakse §-ga 26 järgmises sõnastuses:

„§ 26. Terviseseisundist tingitud püsiva toevajaduse puhul puude raskusastme

tuvastamine

(1) Kui lapsel on terviseseisundist tingitud püsiv toevajadus, mille kohta on kantud andmed

tervise infosüsteemi, ja kohaliku omavalitsuse üksus on edastanud lapse kohta andmed

Sotsiaalkindlustusametile puude raskusastme tuvastamiseks, algatab Sotsiaalkindlustusamet

puude raskusastme tuvastamise.

(2) Terviseseisundist tingitud püsiva toevajadust põhjustavate seisundite loetelu kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.

§ 5. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 456 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Hoolduspere peab pärast lapse perre asendushooldusele paigutamist kasutama käesoleva

seaduse § 1306 lõike 3 alusel sätestatud kohanemistoe teenust.“;

2) paragrahvi 459 lõiget 4 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) aitab kaasa hooldusperede leidmisele, tehes selleks koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja

teiste asutuste ja isikutega;

8) annab hooldus- ja eestkosteperele enne lapse perre asendushooldusele paigutamist või

eestkoste määramisel infot perepõhise asendushoolduse tugiteenuste kohta.“;

3) paragrahvi 1302 lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

4) seaduse 3. peatükki täiendatakse 72. jaoga järgmises sõnastuses:

„72. jagu

Perepõhise asendushoolduse tugiteenused

§ 1306. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eesmärk, loetelu ja korraldus

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenused on hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja

lapse lapsendaja perekonna täiskasvanud liikmetele osutatavad nõustamisteenused.

(2) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eesmärk on valmistada ette lapse tulekut

perekonda, aidata kaasa lapse kohanemisele uues peres ning toetada perede psühhosotsiaalset

heaolu ja toimetulekut.

(3) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu ja täpsemad nõuded teenustele kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste pakkumist korraldab Sotsiaalkindlustusamet.

§ 1307. Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavale isikule

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutav isik peab vastama järgmistele

üldnõuetele:

1) tal on perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamiseks vajalikud isikuomadused;

2) ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;

3) tal on vajalik erialane ettevalmistus nõustamisteenuste osutamiseks.

(2) Täpsemad nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute

erialasele ettevalmistusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavuse käesolevas seaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele otsustab Sotsiaalkindlustusamet välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 1308. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste rahastamine

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid rahastatakse riigieelarvest.

(2) Riigieelarve vahenditest kaetavate perepõhise asendushoolduse tugiteenuste mahu ja

maksumuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 1309. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse

ülevõtmine

(1) Sotsiaalkindlustusamet võtab hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja lapse lapsendaja

perekonna täiskasvanud pereliikmelt perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu

maksmise kohustuse üle käesoleva seaduse § 1308 lõike 2 alusel sätestatud mahus ja

maksumuses, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) pere ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja on kokku leppinud käesoleva

seaduse § 1306 lõike 3 alusel sätestatud teenuste osutamises;

2) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja ja Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud

käesoleva seaduse §-s 13010 nimetatud lepingu.

(2) Käesoleva seaduse § 1306 lõike 3 alusel sätestatud peretoe teenuse eest võetakse tasu

maksmise kohustus üle juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on hinnanud pere

teenusevajaduse.

(3) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemiseks pöördub käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud isik perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja poole.

(4) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 13010. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping

(1) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping on kokkulepe, milles Sotsiaalkindlustusamet

ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja lepivad kokku õigustatud isikult tasu

maksmise kohustuse ülevõtmise korras ja tingimustes.

(2) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu teenuseosutajaga, kellel on valmisolek pakkuda

kõiki käesoleva seaduse § 1306 lõike 3 alusel sätestatud perepõhise asendushoolduse

tugiteenuseid ja kellega lepingulises suhtes olevad teenust vahetult osutavad isikud vastavad

käesoleva seaduse §-s 1307 sätestatud nõuetele.

(3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib enne lepingu sõlmimist perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutaja maksuvõla puudumist. Kui ilmneb, et teenuseosutajal on maksuvõlg, võib

Sotsiaalkindlustusamet jätta lepingu sõlmimata.

(4) Sotsiaalkindlustusamet ei sõlmi lepingut perepõhise asendushoolduse tugiteenuste

osutajaga, kes on rikkunud eelnevalt sõlmitud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingut

nii, et rikkumise tulemusena on leping üles öeldud, hüvitatud kahju või nõutud leppetrahvi.

Lepingu võib sõlmida, kui tugiteenuste osutaja esitab tõendi selle kohta, et ta on võtnud

meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks ja nimetatud rikkumisest on möödas rohkem kui

kolm aastat, leppetrahvi ei kohaldatud maksimummääras või kahju ei olnud suur.

(5) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu kuni kolmeaastase tähtajaga, kuid vähemalt üheks

aastaks.

§ 13011. Teenuseosutaja kohustused

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja on kohustatud:

1) tagama perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamise vastavalt käesolevas jaos

sätestatud nõuetele;

2) tagama perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute vastavuse

käesoleva seaduse §-s 1307 sätestatud nõuetele;

3) aitama kaasa uute hooldusperede leidmisele, tehes koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja

kohaliku omavalitsuse üksuste ning teiste asutuste ja isikutega;

4) tegema teenuse osutamisel koostööd lapse ja pere elukohajärgse kohaliku omavalitsuse

üksusega ning teiste asutuste ja isikutega, kui see on pere toetamiseks vajalik.“;

5) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei

tööta ega ole Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud;“;

6) paragrahvi 1421 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „sotsiaalhoolekande seaduses“

sõnadega „ja lastekaitseseaduses“;

7) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastuses:

„(53) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja kannab sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistrisse hiljemalt teenuse osutamise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks

perepõhise asendushoolduse tugiteenust saanud isikute, teenuse osutamise ja rahastamise

andmed.“;

8) paragrahvi 1451 lõikes 33 asendatakse tekstiosa „§ 271 lõikes 2“ tekstiosaga „§ 272 lõigetes

2 ja 3“;

9) seadust täiendatakse §-ga 1581 järgmises sõnastuses:

„§ 1581. Haldusjärelevalve meetmed

Sotsiaalkindlustusametil on haldusjärelevalve teostamisel õigus:

1) külastada hoolekandeasutust, vajaduse korral ka ette teatamata, et kontrollida käesolevas

seaduses ja selle alusel hoolekandeasutuse tegevusele kehtestatud nõuete täitmist;

2) küsitleda hoolekandeasutuses teenuse saamise eesmärgil viibivaid isikuid ja nende lähedasi;

3) teavitada avalikkust ja hoolekandeasutuses viibivate isikute lähedasi asutuses tuvastatud

rikkumistest;

4) rakendada muid Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud haldusjärelevalve meetmeid.“;

10) paragrahv 159 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 11 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 5 punktid 1, 2 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 5 punkt 7 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024. a.

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium

Meie 22.03.2024 nr 1.2-2/30-1

Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastus eelnõule anda hiljemalt 05.04.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, 10 lk; 2. Seaduse eelnõu seletuskiri, 66 lk; 3. Seletuskirja lisa 1 (rakendusaktide kavandid), 5 lk; 4. Seletuskirja lisa 2 (kooskõlastustabel), 68 lk . Helen Jõks 5913 6865 [email protected]

Seletuskirja lisa 1

Rakendusaktide kavandid

KAVAND 1

MINISTRI MÄÄRUS

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu, nõuded teenustele ja teenust vahetult

osutavate isikute erialasele ettevalmistusele, tugiteenuste maht ja maksumus ning

teenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1306 lõike 3, § 1307 lõike 2, § 1308 lõike 2

ja § 1309 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega sätestatakse:

1) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu ja nõuded teenuste sisule;

2) nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute erialasele

ettevalmistusele;

3) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus;

4) tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ja kord.

§ 2. Perepõhise asendushoolduse tugiteenused

(1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenused on:

1) kohanemistoe teenus;

2) peretoe teenus;

3) psühholoogilise nõustamise teenus;

4) mentorlus;

5) tugigrupp.

(2) Kohanemistoe teenus on lapse ja hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja lapse

lapsendaja perekonna (edaspidi pere) lapsega kohanemiseks, suhete loomiseks ning stabiilse

elurütmi saavutamiseks mõeldud nõustamisteenus. Kohanemistoe teenust osutatakse iga uue

lapse lisandumisel peresse.

(3) Peretoeteenus on vajaduspõhine nõustamisteenus, mille eesmärk on aidata kaasa lapse

kasvatamisega seotud küsimuste lahendamisele ning mida osutatakse peredele kohaliku

omavalitsuse suunamise alusel.

(4) Psühholoogilise nõustamise teenus on ühe või mitme pere täiskasvanud pereliikme

toetamine käitumise, mõtlemise, emotsioonide ja vaimse tervisega seotud küsimustes,

sealhulgas probleemide olemuse väljaselgitamine, pere ressursside leidmine, psühholoogilise

abi kavandamine ja vajadusel erialaspetsialistide konsultatsioonile suunamine või teraapia

soovitamine.

(5) Mentorlus on nõustaja isiklikust kogemusest ja kompetentsidest tulenev perede

nõustamine, mille eesmärgiks on perele emotsionaalse-, sotsiaalse- või praktilise toe

pakkumine.

(6) Tugigrupp on tõendus- või teaduspõhisel lähenemisel põhinev perede regulaarne

kohtumine, mille eesmärgiks on aidata peredel leida võimalusi lastega seotud suhte-, kasvatus-

ja kooliküsimuste lahendamiseks ning pere toimetuleku tõstmiseks.

§ 3. Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute

erialasele ettevalmistusele

(1) Peretoe ja kohanemistoe teenust vahetult osutavate erialane ettevalmistus peab vastama

järgmistele tingimustele:

1) kõrgharidus sotsiaaltöös, sotsiaalpedagoogikas, kasvatusteadustes või psühholoogias ja

vähemalt 1-aastane töökogemus hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperedega;

2) kõrgharidus mõnes muus valdkonnas ja vähemalt 3-aastane töökogemus hooldus-,

eestkoste- või lapsendajaperedega;

(2) Psühholoogilist nõustamist vahetult osutav isikul peab olema magistrikraad psühholoogias

ja varasem nõustamiskogemus asendushoolduse valdkonnas.

(3) Mentorlust vahetult osutaval isikul peab olema vähemalt 2-aastane kogemus hooldus-,

eestkoste- või lapsendajapere vanemana ja vähemalt 2-aastane nõustamiskogemus.

(4) Tugigrupi läbiviijal peab olema kõrgharidus ning vähemalt 1-aastane grupinõustamise või

varasem tugigruppide läbiviimise kogemus.

(5) Lisaks erialasele ettevalmistusele peavad kohanemis- ja peretoeteenuse osutajad omama

teadmisi riiklikust lastekaitse korraldusest.

§ 4. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja hind

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus on sätestatud määruse lisas.

§ 5. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

…

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

KAVAND 2

MINISTRI MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 03.02.2016. a määruse nr 8

„Lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse lastekaitseseaduse § 14 lõike 2 alusel.

Sotsiaalkaitseministri 3. veebruari 2016. a määruses nr 8 „Lastekaitsetöötajate

täienduskoolituse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) preambulis asendatakse tekstiosa „§ 14 lõike 2 alusel“ tekstiosaga „§ 15 lõike 31 alusel“;

2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koolitust korraldab lastekaitseseaduse § 15 lõike 3 punkti 41 alusel Sotsiaalkindlustusamet

(edaspidi koolitusasutus).“.

KAVAND 3

MINISTRI MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 27.12.2017. a määruse nr 72

„Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel.

Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruses nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 1 saatelause sõnastatakse järgmiselt:

„Registrisse kantakse lähtuvalt osutatava abi eesmärgist järgmised andmed registri vastutava

töötleja või § 5 lõike 2 punktides 2–3 nimetatud volitatud töötleja poole abi saamiseks

pöördunud isiku kohta või isiku kohta, kellele on abi osutatud:“;

2) paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) lastekaitseseaduse § 342 lõikes 1 nimetatud isikute andmed;“.

KAVAND 4

MINISTRI MÄÄRUS

Terviseseisundist tingitud püsiva toevajadusega seisundite loetelu

Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 26 lõike 2 alusel.

Terviseseisundist tingitud püsiva toevajadusega seisundid lapsel on järgmised:

1) vaimne alaareng (RHK F70-F79);

2) mõlema silma pimedus (RHK H54.0);

3) harvikhaigus (RHK E70, E84);

4) vähidiagnoos (RHK C80);

5) tserebraalparalüüs (RHK G80-G83).

Seletuskirja lisa 2

Kooskõlastustabel

Kooskõlastaja/arvamuse

avaldaja

Märkus/ettepanek Sotsiaalministeeriumi seisukoht

1. Rahandusministeerium Rahandusministeerium kooskõlastab lastekaitseseaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmise märkusega.

Eelnõu § 4 punktiga 3 lisatakse sotsiaalhoolekande seadusesse

(SHS) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste regulatsioon (§-

d 140³-140⁸). Lisatavate sätete kohaselt võtab riik teenuse

osutamise lepingutes üle tasu maksmise kohustuse ehk teenuse

tellijaks on pered, aga tasu maksab riik määrusega kehtestatud

hinnakirja järgi ja vastavalt teenuse osutajaga sõlmitud tasu

ülevõtmise lepingule.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL

riigihangete kohta põhjenduspunktis 114 on seoses sotsiaal- ja

eriteenuste hankimisega märgitud: „Liikmesriikidel ja

ametiasutustel on vabadus valida, kas osutada neid teenuseid

(nn isikutele osutatavad teenused – teatavad sotsiaal-,

tervishoiu ja haridusteenused) ise või korraldada

sotsiaalteenuseid viisil, mis ei näe ette hankelepingute

sõlmimist, näiteks neid teenuseid lihtsalt rahastades või andes

ilma piirangute või kvootideta litsentsid või load kõigile

ettevõtjatele, kes vastavad avaliku sektori hankija poolt varem

kindlaks määratud tingimustele, eeldusel et selline süsteem

Arvestatud. Eelnõu sõnastust on

muudetud.

tagab piisava avalikustamise ning vastab läbipaistvuse ja

mittediskrimineerimise põhimõtetele.“

Direktiivi põhjenduspunkti 4 kohaselt: „Siinkohal on oluline

silmas pidada, et tavaliselt ei kuulugi riigihangete eeskirjade

kohaldamisalasse mõne tegevuse pelk rahastamine, eelkõige

toetuste kaudu, mis on tihti seotud kohustusega hüvitada saadud

summad, kui neid ei kasutata eesmärgipäraselt. Sarnaselt

sellele ei tuleks käsitada hankena, vaid lihtsalt loa andmise

süsteemina (nt loa andmine ravimite või raviteenuste puhul),

olukordi, mille puhul kõikidel teatavaid tingimusi täitvatel

ettevõtjatel on õigus täita teatavat ülesannet, ilma et oleks

toimunud mingit valikumenetlust, näiteks tarbijate võimalus

valida või teenuskupongide süsteemid.“

Selleks, et tegemist oleks teenuse rahastamisega viidatud

direktiivi tähenduses, tuleb jälgida, et kõik, kes soovivad teenust

osutada ja kes vastavad seaduses ja määruses sätestatud (st

eelnevalt määratud) tingimustele, peavad saama lepingut

sõlmida ja täita, ilma, et oleks toimunud valikumenetlust hankija

poolt ehk küsimus on selles, kas eelnõuga antakse piirangute või

kvootideta load kõigile, kes vastavad määratud tingimustele,

eeldusel et on järgitud avalikustamise ning läbipaistvuse ja

mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Eelnõuga lisatav SHS § 140⁷ näeb ette, et

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) sõlmib teenuse osutajaga tasu

maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu, milles pooled lepivad

kokku mh teenuste osutamise tingimustes. Kuna pole selge,

millistes tingimustes pooled veel lisaks kokku lepivad, mingeid

täiendavaid tingimusi aga igal üksikul juhul kehtestada ei

tohiks, ei pruugi SKA olla pelgalt rahastaja või tasutud

summade hüvitaja eespool viidatud põhjenduspunkti 4

tähenduses.

Eelnevast tulenevalt ja vältimaks riski, et tehingu võib lugeda

siiski teenuse tellimise lepinguks riigihangete seaduse

tähenduses, teeme ettepaneku kas: 1) jätta eelnõukohasest SHS

§ 140⁷ lõikest 1 välja tingimus, et SKA lepib teenuse ostajaga

kokku ka teenuse osutamise tingimustes; või 2) näha ette selline

regulatsioon, et teenuse osutajaks oleks võimalik saada

läbipaistva menetluse tulemusena ja nii, et kedagi

diskrimineerita. Näiteks sätestades ministri määrusega teenuse

osutajate nimekirja saamise ja avalikustamise nõuded ning

lepingu tüüptingimused (mille jaoks tuleb kehtestada ka vastav

volitusnorm seaduses). Kui on tagatud piisav läbipaistvus, siis

on võimalik tõendada, kas on järgitud ka võrdse kohtlemise

põhimõtet.

2. Justiitsministeerium Märgime, et eelnõuga plaanitud muudatused on kaua oodatud ja

loodame, et need ka praktikas rakenduvad. Justiitsministeerium

kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.

1. Eelnõu § 1 p 9 – kõnealuse sättega täiendatakse LasteKS §

20 lõigetega 5–7, millega nähakse ette võimalus hinnata ümber

lastega töötamise keeld ning kuidas toimub sellekohase taotluse

lahendamine. Leiame, et toodud muudatuse praktiliseks

rakendamiseks on vajalik lisaks LasteKS-ile täiendada ka

karistusregistri seadust (KarRS).

Tehnilise parandusena täpsustame, et lastega töötamise keeld ei

ole keeld või lisakaristus karistusseadustiku mõttes.

Karistusregistris kajastatakse vaid kohtu poolt lisakaristusena

määratud keeldusid (ettevõtlus, mootorsõiduki juhtimine,

riigisaladus, loomapidamine jne). Lastega töötamise piirangu

ehk LasteKS-is sätestatud töötamise keelu näol on tegemist

Arvestatud. Täname täpsustuste ja

ettepaneku eest. Lisasime eelnõusse

karistusregistri seaduse § 20 lõike 21

muudatuse väljapakutud sõnastuses

(eelnõu § 2).

töötamise piiranguga, st et teatud tegevustega ei või tegeleda

isik, keda on teatud §-de komplekti eest karistatud.

Karistusregister on üksnes vahend selle piirangu

kontrollimiseks. Täpsustame, et päringut ei esitata selle kohta,

kas isiku puhul on kehtiv keeld või mitte. Päring esitatakse selle

kohta, kas isikul on teatud paragrahvide eest karistus ning sellest

omakorda järeldatakse, kas isiku suhtes kehtib vastav piirang

või mitte. Vastus kuvatakse „jah/ei“ vastusena. Juhul kui

registris on infot isiku karistatuse kohta teistes liikmesriikides,

teavitatakse päringu tegijat vajadusest teha täiendavaid tegevusi

töötamise piirangu olemasolu väljaselgitamisel. Samuti ei ole

päringusse kaasatud isiku võimalikud karistused kolmandates

riikides.

Registris töödeldakse andmeid vaid karistusregistri seaduses

sätestatud korras. Mistõttu selleks, et registripidajal oleks

Sotsiaalkindustusameti (SKA) ümberhindamise otsuste põhjal

võimalik registrisse kantud karistatud isikuid mitte vastavasse

päringusse kaasata, on vajalik isiku kohta tehtud SKA

ümberhindamise otsuse andmed registrisse kanda, et neid

edaspidi automaatse päringu tegemisel arvesse võtta ning isik

päringust eemaldada. Sellest tulenevalt on Justiitsministeeriumi

hinnangul vajalik muuta lisaks LasteKS-ile ka karistusregistri

seadust.

Pakume järgnevalt omapoolse esialgse sõnastuse KarRS § 20

lõike 21 muutmiseks:

„Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud juhul

kuvatakse päringu vastusena, kas isiku kohta on või ei ole

kehtivaid või arhiveeritud karistusandmeid. Vastuses ei

kajastata sellise isiku karistusandmeid, kelle kohta on

Sotsiaalkindlustusamet teinud lastekaitseseaduse § 20 lõikes 7

nimetatud lapsega töötamise piirangu ümberhindamise otsuse.“

Kuna sõna „keeld“ on kasutatud ka LasteKS § 20 lõikes 4, siis

palume LasteKS § 20 lg 4 muuta selliselt, et kõnealuses lõikes

asendatakse sõna „keeld“ sõnaga „piirang“:

Arvestatud. Lisasime eelnõusse

LasteKS § 20 lõike 4 muudatuse, milles

asendame sõna „keeld“ sõnaga

„piirang“, ning tegime mõiste

parandused ka eelnõuga LasteKS-isse

lisatavates § 20 lõigetes 5-7.

2. Eelnõu § 1 p 10 – väga tervitatav on kavandatava § 27¹

lisamine, eelkõige seletuskirjas toodud täpsustus: „Muutuste

rakendumise toetamiseks luuakse spetsialistidele abistavad

töövahendid (vormid ja juhendid), mille abil hinnata lapse

heaolu ja otsustada, kas olukord nõuab lastekaitse teavitamist.“.

See on küsimus, milles on praktikas seni palju puudujääke

olnud. SKA roll praktika jõustamisel ja järelevalve läbiviimisel

on siin asendamatu. Palume seletuskirjas ka välja tuua, et pärast

eelnõu seadusena jõustumist toimub ka SKA enda töötajate

vastav koolitamine ning tagatakse piisav hulk töötajaid ja selged

rollid/ülesanded, et KOV lastekaitsetöö kvaliteeti ka praktikas

toetada.

Osaliselt arvestatud. Täname

tagasiside eest. Me ei täiendanud

seletuskirja Teie pakutud viisil, sest

SKA-le ei ole ette nähtud lisaülesandeid

seoses teatamiskohustuse muudatuste

rakendamisega, mis vajaks täiendavate

töötajate värbamist või

rollide/ülesannete ümberkujundamist.

SKA toetab muudatuste rakendumist

olemasolevate ülesannete raames,

panustades nimetatud spetsialiste

abistavate töövahendite väljatöötamisse

ja koolitamisse. Küll aga lisasime

seletuskirja (eelnõu § 1 p 11), et SKA

pakub juba praegu erineva mahuga

täienduskoolitusi lastega kokku

puutuvatele spetsialistidele teemal

„Abivajava lapse ja noore märkamine ni

ng abistamine. Lisaks loob SKA e-

koolituse mooduli, milles käsitletakse

abivajava lapse märkamise ja abistamise

temaatikat, et lapsega töötavatel

spetsialistidel oleks veel paremad

võimalused oma teadmisi täiendada.

3. Automaatsed teavitused – kõnealused teavitused abivajavast

lapsest, sealhulgas näiteks puuetega lastest STAR kaudu on

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

kauaoodatud uuendus. Sellest lähtuvalt palume aga regulatsioon

täpsemalt sõnastada. Andmekaitse vaates tekib siin olukord, kus

teatud diagnoosiga või puuet taotlevat last käsitletakse kohe

abivajava lapsena ning see võimaldab ilma vanema teadmata

hakata kohe andmeid töötlema. Seletuskirjast ega eelnõust ei

nähtu, kas lapse huvide hindamiseks on esmalt vaja

lapsevanema või eestkostja luba. Isegi kui loata hindamine on

põhjendatud, siis peaks isikule olema ette nähtud

kaitsemeetmed. Andmekoosseisude osas on üldine mõte selles,

et kuigi juhtumid on erinevad ja arusaadav on teatud

paindlikkuse jätmine, siis eesmärgipärasuse ja minimaalsuse

printsiipi tuleb regulatsioonis selgemalt väljendada. Eelnõu

põhjal ei ole üheselt selge, kas automaatteavituse saamisel peaks

lastekaitse esmalt perega ühendust võtma ning alles pärast seda

vajadusel alustama abivajaduse hindamist. Ka seletuskirjas on

seda selgitatud vastuoluliselt. See võib olla põhjendatud valik,

kuid eelnõust ei selgu, kas ja millal lapsevanemaid kaasatakse

laste huvide hindamisse. Palume eelnevast tulenevalt eelnõu

täpsustada ning täiendada seletuskirja vastavate selgitustega.

4. Lastekaitsjate ja lastega töötavate isikute koolitamine –

Justiitsministeerium peab oluliseks märkida, et lastekaitsjad ja

lastega töötavad isikud peavad olema väga teadlikud sellest, et

lapse abivajaduse hindamisel ei ole alati vaja kõiki kavandatud §

34² lõigetes 2−4 loetletud andmeid koguda, vaid piirduda tuleb

konkreetse juhtumi puhul vajalike andmetega. Seda enam, et

võrgustikus osalevad ka isikud, kellel ei ole seadusest tulenevat

saladuse hoidmise kohustust (seda on mööndud seletuskirja

andmekaitse mõjuhinnangus, lk 49). Seega palume eelnõu

seletuskirjas selgitada ka, millised koolitused on eelnimetatud

isikutele ette nähtud.

Arvestatud. Eelnõusse on lisatud

LasteKS § 34² lõike 1 teine lause

isikuandmete töötlemise põhimõtete

kohta ning § 343 spetsialistide

konfidentsiaalsuskohustuse kohta.

Täiendatud on ka seletuskirja eelnõu § 1

p 15 kohta.

5. Eelnõu § 1 p 11 – kõnealuse muudatusega kehtestatakse

abivajava lapse väljaselgitamise eesmärgil kohaliku

omavalitsuse üksusele (KOV) õigus töödelda isikuandmeid

varajast sekkumist vajava seisundiga lapse kohta, kelle kohta on

vanema nõusolekul Sotsiaalkindlustusametile (SKA) esitatud

puude raskusastme tuvastamise taotlus või varajast sekkumist

vajava seisundiga lapse kohta, kui vastav diagnoos on kantud

tervise infosüsteemi. Nendel juhtudel edastatakse proaktiivselt

ja automaatselt KOV-ile andmed abivajava lapse

väljaselgitamiseks. Nii puuet taotlevaid lapsi kui ka

diagnoosipõhiselt varajast sekkumist vajava seisundiga lapsi

käsitatakse LasteKS § 26 alusel abivajavate lastena (seletuskiri

lk 8 ja 9).

KOV-i ülesanne on välja selgitada lapse abivajadus ja pakkuda

abistamiseks vajalikke meetmeid juhindudes LasteKS §-s 28

sätestatud abivajaduse hindamise ja §-s 29 sätestatud abi

osutamise põhimõtetest (seletuskiri lk 9). Kui lapse andmed

jõuavad automaatse edastuse tulemusel KOV-i, on KOV-i

kohustus vastavalt LasteKS § 28 lõikele 1 asuda lapse

abivajadust hindama. Selleks antakse KOV-ile õigus töödelda

eelnõu § 1 punktiga 14 LasteKS §-i 342 kavandatud andmeid.

Seletuskirja järgi on muudatuse eesmärk võimaldada KOV-idel

saada kiire ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kes

võivad vajada KOV-i korraldatavat abi. Muudatuse tulemusena

on võimalik pakkuda peredele proaktiivset tuge, ennetada

probleemide süvenemist ning vähendada vanemate vajadust

taotleda erinevatest asutustest korduvalt abi. Tervikliku info

saamine potentsiaalsetest abivajavatest lastest võimaldab KOV-

il ka paremini oma tegevusi ja eelarvet planeerida (lk 8).

Isikuandmete töötlemine on isiku eraelu puutumatuse riive (PS

§ 26), mida võib teha üksnes seaduse alusel (PS §-d 3 ja 11).

Sealjuures tuleb tagada, et põhiõiguse riive on vajalik ja

Arvestatud. PS analüüs on lisatud

seletuskirja.

proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Olukorras, kus

regulatsioon riivab isikute põhiõigusi, tuleb analüüsida

põhiõiguse riive proportsionaalsust. Põhiõiguste riive on

põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks,

et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema

proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib

legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja

proportsionaalne kitsamas tähenduses (vt PS-pärasuse analüüsi

sisu kohta ka allpool olevat märkust eelnõu § 4 p 3 kohta).

Mõistetav ja toetust vääriv on soov tagada abivajavale lapsele

võimalikult kiire, efektiivne ja sobiv tugi. Kuid ulatuslikku, sh

automatiseeritud andmetöötlust alustatakse proaktiivselt juba

puude raskusastme määramiseks taotluse esitamisel või teatava

diagnoosi saamisel. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu veenvat

põhjendust, mis õigustaks valitud meetme kasutamist.

Seletuskirjast ega eelnõu aluseks olevast

väljatöötamiskavatsusest ei nähtu alternatiivsete lahenduste

kaalumist. Puuduvad selgitused selle kohta, miks ei ole eesmärk

saavutatav isikut vähem riivava meetme abil, näiteks

teavitamise kaudu või isiku nõusolekul.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punkti h

kohaselt on eriliiki isikuandmete töötlemine lubatud

sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks seaduse

alusel eeldusel, et kehtestatud on kaitsemeetmed ja tagatud

artikli 9 lõikes 3 sätestatud tingimused. Eelnõus ei ole sätestatud

kaitsemeetmeid, näiteks võimalust andmetöötlusest loobuda.

Leiame, et lapse vanemale peaks jääma otsustusõigus andmete

edastamise üle, kas IKÜM artiklis 7 sätestatud tingimustele

vastava nõusoleku andmisega või võimalusega andmete

edastamisest loobuda.

Eelnevast tulenevalt palume seletuskirjas esitada riive

proportsionaalsuse analüüs ning näha eelnõus

ette IKÜM-iga nõutavad kaitsemeetmed.

6. Eelnõu § 1 p 14 – kõnealuse sättega kehtestatakse KOV-i ja

SKA poolt lapse abivajaduse hindamiseks töödeldavate andmete

koosseisud.

LasteKS § 28 lõike 2 kohaselt peab lastekaitsetöötaja või

lapsega töötav isik lapse abivajadust hinnates andma hinnangu

lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele,

emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja

majanduslikule seisundile ning last kasvatava isiku vanemlikele

oskustele. Selle eesmärgi täitmiseks kehtestatakse õigus

töödelda lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse

perekonna ja leibkonna liikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid. LasteKS § 7 lõike 1 järgi on esmane vastutus

lapse õiguste ja heaolu tagamise eest lapsevanemal või last

kasvataval isikul, kes kujundab suurel määral lapse

kasvukeskkonna ja arenguvõimalused ning mõjutab seega lapse

heaolu (seletuskiri lk 21). Samas võimaldatakse ulatuslikku

andmetöötlust ka lapse perekonna ja leibkonna liikme osas.

Siinjuures ei ole lapse perekonna ja leibkonna liikmed

piiritletud näiteks lapsega koos elavate isikutega (seletuskiri lk

24).

Isikuandmete töötlemine peab vastama isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele, sealhulgas

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttele ning eriliiki

isikuandmete töötlemine on lubatud IKÜM artikli 9 lõike 2

punktis h sätestatud tingimustel.

Justiitsministeeriumi hinnangul ei vasta eelnõus sätestatud

andmekoosseis minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttele.

Rohkem andmeid ei pruugi tähendada paremat teenust.

Andmepõhisel otsustamisel on kindlasti eeliseid, kuid

Arvestatud. Eelnõusse on lisatud ja

LasteKS §-s 342 lõikes 2 täpsemalt

defineeritud „pereliikme“ mõiste.

Samuti on lisatud LasteKS § 34² lõike 1

teine lause isikuandmete töötlemise

põhimõtete kohta. Terviseandmete

töötlemise osas seletuskirja lisatud

täiendavad põhjendused.

ülemäärane andmehulk võib viia eesmärgipäratu

andmetöötluseni ning ka väärtõlgenduste ja -otsusteni.

Lapse abivajaduse hindamiseks on piisavalt põhjendamata

kavandatavas LasteKS § 342 lõike 3 punktis 5 ja lõike 4 punktis

3 sätestatud terviseandmete töötlemine. Seletuskirja põhjal ei

ole selge, millist väärtust lisavad andmed lapsevanema ja last

kasvatava isiku raseduse, terviseseisundi ja -käitumise,

traumade ja vigastuste, isikule määratud ravi ning lapse

perekonna ja leibkonna liikme terviseseisundi ja -käitumise ning

isikule määratud ravi kohta. Lapse abivajadust hindav

lastekaitsetöötaja ei oma meditsiinilisi teadmisi. Lapse

abivajaduse hindamisel on oluline vahetu kontakt ja suhtlus

lapse ning tema lähedastega. Hindamise keskmes on võimalik

abivajav laps ning peamised on eelkõige last puudutavad

andmed. Tundlike terviseandmete töötlemine on isiku eraelu

puutumatuse intensiivne riive ning riivet õigustavad põhjused

peavad olema eriti veenvad.

Lisaks terviseandmetele tuleks eesmärgipärasuse ja

minimaalsuse ning põhjendatuse seisukohast üle hinnata veel

sätted, mis lubavad töödelda:

1) lapsevanema ja last kasvatava isiku tervishoiutöötaja tehtud

koduvisiidil kogutud andmeid lapsevanema seisundi,

toimetuleku ja toetusvajaduse kohta; andmeid hariduse

omandamise kohta; andmeid puude kohta;

2) lapse perekonna ja leibkonna liikme andmeid.

Eelnõuga kavandatava LasteKS § 342 lõikest 1 tulenevalt on

andmetöötluse ulatus piiritletud vajalikkusega lapse abivajaduse

hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks. Otsustusõigus selle üle

on hindamist läbi viival lastekaitsetöötajal. Siiski peaks juba

seaduse tasemel tagama ainult vajalike andmete töötlemise.

Näiteks saab täpsemalt piiritleda lapse perekonna ja leibkonna

Arvestatud. Oleme viidatud sätete

põhjendatust veelkord hinnanud.

Eelnõusse on lisatud ja LasteKS §-s 342

lõikes 2 täpsemalt defineeritud

„pereliikme“ mõiste. Lapsevanema ja

pereliikme andmete töötlemise osas

oleme lisanud seletuskirja täiendavad

põhjendused.

Pereliikme andmete puhul sisaldub

eelnõus juba enamiku andmeliikide

juures tingimus, et andmeid võib

töödelda, kui antud asjaolud võivad

mõjutada lapse heaolu.

liikmed lapsega koos elavate isikutega ning siduda tingimusega,

et need andmed mõjutavad otseselt lapse heaolu.

Palume eelnevast lähtuvalt täiendada eelnõu ning esitada

seletuskirjas asjakohased põhjendused.

7. Eelnõu § 1 p 16 ja § 4 p 9 – kavandatava eelnõu § 1 punktiga

16 lisatakse lastekaitseseadusesse uued haldusjärelevalve

meetmed. Lisatud meetmete osas ei anna seletuskiri piisavat

ülevaadet kavandatud meetmete kohta, kuna puuduvad

põhjendused, miks sellised meetmed on valitud, kas need on

põhjendatud ja proportsionaalsed.

Kindlasti ei toeta Justiitsministeerium kavandatava § 401

punktis 2 toodud meedet küsitleda lasteasutuse teenuse saamise

eesmärgil viibivaid lapsi ja nende seaduslikke esindajaid.

Haldusjärelevalve adressaadiks on asutus, mitte asutuses

viibivad lapsed või nende esindajad, kes ei ole haldusülesande

adressaadid. Haldusjärelevalve vaatest on nad kõrvalised isikud.

Lisaks ei saa pidada õigeks lapsi sellisel viisil küsitleda. Seega

palume see punkt eelnõust välja jätta.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 näeb ette võimaluse peatada

järelevalvatava asjakohane ametnik või töötaja ning teda

küsitleda. Seega küsitleda saab asutuse ametnikke ja töötajaid.

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja on

meetmete põhjendatuse osas täiendatud.

Eelnõusse jäi sisse § 401 punktis 2

toodud meede küsitleda lasteasutuses

teenuse saamise eesmärgil viibivaid

lapsi ja nende seaduslikke esindajaid.

Leiame, et lasteasutuses ei ole võimalik

teostada sisukat järelevalvet ilma

asutuse klientidega (lastega) vestlemata.

Ka selle meetme põhjendatuse ja

proportsionaalsuse osas on seletuskirja

täiendatud.

Kavandatava § 401 punktis 3 on lisatud õigus avalikkust ja

vanemaid teavitada tuvastatud rikkumistest. Palume seletuskirja

täiendada, miks selline meede on valitud ja millega see on

põhjendatud.

Arvestatud. Täiendavad põhjendused

seletuskirja lisatud.

Eelnõuga kavandatava § 4 punktiga 9 lisatakse uued

haldusjärelevalve meetmed ka sotsiaalhoolekandeseadusse

(SHS), mille puhul tuleb samuti seletuskirjas põhjenda

meetmete valikut ja nende vajalikkust. Lisatava § 1581

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja on

meetmete põhjendatuse osas täiendatud.

Eelnõusse jäi sisse § 1581

lõike 1 punktiga 2 on ühe meetmena toodud õigus küsitleda

hoolekandeasutuses teenuse saamise eesmärgil viibivaid isikuid

ja nende lähedasi. Nii nagu ülal viidatud lastekaitseseaduse

muudatuse puhul ei saa ka SHS-is Justiitsministeerium sellist

meedet toetada. Palume see punkt meetmete loetelust välja jätta.

Samad märkused nagu on esitatud ülalpool kavandatava

LasteKS § 401 punkti 3 kohta, kehtivad ka SHS § 1581 lõike 1

punkti 3 kohta.

punktis 2 toodud meede küsitleda

hoolekandeasutuses teenuse saamise

eesmärgil viibivaid isikuid ja nende

lähedasi. Leiame, et hoolekandeasutuses

ei ole võimalik teostada sisukat

järelevalvet ilma asutuse klientidega

vestlemata. Ka selle meetme

põhjendatuse ja proportsionaalsuse osas

on seletuskirja täiendatud.

8. Eelnõu § 2 − eelnõuga muudetakse psühhiaatrilise abi

seadust ning võimaldatakse lapse, lapsevanema ja last kasvatava

isiku kohta psüühilist seisundit, ravi ja diagnoosi puudutava

teabe edastamist ka KOV-ile ja SKA-le LasteKS-is sätestatud

ulatuses lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi

osutamiseks. Sealjuures laiendatakse edastatavat teavet, lisades

ravi ja diagnoosi andmetele psüühilise seisundi andmed, kuna

diagnoosi ja ravi saamise fakt ei ole piisav lapse abivajaduse

hindamiseks ja abimeetmete rakendamiseks. Teave peab

hõlmama isiku psüühilise seisundi kogu teavet, mis on kogutud

terviseteenuse osutamisel (seletuskiri lk 28). Samas on küll ka

öeldud, et eelkõige on lapse abivajaduse hindamisel ja

abimeetmete leidmisel vajalik teada ja arvesse võtta lapse enda,

kuid mõnedel juhtudel ka lapsevanema vaimse tervise seisundit

ja võimalikke psüühikahäireid.

Palume ka selle muudatuse vajalikkust ja põhjendatust hinnata

ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendada.

Arvestatud. Eelnõus on vastavasse

sättesse lisatud täpsem viide LasteKS §-

s 342 loetletud terviseandmetele,

kuivõrd terviseandmed hõlmavad ka

vaimse tervise andmeid.

Samuti on seletuskirjas täiendavalt

põhjendatud selliste andmete töötlemise

vajalikkust ja põhjendatust (eelnõu § 3).

9. Eelnõu § 4 p 3 – kavandatava §-ga 1404 nähakse ette nõuded

perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavale

isikule.

Märgime, et kvalifikatsiooninõuete kehtestamine mingi kutseala

osas kujutab endast põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 29 riivet.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

Riigikohus on leidnud, et seadusandja peab kõik põhiõiguste

seisukohalt olulised küsimused otsustama ise1, sh peavad

seaduses sisalduma põhiõiguste riive raamid.

Põhiseaduse § 29 lõikes 1 on sätestatud oluline majanduslik

põhiõigus: inimese õigus valida endale vabalt tegevusala,

elukutse ja töökoht. Õigus olla majanduslikult aktiivne ja

teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud

inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus.

Nimetatud säte hõlmab isiku õigust, et riik ei sekkuks

põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku

õigusesse. Samas ei ole inimese õigus valida endale elukutse,

tegevusala ja töö siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seega võib seadusandja

põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Vahel on

seadusandja teiste isikute õiguste ning vabaduste, aga ka isiku

enda kaitsmise argumendil kohustatud PS § 29 lõikes 1 toodud

õigust piirama, kuid need kitsendused peavad olema

proportsionaalsed (PS § 11; RKPJKo 27.03.2012, 3-4-1-1-12).

Ühe suure piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis

sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või

töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku

puutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutuse ja heaolu2.

Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on

põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive

aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne

on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk

sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses:

a) Legitiimne eesmärk − PS § 31 on lihtsa seaduse

reservatsiooniga PS säte, mis näeb ette, et tagatud vabaduse

kasutamise tingimusi ja korda võib otsesõnu piirata seadusega,

kuid ei täpsusta eesmärke, mis piiramist õigustavad, st

legitiimne on iga eesmärk, mida seadusandja taotleb.

b) Sobiv meede − sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu

eesmärgi saavutamist. Seega on abinõu sobiv vahend

saavutamiseks, kui piirangu eesmärki on põhimõtteliselt

võimalik nimetatud meetmega saavutada;

c) Vajalik meede − põhiõiguse piirang on vajalik, kui piirangu

eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui

esimene.;

d) Mõõdukas meede − otsustamaks abinõu mõõdukuse üle tuleb

kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja

intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida

intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad

olema seda õigustavad põhjused.

Eelnevast lähtuvalt palume eelnõu seletuskirjas esitada õiguse

valida endale vabalt kutseala riive põhiseaduspärasuse analüüs.

1 RKPJKo 24.12.2002, nr 3-4-1-10-02, p 24 2 Põhiseaduse kommentaarid, § 29 p-d 1, 2 ja 9.

10. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu

ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega

ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume

eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks

kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud

arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist,

et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle

vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Arvestatud. Oleme läbi vaadanud

eelnõu ja seletuskirja failis jäljega

tehtud märkused ja nendega peamiselt

arvestanud, va § 271 numeratsiooni

muutmine.

Pärast kooskõlastusringil saadud

arvamuste läbivaatamist ja eelnõu

parandamist saadame eelnõu

Justiitsministeeriumile täiendavaks

kooskõlastamiseks.

3. Haridus- ja

Teadusministeerium

Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega.

Eelnõuga antakse lastekaitsetöötajale õigus koguda ja kasutada

lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse perekonna

ja leibkonna liikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid (LasteKS täiendava § 342 lõiked 2–4). Eelnõu

kohaselt võib neid andmeid töödelda lapse abivajaduse

hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks. Kuna

lastekaitsetöötajale antakse sedavõrd ulatuslik isikuandmete

kogumise õigus ning samal ajal on talle pandud vastutus järgida

isikuandmete töötlemisel minimaalsuse põhimõtet (st koguda

võib üksnes neid andmeid, mida kliendiga seotud otsuse

tegemiseks on vältimatult vaja teada), siis leiame, et

seletuskirjas on vajalik põhjendada iga LasteKS § 342 lõigetes

2–4 nimetatud isikuandme puhul eraldi, millal ja milleks seda

vajalik koguda on ning kuidas neid andmeid kogutakse.

Arvestatud. Eelnõusse on lisatud

LasteKS § 34² lõike 1 teine lause

isikuandmete töötlemise põhimõtete

kohta, mis käsitleb ka isikuandmete

töötlemise viisi. Seletuskirja on lisatud

täiendavad põhjendused erinevate

andmeliikide töötlemise vajalikkuse ja

põhjendatuse kohta.

Leiame, et täiendavalt on vaja analüüsida, kuidas tegutseda

lapse huvides olukordades, kus spetsialistidelt eeldatakse erilist

hoolsuskohustust abivajava lapse märkamisel ja talle vajaliku

abi kindlustamisel (abivajavast lapsest teavitamise kohustus),

kuid teiselt poolt on neil (kutsestandardist, kutse-eetikast vm

tulenevalt) konfidentsiaalsuskohustus lapse ees (kohustus lapselt

saadud infot mitte välja anda). Nendes olukordades tajuvad

spetsialistid vastuolu konfidentsiaalsuskohustuse ning

abivajavast lapsest teavitamise kohustuse vahel. Samuti võib

esineda olukordi, kus abivajavast lapsest teavitamine ei pruugi

spetsialisti hinnangul olla lapse parimates huvides või võib see

kaasa tuua usaldusliku suhte katkemise lapse ja spetsialisti

vahel. Aga just lapse huvidest lähtumist ja nende esikohale

seadmist kõikide last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel (milleks

võib olla ka otsus teavitada abivajavast lapsest) nõutakse nii

LasteKS §-s 21 kui ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklis

Selgitatud. Abivajavast lapsest

teatamise kohustus on isikule seadusest

tulenev kohustus, mis on ülimuslik nii

seadusest kui muudest dokumentidest

(nt kutsestandard) tulenevast

konfidentsiaalsuskohustusest. Nt

seadustes on konfidentsiaalsuskohustus

üldjuhul kehtestatud tingimusega „kui

seaduses ei ole ette nähtud teisiti“ vms.

Lapse huvidega tuleb alati arvestada,

kuid eeldatavasti ongi lapse huvides

saada abivajaduse korral vajalikku abi.

Lapse huvidega arvestamise osas oleme

ka täiendanud eelnõu seletuskirja § 1 p

15 kohta.

3. Lisaks analüüsile on oluline ja vajalik ka teavitustöö taoliste

olukordadega toimetulemiseks.

Lisaks eelnevale toome välja murekoha laste huvide tagamisega

olukorras, kus laps ei täida koolikohustust lapsevanema

hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu. Nendes olukordades ei

ole lastekaitsespetsialistil ja/või korrakaitseorganil piisavalt

meetmeid selleks, et lapsevanem oma hoolsuskohustust täitma

hakkaks. Leiame, et kooskõlastatava eelnõu raames vajab ka see

probleem lahendamist. Üheks võimalikuks lahenduseks võib

olla lapsevanema mõjutamine lapsetoetuse maksmata jätmisega,

mis on kasutusel Rootsis ja ka teistes riikides.

Mitte arvestatud. Lapsetoetuse

saamise õigus on igal lapsel sünnist

kuni 19-aastaseks saamiseni. Kuigi

koolikohustuse täitmine on oluline, ei

toeta me lapsetoetuse maksmata jätmist

selle eesmärgi saavutamiseks, kuna see

võib panna lapse kehvemasse olukorda.

Oleme seisukohal, et lapsevanema

vastutustundlik käitumine ja lapse

õiguste ning huvide kaitsmine hariduse

saamisel on võimalik tagada teiste

meetmetega, lapse majanduslikku

olukorda mõjutamata.

4. Kultuuriministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Esitatud tehnilised märkused on

arvesse võetud. Täname tagasiside eest.

5. Siseministeerium Siseministeerium peab oluliseks lastekaitse valdkonna

arendamist ja tõhustamist ning leiame, et eelnõud koostades on

Sotsiaalministeerium teinud ära suure töö selleks, et suurendada

laste heaolu, valdkondadeülese varajase koostöö tõhusust ja

lastekaitsetöö kvaliteeti. Siseministeerium kooskõlastab eelnõu

järgmiste märkuste ja ettepanekutega arvestamise korral.

1. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse LasteKS § 15 lõiget 3

punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41 ) lastekaitsetöötajate

täienduskoolituse korraldamine;“. Kuna käimas on

lastekaitseseaduse muutmine, siis tasuks võimalusel kaaluda

ametinimetuse „lastekaitsetöötaja“ ümber sõnastamist. Mitmetes

kohalikes omavalitsustes kasutatakse täna terminit „laste heaolu

Mitte arvestatud. Lastekaitsetöötaja on

LasteKS § 18 lõike 1 kohaselt

Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku

omavalitsuse üksuse ametnik, kes täidab

talle käesolevas seaduses või muus

õigusaktis sätestatud ülesandeid lapse

spetsialist“, mis on oma märksa avatum ja toetab ühtlasi ka

lastekaitse igapäevast sisulist tööd. Lisaks veel, ressursside

olemasolu korral võiks täiendkoolitust laiendada ka teistele

lastega töötavatele spetsialistidele, mitte ainult

lastekaitsetöötajatele. See tagaks selle, et kõik spetsialistid

omaksid sarnaseid teadmisi ja ettevalmistusi.

õiguste ja heaolu tagamisel. Seega

lastekaitsetöötajad LasteKS-i

tähenduses on ka lapse heaolu

spetsialistid jt ametinimetustega

ametnikud, kes täidavad eelviidatud

ülesandeid. Mõiste muutmine seaduses

vajab põhjalikumat analüüsi, mistõttu

saame seda kaaluda edaspidi järgmiste

LasteKS muudatuste ette valmistamisel.

Antud hetkel ei ole võimalik kohustada

Sotsiaalkindlustusametit pakkuma

täienduskoolitusi kõigile lastega

töötavatele spetsialistidele. Nende hulk

ulatub tuhandetesse (vt seletuskirja

mõjude osa p 6.2). Siiski panustab

Sotsiaalkindlustusamet juba praegu eri

valdkondades lastega kokku puutuvate

spetsialistide koolitamisse, pakkudes

neile erineva mahuga täienduskoolitusi

„Abivajava lapse ja noore märkamine ni

ng abistamine“. Lisaks loob SKA sel

aastal e-koolituse mooduli, milles

käsitletakse abivajava lapse märkamise

ja abistamise temaatikat, et lapsega

töötavatel spetsialistidel oleks veel

paremad võimalused oma teadmisi

täiendada. Lisasime vastavad viited ka

eelnõu seletuskirja (nüüd eelnõu § 1 p

11 juures).

2. Palume täpsustada, kas eelnõus § 1 punktiga 11 muudetav

LasteKS §-s 272 esitatud tekst kehtib ainult lastele, kellel on

Selgitame. Automaatse andmevahetuse

teel jõuab KOV-i töölauale info kõigi

ametlikult tuvastatud ja määratud puue. Siseministeeriumi

hinnangul võiks antud paragrahvis kirjutatu kehtida ka lastele,

kellel puuet määratud ei ole, et veel paremini hinnata lapse

abivajadust ning teda aidata.

laste kohta, kellel on TIS-is diagnoos

terviseseisundist tingitud püsiva

toevajaduse kohta. Seega ei ole eraldi

puude tuvastamine vajalik perede

abistamisel.

3. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse LasteKS § 33 lõikega 31

järgmises sõnastuses: „(31) Isik ja asutus, kellel on hädaohus

oleva lapse abivajaduse hindamiseks või lapsele sobiva abi

osutamiseks vajalikku teavet ja andmeid, vastab viivitamata

lastekaitsetöötaja asjakohasele nõudele teabe ja andmete

saamiseks.“ Hetkel on pakutud sõnastus keeruliselt mõistetav

ning tekitab küsimusi. Jääb arusaamatuks, milline on vajalik

teave ja andmed, mida oodatakse ja kas see säte annab

võimaluse iga isiku kohta päringuid teha? Sotsiaalhoolekande

seaduses puudub täna endiselt päringute tegemise võimalus.

Palume pakutud sõnastust parandada nii, et regulatsioonist

tuleks selgemalt välja, et päringut on võimalik teha ainult

hädaohus oleva lapsega seoses. Vastasel korral võib hakata

laekuma asjakohatuid päringuid, mis võib oluliselt suurendada

koormust. Lisaks palume tuua eelnõu seletuskirjas välja

selgemad juhised (nt ajaraam) päringutele vastamisel.

Arvestatud. Eelnõus on sätte sõnastust

muudetud ja täiendatud ka seletuskirja.

4. Eelnõu punkt 14 kirjeldab uut loodavat peatükki „81

Isikuandmete töötlemine lapse õiguste ja heaolu tagamiseks“.

Selle raames tekib § 342 „Isikuandmete töötlemine kohaliku

omavalitsuse üksuses ja Sotsiaalkindlustusametis“. Selle

paragrahvi punkt 1 kirjeldab järgmist: „Kohaliku omavalitsuse

üksusel on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 3 nimetatud

ülesande täitmiseks õigus töödelda lapse, lapsevanema ja last

kasvatava isiku ning lapse perekonna ja leibkonna liikme

isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud

lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.“

Teeme ettepaneku kaaluda seda punkti täpsustada järgmiselt

Mitte arvestatud. Andmete töötlemise

õigus on seotud KOV üksuse

ülesandega, milleks on abivajavast

lapsest teada saamisel hinnata lapse

abivajadust ja pakkuda meetmeid lapse

abistamiseks. Seega tekib andmete

töötlemise õigus abivajavast lapsest

teada saamisel, mil KOV üksus peab

alustama seaduses ettenähtud tegevusi

lapse abivajaduse hindamiseks.

Seaduses sätestatud juhul on õigus

//… nimetatud ülesannete täitmise vajalikkuse hindamiseks ja

sobiva abi osutamiseks on õigus töödelda…..//.

Juhime tähelepanu, et isikuandmete töötlemise õigus ei anna

õigust päringute tegemiseks teistele ametiasutustele, palume

kaaluda selguse huvides seadusesse vastavad sätted lisada.

Märgime, et pakutud sõnastus, ei anna selget alust saada

lisateavet lapse või tema vanema kohta. Samuti jääb ebaselgeks,

kellele võib kohalik omavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet

menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks

andmeid edastada, mis ulatuses ning, mis on vastamise tähtaeg.

töödelda seaduses kindlaksmääratud

andmeid ka lapse abivajaduse

väljaselgitamiseks (nt kehtiv LasteKS §

271), millele kohaldub eriregulatsioon.

Selgitatud. IKÜM artikli 4 punktis 2 on

isikuandmete töötlemise mõiste

defineeritud järgmiselt: isikuandmete

või nende kogumitega tehtav

automatiseeritud või automatiseerimata

toiming või toimingute kogum, nagu

kogumine, dokumenteerimine,

korrastamine, struktureerimine,

säilitamine, kohandamine ja muutmine,

päringute tegemine, lugemine,

kasutamine, edastamise, levitamise või

muul moel kättesaadavaks tegemise teel

avalikustamine, ühitamine või

ühendamine, piiramine, kustutamine või

hävitamine. Seega hõlmab töötlemise

õigus ka õigust andmeid koguda ja

selleks päringuid teha. Asjassepuutuvate

isikute ja asutuste kaasamist

lastekaitsemenetlusse reguleerib eelnõus

LasteKS § 342 lg 8, neile andmete

edastamise vajaduse, viisi ja ulatuse

määrab menetlust läbi viiv KOV üksuse

või SKA ametnik. Vastamise tähtaega

reguleerivad haldusmenetluse seadus,

avaliku teabe seadus ning märgukirjale

ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise

seadus, hädaohus oleva lapse puhul ka

eelnõuga kehtestatav LasteKS § 33 lg

21.

5. Palume täpsustada, kas antud eelnõus on lapse heaolu puhul

mõeldud kõikide laste peale, sõltumata sellest kas ta on

kategoriseeritud kui abivajav laps, hädaohus olev laps või

perekonnast eraldatud laps? Kas kavas on töödelda nii abivajava

lapse, hädaohus oleva lapse ja perekonnast eraldatud lapse

andmeid?

Selgitatud. Jah, eelnõu reguleerib

andmete töötlemist kõigi abivajavate

lastega seotud menetlustes, sh hädaohus

olevate laste ja perest eraldatud laste

juhtumites.

6. Seletuskirja leheküljel 4, kirjeldatakse kuidas eelnõu § 1

punktiga täiendatakse LasteKS § 15 lõike 3 punkti 6 eesmärgiga

täpsustada SKA lasteabitelefoni pidamise ülesannet. Eelnõus

sätestatakse Sotsiaalkindlustusameti ülesandena lisaks

lasteabitelefoni 116 111 pidamisele lasteabile saabunud teabe

vastuvõtmine, lapse abivajaduse väljaselgitamine ja hädaohus

oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine LasteKS § 33 alusel.

Siseministeeriumi hinnangul ei peaks selles lauses olema sõna

„eraldamine“, sest lasteabitelefon reaalset eraldamist ei tee, seda

teeb politsei.

Selgitatud. Täname tähelepaneku eest

ja mööname, et lapse perest eraldamist

võib tõesti mõista kahel moel – see võib

tähendada nii lapse tegelikku

eemaldamist ohuolukorrast kui ka lapse

eraldamise kohta õigusliku tähendusega

otsuse tegemist (vanema hooldusõiguse

piiramist). Praegu kasutatakse perest

eraldamise mõistet nii

perekonnaseaduse §-s 135 kui ka

LasteKS §-s 33 haldusotsuse tegemise

tähenduses, millest oleme lähtunud ka

LasteKS § 15 lõike 3 punkti 6

sõnastamisel. Kaalume edaspidi

vajadust mõistekasutust seadustes

muuta selguse suurendamiseks.

7. Seletuskirjas kasutatakse mõnes kohas terminit

„noorsoopolitsei“. Sellist eraldiseisvalt ametit politseis enam

pole. Palume selle asendada järgmiselt: „politseiametnikest, kes

võivad kokku puutuda lastega seotud juhtumite lahendamisega“.

Arvestatud. Täname tähelepaneku eest,

muutsime seletuskirja vastavalt.

8. Seletuskirjas on selgitatud, et juhtumikorralduse raames

antakse abi osutavate organisatsioonide koostöös hinnang lapse

Selgitatud. SHS §-s 9 sätestatud abi

andmine juhtumikorralduse põhimõttel

abivajadusele ja koostatakse tegevuskava sobivate abimeetmete

rakendamiseks, mida kajastatakse kirjalikus juhtumiplaanis.

Palume täpsustada, kes need organisatsioonid on või võivad

olla, kes abi osutavad? Kuidas on see jälgitav või kontrollitav?

eeldab seda, et juhtumikorraldaja

(üldjuhul KOV üksus) selgitab välja,

milliste asutuste ja organisatsioonide

koostöö on isiku tõhusaks abistamiseks

vajalik. See on igal juhtumil erinev.

Konkreetse juhtumiga seotud

organisatsioonid peaksid kajastuma

juhtumiplaanis, kus on kokku lepitud

kõigi osapoolte tegevused ja vastutus.

9. Seletuskirjas on välja toodud, et eelnõu § 1 punktiga 16

täiendatakse LasteKS §-ga 401 , mis täpsustab LasteKS-i alusel

haldusjärelevalve tegemiseks lubatavaid meetmeid. Palume

täpsemalt selgitada, miks ja millisel eesmärgil loetletud

meetmeid on vaja rakendada ja kuidas seda plaanitakse teha.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

5. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeri

um

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab

lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

märkusteta.

Täname tagasiside eest.

6. Majandus- ja

Kommunikatsiooniminist

eerium

Lasteabi.ee veebileht oleks vaja viia vastavusse veebi

ligipääsetavuse nõuetega, sh täiendada veebilehe ligipääsetavuse

infot. See on vajalik pimedatele, vaegnägijatele ja teistele, kes

liiguvad veebilehel klaviatuuri vm abivahendi abil. On vaja, et

infotelefoniga saaks suhelda nii veebis, kui ka telefoni teel eri

viisidel, häälkõne, sõnumite ja videokõnega.

Selleks, et Lasteabi info oleks ligipääsetav kõigile, on vaja, et

haldav asutus lisaks ligipääsetavusega seotud tõlkimised

järjepidevalt oma eelarvesse. On tervitatav, et Lasteabi

nõustamine on hetkel võimalik ka viipekeeles. On vajalik tagada

sellise nõustamisviisi järjepidevus. Lasteabi põhitekstid ja

juhendid peaksid olema ligipääsetavad ka lihtsasse keelde

tõlgituna, et intellektipuudega inimesed, lugemisraskustega,

alles lugemist/keelt õppivad lapsed ja infomürast häiritud

Täname ettepanekute eest. Lasteabi.ee

veebileht on 2023.a uuendatud ning

mitmes osas veel arendamisel, sh

ligipääsetavuse tagamiseks.

Edastasime märkused

Sotsiaalkindlustusametile, kes arvestab

nendega teenuse ja veebilehe

arendamisel.

inimesed leiaks hädavajaliku info üles. Videomaterjalidele võib

olla vaja lisada subtiitrid ja kirjeldustõlge.

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste rahastamises võiks

samuti mõelda, kas seal võib mõnikord olla vajadust

tõlketeenusteks? Näiteks, kui bioloogiline vanem suhtleb

viipekeeles, laps viipekeeles ja eesti kõnekeeles ning

asenduspere vanem eesti kõnekeeles, siis tõlkimise abil saaksid

vanemad vajadusel otse suhelda (kui see üldse võimalik on).

Täname ettepaneku eest. Olukorras,

kus hoolduspere vanem ja peresse

paigutatud laps suhtlevad viipekeeles,

saame paluda teenuseosutajal leida

peretoetaja, kes on võimeline suhtlema

viipekeeles. Kui peaks ilmnema

täiendav tõlkevajadus, siis pöördutakse

last esindava või pere registrijärgse

kohaliku omavalitsuse poole.

Palume lisada § 271 nimekirja järgmised spetsialistid:

Noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorraldaja, noorte heaolu

spetsialistid ja karjäärispetsialistid. Tegemist on spetsialistidega,

kes hetkel nimekirjas ei kajastu aga kellel on oma kutse või

erialast ja tööülesannetest tulenevalt võimalus ning ka

professionaalsed oskused märgata lapse võimalikku abivajadust.

- Spetsialistide nimetamise kaudu nimekirjas mõjutab osaliselt

spetsialistide töökorraldust, mistõttu võib nendelt spetsialistidelt

oodata tavapärasest suuremat tähelepanelikkust abivajava lapse

märkamisel ja talle vajaliku abi kindlustamisel.

Karjäärispetsialistide ettepaneku puhul on arvestatud eelkõige

Eesti Töötukassa spetsialiste, sh tuleb arvestada, et selle nimega

spetsialiste töötab ka teistes asutustes.

Mitte arvestatud. Täname ettepaneku

eest, mida me praegu aga eelnõus ei

arvestanud. Nõustume, et ka Teie

nimetatud spetsialistidel on erialast või

tööülesannetest tulenevalt võimalus

lapse abivajadust märgata. Lastega

tööalaselt kokkupuutuvaid spetsialiste

ongi rohkem kui §-s 271 nimetatud.

Kuigi kõiki võimalikke spetsialiste

sättes ei nimetata, kohaldub abivajavast

lapsest teatamise kohustus siiski ka

neile kehtiva LasteKS § 27 alusel.

Nimetatud spetsialistide koostööd KOV

lastekaitsega tuleb igal juhul

soodustada.

Noortegarantii tugisüsteemi

juhtumikorraldajad ja noorte heaolu

spetsialistid töötavad üldjuhul KOV-

ides ja toetavad NEET-olukorras noori.

Nendel spetsialistidel peaks olema

KOV-i siseselt tihe koostöö

lastekaitsetöötajatega alla 18a laste

abistamisel (sarnaselt KOV-ide

sotsiaaltöötajatega, keda ei ole samuti §-

s 271 eraldi nimetatud).

Karjäärispetsialist ei ole seadusega

määratletud ametinimetus, ta võib

töötada erinevates avaliku, era- ja

kolmanda sektori organisatsioonides,

nagu olete ka välja toonud. Seetõttu

võib olla keerukas kohustatud isikute

ringi täpselt määratleda nii

spetsialistidel endil kui

Sotsiaalministeeriumil teavitustöö

tegemiseks.

Seoses sellega, et kavandamisel on tegevused, millega

täpsustatakse lasteasutuste kohustusi lapse õiguste ja heaolu

tagamisel ja sellega kaasnevaid juhiseid, palume MKMi

esindaja kaasamise võimalust asjakohaste tegevusjuhiste

koostamisse, et ühiselt tehtud kokkulepped jõuaksid nimekirja

lisatud spetsialistide tööülesannetega seotud suunistesse

Arvestatud. Kuigi MKM-i haldusalas

olevaid spetsialiste ei ole §-s 271 eraldi

nimetatud, kohaldub abivajavast lapsest

teatamise kohustus siiski ka neile

kehtiva LasteKS § 27 alusel ning

kaasame MKM-i edasistesse

tegevustesse teatamiskohustuse laiemal

rakendamisel, sh vastavate juhiste

väljatöötamisse.

7. Eesti Linnade ja Valdade

Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab lastekaitseseaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse (LasteKS) eelnõu järgmiste

märkuste ja ettepanekutega.

1. Eelnõuga kavandatavate muudatustega täpsustatakse

abivajavast lapsest teatamise kohustust ja andmete töötlemise

aluseid, sh terviseandmete töötlemise ulatust;

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ülesandeid lastekaitse

Selgitatud. Täname tähelepanu

juhtimast. Viitate eelnõu seletuskirjale,

et mõned eelnõuga tehtavad

muudatused toovad kaasa KOV-ile

saadetavate teadete ja abivajavate

lastega seotud menetluste arvu kasvu

ning sellega seoses tõuseb 2025. aastast

oluliselt lastekaitsetöötajate

korraldamisel ja järelevalve tegemisel; parandatakse

asendushoolduse tugiteenuste korraldust ja pannakse kohalikule

omavalitsusele (KOV) kohustus hooldusperede leidmisel.

Seletuskirja kohaselt kohalikele omavalitsustele otseseid

lisakulutusi ja töökoormuse kasvu ei kaasne. Siiski tuuakse

seletuskirjas välja, et abivajavast lapsest teatamise kohustuse

rõhutamine võtmespetsialistide puhul ja ka automaatne

andmevahetus toovad kaasa KOV-ile saadetavate teadete ja

abivajavate lastega seotud menetluste arvu kasvu. Seega tõuseb

eelduslikult 2025. aastast, millal teatamiskohustus on

planeeritud jõustuma, oluliselt lastekaitsetöötajate töökoormus.

Samuti suurendab lastekaitsetöötajate töökoormust

sotsiaalhoolekandeseaduses (SHS) tehtavad muudatused,

millega sätestatakse, et SKA võtab peretoe teenuse eest tasu

maksmise kohustuse üle vaid juhul, kui KOV on eelnevalt

hinnanud pere teenusevajadust.

töökoormus. Kuigi muudatuste eesmärk

on tõesti tuua rohkem abivajavaid lapsi

ja peresid kohaliku omavalitsuse üksuse

lastekaitsetöötajate vaatevälja, ei

prognoosi me sellega seoses siiski

olulist töökoormuse kasvu KOV-ides.

Abivajavate laste teadete hulk kasvab

aasta-aastalt niigi, olles seotud mh

teadlikkuse kasvuga ühiskonnas, ning

sellega tuleb lastekaitsetöö korralduses

paratamatult arvestada nii praegu kui

edaspidi. Eelnõu mõjude osas on

seletuskirjas selgitatud ka seda, et

teadete arvu kasvule vastukaaluks peaks

lastekaitsetöötajate koormust

leevendama andmete edastamist ja

töötlemise õigust täpsustavad

muudatused eelnõus, mis vähendavad

takistusi menetluse läbiviimisel.

Oleme teadlikud, et lastekaitsetöötajate

suur töökoormus KOV-ides on üks

valdkonna olulisi kitsaskohti, samal ajal

sätestab LasteKS § 17 lg 2, et kohaliku

omavalitsuse üksus peab looma

tingimused lastekaitsetöö tegemiseks

eesmärgiga tagada sama paragrahvi

lõikes 1 loetletud ülesannete täitmine.

Peame oluliseks avada lastekaitsetöö

koormuse ja kvaliteedi teemal

põhjalikum arutelu ELVL-i ja KOV-

idega, sest sõltumata eelnõuga

tehtavatest muudatustest on vajalik

tagada abi õigeaegne jõudmine kõigi

abivajavate lasteni.

Terviseseisundist tingitud püsiva

toevajadusega lapsi lisandub iga-

aastaselt 100-kond. Neist 95% jõuab

KOVi vaatevälja pärast seda kui

lapsevanem või eestkostja on SKA-lt

taotlenud puude raskusastme

tuvastamist. Seega räägime uute laste ja

perede lisandumisel väga väikesest

osast lastest, kes ei ole seni KOV-ini

jõudnud.

Eelnõu kohaselt vajab kasupere

hindamist ainult neil juhtudel, kui

kohustuslik kohanemistugi on lõppenud

ning kasupere vajab jätkuvalt tuge või

kasuperes on tekkinud abivajadus, mis

vajab sekkumist kohaliku omavalitsuse

lastekaitse poolt. SHS- § 15 lg 1

kohaselt hindab KOV üksus abivajaduse

ja korraldab abi osutamise. Abivajavate

perede, sh kasuperede abivajaduse

hindamine ei ole kohaliku omavalitsuse

jaoks lisaülesanne ega suurenda oluliselt

töötajate koormust, sest tulenevalt

seadusest hinnatakse abivajadust selle

ilmnemisel juba praegu, sõltumata pere

juriidilisest määratlusest.

Asendushooldusel lapsed on niikuinii

juba KOV vaateväljas, mitmetel

juhtudel KOV eestkostel ning sellega

seoses on KOV-l juba praegu regulaarse

hindamise ja toetamise kohustus.

2. Eraldi juhime tähelepanu SHS muudatusele, millega

täpsustatakse kohaliku omavalitsuse ülesandeid

asendushoolduse korraldamisel ja sätestatakse KOV-i kohustus

aidata kaasa hooldusperede leidmisele.

Ei saa nõustuda seletuskirja selgitusega, mille kohaselt ei ole

tegemist KOV-ile uue ülesandega, sest juba praegu on

asendushooldusteenuse korraldamine KOV-i ülesanne. Teenust

korraldades annab KOV ka panuse teenusekohtade loomisse,

näiteks luues ise asendushooldusteenust osutavaid pere- ja

asenduskodusid. Samal viisil panustab KOV ka hooldusperede

leidmisse.

Eksitav on seletuskirja väide, et hooldusperede leidmine on

SHS-i alusel KOV-de ülesanne. Sotsiaalhoolekande seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse 489 SE eelnõuga tehti SHS-i muudatused, millega seni

maavalitsuse ülesandeks olnud kohustused anti üle KOV-ile või

SKA-le. Muudatused jõustusid 01.01.2018. Muudeti ka

hooldusperede leidmise eest vastutajat. Seaduse 489 SE

seletuskirja kohaselt jäeti maavalitsuste reformi elluviimisel

SKA ülesandeks muude ülesannete hulgas senised KOV-i

tegevused hooldusperede värbamisel ja ettevalmistamisel.

Maavalitsuste hoolekande ja laste valdkonnaga tegelenud 6

ametikohta (töötajad ja palgaraha) viidi üle SKA-sse

asendushooldusteenuse korraldamiseks ja uute ülesannete

(hooldusperede värbamine ja ettevalmistamine, sobivuse

hindamine, tugiteenuste osutamise korraldamine ja

hooldusperede andmebaasi pidamine) täitmiseks.

Arvestatud osaliselt. ÜRO ja Euroopa

Nõukogu soovituste kohaselt peab

asendushooldusteenuse osutamisel

järgima elukohaläheduse printsiipi, et

toetada lapse ja tema päritolupere ning

muude sotsiaalsete suhete säilimist.

Eelnõu kohaselt on hooldusperede

leidmine jagatud ülesanne, mille puhul

Sotsiaalkindlustusametil on perede

leidmise kohustus, KOV-idel sellele

kaasa aitamise kohustus ja perede

tugiteenuste osutajatel samuti perede

ligitõmbamise roll. Selleks, et tagada

lapsele võimalikult kodulähedane

hooldus, on oluline, et KOV-d ka ise

oma piirkonnas võimalike

kandidaatperede leidmiseks tegevusi

ellu viiks. Täpsustasime seletuskirja

tegevuste osas, mida KOV-id on seni

peamiselt teinud oma piirkonnas perede

leidmisele kaasa aitamiseks. Need ei ole

võrreldavad asutusepõhise hoolduse

loomise sisu ega koormusega. Samuti

täpsustasime seletuskirjas eksitavat osa.

Seega on käesoleval juhul tegemist uue ülesandega KOV-ile ja

muudatused toovad omavalitsustele kaasa olulise töökoormuse

tõusu.

Kuidas SKA ja KOV koostöös hooldusperede leidmine

toimuma hakkab, täpsemalt selgitatud ei ole. Liikmetelt saadud

tagasiside kohaselt on uute asendushoolduse teenusekohtade

loomine väga töö- ja ressursimahukas. KOV-idel puuduvad

selleks vahendid (raha, erinevate erialade spetsialistid,

oskusteave jne), et vajalikke teenuseid arendada.

Hooldusperevanemateks valmistuvad inimesed vajavad

põhjalikku eelhindamist, väga head ettevalmistust peretööks ja

pidevaid koolitusi. KOV-idel puudub ka piisav teave, kuidas

toimib praegune süsteem (perede valikukriteeriumid, leidmine,

ettevalmistamine jms). Näiteks on oluline teada, kas KOV-i

leitud peredesse suunaks lapsi ainult see sama KOV? Nõustume,

et sobivate hooldusperede leidmine on tänases praktikas

kitsaskohaks, paraku eelnõuga kavandatav regulatsioon

probleemi ei lahenda.

Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 4 punktist 2, millega

täiendatakse SHS § 459 lõiget 4 välja lisatav punkt 7 - aitab

kaasa hooldusperede leidmisele, tehes selleks koostööd

Sotsiaalkindlustusameti ja teiste asutuste ja isikutega.

3. Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse SHS § 459 lõiget 4, mis

sätestab KOVi kohustused asendushooldusteenuse

korraldamisel, punktiga 8 järgmises sõnastuses: annab hooldus-

ja eestkosteperele enne lapse perre asendushooldusele

paigutamist või eestkostele määramisel infot perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste kohta.

SHS § 455 lg 3 sätestab, et asendushooldusteenust osutatakse:

1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva seaduse § 459

lõikes 1 nimetatud juhul;

Selgitatud. Täname küsimuse eest.

Perepõhise asendushoolduse termin ei

ole varasemalt seaduses defineeritud,

kuid nii valdkonnas tervikuna kui

käesolevas eelnõus mõistetakse

perepõhise asendushoolduse all nii

asendushooldusteenust hooldusperes

(SHS alusel) kui ka teisest vanemast

sündinud lapse kasvatamist

eestkosteperes (PKS alusel) ja

2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest

isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva; 3)

lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest

isikust eestkostja nõusolekul periooditi.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et asendushooldusteenuse

osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi

käesolevas jaotises teenuseosutaja). Asendushooldusteenust

vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja

kasvataja (edaspidi käesolevas jaotises koos last vahetult

kasvatav isik).

Siin ei märgita, et eestkostja oleks asendushooldusteenuse

osutaja.

Kuna SHS ei kajasta eestkostet kui asendushooldusteenust ja

puudub mõiste perepõhine asendushooldus, siis palume

täpsustada mõistet perepõhine asendushooldus ja kas eestkoste

korraldamine loetakse asendushooldusteenuseks.

lapsendamist (PKS alusel). Seda, kellele

perepõhise asendushoolduse

tugiteenused on mõeldud, on selgitatud

läbi konkreetsete sihtgruppide nii

eelnõus kui ka seletuskirjas.

Eestkoste korraldamist ei loeta

asendushooldusteenuseks.

4. Kavandatavate muudatuste mõju kohaliku omavalitsuse

korraldusele on küll seletuskirjas osaliselt tunnistatud, kuid

halduskoormuse kasv igapäevases praktilises töös kujuneb

tõenäoliselt prognoositavast oluliselt suuremaks. Märgime, et

juba lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamise kavatsuses laste heaolu tõstmiseks (VTK)

juhtisime tähelepanu (ELVL kiri 18.08.2023 nr 5-1/202-1)

sellele, et eelnõu väljatöötamise käigus tuleb analüüsida seaduse

rakendamise võimalikke negatiivseid riske, samuti mõju KOV-i

korraldusele ja finantseerimisele, sealjuures näha ette kulude

katte allikad. Kahjuks seda tehtud ei ole. Kohatu on põhjendada

KOV-ile uute ülesannete sätestamisel kulude ja koormuse

mittelisandumist sellega, et kohustusi ainult täpsustatakse ja et

KOV-id teevad ühte või teist asja juba praegu, sest

vabatahtlikult endale kohustuste võtmisel saavad omavalitsused

arvestada oma võimalustega.

Selgitatud. Abivajavast lapsest

teatamise kohustuse täpsustamine

lastega töötavate spetsialistide jaoks ei

ole KOV-ile uue ülesande sätestamine,

ka kehtiv seadus kohustab igaüht

abivajavast lapsest teatama ning KOV-i

sellisel juhul lapse abivajadust hindama

ja teda abistama. KOV-ile laekuvate

teadete hulk kasvab niigi aasta-aastalt,

olles seotud mh teadlikkuse kasvuga

ühiskonnas. Sellega tuleb lastekaitsetöö

korralduses paratamatult arvestada nii

praegu kui edaspidi. Samuti ei ole

KOV-ile uus ülesanne abistada

terviseseisundist tingitud püsivat tuge

vajavaid lapsi (erivajadusega lapsed) ja

nende vanemaid, suurem osa neist

lastest jõuavad ka täna KOV-i

lastekaitsetöötajateni (sh seoses puude

raskusastme määramisega), kuid mitte

nii kiiresti. Perede varajasem abistamine

peaks kokkuvõttes eeldatavasti

vähendama KOV-is juhtumiga seotud

töö mahtu, sest abi pakutakse enne

tõsisema abivajaduse tekkimist.

Perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste rakendamine suurendab

kohalike omavalitsuste halduskoormust

minimaalselt ning kuna tegemist on

ennetava iseloomuga teenustega, siis

pikas perspektiivis pigem vähendavad

omavalitsuste haldus- ja

finantskoormust. Eelnõu kohaselt

pöörduvad tugiteenuseid soovivad

isikud otse teenuseosutajate poole.

Kohalikul omavalitsusel tuleb sekkuda

ainult neil juhtudel, kui tegemist on

vajaduspõhise peretoega ehk kasupere

või mõni kasupere liige vajab abi.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmine

perele, abivajaduse hindamine ning

abistavate meetmete pakkumine lastele

on juba täna kohaliku omavalitsuse

ülesanneteks. Tugiteenuseid

finantseeritakse riigieelarvest ehk

tugiteenuste rakendamine ei too

omavalitsustele kaasa täiendavat

finantskoormust.

8. Sotsiaalkindlustusamet 1. Seaduse jõustumine ja rakendamine.

1.1. Peame oluliseks märkida, et eelnõu § 1 punkt 11 (LasteKS

§ 272 lõike 1 punkt 2, lõiked 3 ja 4) ja § 3 (PISTS § 26) on

seotud suuremahuliste arendustöödega, mis nõuavad arendusi

erinevates infosüsteemides ja nende koostoimimist. Kuivõrd

vastavate arenduste detailanalüüsi tulemused pole veel teada,

siis ei ole hetkel võimalik täpselt prognoosida arendustööde

mahtu, maksumust ja valmimise aega. Siiski ei pea me esialgse

hinnangu kohaselt reaalseks, et vastavad arendused võiksid

valmida enne 1.11.2026. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku

kaaluda arendustega seotud sätete jõustumisaja edasi lükkamist,

kuna ennatlik oleks jõustada regulatsioone üldises korras, kui

pole selge seaduse rakendamiseks vajalike arendustööde maht,

tähtaeg ja rahalised katteallikad.

Selgitame. Arvestame teie pakutud

arenduste ajaraamiga. Kuivõrd sätte

jõustumine on seotud välisvahendite

kasutamisega, siis jõustub säte ise

varem, kuid andmevahetus saab

rakenduda siis, kui arendused on

valminud.

1.2. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu § 5 lõike 2 täpsustamist,

kuna eelnõu § 4 punkti 7 rakendamine eeldab suuri arendusi.

Seda põhjusel, et perepõhise asendushoolduse tugiteenust

plaanitakse arendada STAR2-e. See tähendab, et tegemist on

sisuliselt uue süsteemi arendusega, mis omakorda on sõltuvuses

suuremahuliste eeltööde õnnestumisest. Tänaste teadmiste

pinnalt peaks eelnevalt olema tehtud järgmised arendused: a)

teenuste projekt; b) laste juhtumikorraldus; c) teenuseosutaja

portaal; d) iseteeninduse portaal. Ehk omavahel seotud

arenduste eeltööde maht on äärmiselt suur, mistõttu pole

reaalne, et kõik need tööd jõutakse ära teha eelnõu § 4 punkti 7

Arvestatud. Tugiteenuste STAR

arendustega seotud andmete sisestamist

puudutavad sätted jõustuvad

01.01.2027.

planeeritud jõustumise ajaks. Seetõttu teeme ka siin ettepaneku

kaaluda eelnõu § 4 punkti 7 jõustumisaja muutmist ja mitte

jõustada seda enne 1.11.2026. Siinkohal markeerime, et ka

antud prognoos võib kujuneda optimistlikuks, kuna tööde käigus

võib ilmneda vajadusi täpsustusteks ja lisatöödeks.

2. Eelnõu § 1 punkt 8 (LasteKS § 15 lõige 4). Koosmõjus

eelnõu § 1 punktiga 5 teeme ettepaneku jätta seadusesse

võimalus, et halduslepinguga saaks üle anda ka LasteKS § 15

lõike 3 punktis 41 nimetatud ülesande täitmine.

Mitte arvestatud. Eelnõuga soovitakse

anda Sotsiaalkindlustusametile vastutus

lastekaitsetöötajate täiendkoolituste

korraldamise ja vastava süsteemi

toimimise eest. Ülesande täitmisse on

Sotsiaalkindlustusametil võimalik

kaasata partnereid, sh ülikoole või muid

täiendkoolitusasutusi, selleks ei ole

vajalik ülesande üleandmine

halduslepinguga. Juhul kui edaspidi

tekib vajadus täiendkoolituste

korraldamine suuremas mahus ümber

korraldada, on tegemist põhimõttelise

muudatusega, milleks on asjakohane

algatada seaduse muutmine.

3. Eelnõu § 1 punkt 9 (LasteKS § 20 lõige 5). Kuivõrd lõike 6

kohaselt tuleb lapsega töötamise keelu ümberhindamisel lähtuda

karistuse kustumise tähtajast, siis tuleks koos taotlusega esitada

ka info karistuse ärakandmise aja kohta (vanglast vabanemine,

katseaja lõpp vmt). Seda põhjusel, et karistuse kustumise tähtaja

kulgemine algab karistuse ärakandmisest ja kui see info ei nähtu

karistusregistrist, siis tuleks see taotlejal esitada.

Osaliselt arvestatud. KarRS §-s 13 on

sätestatud kohtulahendite täitmisega

seotud asutuste kohustus teatada

karistusregistrile isiku karistuse

ärakandmisest, millest arvestatakse

karistusandmete kustutamise tähtaega.

Seega ei tohiks olla võimalik olukord,

mil isiku karistust ettenähtud ajal

registrist ei kustutata. Kui see nii juhtub,

tuleks tagada registri ajakohastamine,

nii et isik ei peaks ise esitama selle

kohta täiendavaid tõendeid.

Selguse huvides muutsime eelnõus

LasteKS § 20 lõike 6 sätte sõnastust ja

asendasime selles tingimuse

„karistusregistri §-s 24 sätestatud

karistusandmete kustutamise tähtaeg on

möödunud“ tingimusega „isiku

karistusandmed on karistusregistrist

kustutatud ning kantud karistusregistri

arhiivi“, mis võimaldab SKA-l lähtuda

otsuse tegemisel karistusregistri

andmetest.

4. Eelnõu § 1 punkt 9 (LasteKS § 20 lõige 6). SKA jääb oma

varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et SKA (kui

sotsiaalvaldkonna valitsusasutus) ei oma süüteomenetluse

kompetentsi, mistõttu ei ole me pädevad hindama süütegude

kvalifikatsiooni ja tegude karistatavusega seonduvaid küsimusi.

Sellega seonduvalt teeme ettepaneku kaaluda seaduse

täiendamist vähemalt konsulteerimise kohustusega, millest

juhindumine oleks SKA jaoks kohustuslik. Ehk

ümberhindamise menetluses peaks olema reguleeritud ka see,

milline asutus annab SKA-le omapoolse seisukoha, kas keelu

aluseks olev tegu ei ole kehtiva õiguse kohaselt karistatav, on

üle viidud teise süüteokoosseisu alla või kas näiteks välisriigi

karistus on samaväärne mõne keelu aluseks oleva

süüteokoosseisuga. Selline regulatsioon on vajalik, kuna täna

konsulteerimise kohustust ühelgi asutusel või institutsioonil ei

ole ja vaieldav on ka ametiabi regulatsiooni kohaldamine ning

selliste hinnangutega seonduv vastutus.1 Meie ettepanek oleks,

et süütegudega seonduvaid hinnanguid annaks selles menetluses

mõni justiitssüsteemi asutus või institutsioon ja sellekohane

ülesanne peaks tulenema ka seadusest. Seda enam, et

ümberhindamise menetluse käigus võidakse jõuda isiku teo

Arvestatud. Oleme alustanud selle

ettepaneku osas läbirääkimisi

Justiitsministeeriumiga, Teid samuti

kaasates, ja loodame ühiselt leida sellele

lahenduse eelnõu teise

kooskõlastusringi jooksul.

karistatavuse osas uue hinnanguni. Ehk sisuliselt tuleks hinnata,

kas isikut saaks käsitleda süüdi olevana mõnel teisel (lõikes 2

toodud) alusel, mis omakorda võib omada kokkupuudet

põhiseadus § 22 lõikega 1.

5. Eelnõu § 1 punkt 14 (LasteKS § 342 lõiked 1 ja 2). Meile

arusaadavalt tuleneb andmesubjektide loetelu lõikest 1 ja lõige 2

reguleerib sellega seonduvaid andmekoosseise. Seetõttu palume

kontrollida, kas lõikes 2 saab nimetada täiendavad

andmesubjekte, keda lõikes 1 ei ole nimetatud. Näiteks on lõike

2 punkti 2 kohaselt töödeldavad lapse isikuandmed muuhulgas

ka andmed lapse perekonna ja leibkonna koosseisu, suhete ning

sotsiaalse võrgustiku kohta. Lapse sotsiaalse võrgustiku

moodustavate isikute andmed ei ole aga abivajava lapse

isikuandmed, vaid teiste isikute andmed. Samas lõike 1 järgi

tohib sotsiaalne võrgustik olla üksnes lapsevanem, last kasvatav

isik, lapse perekond ja leibkond. Kui sotsiaalse võrgustiku all on

mõeldud lapse sõpru, õpetajaid, treenereid, võibolla ka sõprade

vanemaid – siis need andmed ei ole abivajava lapse

isikuandmed ja neid isikuid ei ole lõikes 1 loetletud.

Ühtlasi näeme probleemi ka selles, et seletuskirjas omistatakse

perekonnale väga lai tähendus, mistõttu teeme ettepaneku

kaaluda sellega seonduva mõiste avamist seaduses (nt kasvõi

viite lisamist, et perekonnaks loetakse isikuid, kes on PKS

kohaselt sugulased, hõimlased).

Arvestatud. Täiendasime eelnõu lapse

sotsiaalsesse võrgustikku kuuluva isiku

andmete töötlemise osas, täpsemalt

muutsime LasteKS § 342 lõiget 1 ja

lisasime § 342 lõike 6.

Samuti on eelnõusse lisatud ja LasteKS

§-s 342 lõikes 2 täpsemalt defineeritud

„pereliikme“ mõiste.

6. Eelnõu § 1 punkt 14 (LasteKS § 343). Sätte eesmärk on

arusaadav, kuid näeme probleemi, mis võib tekkida praktilise

rakendamisega. Nimelt tekib küsimus, kuidas jõuab viidatud

isikuteni info, kes on tervishoiuteenuse osutaja? Selgitame, et

täna puudub SKA-l ja kohalikel omavalitsustel juurdepääs

terviseinfosüsteemi andmetele ja seetõttu ei omata ka infot selle

Selgitatud. Eelnõuga ei looda

lastekaitsetöötajatele ligipääsu tervise

infosüsteemile ja sealsetele andmetele,

sh tervishoiuteenuse osutajate kohta. Ka

edaspidi saab lastekaitsetöötaja infot

lapsele osutatavate (eriarsti) teenuste

koha, kes ja millist tervishoiuteenust isikule on osutanud (nt

psühhiaatriakliinikus).

kohta lapselt endalt, vanematelt,

lähedastelt, koolilt vms. Samuti võib

sellist infot anda lapse perearst. Eelnõu

annab lastekaitsetöötajale, kes on

saanud teada lapsele osutatavast

tervishoiuteenusest, selge õiguse küsida

ja saada arstilt selle kohta täiendavat

infot, kui see on vajalik lapse

abistamiseks. Samuti annab eelnõu

selge aluse arstil ise pöörduda

lastekaitsetöötaja poole ja edastada

abivajava lapse kohta vajalikku teavet.

7. Eelnõu § 1 punkt 14 (LasteKS § 344). Palume kontrollida, kas

paragrahvi pealkirjas peaks olema viide „töötlemisele“, kuna

selle sisu muud töötlemist ei reguleeri.

Seejuures teeme ettepaneku asendada lõikes 1 lauseosa

„nõustamise kvaliteedi tagamiseks“ tekstiga „SKA-le esitatud

kaebuste lahendamiseks“ ja kaaluda ka salvestiste

väljastamisega seonduva reguleerimist. On oluline, et isikutel

oleks võimalik helistada lasteabitelefonile, kartmata sellega

seonduvaid tagajärgi. Selle eesmärgi tagamiseks peaks vastavale

teabele juurdepääs olema vägagi piiratud. Näiteks võiks vastava

teabe väljastamine olla lubatud üksnes isikule endale või

kriminaalmenetluses uurimisasutuse või kohtu nõudel.

Seejuures ei peaks olema lasteabitelefonile tehtud kõnedele

juurdepääsu isegi laste vanematel või eestkostjatel, kuna see

võib mõjutada lapsi abi otsimast.

Osaliselt arvestatud. Muutsime

eelnõus paragrahvi pealkirja. Samuti

täiendasime sätet teabele juurdepääsu

osas ning lisasime § 344 uue lõike 2.

Arvestamata jätsime ettepaneku

asendada lõikes 1 lauseosa „nõustamise

kvaliteedi tagamiseks“ tekstiga „SKA-le

esitatud kaebuste lahendamiseks“.

Leiame, et kaebuste lahendamine ei ole

eraldiseisev seadusest tulenev ülesanne,

mille täitmiseks oleks põhjendatud

kõnesid salvestada, vaid kaebuste

lahendamine on osa teenuse

(nõustamise) kvaliteedi tagamisest.

Ettepanek välistada lapsevanemate ja

lapse eestkostjate juurdepääs

lasteabitelefonile tehtud kõnedele vajab

täiendavat analüüsi ning seda ei ole

võimalik lahendada praeguses eelnõus.

Samas peab SKA pärast eelnõu

jõustumist igal juhul lähtuma

kõnesalvestise väljastamiseks õigusliku

aluse olemasolust, kõnede salvestamise

eesmärgist, mis on nimetatud lõikes 1 ja

täpsustatud lõikes 2 (õigus väljastada

salvestis õiguskaitseasutusele), ning

kindlasti lapse huvidest (LasteKS § 21).

8. Eelnõu § 3 (PISTS § 26 lõige 1) ja § 1 punkt 11. Meile jääb

ebaselgeks milliste andmete alusel puude raskusastme

tuvastamise menetlus algatatakse ja kes on sellises menetluses

taotleja. PISTS § 22 lõike 1 kohaselt tuleks puude raskusastme

tuvastamise menetluse algatamiseks esitada taotlus, mille

andmete koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister

(lõige 4). Seejuures piiravad PISTS § 23 lõiked 2 ja 3 SKA

juurdepääsu andmetele ning vastavate andmete töötlemine on

lubatud üksnes isiku nõusolekul. Meie hinnangul võiks varajast

sekkumist vajavate seisundite puhul olla protsess üles ehitatud

sarnaselt tööealiste vanusgrupile, kus taotlus võetakse vastu

Eesti Töötukassa poolt. Vastasel juhul tekkib olukord, kus SKA-

l puuduvad puude raskusastme tuvastamise algatamiseks

vajalikud andmed, nõusolek terviseandmete vaatamiseks, jne.

Selgitatud. Protsessi üles ehitamisel

vaatame töötukassa analoogi ning SKA-

le edastatakse kõik vajalikud andmed

puude raskusastme menetluse

alustamiseks.

9. Eelnõu § 4 punkt 3 (SHS § 1407 lõige 2). Meie hinnangul

võib kõikide teenuste osutamise nõue olla hiljem takistuseks

piisavate partnerite leidmisel. Sellest tulenevalt võiks antud

regulatsioon olla sõnastatud paindlikumalt ja kaalutlusõigusega

(nt SKA võib jätta lepingu sõlmimata, kui ei pakuta kõiki

teenuseid).

Mitte arvestatud. Tänane ja varasem

praktika näitavad, et kompleksne abi

ühe teenuseosutaja juures on tõhusam ja

lihtsamini administreeritav. Juba täna

pakuvad teenuseid komplektsena 4

teenuseosutajat. Kaalutlusõiguse

andmine Sotsiaalkindlustusametile võib

põhjustada vaidlusi ebavõrdse

kohtlemise osas.

10. Eelnõu § 4 punkt 3 (SHS § 1407 lõige 4). Teeme ettepaneku

kaaluda sõnastuse täpsustamist järgmiselt: „(4)

Sotsiaalkindlustusamet ei sõlmi lepingut perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste osutajaga, kes on rikkunud

eelnevalt sõlmitud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingut

nii, et rikkumise tulemusena on leping üles öeldud, hüvitatud

kahju või nõutud leppetrahvi. Lepingu võib sõlmida, kui

tugiteenuste osutaja esitab tõendid selle kohta, et ta on võtnud

meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks ja nimetatud

rikkumisest on möödas rohkem kui 3 aastat, leppetrahvi ei

kohaldatud maksimummääras või kahju ei olnud suur.“. Kuigi

RHS-is kasutatakse sarnast sõnastus, siis see on keeruline ja

sunnib SKA-d igal juhtumil uuesti hindama, kas rikkumine oli

oluline ja kas tingimus, mida rikuti, oli oluline (s.t eelnõu

sõnastuse puhul ei piisa sellest, et on leppetrahvi tehti, vaid on

lisaeeldus, et “rikkumine oli oluline või pidev” ja “rikuti lepingu

olulist tingimust”). Seetõttu oleks hea, kui sõnastus oleks

imperatiivne ja selle leevendamiseks saaks (sarnaselt RHS-i

heastamisega) sisse tuua erandid. Lisaks võiks sarnase

regulatsiooni lisamist kaaluda ka teiste SHS-i ja OAS-i tasu

maksmise kohustuse ülevõtmise lepingute juurde.

Arvestatud. Sõnastust täpsustatud.

11. Eelnõu § 4 punkt 3 (SHS 13. jagu). Meile jäi eelnõud

lugedes ebaselgeks, et millega on määratletud perepõhise

asendushoolduse tugiteenuse sihtrühm (teenust saama

õigustatud isikud), kes otsustab teenusele suunamise ja

lõpetamise ning muud teenuse korraldusega seonduvad

Selgitatud. Teenuse korraldus erineb

viidatud erihoolekandeteenustest.

Tugiteenuste puhul on esmasteks

osapoolteks pere ja teenuseosutaja,

viimasel peab olema kehtiv leping

küsimused (vt nt analoogia erihoolekandeteenuste puhul SHS §

70, 71, 80).

Sotsiaalkindlustusametiga. Perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste sihtrühm

on määratletud teenuste osutamise

kaudu §-s 1306 lõikes 1 ehk kasuperede

täiskasvanud pereliikmed. Teenusele

suunamine algab pere pöördumisega

teenuseosutaja poole ning algab pärast

seda kui perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutaja ja pere on kokku

leppinud § 1306 lõike 3 alusel sätestatud

teenuste osutamises. Vajaduspõhisele

peretoe teenuse vajaduse peab

kinnitama kohalik omavalitsus.

Teenuste osutamine lõpetatakse

määrusega reguleeritud mahu täitumisel

või pere õigustatud isikuna sihtgruppi

kuulumise lõppemisel.

9. Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskus

Lastekaitseseaduse eelnõuga luuakse võimalus abivajaduse

varajaseks märkamiseks ning sellega seonduva vajaliku info

liikumiseks erinevate infosüsteemide vahel.

Eelnõu seletuskirja punktis 6.4. Mõju infotehnoloogiale ja

infoühiskonnale tuuakse välja, et muudatuste kaudu on

kavandatud varajast sekkumist vajavate seisunditega laste

andmete liikumine infosüsteemide vahel (STAR, TIS, RR) ja

arendused, mille kaudu perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutamise ja rahastamise andmed kantakse edaspidi

STAR-i.

Selgitatud. Automaatse andmevahetuse

loomine on seotud välisrahastusega,

mistõttu peavad sätted jõustuma

hiljemalt 2025. a I kv. Lisaks on

praeguse EN sõnastuse alusel tegu

KOV-i võimalusega välja selgitada

perede täiendav abivajadus.

Andmevahetus rakendub, kui arendused

on valminud.

Riskina on seletuskirjas välja toodud võimalik IT-arenduste

hilinemine või lahenduse praktikale ja eelnõu eesmärkidele

mittevastavus. IT-arenduste puhul on riski maandamiseks

ettenähtud tihe koostöö osapoolte vahel, et lahendused saaks

olema eesmärkide kohased ja praktiliselt mugavad kasutajatele.

Varajast sekkumist vajavate seisunditega laste andmete

liikumiseks TIS-ist STARi KOV töölauale kavandatavate

arenduste ajaraam ja maht on hindamisel ning selle sätte

jõustumine praktikas on sõltuv IT-arenduste valmimisest.

TEHIK hinnangul on tegemist ulatusliku arendusvajadusega,

mis vajab põhjalikku analüüsi, et välja selgitada andmevahetuse

ulatus, et hinnata andmevahetuse osapoolte arendusvajaduse

mahtu ja aja kulu. Kaardistada on vaja andmeandjate ring ning

andmevahetusega seonduvate andmete koosseis. Detailsem

arendusprotsessi vajaduse kaardistus on seletuskirja kohaselt

kavandatud allasutuste arendustegevustesse aastatel 2024 -

2025.

Eelnõuga planeeritava andmevahetuse riskivabaks

väljatöötamiseks tuleks TEHIKu hinnangul muudatusega

seonduva arenduse elluviimiseks planeerida minimaalselt 12

kuud alates hetkest kui on paigas täpne arendusvajadus.

Arvestades asjaolu, et täna ei ole veel arendusega seonduva

analüüsiga alustatud ning arendused ei ole planeeritud TEHIKu

tööplaani, palume kaaluda arendusega seonduvate eelnõu

punktide jõustamist alates 2026 aastast, et vältida seletuskirjas

toodud IT arendustega seonduvate riskide realiseerumist.

Arvestatud. STAR arenduste kaudu

tugiteenustega seonduvate andmete

sisestamist ja vahetamist puudutavad

sätted jõustuvad 01.01.2027.

10. Andmekaitse

Inspektsioon

1. Andmete edastamine varajast sekkumist vajava seisundi

puhul

Eelnõu § 1 punktis 11 esitatud lastekaitse seaduse (LasteKS) §

27² muutmisega antakse alus KOV-ile välja selgitada lapse ja

pere abivajadus omal algatusel, kui lapsel on TIS-i kantud

Arvestatud. Täname tähelepanu

juhtimise eest, seletuskiri täiendatud.

andmed varajast sekkumist vajava seisundi kohta. Luuakse alus

andmete automaatseks edastuseks rahvastikuregistri-järgse

elukoha KOV-ile, et välja selgitada võimalik abivajadus ning

pakkuda proaktiivselt tuge. Samas seletuskirjas räägitakse § 27²

lg 3 kohta, et varajast sekkumist vajavate seisundite kohta

andmete edastamine KOV-i töötajale toimub lapsevanema või

eestkostja nõusolekul.

Sättest endast ega seletuskirjas toodud skeemist (Joonis 1.

Andmevahetus) ei tulene aga, et KOV-il tekib juurdepääs

andmetele (diagnoosile) lapsevanema või eestkostja nõusolekul.

Vastupidi, andmevahetuse skeemist tulenevalt KOV saab info

STAR-i töölauale, kui TIS-i sisestatakse diagnoos (automaatselt,

mitte vanema või eestkostja nõusolekul). Ülaltoodust tulenevalt

jääb arusaamatuks, kas TIS-i kantud andmed varajast sekkumist

vajava seisundi kohta jõuavad KOV-i töötajani siiski

automaatselt või lapsevanema või eestkostja nõusolekul. Kui

seadusandja sooviks on andmete edastamine siduda

nõusolekuga, peab see selgelt tulenema seadusest, mida hetkel

ei ole. Arusaamatuks jääb ka see, kuidas, kellele ja millal

(millises etapis) peab vanem või eestkostja nõusoleku andma.

Vanema või eestkostja nõusolek tuleb kõne alla alles LasteKS §

27² lg-s 4: kohaliku omavalitsuse üksus edastab vanema või

eestkostja nõusolekul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2

nimetatud lapse kohta andmed Sotsiaalkindlustusametile puude

raskusastme tuvastamiseks. Ehk nõusolekul toimub ainult

andmete edastamine KOV-ilt SKA-le puude raskusastme

tuvastamisel. LasteKS § 27² lg 4 osas jääb arusaamatuks, kas

sisuliselt on tegemist puude raskusastme tuvastamise

taotlemisega lapse esindaja asemel või piirdutakse KOV-il

olemasolevate andmete edastamisega.

Nõusolek andmete edastamiseks ja taotlemine on oma sisult

kaks erinevat õigustoimingut.

Andmete edastamine ainuüksi (ilma tahteavalduse ehk

taotluseta) ei saa algatada puude raskusastme tuvastamise

protseduuri, kuna puude raskusastme tuvastamise menetlus

algatatakse taotluse alusel (vt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

seaduse § 2² lg 1). Nimetatud sätte kohaselt aga tuleb välja, et

andmete edastamisega algabki menetlus. Seletuskirja kohaselt

sätestatakse selle sättega KOV-i võimalus edastada lapsevanema

või eestkostja nõusolekul andmetöötluse teel automaatne taotlus

SKA-le puude raskusastme tuvastamiseks lapse puhul, kel on

varajast sekkumist vajav seisund. Ehk seletuskirja põhjal võib

siiski järeldada, et seadusandja sooviks oli võimaldada KOV-il

esitada ise taotlus.

Küsitavaks jääb ka see, kuidas juhul, kui KOV ise esitab SKA-

le taotluse, toimub selliste andmete edastamine, mille

töötlemine on vajalik SKA-le puude raskusastme kohta otsuse

vastuvõtmiseks, kuid millised KOV-il puuduvad (KOV-il on

seoses varajast sekkumist vajavate seisunditega õigus töödelda

ainult § 27² lg-s 3 loetletud andmed), nt terviseandmed (puude

raskusastme tuvastamise taotluse II osa).

LasteKS § 271 lg 1 planeeritava sõnastuse kohaselt teavitatakse

abivajavast lapsest § 27 kohaselt, edastades vajalikus ulatuses

teadaolevad andmed. Selgitame, et isikuandmete töötlemise

üldpõhimõtetega (isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

artikkel 5), eelkõige eesmärgipärasusega ei ole kooskõlas sellise

määratlemata õigusmõiste nagu „vajalikus ulatuses“

kasutamine. Küsimuse seaduse tasandil reguleerimisega peaks

juba seadusandja poolt saama vastatud küsimus, millised on

taotletava eesmägi suhtes vajalikud andmed, mida edastada

võib. Selle küsimuse vastuseta jätmine tekitab suure

tõenäosusega olukorra, kus andmete edastajad (kes viitad sätte

kontekstis pole ka erialaspetsialistid) hindavad küsimust liialt

Osaliselt arvestatud. Arvestades

lastekaitsejuhtumite variatiivsust, ei pea

me võimalikuks täielikult loobuda

määratlusest „vajalikus ulatuses“, kuid

täiendasime seda sõnaga „vähimas

vajalikus ulatuses“. Edastatavate

andmete koosseisu ja ulatust piiritleb ka

lauseosa „temale [s.o spetsialistile]

teadaolevad käesoleva seaduse § 342

lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmed“.

Andmete edastamist hakkavad suunama

ka vormid ja juhendid, mis töötatakse

subjektiivselt, ilma erialaste teadmisteta ning edastavad

põhjendamatult suure andmekoosseisu.

välja ja võetakse kasutusele sätte

kavandatud jõustumise ajaks 2025.a.

Täiendasime vastavalt ka eelnõu

seletuskirja.

Sama sätte lõige 2 lubab abivajavast lapsest teatanud isikule

anda teavet juhtumimenetluse alustamise ja menetlustoimingute

kohta, kui see on vajalik lapse heaolu toetamiseks. Siinkohal on

sõna „teave“ liiga üldine ja jätab liiga laia kaalutlusruumi kellele

ja mida juhtumi kohta edastada. Sätet tuleks seega täpsustada ja

anda indikatsioon, mis ulatuses teabe andmine lubatud on.

Arvestatud. Muutsime eelnõu ja

kitsendasime antava teabe ulatust.

2. Terviseandmete töötlemise eesmärk

Eelnõu § 342 reguleerib, kelle ja mis andmeid lapse abivajaduse

hindamiseks töödeldakse. Sätetest jääb mulje, et iga abivajava

lapse teate saamine käivitab kogu lõigetes 2-4 toodud

andmekoosseisu kogumise. Iga juhtumi puhul, eriti kui

abivajadus ei ole üldse selge, ei pruugi olla vajalik ega

proportsionaalne kogu andmekoosseisu koguma asuda. Lisaks

jääb selgusetuks, millist ringi mõeldakse lapse perekonna all

(kas ka vanavanemaid, täiskasvanud õde-vendi, tädi ja onu jms).

Kuivõrd perekonna kohta kogutavate andmete hulk on suur ja

tundlik, tuleb kindlasti täpsustada, keda lapse perekonna all

mõeldakse.

Arvestatud. Eelnõusse on lisatud

LasteKS § 34² lõike 1 teine lause

isikuandmete töötlemise põhimõtete

kohta ning seletuskirja selles osas

täiendatud mh selgitustega andmete

töötlemise eesmärgipärasuse ja

minimaalsuse kohta.

Eelnõusse on lisatud ja LasteKS §-s 342

lõikes 2 täpsemalt defineeritud

„pereliikme“ mõiste.

Täpsustamist vajab § 342 lg 3 punkti 3 sõnastus „lapsevanema

seisund“ – mida selle all mõeldakse.

Arvestatud. Täiendasime eelnõu

seletuskirja.

Eelnõu §-s 343 ettenähtud õigus saada tervishoiuteenuseosutajalt

teavet lapse, lapsevanema, perekonna ja leibkonna liikme

terviseandmete saamiseks on sõnastatud taaskord liiga üldiselt.

Kuivõrd terviseandmed on väga tundlikud ja tervishoiutöötajatel

Selgitatud. Antud säte ei ole iseseisev

alus terviseandmete töötlemiseks,

isikuandmete sh terviseandmete

töötlemise õigust ja ulatust reguleerib

on saladuse hoidmise kohustus, tuleks selleks, et vältida mh ka

inimeste hirmu arstile pöördumiseks, siiski täpsustada, millistel

juhtumitel on terviseandmete küsimine põhjendatud (eelkõige

muude kui lapse ja lapsevanema puhul). Tuleb arvestada, et

tervishoiuteenuse osutajal ei ole võimalik objektiivselt

kontrollida, kas andmeid küsitakse lapse abivajaduse

hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks, seega jääb liiga suur

vastutus ja enesejärelevalve kohaliku omavalitsuse

lastekaitsespetsialistile.

Lisaks tuleks vähemalt seletuskirja tasemel, kuid parem kui

rakendusakti tasandil indikeerida, millisel vormil, mis kanaleid

pidi lastekaitsespetsialist ja tervishoiuteenuse osutaja andmeid

vahetavad.

eelnõus LasteKS § 342. Antud säte on

erisäte võlaõigusseaduse § 768 suhtes,

mis sätestab tervishoiuteenuse osutaja

saladuse hoidmise kohustuse – erisäte

annab selge seadusliku aluse abivajava

lapse juhtumil saladuse hoidmise

kohustusest kõrvale kalduda.

Täiendasime vastavalt ka seletuskirja §

344 osas. Seejuures peame vältimatuks,

et andmete küsimisel ja edastamisel jääb

teatud vastutus spetsialistidele, s.o ühelt

poolt lastekaitse- ja teiselt poolt

tervishoiutöötajale.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud

terviseandmete vahetamise kanalite

osas.

3. Lasteabitelefoni kõnede salvestamine

Eelnõu § 34⁴ lg 1 kohaselt lasteabitelefonile tehtud kõned

salvestatakse lapse abivajaduse väljaselgitamiseks ja abi

paremaks osutamiseks, salvestise kasutamiseks tõendina

süüteomenetluses ja nõustamise kvaliteedi tagamiseks. Samas

lasteabitelefonile helistajale lubatase anonüümsust1. Ka

LasteKS § 27 lg 5 teise lause kohaselt abivajavast lapsest

teavitaval isikul on enda või oma perekonna kaitseks õigus jätta

teavitamisel enda kohta andmed avaldamata. Samas

telefonikõne salvestisele jääv inimese hääl on isikuanne, ka siis,

kui inimene kõnes oma nime või muid täpsemaid andmeid ei

maini. Hääle alusel on isik identifitseeritav sarnaselt

sõrmejäljele. Seega pole küsimus mitte niivõrd selles, milliseid

andmeid isik helistades avaldab, kui isiku hääles kui sellises,

Selgitatud. Kõnede salvestamise

eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik

(vähemalt praegusel ajal) kasutada

alternatiivseid lahendusi, nt kõnede

transkriptsiooni, sest süüteomenetluses

võivad olulist tõenduslikku tähendust

omada ka helistaja hääletoon,

emotsioon, taustahelid jms. Lisaks ei

paku tänased tehnilised võimalused, sh

AI, ka piisavalt kvaliteetset

transkriptsiooni, mis annaks täpselt ja

veatult edasi kõne sisu, sh kui helistaja

diktsioon ei ole selge, räägitakse läbi

nutu vms. Ebatäpne kõne

mis on samuti isikuanne. Järelikult telefonikõnede salvestamise

korral anonüümsusele viitamine on eksitav, kuna anonüümsuse

tagamine ei ole sellisel juhul võimalik. Tuleks kaaluda ka

alternatiivseid võimalusi sama eesmärgi saavutamiseks, nt

kõnede automaatset transkriptsiooni – nii ei salvestu helistaja

hääl.

transkriptsioon ei täidaks salvestamise

eesmärke.

Asjakohane on märkus, et kõne

salvestamisel ei saa tagada täielikku

anonüümsust, kuivõrd isiku hääl on

samuti isikuanne. Edastasime märkuse

Sotsiaalkindlustusametile, et täpsustada

vastavat teavet lasteabi veebilehel.

Eelnõu § 34⁴ lg 2 kohaselt säilitatakse telefonikõnede

salvestised kuus kuud. Seletuskirjas ei ole toodud säilitustähtaja

põhjendust. Andmetöötleja peab suutma eluliselt põhjendada

salvestamise vajadust/eesmärki; kinnitust peab leidma, et

eesmärki pole võimalik saavutada andmesubjekti vähem riivaval

moel ning tegelikult alles seejärel tuleb otsustada, kas kõnesid

üldse salvestada ja kui kaua neid säilitada. Kuna säilitustähtaja

pikkus ei ole seletuskirjas analüüsitud, ei ole AKI-l võimalust

võtta seisukohta niivõrd pikka säilitustähtaja põhjendatuse osas.

Mida pikemalt telefonivestluse salvestusi säilitatakse, seda

suurem riive on isiku põhiõigustele ja -vabadustele. Salvestiste

säilitamine nö „igaks-juhuks“ ei ole kooskõlas IKÜM

säilitamise piirangu põhimõttega. AKI soovitab täiendada

seletuskiri kõnede säilitamise tähtaja põhjendusega ning

vajadusel korrigeerida seaduses kehtestava tähtaja pikkust.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on

täiendatud.

Ka sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 1451 lõiget 33

planeeritakse sõnastada selliselt, et isikuandmeid säilitatakse

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris kuni lapse

täisealiseks saamiseni. Võib küll eeldada, et taoline

säilitustähtaeg on valitud seoses tsiviilõigusliku õigusvõime

vanusemääraga, kuid seletuskiri sellele vastust ei anna. Üks

Arvestatud. Selgitused lisatud

seletuskirja.

isikuandmete töötlemise üldpõhimõte on ka minimaalsuse

põhimõte (IKÜM art 5), mis nõuab, et seletuskirjas poleks

üksnes konstateeritud, mis on säilitustähtaeg, vaid esitatud

põhjendus, miks nii pikk tähtaeg on vältimatult vajalik ning

miks see ei saa mingil juhul olla lühem.

4. Psühhiaatrilise abi seadus

Eelnõuga muudetakse psühhiaatrilise abi seaduse § 5 lõiget 2,

mh: „Teabe edastamine lapse, lapsevanema ja last kasvatava

isiku kohta on lubatud ka kohaliku omavalitsuse üksusele ja

Sotsiaalkindlustusametile lastekaitseseaduses sätestatud ulatuses

lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.“

Taaskord on eesmärk, millega lubatakse väga

tundliku andmestiku andmine, liiga üldine. Sätestada tuleks

lisakriteeriumid, millega hinnata, kas nii tundlike andmete

saamine on põhjendatud või mitte.

Arvestatud. Eelnõus on sättesse lisatud

täpsem viide LasteKS §-s 342 loetletud

terviseandmetele, kuivõrd

terviseandmed hõlmavad ka vaimse

tervise andmeid. Samuti on seletuskirjas

täiendavalt põhjendatud selliste andmete

töötlemise vajalikkust ja põhjendatust

(eelnõu § 3).

10. Lastekaitse Liit MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus

lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.

Lastekaitse Liit tunnustab Sotsiaalministeeriumi põhjalikku

tööd, mida on tehtud eelnõu koostamisel ja et läbi on viidud

mitu lastekaitsetöö kvaliteeti ja protsesse käsitlevat analüüsi,

mille tulemuste põhjal on algatatud lastekaitse reform.

Planeeritud muudatustega parendatakse pikalt tähelepanu all

olevaid kitsaskohti lastega töötavate spetsialistide koostöös ja

andmevahetuses. Ette on näha abivajajate perede arvu

suurenemist ning lisanduvad ka nõudmised lastekaitse- ja

peretöötajatele. Seega tekib põhjendatud küsimus

lastekaitsetöötajate piisavuse kohta. On lubamatu, et Eestis on

21-s KOV´is 1 lastekaitsetöötaja ja 7-s veelgi vähem (st

osaajaga või üldse mitte). Suur töökoormus ja vähene tugi (sh

Täname ettepanekute eest. Kohaliku

ja riigi tasandi ennetustegevuste,

abivajava lapse mõiste ning

võrgustikutööga seonduva täpsustamine

on plaanis järgmises seadusemuudatuste

paketis 2024.-25.aastal. Piisavate

ressursside olemasolu lastekaitsetööks

ja spetsialistide tõhusam toetamine

KOV-i juhtkonnalt) mõjutab lastekaitsetöö kvaliteeti, põletab

lastekaitsetöötajad läbi ning soodustab liigset tööjõu voolavust.

Kuigi abivajavate laste märkamine ja teavitamiskohustus

erineva valdkonna spetsialistide poolt on eelduseks ennetustöö

paranemiseks, siis juhtumite kasvuga suureneb veelgi

lastekaitsetöötajate ajaressursi puudus ennetuseks. LasteKS-is

on ennetustöö sätestatud üldiselt ja deklaratiivselt, kuid KOV-

idel ei ole proaktiivset kohustust ega raamistikku ennetuse

korraldamiseks. Lastekaitse Liit soovitab:

* Pöörata suuremat tähelepanu ennetusele ja suunata ressurssi

järjepidevaks ennetustegevuseks. Muuhulgas tuleb toetada

sihitatud rahastusega ennetusteenuste tagamist kohalikul

tasandil.

* Eraldada sihtotstarbelisi ressursse lastekaitsetöötajate juurde

palkamiseks, suurendada lastekaitse valdkonna spetsialistide

kvalifikatsiooni ja kompetentsust ning sekkumistegevuste

kvaliteeti. Sealhulgas tagada, et kõikidele lastekaitsetöötajatele

oleks kindlus-tatud vajaminevad toetusmeetmed (sh

supervisioon, mentorlus, juhendid, väljaõpe, vääriline palk).

* Vähendada KOV-ide vahelist ebavõrdsust lastekaitsetöötajate

tasustamisel ja pöörata suuremat tähelepanu lastekaitsetöötajate

motiveerimisele ja toetamisele nii nende iga-päevases töös kui

ka kriisisituatsioonides.

Kuna lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamine toimub

võimalusel alati koostöös lapse ja tema vanemate või muude last

kasvatavate isikutega, siis on oluline selgitada ühiskonnas

laiemalt lastekaitsetöö eesmärki ja parendada

lastekaitsetöötajate mainet, sh selgitada ühiskonnas, võrgustikus

ja kogukonnas, mis on lastekaitse ülesanded. MTÜ Lastekaitse

Liit näeb oma igapäevases töös, et paljudel abi või nõu vajavatel

inimestel puudub teadmine, oskus ja arusaam, kelle poole

lastekaitse küsimustes pöörduda. Segadust tekitab

vajab võimaluste otsimist ja praktikate

ühtlustamist kohalikul tasandil, mis ei

ole üksnes õigusliku regulatsiooniga

lahendatavad küsimused.

lastekaitsetöötaja ametikoha ümbernimetamine lapse heaolu

spetsialistiks, mida pole samuti laiemale üldsusele arusaadavalt

kommunikeeritud.

Positiivne, et eelnõus on nimetatud need lastega töötavad isikud,

kellel on suurendatud kohustus lapse abivajadust märgata ja

sellest KOV lastekaitsetöötajat teavitada, edastades kohe ka

vajalikud andmed lapse arvatava abivajaduse kohta. Samas tuleb

jätkuvalt kommunikeerida valdkondade üleselt ja laiemale

üldsusele abivajavast lapsest teatamise kohustusest, ning

soovitame veelgi selgemalt kirjeldada abivajava lapse mõistet.

On oluline, et abivajava lapse all mõistetakse ka last, kelle

vanem on teinud suitsiidikatse, kes on lähisuhtevägivalla

tunnistajaks või kelle vanem on vangistuses. Andmetest

teadlikuks saades on rahvastikuregistri järgse elukoha KOV-i

ülesanne hinnata lapse abivajadust ja pakkuda lapse

abistamiseks vajalikke meetmeid juhindudes seejuures LasteKS

§-s 28 sätestatud abivajaduse hindamise ja §-s 29 sätestatud abi

osutamise põhimõtetest. Kui täiendavat abivajadust ei tuvastata

või kui laps on juba KOV-i vaateväljas, puudub paralleelse

juhtumikorralduse algatamise vajadus.

Tallinna Ülikooli (2023)1 tehtud uuringust selgus, et küsitlusele

vastajatest (EMO õde, perearst, kiirabitöötaja, koolipsühholoog,

logopeed, perearst jt) leidsid, et neil ei ole piisavalt teadmisi

(67%) ega oskusi (70%) ega ka kogemusi (70%) suitsiidse

inimese käsitlemiseks. Laste ja noorte puhul tuntakse vajadust

järelevalve mehhanismi järele, kus järgneval päeval võetaks

alaealise ja/või tema lähedastega ühendust, et tagada alaealise

turvalisus ja järeltugi ning olla kindel, et alaealine jõuab

järgmise spetsialistini. Lastekaitse Liit soovitab, et need teemad

oleks integreeritud spetsialistidele mõeldud (e-) koolitustes.

Lisaks:

* Tõhustada multidistsiplinaarset koostööd võrgustikes ning

organiseerida süstemaatilisi kohtumisi (sh perede ja laste

komisjoni (vms) loomist KOVides), et luua igas piirkonnas

valdkondadeülene koostööformaat täpsemalt eesmärgistatud ja

omavahel seostatud tegevuste koordineerimiseks tervishoiu-,

sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.

* Suurendada vaimse tervise komponenti kõigi esmatasandi

spetsialistide täienduskoolituste programmide seas (sh

lasteaiaõpetajad, õpetajad, pereõed ja -arstid). Ühendada

toimivaks ja koordineeritud võrgustikuks perearsti-,

koolitervishoiu, eriarstiabi- ning õppenõustamisteenus.

* Koolitada kõiki lastega töötavaid spetsialiste, tundmaks ära

enesetapukalduvusi ja märkamaks vaimse tervise probleeme.

Lastekaitse Liit tunnustab, et eelnõuga pööratakse suuremat

tähelepanu hooldusperede toetamisele ning kehtestatakse

perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus ja

rahastamine. Samas on lahendamata jäänud hooldusperede ja ka

lastekaitsetöötajate murekoht seoses asendushooldusel viibiva

lapse ja tema bioloogilise perega suhtlemisel. Kuna lapse ja

tema vanemate kohtumine toimub enamasti nädalavahetusel, või

lastekaitsetöötaja töövälisel ajal, ei ole lastekaitsetöötajal

võimalust alati hooldusperet ja last nende kohtumise

korraldamisel toetada. Lastekaitse Liit teeb ettepaneku luua

juhised lapse sünnipere toetamiseks ja lisada tugiteenuste

nimekirja kohustus lapse ja sünnipere suhtlemise toetamiseks.

Selgitatud. Täname teid tähelepanu

juhtimise eest. Asendushooldusel

viibiva lapse ja tema bioloogilise pere

suhtlemist korraldab lapse eestkostjaks

olev kohalik omavalitsus. See

võimaldab planeerida kokkusaamisi

sellisel moel, et see arvestaks kõikide

osapoolte vajadusi ja võimalusi.

Hoolduspere osalemine nendel

kohumistel on vajalik vaid siis, kui see

on lapse huvides.

Perekondlike suhete toetamine ning

koostöö lapse sünniperega on teemad,

mis leiavad põhjalikku käsitlemist

hooldusperedele mõeldud PRIDE

koolitusel.

Juhiste loomist koostöös SKA-ga peame

vajalikuks.

Mis puudutab LasteKS § 20. sätestatud lapsega töötava isikuna

töötamise piiranguid, soovitab Lastekaitse Liit võtta arvesse

Õiguskantsleri ettepanekuid seoses 2023. aastal avalikkuse ette

tulnud Rakvere Lille Kodus toimunud puuetega laste

väärkohtlemise juhtumitega2.

* Kaaluda eluaegse lastega keelu töötamise kohaldamise

sätestamisele lastekaitseseaduses ka niisugustel kehalise

väärkohtlemise juhtumitel, kui tegu on toime pandud alaealise

suhtes korduvalt või süstemaatiliselt.

* Kaaluda uue karistusnormi loomist, milles sätestatakse, et

karistatav peaks olema ka kaitsetus või abitus olukorras inimeste

muul viisil väärkohtlemine või süstemaatiline alandamine

(näiteks ohvrites hirmu, ängi ja alaväärsustunde tekitamine).

Lastekaitse Liit toetab eelnõu ja avaldab hea meelt, et eelnõu

pakub pikalt oodatud lahendused paljudele praktikas esinevatele

kitsaskohtadele. Lastekaitse Liit rõhutab, et teavitusel ja

koolitusel on muudatustega püstitatud eesmärkide saavutamisel

väga oluline roll.

Selgitatud. Oleme Õiguskantsleri

ettepanekuid analüüsinud ja jõudnud

seisukohale, et LasteKS-is lastega

töötamise keelu kohaldamisala

laiendamine Õiguskantsleri soovitatud

viisil ei ole võimalik ilma muudatusteta

karistusõiguses. LasteKS §-s 20 on

lastega töötamise piirangud kehtestatud

põhimõttel, et lastega töötamise ajutine

või alaline keeld tekib isiku karistamisel

teatud karistusseadustiku või

kriminaalkoodeksi normide

(süüteokoosseisude) alusel. Seni kui

puudub spetsiifiline karistusnorm

(alaealise) korduva või süstemaatilise

väärkohtlemise eest vastutusele

võtmiseks, ei ole võimalik kehtestada

lastega töötamise alalist keeldu sellise

teo eest. Meile teadaolevalt analüüsib

Justiitsministeerium praegu

karistusseadustiku täiendamise

võimalust ning töötame antud

ettepanekuga edasi vastavalt selle

analüüsi tulemustele.

10. Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsioon

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon tänab kaasamise eest

tagasisidestamaks Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõud. ESTA jagab enda põhimõttelist

nõusolekut eelnõus viidatud seisukohtadele.

Andsime tagasisidet ka Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse laste heaolu

suurendamise kohta. Saame aru, et edaspidi on plaanis

suuremahulisem muutmine seoses lastekaitse seadusega.

Seetõttu juhime tähelepanu, et oleme enda mõtted eelnevalt

nimetatud dokumendis edastanud.

Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõuga seoses teeme ettepaneku täiendada Perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste eesmärki, loetelu ja korraldus §

1403 lõige 4 järgmiselt:

(4) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste pakkumist

korraldab Sotsiaalkindlustusamet, kuid algatab KOV

lastekaitsetöötaja.

Mitte arvestatud.

Eelnõu kohaselt saavad perepõhise

asendushoolduse tugiteenuseid lisaks

hooldusperedele ka eestkoste- ning

lapsendajapered. Enamus tugiteenuseid

on peredele vabatahtlikud, välja arvatud

kohanemistoe teenus, mis on

hooldusperedele kohustuslik ning

vajaduspõhine peretoe teenus, mille

saamiseks on vajalik KOV kaasatus.

Oluline on, et teenusele saamise

protseduur oleks kasupere jaoks lihtne

ega suurendaks asjatult KOV-ide

halduskoormust suunamise ülesandega.

11. Eesti Antidopingu ja

Spordieetika Sihtasutus

1. Tunnustame sotsiaalministeeriumi treenerite kaasamise eest

seaduse täiendamine paragrahvis § 271 . Lapsega töötava isiku

teade abivajavast lapsest. Treener viibib lapsega suure osa tema

koolivälisest ajast ning suhtleb lapsega tihtipeale

personaalsemalt ja usalduslikumalt kui nt õpetaja koolis.

Arvesse võetud. Täname tunnustuse

eest.

2. Arvestades, et seadust täiendatakse treeneri isikuga

paragrahvis § 271 teeme ettepaneku laiendada hetkel kehtivat

seadust lasteasutuse sporditeenuse mõistega alljärgnevalt

§ 35. Lasteasutus

Lasteasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus,

avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik,

kes seaduse või muude õigusaktide alusel osutab lastele

sotsiaal-, haridus-, spordi- või statsionaarseid

tervishoiuteenuseid.

Seaduse täiendamise vajaduse põhjuseks on asjaolu, et treenerite

tööandjateks on reeglina eraõiguslikud spordiklubid jm

spordiorganisatsioonid (mitte huvihariduse asutused), mis on

määratletud spordiseaduse osas § 4. Spordiorganisatsioonid.

Mööname, et paljudel spordiklubidel on moodustatud ka

spordikoolid kui huvihariduse asutused, kuid kaugeltki mitte

kõik treenerid pole hõivatud kuulumisega spordikoolidesse.

Mitte arvestatud. Täname ettepaneku

eest, mida paraku ei ole võimalik

käesoleva eelnõu raames arvestada,

tulenevalt eelnõu koostamise ajaraamist

ning vajadusest sellist muudatust

eelnevalt asjassepuutuvate

ministeeriumide ja organisatsioonidega

arutada. Kuid kaalume ja arutame

ettepanekut kindlasti edaspidi 2024-25.a

jooksul, kui valmistame ette järgmist

LasteKS-i muutmise eelnõu, milles muu

hulgas vaatame üle lasteasutuste

kohustused laste õiguste ja heaolu

tagamisel ning väärkohtlemise

ennetamisel.

12. Spordikoolituse ja -Teabe

Sihtasutus

Toetame § 271. Lapsega töötava isiku teade abivajavast lapsest

täiendamist treenerite mõistega. Treenerite roll ühiskonnas ei

ole täna enam pelgalt treeningute läbiviimine, vaid midagi

enamat olles nii usaldusisiku kui mentori rollis.

Arvesse võetud. Täname toetuse eest.

Samas on laste ja noortega sportliku treeningu protsessis

vahetult seotud ka teised tugiisikud – koreograafid,

füsioterapeudid, konsultandid. Paraku ei ole kõigil lapsi ja noori

spordis juhendavatel isikutel veel treenerikutset ja spordiseaduse

mõistes ei ole nad treenerid, vaid juhendajad.

Mitte arvestatud. Kuivõrd lapsi

juhendavad spordis ka treenerikutset

mitte omavad isikud, on §-s 271

nimetatud ka huviringi juhendajad, mis

katab vähemalt osa Teie viidatud

spetsialistidest. Lisaks eeldab Teie

pakutud muudatus lasteasutuse mõiste

Seetõttu teeme ettepaneku täiendada § 271. Lapsega töötava

isiku teade abivajavast lapsest:

(1) Alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu

õpetaja ja tugispetsialist, lastehoius töötav lapsehoidja, laste

hoolekandeasutuse töötaja, noorsootöötaja ning lasteasutuses

(LasteKS § 35 tähenduses) sporditeenust osutav treener ning

juhendaja või muu tugiisik, huviringi juhendaja,

tervishoiutöötaja, politseiametnik ja ohvriabitöötaja teatab töös

või kutsetegevuses märgatud abivajavast lapsest käesoleva

seaduse § 27 kohaselt, edastades vajalikus ulatuses temale

teadaolevad käesoleva seaduse § 342 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

andmed. Teatamiskohustuse võib täita ka asutuses selleks

määratud kontaktisiku kaudu.

muutmist, mida me käesolevas eelnõus

ei tee (vt vastus järgmisele

ettepanekule), mistõttu ei pea me

võimalikuks seda praegu arvestada.

Tulenevalt § 271 täiendamisest teeme ettepaneku lisada § 35.

Lasteasutus “sporditeenuse” mõiste.

§ 35. Lasteasutus

Lasteasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus,

avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik,

kes seaduse või muude õigusaktide alusel osutab lastele sotsiaal-

, haridus-, spordi -, või statsionaarseid tervishoiuteenuseid.

Mitte arvestatud. Täname ettepaneku

eest, mida paraku ei ole võimalik

käesoleva eelnõu raames arvestada,

tulenevalt eelnõu koostamise ajaraamist

ning vajadusest sellist muudatust

eelnevalt asjassepuutuvate

ministeeriumide ja organisatsioonidega

arutada. Kuid kaalume ja arutame

ettepanekut kindlasti edaspidi 2024.-

25.a jooksul, kui valmistame ette

järgmist LasteKS-i muutmise eelnõu,

milles muu hulgas vaatame üle

lasteasutuste kohustused laste õiguste ja

heaolu tagamisel ning väärkohtlemise

ennetamisel.

13. Eesti Noorsootöötajate

Kogu

Eelnõu § 1 p 4: Kinnitame, et see on ENKi vaatest väga hea, et

noorsootöötajad saavad nii spetsialistide kui ka füüsiliste

isikutena pöörduda ja abivajavast lapsest teatada. See kindlasti

suurendab abivajavate laste märkamist ja sellele reageerimist.

Arvesse võetud. Täname toetuse eest.

Selgitame, et ka kehtiva LasteKS § 27

alusel on igaühel (sh noorsootöötajal)

kohustus ja võimalus

lastekaitsetöötajale abivajavast lapsest

teatada või ka pöörduda kohaliku

omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja

või Sotsiaalkindlustusameti

lasteabitelefoni poole nõu saamiseks

mõne lapse või olukorraga seoses.

Seega ei ole pöördumiseks takistusi ka

enne eelnõus sisalduva sätte jõustumist

2025. a jaanuaris.

p 6: lisada kuskile ka: lapse esmane nõustamine. Seda küll

ilmselt ka tehakse, kuid siit välja ei tule.

Selgitatud. Lasteabitelefoni kaudu

toimuvat laste ja täiskasvanute esmast

nõustamist käsitleb LasteKS § 15 lõike

3 punkt 3, mida antud eelnõuga

täiendatakse ja lisatakse selle

Sotsiaalkindlustusameti ülesande

kirjeldusse ka füüsiliste isikute

ööpäevaringse nõustamise (vt eelnõu §

1 p 4). Seega ei ole vajalik nõustamist

uuesti välja tuua selles sättes.

p 10: Tunnustame, et loetelus on välja toodud ka

noorsootöötaja. Lisada ka noortelaagrite kasvatajad ja juhatajad

sinna loetellu (vastavalt noorsootöötaja osakutsele). Peame

oluliseks, et erinevad spetsialistid on loetletud, et oleks selge,

kellel on abivajavast lapsest teatamise kohustus.

Mitte arvestatud. Täname ettepaneku

eest, mida me praegu aga eelnõus ei

arvestanud. Nõustume, et ka Teie

nimetatud spetsialistidel on

kutseoskused ja võimalus lapse

abivajadust märgata. Lastega tööalaselt

kokkupuutuvaid spetsialiste ongi

rohkem kui §-s 271 nimetatud. Kuigi

kõiki võimalikke spetsialiste sättes ei

nimetata, kohaldub abivajavast lapsest

teatamise kohustus siiski ka neile

kehtiva LasteKS § 27 alusel. Nimetatud

spetsialistide koostööd KOV

lastekaitsega tuleb igal juhul

soodustada. Lisame, et noortelaagrites

töötavad noorsootöötaja kutsega isikud

tuleks lugeda ka noorsootöötajaks ehk

kohustatud isikuks § 271 mõistes.

Täiendasime vastavalt ka eelnõu

seletuskirja.

LasteKS-iga. § 34(2) lg 2 p 7 sisaldab noorsootöös oselemise

andmeid. Siin tekib küsimus, kui pikalt tagasi peaks andmed

olema kättesaadavad ja talletatud. P 9 puudutab noortemalevate

osalejate andmeid ning on sama küsimus, kui kaua peaksid need

andmed olema talletatud.

Selgitatud. Eelnõuga ei sätestata

täiendavaid kohustusi andmete

talletamiseks ja säilitamiseks sh

noorsootöö või noortemalevas

osalemise kohta. Lähtuda tuleb

kehtivast regulatsioonist. Lapse

abistamisel lastekaitsetöös on eelkõige

olulised käesoleva hetke andmed

noorsootöös osalemise kohta.

§ 34 (4) ilmselt salvestatakse siis ka nõustamise kõned – lg 2

ütleb säilitamise aja ja koha, kuid ei selgu, kellele on sellele

juurdepääs, kas helistaja teatajana või nõu küsijana on

tuvastatav või anonüümne; milline õigus on tal tagasi võtta oma

nõusolek kõne salvestuse kohta?

Selgitatud. Kõnede salvestamise

eesmärgid on toodud viidatud sätte

lõikes 1 ning lõikes 2 on täpsustatud,

kellele salvestised väljastatakse

(õiguskaitseasutused). Kõnesalvestise

väljastamiseks peab olema õiguslik alus,

see peab vastama kõne salvestamise

eesmärgile ning kui helistajaks oli laps,

siis tuleb lähtuda ka lapse huvidest

(LasteKS § 21).

Kuivõrd kõnede salvestamine ei toimu

nõusoleku alusel, vaid seaduse alusel ja

automaatselt, siis ei saa helistaja selleks

nõusolekut anda ega ka seda tagasi

võtta.

14. Eesti Ämmaemandate

Ühing

Täname võimaluse eest olla kaasatud Lastekaitseseaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu uuendamise

tööprotsessis.

Oleme eelnõuga tutvunud ning osalenud 02.02.24 toimunud

virtuaalse ümarlaua kohtumisel. Küsimusi ega

muudatusettepanekuid selle kohta ei ole.

Täname tagasiside eest.

15. Eesti Sotsiaalpedagoogide

Ühendus

Oleme osalenud töögrupis ning tervitame muudatusi, mis

kirjeldavad selgemalt võrgustikutöös laste heaolu tagamiseks

vajaliku teabe vahetamise, täpsustab lastega töötavate inimeste

hoolsuskohustuse ning on varajase märkamise ja tõhusa

võrgustikutöö teenistuses.

Täname tagasiside ja tunnustuse eest.

16. MTÜ Oma Pere Eelnõuga kehtestatakse perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste sisu, korraldus ja rahastamise üldine struktuur. On

väga tervitatav, et seni aastaid projektipõhisena toimunud

tugiteenused jõuavad seadusesse ning riik näitab sellega kui

oluline on kasuperede toetamine. Oleme nõus, et tugiteenuste

osutamine ja nõuded teenusepakkujatele peavad olema

põhjalikult läbi mõeldud ning pered peavad saama kvaliteetseid

tugiteenuseid.

Tulevane regulatsioon annab sotsiaalkaitseministrile volituse

kehtestada määrusega perepõhise asendushoolduse tugiteenuste

loetelu ja täpsemad nõuded. Määruse kavand on lisatud

saadetud seletuskirjale (lisa 1) ning viidatakse sellele, et täpsed

nõuded töötatakse välja käesoleva aasta jooksul koostöös praegu

perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid osutavate

Täname tagasiside ja tähelepanekute

eest. Kaasame kindlasti tänased

teenuseosutajad rakendusaktide

väljatöötamise protsessi.

Määruse kavandi koostajad soovivad, et

sõltumata tugigrupi olemusest, peavad

nii koolitus kui kogemusnõustamisel

põhinev kohtumine olema

tõenduspõhised ja teaduslikult

usaldusväärsed ning läbiviidud selleks

sobivat ettevalmistust omava spetsiaisti

poolt.

organisatsioonidega. Oleme valmis panustama määruse

väljatöötamisse.

Juhime tähelepanu sellele, et määrusega kindlaks määratud

tingimused ei tohiks tugiteenuste pakkumist liiga kitsendavalt

reguleerida või sisaldada raskesti mõistetavaid nõuded. Näiteks

on määruse kavandis kirjas: „Tugigrupp on tõendus- või

teaduspõhisel lähenemisel põhinev perede regulaarne

kohtumine“. On oluline teha vahet tugigruppidel ja koolitustel

ning võimaldada peredel saada osa mõlemast.

Eelnõuga reguleeritakse perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste rahastamine riigieelarvest SKA kaudu ning lisaks

antakse sotsiaalkaitseministrile volitus kehtestada määrusega

tugiteenuste maht ja hinnad. Rahastamine toimub teenuseid

õigustatud isiku ehk siis perepõhiselt. Vajab täpsemat

läbimõtlemist, kuidas hakkab isikupõhine rahastussüsteem

toimuma. Ühingute kanda on lisaks konkreetsete teenuste

pakkumisele ka teavitustöö, administratiivkulud, koolitusruumi

rendikulud jms. Seetõttu on oluline, et isikupõhine tasustamine

sisaldab ka teenuste korraldamiseks vajalikke kulusid või on

ühingute tegevuse rahastamisel määratletud ka baasrahastus.

17. Eesti Perearstide Selts Eesti Perearstide Selts leiab, et antud eelnõus on vajalikud

muudatused, mis kindlasti parandavad abivajavatele lastele abi

osutamist, kuna selgem on infovahetus perearstikeskuse ja

lastekaitsetöötajate vahel.

Eesti Perearstide Seltsile teeb kõige rohkem muret, lause – Info

edastamiseks tehakse vormid - aga kuidas infot täpselt

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud

selgitustega loodavate vormide ja

turvaliste andmevahetuslahenduste osas.

Kaasame teatamise vormide

väljatöötamisse ka Perearstide Seltsi

esindajad, et arvestada võimalikult palju

valdkonna vajadustega ning luua selgust

edastatakse, see ei ole kirjas, loodetavasti saavad vormid olema

turvaliselt digitaalsed ja kasutajasõbralikud.

Seletuskirjas on nii kirjutatud: (lk 7, aga ka lk 6):

Kuivõrd abivajavast lapsest teate saamisel on vaja kiiresti

otsustada, kuidas juhtumiga edasi tegeleda (sh kas laps vajab

kohest abi), peaks lastekaitsetöötajani jõudev info olema kohe

piisavalt põhjalik ja võimaldama otsuse tegemise ilma täiendava

päringuta. Päringu tegemine ja sellele vastuse ootamine võtab

aega, mis võib edasi lükata lapsele vajaliku abi osutamist. Seega

on mõistlik, et kui abivajavast lapsest annab teada seaduses

nimetatud spetsialist, edastab ta kohe koos teatega ka talle

teadaolevad asjaolud ja andmed, mis viitavad lapse

abivajadusele ja ajendasid lastekaitset kaasama. Selleks

töötatakse eelnõu jõustumise ajaks välja ja võetakse

kasutusele vorm (või valdkonnapõhised vormid), mis lihtsustab

spetsialisti teatamiskohustuse täitmist ja tagab selle, et

lastekaitsetöötajani jõuab lapse kohta võimalikult sisukas info,

mille põhjal hinnata olukorra tõsidust ja kavandada edasisi

tegevusi.

juba enne muudatuste jõustumist 2025.

a jaanuaris.

18. Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Psühhiaatrite Selts on eelnõuga tutvunud ja nõus

planeeritavate muudatustega. Täname tagasiside eest.

19. Tallinna Lastekodu §-s 140 on perede tugiteenuste sihtgrupp selgelt väljatoodud kui

on hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperede täiskasvanud

pereliikmed juhul kui peres on laps.

Täna pakutavas hankes „Tugiteenused perepõhise

asendushoolduse pakkujatele 2024-2025

Sotsiaalkindlustusametile“ on sihtgrupiks lisaks hooldus-,

lapsendaja- ja eestkosteperedele ka pered, kuhu veel last

paigutatud ei ole või pered, kes ei ole veel hinnatud, kuid kellel

on huvi saada hooldus- või lapsendajapereks:

Selgitatud. Täname kommentaaride

eest. Täna osutatakse tugiteenuseid

kehtiva regulatsioonita, mis võimaldab

hankijal olla teenuste rahastamisel pisut

paindlikum. Riigieelarvest rahastamist

korraldatakse läbi tasu ülevõtmise

kohustuse, mis eeldab õigustatud isikute

täpsemat määratlust ja selle

kontrollimise võimalust. Tugiteenuste

• Peretoe teenuse aeg - teenust osutatakse ühe aasta jooksul

alates uue lapse perre tulekust. Teenusega võib alustada 1 kuu

enne lapse perre tulekut. Kohanemiseks mõeldud peretoe

teenust osutatakse igale hooldus-, eestkoste- või

lapsendajaperele, kes seda soovib.

• Mentorlust võib osutada kuni 2 korda ka perele, kes ei ole veel

hinnatud, kuid kellel on huvi saada hooldus- või

lapsendajapereks ja ka perele, kes on hinnatud, kuid vajab

mentorlust enne lapse perre tulekut.

• Psühholoogilist nõustamist või individuaalset supervisiooni

võib osutada kuni 2 korda ka perele, kes ei ole veel hinnatud,

kuid kellel on huvi saada hooldus- või lapsendajapereks1

Ehk tänane tõlgendus, kus peretoeteenust, mentorlust,

psühholoogilist nõustamist ning tugigruppides osalemist saavad

ka potentsiaalsed kasupered või need, kes alles mõtlevad ja

võrgustikuliikmed (tugigruppides), siis muudatuste jõustudes

neile justkui enam teenust pakkuda ei saa.

saamise õigustatus laieneb küll

kõikidele hooldus-, eestkoste- või

lapsendajapere liikmetele, kuid eeldab

juba kehtivat staatust. Teenuseosutaja

teeb tulevikus päringu registrisse, et

veenduda teenuse saamiseks pöördunud

pere teenuste saamise õigustatuses.

Hooldusperedele, kes on sobivaks

hinnatud ja kantud STAR registrisse on

võimalik osutada teatud teenuseid ka

enne lapse perekonda tulekut.

20. MTÜ Igale Lapsele Pere MTÜ Igale Lapsele Pere, tegev perepõhise asendushoolduse

arengutes ja tugiteenuste pakkumisel (nii vabatahtlikul ja

heategevuslikul kui koostöös riigiga projektipõhisel alusel)

aastast 2012, olles läbi vaadanud nii väljatöötamiskavatsuse kui

seaduste eelnõud, samuti konsulteerinud kolleegide

kogemusega, kus sarnased tugiteenuste mudelid on juba välja

töötatud ja rakendatud nii Läti Vabariigis (seadusandluses

aastast 2018) ja Tšehhi Vabariigis (seadusandluses aastast

2000), esitab omapoolsed kommentaarid lastekaitseseaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.

Esitame kommentaarid eelnõu ja eelnõu seletuskirja ning

rakendusaktide kavandite osadele, mis puudutavad perepõhise

asendushoolduse tugiteenuseid. SHS § 1403 Perepõhise

Arvestatud osaliselt. Täname

tähelepanu juhtimast.

asendushoolduse tugiteenuste eesmärk, loetelu ja korraldus (1)

Perepõhise asendushoolduse tugiteenused on hoolduspere, lapse

eestkostja perekonna ja lapse lapsendaja perekonna

täiskasvanud liikmetele osutatavad nõustamisteenused.

Väljavõte seletuskirjast: /.../ kuna perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutajad puutuvad oma töös kokku ka lastega,

sealhulgas külastavad ka teatud teenuste osutajad peresid nende

kodus ning võivad teatud juhtudel suhelda lastega ka ilma

täiskasvanu juuresolekuta. Väljavõte seletuskirjast: lk 31 ütleb:

Tasu ülevõtmise kohustuse puhul rahastatakse kõiki teenuseid

õigustatud isiku põhiselt (käesoleval juhul on õigustatud isikuks

hoolduspere, lapse eestkostja perekond ja lapse lapsendaja

perekonna täiskasvanud liikmed). Väljavõte seletuskirjast: lk 37

ütleb: Asendushooldusele saabuvad lapsed on sageli

traumakogemusega ja vajavad erilist hoolt, mille pakkumisel

saavad tugiteenused kogu peret toetada. Kommentaar: 1)

Seadusemuudatuse lõik ja seletuskiri ei lähe kokku. Kui

teenused on ette nähtud ainult täiskasvanud liikmetele, siis ei

saa ette näha, et teenuse osutaja suhtleb ka lastega. Eriti kui see

toimub ilma täiskasvanu juuresolekuta, on tegemist eraldi

teenusega (toetus, nõustamine, hindamine vms).

2)Kui tugiteenused viitavad kogu pere toetamisele, siis peavad

pakutavad teenused laienema vajadusel ka pere alaealistele

liikmetele (nt bioloogilised lapsed), kelle toimetulek ja vaimne

ning emotsionaalne tasakaal ja heaolu võib (ja kogemus näitab,

et see ka juhtub) peredünaamika muutumisel saada puudutatud

ja halvemal juhul kahjustatud.

Seletuskirja oli teenustele õigustatud

isikute loetelus ekslikult määratletud

lapse eestkostja perekond,

lapsendajapere ja hoolduspere puhul aga

perekonna täiskasvanud liikmed.

Eelnõuga soovime anda õigustatuse

ainult täiskasvanud pereliikmetele sh.

lapse eestkostepere täiskasvanud

liikmetele. Viisime seletuskirja

parandused sisse.

Selgitatud. Asendushoolduse

perepõhised tugiteenused on eelkõige

mõeldud last kasvatavatele isikutele.

Sotsiaalkindlustusamet on perepõhise

asendushoolduse tugiteenuseid

korraldanud ja rahastanud juba alates

2016. aastast ning nõustamisteenuseid

on ka seni osutatud eelkõige täisealistele

pereliikmetele. Täiskasvanutele

3)Oleme veendumusel selle vajadusest ja teeme ettepaneku

(toetudes ka teiste riikide kolleegide kogemusele, kus teenused

on ette nähtud kogu sihtgrupi perekonna süsteemi jaoks), antud

seaduseelnõu pikaajalist ja laiapõhist mõju silmas pidades

muuta tugiteenuste eesmärgi sõnastust järgnevalt: (1)

Perepõhise asendushoolduse tugiteenused on hoolduspere, lapse

eestkostja perekonna ja lapse lapsendaja perekonnasüsteemile

osutatavad nõustamisteenused. Teenuste vajaduse ja valiku

erinevatele perekonna süsteemi osadele (näiteks bioloogilised

lapsed) hindab teenuse osutaja meeskond (kuhu võib kuuluda ka

KOV lastekaitsetöötaja) koos konkreetse perekonna

peretoetajaga. Oluline on võimaldada peresüsteemi vajadustele

vastavaid terapeutilisi teenuseid.

SHS §456 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6)

Hoolduspere peab pärast lapse perre asendushooldusele

paigutamist kasutama käesoleva seaduse § 1403 lõike 3 alusel

kehtestatud määruses nimetatud kohanemistoe teenust.“; Eelnõu

§ 4 punktiga 1 täiendatakse SHS § 456 lõikega 6, milles

sätestatakse hooldusperedele nõue valida endale sobiv

osutatavate teenuste kaudu avaldub

mõju peresüsteemis ka lastele.

Selgitatud. Täname ettepaneku eest.

Eelnõu eesmärk on toetada tugiteenuste

kaudu esmajärjekorras lapsi

kasvatavaid isikuid, kelle kaudu avaldub

positiivne mõju ka lastele.

Teenuste saamiseks pöördub kasupere

ise teenuseosutaja poole ehk

esmajärjekorras hindab pere ise enda

toetamise vajadused, välja arvatud

kohustuslik kohanemistugi. Peretoe

teenuse vajadus hinnatakse koostöös

kohaliku omavalitsuse, teenuseosutajaga

ning perega.

Mitte arvestatud. Täname

kommentaari ja ettepaneku eest.

Nõustume, et kõikide kasuperede puhul

põhjustab uue lapse tulemine perele

olulisi muudatusi, siiski ei pea me täna

võimalikuks laiendada kohanemistuge

perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja, et lapse

perekonda paigutamisel oleks tagatud kohanemistoe teenuse

pakkumine. Senine praktika on näidanud, et iga uue lapse

perekonda lisandumisel võib muutuda peres juba toimiv

dünaamika ning kohe võivad tekkida küsimused, mis vajavad

suuremat tuge või spetsiifilisemat asendushoolduse kogemust.

Selleks, et pakkuda tuge peredele ja ka KOV-idele, osutatakse

edaspidi kõigile hooldusperedele iga uue lapse perekonda

saabumisel kohanemistoe teenust. Teenuse mahu sätestamisel

lähtutakse SHS §1405 lõikes 2 sätestatud piirangust ja pere

vajadustest. Kommentaar: 1)Senine praktika on näidanud, et

kohanemisperioodil vajavad tuge kõik kasupered – hooldus-,

eestkoste- ja lapsendajapered. Arvestades seda, et ka eestkostele

liiguvad erinevatel põhjustel sageli lapsed, kes ei ole selle

perekonnaga suguluses, peavad ka vähemalt neile olema tagatud

kohanemisperioodil vajalik peretugi. 2)Teeme ettepaneku

kohanemiseks mõeldud peretugi teha kohustuslikuks kõikidele

kasuperedele. See loob paremad võimalused ja annab infot neile

teenuste kasutamiseks ka edaspidi abivajaduse korral.

§ 1404 Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid

vahetult osutavale isikule (1) Perepõhise asendushoolduse

tugiteenuseid vahetult osutav isik peab vastama järgmistele

üldnõuetele: 1) tal on perepõhise asendushoolduse tugiteenuste

osutamiseks vajalikud isikuomadused; 2) ta vastab

lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele; 3) tal on vajalik

erialane ettevalmistus nõustamisteenuste osutamiseks. (2)

Täpsemad nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid

vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kommentaar: 1)

Arvestades, et asendushoolduse tugiteenused puutuvad vahetult

kokku lapse elukaart ja toimetulekut otseselt ja pikaajaliselt

kohustuslikult kõikidele kasuperedele,

sh eraõiguse kaudu reguleeritud

lapsendamisele ja eestkoste seadmisele.

Samuti tuleb arvestada, et suur hulk

eestkosteperesid on siiski lapsele

lähedased isikud ning kohustuslik

pereellu sekkumine ei pruugi kõikidel

juhtudel olla ei vajalik ega ka

õigustatud. Siiski on kõigil peredel

ligipääs teenusele ning võimalik seda

saada kui pere ise või KOV sellise

vajaduse tuvastab. Eelnõu rakendumisel

peab edaspidi info tugiteenuste

olemasolu kohta jõudma kõigi peredeni

(hooldusperede ja eestkosteperedeni

KOV-ilt ja lapsendajaperedeni SKA-lt).

Arvestatud osaliselt. Täname

ettepaneku eest. Eelnõuga kehtestatakse

tugiteenuseid vahetult osutavatele

isikutele üldnõuded. Üldnõuded ei saa

olla liiga piiravad, sest riik ei saa

sekkuda põhjendamatult isiku

põhiõigusesse tegevusala, elukutse või

töökoha vabasse valikusse. Täpsemad

nõuded vahetult teenuseid osutavatele

isikutele kehtestatakse rakendusaktiga.

Kaasame lõplike rakendusaktide

väljatöötamisse kindlasti ka tänased

mõjutava varase traumakogemuse mõju ja selle tagajärgedega,

nii vahetus töös perekonnas lapsega ideaalis terapeutiliselt

töötava vanema kui perekonna süsteemiga, siis on oluline

kogemus ja tõenduspõhised teadmised töös traumakogemusega

laste ja ka peredega. Tavateadmised psühholoogiast ja

kognitiivsed lähenemised ainuüksi ei ole selles valdkonnas

kvaliteeti ega tulemusi tagavad.

2) Meie pikaajaline kogemus on näidanud traumateadlikkuse ja

traumapädevate lähenemiste sügavat vajadust ja teeme

ettepaneku lisada mainitud perepõhise asendushoolduse

tugiteenuseid vahetult osutava isiku üldnõuetele: 4) omab

tõenduspõhist ettevalmistust ja pädevusi traumateadlikuks tööks

laste ja peredega.

Kommentaarid rakendusaktide kavandile:

Määrus: Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu,

nõuded teenustele ja teenust vahetult osutavate isikute erialasele

ettevalmistusele ning tugiteenuste maht ja maksumus § 2.

Perepõhise asendushoolduse tugiteenused (1) Perepõhise

asendushoolduse tugiteenused on: 1) kohanemistoe teenus; 2)

peretoe teenus; 3) psühholoogilise nõustamise teenus; 4)

mentorlus; 5) tugigrupp. Kommentaar: 1) Planeeritavatest

teenustest on jäetud välja individuaalsupervisiooni teenus.

Statistiliselt ei olnud 2023 teenustes individuaalsupervisiooni

teenuse maht suur, aga võrreldes 2022 aastaga on vahe

märgatav. See on tingitud suures osas ka sellest (nagu teistegi

näitajate muutus 2022-2023, et MTÜ Igale Lapsele Pere kui üks

mahukamaid tugiteenuste osutajaid ei osalenud 2023

tugiteenuste hankes, kuna hanke rahastuse korraldus ei

võimaldanud katta teenuse osutamiseks vajalikke halduskulusid.

Oleme veendumusel, et asendushoolduse teenust pakkuvate

teenuseosutajad, et arutleda ja jõuda

järelduseni, kas teie poolt pakutud

kitsendused on asjakohased ning

põhjendatud.

Selgitatud. Eelnõuga nähakse lisaks

psühholoogilise nõustamise teenus ja

mentorlus. Mõlemad nõustamisteenused

on juba olemuselt individuaalsed, mille

käigus on võimalik nõustatavat toetada

ja jõustada. Teenuste täpsem sisu

lepitakse kokku rakendusakti

väljatöötamisel, kuhu kaasatakse ka

tänased tugiteenuste osutajad.

perede puhul on individuaalsupervisiooni teenus vajalik, sest

aitab vanemaid ja peresid selles töös leida väljapääse ja

lahendusi sageli keerukates peredünaamika ja emotsionaalsetes

olukordades. 2) Teeme tungiva ettepaneku (kuna sellega tagame

tugiteenuste parema kvaliteedi ja tõhususe): lisada perepõhiste

asendushoolduse teenuste nimekirja individuaalne supervisioon,

millega laiendame võimalusi pakkuda vastavalt pere vajadustele

terapeutilisi teenuseid.

Määruses: (4) Psühholoogilise nõustamise teenus on ühe või

mitme pere täiskasvanud pereliikme toetamine käitumise,

mõtlemise, emotsioonide ja vaimse tervisega seotud küsimustes,

sealhulgas probleemide olemuse väljaselgitamine, pere

ressursside leidmine, psühholoogiliseabi kavandamine ja

vajadusel erialaspetsialistide konsultatsioonile suunamine või

teraapia soovitamine. Kommentaar: 1) Taas on välja toodud, et

teenus on võimaldatav ainult täiskasvanud pereliikmele, samal

ajal kui alaealine pereliige (nt pere bioloogiline laps) võib

vajada sarnaselt nõustamist, kui perega liitub(vad)

asendushooldusele paigutatud laps(ed).

2) Teeme tungiva ettepaneku (kuna sellega tagame tugiteenuste

parema kvaliteedi ja tõhususe): Laiendada psühholoogilise

nõustamise teenus ka peres kasvavatele alaealistele

bioloogilistele lastele, kui nõustamise vajadus on seotud perre

asendushooldusele paigutatud lapse(lastega).

§ 3. Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult

osutavate isikute erialasele ettevalmistusele (4) Tugigrupi

läbiviijal peab olema kõrgharidus ning vähemalt 1-aastane

grupinõustamise või varasem tugigruppide läbiviimise kogemus.

Kommentaar: 1) Tugigrupid on mõeldud nii

Mitte arvestatud. Täname ettepaneku

eest. Nõustume, et kasuperes võivad

tuge vajada ka lapsed, sh pere

bioloogilised lapsed. Asendushoolduse

tugiteenuste kaudu toetatakse

individuaalteenuste pakkumisel

täiskasvanud pereliikmeid, kuid seeläbi

avaldub positiivne mõju ka lapsele.

Arvestada tuleb, et tugiteenuste maht on

piiratud ning asendushooldusel lapsed

vajavad enamasti pikaajalist abi, mida

juba täna pakutakse teiste süsteemide

kaudu.

Selgitatud. Täpsustatakse ja

muudetakse vajadusel rakendusaktide

väljatöötamise ajal.

kogemuskohtumisteks, kui erinevate teemade käsitlemiseks.

Meie kogemus aastast 2012, kui 2012 kuni tänaseni viime läbi

ka rahastamata tugigruppe (kuna SKA rahastuse määr kvartalis

ei kata kõiki gruppe, mida meie võrgustik on aastaid läbi viinud)

– näitab, et kogemuste jagamise ja vahetamise tugigrupp on üks

tõhusamaid viise kasuvanemate motivatsiooni hoidmisel ja

üksteise toetamisel. Tugigrupi läbiviija kvaliteeti ei määra tema

kõrgharidus vaid kogemus ja täiendav areng valdkonnas ja

täiendusharidus. Tänasel päeval on Eestis veel põlvkond, eriti

asendushoolduse valdkonnas, kellel ei ole alati kõrgharidust,

kuid on valdkonnas korralik kogemus ja mahukas

täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste pagas. Selle tingimusega

planeeritud seadusemuudatuses (mis ei välista, et mõningate

aastate möödudes selle saab sätestada), jätame kõrvale

võimaluse kasutada mõningaid väga häid spetsialiste, kellel elu

lõikes ei ole olnud võimalust omandada kõrgharidust, kuid

omavad hulgaliselt kvaliteetset kogemust ja täiendkoolitusi.

Eriti puudutab see Ida-Virumaad ja Eesti venekeelset

elanikkonda. Arvestades selle piirkonna ja kultuuritaustaga

inimeste ja perede eristaatust (just riikliku julgeoleku ja

sotsiaalse heaolu võtmes), palume seaduste muutmisel teatud

üleminekuaastateks veel seda sätet mitte rakendada. 2) Teeme

ettepaneku muuta määruse § 3 (4) järgnevalt: Tugigrupi

läbiviijal peab olema kas kõrgharidus või perepõhise

asendushoolduse valdkonnas töötamise vähemalt viie aastane

kogemus ja valdkonna täiendkoolitused ning vähemalt 1-aastane

grupinõustamise või varasem tugigruppide läbiviimise kogemus.

Rahastusest: Väljavõte seletuskirjast: Paragrahvis 1405

sätestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste

rahastamine. Lõike 1 kohaselt rahastatakse perepõhise

asendushoolduse tugiteenuseid riigieelarvest SKA kaudu ning

Arvestatud osaliselt. Kaasame tänased

tugiteenuste osutajad rakendusaktide

väljatöötamisse. Hinnastamisel

lõikega 2 antakse sotsiaalkaitseministrile volitus kehtestada

määrusega tugiteenuste maht ja hinnad, sest mõlemad ühikud

võivad ajas muutuda. Tugiteenuste hinnad ja maht on mõistlik

sätestada määruse tasandil, et võimaldada vajaduse korral

suuremat paindlikkust nende muutmisel. Määruste esialgsed

kavandid on esitatud käesoleva seletuskirja lisas. Kommentaar:

Tugiteenuste planeeritavate hindade ja mahu osas ei ole

seletuskirja lisasid lisatud.

Väljavõte seletuskirjast: /.../ see tähendab, et teenuste eest

tasutakse tarbitud teenuste alusel vastavalt etteantud

maksumusele ja mahtudele. Kui teenuse osutamisega kaasneb

ka täiendavaid kulutusi (nt administratiivkulud vm),

arvestatakse need isikupõhiselt osutatava teenuse hinna sisse.

Kommentaar: 1) Mõistame, et määruse tasandil saab olla

paindlik rahastuse tingimuste määramisel, aga kuna

rahastusmudelit veel ei ole tegelikele potentsiaalsetele teenuse

osutajatele avalikustatud, siis teeme ettepaneku koostada

rahastusmudel tihedas koostöös organisatsioonidega, mitme

koostöökohtumise raames, kus saavad hääle ja kaasa rääkida

need, kes tegelikult pärast peavad teenust osutama ja selle

kvaliteeti tagama. ESF rahastatud hangete jooksul on kujunenud

tugiorganisatsioonidel nägemus ja arusaamine, millised

rahastuse tingimused on teenuse arengut ja kvaliteeti toetavad,

millised aga väga frustreerivad ja pigem motivatsiooni selles

valdkonnas töötamiseks hävitavad. Palume kaasata tegeliku töö

tegijaid avatult ja nende vajadusi mõistvalt sellesse protsessi. 2)

Konsulteerides toimivate mudelitega väliskolleegidega, on

selgunud, et tugiteenuste rahastusel on võimalik taotleda ka

rahastuse avansilisi makseid, mis toetavad teenuste sujuvat

pakkumist. 3) Teenuse osutamisega kaasnevad alati täiendavad

kulutused, seega haldus-, admin-, transpordikulud peavad olema

arvestatakse kindlasti administratiiv-ja

transpordikuludega.

Ei arvesta ettepanekuga anda perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste

pakkumise õigus ainult

mittetulundusühingutele ja välistada

teiste juriidiliste isikute poolt teenuse

pakkumine. Lähtudes asjaolust, et

kõikidele tugiteenustele kehtestatakse

mahupiirangud ning fikseeritud hind, ei

ole ettepanek juurdepääsu piiramise

kohta põhjendatud ning piiraks

konkurentsi teket. Viimane on vajalik

kvaliteetsete teenuste tagamiseks.

vastavaid hinna- jm kulude tasemeid arvestavad. 4) Kuna

tugiorganisatsioonidelt eeldatakse juba enne lepingu sõlmimist

pädeva ja nõuetele vastava personali olemasolu, samuti peaks

olemas olema ruumiline võimekus ja toimivad

koostöövõrgustikud, siis on oluline see, et rahastus katab

mõistlikult kulusid. 5) Tugiorganisatsioonid peavad olema

MTÜd – kohalike omavalitsuste allasutused ei tohi saada

võimalust osaleda tugiteenuste pakkumisel riigi rahastuse alusel

– sest see ei taga võrdseid võimalusi ja kvaliteeti tõstva

konkurentsi teket. KOV allasutustel on olemas nende haldust

tagav eelarve, samuti personal, kelle töötasu tuleb muudest

allikatest ja tugiteenuste haldamine on ainult sageli lisaülesanne,

samal ajal kui MTÜst tugiteenuse organisatsioon peab määrama

eraldi töötaja(d) teenuste ja aruandluse haldamiseks. Ilmselt

läheb see vastuollu ka EL seadustega võrse

konkurentsivõimaluse loomiseks. Kui KOV allasutus soovib

sama teenust pakkuda, siis peab see tulema KOV’i teenusena

KOV rahastusest.

MTÜ Eesti Laste ja

Noorte

Hoolekandeasutuste

Ühendus

Oleme seisukohal, et tegemist on oluliste muudatustega

seadusandluses. Näeme, et tehtavad muudatused on vajalikud ja

põhjendatud. Meie ühingu liikmetel lisaküsimusi ega

ettepanekuid selles osas ei tekkinud.

Täname tunnustuse ja tagasiside eest.

Eesti Puuetega Inimeste

Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koda tunnustab plaanitavat muudatust,

millega väheneb erivajadusega last või lapsi kasvatavatele

peredele halduskoormus, st varajast sekkumist vajavate laste

puhul saab KOV andmevahetuse kaudu lapsele ja perele tuge

pakkuda (eelnõu § 1 punkt 10). Kuigi hetkel on nende seisundite

hulka loetud ainult teatud diagnoosidega lapsed, toetame mõtet,

et tulevikus laieneks andmevahetus ka teistele

diagnoosigruppidele. Andmevahetusest veel olulisem on see, et

kohalikud omavalitsused pakukasid ka päriselt peredele toetavaid

teenuseid, nt sotsiaaltransport, tugiisikuteenus, lapsehoiuteenus

jne, ja et riigi poolt oleks tagatud järelevalve, et kohalikud

omavalitsused neid teenuseid ka piisavas mahus osutaksid.

Järgnev ettepanek ei puuduta konkreetselt seaduse eelnõu

täiendamist, kuid seoses eelnõuga tehtava muudatusega, millega

lastekaitsetöötajate täiendkoolituste korraldamine antakse üle

Sotsiaalministeeriumilt Sotsiaalkindlustusametile, teeme

ettepaneku koolituspakettide koostamisel keskenduda ka

järjepidevatele koolitustele, mis annavad edasi

lastekaitsetöötajatele vajalike väärtuseid (inimõigusi ja

inimväärikust austav, võimestav, kaasav jne), et

lastekaitsetöötajate väärtusbaas ja tase oleks üle Eesti ühetaoline

ja minimaalselt iga-aastaselt ajakohastatud.

Täname ettepaneku eest, mille anname

edasi Sotsiaalkindlustusametile arvesse

võtmiseks täienduskoolituste

korraldamisel.

Eesti Õdede Liit Eesti Õdede Liit kiidab heaks seaduseelnõu mille eesmärk on

parandada lastekaitsesüsteemi pakutavat abi vajavate laste

märkamist, nende abini jõudmist ja abistamist, täpsustada

lastekaitsetööks vajaliku andmevahetuse aluseid ja korda ning

pakkuda riigipoolset stabiilset tuge hooldus-, eestkoste- ja

lapsendajaperedele.

Peame väga oluliseks kohustust teavitada abivajavast lapsest

erinevate spetsialistide märkamise kaudu, mis omakorda aitab

kaasa kiiremini jõuda lapsel vajaliku abini. Samuti peame

oluliseks reguleerida isikuandmete töötlemist selles valdkonnas.

Oleme nõus, et läbi terviseinfosüsteemi on võimalik märgata ja

soodustada info liikumist ning seeläbi kiirendada sekkumist

vajava seisundi varajasemat märkamist.

Kuna esialgu jääb teatamiskohustuse täitmist tagama spetsialisti

ametieetika ja professionaalne vastutus, siis loodame, et

Täname tagasiside eest.

edaspidised seadusemuudatused millega täpsustatakse

lasteasutuste kohustusi toetada lapse õiguste ja kohustuste

tagamist, täienevad asjakohaste tegevusjuhiste ja protsesside

kehtestamisega, aidates kaasa lapse huve kahjustavate juhtumite

ärahoidmist ja nende lahendamist ning valdkondliku järelevalve

tugevdamist lasteasutuste üle. Hetkel jäävad meie jaoks veidi

selgusetuks, millised on täpselt asjassepuutuvad olulised ja

vajalikud andmed ning abistava vahendina riiklikult väljatöötatud

vormid ja juhendid. Nõustume, et täna kehtiv regulatsioon on

vananenud ja vajab uuendamist.

Selgitatud. Mõistame välja toodud

ebaselgust, sest teavitamise vormid on

veel välja töötamisel. Kaasame sellesse

töösse ka Õdede Liidu esindajad, et

arvestada võimalikult palju valdkonna

vajadustega ning luua selgust juba enne

muudatuste jõustumist 2025. a

jaanuaris.

1

Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga tehakse muudatusi lastekaitseseaduses (LasteKS), sotsiaalhoolekande seaduses (SHS),

psühhiaatrilise abi seaduses (PsAS), puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses (PISTS) ja

karistusregistri seaduses (KarRS). Muudatustega suurendatakse eri valdkondades lastega töötavate

spetsialistide koostööd lastekaitsetöötajatega abivajavate laste märkamisel ja abistamisel. Selleks

täpsustatakse kehtivat abivajavast lapsest teavitamise kohustust ning sätestatakse need lastega

töötavad isikud, kellel on suurendatud kohustus lapse abivajadust märgata ja sellest kohaliku

omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) lastekaitsetöötajat teavitada, edastades kohe ka vajalikud

andmed lapse ja tema arvatava abivajaduse kohta. Lisaks täpsustatakse eelnõuga KOV-i ja

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) seaduses sätestatud lastekaitseülesannete täitmiseks

vajalike isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemise aluseid ja ulatust. Samuti tehakse

eelnõuga väiksemaid muudatusi, mis puudutavad SKA ülesandeid lastekaitse korraldamisel ning

järelevalve tegemisel lastekaitseseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse täitmise üle.

Muudatustega parandatakse ka tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda

perekonda kasvama teisest perest pärit lapse. Eelnõuga kehtestatakse perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste sisu, korraldus ja rahastamine. Tugiteenuste reguleerimine on oluline, et pakkuda

vastutusrikka ülesande võtnud peredele täiendavat tuge ja kindlustada seeläbi peres kasvavate laste

heaolu. Samuti toetab seni projektipõhiselt Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) vahenditest

rahastatud tugiteenuste reguleerimine riigi laiemat suunda, et vanemlikust hoolest ilma jäänud

lapsed saaksid kasvada asutuse asemel uues peres.

Eelnõuga luuakse ka võimalus varajaseks märkamiseks ja info liikumiseks, kui lapse andmed

terviseseisundist tingitud püsiva toevajaduse kohta on kantud tervise infosüsteemi (edaspidi TIS).

Sellisel juhul liigub info abivajaduse kohta otse KOV-ile, et peredele proaktiivset tuge pakkuda.

Lisaks võib SKA algatada sellise info saamisel proaktiivselt puude raskusastme tuvastamise.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunikud Maarja Kärson

(tel 5915 7795, [email protected]), Elmet Puhm (tel 58872105, [email protected]) ja Marge

Hindriks (tel 5915 8158, [email protected]) ning sama osakonna lastekaitsepoliitika juht Helen

Jõks (tel 5913 6865, [email protected]).

Eelnõu mõjude hindamise osa on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna pere-

ja pensionipoliitika analüüsijuht Mari Sarv (tel: 626 9363, e-post: [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post [email protected]).

1.3. Märkused

2

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) lastekaitseseadus (LasteKS) avaldamismärkega RT I, 06.01.2023, 15;

2) karistusregistri seadus (KarRS) avaldamismärkega RT I, 14.03.2023, 27;

3) psühhiaatrilise abi seadus (PsAS) avaldamismärkega RT I, 11.03.2023, 73;

4) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS) avaldamismärkega RT I, 30.06.2023, 59;

5) sotsiaalhoolekande seadus (SHS) avaldamismärgetega RT I, 14.12.2023, 4 (kehtib alates

01.01.2025) ja RT I, 14.12.2023, 5 (kehtib alates 01.07.2025).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 6. punktis.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korralduse nr 131 „Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2023-2027“ punktiga 9.1.20.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on parandada lastekaitsesüsteemi pakutavat abi vajavate laste märkamist, nende

abini jõudmist ja abistamist, täpsustada lastekaitsetööks vajaliku andmevahetuse aluseid ja korda

ning pakkuda riigipoolset stabiilset tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.

Lastekaitsesüsteemi puudutavate muudatuste kohta valmis 2023. aasta suvel lastekaitseseaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu suurendamiseks

(edaspidi lastekaitse VTK). Lastekaitse VTK-s esitatud muudatusettepanekud viiakse ellu mitmes

etapis. Käesolevas ehk esimeses eelnõus reguleeritakse kõige kiiremat muutmist vajavaid küsimusi,

teine eelnõu valmib 2025. aasta kevadel ja hõlmab mahukamat osa lastekaitse VTK-s esitatud

muudatustest. Ühe olulisema muudatusena sätestatakse lastega töötavate isikute kohustus teavitada

abivajavast lapsest ja edastada koos sellega vajalikus ulatuses andmeid lapse ja last kasvatava isiku

kohta. Seaduses nimetatakse need spetsialistid, kes mängivad lastekaitsesüsteemis võtmerolli, et

abivajavad lapsed jõuaksid õigel ajal lastekaitsetöötaja vaatevälja ja seeläbi vajaliku abini. Teine

oluline osa eelnõust puudutab lastekaitsevaldkonnas isikuandmete töötlemist, mis on praegu

õigusaktides selgelt reguleerimata. Selleks lisatakse LasteKS-i uus peatükk isikuandmete töötlemise

kohta, milles sätestatakse KOV-is ja SKA-s isikuandmete töötlemise eesmärgid ja ulatus. Eelnõus

tehakse veel täpsustavaid ja selgitavaid muudatusi, mis puudutavad SKA lastekaitse- ja

järelevalveülesannete täitmist.

Eelnõuga reguleeritakse ka perepõhise asendushoolduse tugiteenuste korraldamine, et pakkuda

hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele suuremat tuge teisest vanemast sündinud laste

kasvatamisel ning kindlustada seeläbi rohkemate perede lisandumine süsteemi ja laste jõudmine

asutuse asemel uude perekonda. Seni on riigi poolt pakutud tugiteenuseid rahastatud projektipõhiselt

ESF-i vahenditest, kuid projektipõhine tegevus ei taga kindlust peredele ega võimalda ka

tugiteenuste süsteemi enda piisavat arengut. Perepõhise asendushoolduse edendamiseks valmis

2023. aasta kevadel sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus (edaspidi asendushoolduse VTK), mis muu hulgas käsitles ka

asendushoolduse perepõhiste tugiteenuste reguleerimist.

Eelnõuga luuakse ka võimalus varajaseks märkamiseks ja info liikumiseks, kui lapse andmed

terviseseisundist tingitud püsiva toevajaduse kohta on kantud TIS-i. Sellisel juhul liigub info

3

abivajaduse kohta otse KOV-ile, et peredele proaktiivset tuge pakkuda. Lisaks võib SKA algatada

sellise info saamisel proaktiivselt puude raskusastme tuvastamise.

Eelnõu põhiseaduslikkuse analüüs

Eelnõu § 1 punkti 12 eesmärk on hoida ära lapse terviseseisundist tingitud abivajadusest ja

sotsiaalsete riskide realiseerumisel tekkida võivat kahju, leevendada tekkinud kahju tagajärgi ja

ennetada abivajaduse süvenemist. Lähtutakse printsiibist, et abivajav inimene peab terviklikult

saama abi riigilt ja KOV-ilt ning abi saamine ei tohiks olla inimesele ebamõistlikult keeruline. Tuge

pakutakse nii ennetaval eesmärgil kui ka neile lastele ja peredele, kes abi juba vajavad.

KOV-idel ei ole võimalik saada muul moel ülevaadet enda piirkonnas elavatest lastest, kellel on

TIS-is diagnoos sellise terviseseisundi kohta, mis muudab lapse ja tema pere potentsiaalselt

abivajavaks, mistõttu pole võimalik neile ka abi pakkuda. Selleks luuakse KOV-ile võimalus

selgitada oma algatusel välja nende 0–17-aastaste laste, kellel on TIS-is diagnoos raske

terviseseisundi kohta, ja nende perede võimalik abivajadus, võimaldades seda teha andmetöötluse

tulemusena tekkinud info alusel.

Põhiseaduse (PS) §-st 26 tulenev eraelu puutumatuse riive on vajalik, põhjendatud ja

proportsionaalne laste ja nende vanemate tervise kaitse aspektist lähtuvalt. Igaühel, sealhulgas raske

terviseseisundiga lastel, on õigus ise otsustada oma elukorralduse üle. Vaba valik tuleneb PS §-st

19, milles sätestatakse igaühe õigus vabale eneseteostusele.

Kui lapsel on TIS-is märge raske terviseseisundi kohta, on alust arvata, et tegu on potentsiaalselt

abivajava lapse ja perega selles tähenduses, et lisaks tervisevaldkonna toele võib inimene vajada ka

KOV-i ja SKA tuge, kuid ta ei pruugi olla oma võimalustest teadlik või sel hetkel võimeline ise

pöörduma. LasteKS § 26 alusel on selline laps käsitatav abivajava lapsena. Võimalike abivajavate

lastega ennetavalt tegelemine on oluline, sest lapsel endal või tema perekonnal võib olla keeruline

olukorrast välja tulla ja on suur oht, et õigel ajal toeta jäädes kasvab lapse abivajadus ja lähedaste

hoolduskoormus veelgi suuremaks.

1. Põhiõiguse kaitseala

Isikul on mitu põhiõigust, mida riivab meede, mille puhul on KOV-il ja riigil õigus töödelda ja

talletada isikuandmeid ning pöörduda tema perekonnaliikme poole abipakkumisega, olenemata

isiku enda aktiivsest sooviavaldusest.

Esmatähtis neist on PS § 26, milles sätestatakse: „Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi

perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse,

avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija

tabamiseks.“.

Käesoleval juhul riivab plaanitav eelnõu isikute õigust eraelu puutumatusele, arvestades

seaduseelnõuga seatud eesmärke ja valitud vahendeid. Eelkõige puudutab eelnõu selliste üksikute

osaõigustega esemelist kaitseala nagu õigus perekonnaelu puutumatusele, eraelu puutumatusele,

isikuandmete kaitsele ja enesemääramisele.

2. Põhiõiguse kaitseala riive

4

Eelnõuga nähakse ette KOV-i õigus ja kohustus omal algatusel välja selgitada lapse ja pere

abivajadus, kui lapsel on TIS-i kantud diagnoos raske terviseseisundi kohta. KOV võib abivajaduse

väljaselgitamise eesmärgil töödelda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi STAR)

selliste laste andmeid, kellele on PISTS § 26 lõike 2 alusel sisestatud TIS-i diagnoos raske

terviseseisundi kohta. Muudatuse tulemusel on lastele ja peredele paremini ja terviklikumalt tagatud

vajalik abi nii riigi kui KOV-i poolt.

Seega, kuna PS § 26 esimese lause kaitseala võib riivata iga sellega kaitstud isiku õigusliku

positsiooni ebasoodne mõjutamine riigi poolt, aga ka riigi kaitsekohustuse täitmata jätmine,

sekkutakse eelnõuga isikute põhiõigusesse eraelu ja perekonna puutumatusele.

3. Formaalne põhiseaduspärasus

Formaalne kooskõla PS-iga tähendab, et põhiõigusi piirav õigust loov akt peab vastama PS-i

pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusreservatsiooni põhimõtetele. Eelnõu

vastab seadusreservatsiooni põhimõttele. Samuti täidab eelnõu PS-i pädevus-, menetlus- ja

vorminõuded ning vastab määratuse põhimõttele. PS-is ette nähtud pädevus- ja vorminõuete

eesmärk on tagada PS-i kandvate printsiipide (nt õigusselgus, õiguskindlus, võimude lahusus ja

tasakaalustatus) järgimine ja tõhusam põhiõiguste kaitse.1

4. Materiaalne põhiseaduspärasus

Käesoleva analüüsi raames on eelkõige oluline pöörata tähelepanu materiaalsele

põhiseaduspärasusele, mille analüüsis arvestatakse järgmiste asjaoludega:

1) seaduse legitiimne eesmärk (kvalifitseeritud piiriklausli puhul):

• kvalifikatsiooni kataloogis sisalduv eesmärk või

• põhiõigus või mõni muu PS-ist tulenev õigusväärtus;

2) proportsionaalsuse põhimõte:

• vahendi sobivus;

• vahendi vajalikkus kitsamas tähenduses;

• vahendi proportsionaalsus kitsamas tähenduses (mõõdukus): mida intensiivsem on põhiõiguse

riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused;

3) kvalifikatsiooni kataloogis sisalduv eesmärk: tervise kaitse ja teiste isikute õigused ja vabadused.

Õigus tervise kaitsele on sätestatud PS §-s 28, olles normis nimetatud esimene õigus. Õigus tervise

kaitsele sisaldab lisaks tervisepõhiõigusele ka põhiõigust riigi abile tunnustatud sotsiaalsete riskide

korral. Põhiõigus riigi abile tähendab normi kohaselt seda, et õigus kätkeb endas Eesti kodaniku

õigust riigi abile nii tervist puudutavas kui ka vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse

korral. Abi liigid ja ulatuse ning abi saamise tingimused ja korra sätestab seadus. PS § 28 lõikes 3

sätestatakse, et riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Sellest sättest tuleb riigile

ühelt poolt kohustus hoiduda sellisele hoolekandele takistuste tegemisest. Teiselt poolt paneb see

säte riigile tegutsemiskohustuse, et isikud ja KOV-id saaksid vabatahtlikult abivajajaid aidata.

See, et KOV pöördub ise inimese poole abi pakkumiseks, aitab kahtlemata eesmärgi saavutamisele

kaasa. Lisaks on kohustus juba kehtivas õiguses olemas – näiteks kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse §-st 6 tulenevad ülesanded ja pädevus, mis ongi KOV-ile PS-i alusel täitmiseks pandud.

1 Riigikohtu otsus nr 3-3-1-41-06.

5

Arvestades seda, et eelnõu üks eesmärk on tagada õigus abile puuduse korral, on riigil õigus

otsustada kui ulatuslikult ja millist abi võimaldada. Ei ole asjakohatu rõhutada, et esmajärjekorras

vastutab isik ise endale inimväärse elu kindlustamise eest; teises järjekorras peab isikut aitama

temaga solidaarne pere ning alles kolmandas järgus tuleb kohustus riigile tagada puuduses olevate

inimeste inimväärne elu. Selle kohustuse täitmiseks on riik vaba valima vahendeid. Eelnõu on

ennetuse eesmärgist lähtuv, püüdes anda kohaliku tasandi spetsialistile infot võimaliku riski kohta

enne selle realiseerumist. Eelnõu eesmärk on ära hoida sotsiaalsete riskide realiseerumisel tekkida

võivat kahju ja leevendada tekkinud kahju tagajärgi.

Seega on tegemist riigi valitud vahendiga PS §-s 28 sätestatud õiguste kaitse tagamiseks ning see on

legitiimne eesmärk perekonna- ja eraelu puutumatuse riivele (proportsionaalsusest vaata allpool).

5. Riive proportsionaalsus

Põhiõiguste riive puhul tuleb arvestada PS §-ga 11, mille kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata

vaid kooskõlas PS-iga. Piirangud peavad olema ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiõiguse iga riive peab olema PS-iga kooskõlas.

Seaduses saab sätestada vaid neid põhiõigusi riivavaid meetmeid, mis on proportsionaalsed riivatud

õiguse suhtes. Õigus töödelda andmeid, et saada teada kas terviseseisundist tuleneva püsiva

abivajadusega laps vajab abi või mitte, riivab PS §-s 19 nimetatud põhiõigust ehk õigust vabale

eneseteostusele ja PS §-s 26 nimetatud põhiõigust ehk õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Riive proportsionaalsuseks kontrollitakse järgmisi aspekte:

• vahendi sobivus – meede ehk teavitamine rahvastikuregistri järgi KOV-i piirkonnas elavatest

terviseseisundist tuleneva püsiva abivajadusega lastest STAR-i kaudu ennetavaks abi pakkumiseks

saavutab eesmärgi. Kui andmevahetus hoiab ära kasvõi ühe lapse abivajaduse süvenemise ja

perekonna suuremasse hätta sattumise, on tegemist sobiva meetmega. Ennetav pöördumine aitab

tagada õigeaegse ja kvaliteetse abi. On tõenäoline, et pere, kus kasvab püsiva abivajadusega laps,

kes tegelikult abi vajab ja on sellekohase diagnoosi äsja saanud, ei pöördu ise riigi või KOV-i poole

esimese poole aasta jooksul. Tegu on olukorraga harjumise perioodiga. See, et KOV pöördub ise

inimese poole abi pakkumiseks, aitab kahtlemata eesmärgi saavutamisele kaasa;

• vahendi vajalikkus – püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnel muul üksikisikut

vähem rõhuval viisil vähemalt sama hästi. Ei ole teist alternatiivset abinõu, mis on eesmärgi

saavutamiseks vähemalt sama efektiivne kui kõnealune abinõu. Abivajadusega laste peresid on

teavitatud KOV-i teenustest erinevate kanalite kaudu, kuid uuringud ja analüüsid2, 3, 4 toovad endiselt

aastati välja, et inimesed ei jõua endale vajaliku abini ja tuntakse puudust asjaajamise

lihtsustamisest.

Teavitamine KOV-i teenustest

Abivajaval inimesel on õigus pöörduda abi saamiseks KOV-i poole ja sellesisulist teavitust teevad

KOV-id nii vallalehtede kui ka kodulehekülgede kaudu. Samuti teavitavad sihtrühma KOV-i

teenuste võimalustest EPIKoda (nt kodulehe ja ajakiri Sinuga kaudu) ja SKA kliendiga suhtlemisel,

2 Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring, Turu-uuringute AS, 2020 –

https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/h

ooldusvajaduse_uuring_som.pdf. 3 Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring. Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool, 2009 –

https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/p

iu2009_loppraport.pdf. 4 Erivajadusega laste tugiteenuste reform (SOM, 2021) ja teenusdisaini raport (Meliorad OÜ, 2022) –

https://sm.ee/erivajadusega-laste-tugisusteemi-reform-0#item-1.

6

kui nähakse, et KOV-i pöördumine võiks inimest aidata. Lisaks sätestab LasteKS § 27, et kohustus

abivajavast lapsest teavitada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest. LasteKS

§-le 27 tuginedes on SKA üksikjuhtumite puhul teavitanud KOV-i, kui pöördumise käigus on

ilmnenud, et tegu on abivajava lapsega.

Ometi näitavad tehtud uuringud ja analüüsid, et inimesed ei pöördu ise piisavalt abi saamiseks KOV-

i poole ja KOV-il ei ole võimalik ka endal andmete puudumise tõttu ennetavalt abi pakkuda.

2020. aastal Turu-uuringute AS-i tehtud „Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse

uuring“ toob välja, et vajadus ametlike teenuste järele on laialdasem kui nende praegune kasutamine

ning kõrvalabi ja teenuste kasutamine on seda suurem, mida vanema vanuserühmaga on tegu.

Ühtlasi toob uuring välja, et täiendavaid teenuseid vajatakse kõige sagedamini igapäevaste

toimingute tegemisel, mis on eelkõige KOV-i teenused. Lisaks selgub samast uuringust, et

täiendavalt mõnda abivahendit või teenust vajavatest inimestest 62% pole abivahendite või teenuste

saamiseks viimase 30 päeva jooksul kuhugi pöördunud. Ühe põhilise probleemina abivahendite ja

teenuste taotlemisel ilmnes muu hulgas ka infopuudus: teadmatus, millise asutuse poole pöörduda.

Seega on asjakohane, et kui pere on juba abi saamiseks tervishoiusüsteemi poole pöördunud ja lapsel

on diagnoosiga kinnitatud püsiv abivajadus, on ka KOV-il võimalik ennetavalt nende andmete alusel

perega ühendust võtta. KOV-i lastekaitsetöötajal, kes STAR-is andmeid näeb, on kohustus järgida

sotsiaalvaldkonda reguleerivaid õigusakte ja konfidentsiaalsusnõudeid ning kaitsta isikuandmeid

seadusega ettenähtud korras.

Praxise 2021. aasta analüüsi lõppraport „Täiskasvanud erivajadusega inimeste abivajaduste

hindamine ning toetavate teenuste pakkumine“ toob välja, et KOV-i töötaja näeb infot vaid väga

piiratult ning see ei aita kuidagi kaasa abivajaja paremale suunamisele või aitamisele. Analüüs toob

riigi tasandi soovitusena välja, et õigusakte tuleks muuta selliselt, et KOV-i töötajatel oleks parem

ülevaade abivajaja vajadustest, vajalikest teenustest ja muust asjakohasest infost. See tagaks, et

abivajaja ei pea erinevatest süsteemidest abi otsima ja väldib sattumist mitme süsteemi vahele.

Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et sama eesmärk ei ole saavutatav seeläbi, et isikut teavitatakse

võimalusest pöörduda KOV-i poole järgmiste teenuste saamiseks või antakse brošüür KOV-i

pakutavate teenustega. Niisamuti ei ole küsimus vaid inimeste teadlikkuse suurendamises, vaid

inimese jaoks abi saamise lihtsustamises.

Heaks näiteks proaktiivse teenuse tulemuslikkusest on puudega inimeste andmevahetus ja

noortegarantii tugisüsteem (NGTS), mille kaudu on KOV-il võimalik omal algatusel välja selgitada

kõige haavatavamasse gruppi kuuluvate (NEET) noorte abivajadus, kes vastavad registriandmete

kohaselt teatud tingimustele ja kes ise olemasolevate teenusteni ei jõua.

2021. aastal tehtud Balti Uuringute Instituudi ja LevelLabi Noortegarantii Tugisüsteemi analüüsi

tulemusena nähtus I–IV seire andmete põhjal, et abivajaduseta noorte hõivemäär oli alguses kõrgem

peamiselt seetõttu, et noored, kes abist keeldusid, olid juba endale töö- või õppimiskoha leidnud,

kuid abi vajanud noorte hõivemäär hakkas peale kolmandat kuud tõusma, ületades seejuures ka

kontrollgrupi hõivemäära. Pikema perioodi hõivemäära muutust oli võimalik näha I–III seire

andmete põhjal. Neist nähtus, et 12 kuud peale tugisüsteemis osalemist jõudis abi vajanud noorte

hõivemäär samale tasemele võrreldes abivajaduseta noorte hõivemääraga, mis kinnitab, et NGTS on

aidanud abi vajanud noori töö- või õppimiskoha leidmisel. Samast analüüsist leiab andmeid ka

brutopalga muutuse kohta ja selle kohta, millised KOV-id on millistes seiretes osalenud.

Kvantitatiivanalüüsi tulemusel on kuus kuud pärast NGTS-is osalemist hõives 35% abivajanutest

(partner-KOV-ide puhul 40%) ja 12 kuud pärast NGTS-is osalemist hõives 50%.

7

• Mõõdukus – sekkumine eraellu ja eneseteostusvabaduse piiramine ei ole liiga intensiivne või

ulatuslik, kuna KOV-i töötaja, kes leiab objektiivsete andmete alusel abivajava pere, abistab teda

vaid siis, kui isik ise on abipakkumisega nõus või soovib tuge. Enamgi veel, juhtumikorraldaja

teavitab perekonda kontakti võtmise alguses võimalusest ja õigusest keelata tulevikus tema andmete

töötlemine meetme raames ning isikul on selle õiguse teostamine lihtne, selleks ei ole vaja esitada

põhjendusi ega selgitusi. Seadus on mõõdukas, kui kasutatud vahendid on soovitud eesmärgi suhtes

proportsionaalsed. Piirangud ei tohi kahjustada kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi

legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Seega kaaluvad meetme põhjused üles riivatud põhiõiguse ja

meetmega saavutatav legitiimne kasu kaalub üles riivest tingitud kahju.

Opt-out põhimõtte võimaldamine

Sotsiaalvaldkonna abi peab olema korraldatud inimesele terviklikuna ja lihtsalt KOV-i ja riigi

koostöös ning kui lapsevanem abi saamiseks lapsega tervisevaldkonna poole pöördub ja lapsel

diagnoositakse terviseseisund, mis põhjustab püsiva abivajaduse, on sellega pere oma abivajadusest

märku andnud ning ei ole põhjust arvata, et KOV ei tohiks saada lapse kohta teavitust, mis on vajalik

lapse ja pere abistamiseks. KOV-i lastekaitsetöötajal, kes STAR-is andmeid näeb, on

konfidentsiaalsuse nõue. Arvestades, et diagnoosi saamine on pere jaoks emotsionaalne protsess ja

pere ei pea olema ise juhtumikorraldaja ega teadma, millised oleksid KOV-i või riigi pakutavad

võimalused, on põhjendatud, et andmed liiguvad STAR-i ja lapsevanemal on võimalik edasisest

andmetöötlusest keelduda siis, kui KOV inimesega ühendust võtab ja selgitab ühenduse võtmise

põhjust ning võimalikku KOV-i ja riigi pakutavat tuge.

Kui laps juba on KOV-i vaateväljas või abivajadust ei tuvastata, selekteeritakse info ning perega

täiendavalt ühendust ei võeta. Kui pere abi ei vaja, tehakse vastav märge STAR-i.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 muudetakse lastekaitseseadust (LasteKS).

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks LasteKS § 14 lõike 1 punkt 7, mille kohaselt on

Sotsiaalministeeriumi ülesanne korraldada lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi. Samuti

tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi lõige 2, mis volitab valdkonna eest vastutavat ministrit

kehtestama lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja korra, see volitusnorm viiakse SKA

ülesandeid reguleerivasse LasteKS §-i 15 (vt eelnõu § 1 p 7). Kuni 2022. aastani korraldas

Sotsiaalministeerium täienduskoolitusi riigi teadus- ja arendusasutuse Tervise Arengu Instituudi

kaudu. Alates 2023. aastast on lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamise ülesanne antud

SKA-le. Selleks muudeti alates 01.01.2023 sotsiaalkaitseministri määruse „Lastekaitsetöötajate

täienduskoolituse tingimused ja kord“ § 3 lõiget 1, mille kohaselt korraldab koolitust

Sotsiaalministeerium SKA või eraõigusliku juriidilise isiku kaudu. SKA täidab valdkonna

rakendusasutusena mitmeid olulisi riigi ülesandeid lastekaitse korraldamisel. Seetõttu antakse

täienduskoolituste korraldamise ülesanne eelnõuga täies ulatuses rakendusasutusele ja kaob

Sotsiaalministeeriumi korraldav roll, mis tegelikult on ka praegu vähene. Ministeerium kehtestab

ülesande täitmise täpsemad tingimused täienduskoolituse tingimusi ja korda reguleerivas

sotsiaalkaitseministri määruses. Seoses nimetatud muudatusega tuleb muuta ka viidatud määrust,

kustutades selle §-st 3 viite Sotsiaalministeeriumi korraldavale rollile (vt eelnõule lisatud

rakendusaktide kavandid).

8

Eelnõu § 1 punktiga 2 tehtav muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 1 tehtava muudatusega:

edaspidi viidatakse LasteKS § 14 lõikes 3 üksnes sama paragrahvi lõike 1 punktidele 5 ja 6, kuivõrd

lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse LasteKS § 15 lõike 3 punkti 11 ja lisatakse SKA ülesandena ka

hooldusperede leidmine. Kehtivas seaduses on SKA ülesannetena nimetatud hooldusperede

sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamisega seotud toimingute tegemine. Samas on

SKA viimastel aastatel planeerinud ja teinud ka uute hooldusperede leidmiseks vajalikke tegevusi

teavituste, üleskutsete ja meediakampaaniate kaudu, kuid kohustusena ei ole seda siiani seaduses

reguleeritud. Käesolevas eelnõus nähakse hooldusperede leidmist jagatud ülesandena. Lisaks SKA-

le, kelle peamiseks rolliks hooldusperede leidmisel on üleriigiliste tegevuste elluviimine, on

hooldusperede leidmisele kaasaaitamise ülesanne käesoleva eelnõud SHS muudatusega pandud ka

KOV-idele (SHS § 459 lõikesse 4 lisatakse punkt 7). Samuti antakse perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutajatele uute perede ligitõmbamise roll.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täpsustatakse LasteKS § 15 lõike 3 punkti 3 SKA ülesandeid puudutavas.

Lõike 3 punkti 3 lisatakse, et abivajava ja hädaohus oleva lapse abistamiseks nõustab SKA lisaks

ametiasutustele ja juriidilistele isikutele ka füüsilisi isikuid. Seda ülesannet täidab SKA

lasteabitelefoni 116 111 kaudu, mille peamine eesmärk on võimaldada lastel, noortel ja

täiskasvanutel nõu küsida, abi saada ja abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatada.5 Lasteabi

poole pöördumiste arv on aasta-aastalt kasvanud, sealhulgas tänu SKA arendus- ja teavitustööle.

2023. aastal tehti kokku 16 918 pöördumist, mida oli veidi rohkem kui 2022. aastal

(16 133 pöördumist) ja ligi ¼ võrra rohkem kui 2021. aastal (12 855 pöördumist). Seejuures tegid

2023. aastal ca 40% pöördumistest lapsed ja lapsevanemad.6 Seega on füüsiliste isikute – nii laste,

lapsevanemate kui ka teiste lastega kokkupuutuvate inimeste – nõustamine samuti üks SKA olulisi

ülesandeid, mis praegu seaduses selgelt kirjas ei ole. Juriidiliste isikute puhul kustutatakse sättest

laiend „avalik-õiguslike ja eraõiguslike“, sest juriidilise isiku mõiste juba hõlmab neid kahte liiki.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse LasteKS § 15 lõiget 3 punktiga 41, milles antakse SKA-le

lastekaitsetöötajate täienduskoolituste korraldamise ülesanne. Muudatuse põhjuseid on täpsemalt

selgitatud eespool LasteKS § 14 muutmise juures (vt eelnõu § 1 p 1). Täienduskoolituste eesmärk

on hoida ja tõsta lastekaitsetöötajate pädevust, koolitused on rahastatud riigieelarvest.

Täienduskoolitused on mõeldud kõigile KOV-ide ja SKA lastekaitsetöötajatele, sh lapse heaolu

spetsialistidele jt ametnikele, kes on ka seaduse mõistes lastekaitsetöötajad (vt LasteKS § 18 lg 1).

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse LasteKS § 15 lõike 3 punkti 6 eesmärgiga täpsustada SKA

lasteabitelefoni pidamise ülesannet, millega on funktsionaalselt seotud mitu muud SKA

lastekaitseülesannet. Sätte kehtivas sõnastuses on SKA ülesanne lasteabitelefoni 116 111 pidamine.

LasteKS § 27 lõike 2 kohaselt saab lasteabitelefonile teatada abivajavast lapsest (viide sellele

sisaldub ka LasteKS § 291 lõikes 2) ning LasteKS § 27 lõike 3 alusel võib lasteabitelefoni rolli

mõista üksnes teabe vahendajana pöörduja ja KOV-i vahel. Tegelikult on SKA lasteabi roll

lastekaitsesüsteemis palju mitmekülgsem ega piirdu vaid teadete vahendamisega. Lasteabile

telefoni, veebivestluse või e-kirja teel saabunud pöördumise puhul peab SKA ametnik esmalt välja

selgitama lapse abivajaduse, et valida sobiv edasine tegevuskäik. Osa pöördujaid vajavad lihtsalt

ärakuulamist või nõuannet, pöördumises ei anta teavet LasteKS § 26 tähenduses abivajavast lapsest.

Sellisel juhul ei ole vaja teavet KOV-ile edastada ega haldusmenetlust alustada. Kui pöördumine

puudutab abivajavat last, tuleb SKA-l hinnata, kas tegemist on abivajava lapsega, kelle kohta tuleb

teade tavapärases korras edastada tegelemiseks KOV-ile, või hädaohus oleva lapsega LasteKS § 30

5 www.lasteabi.ee. 6 https://lasteabi.ee/et/statistika.

9

tähenduses, kelle abistamiseks tuleb kohe teavitada Häirekeskust ning kelle tervise või elu kaitseks

võib olla vajalik lastekaitsetöötaja otsusega laps ajutiselt perekonnast eraldada LasteKS § 33 alusel.

Töövälisel ajal (õhtul, öösel, nädalavahetusel) teeb otsuse lapse ajutiseks perekonnast eraldamiseks

üldjuhul SKA. Kokkuvõttes ei kajasta praegu seaduses nimetatud ülesanne „lasteabitelefoni 116 111

pidamine“ piisavalt täpselt SKA tegevust lasteabitelefoni ja muude suhtluskanalite kaudu lasteabile

saabunud pöördumiste vastuvõtmisel ja neile reageerimisel. Seetõttu sätestatakse eelnõus SKA

ülesandena lisaks lasteabitelefoni 116 111 pidamisele lasteabile saabunud teabe vastuvõtmine, lapse

abivajaduse väljaselgitamine ja hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine LasteKS § 33

alusel. Lisaks sellele pakub SKA lasteabi nii telefoni kui teiste suhtluskanalite kaudu kõigile

asutustele ja isikutele ööpäevaringset nõustamist abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks,

mis on seaduses eraldi välja toodud (vt LasteKS § 15 lg 3 p 3 ja eelnõu § 1 p 4).

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse LasteKS § 15 lõikega 31, mis volitab valdkonna eest vastutavat

ministrit kehtestama määrusega lastekaitsetöötajate täienduskoolituse tingimused ja korra. Kehtivas

seaduses sisaldub samasisuline volitusnorm LasteKS § 14 lõikes 2, aga seoses täienduskoolituste

ülesande andmisega SKA-le tuuakse volitusnorm SKA ülesannete juurde.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse LasteKS § 15 lõikes 4 sätestatud ülesannete loetelu, mille

täitmist on SKA-l lubatud eraõiguslikule isikule halduslepinguga üle anda – loetelust jäetakse välja

lõike 3 punktis 6 nimetatud lasteabitelefoni pidamise ülesanne (täiendatud eelnõu § 1 punktiga 6).

Lasteabitelefon 116 111 on täies mahus riiklikult rahastatud teenusena toiminud alates 2009. aastast.

Kuni 2015. aastani korraldas teenuse pakkumist Sotsiaalministeerium koostöös eraõiguslike

teenusepakkujatega. LasteKS-i jõustumisega 2016. aastal anti lasteabitelefoni pidamise ülesanne

SKA-le. Praegu osutab SKA lasteabitelefoni teenust ise, hankides lepinguga vaid pöördumiste

vastuvõtmiseks, haldamiseks ja salvestamiseks vajalikku tehnilist kõnekeskuse teenust. Lasteabi on

kujunenud üheks SKA keskseks teenuseks abivajavate ja hädaohus olevate laste abistamisel, mille

raames pakutakse nii laiapõhjalist nõustamist lastega seotud küsimustes kui ka konkreetset

sekkumist ja abi hädaohus oleva lapse kaitseks. Lasteabi konsultandid on ühtlasi lastekaitsetöötajad

LasteKS § 19 lõike 1 tähenduses, kes täidavad seaduses ette nähtud ülesandeid lapse õiguste ja

heaolu tagamisel, sealhulgas võivad teha LasteKS §-s 33 nimetatud haldusotsuseid lapse ajutiseks

perest eraldamiseks. Kuivõrd eelnõuga täiendatakse SKA ülesannet pidada lasteabitelefoni, tuues

välja ka lasteabitelefoniga funktsionaalselt seotud SKA ülesanded, ei tule edaspidi kõne alla nende

ülesannete üleandmine täitmiseks eraõiguslikule isikule. Seetõttu tuleb LasteKS § 15 lõikest 4 seda

võimaldav viide eemaldada. Samuti ei nähta eelnõus ette võimalust SKA-l halduslepinguga üle anda

lastekaitsetöötajate täiendkoolituste korraldamise ülesannet (lisatav LasteKS § 15 lg 3 p 41). Selle

ülesande täitmisse on SKA-l võimalik kaasata partnereid, näiteks ülikoole või muid

täiendkoolitusasutusi, ilma ülesannet tervikuna delegeerimata.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse LasteKS § 20 lõiget 4, milles kasutatud sõna „keeld“

asendatakse sõnaga „piirang“. Kuna LasteKS § 20 pealkirjas ja lõigetes 1–3 kasutatakse mõistet

„lapsega töötamise piirang“, on täpsem ka lõikes 4 rääkida piirangu ümberhindamisest.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse LasteKS § 20 lõigetega 5–7, milles täpsustatakse lapsega

töötamise piirangu ümberhindamise taotluse menetlemise korda ja tähtaega SKA-s, et tagada

suurem õigusselgus. Sellist taotlust saab SKA-le esitada väga erandlikel juhtudel LasteKS § 20

lõikes 4 sätestatud tingimustel. Lõikes 5 sätestatakse, et sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluses

tuleb esitada põhjendused piirangu ümberhindamise aluse ja vajaduse kohta ning lisada isiku suhtes

jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse koopia. Lõikes 6 sätestatakse, et SKA lahendab taotluse 60

päeva jooksul ning tunnistab isikule kehtiva lapsega töötamise piirangu kehtetuks, kui on täidetud §

20 lõikes 4 sätestatud tingimused – kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu ei ole taotluse esitamise

10

ajal kehtiva õiguse alusel karistatav või tegu oleks karistatav § 20 lõikes 2 nimetatud süüteona (mis

piirab lapsega töötamise õigust ajutiselt karistuse kehtivuse ajal) ning isiku karistusandmed on

karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi. Kui SKA leiab, et isiku tegu tooks

kehtiva õiguse alusel kaasa ajutise (mitte enam alalise) lapsega töötamise piirangu, kontrollib SKA,

kas isikule määratud karistus on ära kantud ja karistusandmed registrist kustutatud. Sel puhul ei saa

SKA arvesse võtta seda, et kehtiva õiguse ja teise süüteokooseisu alusel oleks isik võib-olla saanud

teistsuguse (kergema) karistuse, SKA saab otsuse tegemisel arvestada üksnes isikule tegelikult

määratud karistuse kehtivust. Lõike 7 kohaselt edastab SKA otsuse lapsega töötamise piirangu

kehtetuks tunnistamise kohta karistusregistri volitatud töötlejale, kes eemaldab isiku karistusandmed

KarRS § 20 lõike 1 punkti 9 alusel tehtava päringu vastusest. Sellega seoses täiendatakse ka KarRS

§ 20 lõiget 21, mis reguleerib LasteKS-i tähenduses lapsega töötava isiku või vastavale kohale

kandideeriva isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtava päringu vastuse

kuvamist: vastuses ei kajastata sellise isiku karistusandmeid, kelle kohta on SKA teinud lapsega

töötamise piirangu ümberhindamise otsuse (vt täpsemalt eelnõu § 2).

Eelnõu § 1 punktis 11 sätestatakse, et kehtiv LasteKS § 271 loetakse §-ks 272 ja seadust täiendatakse

uue §-ga 271, mille pealkiri on „Lapsega töötava isiku teade abivajavast lapsest“. Lisatav paragrahv

on sisuliselt § 27 jätk, mistõttu tuleb sätete loogiliseks järgnevuseks olemasolevat numeratsiooni

muuta.

Lisatav § 271 täiendab kehtivat § 27 abivajavast lapsest teatamise kohta. Selle eesmärk on rõhutada

lastega sageli kokku puutuvate spetsialistide kohustust lapse abivajadust märgata ja sellele

reageerida, samuti täpsustada, milliseid andmeid peavad ja võivad spetsialistid koos abivajava lapse

teatega edastada ning millist infot on neil õigus saada lapse olukorra kohta pärast teatamist. Tegemist

ei ole olemuslikult uue kohustusega, sest LasteKS § 27 lõige 1 juba kohustab kõiki isikuid, kellel on

olemas teave abivajavast lapsest, sellest lastekaitsele teada andma. Paraku näitavad andmed ja

möönavad ka spetsialistid, et lapse abivajadusele ei reageerita alati õigel ajal. Uuringu kohaselt

leiavad lastekaitsetöötajad, et juhtumid jõuavad lastekaitse vaatevälja liiga hilja, kui lapse ja pere

probleemid on juba suured ja sedavõrd keerukad, et vajavad sekkumisi ja teenuseid, mis ei ole

kiiresti kättesaadavad.7 Tõenäolisemalt teavitatakse lastekaitsetöötajat juba suuremate

probleemidega lapsest ja perest. Lastega töötavate spetsialistide seas 2019. aastal korraldatud

küsitlus8 kinnitas, et spetsialistide tegevus abivajava lapse märkamise korral on erinev ja seda

mitmesugustel põhjustel. Küsimusele, kas abivajavast lapsest märkamisel teavitati lastekaitset,

vastas 41%, et on seda iga juhtumi puhul teinud, 19% oli mõnikord teavitanud ja 25% ei olnud

lastekaitset teavitanud. Üsna paljud vastasid, et teavitamine polnud vajalik, kuna spetsialist lahendas

olukorra ise. Samas oli koguni 52% vastanutest jätnud teavitamata seetõttu, et nad ei olnud

teavitamise vajalikkuses kindlad või arvasid, et teavitamine pole nende ametist tulenevalt lubatud.

Vastati ka seda, et abivajavast lapsest ei teavitatud, kuna asutuses ei ole selget juhist, kuidas peaks

sellises olukorras käituma. Osa vastajaid ei teadnud, kuhu või kellele peaks abivajavast lapsest teada

andma. Kokkuvõttes näitas küsitlus, et arvestatav osa spetsialiste ei ole teatamiskohustusest teadlik

(sh et teatamist ei takista erialane konfidentsiaalsuskohustus) või ei oska hästi eristada juhtumeid,

millega nad võiksid ise toime tulla või mis nõuaks juba lastekaitsetöötaja sekkumist.

Seaduses sõnaselgelt sätestatud kohustus aitab spetsialistidel teadvustada oma erilist rolli lapse

heaolu tagamisel ning vähendada neid olukordi, kus abivajavast lapsest ei teavitata seetõttu, et ei

7 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 11. 8 Küsitluse korraldas 2019. aastal Sotsiaalministeerium eesmärgiga aru saada, kes on lastega töötavate spetsialistide

hinnangul abivajav ja hädaohus olev laps, kas ja millistel juhtudel teavitavad spetsialistid abivajavast lapsest lastekaitset

ja mida on spetsialistidel vaja, et lapse abivajadust paremini märgata ja sellele reageerida. Küsitlusele vastas 301 eri

valdkondade spetsialisti.

11

olda kindlad selle vajalikkuses või lubatavuses (konfidentsiaalsuskohustusega elualadel), abivajadus

ei näi piisavalt suur või soovitakse vältida konflikti lapse vanematega. Seadusest tulenevale

kohustusele viitamine aitab põhjendada lastekaitse kaasamist ka suhtluses lapse ja lapsevanematega.

Lapse abivajadusest teatamisel tuleb lähtuda lapse huvidest (LasteKS § 21), mille üks osa on ka

otsuse selgitamine lapsele, kui see on võimalik abivajaduse olemust, lapse vanust jms asjaolusid

arvestades. Võimalikult avatud suhtlus lapse ja vanematega aitab hoida nendega usalduslikku

koostööd. Eeldatavasti on lapse huvides, et ta saaks abivajaduse korral vajalikku abi. Muudatuste

rakendamise toetamiseks luuakse spetsialistidele abistavad töövahendid (vormid ja juhendid), mille

abil hinnata lapse heaolu ja otsustada, kas olukord nõuab lastekaitse teavitamist. SKA pakub juba

praegu erineva mahuga täienduskoolitusi lastega kokku puutuvatele spetsialistidele teemal

„Abivajava lapse ja noore märkamine ning abistamine“.9 Lisaks töötab SKA 2024. a jooksul välja

e-koolituse mooduli, milles käsitletakse abivajava lapse märkamise ja abistamise temaatikat, et

lapsega töötavatel spetsialistidel oleks veel paremad võimalused oma teadmisi täiendada.

Muudatuste osas on juba alustatud ning jätkatakse teavitustööd koostöös puudutatud valdkondadega.

Paragrahvi 271 lõikes 1 nimetatakse lastega töötavad isikud (LasteKS § 18 lg 2), kellel oma kutse-

või erialast ja tööülesannetest tulenevalt on võimalus ning ka professionaalsed oskused märgata

lapse võimalikku abivajadust. Seetõttu võib nendelt spetsialistidelt oodata tavapärasest suuremat

tähelepanelikkust abivajava lapse märkamisel ja talle vajaliku abi kindlustamisel. Erilise

hoolsuskohustusega spetsialistid on: alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu

õpetajad ja tugispetsialistid, lastehoius töötavad lapsehoidjad, laste hoolekandeasutuse töötajad,

noorsootöötajad (sh kes töötavad KOV-is, noortekeskuses, noortelaagris või -malevas), treenerid,

huviringi juhendajad (sh spordi- või muus valdkonnas), tervishoiutöötajad10, politseiametnikud ja

ohvriabitöötajad, kes puutuvad töös või kutsetegevuses vahetult lapsega kokku. Kui haridus- ja

noorsootöö valdkonna spetsialistide igapäevatöö ongi seotud laste ja noortega (neil on ka vastav

erialane ettevalmistus), siis treenerite, huviringi juhendajate, tervishoiutöötajate, politseiametnike ja

ohvriabitöötajate puhul laieneb eriline hoolsuskohustus neile isikutele, kes vahetult just lapsega

(lastega) töötavad. Seejuures võivad kokkupuuted olla igapäevased (nt lastearst, lastega seotud

juhtumeid lahendav politseiametnik) või harvemad (nt perearst, patrullpolitseinik, ohvriabitöötaja),

kuid nende spetsialistide eriline hoolsuskohustus on seotud nende töö iseloomuga, milleks on

inimeste tervise, heaolu või turvalisuse eest hoolitsemine oma erialases pädevuses. Abivajavast

lapsest teavitamise kohustus on jätkuvalt ka kõigil teistel lastega kokku puutuvatel isikutel ja

spetsialistidel (LasteKS § 27 alusel), ka neil, keda antud sättes nimetatud ei ole. Eelnõu koostamise

ja kooskõlastamise ajal tehti ettepanekuid lisada loetellu veel ka nt päästeametnik, noortegarantii

tugisüsteemi juhtumikorraldaja, noorte heaolu spetsialist, karjäärispetsialist, noortelaagri kasvataja

ja juhataja, sportliku treeningu protsessis lapsi juhendavad tugiisikud nagu koreograafid,

füsioterapeudid, konsultandid. Kõigi nende spetsialistide teadlikkus ja hoolsus lapse võimaliku

abivajaduse märkamisel on samuti väga oluline, kuid eelnõus jäädi praegu piiratuma spetsialistide

loetelu juurde, mis hõlmab sagedamini lastekaitsetöösse kaasatud nn võtmespetsialiste. Välistatud

ei ole antud loetelu täiendamine tulevikus.

Lõikes 1 loetletud spetsialistid on nn võtmespetsialistid, kellel on oluline roll lapsele abi osutavas

lastekaitsevõrgustikus (LasteKS § 29 lg 2). Võrgustikutöö algab juba abivajaduse märkamisest ja

sellele asjakohasest reageerimisest. Lastekaitse juhtumikorralduse uuringus toodi välja, et

9 Vt ka https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/asutuse-info/taienduskoolitused#koolitusportfell 10 Tervishoiutöötaja mõiste on toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 3. Käesolevas eelnõus on arvestatud

ka võimalusega, et see mõiste ja seotud terminoloogia võib edaspidi muutuda, et hõlmata laiemat spetsialistide ringi (vt

Sotsiaalministeeriumis 2023.a koostatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu

väljatöötamise kavatsus).

12

lastekaitsetöö võrgustikku kuuluvad vastavalt juhtumile kooli/lasteaia õpetaja või sotsiaalpedagoog,

politsei, perearst, prokuratuur, kohus, peretöötaja, psühholoog, noorsootöötaja. Olenevalt

piirkonnast on lastekaitse koostöövõrgustik mõnevõrra erinev, samuti võib võrgustik ühe juhtumi

puhul juhtumi edenedes vastavalt lapse abivajaduse ja probleemide lahenemisele muutuda.11

Lastekaitsetöötajate hinnangul peaksid eelkõige tervishoiutöötajad ja haridustöötajad rohkem

abivajavatest lastest teavitama, aga nimetati ka teisi koostööpartnereid nagu noortekeskused,

haiglate erakorralise meditsiini osakonnad, muud tervishoiuasutused ja terapeudid/psühholoogid.12

Lõike 1 esimeses lauses nimetatud spetsialistidel tuleb teatada abivajavast lapsest LasteKS § 27

kohaselt KOV-ile või lasteabitelefonil ning edastada koos teatega kohe ka vajalikus ulatuses neile

teadaolevad LasteKS § 342 lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmed (s.o vajalikud andmed lapse ning

lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta). Lastekaitsetöötajateni jõuab praegu väga erineva sisuga

teateid abivajavatest lastest. Kehtiv LasteKS § 27 kohustab isikuid lapse abivajadusest teatama, kuid

ei täpsusta teate sisu ega isikuandmete, eriti tundlike eriliiki isikuandmete avaldamise ulatust. See

tekitab praktikas segadust nii lastekaitsetöötajate kui ka lastekaitsevõrgustikku kuuluvate

spetsialistide jaoks. Pärast teate saamist on lastekaitsetöötajal tavaliselt vaja koguda täiendavat infot

lapse olukorra kohta, et planeerida edasisi tegevusi. Sageli peab lastekaitsetöötaja pöörduma lisainfo

saamiseks ka lapsest teatanud asutuse või spetsialisti poole. Kuivõrd abivajavast lapsest teate

saamisel on vaja kiiresti otsustada, kuidas juhtumiga edasi tegeleda (sh kas laps vajab kohest abi),

peaks lastekaitsetöötajani jõudev info olema kohe piisavalt põhjalik ja võimaldama otsuse tegemise

ilma täiendava päringuta. Päringu tegemine ja sellele vastuse ootamine võtab aega, mis võib lapsele

vajaliku abi osutamist edasi lükata. Seega on mõistlik, et kui abivajavast lapsest annab teada

seaduses nimetatud spetsialist, edastab ta kohe koos teatega ka vajalikud talle teadaolevad asjaolud

ja andmed, mis viitavad lapse abivajadusele ja ajendasid lastekaitset kaasama. Andmete edastamisel

tuleb piirduda lapse abivajadust kirjeldava vähima vajaliku andmekoosseisuga, lähtudes andmete

töötlemise põhimõtetest. Reeglina ei pea spetsialist edastama kogu temal olemasolevat andmehulka

ja kindlasti ei pea spetsialist teatamiseks eraldi lisaandmeid koguma, see on lastekaitsetöötaja

ülesanne, kes vajadusel teatajalt täpsustusi küsib. Ühtse praktika loomiseks töötatakse eelnõu

jõustumise ajaks välja ja võetakse kasutusele valdkonnapõhised vormid, mis lihtsustavad spetsialisti

teatamiskohustuse täitmist ja tagavad selle, et lastekaitsetöötajani jõuab lapse kohta piisavas ulatuses

võimalikult sisukas info, mille põhjal hinnata olukorra tõsidust ja kavandada edasisi tegevusi.

Vormid tehakse kasutatavaks ka veebiplatvormil (arvatavasti lasteabi.ee veebilehel) ning tagatakse

võimalus nende kaudu turvaliselt andmeid edastada. Vormidega kaasnevad ka vajalikud

juhendmaterjalid. Mõnedel spetsialistidel, nt politseil, on juba olemas võimalus edastada abivajava

lapse teateid STAR-i andmebaaside vahelise ühenduse kaudu. Pikemas perspektiivis tuleb selline

võimalus luua rohkematele spetsialistidele.

Lõike 1 esimene lause viitab LasteKS § 342 lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmete edastamisele, seega

võib ja tuleb abivajavast lapsest teatamisel edastada vajalikus ulatuses andmed lapse, lapsevanema

ja last kasvatava isiku kohta. LasteKS § 342 alusel on KOV-il ja SKA-l lubatud lastekaitsetöö

tegemiseks töödelda ka lapse pereliikmete andmeid, kuid need ei ole üldjuhul esmatähtsad lapse

abivajaduse kirjeldamiseks lastekaitsetöötajale teatamisel. Seetõttu on abivajavast lapsest teatamisel

edastatavate andmete hulk piiratud üksnes lapse enda ja lapsevanema või muu last kasvatava isiku

andmetega. Lisaks sellele tuleb abivajavast lapsest teatamisel edastada vaid asjassepuutuvad,

olulised ja vajalikud andmed, mida nõuab isikuandmete töötlemisel võimalikult väheste andmete

kogumise põhimõte (vt IKÜM art 5 lg 1c). Millised andmed on asjassepuutuvad, oleneb konkreetsest

olukorrast. Selles osas peab spetsialist tuginema oma professionaalsele hinnangule, kasutades

abistava vahendina riiklikult väljatöötatud vorme ja juhendeid.

11 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 21. 12 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 11.

13

Teavitamiskohustuse täitmist jääb tagama spetsialisti ametieetika ja professionaalne (mitte

karistusõiguslik) vastutus, seega täiendavaid sanktsioone praegu eelnõuga ei kehtestata. Tulevikus

peaks selle kohustuse täitmist aga toetama kavandamisel olevad seadusemuudatused, millega

täpsustatakse lasteasutuste kohustusi lapse õiguste ja heaolu tagamisel, eelkõige asjakohaste

tegevusjuhiste ja protsesside kehtestamine lapse huve kahjustavate juhtumite ärahoidmiseks ja

lahendamiseks ning valdkondliku järelevalve tugevdamine lasteasutuste üle.13

Paragrahvi 271 lõike 1 teise lause kohaselt võib teatamiskohustuse täita ka asutuses selleks määratud

kontaktisiku kaudu. See tähendab, et kui asutuse sisekorras vms dokumendis on määratud laste

heaolu või lastekaitse küsimuste eest vastutav isik, kelle ülesanne on näiteks hinnata, koondada ja

edastada infot abivajavate laste kohta, võib teavitamine toimuda ka selle isiku vahendusel. Siiski

peab spetsialist sellisel juhul veenduma, et teade lapsest edasi antakse, ning talle jääb alati võimalus

lastekaitsega otse suhelda.

Paragrahvi 271 lõikes 2 sätestatakse lastekaitsetöötaja õigus avaldada abivajavast lapsest teatanud

spetsialistile teavet juhtumimenetluse alustamise kohta, kui see on vajalik lapse heaolu toetamiseks.

Sätte eesmärk on luua õiguslik alus haldusmenetluse tähenduses kolmandale isikule teabe

väljastamiseks haldusmenetluse käigu ja juhtumimenetluse alustamise kohta, juhul kui

lastekaitsetöötaja peab seda lapse heaolu toetamiseks vajalikuks. Teavet väljastatakse eelkõige siis,

kui spetsialist seda küsib, kuid vajalikul juhul võib lastekaitsetöötaja ka ise spetsialistiga ühendust

võtta. Sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud spetsialistid võivad lapsega kokku puutuda regulaarselt

või ka iga päev ning spetsialistil võib olla oluline teada, mis sai tema edastatud teatest edasi ja millise

hinnangu on sellele andnud lastekaitsetöötaja, st kas lapse suhtes on alustatud juhtumimenetlust või

mitte. Kui lapse suhtes juhtumimenetlust ei alustatud, ei leidnud spetsialisti kahtlus lapse

abivajaduse kohta kinnitust, mis annab spetsialistile südamerahu ja teadmise, et lapse heaolu on

tagatud. Vajadusele saada lastekaitsele edastatud teadete käigu kohta tagasisidet on aruteludes

juhtinud tähelepanu ka lastega töötavad spetsialistid ja nende esindusorganisatsioonid. Arutelu all

on olnud ka võimalus anda ja saada tagasisidet kõigi lastekaitsele tehtud teavituste kohta, aga see ei

ole mõeldav ilma automaatlahendusteta, vastasel juhul koormaks see ülemääraselt nii

lastekaitsetöötajaid kui spetsialiste. Eelnõus valitud lahendus hoiab ära lastekaitsetöötajate

koormuse olulise kasvu ja väldib ka spetsialistide koormamist teabega juhul, kui nad seda ei soovi

ega vaja.

Pärast juhtumimenetluse alustamist toimub teabevahetus spetsialistide vahel teistel õiguslikel

alustel: lastekaitsetöötajal on õigus kaasata asjaomaseid spetsialiste lapse abivajaduse hindamisse

(LasteKS § 28 lg 1) ning lapse abistamisse võrgustikutöö põhimõttel (LasteKS § 29 lg 2). Eelnõuga

täiendatakse LasteKS-i ka § 342 lõikega 8, mis annab selgema aluse nende kaasatud spetsialistidega

vajaliku teabe ja andmete jagamiseks (vt eelnõu § 1 p 15). Seega ei reguleeri pärast

juhtumimenetluse alustamist lapsest teatanud spetsialistile teabe andmist enam kõnealune § 271

lõige 2, vaid eelnevalt viidatud võrgustikutööd puudutavad sätted.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse LasteKS § 272 teksti ning lisatakse täiendav alus

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsele KOV-ile saada abivajavate laste andmeid.

Paragrahvi 272 lõikes 1 sätestatakse lisaks olemasolevale puudega laste andmevahetusele

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse KOV-i õigus abivajavate laste väljaselgitamise

eesmärgil töödelda STAR-is selliste laste andmeid, kellel on PISTS § 26 lõike 2 alusel kehtestatud

13 Sotsiaalministeerium. Laste heaolu reformi väljatöötamiskavatsus, 2023, lk 24.

14

määruses sätestatud terviseseisundist tingitud püsiva toevajadusega seisund, mille kohta on kantud

andmed TIS-i, samuti selliste laste andmeid, kelle puhul on SKA-le LasteKS § 272 lõike 4 alusel

edastatud andmed puude raskusastme tuvastamiseks PISTS-i kohaselt.

Muudatuse eesmärk on võimaldada KOV-idel saada kiire ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest,

kes võivad vajada KOV-i korraldatavat abi. Muudatuse tulemusena on võimalik pakkuda peredele

proaktiivset tuge, ennetada probleemide süvenemist ja vähendada vanemate vajadust taotleda

erinevatest asutustest korduvalt abi. Tervikliku info saamine potentsiaalsetest abivajavatest lastest

võimaldab KOV-il ka paremini oma tegevusi ja eelarvet planeerida.

Paragrahvi 272 lõike 1 punktiga 1 täiendatakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse KOV-i

õigust andmetöötluse tulemusena saada ülevaade enda piirkonnas elavatest puude raskusastet

taotlenud lastest ja nendest lastest, kelle kohta on SKA-le § 272 lõike 4 alusel edastatud andmed

puude raskusastme tuvastamiseks PISTS-i kohaselt, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav

abivajadus.

Andmetöötluse tulemusena liiguvad KOV-i lisaks varasemale puudega laste andmevahetusele ka

andmed nende laste kohta, kelle puhul ei ole SKA-le esitatud lapsevanema poolt eraldi avaldust

puude raskusastme tuvastamiseks, vaid SKA on saanud taotluse KOV-i kaudu, kes lapsevanema

nõusolekul edastab andmevahetuse toel SKA-le taotluse puude raskusastme tuvastamise menetluse

algatamiseks. Tegu on automatiseeritud protsessiga, mis lihtsustab mõlema osapoole tööd ja

vähendab märkimisväärselt lapsevanema halduskoormust. Puuet taotlevaid lapsi käsitatakse

LasteKS § 26 alusel abivajavate lastena. Seda lähenemist toetab LasteKS-i seletuskiri, milles

tuuakse välja, et abivajav on selline laps, kelle heaolu on sattunud riski ning kelle abivajadus võib

tuleneda ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest. Samuti täpsustatakse, et abivajavaks

lapseks loetakse iga last, kes ise või kelle perekond vajab tuge igapäevasel toimetulekul, lapse

kasvatamisel või tema eest hoolitsemisel, samuti last ja peret, kes vajavad muid toetavaid teenuseid

lapse emotsionaalse ja füüsilise heaolu parandamiseks.

Paragrahvi 272 lõike 1 punktiga 2 luuakse alus, et automatiseeritud andmevahetuse toel liigub TIS-

ist STAR-i info terviseseisundist tingitud püsiva toetvajadusega lapse üldandmete, lapsevanema või

eestkostja üldandmete ja lapse surmakuupäeva kohta. Terviseseisundist tingitud püsiva

toevajadusega seisundid on PISTS § 26 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud seisundid,

mille diagnoos on kantud TIS-i.

Andmetöötluse tulemusena jõuab KOV-ini automaatne teavitus lastest, kellele on PISTS § 26 lõike 2

alusel kehtestatud määruses sätestatud terviseseisundist tingitud püsiva toevajaduse seisund, mille

diagnoos on kantud TIS-i. Diagnoosikood käivitab automaatse teate väljasaatmise, misjärel ilmub

teade uue abivajava lapse teatena KOV-i töölauale. Seega luuakse võimalus KOV-is abivajadust

märgata ja tõhusalt sekkuda sammu võrra varasemaks võrreldes kehtiva regulatsiooniga.

Lisakoormust see endaga kaasa ei too, kuna seisundid on sellised, mille puhul jõuab 95% lastest

taotlema puude raskusastet. Terviseseisundist tingitud püsiva toevajaduse seisundite hulka kuuluvad

määruse alusel: vaimne alaareng, mõlema silma pimedus, harvikhaigused, vähidiagnoos ja

tserebraalparalüüs.

Terviseseisundist tingitud püsiva toevajadusega lapsi käsitatakse LasteKS § 26 alusel abivajavate

lastena, kes vajavad üldjuhul kas tervise-, sotsiaal- või haridusvaldkonnast täiendavat tuge. Seega

on oluline, et KOV-ideni jõuaks info neist lastest ja peredest võimalikult varakult, et vajaduse korral

olla toeks ning tagada pere teiste laste heaolu ja turvalisus.

15

Joonis 1. Andmevahetus terviseseisundist tingitud püsiva toevajadusega laste abistamiseks.

Andmetest teadlikuks saades on rahvastikuregistri järgse elukoha KOV-i ülesanne hinnata lapse

abivajadust ja pakkuda lapse abistamiseks vajalikke meetmeid (LasteKS § 17 lg 1 p 3), juhindudes

seejuures LasteKS §-s 28 sätestatud abivajaduse hindamise ja §-s 29 sätestatud abi osutamise

põhimõtetest. Kui täiendavat abivajadust ei tuvastata või kui laps on juba KOV-i vaateväljas, puudub

paralleelse juhtumikorralduse algatamise vajadus. Andmevahetust kirjeldab joonis 1.

Paragrahvi 272 lõikes 2 sätestatakse, milliseid andmeid LasteKS § 272 lõike 1 punktis 1 nimetatud

eesmärgi saavutamiseks STAR-is töödeldakse. Andmed saadakse teistest riiklikest andmekogudest.

Registrite päringute tulemusena tekib STAR-i § 272 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikutest nimekiri,

mis uueneb igal ööl. Andmetöötluse tulemusena kuvatakse KOV-i töötaja töölauale STAR-is

nimekiri rahvastikuregistri andmetel KOV-i piirkonnas elavatest lastest (0–18a), kelle puhul on

taotletud puude raskusastme tuvastamist. Andmetöötluse tulemusel kuvatavale nimekirjale pääsevad

ligi ainult STAR-ile ligipääsu saanud KOV-i töötajad, kes peavad sisenema STAR-i enda isikliku

kasutajakontoga.

Paragrahvi 272 lõike 1 punktis 1 nimetatud laste abivajaduse väljaselgitamise eesmärgil töödeldakse

STAR-is järgmisi isikuandmeid (koos registri, registri pidaja ja põhjendusega andmete

töötlemiseks):

1) lapse üldandmed: ees- ja perekonnanimi – rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskus). Nimi annab KOV-i töötajale info rahvastikuregistri järgi KOV-i piirkonnas

elavast lapsest, kellele on taotletud puude raskusastme tuvastamist, mis on vajalik isikuga ühenduse

võtmiseks; lapse elukoht ja viibimiskoht – rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus). Elukohaandmed on vajalikud selleks, et KOV-i töötaja saaks teada enda piirkonnas

rahvastikuregistri järgi elavast lapsest, kelle puhul on taotletud puude raskusastme tuvastamist.

Viibimiskoha aadress on vajalik, et KOV-i töötaja saaks enne ühenduse võtmist esmase info selle

kohta, kas laps/vanem elab tegelikult rahvastikuregistrijärgses KOV-is või mitte; lapse isikukood –

rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Isikukood annab KOV-i

töötajale info rahvastikuregistri järgi KOV-i piirkonnas elavast lapsest, kellele on taotletud puude

raskusastme tuvastamist, mis on vajalik isikuga ühenduse võtmiseks;

2) info puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise kohta – sotsiaalkaitse infosüsteem

(edaspidi SKAIS). Info puude raskusastme tuvastamise või mittetuvastamise kohta näitab KOV-ile,

millist tuge on pere juba taotlenud ning millistele riigi poolt pakutavatele teenustele on lapsel

juurdepääs. Sellest lähtuvalt saab KOV lapsele vajalikke teenuseid paremini planeerida, toetada

erinevate tugimeetmete koosmõju ja vältida dubleerimist;

3) info harvikhaigusega lapsele puudega lapse sotsiaaltoetuse määramise kohta – SKAIS. Info

harvikhaigusega lapsele puudega lapse sotsiaaltoetuse määramise kohta annab KOV-ile võimaluse

16

paremini valmistuda lapse toetamiseks haridusvaldkonnas ja annab teadmise, millist täiendavat abi

võiks perel vaja olla. Lapsed, kes saavad harvikhaigusega lastele mõeldud sotsiaaltoetust, on

enamasti spetsiifilisi ainevahetushaigusi põdevad lapsed, kellel võib tüsistusena tekkida oluline

vaimse arengu mahajäämus ja/või eluea lühenemine;

4) puude raskusastme tuvastamise korral puude raskusaste, kestus ja funktsiooni kõrvalekalle –

SKAIS. Puudega seotud andmed annavad KOV-ile esialgse info lapse abivajaduse sisu ja ulatuse

kohta ning väldivad lapsevanemalt andmete mitmekordset küsimist. Tuvastatud puude raskusaste

annab KOV-ile infot lapse abivajaduse tõsiduse ja reageerimise akuutsuse kohta. Funktsiooni

kõrvalekalde andmed annavad KOV-i töötajale esmase info lapse ja pere olukorra ning vajalike

tugimeetmete kohta, võimaldades teha enne perega ühenduse võtmist eeltööd. Näiteks on sellisel

juhul KOV-i töötajal võimalik arvestada, kas ta võtab ühendust vanemaga, kes kasvatab sügava

vaimupuudega last või normintellektiga liikumispuudega last. Sellisel kujul on võimalik juba

esimesel suhtlemisel perele adekvaatset nõu ja tugimeetmeid pakkuda. Puude raskusastme kestus

annab KOV-ile info selle kohta, kui pikalt on lapsele tagatud näiteks rehabilitatsiooniteenuste

osutamine ning KOV saab seda arvestada lapsele juhtumiplaani koostamisel. Lastel võib puude

raskusastme tuvastada üldjuhul kuni kolmeks aastaks, kuid teatud juhtudel (muutumatu või

progresseeruva seisundi tuvastamisel) kuni 16-aastaseks saamiseni;

5) vanema või eestkostja nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed –

rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Lapsevanema ja

eestkostja andmed annavad KOV-i töötajale võimaluse võtta ühendust lapse kasvataja ja tema

heaolu eest vastutajaga. Tegemist on üldjuhul ka isikutega, kes on lapsele puude raskusastme

tuvastamist taotlenud;

6) vanema või eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht – rahvastikuregister

(Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Elukohaandmed on vajalikud, et KOV-i

töötaja saaks enne ühenduse võtmist teada, kas lapsevanem, kes on lapsele puude raskusastme

tuvastamist taotlenud, elab samas KOV-is. Viibimiskoha aadress on vajalik, et KOV-i töötaja saaks

enne ühenduse võtmist esmase info selle kohta, kas vanem elab tegelikult rahvastikuregistrijärgses

KOV-is või mitte. SHS-i ja LasteKS-i kohaselt on üldjuhul kohustatud lapsele ja perele abi pakkuma

rahvastikuregistrijärgne KOV. Kui ilmneb, et pere elab tegelikult teises KOV-is, võib tekkida

vajadus rahvastikuregistri andmeid uuendada või KOV-idel abi korraldamiseks koostööd teha;

7) lapse surmakuupäev – rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus).

Surmakuupäeva töötlemine välistab võimaluse, et KOV-i töötaja võtaks ühendust lapsevanemaga,

kelle laps on surnud. Arvestades, et andmeid edastatakse ka selliste laste kohta, kellel on tõsised

terviseprobleemid, võib olla tõenäoline, et andmetöötluse ajal mõni laps sureb.

Kõiki eelnimetatud andmeid (v.a harvikhaigusega lapsele puudega lapse toetuse määramine)

töödeldakse STAR-is juba praegu, juhul kui lapsevanem ise KOV-i pöördub või kui KOV saab muul

moel võimalikust abivajavast lapsest teadlikuks. Andmete töötlemise õigus on ainult volitatud

töötlejal ning andmepäringud realiseeritakse X-tee kaudu, mis vähendab isikute koormust

erinevatest ametiasutustest dokumentide kogumisel. Andmete töötlemise aluseks on LasteKS § 17

lõike 1 punkt 3, mis sätestab abivajaduse hindamise ja abistamiseks vajalike meetmete pakkumise

kohustuse, ja LasteKS § 28 lõike 1 punkt 1, mille kohaselt peab lastekaitsetöötaja või lapsega töötav

isik andma lapse abivajadust hinnates hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele,

emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile. Käesolev

paragrahv loob õiguse automaatseks andmetöötluseks. SHS § 1421 sätestab, milliseid andmeid

töödeldakse STAR-is, ja andmevahetus teiste andmekogudega on välja toodud STAR-i põhimääruse

§-s 13, mis sätestab, milliste andmekogude andmeid STAR andmeallikana kasutab. Kui inimene on

pöördunud abi saamiseks KOV-i, võib KOV-i töötaja teha päringuid teistesse andmekogudesse,

lähtudes minimaalsuse printsiibist, st pärida võib üksnes neid andmeid, mida kliendiga seotud otsuse

tegemiseks on vältimatult vaja teada.

17

Kehtiv STAR-i põhimäärus sätestab andmevahetuse teiste andmekogudega. STAR-i põhimääruse

kohaselt kasutab register ühe andmeallikana Eesti rahvastikuregistri andmeid: isiku üld- ja

elukohaandmed, vanema hooldusõiguse, eestkoste ja seoste andmed ning esitlusinfona on õigus

saada dokumentide andmeid. Samuti kasutab register STAR-i põhimääruse kohaselt andmeallikana

SKAIS-i andmeid: puude ja töövõimetuse ning isikule makstavate toetuste, hüvitiste ja pensionide

andmed. Esitlusinfona on õigus saada erihoolekandeteenuse saamise ja rehabilitatsiooniplaani

olemasolu andmeid. Samade andmekogudega hakkab toimuma andmevahetus ka LasteKS-i

lisanduva § 272 lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks lõigetes 3 ja 4 sätestatud

andmekoosseisude alusel.

Paragrahvi 272 lõikes 3 sätestatakse, milliseid andmeid LasteKS § 272 lõike 1 punktis 2 nimetatud

eesmärgi saavutamiseks STAR-is töödeldakse. Andmed saadakse teistest riiklikest andmekogudest.

Registrite päringute tulemusena tekib STAR-i § 272 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikutest nimekiri,

mis uueneb igal ööl. Andmetöötluse tulemusena kuvatakse KOV-i töötaja töölauale STAR-is

nimekiri rahvastikuregistri andmetel KOV-i piirkonnas elavatest lastest (0–18a), kelle puhul on TIS-

i sisestatud diagnoos terviseseisundist tingitud püsivatoevajadusega seisundite kohta.

Andmetöötluse tulemusel kuvatavale nimekirjale pääsevad ligi ainult STAR-ile ligipääsu saanud

KOV-i töötajad, kes peavad sisenema STAR-i enda isikliku kasutajakontoga.

Paragrahvi 272 lõike 1 punktis 2 nimetatud laste abivajaduse väljaselgitamise eesmärgil töödeldakse

STAR-is järgmisi isikuandmeid (koos registri, registri pidaja ja põhjendusega andmete

töötlemiseks):

1) lapse üldandmed: ees- ja perekonnanimi – rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskus). Nimi annab KOV-i töötajale info rahvastikuregistri järgi KOV-i piirkonnas

elavast lapsest, kellele on taotletud puude raskusastme tuvastamist, mis on vajalik isikuga ühenduse

võtmiseks; lapse elukoht ja viibimiskoht – rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus). Elukohaandmed on vajalikud selleks, et KOV-i töötaja saaks teada enda piirkonnas

rahvastikuregistri järgi elavast lapsest, kelle puhul on taotletud puude raskusastme tuvastamist.

Viibimiskoha aadress on vajalik, et KOV-i töötaja saaks enne ühenduse võtmist esmase info selle

kohta, kas laps/vanem elab tegelikult rahvastikuregistrijärgses KOV-is või mitte; lapse isikukood –

rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Isikukood annab KOV-i

töötajale info rahvastikuregistri järgi KOV-i piirkonnas elavast lapsest, kellele on taotletud puude

raskusastme tuvastamist, mis on vajalik isikuga ühenduse võtmiseks;

2) vanema või eestkostja nimi ja isikukood või juriidilise isiku registrikood ja kontaktandmed –

rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Lapsevanema ja

eestkostja andmed annavad KOV-i töötajale võimaluse võtta ühendust lapse kasvataja ja tema

heaolu eest vastutajaga. Tegemist on üldjuhul ka isikutega, kes on lapsele puude raskusastme

tuvastamist taotlenud;

3) vanema või eestkostja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja viibimiskoht – rahvastikuregister

(Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus). Elukohaandmed on vajalikud, et KOV-i

töötaja saaks enne ühenduse võtmist teada, kas lapsevanem, kes on lapsele puude raskusastme

tuvastamist taotlenud, elab samas KOV-is. Viibimiskoha aadress on vajalik, et KOV-i töötaja saaks

enne ühenduse võtmist esmase info selle kohta, kas vanem elab tegelikult rahvastikuregistrijärgses

KOV-is või mitte. SHS-i ja LasteKS-i kohaselt on üldjuhul lapsele ja perele abi kohustatud pakkuma

rahvastikuregistrijärgne KOV. Kui ilmneb, et pere elab tegelikult teises KOV-is, võib tekkida

vajadus rahvastikuregistri andmeid uuendada või KOV-idel abi korraldamiseks koostööd teha;

4) lapse surmakuupäev – rahvastikuregister (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus).

Surmakuupäeva töötlemine välistab võimaluse, et KOV-i töötaja võtaks ühendust lapsevanemaga,

18

kelle laps on surnud. Arvestades, et andmeid edastatakse ka selliste laste kohta, kellel on tõsised

terviseprobleemid, võib olla tõenäoline, et andmetöötluse ajal mõni laps sureb.

Andmevahetuse eesmärk ei ole saavutatav ilma isikustatud andmete töötlemiseta. Isikuandmete

töötlemine toimub STAR-i keskkonnas, mida reguleerib STAR-i põhimäärus. Muudatusega

töödeldavad andmed on samad, mis tulevad STAR-i riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu

teistest andmekogudest ja mis on reguleeritud STAR-i põhimääruse §-s 13. Nimetatud muudatuse

raames täiendatakse ka STAR-i põhimäärust, millega luuakse alus X-tee kaudu turvaliselt edastada

ka TIS-is oleva info alusel KOV-ile teade potentsiaalsest abivajavast lapsest. Andmetele ligipääsud

on piiratud. Andmete töötlemiseks kavandatud valikud on eesmärgi saavutamiseks vajalikud, sest

ilma isikuandmete töötlemiseta ei ole KOV-il võimalik saada infot nende laste kohta, kelle puhul on

taotletud puude raskusastme tuvastamist või kellel on terviseseisundist tingitud püsiv toevajadus.

Lapsed ei pruugi KOV-i vaatevälja ja seega ka vajaliku abini jõuda ning see omakorda süvendab

laste probleeme, mis oleks kiire sekkumisega ennetatavad või leevendatavad.

Paragrahvi 272 lõikes 4 sätestatakse KOV-i võimalus edastada lapsevanema või eestkostja

nõusolekul andmetöötluse teel automaatne taotlus SKA-le puude raskusastme tuvastamiseks lapse

puhul, kellel on terviseseisundist tingitud püsiv toevajadus.

Andmevahetuse tulemusena liiguvad STAR-i ja SKAIS-i vahel andmed lapsevanema või eestkostja

nõusolekul. STAR-i luuakse võimalus X-tee kaudu esitada SKAIS-i taotlus puude raskusastme

tuvastamiseks. Lapsevanema või eestkostja kooskõlastusel liiguvad üldandmed ja

igapäevakeskkonnas toimetulekut kirjeldavad andmed SKA ekspertarsti töölauale, et algatada

proaktiivne puude raskusastme tuvastamise menetlus. Järgmise etapina (analüüs alates 2025. a II

pool) on soov proaktiivselt pakkuda ka rehabilitatsiooni-, abivahendi- ja haridustugiteenuseid.

Seeläbi on võimalik vähendada olukordi, kus tervisevaldkonnas kinnitatud seisundi alusel on teada,

et tegu on abivajava perega, kuid riik küsib korduvalt lapsevanemalt üht ja sama sisendit erinevate

teenuste ja toe pakkumiseks. Lapsevanemate tagasisidest selgub, et kohati käiakse lapsega aasta

jooksul kümnel erineval hindamisel ja esitatakse pea sama palju taotlusi, et teenuseid ja tuge saada.

Andmete liigutamisel lähtutakse minimaalsuse printsiibist. Kuna tegemist on andmetega, mida

KOV-i töötaja igal juhul lapse ja pere abivajaduse hindamise käigus täidab, ei tekita see KOV-ile

lisakoormust. Automaatne andmevahetus muudab protsessi lihtsamaks ja kiiremaks nii KOV-i kui

pere jaoks.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse LasteKS § 33 lõikega 21, mille kohaselt edastatakse lapse

ajutise perest eraldamise kohta tehtud otsuse resolutiivosa ka teenuseosutajale või muule isikule,

kelle juurde perekonnast eraldatud laps ajutiselt paigutatakse. Muudatus on vajalik selleks, et anda

selge õiguslik alus isikuandmeid sisaldava teabe edastamiseks isikutele, kelle juurde perest eraldatud

laps paigutatakse. Need isikud peavad olema teadlikud lapse perekonnast eraldamise otsuse

õigusliku tähendusega sisust, sealhulgas näiteks lapsevanema hooldusõiguse piiramise ulatusest

ning lapse ja vanema suhtlemise korrast. Haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 60 lõike 2 kohaselt

on haldusakti resolutiivosa haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa, millel

on õiguslik tähendus ja mis on kohustuslik igaühele. Otsuse resolutiivosa edastamiseks

teenuseosutajale või muule isikule on seega vaja teha väljavõte otsusest.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse LasteKS § 33 lõikega 31, mille kohaselt isik ja asutus, kellel

on hädaohus oleva lapse olukorra ja abivajaduse hindamiseks või sama paragrahvi lõikes 1

nimetatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet ja andmeid, vastab viivitamata lastekaitsetöötaja

nõudele asjakohasele teabe ja andmete saamiseks. Sätte eesmärk on tagada võimalikult kiire

andmete kogumine hädaohus oleva lapse abistamiseks. Säte kohaldub juhul, kui KOV-i või SKA

19

lastekaitsetöötaja tegeleb hädaohus oleva lapse juhtumiga ning peab LasteKS-i § 33 kohaselt

otsustama, kas esinevad alus ja vajadus lapse perest eraldamiseks, kuhu turvalisse kohta laps ajutiselt

paigutada (määrata lapse viibimiskoht), kas tuleks ajutiselt piirata lapse ja vanema suhtlust (määrata

lapse ja vanema suhtluskord) ja/või pöörduda lapse kaitseks kohtusse. Kuivõrd need otsused tuleb

teha väga kiiresti lapse turvalisuse ja heaolu tagamiseks, on oluline, et lastekaitsetöötaja saaks

vajaliku taustainfo ja andmed võimalikult kiiresti. Isikule või asutusele tehtavas päringus tulekski

täpsustada päringu alust, viidates ka käesolevale sättele, ning andmete saamise soovitav tähtaeg.

Sättes ei ole võimalik andmete edastamise tähtaega täpselt tundides või päevades määratleda, sellel

võib olla sätte eesmärgile vastupidine mõju. Juhtumid on erinevad ja teatud määral sõltub päringule

vastamise kiirus ka päringu tegemise ajast, sisust jm asjaoludest. Seega on mõistlik säilitada

paindlikkus, samas rõhutades selliste päringute prioriteetsust.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse LasteKS-i 81. peatükiga, mis reguleerib isikuandmete

töötlemist lapse õiguste ja heaolu tagamiseks. Peatükis on neli paragrahvi, mis reguleerivad esiteks

isikuandmete töötlemist LasteKS-is sätestatud ülesannete täitmiseks KOV-is ja SKA-s, teiseks

lastekaitsevõrgustikus osalevate spetsialistide konfidentsiaalsuskohustust, kolmandaks

terviseandmete töötlemist ja neljandaks lasteabitelefonile tehtud kõnede salvestamisega seonduvat.

Kehtiv LasteKS ei sisalda lastekaitsevaldkonnas isikuandmete töötlemist reguleerivaid erinorme.

Lastekaitsetöötajad on SKA või KOV-i ametnikud (LasteKS § 18 lg 1), kelle tegevus andmete

kogumisel ja töötlemisel põhineb eelkõige HMS § 7 lõigetes 3 ja 4 sätestatud üldnormidel. Nende

kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel järgida EL-i isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM)

tulenevat isikuandmete töötlemise korda ning haldusorgan võib isikuandmeid haldusmenetluses

töödelda menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui seaduses või selle alusel kehtestatud

õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti. Mõnel juhul tegutseb KOV ja selle lastekaitsetöötaja

korrakaitseorganina lapse elu või tervist ähvardava ohu väljaselgitamisel ja tõrjumisel, milliste

ülesannete täitmisel kohaldub ka korrakaitseseadus (KorS). Ka KorS § 1 lõike 11 kohaselt on

isikuandmete töötlemise aluseks IKÜM koos KorS-is kehtestatud piirangutega, lisaks on sätestatud

isikuandmete töötlemisega seonduvate riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamine. IKÜM

artikli 6 lõike 1 punkti e kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. LasteKS-is on

sätestatud KOV-i ja SKA ülesanded laste heaolu ja kaitse tagamisel. Valla- või linnavalitsusel ja

SKA-l on lubatud isikuandmeid töödelda seaduses ette nähtud avalike ülesannete ja kohustuste

täitmiseks ka üldvolituse alusel, kui selline töötlemine on haldusorganile seadusega pandud

kohustuse täitmiseks hädavajalik.14 Isikuandmeid võib töödelda ulatuses, milles see on vajalik

asutuse või isiku pädevuses oleva avaliku ülesande täitmiseks, järgides IKÜM artiklis 5 sätestatud

isikuandmete töötlemise põhimõtteid.

Lastekaitsevaldkonnas töödeldakse sageli ja märkimisväärses ulatuses isikuandmeid nii abivajava

lapse kui tema lähedaste isikute kohta. Seejuures töödeldakse ka eriliiki andmeid, eelkõige

terviseandmeid. See on hädavajalik, et hinnata lapse abivajadust ja planeerida temale sobiva abi

osutamist. Lastekaitse VTK-s toodi välja, et abi osutamisel on vajalik kõigi lastekaitsevõrgustikku

kuuluvate osapoolte koordineeritud tegutsemine ning eesmärk on tagada võrgustikus kiire ja

asjakohane teabevahetus ja koostöö, mis võimaldab luua tervikpildi lapse ja pere olukorrast ning

tagada igakülgne vajalik abi, hoida fookuses lapse heaolu ja jälgida juhtumiplaani (vahe)eesmärkide

täitmist.15 Seetõttu on oluline luua suurem õigusselgus lastekaitsetöös toimuva andmetöötluse

eesmärkide, aluste ja ulatuse kohta nii lastekaitsevõrgustiku osapooltele kui ka lastekaitsejuhtumite

menetlemisega seotud andmesubjektidele.

14 Õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni juhend „Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse“, lk 14. 15 Sotsiaalministeerium. Laste heaolu reformi väljatöötamiskavatsus, 2023, lk 8.

20

Lisatava peatüki esimene paragrahv, LasteKS § 342 reguleerib isikuandmete töötlemist lapse õiguste

ja heaolu tagamiseks KOV-is ja SKA-s. Sättes selgitatakse, milliste ülesannete täitmiseks ja millises

ulatuses võivad nimetatud asutused isikuandmeid töödelda. Samuti rõhutatakse isikuandmete

töötlemise keskseid põhimõtteid – eesmärgipärasus, vajalikkus ja minimaalsus. Antud säte ei piira

isikuandmete töötlemist KOV-is ja SKA-s muudest seadustest tulenevatel õiguslikel alustel ja

eesmärkidel (nt perekonnaseadus, kohtumenetluse seadustikud).

Paragrahvi 342 lõike 1 esimeses lauses sätestatakse, et KOV-il on LasteKS § 17 lõike 1 punktis 3

nimetatud ülesande täitmiseks õigus töödelda lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse

pereliikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, samuti lapse sotsiaalsesse võrgustikku

kuuluva isiku isikuandmeid, mis on vajalikud lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi

osutamiseks. Sellega piiritletakse isikute ring, kelle isikuandmeid on lubatud töödelda.

LasteKS-iga on suurem osa vahetult lapse õigusi ja heaolu tagavaid tegevusi antud KOV-ide

ülesandeks. KOV-i ülesanded on loetletud LasteKS § 17 lõikes 1 ning selle punktis 3 on sätestatud

kohustus abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajadust hinnata ja lapse

abistamiseks meetmeid pakkuda. Selle ülesande täitmist täpsustavad muud LasteKS-i sätted,

eelkõige seaduse 5.–8. peatükis. LasteKS § 28 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb enne abivajavale lapsele

sobiva meetme kohaldamist hinnata lapse abivajadust ning selleks peab lastekaitsetöötaja või

lapsega töötav isik andma hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele,

emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile, samuti last

kasvatava isiku vanemlikele oskustele. Vajaduse korral kaasatakse abivajaduse hindamisse

asjaomane spetsialist. Selliseks laiapõhjaliseks lapse heaolu hindamiseks tuleb koguda ja analüüsida

vajalikke andmeid eelkõige lapse enda, aga ka lapsevanema või muu last kasvatava isiku kohta, kes

kannab esmast vastutust lapse õiguste ja heaolu tagamise eest (LasteKS § 7 lg 1). Kuivõrd seaduse

alusel tuleb muu hulgas hinnata lapse füüsilist, tervislikku, psühholoogilist ja emotsionaalset

seisundit, on möödapääsmatu selleks koguda ja töödelda vajalikus ulatuses terviseandmeid, vahel

ka muid eriliiki andmeid. Lapse heaolu võivad oluliselt mõjutada ka teised tema lähedased, eelkõige

lähimad pereliikmed ja teised lapsega koos elavad isikud, kelle isikuandmete töötlemine võib samuti

olla vajalik ja möödapääsmatu lapse abivajaduse iseloomu ja ulatuse hindamiseks ning abimeetmete

planeerimiseks. Töödelda võib üksnes neid andmeid, mis on vajalikud konkreetse lapse abivajaduse

hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.

Kõigi § 342 lõikes 1 viidatud andmete töötlemisel tuleb lähtuda isikuandmete töötlemise

põhimõtetest, millest olulisemad on üle korratud lõike 1 teises lauses – isikuandmeid töödeldakse

menetluse eesmärgi saavutamiseks vajalikul määral ja viisil, lähtudes esmajoones lapse huvidest.

Need ja mitmed teised üldpõhimõtted tulenevad IKÜM artiklist 5 ja kohalduvad igasugusele

isikuandmete töötlemisele. Eesmärgipärasuse põhimõte tähendab, et isikuandmeid kogutakse täpselt

ja selgelt kindlaks määratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on

nende eesmärkidega vastuolus. Minimaalsuse põhimõte tähendab, et töödeldavad isikuandmed on

asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt.

Teisisõnu tuleb ametnikul alati järele mõelda, millised andmed on asja lahendamiseks päriselt

vajalikud, ja hoiduda ülemäärasest andmete kogumisest. Seda, millised andmed on konkreetses asjas

olulised ja vajalikud, hinnatakse menetluse eesmärki arvestades. Kindlasti ei ole igas

lastekaitsejuhtumi menetluses vajadust töödelda kõiki §-s 342 loetletud andmeid, vaid andmete

koosseis sõltub juhtumi asjaoludest. Lisaks sellele tuleb isikuandmete kogumisel ja töötlemisel

järgida proportsionaalsuse põhimõtet ning valida isikuandmete kogumiseks kõige asjakohasem ja

isiku õigusi vähim riivav viis. See tähendab muu hulgas seda, et vajalikke andmeid küsitakse

esmajoones isikult endalt ja päringuid teistele andmevaldajatele tehakse üksnes vajaduse korral, kui

21

vajalikke andmeid ei ole isikult saadud või neid on vaja täiendada või täpsustada. Lisaks

eelnimetatud põhimõtetele tuleb isikuandmete töötlemise ulatuse ja viisi valimisel lähtuda

esmajoones lapse huvidest, kooskõlas LasteKS §-ga 21. Andmete kogumise ja töötlemise osas on

vajalik nii lastekaitsetöötajaid kui teisi spetsialiste jätkuvalt koolitada, sh planeerida

valdkondadeüleseid koolitusi, et tagada spetsialistidele ühine inforuum ja võimalus kujundada

ühtseid praktikaid. Lastekaitsetöötajate jaoks on andmete kogumise teema integreeritud SKA

täienduskoolituse õppekavasse Juhtumikorraldus ja lapse heaolu hindamine. 2024. a jooksul

planeeritakse Sotsiaalministeeriumi ja SKA eestvedamisel ka täiendavaid valdkonnaüleseid

koolitusi kõnealuste muudatustega seoses.

Lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamine toimub võimaluse korral alati koostöös lapse ja

tema vanemate või muude last kasvatavate isikutega. Muutusi oma elus saavad eeskätt teha vaid

inimene ise ja tema lähikondsed, mistõttu on lapse ja pere abistamiseks oluline usalduslik kontakt ja

suhtlus lastekaitsetöötajaga, mis eeldab lapse ja pere kaasatust partnerina algusest peale. Seda on

rõhutatud ka LasteKS §-s 7, mille kohaselt on esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest

lapsevanemal või last kasvataval isikul (lõige 1) ning riigi ja KOV-i ülesanne on neid vastavalt oma

pädevusele lapse õiguste ja heaolu tagamisel toetada (lõige 2). Samuti nõuab LasteKS § 28 lõige 3,

et lapse abivajaduse hindamisse tuleb alati kaasata laps ja last kasvatav isik või lasteasutus, kus laps

viibib. Kui koostöö perega toimib, hõlmab see ka andmete kogumist ja töötlemist – sel juhul saab

lastekaitsetöötaja suure osa andmeid lapse ja lapsevanema käest ning vajadus pöörduda andmete

saamiseks võrgustikuliikmete poole väheneb või tehakse päringuid lapsevanemaga kokkuleppel.

Samas tegelevad lastekaitsetöötajad sageli ka juhtumitega, kus lapse heaolu ohustab kas tegevuse

või tegevusetusega lapsevanem või last kasvatav isik, kes ei pruugi ise lapse abivajadust näha ega

nõustuda lastekaitsetöötaja sekkumisega pere ellu. On ka peresid, kes raskuste ilmnemisel kolivad

ühest KOV-ist teise, et lastekaitse sekkumisest hoiduda. Neil juhtudel ei saa lapse abistamine ja tema

heaolu ja turvalisuse tagamine sõltuda lapsevanema koostöövalmidusest ja -võimest. Lisaks võib

mõnel juhul oht lapse heaolule olla niivõrd suur, et vajab kohest tegutsemist, mistõttu lapsevanema

kaasamine enne andmete kogumist ja meetmete võtmist ei ole ajaliselt võimalik. Seetõttu võimaldab

§ 342 lõige 1 andmeid töödelda sõltumata andmesubjektide nõusolekust.

Paragrahvi 342 lõikes 2 määratletakse isikuandmete töötlemise kontekstis lapse pereliikme mõiste.

Paragrahvi 342 lõike 1 tähenduses loetakse pereliikmeteks, kelle isikuandmeid võib last puudutavas

menetluses töödelda, lapse õdesid ja vendi, poolõdesid ja poolvendi, vanavanemaid ning muid

lapsega ajutiselt või püsivalt koos elavaid isikuid. Pereliige ei hõlma selles sättes kõiki lapse

sugulasi. Samuti ei hõlma see mõiste lapsevanemaid ega last tegelikult kasvatavaid isikuid – nemad

on lapse peamised hooldajad ja seaduse kohaselt vastutavad lapse heaolu tagamise eest (LasteKS §

7 lg 1), mistõttu mõjutavad nad lapse heaolu eriti suurel määral ja on lõikes 1 eraldi

andmesubjektidena nimetatud. Vanemate kõrval mängivad lapse elus enamasti suurimat rolli lapse

(pool)õed-vennad ja vanavanemad. Neid puudutav info võib olla oluline ka siis, kui nad pidevalt

lapsega koos ei ela, sealhulgas kui õed-vennad on juba täiskasvanud. Lapse heaolu mõjutavad

oluliselt ka teised lapsega koos elavad isikud, isegi kui nad ei ole lapse sugulased, näiteks vanema

uus abikaasa, elukaaslane, sõber või üüriline. Igas menetluses ei ole kindlasti vaja töödelda kõigi

nimetatud isikute andmeid või teha seda seaduses kirjeldatud maksimaalses ulatuses; andmete

kogumise vajaduse ja ulatuse otsustab menetluse läbiviija muu hulgas lõikes 1 nimetatud põhimõtete

alusel. Samuti ei pruugi lastekaitsetöötaja alati aktiivselt koguda andmeid kõigi lapse pereliikmete

kohta, kuid andmed võivad saada teatavaks lapse ja vanematega vesteldes ning lapse olukorra, pere

ajaloo ja suhete kohta infot kogudes.

Paragrahvi 342 lõigetes 3–6 sätestatakse täpsemad andmekoosseisud, mida töödeldakse iga eespool

nimetatud isikute kategooria puhul. Lapse abivajaduse hindamisel lähtub lastekaitsetöötaja LasteKS

22

§ 28 lõikes 2 nimetatud abivajaduse valdkondadest ja riiklikust juhendmaterjalist – lapse heaolu

hindamise käsiraamatust.16 Aastal 2017 valminud käsiraamatut on hiljuti koostöös KOV-idega

uuendatud. Ühe põhilise teemana kirjeldatakse käsiraamatus lapse abivajaduse hindamist ning

kaitse- ja riskitegurite analüüsi, millele toetudes on võimalik rakendada lapsele ja tema perele

vajaminevaid ja sobivaid kaitsemeetmeid. Käsiraamatuga koos on hindamisel abiks lapse heaolu

kolmnurk (joonis 2), mille kolm külge kirjeldavad lapse heaolu aspekte: lapse arenguvajadused,

vanemlus, pere ja keskkond.17

Joonis 2. Lapse heaolu kolmnurk

Kõige mahukamat andmekoosseisu

võib töödelda abivajava lapse kohta

(lõige 3), kelle vajaduste igakülgne

hindamine on menetluse keskmes.

Lapse vajadusi kirjeldab heaolu

kolmnurgal eelkõige lapse

arenguvajaduste külg. Lapse heaolu

sõltub suurel määral ka

lapsevanemast või last kasvatavast

isikust, kes pakub lapsele esmast

hoolitsust, kujundab tema

kasvukeskkonna ja tagab paljude

tema arenguvajaduste rahuldamise.

Neid lapse heaolu aspekte kirjeldab heaolu kolmnurgal vanemluse külg, osaliselt ka pere ja

keskkonna külg. Lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta võib töödelda lõikes 4 loetletud

andmeid. Lisaks mõjutavad lapse heaolu tema lähimad pereliikmed, sealhulgas lapsega koos elavad

inimesed, kelle kohta võib samuti olla vajadus teatud andmeid töödelda. Neid aspekte kajastab

heaolu kolmnurgal pere ja keskkonna külg. Lapse pereliikmete kohta võib töödelda lõikes 5

nimetatud andmeid. Vähesel määral andmeid on lubatud töödelda ka lõike 6 alusel lapse

sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvate isikute kohta, kelleks on näiteks lapse sõbrad, kaugemad

sugulased ja muud lapse elu mõjutavad inimesed. Lapse sotsiaalne võrgustik on üks

uurimisvaldkondi abivajaduse kolmnurga pere ja keskkonna küljel.

Veelkord tuleb rõhutada, et igas lapsega seotud menetluses ei ole tingimata vajalik töödelda kõiki

lõigetes 3–6 loetletud andmeid. Ülemäärane andmete kogumine ei ole lubatud. Menetluseks vajalik

andmete hulk ja koosseis on erinev, sõltudes konkreetse lapse olukorrast ja vajadustest.

Lastekaitsetöötaja peab iga juhtumi puhul hindama, milliste ja millises mahus andmete töötlemine

(sh kogumine, dokumenteerimine, säilitamine, edastamine jne) on antud juhul vajalik lapse

abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks vastavalt kõnealuse paragrahvi lõikele 1. Samuti

on oluline märkida, et lastekaitsetöötaja ei kogu alati aktiivselt kõiki lõigetes 3–6 sätestatud andmeid

(st ei küsi andmeid andmevaldajatelt), vaid osa andmeid edastatakse talle abivajavast lapsest

teatamisel või hiljem menetluse kestel (nt kui lapse olukord muutub, tema elus toimub mõni oluline

sündmus) ja lastekaitsetöötaja saab otsustada üksnes saadud andmete edasise töötlemise üle, st kas

andmeid dokumenteerida, säilitada, kasutada jne. Seega on andmete töötlemine lõigetes 3–6

sätestatud ulatuses lastekaitseasutuse õigus, mitte kohustus, ning kõigi andmete töötlemisel tuleb

alati lähtuda eespool viidatud IKÜM artiklis 5 sätestatud aluspõhimõtetest, sealhulgas peab andmete

16 https://lasteabi.ee/et/kasiraamat. 17 https://lasteabi.ee/sites/default/files/2023-11/lapse-heaolu-kolmnurk.pdf.

23

töötlemine olema seaduslik, õiglane, läbipaistev, eesmärgipärane, usaldusväärne ja konfidentsiaalne

ning eesmärki arvestades töödeldakse võimalikult väheseid andmeid.

Paragrahvi 342 lõikes 3 on välja toodud lapse isikuandmed, mida võib töödelda tema abivajaduse

hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks. Andmete töötlemine on vajalik, et hinnata lapse abivajadust

vastavalt LasteKS § 28 lõikele 2 ja arvestades lapse heaolu kolmnurgal kajastatud uurimisvaldkondi.

Lõike 3 punkt 1 sätestab õiguse töödelda lapse üldandmeid. Paragrahvist 342 tulenevate ülesannete

täitmiseks on vajalikud järgmised üldandmed: lapse ees- ja perekonnanimi, sugu, isikukood või

sünniaeg, kontaktandmed, elukoht ja viibimiskoht. Lapse abistamiseks on vaja ta kõigepealt

identifitseerida. Kontaktandmed võimaldavad lapsega kontakteeruda, kui selleks ei ole võimalik või

turvaline pöörduda lapsevanema poole. Elukoha andmed võimaldavad määrata lapse abistamise eest

vastutava KOV-i (LasteKS § 27 lõiked 3 ja 4), samuti saada lapse ja perega kontakti muude

kontaktandmete puudumise või mittetoimimise korral. Oluline on teada ka lapse viibimiskohta, mis

ei pruugi langeda kokku registreeritud elukohaga.

Lõike 3 punkt 2 sätestab õiguse töödelda andmeid lapse perekonna ja leibkonna koosseisu, suhete

ja sotsiaalse võrgustiku kohta. Lapse abivajaduse hindamiseks on vajalik kaardistada lapse

perekonda kuuluvad ja temaga koos elavad isikud (leibkond). Lapse abivajaduse kolmnurga alusel

abivajadust hinnates on „pere ja keskkonna“ küljel üks uurimisvaldkondi pere ajalugu ja praegune

olukord. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata olulistele muutustele perekonna/leibkonna koosseisus.

Näiteks võib leibkonna või pere praegune koosseis avaldada mõju lapse käitumisele ja

emotsionaalsele seisundile. Perekonna või iga üksiku pereliikme taust võib olla lapse arengut

mõjutav oluline tegur.18 Pereliikme mõiste on määratletud § 342 lõikes 2 ja hõlmab lapse lähemaid

sugulasi ning leibkonda. Kaugemad sugulased, kes lapse elus siiski rolli mängivad, kuuluvad lapse

sotsiaalsesse võrgustikku.

Sotsiaalne võrgustik hõlmab last ümbritsevat laiemat võrgustikku.19 Lapse abivajaduse kolmnurga

alusel abivajadust hinnates on see üks uurimisvaldkondi „pere ja keskkonna“ küljel. Oluline on

keskenduda sellele, kes kuuluvad last ümbritsevasse sotsiaalsesse võrgustikku, mis on nende roll ja

mõju lapse heaolule. Esmatähtsad on lapse perekond (sh ka kaugemad sugulased, kes ei ole

pereliikmed § 342 lõike 2 tähenduses) ja lähemad sõbrad, kuid sotsiaalsesse võrgustikku võivad

kuuluda ka eakaaslased või kogukonnas elavad inimesed, kellel on mõju konkreetse lapse

abivajadusele ja heaolule. Sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad ka lapse ja perega kokku puutunud

spetsialistid.20 Kõnealune punkt võimaldab kaardistada lapse sotsiaalse võrgustiku, kuid sellesse

võrgustikku kuuluvate isikute isikuandmete töötlemist (väga piiratud ulatuses) reguleerib täpsemalt

§ 342 lõige 6.

Lõike 3 punkt 3 nimetab andmed lapse elutingimuste ning majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku

kohta. Lapse abivajaduse kolmnurga alusel abivajadust hinnates on „pere ja keskkonna“ küljel

uurimisvaldkondadena välja toodud ka elutingimused21 ja majanduslik olukord22. Lapse

kasvukeskkond, elukoha stabiilsus ja tingimused elukohas mõjutavad nii lapse vaimset kui füüsilist

arengut. Elutingimuste uurimine võimaldab hinnata, kas eluase ja elutingimused moodustavad lapse

18 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.1. 19 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.2. 20 Samas. 21 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.3. 22 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.4.

24

jaoks sobiva kasvukeskkonna, kus lapsele on tagatud vajaminev areng ja turvalisus.23 Majanduslik

olukord hõlmab pere rahalisi võimalusi, tööhõivet ja saadavaid toetusi, mis aitavad kaasa lapse

heaolu tagamisele.24 Selles valdkonnas on vajalik keskenduda sellele, kas pere sissetulekud katavad

ära igakuised kulud, milline on pere majanduslik toimetulek ja kas esineb võlgnevusi. Sellega on

seotud nii vanemate tööhõive kui töökorraldus ja selle mõju lapsele.25 Kuivõrd lapse majandusliku

ja sotsiaalse toimetuleku hindamine eeldab ka lapsevanema või last kasvatava isiku andmete

töötlemist, on need andmed nimetatud ka § 342 lõike 4 punktis 3.

Sotsiaalne toimetulek on osaliselt seotud majandusliku toimetulekuga, aga lisaks käivad sotsiaalse

toimetuleku alla andmed lapse identiteedi ning peresiseste- ja väliste suhete kohta, mis on nimetatud

uurimisvaldkondadena lapse abivajaduse kolmnurga „lapse arenguvajaduste“ küljel.26 Lapse

arenguks on olulised stabiilsed peresuhted, eakohaste sõprussuhete olemasolu, samuti turvalisus ja

vägivalla puudumine nii lähi- kui sõprussuhetes. Probleemid ja puudujäägid mõnes neist

dimensioonidest võivad põhjustada probleeme lapse sotsiaalses toimetulekus.

Lõike 3 punkt 4 sätestab õiguse töödelda lapse terviseandmeid, mis annavad teavet lapse võimaliku

abivajaduse kohta, eelkõige andmeid lapse arengu, terviseseisundi ja -käitumise, traumade ja

vigastuste, lapsele määratud ravi ja selle järgimise ning ambulatoorsetel vastuvõttudel käimise

kohta. Lapse abivajaduse kolmnurga alusel abivajadust hinnates on „lapse arenguvajaduste“ küljel

üks uurimisvaldkondi lapse tervis.27 Tervis hõlmab lapse kasvamise, arenemise, füüsilise ja vaimse

heaolu. Lapse tervise kohta infot kogudes loob lastekaitsetöötaja ülevaate sellest, missugune on

lapse üldine terviseseisund ja kuidas tervise eest hoolitsetakse. Samuti on oluline koguda teavet

tervisekontrollides käimise, vaktsineerimiste ja vajaduse korral vajaminevate ravimite võtmise

kohta. Keskenduda tuleb ka lapse tervisekäitumisele, sealhulgas füüsiline aktiivsus, piisav uni,

toitumine, sõltuvusainete tarvitamine jms.28 Lapsele määratud ravi ja selle järgimise andmed võivad

hõlmata infot nii ambulatoorse kui statsionaarse ravi kohta, sealhulgas krooniliste haiguste puhul

lapse õigeaegne jõudmine vajalikele uuringutele ja protseduuridele. Lisaks sisulist ravi puudutavale

teabele on eraldi nimetatud ka andmed ambulatoorsetel vastuvõttudel käimise kohta, mis rõhutab

lapsega arsti vastuvõtul, eelkõige regulaarses tervisekontrollis käimise olulisust. Tervisekontrolle

tehakse lapse tervise jälgimise juhendi alusel lapse hea tervise ja arengu huvides ning võimalike

häirete varajaseks avastamiseks.29 Lisaks on lapse abivajaduse hindamisel olulised andmed

võimalike traumade ja vigastuste kohta, mille kohta võib teavet edastada nii perearst, eriarst,

kiirabiarst kui ka erakorralise meditsiini spetsialist. Need andmed võimaldavad hinnata lapse

võimalikku väärkohtlemist ja sellisel juhul last abistada. Lapse väärkohtlemine on üks tõsisemaid

ohte lapse heaolule, mis LasteKS § 24 kohaselt hõlmab nii lapse hooletusse jätmist kui ka vaimset,

emotsionaalset, kehalist ja seksuaalset väärkohtlemist. Enamasti kogevad lapsed vägivalda ja

väärkohtlemist perekeskkonnas, mistõttu on eriti oluline, et tervishoiutöötajad, kes lapsega kokku

puutudes väärkohtlemise märke tähele panevad, edastavad sellega seotud info ja andmed. Samuti

võivad lapse sagedased traumad viidata ebaturvalisele kasvukeskkonnale või lapse hooletusse

jätmisele, mille puhul laps ja pere vajavad kindlasti abi.

Lõike 3 punkt 5 sätestab õiguse töödelda andmeid lapsele osutatavate sotsiaal-, tervishoiu- ja

ohvriabiteenuste kohta koos teenuse liigi, kestuse ja teenuseosutaja isikuga. Lapse abivajaduse

23 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.3. 24 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.4. 25 Samas. 26 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p-d 7.1.3 ja 7.1.4. 27 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.1.1. 28 Samas. 29 https://www.tervisekassa.ee/inimesele/haiguste-ennetamine/laste-tervise-jalgimine

25

hindamiseks on vajalik saada ülevaade sellest, milliseid teenuseid lapsele juba osutatakse. See

võimaldab saada selgust, millises valdkonnas on lapse abivajadusega juba tegeletud ja kas lapsele

on kõik vajalikud teenused kättesaadavad. Samuti võimaldab see kaasata teenuseosutajad

võrgustikutöö tegemiseks lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel ning vajaduse korral teha

kohandusi ja muudatusi juba osutatavates teenustes, et last veelgi paremini toetada.

Lõike 3 punkt 6 nimetab andmed hariduse omandamise, õpikeskkonnas toimetuleku, hariduslike

erivajaduste ja tugiteenuste saamise kohta. Lapse abivajaduse kolmnurga alusel abivajadust hinnates

on „lapse arenguvajaduste“ küljel üks uurimisvaldkondi haridus.30 Haridusvaldkonna hindamise

käigus tuleb saada ülevaade lapse toimetulekust lasteaias, koolis või huvihariduses – kuidas toetab

last teda ümbritsev hariduslik keskkond ja kuidas on lapsele tagatud tema võimetele vastav

mitmekülgne areng ja õppimine. Vajalik on kokku koguda info, mis toob välja lapse õpitulemused

ja koolikohustuse täitmise, kuid ka lapse üldise toimetuleku koolis või lasteaias. Viimati nimetatu

hulka kuuluvad ka suhted eakaaslastega, kooli või lasteaia personaliga ja koostöö

lapsevanematega.31 Lapse abivajaduse hindamisel on oluline teada, kas lapsel esineb

haridusvaldkonnas toe vajadus, sealhulgas hariduslik erivajadus (põhikooli ja gümnaasiumiseaduse

§ 46 lõiked 4 ja 6), ja milliseid hariduslikke tugiteenuseid talle pakutakse.

Lõike 3 punkt 7 nimetab huvihariduses ja -tegevuses osalemise andmed. Kuigi huvihariduse hõlmab

osaliselt eelnevas punktis nimetatud haridusvaldkond, võivad lapsed osaleda spordis ja huviringides

ka mujal kui haridusasutusena tegutsevas huvikoolis (huvikooli seaduse § 3). Lastele pakutakse

mitmesuguseid treeninguid, ringe ja huvitegevusi nii haridusasutustes kui mujal, huvitegevusel ja

selle juhendajal võib olla lapsele oluline mõju. Huvitegevuses, sealhulgas spordis osalemise andmed

aitavad samuti hinnata lapse haridusvaldkonna aspekte, näiteks kuidas on lapsele tagatud tema

võimetele vastav mitmekülgne areng ja õppimine, milline on tema toimetulek ja suhted nendes

keskkondades.32 Seetõttu on huvihariduse ja -tegevuse andmed toodud välja eraldi andmete liigina.

Lõike 3 punktis 8 on sätestatud õigus töödelda lapse puude raskusastet, liiki, kestust ja funktsiooni

kõrvalekallet puudutavaid andmeid. Need andmed on seotud lapse terviseseisundi ja abivajaduse

hindamisega (vt ka selgitusi eespool § 342 lõike 3 punkti 4 kohta). PISTS § 2 lõikes 1 on puue

määratletud kui inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus

või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab

ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lõike 11 kohaselt tuvastatakse puue

lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest. PISTS § 2 lõike 2 kohaselt on kõrvalabi

või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute,

riietumise, liikumise või suhtlemisega, ja järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma

tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või

varale. Tuvastatud puude raskusastmega lapse puhul on seega tegemist lapsega, kes vajab üldjuhul

kas tervise-, sotsiaal- või haridusvaldkonnast täiendavat tuge. Alates 01.01.2023 võimaldab LasteKS

§ 271 andmetöötlust, mille tulemusel jõuab KOV-ile info kõigist KOV-is elavatest lastest, kelle

puhul taotletakse puude raskusastet. Puude määramise korral edastatakse KOV-ile muu hulgas

andmed puude raskusastme, kestuse ja funktsiooni kõrvalekalde kohta (kehtiv LasteKS § 271 lg 2 p

6). Nimetatud andmete töötlemise õigus on kehtivas seaduses antud KOV-ile lapse abivajaduse

väljaselgitamise eesmärgil ehk proaktiivseks abi pakkumiseks puudega lapse vanematele. Kui KOV

lapsevanemaga ühendust võtab, tekib lapsevanemal võimalus keelduda pakutud abist ja edasisest

andmete töötlemisest. Kui aga lastekaitsetöötajal tekib kahtlus, et puudega lapsel võib esineda

abivajadus LasteKS § 26 tähenduses, tuleb alustada lapse suhtes juhtumimenetlust ja abivajaduse

30 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.1.2. 31 Samas. 32 Samas.

26

hindamist. Kõnealune punkt reguleerib lapse puude andmete töötlemist selle ülesande täitmise

raames. Abivajava lapse suhtes alustatud menetluses ei ole lapsevanemal võimalik nende andmete

töötlemisest keelduda, see oleks vastuolus lapse huvidega.

Lõike 3 punkt 9 nimetab andmed lapse töövõime ja tööga hõivatuse kohta. Alaealise lapse töötamine

ja töökogemuse mõju lapsele on ühelt poolt oluline teave lapse sotsiaalse ja majandusliku

toimetuleku hindamiseks (vt eespool § 342 lg 3 p 3).33 Teisalt on lapse vähenenud või puuduv

töövõime oluline info lapse abivajaduse terviklikuks hindamiseks ja abistamise korraldamiseks.

Töövõimet hindab töötukassa (töövõimetoetuse seaduse § 3), hindamisega tuvastatakse vähemalt

16-aastasel pikaajalise tervisekahjustusega isikul töövõime ulatus (töövõimetoetuse seaduse § 2 lg 1,

§ 5 lg 1). Töövõime vähenemine või puudumine mõjutab suure tõenäosusega lapse majanduslikku

ja sotsiaalset toimetulekut praegu või tulevikus.

Lõike 3 punkt 10 sätestab õiguse töödelda andmeid lapse ennast või teisi kahjustava käitumise kohta.

LasteKS § 26 kohaselt loetakse abivajavaks lapseks ka last, kelle käitumine ohustab tema enda või

teiste isikute heaolu. Lapse abivajaduse kolmnurga alusel abivajadust hinnates on „lapse

arenguvajaduste“ küljel üks uurimisvaldkondi lapse tundeelu ja käitumine.34 Selles valdkonnas

hinnatakse lapse tegevuste ja tunnete asjakohasust nii peresuhetes kui ka teiste inimeste suhtes

väljaspool perekonda. Hindamisel tuleb arvestada näiteks seda, kas laps käitub ebaviisakalt, allub

kehtivatele ühiskonnaelu reeglitele ja normidele, kas lapsel esineb riskikäitumist ja

õigusrikkumisi.35 Andmed lapse ennast kahjustava käitumise kohta võivad lastekaitsetöötajale

teatavaks saada ka terviseandmete koosseisus (sh andmed lapse terviseseisundi, riskikäitumise ja

endale tekitatud traumade või vigastuste kohta), kuid lapse enda heaolu kahjustav käitumine ei

pruugi alati kaasa tuua tervisekahju. Selle punktiga on hõlmatud andmed igasuguse lapse ennast või

teisi kahjustava käitumise kohta, mille põhjal võib kahtlustada lapsel abivajadust.

Lõike 3 punkt 11 sätestab õiguse töödelda karistusregistrisse kantud karistusandmeid lapse kohta.

Laps, keda on karistatud õigusrikkumise eest, on LasteKS § 26 kohaselt abivajav laps – lapse

käitumine ohustab teiste isikute heaolu. Alaealiste õigusrikkujate abistamine toimub õiguskaitse- ja

sotsiaalsüsteemi koostöös. Andmed lapse poolt toime pandud õigusrikkumise ja määratud karistuse

kohta on lastekaitsetöötajale oluline teave lapse abivajaduse hindamiseks ja lapse abistamiseks.

Üldjuhul peaks teave sellisest lapsest ja tema toime pandud teost jõudma lastekaitsetöötajani juba

enne, kui süüteomenetlus lapse suhtes on lõppenud ning karistus on jõustunud ja karistusregistrisse

kantud, kuid igal juhul vajab lastekaitsetöötaja lapsele sobiva abi tagamiseks teavet lapse

karistusandmete kohta. KarRS täiendamist ei vaja, sest selle § 15 lõike 1 alusel saab registrist

andmeid küsida vastavale õiguslikule alusele või eesmärgile viitamisel. Lisaks on KarRS § 19 lõike

1 punkti 5 alusel juba praegu valitsusasutusel ja KOV-i asutusel seadusega või seaduse alusel antud

õigusaktiga sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada registrist alaealise isiku karistusandmeid.

Oluline on välja tuua, et kõnealune säte annab lastekaitsetöötajale õiguse saada registrist üksnes

lapse kehtivaid karistusandmeid. Õigust saada andmeid registri arhiivist reguleerib KarRS § 20 ning

see õigus on antud piiratud hulgale asutustele teatud erandjuhtudeks, kus inimese taust ja minevikus

kantud karistused on olulised isiku usaldusväärsuse hindamisel. Lastekaitsejuhtumi menetluses ei

ole registri arhiivi andmetele juurdepääs hädavajalik.

Lõike 3 punkt 12 annab õiguse töödelda lapse suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse

andmeid koos selle esemeks oleva süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning lapse suhtes

33 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.4. 34 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.1.5. 35 Samas.

27

kohaldatud tõkendi, karistuse, mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmetega. LasteKS § 26

kohaselt loetakse abivajavaks lapseks ka last, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute

heaolu. Lapse abivajaduse kolmnurga alusel abivajadust hinnates on „lapse arenguvajaduste“ küljel

üks uurimisvaldkondi lapse tundeelu ja käitumine.36 Selles valdkonnas tuleb hinnata muu hulgas

seda, kas laps käitub ebaviisakalt, allub kehtivatele ühiskonnaelu reeglitele ja normidele, kas lapsel

esineb riskikäitumist ja õigusrikkumisi.37 Lapse suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse

andmete töötlemine lastekaitsetöös on vajalik eelkõige selleks, et lastekaitsetöötaja oleks kursis

süüteomenetluse käigu ja asjaoludega (ulatuses, milles uurimisasutus teavet väljastada saab) ning

saaks sellega arvestada lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel. Kriminaalmenetluse

seadustiku §-s 201 on juba praegu reguleeritud alaealise toime pandud süüteo andmete edastamine

KOV-ile – § 201 lõigete 1 ja 4 alusel võib uurimisasutus või prokuratuur alaealise kohta, keda saab

mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ette nähtud mõjutusvahendit kohaldamata, saata

teavituse ja vajalikus mahus koopia kriminaalasja materjalidest alaealise elukoha järgsesse KOV-i.

Eesmärk on tagada alaealisele õigusrikkujale sotsiaalsüsteemi abi. Kõnealuses punktis on mainitud

ka kriminaalhoolduse andmed, mida lastekaitsetöötajal on vaja selleks, et teada, kas laps on

kriminaalhooldusalune. Muude andmete avaldamist piirab kriminaalhooldaja ametisaladuse

hoidmise kohustus (kriminaalhooldusseaduse § 152).

Lõike 3 punkt 13 annab õiguse töödelda andmeid lapse suhtes toime pandud või lapsega seotud

vägivallajuhtumi kohta koos vägivalla liigi, toimepanemise aja ja asjaolude ning lapse osalemise

viisiga, samuti juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise ja lapse menetlusseisundi kohta.

Lapse suhtes toime pandud või lapsega seotud vägivallajuhtum mõjutab alati lapse heaolu ja võib

ohustada lapse turvalist arengut. Lapse abivajaduse kolmnurga alusel abivajadust hinnates on

„vanemluse“ küljel üks uurimisvaldkondi turvalisus.38 Turvalisuse tagamine tähendab seda, et laps

on kahju või ohu eest piisavalt kaitstud, samuti mõeldakse selle all lapsevanemate võimekust kaitsta

oma last erinevat liiki vägivalla, kuritarvitamise ja ärakasutamise eest.39 Enamasti kogevad lapsed

vägivalda ja väärkohtlemist perekeskkonnas, olles otsesed või kaudsed ohvrid perevägivalla

juhtumites. Samuti pannakse märkimisväärne hulk kõigist seksuaalvägivalla kuritegudest toime

alaealiste suhtes (2022. a 530 kuritegu40). Suur osa lastekaitse abi vajavatest lastest on ühel või teisel

moel kogenud vägivalda ja sellest mõjutatud. Lapse suhtes toime pandud vägivallajuhtumi korral

on kahtlemata tegemist abivajava lapsega LasteKS § 26 tähenduses (lapse väärkohtlemine).

Väärkohtlemist kogeb ka laps, kes näeb vägivalda pealt või elab vägivaldses keskkonnas – ka see

ohustab lapse vaimset, emotsionaalset ja füüsilist tervist. Politsei- ja Piirivalveamet käsitab reeglina

perevägivalda pealt näinud last abivajava lapsena LasteKS-i tähenduses ning edastab sellise lapse

andmed KOV-ile LasteKS § 27 alusel lapse abistamiseks. Teave lapsega seotud vägivallajuhtumi

kohta võib lastekaitsetöötajani jõuda ka ohvriabi osutajalt. Ohvriabi seaduse § 8 lõige 2 sätestab, et

kui alaealise ohvri abivajadust hinnates selgub, et tegemist on abivajava või hädaohus oleva lapsega,

tuleb tagada tema abistamine LasteKS-is sätestatud korras. Selleks tuleb abivajavast lapsest teatada

KOV-ile või lasteabitelefonil. Ohvriabi osutaja peaks üldjuhul ühendust võtma otse vastava KOV-i

lastekaitsetöötajaga, et anda teada abivajavast lapsest, selgitada välja lastekaitse varasem puutumus

ja leppida kokku edasised tegevused lapse ja vajaduse korral tema pere abistamiseks.41

36 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.1.5. 37 Samas. 38 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.2.4. 39 Samas. 40 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2022. https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/seksuaalkuriteod/. 41 Ohvriabi seaduse seletuskiri eelnõu algteksti juurde, lk 24.

28

Lõike 3 punkt 14 nimetab andmed lapse kinnipidamise ja hädaohus oleva lapse ohututesse

tingimustesse toimetamise kohta seaduses sätestatud korrakaitseorgani poolt koos KorS § 46 lõike 6

kohaselt dokumenteeritud andmetega. Nimetatud andmed on lastekaitsetöötajale vajalikud, et

hinnata hädaohus oleva (ka juba ohututesse tingimustesse toimetatud) lapse abivajadust ja otsustada

lapse ajutise perest eraldamise üle. Andmete edastamise lastekaitsetöötajale näeb juba praegu ette

KorS § 46 lõige 32, mille kohaselt tuleb kinni peetud lapsest teavitada viivitamata lastekaitsetöötajat,

kellele edastatakse esimesel võimalusel kinnipidamise protokolli koopia. Vabariigi Valitsuse

määruse „Isiku kinnipidamise dokumenteerimise kord“42 § 3 lõige 3 sätestab samuti, et hädaohus

oleva lapse ohututesse tingimustesse toimetamise protokolli koopia edastatakse esimesel võimalusel

KOV-i lastekaitsetöötajale.

Paragrahvi 342 lõikes 4 on välja toodud lapsevanema ja last kasvatava isiku isikuandmed, mida võib

töödelda lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks. LasteKS § 7 lõike 1 järgi on

esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest lapsevanemal või last kasvataval isikul. Last

kasvatav ja temale esmast hoolitsust pakkuv isik kujundab suurel määral lapse kasvukeskkonna ja

arenguvõimalused ning mõjutab seega lapse heaolu. Last kasvatav isik võib olla ka last ajutiselt või

teatud perioodil kasvatav ja tema eest hoolitsev isik. Järgnevates punktides nimetatud lapsevanema

või last kasvatava isiku (edaspidi lapsevanem) andmete töötlemine võib olla vajalik, et hinnata lapse

abivajadust vastavalt LasteKS § 28 lõikele 2 ja arvestades lapse heaolu kolmnurgal kajastatud

uurimisvaldkondi.

Lõike 4 punkt 1 annab õiguse töödelda lapsevanema üldandmeid. Paragrahvi 342 lõikes 1 nimetatud

ülesannete täitmiseks on vajalikud järgmised üldandmed: isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või

sünniaeg, sugu, kontaktandmed, elu- ja viibimiskoht. Lapse suhtes menetluse läbiviimiseks on vaja

kõigepealt identifitseerida lapse vanemad (seaduslikud esindajad) ja muud last kasvatavad isikud,

kes esmaselt lapse õiguste ja heaolu tagamise eest vastutavad. Neil on oluline roll lapsega seotud

menetluses ka lapse ja pere kohta teabe andmisel ning lapse abistamise planeerimisel. Lapsevanema

kontaktandmed võimaldavad temaga kontakteeruda. Elukoha andmed annavad teavet selle kohta,

kas lapsevanem elab koos lapsega ja kui ei ela, siis millises KOV-is on tema elukoht. Viimati

nimetatud juhul võib olla vajalik kaasata menetlusse ka lapsevanema elukoha KOV, eriti juhul, kui

laps vahel ka selle vanema juures viibib. Lapsevanema elu- ja viibimiskoha andmed võivad olla

vajalikud ka temaga kontakti saamiseks juhul, kui muud kontaktandmed puuduvad või ei toimi.

Lõike 4 punkt 2 annab õiguse töödelda andmeid isiku vanemluse, hooldusõiguse ja eestkoste kohta.

Lapse abistamiseks on vajalik teave lapsevanemate hooldusõiguse kuuluvuse ja piirangute kohta.

Vanemluse andmed hõlmavad teavet kõigi lapsevanema laste kohta, sealhulgas nende kohta, kes

temaga koos ei ela. Lapsevanemal võib olla nende ees kohustusi, mis mõjutavad abivajava lapse

heaolu. Lapse (pool)õed-vennad on lapse pereliikmed, aga muu last kasvatava isiku lapsed ei pruugi

kuuluda lapse pereliikmete hulka. Kui lapsevanem on eestkostjaks mõnele mitte-bioloogilisele

lapsele või täisealisele isikule, võib see kohustus mõjutada lapse heaolu, seda ka juhul, kui

eestkostetav ei ela lapsega samas leibkonnas. Samuti on oluline teave lapsevanema enda piiratud

teovõime ja eestkoste vajaduse kohta, sest seegi mõjutab lapse heaolu.

Lõike 4 punkt 3 nimetab andmed isiku majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku kohta. Majanduslik

olukord on üks uurimisvaldkondi lapse abivajaduse kolmnurga „pere ja keskkonna“ küljel.43

Majanduslik olukord hõlmab pere rahalisi võimalusi, tööhõivet ja saadavaid toetusi, mis aitavad

42 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. a määrus nr 85 „Isiku kinnipidamise dokumenteerimise kord“. 43 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.4.

29

kaasa lapse heaolu tagamisele.44 Keskenduda tuleb sellele, kas pere sissetulekud katavad ära

igakuised kulud, milline on pere majanduslik toimetulek ja kas esineb võlgnevusi. Sellega on seotud

nii vanemate tööhõive kui töökorraldus ja selle mõju lapsele.45 Lapsevanema majandusliku

toimetulekuga on tihedalt seotud ka sotsiaalne toimetulek, mis hõlmab peresiseseid ja -väliseid

suhteid, suhete stabiilsust ja turvalisust.

Lõike 4 punkt 4 annab õiguse töödelda vanemlike oskuste hindamiseks vajalikke andmeid. LasteKS

§ 28 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab lastekaitsetöötaja lapse abivajaduse hindamisel andma hinnangu

last kasvatava isiku vanemlikele oskustele. Vanemlus moodustab ühe kolmest lapse heaolu

kolmnurga küljest, mille puhul hinnatakse vanemate suutlikkust tagada lapsele esmane hoolitsus,

juhendamine ja piiride seadmine, emotsionaalne kohalolek ja turvalisus.46 Lapse heaolu tagamise

seisukohast on äärmiselt oluline tegur lapsevanemate võimekus vastutada asjakohaselt ja

adekvaatselt lapse arenguvajaduste eest ning oskus tagada lapse arenguks ja heaoluks vajaminev

turvaline füüsiline ja vaimne keskkond.47 Vanemlike oskuste hindamiseks vajalikud andmed võivad

hõlmata andmeid, mille töötlemise õigus tuleb teistest lõike 4 punktidest (sh nt koduvisiidil kogutud

andmed, terviseandmed, andmed isiku toimetulekut ja vanemlikku suutlikkust toetavate teenuste

kohta), kuid selle punktiga on hõlmatud teiste punktidega katmata isikuandmed, arvestades

vanemluse äärmiselt olulist rolli lapse heaolu tagamisel ja abivajadusega tegelemisel. Selle punkti

alusel on õigus töödelda ka andmeid vanemlike oskuste hindamiste kohta, milleks kasutatakse nii

sotsiaal- kui tervishoiutöös mitmesuguseid hindamisvahendeid.

Lõike 4 punkt 5 annab õiguse töödelda sotsiaal- või tervishoiutöötaja tehtud koduvisiidil kogutud

andmeid lapsevanema seisundi, toimetuleku ja toetusvajaduse kohta. Koduvisiite lastega peresse

võivad teha sotsiaaltöötajad SHS-i alusel tegutsedes, perearstid ja -õed lapse tervise jälgimisel ning

ämmaemandad sünnituse järel. Koduvisiidil võib ilmneda, et lapsevanem ei tule lapse või iseenda

eest hoolitsemisega toime kas füüsilise, vaimse või emotsionaalse seisundi tõttu. Sellisel juhul võib

olla tegemist abivajava lapsega, väikelapse puhul ka potentsiaalselt hädaohus oleva lapsega. Visiidil

võib ka selguda lapsevanema konkreetne toetusvajadus. Antud punkt võimaldab koduvisiidi läbi

viinud tervishoiutöötajal edastada vajalikud andmed lastekaitsetöötajale (või lastekaitsetöötajal neid

küsida), et pakkuda lapsevanemale vajalikku toetust ja abi. On väga oluline, et tervisesüsteemis

olemasolev teave lapsevanema abivajaduse kohta jõuaks vajadusel sotsiaalsüsteemi. Eestis

2023/24.a läbi viidud uuringus leiti, et praegu ei jõua paljud tõenäoliselt abi vajavad (väikelaste)

vanemad teenustele ka juhul, kui need on piirkonnas kättesaadavad.48 Praegu ei pakuta kõigile

sünnitanud naistele universaalset sünnitusjärgset koduvisiiti, kuid aastatel 2021–2023 ellu viidud

Sotsiaalministeeriumi algatatud projektis „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ töötati

välja ja katsetati mudelit, kuidas ämmaemandate korduvate sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu

toetada lapse saanud peresid ja ühtlasi hinnata võimalikke riske. Projekti üks järeldusi oli, et selline

teenus peaks olema laiemalt kättesaadav.49 Ämmaemandate hinnangul on sünnitusjärgne koduvisiit

kvaliteetse ämmaemandusabi oluline osa ja peab olema kättesaadav Eesti igas

piirkonnas. Koduvisiidil on võimalik parimal moel toetada sünnitanud naise tervist ja

psühhosotsiaalset toimetulekut, samuti märgata tõsisemaid probleeme peres.

44 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.3.4. 45 Samas. 46 Lapse heaolu hindamise käsiraamat, p 7.2. 47 Samas. 48 Lapseootel ja väikelaste vanematele suunatud ennetustegevuste võrdlev analüüs | Tervise Arengu Instituut (tai.ee), lk

31. 49 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/markavad-ja-hoolivad-ammaemandad-kodudes

30

Lõike 4 punkt 6 annab õiguse töödelda lapsevanema terviseandmeid, mis annavad teavet lapse

heaolu ohustamise ja isiku vanemliku suutlikkuse kohta, eelkõige andmeid isiku terviseseisundi ja -

käitumise, raseduse, traumade ja vigastuste, isikule määratud ravi ja selle järgimise kohta.

Lapsevanema terviseseisund võib mõjutada kõiki vanemluse aspekte – lapsele pakutavat esmast

hoolitsust, juhendamist ja piiride seadmist, emotsionaalset kohalolekut ja turvalisust. Seetõttu on

lapsevanema terviseseisundi andmed vajalikud ja asjakohased lapse (ja lapsevanema enda)

abivajaduse hindamisel. Mõistagi peab tervishoiutöötaja iga kord hindama, milline teave on

asjaolusid arvestades asjakohane ja vajab avaldamist. Lapsevanema rasedus võib mõjutada peres

juba kasvavate laste heaolu, eriti kui sellega kaasneb naisele füüsilisi või emotsionaalseid raskusi.

Ohustatud võib olla ka veel sündimata laps, millisel juhul samuti on lastekaitsetöötajal vajalik

töödelda teatud andmeid lapsevanema raseduse kohta. Lapsevanema traumad ja vigastused võivad

olla lastekaitsetöötajale oluline teave näiteks juhul, kui vigastuse tõttu satub ohtu lapsevanema

suutlikkus lapse eest hoolitseda (nt lapsevanem peab viibima haiglaravil või vajab kodus kõrvalabi)

või juhul, kui vigastused on põhjustatud vägivallast, mis mõjutab lapsevanema toimetulekut või

annab tunnistust lapse ebaturvalisest kodukeskkonnast (perevägivalla puhul). Mõistagi ei ole

lastekaitsetöötajal vajalik saada andmeid kõikvõimalike vigastuste või traumade kohta, mis lapse

heaolu suure tõenäosusega ei mõjuta. Andmed lapsevanemale määratud ravi kohta on

lastekaitsemenetluses olulised juhul, kui ravi saamine (nt peab lapsevanem käima regulaarselt ravil

ja vajab sel ajal abi lapse eest hoolitsemisel) või ettenähtud ravi mittejärgmine (eriti oluline

psüühikahäirete ravi korral, mis toetavad isiku toimetulekut) mõjutab mingil moel lapse heaolu.

Seega on lapse abivajaduse hindamiseks ja lapse abistamiseks vajalik töödelda ka kõnealuses

punktis nimetatud lapsevanema ja last kasvatava isiku terviseandmeid, mis annavad teavet lapse (ka

veel sündimata lapse) heaolu ohustamise ja isiku vanemliku suutlikkuse kohta. Töödeldavate

andmete ulatus ja detailsus sõltub konkreetsest juhtumist ja seda hindavad asjaga tegelevad

spetsialistid – ühelt poolt lastekaitsetöötaja ja teiselt poolt tervishoiutöötaja. Samuti peab

tervishoiutöötaja jälgima, et edastatavad andmed oleks arusaadavad ka meditsiinilise väljaõppeta

lastekaitsetöötajale, seetõttu ei ole üldjuhul asjakohane edastada väljavõtteid haigusloost või

uuringutest ilma täiendavate selgitusteta, vaid andmete avaldamine peaks pigem toimuma

tervishoiutöötaja kokkuvõtte või hinnanguna isiku olukorrast ja abivajadusest. Lapse, sealhulgas

veel sündimata lapse (loote) ohustamise korral on tervishoiutöötajal võimalik avaldada lapsevanema

terviseandmeid ka kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) § 768 lõike 2 alusel, mis lubab saladuse

hoidmise kohustusest mõistlikus ulatuses kõrvale kalduda, kui andmete avaldamata jätmise korral

võib patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi isikuid.

Lõike 4 punkt 7 annab õiguse töödelda andmeid isikule osutatavate isiku toimetulekut või

vanemlikku suutlikkust toetavate sotsiaal-, tervishoiu- ja ohvriabiteenuste kohta, koos teenuse liigi,

kestuse ja vajaduse korral teenuseosutaja isikuga. Lapse heaolu hindamiseks vanemluse aspektides

on olulised vaid nende teenuste andmed, mida lapsevanem saab n-ö lapsevanema rollis ehk mis

toetavad tema toimetulekut ja vanemlikku suutlikkust. Sellisteks teenusteks on enamik sotsiaal- ja

ohvriabiteenuseid, mille eesmärk on toetada isiku toimetulekut teatud raskuste korral, aga ei ole kõik

tervishoiuteenused (nt hambaravi). Lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks on

vajalik saada ülevaade sellest, milliseid teenuseid lapsevanemale tema toimetuleku toetamiseks juba

osutatakse. See võimaldab vajaduse korral kaasata teenuseosutajad võrgustikutöö tegemiseks lapse

abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel. Sellisel juhul on lastekaitsetöötajal vaja töödelda ka

andmeid lapsevanemale teenust osutava isiku kohta, et temaga tema kaasamiseks kontakteeruda.

Lõike 4 punkt 8 nimetab andmed hariduse omandamise kohta. Asjaolu, milline on lapsevanema

omandatud haridus ja kas ta parasjagu haridust omandab, võib omada tähtsust lapse abivajaduse

hindamisel nii pere majandusliku kui ka sotsiaalse toimetuleku osas. Õppimise andmed on olulised,

sealhulgas selleks, et anda tähendus lapsevanema tööhõivele (mittetöötamisel on teine tähendus, kui

31

isik samal ajal õpib). Hariduse omandamine võib kaasa tuua ka ajutise täiendava toe vajaduse

lapsevanemale, eriti kui tegemist on üksikvanemaga.

Lõike 4 punkt 9 annab õiguse töödelda lapsevanema puude raskusastme, liigi, kestuse ja funktsiooni

kõrvalekalde andmeid. Samu andmeid on õigus töödelda ka lapse kohta (vt § 342 lg 3 p 8 selgitused).

PISTS § 2 lõikes 1 on puue määratletud kui inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise

struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja

keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2

lõike 11 kohaselt tuvastatakse puue lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest.

Lapsevanema füüsiline või vaimne puue võib mõjutada lapse heaolu mitmel moel, mõjutades

lapsevanema osalemist ühiskonnaelus ja seeläbi tema majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut, aga

ka lapse kasvukeskkonda ja lapsevanema vanemlikku suutlikkust. Puudega lapsevanem võib vajada

lapse eest hoolitsemisel täiendavat tuge, samuti võib vaimne puue vähendada lapsevanema

suutlikkust tagada lapse hariduslike, psühholoogiliste, emotsionaalsete vm vajaduste rahuldamine.

Seetõttu on teave puude kohta sageli oluline lapse abivajaduse hindamisel ja lapsele ning perele abi

osutamisel.

Lõike 4 punkt 10 annab õiguse töödelda andmeid lapsevanema töövõime ja tööga hõivatuse kohta.

Koosmõjus eelmises punktis nimetatud puude andmetega annab lapsevanema vähenenud või

puuduv töövõime olulist infot lapse abivajaduse terviklikuks hindamiseks ja abistamise

korraldamiseks. Lapsevanema töövõime alanemine või puudumine mõjutab suure tõenäosusega

kogu pere, sealhulgas lapse majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut praegu või tulevikus.

Lapsevanema töötamise andmed on vajalikud lapse ja pere elutingimuste ning majandusliku

olukorra hindamisel.

Lõike 4 punkt 11 annab õiguse töödelda andmeid isikut ennast või lapse heaolu kahjustava käitumise

kohta. Andmed lapsevanema ennast või last kahjustava käitumise kohta võivad lastekaitsetöötajale

teatavaks saada ka terviseandmete koosseisus (sh andmed lapsevanema terviseseisundi,

riskikäitumise, endale tekitatud traumade või vigastuste kohta), kuid isiku ennast või last kahjustav

käitumine ei pruugi alati tuua kaasa tervisekahju. Selle punktiga on hõlmatud andmed lapsevanema

igasuguse ennast või last kahjustava käitumise kohta, mille põhjal võib kahtlustada lapsel

abivajadust (sh lapsevanema agressiivne ja vägivaldne käitumine lapse või teiste isikute suhtes).

Lõike 4 punkt 12 annab õiguse töödelda lapsevanema kohta karistusregistrisse kantud

karistusandmeid. Andmed lapsevanema poolt toime pandud õigusrikkumiste ja kehtivate karistuste

kohta on lastekaitsetöötajale oluline teave lapse abivajaduse hindamiseks ja lapse abistamiseks. Eriti

oluline on see teave juhul, kui lapsevanem viibib vangistuses või sundravil, mis on üks täiendavaid

olulisi lapse heaolu riskitegureid. KarRS täiendamist ei vaja, sest selle § 15 lõike 1 alusel saab

registrist andmeid küsida vastavale õiguslikule alusele või eesmärgile viitamisel. Oluline on välja

tuua, et kõnealune säte annab lastekaitsetöötajale õiguse saada registrist üksnes lapsevanema

kehtivaid karistusandmeid. Õigust saada andmeid registri arhiivist reguleerib KarRS § 20 ning see

õigus on antud piiratud hulgale asutustele teatud erandjuhtudeks, kus inimese taust ja minevikus

kantud karistused on olulised isiku usaldusväärsuse hindamisel. Lastekaitsejuhtumi menetluses ei

ole registri arhiivi andmetele juurdepääs hädavajalik.

Lõike 4 punkt 13 annab õiguse töödelda isiku suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse

andmeid koos selle esemeks oleva süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega, ja isiku suhtes

kohaldatud tõkendi, karistuse, mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmeid. Lapsevanema suhtes

alustatud kriminaal- ja väärteomenetluse andmete töötlemine lastekaitsetöös on vajalik eelkõige

selleks, et lastekaitsetöötaja oleks kursis süüteomenetluse käigu ja asjaoludega (ulatuses, milles

32

uurimisasutus teavet väljastada saab) ning saaks sellega lapse abivajaduse hindamisel ja abi

osutamisel arvestada. Nende andmete põhjal saab hinnata, kas lapsevanem võib kujutada ohtu ka

lapsele ning millised on vanemlusega seotud riskitegurid lapse jaoks. Samuti võimaldavad need

andmed hinnata lapse abivajadust seoses vanema osalemisega menetluses, mis arvatavasti mõjutab

nii praktiliselt kui emotsionaalselt uurimise all olevat isikut ja tema lähedasi. Tõkendi, karistuse ja

mõjutusvahendi andmed on olulised, et hinnata nendest tulenevaid riske lapse heaolule, näiteks

juhul, kui lapsevanem on vahistatud ja viibib perest eemal. Viidatud on ka kriminaalhoolduse

andmetele, mida lastekaitsetöötaja võib vajada selleks, et teada, kas isik on kriminaalhooldusalune.

Muude andmete avaldamist piirab kriminaalhooldaja ametisaladuse hoidmise kohustus

(kriminaalhooldusseaduse § 152).

Lõike 4 punkt 14 annab õiguse töödelda andmeid isiku suhtes toime pandud vägivallajuhtumi kohta,

koos vägivalla liigi ja toimepanemise ajaga ning juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise

kohta. Lapsevanema suhtes toime pandud vägivald mõjutab alati lapsi, paljudel juhtudel on lapsed

ka peres täiskasvanute vahel toimuva vägivalla tunnistajaks. Sellega seotud andmed on vajalikud

juhtumiga seotud lapse abivajaduse hindamiseks ja talle vajaliku abi osutamiseks.

Paragrahvi 342 lõikes 5 on välja toodud lapse pereliikme isikuandmed, mida võib töödelda lapse

abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks. Andmete töötlemine on vajalik, et hinnata lapse

abivajadust vastavalt LasteKS § 28 lõikele 2 ja arvestades lapse heaolu kolmnurgal kajastatud

uurimisvaldkondi. Lapse lähimad sugulased ja temaga koos elavad muud isikud mõjutavad lapse

heaolu suure tõenäosusega, sest on osa lapse perekeskkonnast. Siiski tuleb menetlust juhtival

lastekaitsetöötajal igas menetluses eraldi hinnata ja otsustada, milliste lapse lähedaste andmeid on

vaja töödelda ja millises ulatuses.

Lõike 5 punkt 1 annab õiguse töödelda lapse pereliikme üldandmeid. Paragrahvi 342 lõikes 1

nimetatud ülesannete täitmiseks on vajalikud järgmised üldandmed: isiku ees- ja perekonnanimi,

isikukood või sünniaeg, sugu, kontaktandmed, elu- ja viibimiskoht. Lapse abivajaduse hindamiseks

kaardistatakse lapse pereliikmed ja leibkonna liikmed ning need isikud tuleb identifitseerida. Neil

võib olla oluline roll lapsega seotud menetluses ka lapse ja pere kohta teabe andmisel ning lapse

abistamises osalemisel. Lapsele oluliste lähedaste kaasamiseks on vajalikud nende kontaktandmed.

Elu- ja viibimiskoha andmed annavad teavet selle kohta, kas isik elab alaliselt või ajutiselt koos

lapsega.

Lõike 5 punkt 2 annab õiguse töödelda andmeid isiku vanemluse ja eestkoste kohta. Lapsega koos

elava isiku, aga mõnikord ka täiskasvanud õe-venna lapsevanema staatus ja eestkostja ülesannete

täitmine võib olla lapse abistamise seisukohast oluline. Samuti võib olla oluline teave isiku enda

piiratud teovõime ja eestkoste vajaduse kohta, mis võib mõjutada lapse heaolu.

Lõike 5 punkt 3 annab õiguse töödelda andmeid lapse pereliikme terviseseisundi ja -käitumise ning

temale määratud ravi ja selle järgimise kohta ulatuses, milles isiku terviseseisund ja -käitumine võib

mõjutada lapse heaolu. Lapsega koos elava isiku terviseseisund mõjutab tõenäoliselt lapse

kasvukeskkonda ja arengut. Eriti olulised on lapse õdede-vendade tervisega seotud andmed. Näiteks

võivad ühe lapse terviseprobleemid mõjutada lapsevanema hoolduskoormust ja suutlikkust teiste

laste eest hoolitseda, seeläbi mõjutades pere kõiki lapsi. Samuti võib õe-venna terviseseisund, nt

krooniline haigus, füüsiline puue või psüühikahäire, mõjutada laste vahelisi suhteid ja teiste laste

vaimset või emotsionaalset heaolu, millega tuleb arvestada lapse abivajaduse hindamisel. Lapse

kodukeskkonda ja seeläbi heaolu võib mõjutada ka muu lapsega koos elava isiku terviseseisund, sh

mõne tõsisema haiguse ravi või vajaliku ravi mittejärgimine (nt psüühikahäire puhul). Töödeldavate

33

andmete ulatus ja detailsus sõltub ka siin konkreetsest juhtumist ja seda hindavad asjaga tegelevad

spetsialistid – ühelt poolt lastekaitsetöötaja ja teiselt poolt tervishoiutöötaja.

Lõike 5 punkt 4 annab õiguse töödelda andmeid isikule tema toimetuleku toetamiseks osutatavate

sotsiaal-, tervishoiu- ja ohvriabiteenuste kohta koos teenuse liigi, kestuse ja vajaduse korral

teenuseosutaja isikuga ulatuses, milles isiku toimetulek võib mõjutada lapse heaolu. Kui lapse

pereliige vajab toimetulekuks sotsiaal- või tervishoiusüsteemi tuge, võib see mõjutada ka lapse

heaolu ja abistamise võimalusi. Seetõttu võib lastekaitsetöötaja vajada teavet lapse lähedastele

osutatavate teenuste kohta ulatuses, milles isiku toimetulek võib mõjutada lapse heaolu.

Lõike 5 punkt 5 nimetab andmed hariduse omandamise ja tööga hõivatuse kohta. Need andmed

võivad olla olulised ka lapse pereliikme kohta, andes teavet isiku õppimise ja tööga hõivatuse ning

seeläbi majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku kohta. Näiteks lapse leibkonnas elav töötu isik võib

mõjutada kogu pere, sealhulgas lapse majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut.

Lõike 5 punkt 6 annab õiguse töödelda lapse pereliikme puude raskusastme, liigi, kestuse ja

funktsiooni kõrvalekalde andmeid, kui isiku puue võib mõjutada lapse heaolu. PISTS § 2 lõikes 1

on puue määratletud kui inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või

funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike

takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lõike 11 kohaselt

tuvastatakse puue lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest. Lapse pereliikmele,

sealhulgas täiskasvanud õele-vennale määratud füüsiline või vaimne puue võib mõjutada lapse

heaolu mitmel erineval moel, mõjutades isiku osalemist ühiskonnaelus ja seeläbi tema

majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut, sellest tulenevalt ka lapse kasvukeskkonda ja peresuhteid.

Lõike 5 punkt 7 annab õiguse töödelda lapse pereliikme kohta karistusregistrisse kantud

karistusandmeid. Andmed lapse lähisugulase või lapsega koos elava isiku poolt toime pandud

õigusrikkumiste ja kehtivate karistuste kohta võivad olla lastekaitsetöötajale olulised lapse

abivajaduse hindamiseks ja lapse abistamiseks. KarRS täiendamist ei vaja, sest selle § 15 lõike 1

alusel saab registrist andmeid küsida vastavale õiguslikule alusele või eesmärgile viitamisel. Nagu

lapse enda ja lapsevanema kohta, on ka lapse pereliikme kohta õigus saada registrist üksnes

kehtivaid karistusandmeid.

Lõike 5 punkt 8 annab õiguse töödelda isiku suhtes käimas oleva kriminaal- ja väärteomenetluse

andmeid koos selle esemeks oleva süüteo liigi ja toimepanemise asjaoludega ning isiku suhtes

kohaldatud tõkendi, karistuse, mõjutusvahendi ja kriminaalhoolduse andmeid, kui isiku arvatav tegu

või tema suhtes kohaldatud meede võib mõjutada lapse heaolu. Nagu sõnastusest tuleneb, on nende

andmete saamine piiratud juhtudega, kui nimetatud asjaolud võivad mõjutada lapse heaolu. Lapse

pereliikme suhtes alustatud kriminaal- ja väärteomenetluse andmete töötlemine lastekaitsetöös on

vajalik eelkõige selleks, et lastekaitsetöötaja oleks kursis süüteomenetluse käigu ja asjaoludega

(ulatuses, milles uurimisasutus teavet väljastada saab) ning saaks sellega arvestada lapse abivajaduse

hindamisel ning abi osutamisel. Nende andmete põhjal saab hinnata, kas isik võib kujutada ohtu ka

lapsele või millised on muud riskitegurid lapse jaoks. Tõkendi, karistuse ja mõjutusvahendi andmed

on olulised hindamaks nendest tulenevaid riske lapse heaolule. Kriminaalhoolduse andmeid võib

lastekaitsetöötaja vajada selles osas, kas isik on kriminaalhooldusalune, muude andmete avaldamine

ei ole kriminaalhooldusseaduse § 152 alusel lubatud.

Lõike 5 punkt 9 annab õiguse töödelda andmeid isiku suhtes toime pandud vägivallajuhtumi kohta

koos vägivalla liigi ja toimepanemise ajaga ning juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse alustamise

kohta. Lapse pereliikme suhtes toime pandud vägivald võib mõjutada ka last, eriti kui tegemist on

34

peresisese vägivallaga. Sellega seotud andmed on vajalikud juhtumiga seotud lapse abivajaduse

hindamiseks ja talle vajaliku abi osutamiseks.

Paragrahvi 342 lõikes 6 on nimetatud lapse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluva isiku andmed, mida

võib töödelda lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks. Paragrahvi 342 lõike 3

punkti 2 kohaselt kaardistatakse lapsega seotud menetluses lapse perekonna ja leibkonna koosseis,

suhted ja sotsiaalne võrgustik. Selle käigus tuleb töödelda lisaks lapse, tema vanemate ja

pereliikmete andmetele teatud ulatuses ka muude isikute isikuandmeid, vähemalt et isikud

identifitseerida ja selgitada välja nende seos ja suhted lapsega.

Lõike 6 punkt 1 annab õiguse töödelda lapse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluva isiku üldandmeid.

Paragrahvi 342 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks on vajalikud järgmised üldandmed: isiku

ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sugu, kontaktandmed, elu- ja viibimiskoht.

Üldandmed on vajalikud lapse ja lapsevanema selgituste kohaselt nende sotsiaalsesse võrgustikku

kuuluvate isikute identifitseerimiseks. Mõnel juhul võib lapse võrgustikku kuuluv isik (nt treener,

õpetaja, naaber) olla oluline toetav ressurss lapse ja pere jaoks, kellega lastekaitsetöötajal on vajalik

ühendust võtta ja isiku nõusolekul teda kaasata lapse abistamise protsessi.

Lõike 6 punkt 2 lubab töödelda ka andmeid, mis puudutavad isiku seost ja suhteid lapsega. See

hõlmab teavet selle kohta, kes see isik lapse jaoks on (nt treener, õpetaja, naaber) ning millised on

tema suhted lapse ja/või perega. Selle kaudu selgub isiku mõju lapse heaolule.

Paragrahvi 342 lõikes 7 sätestatakse SKA õigus töödelda KOV-iga samas mahus isikuandmeid osade

SKA-le seadusega pandud ülesannete täitmisel – need on LasteKS § 15 lõike 2 punktides 2–4 ja

lõike 3 punktides 6–7 nimetatud ülesanded, mille puhul SKA osaleb sisuliselt lapse abivajaduse

hindamises ja lapsele abi osutamises või teeb KOV-i tegevuse üle järelevalvet. Neid ülesandeid

täitvatel SKA ametnikel peab olema täielik ülevaade lapse juhtumi lahendamisel kogutud andmetest

ning võimalus vajaduse korral ise andmeid koguda, samuti õigus kõiki neid andmeid töödelda. Ilma

selleta ei ole SKA-l võimalik nõustada KOV-i lastekaitsejuhtumi lahendamisel, selgitada välja ja

abistada hädaohus olevat last, pakkuda lapsele LasteKS §-s 291 sätestatud abi lastemajas või teha

järelevalvet KOV-i lastekaitsetöö korralduse ja elluviimise üle, milleks seadus SKA-d kohustab.

Lõikes 8 sätestatakse KOV-i ja LasteKS §-des 291 ja 33 sätestatud juhtudel ka SKA õigus lapse

abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks kaasata selle lapsega töötavaid isikuid ning teisi

asjaomaseid spetsialiste ja asutusi. Spetsialistide kaasamist lapse abivajaduse hindamisse võimaldab

ka LasteKS § 28 lõige 1. LasteKS § 29 lõike 2 kohaselt tuleb lapsele abi osutamisel rakendada

võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid SHS-is sätestatud korras. Juhtumikorraldus

tähendab pikaajalist ja mitmekülgset abi vajavale isikule abi andmise koordineerimist mitme

organisatsiooni koostöös (SHS § 9 lg 1). Selline koostöös toimuv abistamine on lastekaitsejuhtumite

puhul tavapärane – LasteKS § 29 lõike 4 kohaselt alustatakse abivajava lapse juhtumikorraldust, kui

lapse abivajadust ei ole võimalik rahuldada ühekordse meetmega. Juhtumikorralduse raames antakse

abi osutavate organisatsioonide koostöös hinnang lapse abivajadusele ja koostatakse tegevuskava

sobivate abimeetmete rakendamiseks, mida kajastatakse kirjalikus juhtumiplaanis (SHS § 9 lg 3, §

10 lg 1). Selle saavutamiseks on vajalik koondada lapse ümber tegutsevate asutuste ja spetsialistide

võrgustik, mida teeb tavapäraselt KOV lapse juhtumikorraldajana, kuid LasteKS §-des 291 ja 33

nimetatud ülesannete täitmisel võib seda teha ka SKA (vastavalt seksuaalse väärkohtlemise

juhtumiga seotud lapse või hädaohus oleva lapse abistamiseks). Lapsega kokkupuutuvate

võrgustikuliikmete koordineeritud tegevuse ja vastastikuse teabevahetuse abil on võimalik lapse

35

abivajadus igakülgselt välja selgitada ja last edukamalt abistada.50 See võib tähendada näiteks

kogunemist võrgustiku ümarlaual, kus luuakse ühine inforuum, mis võimaldab panna kokku

tervikpildi lapse abivajaduse iseloomust, ulatusest ja tõsidusest, leida sobivad abimeetmed ja

planeerida abistamise tegevuskava. Selleks on lõikes 8 sätestatud, et KOV-i või SKA kaasatud

võrgustikuliikmetel on samuti õigus lõigetes 3–6 nimetatud andmeid töödelda, et lapse abivajadust

hinnata ja pakkuda talle sobivaimat abi.

Lisatava peatüki teine paragrahv, LasteKS § 343 sätestab võrgustikutöösse kaasatud spetsialistide

konfidentsiaalsuskohustuse. Sätte kohaselt peavad LasteKS § 342 lõike 8 alusel infot saanud isikud

hoidma konfidentsiaalsena neile lastekaitsejuhtumi menetlemise käigus teatavaks saanud

isikuandmeid, kui seaduses või kokkuleppel asjaomase isikuga ei ole ette nähtud teisiti.

Konfidentsiaalsuskohustus hõlmab ka seda teavet, millise lapse juhtumimenetluses spetsialist osaleb

(osales). Kuna kõikidele võrgustikutöösse kaasatud spetsialistidele ei kohaldu ametialane

konfidentsiaalsuskohustus, siis sätestatakse see lastekaitsejuhtumi menetlemisega seotud andmete

osas lastekaitseseaduses.

Lisatava peatüki kolmas paragrahv, LasteKS § 344 täiendab § 342 terviseandmete töötlemist

puudutavas. Sätte kohaselt on KOV-il ja SKA-l õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt lapse,

lapsevanema ja last kasvatava isiku ning lapse pereliikme terviseandmeid LasteKS § 342 lõigete 3–

5 asjakohastes punktides määratud ulatuses lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi

osutamiseks. Viidatud punktides on nimetatud nende isikute terviseandmed, mille töötlemine

lastekaitsetöö eesmärkidel on vajalik. Seega ei ole antud säte iseseisev alus terviseandmete

töötlemiseks – isikuandmete sh terviseandmete töötlemise õigust ja ulatust reguleerib eelnõus

LasteKS § 342. Antud säte on erisäte võlaõigusseaduse § 768 suhtes, mis paneb tervishoiuteenuse

osutajale saladuse hoidmise kohustuse – erisäte annab selge seadusliku aluse abivajava lapse

juhtumil saladuse hoidmise kohustusest kõrvale kalduda ja teatud terviseandmeid avaldada. Kuigi

ka VÕS § 768 lõige 2 lubab saladuse hoidmise kohustusest teatud juhtudel mõistlikus ulatuses

kõrvale kalduda, muu hulgas lapse heaolu kaitseks, on sellise kaalutlusotsuse tegemine arsti jaoks

delikaatne ja keeruline otsus.51 Lisatav säte koosmõjus lisatava §-ga 342 loob ühtsemad ja selgemad

alused tervishoiutöötajale otsustamaks, kas ja milliseid patsiendi andmeid ta võib

lastekaitsetöötajale avaldada. Tervishoiuteenuse osutajale jääb siiski kohustus iga juhtumi puhul

hinnata, kas andmete väljastamine küsitud ulatuses on põhjendatud. Terviseandmete edastamiseks

valitakse asjaoludele sobiv ja turvaline kanal. Abivajavast lapsest teatamiseks (LasteKS § 271)

luuakse ka veebipõhiselt kasutatav vorm (arvatavasti lasteabi.ee veebilehel), mis võimaldab

andmeid turvaliselt edastada. Nii teatamisel kui edasise menetluse käigus võib lastekaitsetöötajale

andmeid edastada elektrooniliselt (nt e-kirjaga) ka krüpteeritult. Vajadusel võib andmeid edastada

suuliselt kohtumisel lastekaitsetöötajaga või võrgustiku ümarlaual, kusjuures kõik võrgustiku

osapooled peavad hoidma saadud andmeid konfidentsiaalsena eelnõuga lisatava LasteKS § 343

kohaselt.

Lisatava peatüki neljas paragrahv, LasteKS § 345 reguleerib lasteabitelefonile 116 111 tehtud

kõnede salvestamist ning salvestiste säilitamist ja väljastamist. Paragrahvi 345 lõikes 1 on sätestatud

kõnede salvestamise eesmärgid, mis on seotud SKA ülesannetega lasteabiteenuse pakkumisel.

Lasteabitelefonile tehtud kõned salvestatakse lapse abivajaduse väljaselgitamiseks ja abi paremaks

osutamiseks, samuti salvestise kasutamiseks tõendina süüteomenetluses ja nõustamise kvaliteedi

tagamiseks. Abivajava ja hädaohus lapse abistamise menetluses on teatud juhtudel oluline omada

võimalust järele kuulata või lugeda pöördumise salvestust (nt lapse ütlused ja kirjeldused olukorra

kohta, pöörduja emotsioonid ja olukorra kirjeldus, taustahelid jm). See võib olla vajalik ka

50 Õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooni juhend „Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse“, lk 22. 51 Andmekaitse Inspektsiooni juhend „Isikuandmed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusektoris“, lk 16.

36

pöördumise andmete õigesti talletamiseks andmeregistris ja edastamiseks partneritele. Samuti

võimaldab pöördumiste salvestamine hinnata ja parandada teenuse kvaliteeti, et tagada parim abi

lastele ja peredele. Paragrahvi 345 lõige 2 annab SKA-le õiguse kõne salvestise väljastamiseks

Politsei- ja Piirivalveametile, prokuratuurile või kohtule nende nõudmise korral. Paragrahvi 345

lõikes 3 on sätestatud salvestiste säilitamise tähtaeg. Salvestisi säilitatakse kuus kuud ja seni hoitakse

neid Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) haldusala serverites, kõnekeskuse

programmis isikustamata kujul. Peale säilitamistähtaja möödumist kustuvad salvestused

automaatselt ja jäädavalt ning neid ei ole võimalik taastada. Salvestiste säilitamise tähtaeg tuleneb

salvestamise eesmärkidest, milleks on mh salvestiste kasutamine tõendina süüteomenetlustes ja

nõustamise kvaliteedi tagamine. Kuus kuud on optimaalne ja praktikas vajalikuks osutunud periood,

mille jooksul õiguskaitseasutused võivad salvestisi küsida seoses süüteo uurimisega või on vajadus

salvestist kontrollida mõne isiku esitatud kaebuse lahendamiseks. Kuivõrd salvestisi kasutatakse ja

väljastatakse piiratud juhtudel ning salvestistele on ligipääs vaid isikliku kasutajanime ja parooliga

ning tööülesannete täitmisega seoses, millest jääb kõnekeskuses logi, on isikuandmed säilitamise

ajal piisavalt kaitstud.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse LasteKS § 38 lõiget 6 eesmärgiga tagada õigusselgus SKA

haldusjärelevalve ulatuse kohta KOV-i lastekaitseülesannete täitmise üle. Kehtiva sätte kohaselt

teeb SKA haldusjärelevalvet LasteKS §-s 17 KOV-i kohta sätestatud nõuete ja teatud

lastekaitsetöötajale kehtestatud nõuete täitmise üle. Kuivõrd tegelikult sisaldavad ka muud LasteKS-

i paragrahvid lisaks §-le 17 nõudeid KOV-i lastekaitsetööle, sealhulgas lastekaitsetöötaja (KOV-i

ametniku) tegevusele, ja nende üle tehakse ka järelevalvet, on õigem ka kõnealuses sättes viidata

laiemalt kõigi seaduse nõuete täitmisele. Samuti ei peaks lastekaitsetöötaja kui KOV-i ametnik

olema eraldi haldusjärelevalve subjekt, vaid tema töö korraldamise ja nõuetekohase täitmise eest

vastutab KOV.

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse LasteKS-i §-ga 401, mis täpsustab LasteKS-i alusel

haldusjärelevalve tegemiseks lubatavaid meetmeid. Eesmärk on täiendada Vabariigi Valitsuse

seaduse (VVS) §-s 752 sätestatud meetmete loetelu, mida rakendatakse KOV-i ja eelkõige tema

hallatavate lasteasutuste tegevuse kontrollimisel. VVS § 752 lõike 1 punkt 7 lubab eriseaduses

sätestada täiendavaid haldusjärelevalve meetmeid. Muudatusega ühtlustatakse LasteKS-i nõuete

täitmise üle tehtava haldus- ja riikliku järelevalve meetmed ning tagatakse õigusselgus

järelevalvemeetmeid puudutavas.

Lisatavas paragrahvis nimetatakse kolm haldusjärelevalve meedet, mida SKA-l on õigus rakendada

lisaks VVS-is sätestatud üldistele haldusjärelevalve meetmetele (VVS § 751 lg 4 ja § 752):

1) külastada lasteasutust, vajaduse korral ka ette teatamata, et kontrollida käesolevas seaduses ja

selle alusel lasteasutuse tegevusele kehtestatud nõuete täitmist;

2) küsitleda lasteasutuses teenuse saamise eesmärgil viibivaid lapsi ja nende seaduslikke

esindajaid;

3) teavitada avalikkust ja vanemaid lasteasutuses tuvastatud rikkumistest.

Punktis 1 toodud lasteasutuse külastamise õigus ei ole sisuliselt uus meede, vaid kattub suuresti VVS

§ 752 lõike 1 punktiga 5, mis lubab haldusjärelevalve teostajal siseneda järelevalvatava

territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse ja ruumi, sealhulgas avada uksi ja

väravaid ning kõrvaldada muid takistusi. Üks põhjus asutuse külastamise õiguse eraldi välja

toomiseks LasteKS-is on see, et selgesõnaliselt lubada sellise meetme rakendamist ka ette teatamata.

VVS § 752 lõike 2 kohaselt tuleb järelevalvatavat järelevalve läbiviimisest võimaluse korral ette

teavitada ning praktikas ei ole päris selge, millisel juhul on lubatud külastada asutust ette teatamata.

Kuigi ka VVS seletuskiri kinnitab, et järelevalvest teavitamine ei ole alati nõutav ja sõltub

37

järelevalve eesmärgist, tulemusest jms asjaoludest52, on SKA järelevalvepraktikas ette tulnud

vaidlusi kuni selleni, et SKA järelevalveametnikel ei ole lubatud asutusse siseneda. Lasteasutuste,

eriti haavatavatele sihtrühmadele teenuseid osutava asutuste puhul on selline võimalus aga oluline,

et kontrollida kaebuste põhjendatust ja saada objektiivne ülevaade asutuse töökorraldusest,

igapäevasest toimimisest ning laste heaolu ja õiguste tagamisest.

Punktis 2 on järelevalvemeetmena toodud õigus küsitleda lasteasutuses teenuse saamise eesmärgil

viibivaid lapsi ja nende seaduslikke esindajaid. Sarnast meedet VVS-is ei sisaldu. Samal ajal on

isikute küsitlemine võimalik riiklikus järelevalves eraõigusliku isiku (teenuseosutaja) üle LasteKS

§ 38 lõike 2 ja § 38 lõike 3 alusel. Viidatud sätted lubavad SKA-l kohaldada mh KorS §-s 30

nimetatud erimeedet, s.o isikute küsitlemine ja dokumentide nõudmine, mida võib KorS § 23 lg 2

kohaselt rakendada ka isiku suhtes, keda ei ole alust pidada avaliku korra eest vastutavaks isikuks.

Sellel alusel toimub praegu SKA tehtavate riiklike järelevalvete käigus ka teenusesaajatega

vestlemine, et hinnata teenuse osutamisele kehtestatud nõuete täitmist. Samasugune

järelevalvemeede peaks olema lubatud ka haldusjärelevalve raames, kui samasisulist teenust osutab

lapsele KOV üksus või selle hallatav asutus. Puudub sisuline põhjus, miks peaks järelevalve

läbiviimine ja lubatud meetmed erinema ainuüksi asutuse omandivormist tulenevalt. Eelnõu

koostajate hinnangul ei ole võimalik teha lasteasutuses osutatava teenuse ning lapse õiguste ja

heaolu tagamise üle sisukat järelevalvet ilma asutuses teenust saavate lastega vestlemata, eriti

arvestades, et mõnes asutuses viibivad (elavad) lapsed ööpäevaringselt ja pikaajaliselt, nt

asendushooldusteenuse puhul. Sama oluline on võimalus vestelda ka nende laste vanemate või

seaduslike esindajatega. Vahel ongi just lapsevanem pöördunud kaebusega järelevalveasutuse poole.

Oluline on rõhutada, et ühtegi last ega vanemat ei kohustata vestlemiseks ega kohaldata nende suhtes

sundi, see on vabatahtlik ja toimub üksnes nende nõusolekul. Praktikas on lapsed ja vanemad sageli

väga huvitatud järelevalveametnikega vestlemisest. Laste küsitlemisel arvestatakse alati nende

vanuse ja vajadustega, seejuures on SKA järelevalveametnikud koolitatud lastega vestlemiseks.

Laste ja nende seaduslike esindajatega vestlemine on kooskõlas ka haldusmenetluse regulatsiooniga,

mis samuti järelevalvemenetlustele kohaldub, sh võimaldab HMS § 39 kaasata haldusmenetlusesse

tunnistaja tema nõusolekul.

Punktis 3 on järelevalvemeetmena toodud avalikkuse ja vanemate teavitamine lasteasutuses

tuvastatud rikkumistest. Selline vajadus võib tekkida, kui asutuse üle järelevalvet tehes tuvastatakse

suuremaid või tõsisemaid rikkumisi, samuti selliseid, mis võivad puudutada paljusid asutuses

viibivaid lapsi. Isiku või avalikkuse teavitamine ohust või korrarikkumisest on ka riikliku järelevalve

üldmeede (KorS § 26). Samasugune meede on lubatud ka nt koolide üle tehtavas haldusjärelevalves

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 86 punkti 5 alusel.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse karistusregistri seadust (KarRS).

Muudatus on seotud LasteKS §-s 20 sätestatud võimalusega, et SKA saab isiku taotlusel isiku suhtes

kehtiva lastega töötamise piirangu ümber hinnata ja teatud tingimustel piirangu kehtetuks tunnistada

(vt ka eelnõu § 1 p 10). SKA otsus ei muuda aga karistusregistris olevaid isiku karistusandmeid ja

vajalik on tagada, et piirangu kehtetuks tunnistamisel ei kajastuks piirang isiku kohta

karistusregistrisse päringu tegemisel. Selleks täiendatakse KarRS § 20 lõiget 21, mis reguleerib

LasteKS-i kohase lastega töötamise piirangu puudumise kontrollimiseks tehtava registripäringu

vastuse kuvamist. Lõike 21 muudetud sõnastuse kohaselt kuvatakse päringu vastusena, kas isiku

kohta on või ei ole kehtivaid või arhiveeritud karistusandmeid, ning vastuses ei kajastata sellise isiku

karistusandmeid, kelle kohta on SKA teinud LasteKS § 20 lõikes 6 nimetatud lapsega töötamise

52 Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (424 SE) seletuskiri, lk 32.

38

piirangu ümberhindamise otsuse. Selleks edastab SKA vastava otsuse ka karistusregistri volitatud

töötlejale (Registrite ja Infosüsteemide Keskus), kes eemaldab isiku karistusandmed vastava päringu

vastusest.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse psühhiaatrilise abi seadust (PsAS).

Eelnõuga muudetakse PsAS § 5 lõiget 2, et tagada sätte kooskõla eelnõus sisalduvate terviseandmete

töötlemist puudutavate LasteKS-i muudatustega, aga ka täpsustada psühhiaatrilise abi kohta

edastatava teabe sisu üldiselt. Lõike 2 esimeses lauses on praegu sätestatud, et psühhiaatrilist ravi ja

diagnoosi puudutav teave on isiku eraelu saladus ja selle edastamine väljapoole raviprotsessi on

lubatud ainult isiku või tema esindaja nõusolekul või seaduses nimetatud juhul. Selles lauses

asendatakse sõnad „psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi“ sõnadega „psüühilist seisundit, ravi ja

diagnoosi“. Muudatus on vajalik selleks, et psühhiaatriline ravi ja diagnoos kõige kitsamas

tõlgenduses hõlmab üksnes infot selle fakti kohta, kas isik on ravi saanud ning seoses millise

diagnoosiga.53 See ei ole aga üldjuhul piisav, et täita lõikes 2 nimetatud teabe edastamise eesmärke.

Edastatav teave peab hõlmama isiku psüühilise seisundi kohta kogu teavet, mis on kogutud

tervishoiuteenuse osutamisel. Psüühilise seisundi kirjeldus annab teavet, mis on eelkõige vajalik

mõistmaks, kuidas inimene oma haigusega toime tuleb ning millist täiendavat abi võib inimene

toimetulekuks vajada. Pelgalt diagnoos ja ravi saamise fakt seda infot ei anna, sest haigus väljendub

igal inimesel individuaalselt. Muudatus on vajalik, et võimaldada vajaliku teabe edastamist isiku

seisundi ja ravi kohta mitte ainult lastekaitsejuhtumi menetluses, vaid ka täiskasvanud isikute kohta

PsAS § 5 lõikes 2 juba nimetatud eesmärkidel.

Teise muudatusena lisatakse § 5 lõikesse 2 kolmas lause, milles sätestatakse, et teavet lapse,

lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta on lubatud edastada ka KOV-ile ja SKA-le LasteKS § 342

lõigetes 3 ja 4 sätestatud ulatuses lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.

Täpsemalt viitab lisatav lause § 342 lõike 3 punktidele 4 ja 5 ning lõike 4 punktidele 5 ja 6, milles

sätestatakse lastekaitsejuhtumi menetluses asjakohased lapse ja lapsevanema ning last kasvatava

isiku terviseandmed – lapse puhul terviseandmed, mis annavad teavet lapse võimaliku abivajaduse

kohta, eelkõige lapse arengu, terviseseisundi ja -käitumise, traumade ja vigastuste, lapsele määratud

ravi ja selle järgimise ning ambulatoorsetel vastuvõttudel käimise andmed, samuti andmed lapsele

osutatavate tervishoiuteenuste kohta; lapsevanema ja last kasvatava isiku puhul terviseandmed, mis

annavad teavet lapse heaolu ohustamise ja isiku vanemliku suutlikkuse kohta, eelkõige isiku

terviseseisundi ja -käitumise, raseduse, traumade ja vigastuste, isikule määratud ravi ja selle

järgimise andmed, samuti andmed isikule osutatavate isiku toimetulekut või vanemlikku suutlikkust

toetavate tervishoiuteenuste kohta. KOV-i ja SKA õiguse saada tervishoiuteenuse osutajalt selliseid

andmeid sätestab ühtlasi LasteKS-i lisatav § 344 (eelnõu § 1 p 15).

Muudatus on tingitud sellest, et lastekaitsetöötajal võib olla vajalik lapse abivajaduse õigeks

hindamiseks ja lapse abistamiseks saada ja arvesse võtta ka lapse enda ja tema eest hoolt kandva

isiku psüühilist seisundit, diagnoosi ja ravi puudutavaid terviseandmeid, mille kohta on PsAS-i

kõnealuses sättes eriregulatsioon. Seejuures jääb PsAS-i lisatav täiendus LasteKS-i regulatsioonist

kitsamaks, andes õiguse edastada psüühilise seisundi, ravi ja diagnoosi teavet lastekaitsetöötajale

(sh ilma isiku nõusolekuta) üksnes lapse ning lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta, aga mitte

teiste pereliikmete kohta (kelle muid terviseandmeid, küll piiratud ulatuses, LasteKS § 342 töödelda

võimaldab). Eelkõige on lapse abivajaduse hindamisel ja abimeetmete leidmisel vajalik teada ja

arvesse võtta lapse enda vaimse tervise seisundit ja võimalikke psüühikahäireid. Lapse seisund võib

põhjustada tema abivajaduse või isegi seada lapse hädaohtu, näiteks kõrgenenud suitsiidiohu korral.

53 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.04.2022 otsus asjas nr 1-20-5071, p 28.

39

Mõnedel juhtudel on lastekaitse eesmärgil olulised andmed ka lapsevanema seisundi kohta, sest

lapsevanem kui lapse eest peamiselt hoolitsev isik kujundab suurel määral lapse kasvukeskkonna ja

arenguvõimalused ning vastutab lapse heaolu eest. Lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta on

andmed psüühilise seisundi ja ravi kohta üldjuhul olulised ulatuses, milles need võivad mõjutada

lapse heaolu või isiku vanemlikku suutlikkust (vt ka selgitused eelnõuga lisatava LasteKS § 342 lg

4 p 5 juures). Uuringutes on kirjeldatud, et psüühikahäire sümptomid, eriti selle ägedas faasis, võivad

takistada emasid laste eest hoolitsemisel, samuti võivad laste eest hoolitsemist mõjutada ravimite

kõrvaltoimed nagu väsimus ja nõrkus, pärsitud tegevusvõime ning halb keskendumine.54 Seetõttu

võib psüühikahäirega lapsevanem vajada lapsevanema rollis ja oma terviseolukorraga

toimetulemisel lastekaitsesüsteemi toetust ning abi. Pere võib vajada toetavaid teenuseid nagu

tugiisikuteenus või lapse ajutine asendushooldus, ajaks mil vanem peab viibima haiglas.55 Teisest

küljest võib lapsevanemale näidustatud ravi mittejärgmine ohustada lapse heaolu ja turvalisust,

millest on samuti vajalik lastekaitsetöötajat teavitada. Lastekaitsetöötaja saab vanemat toetada ka

sellega, et aitab (koostöös tervishoiutöötajaga) lapsevanema olukorda lapsele selgitada ja kaasata

last eakohasel viisil vanema abistamisse. Nagu kõigi terviseandmete puhul, mis on eriliiki ehk eriti

tundlikud isikuandmed, peavad spetsialistid ka isiku psüühilist seisundit puudutavate andmete

küsimisel ja edastamisel alati professionaalselt hindama andmete töötlemise vajadust ja ulatust,

samuti järgima info edastamisel ja kasutamisel vajalikku hoolt ja konfidentsiaalsusnõudeid.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS).

Eelnõuga täiendatakse PISTS-i §-ga 26, milles sätestatakse puude raskusastme tuvastamise

menetluse algatamise erisus terviseseisundist tingitud püsiva toevajadusega lapse puhul, kelle

seisundi kohta on kantud andmed TIS-i ja kelle kohta on KOV edastanud SKA-le andmed puude

raskusastme tuvastamiseks.

Lõikes 1 sätestatakse automaatne puude raskusastme tuvastamise menetluse algatamine SKA poolt,

ilma et isik peaks selleks taotlust esitama, kui KOV on edastanud SKA-le lapse kohta vajalikud

andmed.

Lõikes 2 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile terviseseisundist tingitud

püsivat toevajadust põhjustavate seisundite loetelu kehtestamiseks.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (SHS).

Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse SHS § 456 lõikega 6, milles sätestatakse hooldusperedele nõue

valida endale sobiv perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja, et lapse perekonda

paigutamisel oleks tagatud kohanemistoe teenuse pakkumine. Senine praktika on näidanud, et iga

uue lapse perekonda lisandumisel võib peres juba toimiv dünaamika muutuda ning kohe võivad

tekkida küsimused, mis vajavad suuremat tuge või spetsiifilisemat asendushoolduse kogemust.

Selleks, et pakkuda tuge peredele ja ka KOV-idele, osutatakse edaspidi kõigile hooldusperedele iga

uue lapse perekonda saabumisel kohanemistoe teenust. Teenuse mahu sätestamisel lähtutakse SHS

§ 1308 lõikes 2 sätestatud piirangust ja pere vajadustest.

Eelnõu § 5 punktiga 2 täiendatakse SHS § 459 lõiget 4 punktidega 7 ja 8. Punktis 7 täpsustakse

KOV-i kohustust asendushooldusteenuse korraldamisel hooldusperede leidmisel. Tegemist ei ole

uue ülesandega, sest juba praegu on asendushooldusteenuse korraldamine KOV-i ülesanne. Teenust

korraldades annab KOV ka panuse teenusekohtade loomisse, näiteks luues ise

54 Psüühikahäirega lapsevanemad ootavad usaldust ja toetust. Sotsiaaltöö (01/2020). 55 Samas.

40

asendushooldusteenust osutavaid pere- ja asenduskodusid. Samal viisil panustab KOV ka

hooldusperede leidmisse. Praktiliselt KOV-id koostöös SKA-ga ja perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutajatega seda rolli juba täidavad. Seega täpsustakse sättega KOV-i ülesandeid ning

osaliselt viiakse regulatsioon toimiva praktikaga kooskõlla. Senise praktika kohaselt on KOV-id

seda rolli täitnud, jagades oma infokanalites hooldusperede leidmise üleskutseid, korraldades

koostöös SKA ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajatega oma KOV-is kohtumisi

potentsiaalsete peredega ja luues täiendavaid toetusmeetmeid hooldusperedele. Kuna hooldusperede

leidmise roll on lisaks KOV-idele ka SKA-l ning uute perede ligitõmbamise roll on ka perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste osutajatel, on KOV-idel võimalik seda rolli ka edaspidi täita koostöös

nimetatud organisatsioonidega. KOV-ide roll hooldusperede leidmisel on oluline ka seetõttu, et

peale süsteemi sisenemist ja ettevalmistuse saamist jääb peamiseks kontaktiks hooldusperele KOV,

kelle eestkostel oleva lapse puhul on sõlmitud asendushooldusteenuse osutamise leping. Millise

kogemuse saab hoolduspere ja kui hästi ta selles protsessis on toetatud, sõltub väga suurel määral ka

KOV-ide tegevusest. Võib eeldada, et hästi toetatud hoolduspered kaaluvad suurema tõenäosusega

hoolduspere rolli ka edaspidi ning jagavad oma positiivset kogemust ka teiste peredega, kellel võib

olla soovi hooldusperena laste heaollu panustada. Punktiga 8 pannakse KOV-ile kohustus

informeerida hooldus- ja eestkosteperesid perepõhise asendushoolduse tugiteenuste olemasolust

enne teenuselepingu sõlmimist või eestkoste määramise protsessis. Sätte eesmärk on tagada, et info

tugiteenustest jõuaks õigel ajal peredeni ning pered oleksid oma teekonnal seeläbi paremini toetatud.

Lapsendajaperede puhul jagab infot tugiteenustest peredele SKA, kes lapsendamise korraldamisega

tegeleb. Ka hooldusperedele jagab täiendavat infot SKA hooldusperede ettevalmistamise ja

hindamise protsessis, kuid oluline on, et pered saaksid info ka sel hetkel, kui toimub lapse

perekonnaga liitumine ning seda infot saab hooldusperedele kõige operatiivsemalt jagada lapse

eestkostjaks olev KOV lapse perega sobitamise ja paigutamise protsessis. Lisaks on väga oluline, et

info tugiteenustest jõuaks ka eestkosteperedeni. Kogemused on näidanud, et eestkostepered kogevad

sarnaseid raskusi kui teised kasupered, kuid tulenevalt eestkoste korralduse eripäradest võivad nad

jääda oma muredega üksi. Kuna KOV-id on alati kaasatud eestkoste määramise protsessi ning

suhtlevad arvamuse andmise või taotluse esitamise kaudu eestkostet taotleva perega, on loomulik,

et KOV jagab perele infot ka toetavate teenuste kohta. Paljudel juhtudel see juba praktikas sellisel

moel toimub. Samuti ei ole tegemist uue ülesandega KOV-ide jaoks, sest lastega perede abistamine

ja selleks vajaliku info jagamine on juba praegu KOV-ide ülesanne.

Eelnõu § 5 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks SHS § 130² lõike 3 punkt 7. Kehtiva sätte kohaselt

teeb KOV kinnisesse lasteasutusse paigutamise menetluse käigus kohtule avalduse, mis peab

sisaldama ettepanekut lapsele sobivaima kinnise lasteasutuse teenuse osutaja kohta. Praegu omab

infot vabade kohtade olemasolust SKA, kes on kinnise lasteasutuse teenuse korraldaja. KOV-idel

puudub tihtipeale ülevaade erinevate asutuste sisust, sealhulgas vabade kohtade olemasolust. SKA

saab KOV-i taotluse alusel koostöös teenuseosutajatega paremini välja selgitada sobivaima asutuse

ja rühmapaigutuse vastavalt lapse profiilile, diagnoosile ja abivajadusele.

Eelnõu § 5 punktiga 4 täiendatakse SHS 3. peatükki (riigi korraldatav abi) 72. jaoga, milles on §-d

1306–13011.

Paragrahvis 1306 sätestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eesmärk, loetelu ja

korraldus. Lõige 1 koondab ühise nimetaja alla varem testitud, kuid õiguslikult reguleerimata

nõustamisteenused ning sätestab sihtrühmad, kellele vastavaid teenuseid osutatakse. Teenuseid

osutatakse perekondadele, kes on hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperena võtnud enda perekonda

kasvama teistest vanematest sündinud lapse. Teenust saama õigustatud isikuteks on selliste

perekondade täisealised liikmed. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab pakutavate tugiteenuste eesmärgi,

milleks on lapse perekonda tuleku ja kohanemise ning perede psühhosotsiaalse heaolu ja

41

toimetuleku toetamine. Teenused on vajalikud, et toetada asendushooldust vajavate laste suunamist

asutuse asemel perepõhisele asendushooldusele, toetada laste ja kasuvanemate omavahelisi suhteid

ning hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede toimetulekut kooskasvamise protsessi jooksul.

Lõikes 3 antakse sotsiaalkaitseministrile volitus kehtestada määrusega perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste loetelu ja täpsemad nõuded. Kuigi perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid on

osutatud projektipõhiselt juba aastaid, on oluline, et teenuseid ja neile kehtestatud nõudeid oleks

võimalik vajaduse korral paindlikult muuta, et vastata paremini perede vajadustele ning täita ka

muutuvates oludes teenuse eesmärki. Seetõttu sätestatakse teenused ja täpsemad nõuded määruses.

Määruse kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (lisa 1), täpsed nõuded töötatakse välja 2024.

aasta jooksul koostöös praegu perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid osutavate

organisatsioonide, SKA ja KOV-idega. Täiendavaid täpsustusi teenuse osutamisel tehakse ka

tugiteenuste osutaja ja SKA vahel sõlmitavas lepingus. Teenused, mida seaduse rakendamise järel

pakkuma hakatakse, jagunevad individuaalseteks ja grupiteenusteks. Individuaalsetest teenustest

jätkatakse psühholoogilise nõustamise, mentorluse, kohanemistoe ja peretoe teenuse osutamist.

Lisaks pakutakse peredele tugigruppe. Lõige 4 annab SKA-le õiguse ja kohustuse perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste korraldamiseks.

Paragrahvis 1307 nähakse ette nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult

osutavale isikutele. Lõikes 1 sätestatakse üldised nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid

vahetult osutavale isikutele. Üheks selliseks nõudeks on sobivate isikuomaduste olemasolu. Kuigi

mitme teenuse osutamiseks on oluline omada erialaseid teadmisi ja oskusi, on lisaks oluline see, et

nõustamisteenuseid osutaval isikul oleksid olemas ka erialale sobivad iseloomuomadused. Olulised

isikuomadused laste ja peredega töötamisel on kindlasti avatus ja lahendustele orienteeritus, väga

hea kuulamis- ja suhtlemisoskus, empaatilisus, sallivus ja ausus. Teiseks üldiseks nõudeks on

vastavus LasteKS §-s 20 sätestatud nõuetele. See on vajalik, kuna perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutajad puutuvad oma töös kokku ka lastega, sealhulgas külastavad teatud teenuste

osutajad peresid nende kodus ning võivad teatud juhtudel suhelda lastega ilma täiskasvanu

juuresolekuta. Kolmandaks nõudeks on erialase ettevalmistuse olemasolu nõustamisteenuste

osutamiseks. Seda nõuet täpsustab sama paragrahvi lõige 2, mille kohaselt antakse

sotsiaalkaitseministrile volitus kehtestada määrusega täpsemad nõuded perepõhise asendushoolduse

tugiteenuseid vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele. Vaatamata sellele, et kõik

pakutavad tugiteenused liigituvad üldises plaanis nõustamisteenusteks, eeldavad mõned neist

spetsiifilisemat ettevalmistust ja varasemat töökogemust.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/958 (milles käsitletakse uute

kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli)

rakendamise haldusjuhisele on proportsionaalsustesti punkte hinnates tuvastatud, et perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste osutajatele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ei ole liigselt nende

õiguseid piirav, kuna kehtestatavad nõuded panustavad otseselt abivajavate inimeste ja nende

pereliikmete toimetuleku tagamisse. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb muu hulgas hinnata

avalikku huvi. Iga inimese parimaid huve, toimetulekut, tervist, (sh vaimset tervist) ja heaolu silmas

pidades peab tuge pakkuma inimene, kes on professionaalne ja kellel on asja- ja ajakohased

teadmised ja töövõtted. Proportsionaalsust hinnates on loodav õigusnorm sobiv, kuivõrd ka teiste

sotsiaalala töötajate (nt tegevusjuhendajad, hooldustöötajad, perevanemad) puhul on seatud nõuded

töötajate kvalifikatsioonile. Ettevalmistusnõuete kehtestamine on ka vajalik meede, kuna

perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute tegevus eeldab erialaseid

teadmisi, klienditöö metoodikate tundmist ning suurt professionaalsust. Tugiteenuste osutajad

peavad orienteeruma asendushoolduse valdkonnas ning teadma selle spetsiifikat. Neil peavad olema

teadmised laste arengupsühholoogiast, traumakogemusega laste käitumise eripäradest ning

42

vanemlusest. Töö spetsiifika eeldab häid suhtlemisoskusi ja analüüsivõimet. Sotsiaalvaldkond on

pidevas arengus ning teadmised valdkonnast ja selle arengusuundadest peavad olema põhjalikud ja

kaasaegsed ning võimaldama teenuse osutajatel oma igapäevast tööd teha kompetentselt ja targalt.

Ettevalmistusnõuded tagavad, et teenust osutaval isikul on selleks tööks vajalikud teadmised ja

oskused olemas.

Tugiteenuste osutajatele üldiste kvalifikatsiooninõuete kehtestamisel ei ole tegemist

ülereguleerimisega ning tegemist on mõõduka abinõuga. Sotsiaalkaitseministri poolt kehtestatava

määrusega, mis täpsustab perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid otseselt osutavate isikute

ettevalmistusnõudeid, kavandatakse nõuda küll enamuse tugiteenuste osutamiseks erialase või muu

kõrghariduse olemasolu ja valdkondlikku kogemust, kuid ei nõuta kutseeksami läbimist või

kohustust kuuluda erialaorganisatsiooni. Seega leiame, et tegemist ei ole ebamõistlikult kõrgete

nõuetega, arvestades et perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamise saab usaldada vaid

koolitatud ning sellise töö tegemiseks sobiva ettevalmistusega inimesele.

PS §-s 29 on sätestatud, et isikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus

võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Praegusel juhul on kavas kujundada

seadusesäte ümber selliselt, et SHS §-s 1307 on sätestatud põhiõigusi puudutav piirang, mille

kohaselt võib perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutada isik, kellel on perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste osutamiseks vajalikud isikuomadused, kes vastab lastekaitseseaduse

§-s 20 sätestatud nõuetele ning kellel on vajalik erialane ettevalmistus nõustamisteenuste

osutamiseks. Sellega on seadusandja otsustanud ja reguleerinud põhiõiguste seisukohalt olulise

küsimuse ning see vastab PS §-s 3 sätestatud olulisuse põhimõttele. Seadusandja võib anda ministrile

volituse kehtestada määrus, milles sätestatakse väheintensiivsed põhiõiguste piirangud, kui seaduse

raamist selgub, milliseid seaduses sätestatud põhiõiguste piiranguid võib määrusandja täpsustada.

Praegusel juhul on kavas anda ministrile volitus täpsustada, millised on need täpsemad erialase

ettevalmistuse nõuded, mis laienevad perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid osutavatele

isikutele.

Lõige 3 sätestab, et välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavuse SHS-is ja selle alusel

kehtestatud nõuetele otsustab SKA välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel,

arvestades SHS-is sätestatud erisusi. Sätte eesmärk on võimaldada välisriigis omandatud

kvalifikatsiooni tunnustamise kaudu tagada juurdepääs reguleeritud ametikohal või kutsealal

töötamisele või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele Eestis nõutava kvalifikatsiooniga

võrdsetel tingimustel.

Paragrahvis 1308 sätestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste rahastamine. Lõike 1

kohaselt rahastatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid riigieelarvest SKA kaudu ning

lõikega 2 antakse sotsiaalkaitseministrile volitus kehtestada määrusega tugiteenuste maht ja

maksumus, sest mõlemad ühikud võivad ajas muutuda. Tugiteenuste maht ja maksumus on mõistlik

sätestada määruse tasandil, et võimaldada vajaduse korral suuremat paindlikkust nende muutmisel.

Määruste esialgsed kavandid on esitatud käesoleva seletuskirja lisas.

Paragrahvis 1309 sätestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise

kohustuse ülevõtmine SKA poolt. Lõikes 1 sätestatakse SKA poolt tugiteenuste eest tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise tingimused. SKA võtab tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse hooldus-,

eestkoste- või lapsendajaperelt üle kahel tingimusel. Üheks tingimuseks on lõike 1 punktis 1

sätestatud nõue, et tugiteenuste osutaja ja hooldus-, eestkoste- või lapsendajapere on kokku leppinud

§ 1306 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud teenuste osutamises. Täpsemad nõuded, mil

viisil selline kokkulepe loetakse sõlmituks, sätestatakse SKA ja perepõhise asendushoolduse

43

tugiteenuste osutaja vahel sõlmitavas lepingus. Teiseks tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

eelduseks on sama lõike punktis 2 sätestatud nõue, mille kohaselt peab perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutajal ja SKA-l olema omavahel sõlmitud §-s 13010 nimetatud tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise leping. SKA sõlmib nimetatud lepingu perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutajaga, kes vastab SHS-is perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajale

sätestatud nõuetele. Tasu ülevõtmise kohustuse lisatingimus on sätestatud lõikes 2 ning see

puudutab vaid SHS § 1306 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud peretoe teenust. Kuna

tegemist on vajaduspõhiselt osutatava intensiivse toega olukorras, kus perel on tekkinud raskused,

on teenuse saamiseks vajalik selle KOV-i, kes on lapse eestkostja või mille territooriumil elab

eestkoste- või lapsendajapere, hinnang peretoe teenuse vajaduse kohta. Seega võtab SKA SHS

§ 1306 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud peretoe teenuse rahastamise üle siis, kui

teenusevajadus on välja toodud lapse juhtumiplaanis. Lõikes 3 sätestatakse tasu maksmise

ülevõtmise kohustusega seotud esmategevus, milleks on teenuseid sooviva isiku pöördumine

perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja poole. Eelnõu kohaselt annab kohalik omavalitsus

edaspidi hooldus- ja eestkosteperele enne lapse perre asendushooldusele paigutamist või eestkoste

määramisel infot perepõhise asendushoolduse tugiteenuste kohta. Lapsendajaperedele annab

samalaadset infot Sotsiaalkindlustusamet. Saadud info põhjal valib hooldus- , lapsendaja- või

eestkostepere sobiva teenuseosutaja ja see loetakse tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

taotlemiseks. Teenuseid sooviva isiku pöördumine otse teenusosutaja poole teeb protsessi

lihtsamaks, paindlikumaks ning vähendab kõigi osapoolte halduskoormust.

Lõikega 4 antakse sotsiaalkaitseministrile volitus kehtestada määrusega perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise täpsemad tingimused ja

kord, et reguleerida täpsemalt nii tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemist kui ka tasu

maksmise protsessi.

Paragrahvis 13010 sätestatakse tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingut puudutav. Lõige 1

annab SKA-le volituse sõlmida tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping ning leppida

teenuseosutajaga kokku täpsemad lepingutingimused, mis on vajalikud perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

puhul rahastatakse kõiki teenuseid õigustatud isiku põhiselt (käesoleval juhul on õigustatud isikuks

hooldusperekonna, lapse eestkostja perekonna ja lapse lapsendaja perekonna täiskasvanud liikmed).

See tähendab, et teenuste eest tasutakse tarbitud teenuste alusel vastavalt etteantud maksumusele ja

mahtudele. Kui teenuse osutamisega kaasneb ka täiendavaid kulutusi (nt administratiivkulud vm),

arvestatakse need isikupõhiselt osutatava teenuse hinna sisse. Lõige 2 lubab SKA-l sõlmida tasu

maksmise kohustuse ülevõtmise leping vaid nende teenuseosutajatega, kes enne lepingu sõlmimist

tõendavad, et suudavad pakkuda kõiki § 1306 lõike 3 alusel kehtestatud määruses loetletud

tugiteenuseid ning tugiteenuseid hakkavad vahetult osutama isikud, kes vastavad §-s 1307 sätestatud

nõuetele. Nõue, mille kohaselt tuleb tugiteenuse osutajal tagada kõigi § 1306 lõike 3 alusel

kehtestatud määruses sätestatud tugiteenuste osutamine, tuleneb vajadusest pakkuda peredele

asendushooldusspetsiifilist tuge kogu kasuperena tegutsemise teekonna jooksul, pakkudes stabiilset

tuge nii ettevalmistuse, kohanemise kui ka intensiivsema toe vajaduse etapis, aga ka püsivat

toetusvõrgustikku ja uusi teadmisi grupiteenuste näol. Kuna erinevas etapis võib pere vajadustest

tulenevalt olla vajalik teenuseid omavahel kombineerida, on võimalik saavutada parem terviklik pilt

teenuse pakkumisest ja selgem vastutus teenuse pakkumisel juhul, kui tugiteenuste osutajal endal

on olemas kõik vajalikud perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamise võimalused. Samuti

aitab teenuste kompleksne pakkumine kaasa teenuste ja nende kvaliteedi arengule, sest

mitmekülgsem vaade erinevatele vajadustele ja võimalustele loob paremad eeldused nii teenuste kui

teenuseosutajate teadmiste ja oskuste arenguks. Kuigi teenuseosutajatel on kohustus pakkuda kõiki

perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid, säilib peredel vabadus tugiteenuse osutajate vahel

44

liikuda, kui nad seda soovivad. Siiski võib eeldada, et hea koostöösuhte puhul soovivad pered jätkata

teenuste kasutamist juba tuttava teenuseosutaja juures. Nõue, et tugiteenuste osutaja peab olema

valmis osutama kõiki perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid, on kooskõlas ka toimiva

praktikaga, kus SKA-ga lepingu sõlminud teenuseosutajad tagavad kõigi teenuste pakkumise. Lõike

3 kohaselt peab SKA enne lepingu sõlmimist kontrollima perepõhise asendushoolduse tugiteenuste

osutaja maksuvõla puudumist ning lubab jätta lepingu sõlmimata, kui ilmneb, et teenuseosutajal on

maksuvõlg. Lõige 4 lubab SKA-l jätta lepingu sõlmimata perepõhise asendushoolduse tugiteenuste

osutajaga, kes on rikkunud eelnevalt sõlmitud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingut nii, et

rikkumise tulemusena on leping üles öeldud, hüvitatud kahju või nõutud leppetrahvi. Samas lõikes

tuuakse välja, millistel tingimustel võib siiski lepingu sõlmida ka nende tugiteenuste osutajatega,

kes on varem lepingut rikkunud. Lepingu võib sõlmida, kui tugiteenuste osutaja esitab SKA-le

vajaliku tõendi selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks ja

varasemast rikkumisest on möödas rohkem kui kolm aastat, leppetrahvi ei kohaldatud

maksimummääras või kahju ei olnud suur. Lõige 5 määrab SKA ja perepõhise

asendushooldusteenuse tugiteenuste osutaja vahel sõlmitava tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

lepingu miinimum- ja maksimumperioodi. Kuna teenused peavad olema peredele püsivalt ja

stabiilselt kättesaadavad ning varasemale praktikale tuginedes võib eeldada, et toe saamiseks

soovivad pered pöörduda selle teenuseosutaja poole, kellega neil on varem juba tihedam side

tekkinud, on oluline, et seadus võimaldaks sõlmida pikemaajalisi lepinguid teenuse osutamiseks.

Samas võib teatud juhtudel olla vajalik ka lühema perioodiga lepingu sõlmimine, näiteks uue teenuse

käivitamisel, uue teenuseosutaja lisandumisel vms. Seetõttu on vajalik säilitada sõlmitava lepingu

perioodi puhul paindlikkus.

Paragrahvis 13011 sätestatakse teenuseosutaja kohustused. Punktiga 1 pannakse teenuseosutajale

kohustus tagada perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamine vastavalt 13. jaos sätestatud

nõuetele. Punktis 2 sätestatakse teenuseosutaja kohustus tagada perepõhise asendushoolduse

tugiteenuseid vahetult osutavate isikute vastavus §-s 1307 sätestatud nõuetele kogu lepinguperioodi

jooksul. Lisaks seaduses sätestatud nõuetele on teenuseosutajale teatud teenuste puhul abiks SKA

välja töötatud kompetentsimudelid, mida nii isikute tööle võtmisel kui töö jooksval hindamisel saab

kasutada. Näiteks on selline kompetentsimudel varem loodud peretoetajatele ning see on

kättesaadav SKA kodulehel. Punkti 3 kohaselt oodatakse teenuseosutajatelt, et nad aitaksid kaasa

uute hooldusperede leidmisele. Meetmed tegevuse elluviimiseks lepitakse kokku koostöös SKA ja

KOV-idega. Kuna tugiteenuste rahastus on isikupõhine, arvestatakse nii nagu ka teiste

administratiivkulude puhul kulukomponent isikupõhiselt osutatavate teenuste hinna sisse. Punktiga

4 kohustatakse teenuseosutajat tegema koostööd lapse ja pere elukohajärgse KOV-iga ning teiste

asutuste ja isikutega, kui see on pere toetamiseks vajalik. Selle kohustuse täitmise täiendavad nõuded

sätestatakse SKA ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutaja vahel sõlmitavas lepingus.

Koostöö KOV-iga on oluline, kuna olukorras, kus perel on vaja täiendavat tuge või abi, peab KOV

kui abivajavate laste ja nende perede esmane toetaja ja juhtumikorraldaja olema kaasatud.

Eelnõu § 5 punktiga 5 muudetakse SHS § 134 lõike 4 punkti 2. Sätte muutmise vajadus tuleneb

asjaolust, et 1. jaanuaril 2024. a jõustus tööturumeetmete seadus (TöMS), mis asendab varasema

tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS). TöMS-i kohaldatakse vastavalt §-le 3 töötule, töötajale,

muule isikule ja tööandjale ning erinevalt TTTS-ist ei ole TöMS-is enam mõistet „tööotsija“, kes

vastavalt TTTS § 2 punktile 2 on isik, kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib

tööd ja pöördub vähemalt kord 90 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Eesti Töötukassa

poole. Sellest tulenevalt ei ole võimalik rakendada SHS-is toimetulekutoetuse puhul

aktiivsusnõudena tööotsijana registreerimist. Samuti on vastavalt TöMS-ile mõiste „töötuna

registreerimine“ asendatud mõistega „töötuna arvele võtmine“. Mõiste sisu ei ole TTTS-i ja TöMS-

i võrdluses muutunud.

45

Eelnõu § 5 punktiga 6 muudetakse SHS § 1421 lõike 1 punkti 2. Sätte muutmine on seotud

LasteKS-i lisatavate andmetöötlust täpsustavate normidega. Lapse juhtumi käsitlemisel töödeldakse

STAR-is mitte ainult SHS-is, vaid ka LasteKS-is viidatud lapsega seotud ja tema heaolu mõjutavate

isikute andmeid (lapsevanem ja last kasvatav isik, lapse pereliige).

Eelnõu § 5 punktiga 7 täiendatakse SHS § 144 lõikega 53. Lõikes sätestatakse, milliseid andmeid

ja mis tähtaja jooksul tuleb perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajal kanda edaspidi STAR-

i. Täiendus on oluline, kuna perepõhise asendushoolduse tugiteenuste pakkumine tuleb edaspidi

kanda STAR-i, kus tekib ülevaade nii perele osutatud teenustest kui ka nende mahtudest. Täpsem

loetelu sätestatakse STAR-i põhimääruses ja selle lisades.

Eelnõu § 5 punktiga 8 muudetakse SHS § 1451 lõike 33 sõnastust. Muudatus on seotud eelnõu § 1

punktis 12 esitatud LasteKS § 272 muutmisega (eelnõu § 1 p 11 kohaselt muudetud

numeratsiooniga). Esiteks muudetakse eelnõuga paragrahvi numbrit ja seetõttu tuleb muuta ka

SHSis sätestatud viidet paragrahvile. Teiseks, kuna LasteKS-isse lisatakse täiendav alus

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel KOV-il abivajavate laste andmete saamiseks, siis

sätestatakse nendele andmetele ka STAR-is säilitamise tähtaeg (lapse täisealiseks saamiseni).

Eelnõu § 5 punktiga 9 täiendatakse SHS-i §-ga 1581. Muudatusega lisatakse uus paragrahv SKA

rakendatavate haldusjärelevalve meetmete kohta. Sarnane norm lisatakse ka LasteKS-i (vt eelnõu

§ 1 p 16). Muudatuse eesmärk on selgemalt reguleerida haldusjärelevalve korda KOV-ide ja

eelkõige KOV-i hallatavate hoolekandeasutuste tegevuse üle. VVS § 752 lõike 1 punkt 7 lubab

eriseaduses sätestada täiendavaid haldusjärelevalve meetmeid. Muudatusega ühtlustatakse SHS-i

nõuete täitmise üle tehtava haldus- ja riikliku järelevalve meetmed ning tagatakse õigusselgus

järelevalvemeetmeid puudutavas.

Lisatavas paragrahvis nimetatakse kolm haldusjärelevalve meedet, mida SKA-l on õigus rakendada

lisaks VVS-is sätestatud üldistele haldusjärelevalve meetmetele (VVS § 751 lg 4 ja § 752):

1) külastada hoolekandeasutust, vajaduse korral ka ette teatamata, et kontrollida käesolevas seaduses

ja selle alusel hoolekandeasutuse tegevusele kehtestatud nõuete täitmist;

2) küsitleda hoolekandeasutuses teenuse saamise eesmärgil viibivaid isikuid ja nende lähedasi;

3) teavitada avalikkust ja hoolekandeasutuses viibivate isikute lähedasi asutuses tuvastatud

rikkumistest.

Punktis 1 toodud hoolekandeasutuse külastamise õigus ei ole sisuliselt uus meede, vaid kattub

suuresti VVS § 752 lõike 1 punktiga 5, mis lubab haldusjärelevalve teostajal siseneda järelevalvatava

territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse ja ruumi, sealhulgas avada uksi ja

väravaid ning kõrvaldada muid takistusi. Üks põhjus asutuse külastamise õiguse eraldi välja

toomiseks SHS-is on see, et selgesõnaliselt lubada sellise meetme rakendamist ka ette teatamata.

VVS § 752 lõike 2 kohaselt tuleb järelevalvatavat järelevalve läbiviimisest võimaluse korral ette

teavitada ning praktikas ei ole päris selge, millisel juhul on lubatud külastada asutust ette teatamata.

Kuigi ka VVS seletuskiri kinnitab, et järelevalvest teavitamine ei ole alati nõutav ja sõltub

järelevalve eesmärgist, tulemusest jms asjaoludest56, on SKA järelevalvepraktikas ette tulnud

vaidlusi kuni selleni, et SKA järelevalveametnikel ei ole lubatud asutusse siseneda. Et

hoolekandeasutustes osutatakse teenuseid haavatavatele sihtrühmadele, on nende asutuste puhul

selline võimalus oluline, et kontrollida kaebuste põhjendatust ja saada objektiivne ülevaade asutuse

töökorraldusest, igapäevasest toimimisest ning teenuse kvaliteedist.

56 Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (424 SE) seletuskiri, lk 32.

46

Punktis 2 on järelevalvemeetmena toodud õigus küsitleda hoolekandeasutuses teenuse saamise

eesmärgil viibivaid isikuid ja nende lähedasi. Sarnast meedet VVS-is ei sisaldu. Samal ajal on isikute

küsitlemine võimalik riiklikus järelevalves eraõigusliku isiku (teenuseosutaja) üle SHS § 157 lõike

1 ja § 158 alusel. Viidatud sätted lubavad SKA-l kohaldada mh KorS §-s 30 nimetatud erimeedet,

s.o isikute küsitlemine ja dokumentide nõudmine, mida võib KorS § 23 lg 2 kohaselt rakendada ka

isiku suhtes, keda ei ole alust pidada avaliku korra eest vastutavaks isikuks. Sellel alusel toimub

praegu SKA tehtavate riiklike järelevalvete käigus ka teenusesaajatega vestlemine, et hinnata

teenuse osutamisele kehtestatud nõuete täitmist. Samasugune järelevalvemeede peaks olema lubatud

ka haldusjärelevalve raames, kui samasisulist teenust osutab isikule KOV üksus või selle hallatav

asutus. Puudub sisuline põhjus, miks peaks järelevalve läbiviimine ja lubatud meetmed erinema

ainuüksi asutuse omandivormist tulenevalt. SHS-i § 157 lõige 3 kohustab SKA-d teostama

haldusjärelevalvet muu hulgas sotsiaalteenuste kvaliteedi üle. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole

võimalik teha hoolekandeasutuses osutatava teenuse ning teenuse kvaliteedi üle sisukat järelevalvet

ilma asutuses teenust saavate isikutega vestlemata, eriti arvestades, et kliendid viibivad (elavad) neis

asutustes ka ööpäevaringselt ja pikaajaliselt, nt väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse

üldhooldusteenuse puhul. Sama oluline on võimalus vestelda ka klientide lähedastega, kes võivad

olla teenuse osutamisega väga hästi kursis. Vahel ongi just asutuses viibiva isiku lähedased

pöördunud kaebusega järelevalveasutuse poole. Oluline on rõhutada, et ühtegi teenusesaajat ega

tema lähedast ei kohustata vestlemiseks ega kohaldata nende suhtes sundi, see on vabatahtlik ja

toimub üksnes nende nõusolekul.

Punktis 3 on järelevalvemeetmena toodud avalikkuse ja teenusesaajate lähedaste teavitamine

asutuses tuvastatud rikkumistest. Selline vajadus võib tekkida, kui asutuse üle järelevalvet tehes

tuvastatakse suuremaid või tõsisemaid rikkumisi, samuti selliseid, mis võivad puudutada paljusid

asutuses viibivaid isikuid. Isiku või avalikkuse teavitamine ohust või korrarikkumisest on ka riikliku

järelevalve üldmeede (KorS § 26). Sarnane meede on ette nähtud ka LasteKS-i alusel tehtavas

haldusjärelevalves.

Eelnõu § 5 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks SHS § 159, mis reguleerib sunniraha määra

ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Tegemist on olnud erinormiga KorS 23 lõike 4 suhtes, mis

kehtestab riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatava sunniraha

üldiseks ülemmääraks 9600 eurot, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti. Senine sunniraha määr

SHS-is, mis on 2500 eurot, on kehtinud alates 2018. aastast. Selleks, et sunnirahal oleks

mõjutusvahendina reaalset mõju ja kaalu, on mõistlik sunniraha ülemmäära tõsta kuni üldkehtiva

ülemmäärani. Arvestades majandusolukorra muutumist alates 2018. aastast ning sotsiaalteenuste

olemust ja eesmärke, sealhulgas seda, et teenuste sihtrühmaks on kõige haavatavamad

ühiskonnaliikmed, ei ole mõistlikku põhjust hoida nendele teenustele kehtestatud nõuete rikkumise

korral määratava sunniraha suurust mitmeid kordi allpool üldiselt kehtestatud ülemmäära. Muudatus

on vajalik ka selleks, et ühtlustada sunniraha ülemmäärad KOV-i ja eraõiguslike teenuseosutajate

osutatavate teenuste puhul. Samasisulise teenuse puhul samasuguse rikkumise eest määratav

sunniraha ei peaks erinema üksnes sõltuvalt teenuseosutaja omandivormist, nagu on olukord praegu.

KOV-i hallatava asutuse kui teenuseosutaja üle teeb SKA haldusjärelevalvet, mida reguleerib

Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lõige 4 ja selle kohaselt on sunniraha ülemmäär 9600 eurot.

Sunniraha suuruse igal konkreetsel juhul määrab SKA jätkuvalt kaalutlusotsusena, lähtudes

tuvastatud rikkumise ulatusest ja võimalikust tekitatud kahjust. Samuti määratakse sunniraha vaid

järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Samas annab muudatus suurema

kaalumisruumi SKA-le sunniraha suuruse määramisel, et see omaks mõjutusvahendina suuremat

kaalu. Vastasel juhul võib juhtuda, et sunniraha maksmine on oluliselt odavam kui järelevalve

käigus tuvastatud rikkumise kõrvaldamine ja ettekirjutus võidaksegi jätta täitmata.

47

Eelnõu §-s 6 on seaduse jõustumissätted.

Seaduse § 1 punkt 11 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Seaduse § 5 punktid 1, 2 ja 4 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

Seaduse § 5 punkt 7 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna lastekaitse ja -hoolekande korraldus on

iga liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud ja reguleeritud.

6. Seaduse mõjud

Seaduseelnõul on mõju lastekaitse- ja hoolekandevaldkonnas tegutsevatele spetsialistidele, laiemalt

lastega töötavatele ja kokkupuutuvatele spetsialistidele teistel elualadel (hariduses, huvihariduses,

noorsootöös, tervishoius, siseturvalisuse valdkonnas, politseis jt), samuti lastekaitsejuhtumite

käsitlemisega seotud asutustele, eelkõige KOV-idele ja SKA-le, kes peamiselt lastekaitset

korraldavad. Perepõhise asendushoolduse toetamiseks tehtavad muudatused mõjutavad perepõhise

asendushoolduse pakkujaid: hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperesid ning nendele peredele toe

pakkujaid.

Muudatuste eesmärk on paremini toetada erinevatel põhjustel abi vajavaid lapsi ja nende peresid,

soodustades abivajaduse märkamist ja sellele reageerimist ning tõhustades lapsi abistavate asutuste

ja spetsialistide koostööd ja andmevahetust lapse abistamise protsessis. Samuti on muudatuste

eesmärk arendada ühe lastekaitsevaldkonnas olulise teenuse pakkumist, määratledes ja reguleerides

perepõhise asendushoolduse tugiteenused hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.

Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades:

sotsiaalne mõju, sealhulgas mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, täpsemalt

sotsiaalhoolekandele ning abivajavate laste ja perede õigustele (mõju laste heaolu kaitsele ja

hooldusele); mõju riigivalitsemisele, sealhulgas mõju lastekaitset ja laste hoolekannet

korraldavatele KOV-idele, kuid ka valitsusasutustele (SKA) ja seotud avalike teenuste pakkujatele;

mõju majandusele, kuivõrd lastega töötavad isikud ning lastele ja peredele teenuste ja toe pakkujad

võivad tegutseda ka vabaühendustes ja erasektoris, mis samuti on muudatustest puudutatud.

IT-arendusi ja andmevahetust ettenägevatel muudatustel on lisaks eesmärgistatud positiivsele

mõjule lastele ja peredele ning lastega töötavatele spetsialistidele ka mõju infotehnoloogiale ja

infoühiskonnale (infotehnoloogilised arendused). Kuna eelnõus reguleeritakse isikuandmete,

sealhulgas füüsiliste isikute tundlike isikuandmete töötlemist, on eraldi koostatud ka

andmekaitsealane mõjuhinnang (vt p 6.5).

Alljärgnevalt on hinnatud nende eelnõu punktide mõju, mis toovad kaasa muudatusi ja omavad

keskmist või olulist mõju, mõnel juhul on hinnatud mõju välja toodud, kui mõju on väike (nt mõju

infotehnoloogilistele arendustele). Mõjude olulisuse tuvastamiseks on mõjuvaldkondi hinnatud nelja

48

kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

6.1. Sotsiaalne mõju: inimeste (laste ja perede) heaolule, õigustele ja sotsiaalsele kaitsele

Mitme eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on soodustada abivajavate laste paremat märkamist ja

abi jõudmist nendeni. Teatud lastega töötavate isikute (n-ö võtmespetsialistid57) kõrgendatud

hoolsuskohustuse rõhutamine abivajavast lapsest teatamisel ning sellega koos lapse abivajadust

kirjeldavate andmete edastamise õigusliku aluse sätestamine LasteKS-is loovad paremad

võimalused lapse abivajaduse märkamiseks, tõhusaks hindamiseks ja lapsele vajaliku abi.

2022. aastal tehtud lastekaitse juhtumikorralduse analüüsis toodi probleemina välja, et

lastekaitsetöötajateni jõuavad juhtumid sageli liiga hilja, mil lapse ja pere probleemid on juba

sügavad ja keerukad; samuti toodi välja, et lapse ja tema olukorra kohta vajaliku info kogumine ja

pärimine erinevatest asutustest ja spetsialistidelt on keeruline.58 Eelnõus sätestatud abivajaduse

märkamist ja sellest teavitamist soodustavad muudatused loovad paremad eeldused, et abivajavad

lapsed jõuaksid varem lastekaitse vaatevälja ning saaksid kohast abi ja tuge juba enne probleemide

süvenemist.

Nimetatud muudatustel on sotsiaalne mõju eelkõige abivajavate laste ja perede sihtrühmale.

Muudatustest potentsiaalselt mõjutatud sihtrühma võib hinnata suureks – need on kõik abivajavad

lapsed. Kuivõrd eelnevalt nimetatud n-ö võtmespetsialistide ring hõlmab valdkondi, millega

põhimõtteliselt kõik lapsed kokku puutuvad ja üldjuhul ka regulaarselt (tervishoid, haridus,

huviharidus, sotsiaalteenused jne), saab muudatuste mõju avaldumise sagedust hinnata suureks.

Pigem on vähe neid lapsi, kes nimetatud valdkondades töötavate spetsialistidega regulaarselt kokku

ei puutu. Kuigi ei saa eeldada, et spetsialistidega kokkupuude tagab igal juhul abivajaduse

märkamise ja kohase tegutsemise, on see tõenäosus edaspidi suurem. Muudatuse mõju ulatust on

keeruline hinnata. Kuivõrd kehtiv õigus juba kohustab igaüht (sh lapsega töötavaid spetsialiste)

teavitama abivajavast lapsest, ei ole võimalik täpselt öelda, kui paljud lastega töötavatest

spetsialistidest seda kohustust ei täida ja kui suur osa sihtrühmast (lastest) jääb seetõttu praegu

õigeaegse abita. Andmed siiski viitavad, et selliseid juhtumeid on arvestatav hulk, sest paljud

spetsialistid ei ole enda sõnul teatamiskohustusest teadlikud (sh sellest, et teatamist ei takista erialane

konfidentsiaalsuskohustus) või ei oska hästi eristada juhtumeid, mis nõuavad lastekaitsetöötaja

sekkumist (vt eespool eelnõu § 10 punkt 11). Arvestades seaduse selgitavat mõju ja lähtudes eelnõu

koostamisel toimunud aruteludest spetsialistidega, võib oodata, et märkamise ja teavitamise

kohustuse täpsustamine mõjutab sihtrühma käitumist ja seeläbi soodustab märgatavalt laste

abivajaduse varasemat tuvastamist ja tõhusamat abistamist. Sellest tulenevalt võib mõju ulatust

sihtrühmale pidada vähemalt keskmiseks.

N-ö võtmespetsialistide ringi kindlaks määramine, kellel on kõrgendatud hoolsuskohustus

abivajavat last märgata ja temast teatada, võib tuua kaasa KOV-ides registreeritud abivajavate laste

arvu kasvu. Teisalt kasvabki seeläbi võimalus, et päriselt abivajav laps ja ta pere saavad õigel ajal

vajalikku abi. 2023. aasta andmed pole tänaseks veel koondatud, kuid kolme eelneva aasta andmete

põhjal on näha trendi, et lastekaitseni jõuab aasta-aastalt üha enam lastega seotud pöördumisi ja

avatakse ka rohkem lastekaitse ja -hoolekandega seotud juhtumeid. 2022. aastal registreerisid KOV-

57 LasteKS-is nimetatud n-ö võtmespetsialistid on alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu õpetajad ja

tugispetsialistid, lastehoius töötavad lapsehoidjad, laste hoolekandeasutuse töötajad, noorsootöötajad, lapsega töötavad

treenerid, huviringi juhendajad, tervishoiutöötajad, politseiametnikud ja ohvriabitöötajad. 58 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk-d 11, 13 ja 14.

49

id ligi 10 000 lastekaitsega seotud pöördumist (9919), 2020. aastal oli sarnaste pöördumiste arv 7000

ringis (6863). Nende laste arv, kellega seonduvalt algatati juhtum ehk hinnatud oli kompleksne või

pikemaajaline abivajadus59, kasvas samal perioodil 3052 lapselt 3893 lapseni ehk viimasel kolmel

aastal kasvas pöördumiste arv 1,4 korda ja juhtumite arv 1,3 korda. Kokku tegelesid KOV-id 2022.

aastal ligi 15 000 lapsega seotud juhtumiga (2022. aastal 5,7% Eesti laste arvust).60

Abivajavate laste sihtrühmale avaldavad teatavat mõju ka sätted, mis reguleerivad SKA ülesandeid

lasteabitelefoni pidamisel ja lasteabi korraldamisel. Lasteabitelefoni pidamisega kaasnevate SKA

ülesannete selgitamine ja selle kaudu füüsiliste isikute nõustamise ülesande selge määratlemine

seaduses annab kindluse, et praktikas lasteabitelefoni kantav oluline roll anda nõu ja vajaduse korral

abi lastele ja last ümbritsevatele täiskasvanutele jääb püsima SKA seadusest tuleneva kohustusena

(2023. a tehti lasteabile kokku 16 918 pöördumist, millest ca 40% tulid lastelt ja lapsevanematelt

ehk füüsilistelt isikutelt61). Lasteabitelefonile tehtud kõnede salvestamise õigus ja kohustus annab

aga kindlama aluse ja võimaluse kasutada salvestisi laste kaitseks ka kohtumenetlustes tõenditena.

Kokkuvõttes on muudatustel laste ja perede sihtrühmale pikemaajaline positiivne sotsiaalne mõju,

mis avaldub eelkõige abivajaduse parema märkamise ja seeläbi ka õigeaegse abini jõudmise kaudu.

See omakorda toetab riskirühmadesse kuuluvate laste õiguste kaitset ja tagab abivajavatele lastele

parema sotsiaalse kaitse. Muudatuste mõju avaldumise sagedus on suur, kuid mõju ulatus keskmine,

kuivõrd seadusemuudatus iseenesest vaid täpsustab juba kehtivat õiguslikku kohustust. Mõju ulatus

sõltub kokkuvõttes sellest, kuivõrd lastega töötavad isikud tervishoiust, haridusest, huviharidusest,

politseist, sotsiaalhoolekandest hakkavad seadusemuudatuse tõttu sellest rohkem teatama ning

kuivõrd KOV-idel on võimekust nende laste abivajadusele kohaselt reageerida. Nimetatud tegurite

kombinatsioonist sõltub, kuivõrd oluliseks kujuneb oodatav positiivne sotsiaalne mõju.

Muudatustega ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Kui spetsialistid hakkavad rohkem

teavitama ka abivajaduse kahtlusega lastest, võib lapse abivajadust hinnates selguda, et abivajadust

tegelikult ei esine. Seega võib ebasoovitava riskina välja tuua, et mõnel juhul võib lastekaitsetöötaja

pere või võrgustikku asjata tülitada. Selle riski maandamiseks ja spetsialistide abistamiseks

abivajava lapse märkamisel ja olukorra tõsiduse hindamisel on kavas luua spetsialistidele abistavad

töövahendid (vormid ja juhendid), mille abil hinnata lapse heaolu ja otsustada, kas olukord nõuab

lastekaitse teavitamist. Isegi kui mõnel juhul tehakse teavitus lapse kohta, kelle puhul lastekaitse

hiljem abivajadust ei tuvasta, saab selle riski võtmist siiski lugeda õigustatuks, kuivõrd päriselt abi

vajades sellest ilma jäämine tooks lapsele suuremat kahju. Arvestades kaalul olevaid hüvesid, on

lapse võimaliku abivajaduse puhul alati parem reageerida pigem üle kui kõhelda ja jätta

reageerimata. Ühtlasi saab abivajaduse kahtluse korral lapse ja pere abivajaduse asjakohase ja

kaasava hindamise kaudu anda perele teavet abi võimalikkusest, mis võib samale perele ja lapsele

osutuda vajalikuks tulevikus ning toetada neid edaspidi tekkivate vajaduste korral ise abi otsima.

Hooldusperede värbamise funktsioonide selgem reguleeritus annab paremaid võimalusi

hooldusperede leidmiseks, mis omakorda loob kaasnevalt ka asendushooldust vajavatele lastele

paremad võimalused sobiva hoolduspere leidmiseks ja perepõhiseks asendushoolduseks.

59 Lastekaitse/-hoolekande liigiga juhtum avatakse juhul, kui lapse turvalisus, areng ja heaolu on kergemal või raskemal

määral ohustatud ja KOV on hinnanud vajaduse rohkemaks kui ühekordseks sekkumiseks või on hinnanud pikemaajalise

abi pakkumise vajalikuks. Lapse abivajadus võib tuleneda sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, terviseseisundist,

vanema või pere toimetulekuraskustest, lapse hooletusse jätmisest, lapse väärkohtlemisest või selle kahtlusest või muust

lapse õigusi rikkuvast olukorrast. 60 Allikad: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), Statistikaamet (rahvastikuandmed). 61 https://lasteabi.ee/et/2023a-statistika

50

Teine eelnõu muudatustest otseselt puudutatud sihtrühm on vanemliku hooleta jäänud

asendushooldusel kasvavad lapsed ja neile asendushooldust pakkuvad pered: eestkoste-,

hooldus- ja lapsendajapered. Tegemist on kitsama riskirühmaga abivajavate laste seas.

Asendushooldusel viibis 2022. aasta lõpu seisuga 2320 last ja noort, neist perepõhisel hooldusel

viibis 67%, arvuliselt eestkosteperedes 1404 ja hooldusperedes 151 last (asutusepõhisel

asendushooldusel asendus- ja perekodudes oli 765 last ja noort). Lapsendajate peredes on kasvamas

u 500 last62. Igal aastal lisandub perepõhisele hooldusele uusi lapsi, 2022. aastal lapsendati 20 last,

hooldusperre läks 69 last63 ja eestkosteperre 355 last (0–15-aastast last eestkoste toetuse

alguskuupäeva järgi)64.

Eelnõu muudatuste kohaselt tagataks edaspidi lapse perekonda (hooldus-, eestkoste- või

lapsendajaperre) paigutamisel perepõhise asendushoolduse tugiteenused hooldust pakkuvale perele

(täisealistele pereliikmetele). Tugiteenuste eesmärk on toetada lapse perekonda tulekut ja

kohanemist ning perede psühhosotsiaalset heaolu ja toimetulekut. Teenused on peredele

vabatahtlikud, välja arvatud kohanemistoe teenus hooldusperedele, mida osutatakse kõigi uute laste

hooldusperekonda tulekul. SKA on ESF-i toetuste kaudu selliseid tugiteenuseid (psühholoogiline

nõustamine, mentorlus ja tugigrupid) pakkunud osaliselt juba alates 2016. aastast ja laiemalt alates

2021. aastast. 2023. aastal pakuti peretoe teenust 85 perele (38 hooldus-, 35 eestkoste- ja 13

lapsendajaperet)65, tugigruppides osales 234 isikut, mentorlust pakuti 36-le ja psühholoogilist

nõustamist 26-le perepõhise hoolduse pakkujale, individuaalset supervisiooni sai 4 isikut (tabel 1).

Tabel 1. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste saajad aastatel 2021–2023 (unikaalsed isikud teenuste järgi)

2021 2022 2023

Peretoe teenus 126 149 85

Tugigruppides osalemine 336 239 234

Mentorlus 72 71 36

Psühholoogiline nõustamine 79 40 26

Individuaalne supervisioon 3 32 4

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Muudatuse kohaselt tagab SKA edaspidi teenuse kättesaadavuse riigi rahastusel kõigile peredele,

kuhu tuleb uus asendushooldust vajav laps. Muudatusel on positiivne toetav mõju nii hoolduse

pakkujatele kui ka perre tulevatele ja peres juba kasvavatele lastele. Mõjutatud sihtrühm on küll

arvuliselt väike, kuid muudatus puudutab üht kõige haavatavamat sihtrühma. Asendushooldusele

saabuvad lapsed on sageli traumakogemusega ja vajavad erilist hoolt, mille pakkumisel saavad

tugiteenused kogu peret toetada. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on eelduslikult keskmine,

kuivõrd teenuste saamine sõltub konkreetse lapse ja pere vajadusest teenuste järele. Tugiteenuste

rahastuse maht kehtestatakse ministri määrusega, mistõttu võib kaasneda ka risk, et teenusevajadus

ei saa täielikult kaetud. Sellest hoolimata on tegemist sihtrühma jaoks olulise ja positiivse mõjuga

muudatusega, sest siiani ei ole selliseid teenuseid sihtrühmale seadusega ette nähtud ja neid on

pakutud ainult projektipõhiselt.

62 Sotsiaalministeerium: lapsendatud laste arvestusmetoodika (arvestab laste arvu igal aastal uude perre lapsendatud

laste arvu jt rahvastikusündmuste järgi) kohaselt kasvas 2022. aasta lõpu seisuga peredes 552 lapsendatud last (0–18-

aastaseid). 63 Hooldusperre lisandunud laste arv võib hõlmata ka lapsi, kes tegelikult ei liikunud uude perre, vaid vanem täitis

hooldusperevanema nõuded 2022. aastal. 64 Allikas Sotsiaalkindlustusamet / Sotsiaalministeerium. 65 Perevorm on mõnel juhul aasta jooksul muutunud, mistõttu on vormide summa suurem kui unikaalsete teenusesaajate

arv.

51

Eelnõuga luuakse ka võimalus varajaseks märkamiseks ja info liikumiseks kui lapse andmed

terviseseisundist tingitud püsiva toevajaduse kohta on kantud TIS-i. Sellisel juhul liigub info

abivajaduse kohta otse KOV-i töölauale STAR-is, et peredele proaktiivset tuge pakkuda. Lisaks võib

sellise info saamisel nende laste puhul proaktiivselt algatada puude raskusastme tuvastamise

menetluse, kui KOV lapsevanemalt vastava nõusoleku saab ja SKA-le vastava automaatse taotluse

esitab. See lihtsustab oluliselt pere jaoks lapsele puude määramise menetlust ja vähendab ka SKA

koormust puudetaotluste menetlemisel tänu andmete automaatsele liikumisele TIS-i, STAR-i ja

SKAIS-i vahel.

Terviseseisundist tingitud püsiva toevajadusega seisundite hulka loetakse vaimset alaarengut,

mõlema silma pimedust, harvikhaigust, vähidiagnoosi ja tserebraalparalüüsi – sellise diagnoosi saab

aastas u 100 last (2021. a hinnang TIS-i andmete põhjal). Avaliku teabe seadus ja riikliku statistika

seadus näevad andmete kogumisel ette nende ühekordse küsimise põhimõtte, et vähendada andmete

esitajate halduskoormust ja tagada riigi tõhusam toimimine. Kui andmeid on kodaniku või ettevõtte

käest juba küsitud, ei tohiks neid enam uuesti küsida, vaid tuleks kasutada riigi infosüsteemi juba

hõivatud andmeid. Näiteks ei peaks vanem lapse isikuandmeid igas järgmises etapis uuesti esitama,

vaid süsteemis liiguvad juba olemasolevad andmed. Seeläbi väheneb oluliselt lapsevanema

halduskoormus, mis 2020. aastal tehtud lapsevanemate küsitluse alusel on märkimisväärne. Laps

võib ühes aastas teenuste ja toeni saamiseks läbida kuni 11 erinevat hindamist (tervise-, sotsiaal- ja

haridusvaldkonnas), igale hindamisele eelneb taotlus ja olukorra selgitamine. Andmete liikumise

automatiseerimine võimaldab esimeses etapis (kus ei ole hõlmatud haridusvaldkond) vähendada

vajalikke hindamisi poole võrra. Kokkuvõttes on muudatusel positiivne keskmine sotsiaalne mõju,

mis avaldub väiksele sihtrühmale (terviseseisundist tingitud püsiva toevajadusega lapsed ja pered),

mõju avaldumise sagedus on ühekordne (eelkõige abivajaduse alguses), kuid selle ulatust saab

lugeda keskmiseks, kuivõrd esmaste uste avamine abivajajate jaoks omab olulist rolli ja võib olla

võtmetähtsusega raske diagnoosiga toimetuleku halvenemisel ja edasise toe saamise seisukohast.

KOV-ile parema märkamise ja abipakkumise võimaluse andmisega perele lisakoormust tekitamata

(info võimaliku abi ja toe vajaduse kohta liigub KOV-i automaatselt) saab neile peredele pakkuda

abi proaktiivselt ja võimalikult vara. Ebasoovitava kaasneva riskina saab välja tuua

eraelupuutumatuse riive, mille kohta on selle vajalikkus ja põhjendatus laste ja nende vanemate

tervise kaitse aspektist lähtuvalt esitatud seletuskirja 2. punkti osas “Eelnõu põhiseaduslikkuse

analüüs“.

6.2. Mõju riigivalitsemisele: SKA-le, KOV-idele ja muudele riigi ja KOV-i teenuseid

pakkuvatele asutustele

Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad riigiasutustest SKA-d, mille lastekaitsealaseid

ülesandeid LasteKS-is täiendatakse ning lisaks antakse SHS-i muudatustega SKA-le perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste korraldamisega seotud ülesanded.

LasteKS-i muudatus, millega SKA-le antakse lastekaitsetöötajate täienduskoolituste korraldamise

ülesanne, ei too kaasa praktilisi muutusi, sest juba alates 2023. aastast täidab SKA seda ülesannet

Sotsiaalministeeriumi volitusel (vt sotsiaalkaitseministri määruse „Lastekaitsetöötajate

täienduskoolituse tingimused ja kord“ § 3 lg 1). Eelnõuga määratakse see ülesanne otse SKA

ülesandeks (LasteKS § 15 lg 3 p 41) ning seda täidetakse jätkuvalt vastavalt valdkonna eest vastutava

ministri kehtestatud täienduskoolituse tingimustele ja korrale. Seega ei ole eelnõul selles osas sisulist

mõju Sotsiaalministeeriumile ega SKA-le. Lastekaitsetöötajaid oli KOV-ides 2022. aasta lõpu

seisuga 296 ning 2023. aasta jooksul läbis SKA korraldatud 24-l lastekaitsesuunalise

täienduskoolituse kumulatiivselt 444 lapse heaolu valdkonna spetsialisti, kelle hulgas oli 148

52

unikaalset lastekaitsetöötajat, mis tähendab, et umbes pooled lastekaitsetöötajad on osalenud

koolitustel aasta jooksul.

Eelnõus täiendatakse ka SKA hooldusperede leidmisega seotud ülesandeid, mis seni ei olnud

hooldusperede sobivuse hindamise ja hooldusperede ettevalmistamisega seotud ülesannete kõrval

sõnaselgelt nimetatud. Tegelikult on SKA viimastel aastatel juba teinud uute hooldusperede

leidmiseks vajalikke tegevusi (teavitus- ja meediakampaaniad, materjalide väljatöötamine,

seminarid ja üritused jm). Kuigi asendushooldusteenuse korraldamine ja selleks sobivate

teenuseosutajate leidmine on SHS-i alusel KOV-ide ülesanne, on hooldusperede leidmine KOV-ide

ja SKA koostöös mõistlik lahendus, kuna SKA-l on juba praegu hooldusperede ettevalmistamise ja

hindamise roll ja KOV-idel on kohustus tagada asendushooldusteenuse osutamine oma piirkonna

lastele. Üleriigilisi teavitustegevusi on ellu viidud ESF-i vahenditest, sealhulgas on neist kaetud

tööjõukulusid. Kuna üleriigiline tegevus nõuab jätkuvalt nii tööjõuressurssi, kui ka tegevuskulusid

kampaaniate ja muude üleriigiliste tegevuste elluviimiseks, kaetakse edaspidi tööjõu- ja

tegevuskulud riigieelarve vahenditest, mis on alates 2024. aastast SKA-le eraldatud (välja toodud

ptk-s 7).

Eelnõus reguleeritakse ka SKA ülesandeid lasteabitelefoni 116 111 pidamisel ja sellega seotud

teenuste korraldamisel. Lasteabi poole saab pöörduda lisaks telefonile ka e-kirja ja veebivestluse

kaudu. Lasteabi on tänaseks kujunenud üheks SKA keskseks teenuseks abivajavate ja hädaohus

olevate laste abistamisel ning on asjakohane see ka seaduses välja tuua. Selleks lisatakse praegusele

üldsõnalisele telefoni pidamise ülesandele ka sellega seotud sisulised tegevused, milleks on teabe

vastuvõtmine, lapse abivajaduse väljaselgitamine ja hädaohus oleva lapse ajutise perekonnast

eraldamise otsustamine. Viimati nimetatud ülesannet täidab SKA eelkõige töövälisel ajal, kui KOV

lape ajutise perekonnast eraldamise otsuseid teha ei saa. Lisaks täpsustatakse LasteKS § 15 lõike 3

punktis 3 nimetatud SKA ülesannet nõustada ööpäev läbi abivajava või hädaohus oleva lapse

abistamise teemadel ametiasutusi ja juriidilisi isikuid, lisades sihtrühma loetellu ka füüsilised isikud,

kes on lasteabiteenuse oluline sihtrühm. 2023. aastal tehti lasteabile kokku 16 918 pöördumist,

millest ca 40% tegid lapsed ja lapsevanemad ehk füüsilised isikud.66 Kokkuvõttes puudutavad

muudatused SKA funktsioone, mida täidetakse lasteabi kaudu juba praegu, seega viiakse

muudatustega seadus praktikaga kooskõlla ja antakse SKA-le selgem õiguslik alus nendeks

tegevusteks. Lisaks välistatakse eelnõuga võimalus anda lasteabitelefoni pidamist ja sellega seotud

tegevusi halduslepinguga üle eraõiguslikule isikule, millist võimalus SKA praegu ei kasuta ja

lasteabi täidetavate ülesannete olemust arvestades ka ei saaks kasutada (abivajavatele lastele saab

seaduses sätestatud abi pakkuda lastekaitsetöötaja, kes LasteKS § 18 lõike 1 kohaselt on ametnik).

Lasteabiga seoses sätestatakse veel lasteabitelefonile tehtud kõnede salvestamine ja salvestiste

säilitamine, mis ei ole samuti SKA jaoks uus nõue, kuna kõnesid salvestatakse juba praegu.

Salvestisi säilitatakse digitaalselt kuus kuud ja salvestiste väljastamine toimib seaduse alusel

eelkõige uurimisasutustele ja kohtule kohtumenetluses tõendina kasutamiseks.

SKA-d puudutab veel muudatus, millega täpsustatakse kehtiva LasteKS § 20 lõikes 4 sätestatud

võimalust isikutel vaidlustada nende suhtes kehtivat alalist lapsega töötamise keeldu. Eelnõuga

kehtestatakse täpsem menetluskord sellise taotluse lahendamisel. SKA on ühe sellise menetluse läbi

viinud ja selle raames kerkisid esile praktilised küsimused just seoses menetluse tähtaja,

kaalutlusotsuse aluseks olevate asjaolude ja otsuse praktiliste tagajärgedega (sh kas selle alusel

tehakse muudatusi karistusregistri andmetes). Nende küsimuste täpsustamine seaduses ei oma SKA

tegevusele suurt mõju, arvestades et taolisi menetlusi tuleb läbi viia väga harva.

66 https://lasteabi.ee/et/2023a-statistika

53

Lisaks muudetakse eelnõuga SKA haldusjärelevalvet puudutavaid sätteid. LasteKS § 38 lõike 6

muudatus ei ole niivõrd sisuline kui sõnastuslik, et välistada ebaselgus ja võimalikud vaidlused SKA

haldusjärelevalve ulatuse üle. Järelevalve eesmärk on kontrollida kõigi LasteKSi nõuete järgimist

KOV-ide lastekaitsealaste ülesannete täitmisel, mistõttu on parem seda ka selliselt öelda, mitte

viidata üksikutele seaduseparagrahvidele. Uue sätte lisamine haldusjärelevalve meetmete kohta nii

LasteKS-i kui SHS-i ei too samuti SKA-le täiendavaid ülesandeid ega kohustusi, vaid kirjeldab juba

praegu kasutusel olevaid vältimatuid meetmeid KOV-i hallatavate laste- või hoolekandeasutuste

kontrollimisel, sealhulgas asutuse külastamine ja seal viibivate isikute küsitlemine.

Terviseseisundist tingitud püsiva toevajaduse puhul TIS-i andmete liikumisel KOV-i ja SKA

töölauale eelnõus ette nähtud muudatustel on mõju puude raskusastme tuvastamisele ehk puude

taotlusi menetlevale SKA-le. 2023. aastal menetles SKA umbes 2000 lapse esmast puudetaotlust,

millest kolmandiku puhul tehti negatiivne puude otsus ja 1412 lapse puhul tehti positiivne otsus.

Eelnõu muudatuste kaudu toimuks terviseseisundist tingitud püsiva toevajadusega laste puhul puude

taotlemine KOV-ilt vanema nõusolekul SKA-le automaatselt edastatavate andmete kaudu. SKA-le

toob see kaasa hinnanguliselt umbes 100 lapse andmete liikumise automaatselt nende töölauale. See

tähendab andmeid, mis on seotud lapse puude taotlusega, kaasa arvatud andmed koos diagnoosiga

seotud andmetega, mis on puude otsuse tegemisel määravaks. Ühtlasi võib eeldada, et koos nende

andmete automaatse liikumisega ja varem loodud võimalusega puude otsuse tegemiseks kuni lapse

16-aastaseks saamiseni omab muudatus mõju SKA puude taotluste menetlemiseks kuluvale

ressursile, vähendades selleks kuluvat koormust.

Samas tuleb arvestada ka sellega, et puude taotluste arv võib mõningal määral kasvada, kuivõrd

kõigi terviseseisundist tingitud püsiva toevajaduse diagnoosi saanud laste vanemad ei ole

eeldatavasti SKA-le lapse puude taotlust esitanud ja nüüd, kui KOV teeb vanematele selle

ettepaneku, võib taotlusi ka enam tulla. Siiski, arvestades et aastas on umbes 100 last, kellele taoline

diagnoos pannakse, ei saa see kasv olla oluline ehk koormuse kasvu risk on minimaalne.

SHS-is tehtavate muudatuste kohaselt hakkab SKA korraldama perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste pakkumist ja sõlmima vastavaid lepinguid teenuseosutajatega. SKA on ESF-i toetuste

abil selliseid tugiteenuseid pakkunud ja rahastanud juba alates 2016. aastast (vt eespool tabel 1).

Muudatuse kohaselt peab SKA tagama kohustusliku kohanemistoe teenuse kättesaadavuse kõikidele

hooldusperedele, kuhu paigutatakse uus laps, ja vabatahtlikud vajaduspõhised tugiteenused

kõikidele hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele. Lisaks sellele peab SKA hindama tugiteenuste

osutajate vastavust kehtestatud nõuetele ja nende võimekust, sõlmima teenusosutajatega lepingu

ning korraldama aruandlust, teenuse rahastamist ja järelevalvet teenuste kvaliteedi üle. SKA jaoks

on tegemist seniste tegevuste jätkumisega, mida edaspidi viiakse ellu ESF-i toetuse asemel

riigieelarvest rahastatuna ja seadusest tuleneva ülesandena. Tugiteenuste korraldamisega seonduv

kompetents ja inimressurss – 5 töökohta kõigi lisanduvate ülesannete täitmiseks, sealhulgas 2

töökohta teavitustegevuste jaoks – on SKA-s olemas, samuti on planeeritud riigieelarve vahendid

tegevuse elluviimiseks. Muudatusega kaasneb risk, et SKA koormus võib kasvama hakata, kui

teenust soovivate perede arv ajas suureneb ning tugiteenuste pakkumine saab sihtrühmale enam

omaseks ja kättesaadavaks. Riski saab maandada iga-aastase ressursside vajaduse ülevaatamisega ja

ühtlasi maandavad seda riski ka planeeritavad STAR-i arendused, mis vähendavad edaspidi

tegevuse aruandluseks ja teenuste rahastamise korraldamiseks kuluvat tööaega praegusega

võrreldes. Samas on mõju positiivne, sest seadusemuudatus lisab õigusselgust ja annab parema aluse

tegevuste jätkusuutlikkuse, sh ressursside tagamiseks. SKA-le kaasneb lühiajaline ühe-aastane

koormuse kasv tulenevalt eelnõu kooskõlastusringil tehtud ettepanekust maandada

infotehnoloogilisi riske, lükates STAR-i puudutavate sätete jõustumist seoses arendustele kuluva

ajaga aasta võrra edasi. Samas tugiteenuste korraldamine ja riiklik rahastamine algab ikkagi 2026.

54

aastast. See on vajalik, et tagada tugiteenuste jätkusuutlik pakkumine pärast teenuseosutajatega

hanke tulemusena sõlmitud lepingute lõppemist 2025. aasta lõpus. See tähendab, et SKA peab välja

töötama ajutise korralduse tugiteenuste rahastamiseks ja arvestuse pidamiseks 2026. aastal. Sellega

realiseerub ebasoovitud risk, mis seisneb SKA-le 2026. aastal suurema koormuse tekkimises, kuid

SKA on sellega arvestanud ja saab ajutise korralduse luua viisil, mis on kergesti integreeritav edasise

korraldusega pärast STAR-i arenduste valmimist.

Koondhinnanguna on eelnõu muudatuste mõju SKA-le keskmine, mõju avaldumise sagedus on küll

suur, kuivõrd mitu muudatust puudutavad SKA igapäevategevusi, kuid muudatused ei too SKA

tegevuses kaasa pikemas perspektiivis kohanemist vajavaid muutusi, suurel määral on tegemist juba

olemasoleva olukorra õigusliku reguleerimisega, millega ei lisandu SKA-le täiesti uusi tegevusi ega

ülesandeid. Enamiku muudatustega kohanemine on ühekordne, mõnel juhul etapiviisiline, kuid

sellega on asutus arvestanud. Samas on muudatuste mõju eelduslikult pikaajaline ja positiivne,

lisades õigusselgust ja andes parema aluse tegevuste jätkusuutlikuks arenguks.

Muudatustel on mõju KOV-idele, eelkõige lastekaitsetööle ja abivajavate laste ja nende perede

toetamisele. LasteKS-is reguleeritav nn võtmespetsialistide kohustus teatada abivajavast lapsest ja

edastada seonduvad andmed võimaldab lastekaitsetöötajal lapse kohta kompaktsemalt infot saada ja

sellest lähtuvalt ka kiiremini lapse abivajadust hinnata. Lisaks toetab KOV lastekaitsetöö kiirust ja

tõhusust LasteKS § 33 muudatus, mille kohaselt peab isik ja asutus, kellel on hädaohus oleva lapse

olukorra ja abivajaduse hindamiseks või § 33 lõikes 1 nimetatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet

ja andmeid, vastama viivitamata lastekaitsetöötaja asjakohasele nõudele teabe ja andmete

saamiseks. Niisamuti toetab lastekaitsetööd juhtumipõhise võrgustikutöö ja sellega seotud

andmevahetuse reguleerimine eelnõus, mille kohaselt on KOV-il lapse abivajaduse hindamiseks ja

sobiva abi osutamiseks õigus kaasata selle lapsega töötavaid isikuid ja teisi asjaomaseid spetsialiste

ja asutusi ning sel juhul on ka kaasatud osapooltel õigus töödelda, sealhulgas jagada omavahel

juhtumiga seotud andmeid. Muudatused, mis on seotud terviseseisundist tingitud püsiva

toevajadusega laste ja nende perede andmete liikumisega X-tee kaudu KOV-i töölauale, vähendavad

kõigi seotud isikute, sealhulgas KOV-i töötajate koormust teabe ja dokumentide kogumisel.

Koosmõjus peaksid kõik need muudatused KOV-ide tööd toetama ja omavad seega olulist

positiivset mõju, vähendades takistusi, mida lastekaitsetöötajad on esile toonud lapsega seotud

andmete kättesaamise ja vahetamise puhul.67 Samal ajal võib eeldada, et abivajavast lapsest

teatamise kohustuse rõhutamine võtmespetsialistide puhul ja ka automaatne andmevahetus toovad

kaasa KOV-idele saadetavate teadete ja abivajavate lastega seotud menetluste arvu kasvu. See ongi

üks nende muudatuste eesmärk, et abivajavaid lapsi rohkem ja varem märgataks. Seega võib

eeldada, et esialgu kaasneb muudatustega KOV-idele lastekaitsetöö valdkonnas teatud koormuse

kasv, kuigi otseselt uusi ülesandeid KOV-idele ei lisandu. Teisalt peaks lastekaitsetöötajate

koormust leevendama andmete edastamist ja töötlemise õigust täpsustavad muudatused. Andmete

automaatne edastus vähendab KOV-i koormust, samuti tagavad nii andmete automaatne liikumine

kui ka andmete töötlemise regulatsioon spetsialistidelt sisukamate teadete saabumise. Seeläbi peaks

vähenema ka KOV-i töötaja vajadus teha täiendavaid päringuid, sealhulgas samale spetsialistile.

Muudatused annavad lastekaitsetöötajale ka selgema aluse lapse menetluses andmepäringute

tegemiseks ja vähendavad takistusi vajalike andmete koondamisel. Kuivõrd varajane sekkumine

aitab ennetada probleemide süvenemist, peaks varasem abivajadusele reageerimine pikemas

perspektiivis vähendama tõsisemate (nii rahaliselt kui ajaliselt kulukamate) juhtumite jõudmist

lastekaitsetöötajateni. Seega, kuigi muudatuste tulemusel võib KOV-i töölauale jõuda mõnevõrra

enam teateid ja abivajavate laste menetluste arv võib hakata kasvama, peaks KOV-idele sellest

tulenev koormus mõne aja jooksul stabiliseeruma. Lisaks võib eeldada, et abivajavate laste teadete

67 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022.

55

ja menetluste kasv ei toimu seaduse jõustumisel hüppeliselt, vaid sujuvalt. Terviseseisundist tingitud

püsiva toevajadusega laste arv ei ole suur (kuni 100 last aastas), mistõttu ei tohiks nende laste

diagnoosi andmete jõudmine KOV-i töölauale kasvatada KOV-i koormust ja samal ajal annab

võimaluse võimalikult vara perele tuge pakkuda ehk ühtlasi ennetab probleemide süvenemist ja

vähendab KOV-i jaoks suuremat juhtumilahendamise koormuse riski. Abivajavast lapsest

teavitamise puhul on eelnõu muudatuste rakendumise võtmetegur lapsega vahetult töötavate

spetsialistide teadlikkus ja oskus lapse abivajadust hinnata ning sellest lähtuvalt KOV-ile lapsest

teatada. Eeldatavasti suureneb praktikas märkamine aegamööda teavitustöö, koolituste ja

hindamisjuhiste toel.

SHS-is tehtavad muudatused asendushoolduse valdkonnas mõjutavad samuti mõningal määral

KOV-ide koormust. SHS-is reguleeritakse eraldi uues jaos perepõhise asendushoolduse

tugiteenused ja tehakse veel mõned seonduvad muudatused, mille raames KOV-id saavad selgemad

suunised hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede toetamiseks. Samas ei seata perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste rahastamist ja osutamist otseselt KOV-ide ülesandeks, vaid teenust

rahastab riik SKA eelarve kaudu ning sarnaselt varasemaga korraldab teenuste osutamist SKA.

KOV saab peredele tugiteenuste vahendamise, nende informeerimise ja vajaduspõhise hindamise

ülesande. Need ei ole praegusega võrreldes lisaülesanded, kuna KOV on hooldusperes kasvava lapse

juhtumikorraldaja, üldjuhul ka eestkostja rollis ning peab sellest tulenevalt juba praegu pakkuma

lapsele ja perele vajalikku tuge, sealhulgas toetama hoolduspere last ja vanemat nii teenuste kui

toetuste pakkumisega. Tugiteenuste pakkumine riigi poolt hõlbustab lapse perre tulles lapse ja pere

kohanemist ning toetab sellega ka KOV-i olemasolevate ülesannete täitmist. Perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste pakkumine toetab uute hooldusperede leidmist ja vanemliku

hoolitsuseta jäänud laste kasvamist hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedes, mis on oluliselt

lapsesõbralikum ja tulemuslikum. Alates 01.01.2024 on asendushoolduse korraldamise vahendid

eraldatud KOV-idele tulubaasi ja tasandusfondi kaudu, perepõhise asendushoolduse tugiteenuste

riigieelarvest rahastamine võimaldab KOV-idel asendushooldusele kuluvat eelarvet enam suunata

ennetustegevusse või keerulisemate asendushooldusteenusega seotud juhtumite lahendamisse.

Pikaajalisem mõju KOVidele võib seega olla eelduslikult ka asendushooldusele suunatavate laste

vähenemise kaudu, sest kui ennetusse ja peres kasvamise toetamiseks on võimalik enam ressursse

suunata, peaks see lapse perest eraldamise ja asendushoolduse vajaduse riske kahandama.

Kokkuvõttes saab öelda, et LasteKS-i ja SHS-i muudatustel on oluline mõju KOV-ide

lastekaitsetööle, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmised, muudatustest on mõjutatud kõik

KOV-id.

Eelnõu avaldab mõju ka muudele riigi ja KOV-i asutustele, peamiselt tulenevalt LasteKS-i

lisatavast täiendusest abivajavast lapsest teavitamise kohustuse kohta. Rõhutatakse teatud lastega

kokkupuutuvate nn võtmespetsialistide erilist hoolsuskohustust laste heaolu tagamisel. Nimetatud

spetsialistid on: alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja huvihariduse ning lastehoiu õpetajad ja tugispetsialistid,

lastehoius töötavad lapsehoidjad, laste hoolekandeasutuse töötajad, noorsootöötajad, treenerid,

huviringi juhendajad, tervishoiutöötajad, politseiametnikud ja ohvriabitöötajad, kes puutuvad töös

või kutsetegevuses vahetult lastega kokku kas iga päev või harvem. Puudutatud spetsialistide ring

on lai ja hõlmab väga erinevates asutustes ja organisatsioonides (sh riigiasutustes, riigi osalusega

SA-des, KOV-ides ja nende hallatavates asutustes, eraõiguslike juriidiliste isikute alluvuses)

töötavaid isikuid. Ainuüksi õpetajaid oli 2022/23. õppeaastal alushariduses 7966, üldhariduses

16 942, kutsehariduses 2121, lisaks tugispetsialiste alus-, üld- ja kutsehariduses kokku 1946 (sh

logopeedid, koolipsühholoogid, sotsiaal- ja eripedagoogid). Huvihariduses oli pedagooge samal

õppeaastal 6219 (Haridussilm). Laste ja noortega töötavad ka noorsootöötajad, huvitegevuse

juhendajad ja treenerid, keda on hiljutise noortevaldkonna uuringu järgi hinnanguliselt 12 300:

56

huvikoolide õpetajaid u 5300, treenereid u 340068, huvitegevuse juhendajaid u 1800 ja

noorsootöötajaid u 170069. Neid noorte ja lastega töötavaid isikuid ei saa muudatusest mõjutatud

sihtrühma suuruse arvestamiseks summeerida, kuivõrd osaliselt need töötajad kattuvad (hariduses

töötavad õpetajad või tugispetsialistid võivad olla samal ajal noortevaldkonna või huviringide

töötajad) ning kõik nad ei tegele lastega (nt on õpetajaid, treenereid või noorsootöötajaid, kes

tegelevad üksnes täisealistega). Siiski võib eeldada, et lastega töötavate isikute ring on lisaks

formaalharidusele huvihariduse kaudu lai, kuivõrd huvihariduses osalevate laste arv on

märkimisväärne. Statistikaameti andmetel osales 2022. aastal huvihariduses 143 073 last ja noort

(0–19-aastased kõige enam spordis 75 37270 ja muusika-kunsti valdkonnas 36 382) ja kui kokku ligi

pooled Eesti lapsed-noored osalevad huvihariduses, siis 5–14-aastatest koguni 71%.71 Lastega

töötavaid isikuid on ka laste hoolekandeasutustes, ohvriabis ja tervishoiuteenuse osutajate seas.

Asendus- ja perekodudes oli 2022. aasta lõpu seisuga 540 lastega tegelevat põhitöötajat,

turvakoduteenust osutas 96 isikut (sotsiaalhoolekande statistika. Sotsiaalministeerium).

Tervishoiutöötajaid oli 2022. aastal kokku 26 302, sealhulgas perearste 944, pereõdesid 1604,

lasteõdesid 288, pediaatreid 130, ämmaemandaid 517 (Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika

THT002). Politsei- ja Piirivalveametis töötab kokku üle 5000 inimese, kuigi kõik nad ei puutu oma

töös kokku lastega. Arvestades 2022. aastal käivitunud infosüsteemide MIS ja STAR vahelist

andmevahetust, on politsei praeguseks niigi üks olulisemaid abivajavatest lastest teavitajaid

spetsialistide seas, kuid selle kohustuse rõhutamine toetab teadlikkuse kasvu ja jätkuvat tähelepanu

pööramist inimeste sotsiaalsele abivajadusele.

Kokkuvõttes on suurendatud teatamiskohustus eelnõuga määratud isikutele, kes oma töös iga päev

või harvem, aga suure tõenäosusega puutuvad kokku lastega, sealhulgas abivajavate lastega.

Puudutatud spetsialistide ring on küll lai, kuid eeldatavasti ei too muudatus neile kaasa olulist

töökoormuse kasvu. Võib eeldada, et abivajava lapse teateid ei ole vaja teha väga tihti ja andmed,

mis tuleks lapse kohta edastada, on lapsega töötaval isikul oma tööst tulenevalt juba olemas ega

nõua eraldi kogumist. Kuna teatega edastatavad andmed on eelnõus täpsemalt määratud, annab see

teatajatele kindluse, et neil on õigus neid – sageli väga isiklikke andmeid – edastada. See vähendab

kaalumise ajakulu. Lisaks luuakse spetsialistidele abistavad töövahendid (vormid ja juhendid), mille

abil on hõlpsam hinnata lapse heaolu ja otsustada, kas olukord nõuab lastekaitse teavitamist.

Ebasoovitava riskina võib välja tuua, et mõne spetsialisti jaoks võib abivajavast lapsest teavitamine

osutuda koormavaks või on tema asutuses juba välja kujunenud teistsugused protsessid ja vastutus

abivajavate lastega tegelemisel. Selle riski maandamiseks on eelnõus ette nähtud, et

teatamiskohustuse võib täita ka asutuses selleks määratud kontaktisiku kaudu. Seega saab asutus

vajaduse korral selle ülesande täitmist hõlbustada, määrates selliste juhtumitega tegelemiseks

kontaktisiku.

Kokkuvõttes võib eeldada, et muudatustel on erinevates valdkondades riigiasutustes, riigi osalusega

organisatsioonides, KOV-ides ja nende hallatavates asutustes ning erasektoris lastega

68 Treenerikutsega isikuid on 2024. aasta jaanuari seisuga Eesti spordiregistri andmete kohaselt üle 4200 ning treenereid

või juhendajaid, kes tegutsevad noorte harrastajatega tegelevates spordiklubides ja -koolides, on ligi 5000, kuid kõik

nad ei tööta lastega (0–17-aastastega, kelle osas teatamise ja võrgustikutöösse kaasatuse kohustused muudatustega

seoses täpsustuvad). 69 Uuring „Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused“ (2023). MTÜ Balti Uuringute Instituut. K. Kivistik,

M. Käger jt. Uuringu aruandes lk 25 on esitatud ühendatud registrite andmed.

https://haridusportaal.edu.ee/uuringud/eesti-noortevaldkonna-t%C3%B6%C3%B6tajaskonna-

t%C3%B6%C3%B6tingimused-0 70 Eesti spordiregistri andmetel on noorte harrastajate arv enam kui 123 000 isikut. 71 Statistikaamet: HTH02 Huvikoolides õppijad ja rahvastiku andmed 2022. aasta kohta.

57

kokkupuutuvatele isikutele ja asutustele keskmine mõju. Muudatustest puudutatud sihtrühm on suur,

kuid muudatustel võib eeldada hajusat ja erineva sagedusega mõju.

6.3. Mõju majandusele: lastele ja peredele teenuseid ja tuge pakkuvatele vabaühendustele ja

erasektori asutustele, sealhulgas nende halduskoormusele

Majanduslike mõjude alla kuuluvad erasektorile ja vabaühendustele ilmnevad mõjud seoses lastega

töötavate isikute teavitamiskohustuse täpsustamisega eelnõus. Kuigi suures osas tegutsevad lastega

kokku puutuvad õpetajad ja tugispetsialistid, lapsehoidjad, laste hoolekandeasutuse töötajad,

noorsootöötajad, treenerid, tervishoiutöötajad ja ohvriabitöötajad KOV-i või riigiasutustes, on ka

erasektoris ja vabaühendustes nimetatud lastega töötavaid spetsialiste arvestatav hulk.

Sellegipoolest ei ole muudatusest tulenev mõju ja halduskoormuse kasv erasektorile ja

vabaühendustele eeldatavasti suur. Esiteks on lapsega töötavatel isikutel, nagu ka kõigil teistel

isikutel, juba praegu kohustus abivajavast lapsest teada anda. Lisaks ei ole eeldatavasti igal

spetsialistil vaja selliseid teateid teha väga tihti ning andmete esitamine ei tohiks kaasa tuua olulist

lisatööd, arvestades väljatöötatavate vormide ja juhendite toega. Pigem leevendab eelnõu teataja

koormust, andes kindluse, et tal on õigus lapsesse puutuvaid andmeid lastekaitsele edastada. Ka

majanduslike mõjude puhul on oluline välja tuua eelnõus ette nähtud võimalus spetsialisti

halduskoormust leevendada seeläbi, et teatamiskohustuse võib täita ka asutuses selleks määratud

kontaktisiku kaudu.

Majanduslikud mõjud kaasnevad ka perepõhise asendushoolduse tugiteenuste pakkumist

puudutavate muudatustega. Tugiteenuste pakkujaid oli 2023. aastal kolm, teenuseid pakkunud

spetsialiste 38.

Muudatustega sätestatakse hooldusperedele nõue valida endale sobiv perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutaja, seega saavad perepõhise asendushoolduse tugiteenuste pakkujad otsekontakti

hooldusperega. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu, nõuded teenustele ja teenust

vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele ning tugiteenuste maht ja maksumus

reguleeritakse ministri määrusega, mille kavand on käesoleva eelnõu juures ja mille vastuvõtmisel

hinnatakse nende mõju teenuseosutajatele täpsemalt. Üldjoontes on korraldus tulevikus

teenuseosutajate jaoks sarnane nagu seni ESF-i projekti kaudu tugiteenuste korralduse puhul. SKA

korraldab ja sõlmib tugiteenuste osutajatega vastavad lepingud, tugiteenuste osutaja osutab perele

teenuseid määratud mahtude piires ja kehtestatud tingimuste korras. Perepõhise asendushoolduse

tugiteenuste osutajal tekib 2027. aastaks kohustus kanda STAR-i perepõhise asendushoolduse

tugiteenust saanud isikute, teenuse osutamise ja rahastamise andmed, mis saab teenuseosutajate

uueks ülesandeks, kuid samas peaks STAR-i kantav andmestik hõlbustama SKA ja teenuseosutaja

vahelist arveldamist ning sellest kohustusest saab üks ülesande osa, mis nähakse ette SKA ja

teenuseosutaja omavahelises lepingus.

Kokkuvõtvalt saab majanduslikku mõju perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajatele lugeda

keskmiseks. Positiivselt poolelt kaasneb regulatsioonide kehtestamisega seaduse ja määruse tasandil

eelkõige kindlus tuleviku ees, mis on teenuseosutajatele oluline. Mõjutatud sihtrühm on väike (2023.

aastal 3 teenusepakkujat, 38 spetsialisti), kuigi tänu edaspidisele, stabiilsemale pakkumise

korraldusele võib sihtrühm tulevikus kasvada. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on keskmised,

teenuseosutajate kokkupuude korraldusega on reeglipärane, kaasnevate muudatustega

kohanemiseks on ette antud piisav aeg ja kavandatavad IT-lahendused peaks kohanemist ka toetama

(STAR-i lahendused 2027. aastaks).

58

6.4. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Eelnõu muudatuste kaudu on kavandatud terviseseisundist tingitud püsiva toevajadusega laste

andmete liikumine infosüsteemide vahel (STAR, TIS, rahvastikuregister) ja arendused, mille kaudu

perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamise ja rahastamise andmed kantakse edaspidi

STAR-i.

Perepõhise asendushoolduse tugiteenustega seonduvad IT-arendused on kavandatud uue STAR-i

arendamise protsessi ühe osana valmimisega 2027. aasta alguseks. Uute lahendustega tagatakse

efektiivne andmevahetus teenuseosutaja ja SKA vahel, mis võimaldab teenuseid planeerida, hinnata

ja rahastada. Lisaks operatiivsele teenuste korraldamiseks ja rahastamiseks vajalikule

andmevahetusele saab muudatuse kaudu kaetud ka valdkonna statistiliste andmete laekumine ja

sellega välditakse lisaaruandluse vajadust (teenusesaajate info ja teenuste mahud registreeruvad

registris ning sellest saab ka statistilise ülevaate).

Terviseseisundist tingitud püsiva toevajadusega laste diagnoosimisel TIS-ist vastavate andmete

liikumiseks KOV-i töölauale on ette nähtud arendused X-tee kaudu, mille valmimise aeg selgub

2024. aasta jooksul.

Eelnõul võib eeldada ka infotehnoloogilisi mõjusid muude väiksemate andmevahetuse

automatiseeritud protsesside loomise näol (nt võib olla vajadus kohendada STAR-i ja

rahvastikuregistri vahel loodud ühendusi, mis võimaldaks võimalikust abivajadusest teate saamisel

ka andmevahtust menetlust avamata), need kavandatakse detailsemalt arendusprotsessis koostöös

TEHIK-u ja SKA-ga ning on kavandatud allasutuste arendustegevustesse aastatel 2024–2025.

Infotehnoloogilised arendused eeldavad koostööd TEHIK-u, SKA, KOV-ide ja perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste pakkujatega ning samuti valdkonna poliitikakujundajatega

(Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond ning analüüsi ja statistika osakond).

Eelnõus sisalduv karistusregistri seaduse muudatus IT-arendusi ei nõua. Kuna lastega töötamise

piirangu ümberhindamise juhtumeid esineb harva, siis registri volitatud töötleja (Registrite ja

Infosüsteemide Keskus) sulustab andmed LasteKS-i alusel tehtavast päringust käsitsi.

Kuivõrd IT-lahendustel on otsene mõju sisuliste muudatuste rakendatavusele, võib ühe ebasoovitava

riskina ilmneda IT-arenduste hilinemine või lahenduse praktikale ja eelnõu eesmärkidele

mittevastavus. IT-arenduste puhul on riski maandamiseks ette nähtud tihe koostöö osapoolte vahel,

et lahendused oleksid eesmärkide kohased ja kasutajatele praktiliselt mugavad. Terviseseisundist

tingitud püsiva toevajadusega laste andmete liikumiseks TIS-ist STAR-i KOV-i töölauale

kavandatavate arenduste ajaraam ja maht on hindamisel ning selle sätte jõustumine praktikas sõltub

IT-arenduste valmimisest. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajate STAR-i kasutuse ja

andmete edastamise jaoks vajalike IT-arenduste puhul aitab riski maandada eelnõu kooskõlastamise

tulemusena jõustumisaja pikendamine (muudatused pidid algselt jõustuma 2026. aastal ja nüüd on

jõustumisaega pikendatud aastani 2027).

Kokkuvõtvalt on eelnõu muudatustel infotehnoloogilistele arendustele ja infoühiskonnale pigem

väike mõju. Muudatused nõuavad infosüsteemide liidestamisi ja olemasolevate riigi infosüsteemide

arendusi. Muudatuste mõju ulatust, avaldumise sagedust ja sihtrühma suurust saab lugeda siiski

väikseks, kuivõrd muudatuste ulatus ei ole mastaapne ega hõlma suuremaid infosüsteemide muutusi,

kuid eeldab siiski teatud kohanemist nii arenduste kui kasutajate seisukohast ning samuti on

muudatustel edaspidi reeglipärane mõju.

59

6.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega kolme muudatuse puhul:

1) LasteKS-is täpsustatakse lapsega töötavate isikute kohustust teatada KOV-ile või SKA-le

abivajavast lapsest ja edastada sellega koos vajalikud andmed lapse abivajaduse kohta;

2) LasteKS-is ja PsAS-is täpsustatakse KOV-i ja SKA seadusest tulenevate lastekaitsealaste

ülesannete täitmisel töödeldavate isikuandmete koosseise;

3) LasteKS-i muudatuste tulemusena hakatakse andmekogude kaudu töötlema lapse andmeid

terviseseisundist tingitud püsiva toevajaduse korral.

6.5.1. Lapsega töötava isiku kohustus teatada abivajavast lapsest

Eelnõu § 1 punktiga 11 lisatakse LasteKS-i uus säte, § 271, mille sisuks on täpsustada lapsega

töötava isiku kohustust teavitada abivajavast lapsest. Tegemist ei ole olemuslikult uue kohustusega,

sest kehtiv LasteKS § 27 lõige 1 juba kohustab kõiki isikuid, kellel on olemas teave abivajavast