DIREKTOR

KÄSKKIRI 31.10.2024. a nr 69

Tallinn

Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike

1 punkti 9 alusel ning kooskõlas direktori 02.10.2024 käskkirjaga nr 66 kinnitan lisad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rivo Reitmann

Alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd " (285000)

Lisad: 1. hanketeade „Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd" (285000) (vormistatud

digitaalselt),

2. hankedokumendid „Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd" (285000) koos lisadega

(vormistatud digitaalselt).

1 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

HANKEPASS

Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses.

I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE

Teave avaldamise kohta Teate number ELTs:

-

ELT URL:

Riigi ametlik teataja:

285000

Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).

Hankija andmed Ametlik nimi:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)

Riik:

Eesti

Hankija aadress:

Lubja tn 4

Hankija veebiaadress:

http://www.rik.ee/

E-posti aadress:

[email protected]

2 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik:

Avatud hankemenetlus

Pealkiri:

Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd

Lühikirjeldus:

Riigihanke tulemusel sõlmitakse raamleping kuni viie edukaks tunnistatud pakkujaga Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööde ostmiseks.

Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane):

285000

Hanke liik:

Teenused

Hanke CPV-d: 72200000-7 Tarkvara programmeerimis- ja nõustamisteenused

3 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE

A: Teave ettevõtja kohta

Nimi:

Registrikood:

Riik:

Aadress:

Üldine veebileht:

Kontaktisikud:

Kontaktide e-posti aadressid:

Kontaktide telefoninumbrid:

Ettevõtte suurus:

Töötajate arv:

Käive:

Valuuta:

Finantsalase võimekuse kirjeldus:

Tehnilise võimekuse kirjeldus:

Teostatud tööde kirjeldus:

Ettevõtja tegevusvaldkond:

4 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT

Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA

Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD

Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?

Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA

Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

5 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE

Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKE OSAD

Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada

Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA

Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

B: Teave ettevõtja esindajate kohta

Eesnimi:

Perekonnanimi:

Sünniaeg:

Sünnikoht:

Aadress:

Linn/vald:

Postiindeks:

Riik:

E-post:

Telefon:

Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):

6 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED

A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega

OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KORRUPTSIOON

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

7 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PETTUS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD

ÕIGUSRIKKUMISED

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele:

8 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

9 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega

MAKSUDE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“

10 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt

11 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega

KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

12 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

13 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PANKROT

Kas ettevõtja on pankrotis?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

MAKSEJÕUETUS

Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

14 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA

Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT

Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

15 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

VARA HALDAB LIKVIDEERIJA

Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ÄRITEGEVUS ON PEATATUD

Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

16 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES

Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA

SÕLMITUD KOKKULEPPED

Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

17 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT

Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE

ETTEVALMISTAMISEL

Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

18 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD

SANKTSIOONID

Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA

NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA

KONFIDENTSIAALSET TEAVET

Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“;

19 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE

VÕIMALDAMISE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

20 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Hankija kontrollib käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 sätestatud kõrvaldamise alust pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida. (RHS § 96 lg 2.1).

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT

Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul". RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides.

21 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED

B: Majanduslik ja finantsseisund

ÜLDINE AASTAKÄIVE

Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine:

Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“

Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase 2 (kahe) lõppenud majandusaasta netokäive peab igal aastal olema olnud vähemalt 100 000 EURi. Hankija kontrollib iseseisvalt Eesti äriregistris registreeritud pakkuja vastava müügitulu suurust äriregistri andmete alusel (andmeid ei esitata). Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päringu saamisest. Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/ või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik ka ühispakkujatele.

Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 100000

Valuuta: EUR

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

22 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 100000

Valuuta: EUR

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus

TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE

Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: "nimekiri hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta." Avaliku sektori hankijad võivad võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi.

Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“

Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase 3 (kolme) riigihanke algamisele eelneva aasta jooksul nõuetekohaselt täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 2 (kaks) riigihanke objektiga samaväärset lepingut ning esitatavate lepingute maksumus peab olema vähemalt 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot (km-ta) iga lepingu kohta. Samaväärne leping on Drupal veebilehe arendus ja hooldusteenuse leping. Lepingud peavad olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud, sh ka seda kus tööd antakse üle etapiviisiliselt (tellija on nõutud ulatuses töid saanud ja vastu võtnud)). Pakkuja peab hankepassi korrektselt sisestama referentslepingute maksumused, lepingute kuupäevad ja info teise lepingupoole kohta (sh tellija kontaktisiku telefoninumber, e-posti aadress). Juhul, kui tegemist on riigihankega, siis märkida hankepassis ka viitenumber. Kui hankija soovib kontrollida hankepassis esitatud andmeid seoses täidetud lepingutega võib hankija küsida teise lepingu poole käest kinnitusi ja/tõendeid. Kui taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab taotleja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab taotleja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja taotleja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1).RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest taotleja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata.

23 / 23

Koostatud 15.10.2024 14:29:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 2

Kirjeldus: Pakkuja viimase 3 (kolme) riigihanke algamisele eelneva aasta jooksul nõuetekohaselt täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 2 (kaks) riigihanke objektiga samaväärset lepingut ning esitatavate lepingute maksumus peab olema vähemalt 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot (km- ta) iga lepingu kohta. Samaväärne leping on Drupal veebilehe arendus ja hooldusteenuse leping. Lepingud peavad olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud, sh ka seda kus tööd antakse üle etapiviisiliselt (tellija on nõutud ulatuses töid saanud ja vastu võtnud)).

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

Koostatud 21.10.2024 12:23:44 1 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7868204/general-info

HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 285000 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Kriteeriumi kaalumise meetod - Osakaaludega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei

Jrk nr

Nimetus Kirjeldus Tüüp / hindamismeetod

Osakaal Kogus Ühik Pakkuja täidetav

1 Arendus- ja hooldustööde tunnihind Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. 0 või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid.

Maksumus - vähim on parim

100

Arendustööde tunnihind Arendustööde tunnihind (käibemaksuta, täpsusega kaks kohta peale koma). jah Hooldustööde tunnihind Hooldustööde tunnihinna maksumus (käibemaksuta, täpsusega kaks kohta

peale koma). jah

Kokku: 100

Koostatud 21.10.2024 12:23:44 2 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7868204/general-info

Hindamismetoodika kirjeldus 1.   Arendus- ja hooldustööde tunnihind

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Pakkumused reastatakse väärtuspunktide alusel. 1. Edukaks tunnistatakse kuni 5 pakkumust, mis saavad hindamiskriteeriumite alusel kõige rohkem väärtuspunkte ja on seega majanduslikult soodsaimad pakkumused. Raamleping sõlmitakse edukaks tunnistatud ja kvalifitseeritud pakkujatega, kellel ei esine kõrvaldamise aluseid. 2. Juhul, kui mitu pakkumust koguvad võrdse arvu väärtuspunkte, siis korraldab hankija edukate pakkumuste väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.

1 / 2

Koostatud 04.10.2024 13:08:11 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 285000 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd

PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Andmed lepinguks, mida kasutatakse juhul kui pakkumus tunnistatakse edukaks. Pakkuja esitab andmetena: 1. lepingu allkirjastaja nimi 2. alus lepingu allkirjastamiseks (juhatuse liige, volikiri vms) 3. pakkuja kontaktisik(ud) lepingu täitmisel (nimi, ametinimetus, telefoni number, e- posti aadress). (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et: • võtab üle kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused ja esitab pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi; • tal on olemas hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused; • tal on olnud piisavalt aega lepingus sisalduvate tüüptingimustega tutvumiseks, selgitustaotluste esitamiseks ning tüüptingimustega mittenõustumisel vaidlustuse esitamiseks; • kõik tüüptingimused lepingus on pakkujale arusaadavad ja mõistetavad. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 (1)).

Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Kui vastate jah, siis tuleb lisada pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikiri. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

SAMAVÄÄRSUS Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud.

Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb

2 / 2

Koostatud 04.10.2024 13:08:11 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7868204/general-info

riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d 5-7). Hankija aktsepteerib objektiivsetel põhjustel muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul (RHS § 114 lg 7).

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Curriculum Vitae vorm

Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Hanke nimetus ja viitenumber: „Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd“ (285000)

 Spetsialisti roll1:

 Ees- ja perenimi:

 Isikukood või sünniaeg:

 Kodakondsus:  Ettevõtte nimi (kus töötaja praegu töötab):

 Spetsialisti rollile vastav erialane tööstaaž (kuudes):

 Kontaktandmed (tel, e-post)2:

Keeleoskus

Keele nimetus Kõneoskus Kirjaoskus

Eesti keel

Inglise keel

……..

Töökogemused3 (loetleda vastavalt spetsialistile esitatud nõuetele: ajaperiood esitada

kalendrikuu täpsusega)

1. Ettevõtte nimi:

Ajaperiood (alates-kuni):__.____(kuu/aasta) – __.____(kuu/aasta)

Ametikoha nimi:

Töö sisu lühikirjeldus:

2.4 Ettevõtte nimi:

…

Kogemus nõutud rollis – Teostatud tööd, projektid, omandatud kompetentsid ja

kogemused5 (loetleda vastavalt spetsialistile esitatud nõuetele):

1. Projekti nimetus:

Projekti tellija (asutus/organisatsioon):

Tellija esindaja kontakt:ees- ja perenimi; tel nr ning e-maili aadress

Projekti periood (alates-kuni):__.____(kuu/aasta) – __.____(kuu/aasta)

Roll projektis (arendaja vms):

Teostatud töö sisu lühikirjeldus (esitatud

kirjeldusest peab välja tulema nõuetes

esitatud nõude/nõuete olemasolu

projektis):

2.6 Projekti nimetus: ...

…

Käesolevaga kinnitab pakkuja, et spetsialist:

1 Täpsustada, millist konkreetset rolli isik täitma hakkab. 2 Kasutatakse vaid lepingusse lisamisel, kui pakkujaga sõlmitakse leping. 3 Märkida alates hilisemast lepingust ainult need lepingud, millega on hõlmatud nõutav töökogemus 4 Juhul kui töökogemus ei ole ühe tööandja juures, tuleb iga tööandja osas märkida info samade

väljadega, nagu on esitatud viimase tööandja juures 5 Märkida ainult need projektid, mis vastavad nõuetes (tehnilise kirjelduse p 3.10) esitatud tingimustele 6 Iga projekt tuleb eraldi välja tuua samade väljadega, nagu on esimese projekti osas.

 on andnud nõusoleku lepingu täitmisel osalemiseks;

 on kriminaalkorras karistamata;

 käesolevas CV-s esitatud andmed on õiged ning vastavad tõele;

 hankija võib kõiki tema kohta esitatud andmeid igal ajal kontrollida;

 valdab kõiki asjakohaseid riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tehnoloogiaid ja

metoodikaid ning on nõus neid järgima.

CV-s esitatud spetsialist: allkirjastatud digitaalselt (juhul kui ei ole tegemist samas ettevõttes

töötava isikuga ja/või esitatud CV-st ei tulene pakkujaga töösuhet)

Kinnitame, et spetsialist vastab kõikidele esitatud nõuetele.

Tallinn 2024

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

„Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd“

hanke raamlepingu tehniline kirjeldus

Riigihanke viitenumber 285000

2

1. Hanke eesmärk ja üldinfo

1.1 Riigihanke eesmärgiks on raamlepingu sõlmimine 1 (ühe) kuni 5 (viie) edukaks tunnistatud pakkujaga, kes hakkavad teostama Drupal veebilehtede (edaspidi ka veebilehed või infosüsteem) arendus- ja hooldustöid vastavalt esitatud tellimustele või korraldatud minikonkurssidele ja sõlmitud hankelepingutele.

1.2 Kui raamleping sõlmitakse mitme pakkujaga, toimub hankelepingute sõlmimine minikonkursside käigus, kus sätestatakse täpsemad tingimused. Minikonkursside hindamiskriteeriumiteks on pakkumuse maksumus (60 punkti) ja projektiplaani hindamine (40 punkti) vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.11 ja lisale 4-3.

1.3 Raamleping jõustub allkirjastamise hetkest. Raamleping kehtib 48 kuud raamlepingu sõlmimisest või kuni raamlepingu eeldatava maksumuse täitumiseni.

1.4 Raamlepingu eeldatavaks maksumuseks on 500 000,00 eurot (km-ta).

1.5 Tehnilise kirjelduse lugemine:

1.5.1 Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse paragrahvi 88 lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

1.5.2 Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

2. Üldtingimused hankeobjektile ja tööde teostamisele

2.1. Raamlepingu raames korraldatakse minikonkursse või tehakse tellimusi ja sõlmitakse kirjalikke hankelepinguid erinevate veebilehtede arendamiseks, funktsionaalsuste realiseerimiseks ning hooldustööde teostamiseks.

2.2. Kui hankelepingus ei ole märgitud teisiti, tuleb arendus- ja/või hooldustööd teostada vastavalt käesolevatele üldtingimustele ja tehnilisele kirjeldusele.

2.3. Hankelepingu eest tasub hankija või muu riigiasutus. Kui hankelepingu eest tasub teine asutus kui hankija täpsustatakse asutus tellimuses või minikonkursi dokumentides.

2.4. Pakkuja võib hankelepingu täitmisel teha arendustööde osas muudatus- ja parendusettepanekuid nii funktsionaalsetes kui ka mittefunktsionaalsetes nõuetes. Kõik muudatused tuleb kirjalikult kooskõlastada hankijaga. Kui hankija nõustub pakkuja poolsete täiendus- ja/või muudatusettepanekutega, ei ole pakkuja kohustatud tööde teostamisel lähtuma tellimuse kirjeldusest määral, mis vastab uutele kokkulepetele. Pakkuja peab rõhutama juhul kui pakkuja poolne muudatusettepanek tähendab lisatöid hankijale. Vastava teavituse puudumisel eeldab hankija, et muudatuse realiseerimiseks ei teostata lisatöid.

2.5. Arendustöödena tellitakse veebilehtede funktsionaalsuse parandamist ja täiendamist ning teenuse arendamisega seonduvaid töid. Arendustööd sisaldavad endas tehnilist konsultatsiooni, süsteemi- ja detailanalüüsi läbiviimist, programmeerimistöid, testimist, dokumentatsiooni koostamist ja vajadusel koolitusi.

2.6. Hooldustöödena käsitletakse töid, mis tagavad veebilehtede toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse jms). Hooldus sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja versioonide ning nendega seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus infosüsteemi kohandamist

3

Tellija vajadustele, eeldusel, et see ei nõua olulist ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist.

2.6.1. Hooldustöödeks võivad olla järgmised tööd:

2.6.1.1. tarkvara, rakenduse ja liideste korrastamine ja konfigureerimine;

2.6.1.2. vajadusel väikesemahulised muudatused süsteemi funktsionaalsuse ja kasutajasõbralikkuse parandamiseks;

2.6.1.3. Drupali moodulite uuendused (sh turvauuendused);

2.6.1.4. muud kodulehtede jätkusuutliku toimimise ja andmete korrasoleku tagamisega seotud tööd.

2.6.2. Hooldustööd sisaldavad muuhulgas alljärgnevaid tegevusi:

2.6.2.1. Täitja poolt arendatud tarkvara lähtekoodi (sh versiooniuuenduste) lisamine Hankija lähtekoodi repositooriumisse. Versiooniuuenduste lisamisest repositooriumisse teavitatakse Hankija kontaktisikut;

2.6.2.2. Täitja poolt arendatud tarkvara või andmebaasi struktuuride väikesemahuliste muudatuste tegemine, kui muutmise vajadus on tingitud kodulehtede keskkondadesse paigaldatud operatsioonisüsteemi või muu Täitjast mittesõltuva tarkvarakomponendi versiooniuuendusest;

2.6.2.3. Täitja poolt arendatud või kohandatud tarkvara vigadest tingitud talitushäirete parandamine, juhul kui need väljenduvad kodulehtede jõudlusprobleemides ja/või mitte käivitumises, funktsionaalses puudulikkuses või kasutusloo spetsifikatsioonist erinevas toimimises. Juhul kui on tuvastatud, et jõudlusprobleem on põhjustatud Täitja poolt arendatud tarkvara veast ega ole tingitud operatsioonisüsteemi või muu Täitja mittesõltuva tarkvarakomponendi versiooniuuendusest, on tegemist garantiilise veaga;

2.6.2.4. muu tegevus, mis on seotud kodulehtede tarkvara töökindluse tagamisega;

2.6.2.5. ennetav hooldus, mis hõlmab endas kodulehtede andmete analüüsi ja täiendamise ettepanekuid seoses vajadusega teha muudatusi, mille täidetust tarkvara eeldab, kuid mille realiseerimisvahendeid pole olemas (ei ole veel jõutud realiseerida või tellida);

2.6.2.6. Hankija poolt tarkvara valest kasutamisest tingitud probleemide lahendamine.

2.7. Hooldustööde ja arendustööde üleandmine sisaldab dokumentatsiooni üleandmist. Üleantavad dokumendid peavad sisaldama kogu informatsiooni tehtud hooldustöö, arenduse ja Täitja tarkvara kohta ning esitatud informatsioon peab olema terviklik.

2.8. Iga hankelepingu tulemiks on lähteülesandes kirjeldatud nõuete täitmisel loodud Drupali veeb ja/või selle moodul.

2.9. Hankijal on õigus tulemite kvaliteedi ja sisu hindamiseks kasutada väliste ekspertide abi.

2.10. Täitja poolt teostatavatele arendustöödele kehtib garantii 12 kuud alates töö

vastuvõtmisest. Hooldustöödele kehtib garantii 6 kuud alates töö vastuvõtmisest.

3. Arendus- ja hooldustööde nõuded ja töökorraldus

3.1. Hankelepingute täitmisel tuleb lähtuda tehnilisest kirjeldusest ja selle lisadest v.a.

juhul kui Hankija on hankelepingu tehnilises kirjelduses märkinud teisti.

4

3.2. Hankelepingute alusel tehtavad tööd peavad vastama järgnevatele RIKis

kehtestatud nõuetele:

3.2.1. Nõuded arendustele (lisa 4-1)

3.2.2. Nõuded testimisele (lisa 4-2)

3.2.3. Nõuded projektiplaanile (lisa 4-3)

3.2.4. Arendamise tavad ja töökorraldus (lisa 4-4)

3.2.5. Dokumentatsiooniplaan (lisa 4-5)

3.2.6. Nõuded Drupalile (lisa 4-6)

3.3. Hankelepingute täitmise raames koostatud dokumentatsioon tuleb vormistada RIKi

Confluence platvormile ja see peab vastama vähemalt järgmistele

vormistusnõuetele:

3.3.1. Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud koos

sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega);

3.3.2. Dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult üheselt

arusaadava ja selge lauseehitusega;

3.3.3. Dokumentide sisu osas vastutuse selgemaks eristamiseks on dokumendis

märgitud kõik selle koostajad eraldi nende osade juures, mida iga koostaja

koostas;

3.3.4. Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning

viitamine teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis;

3.3.5. Dokumendid on koostatud eesti keeles.

3.4. Täiendavad nõuded dokumentatsiooniplaanile sätestatakse hankelepingu tehnilises kirjelduses.

3.5. Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööde raames ei kohaldu järgmised Nõuded arendustele (Lisas 4-1) nõuded: NA-2, NA-17, NA-36, NA-55, NA-58, NA-60, NA- 63, NA-68, NA-69, NA-70, NA-77, NA-81, NA-82, NA-83, NA-84, NA-85, NA-86, NA- 96, NA-103, NA-105, NA-112, NA-115, NA-116, NA-120.

3.6. Lähtekoodi kommentaarid peavad kõigis lahenduse kihtides (rakenduse enda kood, andmebaas, jne) olema kirjutatud eesti või inglise keeles.

3.7. Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööde raames ei kohaldu järgmised dokumentatsiooniplaani (Lisa 4-5) nõuded: 5. Testplaan ja testimise tulemusena valminud dokumendid; 6. Varundus/taasteplaan ning 11. Andmekogude semantiline kirjeldus ja koosseis.

3.8. Nõuded Täitja poolsele projektijuhtimisele hankelepingute täitmisel: 3.8.1. Täitja poolt oodatakse kogu hankelepingu täitmise perioodi vältel operatiivset

tagasisidet Hankija küsimustele ja arupärimistele;

3.8.2. Täitja projektijuhilt oodatakse kogu hankelepingu täitmise perioodi vältel aruandeid projekti raames toimunud tegevuste ning selgunud probleemide ja nende lahenduste (ettepanekute) kohta;

3.8.3. Täitjalt oodatakse projektiplaanist kinnipidamist.

3.8.4. Projektiplaan peab arvestama etteantud või kokku lepitud tähtaegadega.

5

3.8.5. Projektiplaan peab olema jaotatud loogilisteks vaheetappideks, mille järel on võimalik anda Hankijale üle osa funktsionaalsusest vastuvõtu testide läbiviimiseks.

3.9. Nõuded tööprotsessile:

3.9.1. Kasutada tuleb kasutajakeskset arendusprotsessi, kus esmalt teostatakse teenusedisain (kui see ei ole juba Hankija poolt varasemalt teostatud ja lähteülesannetes viidatud);

3.9.2. Kõik tehnilised lahendused tuleb Täitjal kooskõlastada Hankija kontaktisikuga enne arendustööde alustamist;

3.9.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis:

3.9.3.1. arendustööde raames tehtud lähtekoodi paneb Täitja Hankija lähtekoodi repositooriumisse vastavalt kokkulepitud ajale;

3.9.3.2. vajalikud muudatused tarkvara lisamiseks testkeskkonda ja LIVE keskkonda teeb Hankija.

3.10. Nõuded arendusmeeskonnale.

Pakkuja peab komplekteerima hankelepingute täitmiseks arendusmeeskonna, kes

vastab vähemalt järgmistele nõuetele:

3.10.1. Pakkuja arendusmeeskonnas peavad olema kaetud järgmised rollid:

projektijuht, UI/UX disainer, arendaja ja testija.

3.10.2. Meeskonnaliikmete rollid võivad kattuda.

3.10.3. Meeskonnaliikmetel, kes suhtlevad tellijaga, peab olema eesti keele oskus

heal tasemel.

3.10.4. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 24-kuuline

projektijuhtimise töökogemus tarkvara arenduses.

3.10.5. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema projektijuhtimise töökogemus

vähemalt kahe veebiarenduse väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks

sõlmitud lepingu täitmisel, vastutades seejuures lepingu täitmise eest

vähemalt 4 (neli) kalendrikuud järjest.

3.10.6. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 36-kuuline

töökogemus Drupal raamistiku veebide arendamisel vähemalt kahes

projektis1.

3.10.7. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus WCAG

standardi rakendamises;

3.10.8. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema arendamise kogemus vähemalt

kahes projektis, milles on loonud Drupali API kohaselt lisamooduleid ja

teemapakke;

3.10.9. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema arendamise kogemus vähemalt

kahes projektis, kus on kasutatud PHP-d, Javascript-i, CSS-i, Twig-i, HTML-i,

Yml-i;

1 Projektid peavad vastama järgmistele tingimustele: HTML kood peab vastama W3C standardile; lahendus peab vastama

W3C WCAG AA tasemele; kasutajaliides peab alati küsima kinnituse andmete massimuutmise või kustutamise korral

6

3.10.10. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema 12-kuuline töökogemus

disainerina;

3.10.11. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema töökogemus testijana

vähemalt kahes arendusprojektis, mis on kestnud vähemalt 4 (neli)

kalendrikuud järjest.

3.10.12. Kui hankelepingu täitmisel tekib hankijal põhjendatud kahtlus, et

meeskonnaliige ei vasta hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele on

pakkuja kohustatud vastavalt hankelepingu tingimustele isiku asendama.

3.10.13. Pakkuja esitab meeskonnaliikmete nõuetele vastavuse tõendamiseks

vajaliku teabe hankija poolt etteantud cv vormil.

3.11. Hankelepingute hindamiskriteeriumid:

3.11.1. Hankelepingute, mis sõlmitakse minikonkursside käigus,

hindamiskriteeriumiteks on pakkumuse kogumaksumus (60 punkti) ja

projektiplaani hindamine (40 punkti).

3.11.2. Projektiplaani puhul hinnatakse projektiplaani detailsust, ülevaatlikust,

realistlikkust ning tööde loogilist järjestust vastavalt järgmisele skaalale:

3.11.2.1. 40 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankeobjekti olemusest ja

ülesandepüstitusest. Projektiplaan vastab täies ulatuses hanke

alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke

eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses,

omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on

jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde

mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. Riskide

halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult,

struktureeritult ja põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku

ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab

realiseerida hankeobjekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid

tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides

kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse

realiseerida. Küsitavusi ei teki.

3.11.2.2. 30 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning

esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse

ettepanekud on esitatud struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud

projektiplaanist on arusaadav, kuidas hanke alusdokumentides

kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse

realiseerida. Samas tekib projektiplaani ja/või riskide hindamise osas 1-

3 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama.

3.11.2.3. 15 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja

nende halduse ettepanekud on esitatud keskpäraselt. Esitatu osas tekib

4-6 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama.

3.11.2.4. 5 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende

halduse ettepanekud on esitatud kasinalt. Hankijal tekib palju küsimusi

ning ei ole täpselt aru saadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini

jõuda.

7

3.11.3. Hankelepingu, mis sõlmitakse minikonkurssi käigus, pakkumuse osana tuleb

esitada riskide hindamise kava, kus tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise

riske maandada kavatsetakse.

3.12. Tellimuste esitamine ja minikonkursside korraldamine toimub vastavalt

raamlepingus sätestatud tingimustele.

KINNITATUD

Direktori 31.10.2024

Käskkiri nr 69

Lisa 2

2024

„Drupal veebilehtede arendus- ja

hooldustööd" Riigihanke viitenumber 285000

Hankedokumendid

REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS

Registrite ja Infosüsteemide Keskus teeb hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele

ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele

tingimustele.

Lk 2/4

1. Üldosa

1.1. Hankija nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

1.2. Hankija aadress: Lubja tn 4, 10115 Tallinn

1.3. Riigihanke nimetus: „Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd"

1.4. Riigihanke viitenumber: 285000

1.5. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab,

et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte.

1.6. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force

majeure) toime võimalused.

1.7. Hankija ei ole otstarbekuse kaalutlusel hanget osadeks jaganud, sest hanke osadeks jaotamine ei ole lepingu olemusest

tulenevalt võimalik.

1.8. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud

kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda.

2. Hankelepingu ese

2.1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus on esitatud punktis 3.1 märgitud ühes või mitmes vastavas lisas.

3. Hankedokumendid

3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest:

3.1.1 Lisa 1 kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass);

3.1.2 Lisa 2 vastavustingimused;

3.1.3 Lisa 3 hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad;

3.1.4 Lisa 4 tehniline kirjeldus;

3.1.5 Lisa 4-1 nõuded arendustele;

3.1.6 Lisa 4-2 nõuded testimisele;

3.1.7 Lisa 4-3 nõuded projektiplaanile;

3.1.8 Lisa 4-4 arendamise tavad ja töökorraldus;

3.1.9 Lisa 4-5 dokumentatsiooniplaan;

3.1.10 Lisa 4-6 Nõuded Drupalile;

3.1.11 Lisa 5 raamlepingu projekt;

3.1.12 Lisa 6 hankelepingu eritingimused projekt;

3.1.13 Lisa 7 hankelepingu üldtingimused projekt.

3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad.

3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on hankepass (alates 1.08.2019 alustatud hankes täidab ettevõtja hankepassi (ESPD

v 2.0.2) registris. Vt hankepassi juhiseid https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete-

register/kasutusjuhendid), mille pakkujad esitavad hankijale esialgse tõendina kõrvaldamise ja kvalifitseerimistingimuste aluste

kontrolliks. Lisaks on hankija poolt koostatud CV vorm pakkujate meeskonnaliikmete vajalike andmete edastamiseks.

3.4. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis

sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse

kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi

esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või

finantsnäitajatele tuginetakse. Alltöövõtjate osas tuleb hankepass esitada ka juhul, kui tema näitajatele ei tugineta, kuid keda

kavatsetakse kasutada hankelepingu täitmisel.

3.5. Juhul kui pakkujal esineb RHS § 97 nimetatud olukord, esitab ta hankepassis rikkumised ning info, et kohaldatud on

heastamismeetmeid. Heastamismeetmetena esitab pakkuja vastavad tõendid hankija sellekohase küsimise peale.

4. Täiendav teave ja selgitused

4.1. Hankija ootus on, et pakkujad teavitaks hankijat aegsasti RHR kaudu riigihanke alusdokumentides avastatud vigade,

ebatäpsuste ja ebaselguste parandamiseks ja/või teeks ettepaneku pakkujate hinnangul riigihanke eseme hankimiseks seatud

ebaproportsionaalsete või põhjendamatute piirangute leevendamiseks.

4.2. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või

pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva

jooksul.

4.3. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise

tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja)

päeva, ei ole hankijal kohustus selgitustaotlusele vastata.

4.4. Punktis 4.2. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles.

4.5. Kui huvitatud isik ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi riigihanke alusdokumentides avastatud vastuolude,

ebaselguste või puuduste kohta, on Hankijal õigus lepingute sõlmimise ja täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral valida

hankijale sobivam alusdokumentide tõlgendus.

4.6. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.2. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

Lk 3/4

elektrooniliselt Riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee/). Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus

hanketeates märgitud hankija kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta.

4.7. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või

pakkujale elektrooniliselt läbi Riigihangete registri.

5. Pakkumuse koostamine

5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu projektis sätestatud tingimustest.

5.2. Vastavalt RHS-le märgib pakkuja pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks

määramist. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Hankija ei

avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või

pakkuja huve kahjustada võiva tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses

märkimata. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

5.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema

vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud mahus ja viisil, mis võimaldavad hankijal

kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele.

5.4. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal

nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. 0 või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud

kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Maksumus esitatakse

täpsusega kaks kohta pärast koma. Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid

makseid.

6. Dokumentide vormistamise üldnõuded

6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3.3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest.

6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles.

6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema

püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema

omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud).

7. Kvalifitseerimise dokumentide vormistamise erinõuded

7.1. Esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks

kasutatakse hankepassi. Juhul, kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele

ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku

kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Samuti tuleb esitada hankepass alltöövõtjate kohta.

7.2. Juhul kui pakkuja kasutab alltöövõtjat, võib hankija nõuda lisaks hankepassis esitatule pakkuja poolset kirjeldust millises tööde

etapis ja suuruses alltöövõtjat kasutatakse.

7.3. Hankija võib nõuda alltöövõtja asendamist juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse alltöövõtja suhtes kõrvaldamise alus.

7.4. Enne hankelepingu sõlmimist võib hankija nõuda edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele

vastavate dokumentide esitamist. Hankija võib vastavaid dokumente nõuda ka kvalifitseerimise etapis. Pakkuja võib esitada

enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni

tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente.

7.5. Hankija võib pakkuja esitatud andmete põhjal küsida tõendeid ja kinnitusi teiselt lepingu poolelt kõigi nende lepingute kohta,

millele tuginetakse kvalifikatsiooni tõendamisel.

7.6. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist

tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid

dokumente.

7.7. Alates maist 2019 saab Euroopa hankepassi vormi täita RHRis või mõnes muus ESPD teenuses - nimekiri on kättesaadav

https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34484. Hankepassi ei ole vaja esitada juhul kui RHRis on olemas hankepassi osa ja

ettevõte täidab selle RHR vormil. Hankepassi juhend https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete-

register/kasutusjuhendid

8. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded

8.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad:

8.1.1 hankepass;

8.1.2 vastavustingimused;

8.1.3 hindamiskriteeriumid;

8.1.4 CV vormid.

8.2. kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 8.1 toodule muud andmed ja dokumendid.

9. Elektrooniliselt dokumentide esitamine

9.1. Kvalifitseerimise dokumendid ja punktis 8.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt Riigihangete

registris.

9.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus.

9.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks

elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.

9.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument

Lk 4/4

skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas.

9.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada e-riigihangete

keskkonnas, siis esitatakse need, lisaks Riigihangete registris esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud

andmekandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.

10. Paberkandjal dokumentide esitamine

10.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 9.3 märgitud juhul.

10.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis.

10.3. Punktis 10.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed:

10.3.1 riigihanke nimetus - „Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd"

10.3.2 riigihanke viitenumber - 285000

10.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid,

10.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“.

10.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega.

10.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste

avamist hankija asukohas (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Lubja tn 4, 10115 Tallinn) II korrusel.

11. Raam- või hankelepingu sõlmimine

11.1. Kõik raam- ja hankelepingu olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas.

11.2. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus raam- või hankelepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates

raam- või hankelepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest.

11.3. Raam- või hankeleping jõustub selle allkirjastamise hetkest mõlema poole poolt.

11.4. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu

allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset

lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist.

12. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

12.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne lepingu sõlmimist vastavalt

RHS §-s 116 lg 1 sätestatule. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse.

12.2. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui:

12.2.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad

ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;

12.2.2 pakkumuste maksumused ületavad eeldatavat maksumust;

12.2.3 hankija projektile otsustatakse rahastust mitte tagada;

12.2.4 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei

saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või

seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rivo Reitmann

Direktor

Arenduse tavad ja töökorraldus

Tellija jätab endale õiguse muuta raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tehnilises kirjelduses

kirjeldatud nõudeid. Pakkuja peab lähtuma hankelepingute täitmisel järgnevatest nõuetest, v.a juhul kui tellija on

hankelepingu tehnilises kirjelduses märkinud teisti.

Arendustööde teostamisel kohustub pakkuja lähtuma mittefunktsionaalsetest nõuetest.

1. Nõuded arenduste üleandmisele

Loodavad hanke tulemid antakse üle RIK-i koodirepositooriumi kaudu. Partneri meeskonnaliikmetele luuakse

RIK-i poolt ligipääs koodirepositooriumile lähtekoodide, andmebaasimuudatuste ning muude tulemite või nende

muudatuste üleandmiseks.

2. Commit

Arendamisel lisada commitide (lähtekoodi repositooriumisse lisamine) juurde kindlasti töökäsu nr, mille alusel

muudatus sisse viiakse ning lühisõnaline lühikirjeldus, mida muudatused sisaldavad. Commit sõnumi alguses peab

olema alati projekti nimi, mille raames commit tehakse ning kindlasti lisada info selle kohta, et kes antud commiti

teeb (isiku nimi).

Vigade parandamisel tuleb alati committimisel lisada ticketi number märkusena.

Muudatusi tuleb commitida vähemalt kord päevas.

Enne commiti peab kood/teostatud töö/tulem olema:

1) Iseendaga kooskõlas (pole vastuolusid, katkiseid mooduleid, iseendaga vastuolus funktsionaalsust);

2) Üldharu/muu haru tulemiga kooskõlas (üldharus olemasolev pole peale commiti katki);

3) Edaspidi mugavalt kasutatav ja mõistetav, ehk sellel on olemas oma enda sisseehitatud testid, mis peale

järgnevaid võimalikke arendusi/commite/tegevusi näitaks, kas see konkreetne funktsionaalsuse osa on

endiselt korras, või läks katki ja tuleb korrastada.

Commititav kood/teostatud töö/tulem peab olema piisavalt testitud ja pakkuja poolt testidega kaetud, kasutades

selleks:

a) Unittest’e,

b) Systemtest’e

c) Manuaalseid teste

3. Tagimine

Versiooni üleandmiseks tuleb sellest koostada tag. Tagi number peab ühtima versiooni numbriga, mida üle

antakse, kuid tagi nimi peab alati algama projekti lühendiga. Tagi alla tuleb siduda kõikide arhitektuuriliste

komponentide (rakendus, andmebaasiscriptid, x-tee adapter jne) ning muudetud või loodud dokumentatsiooni

commitid.

Versiooni numbrid peavad olema vähemalt kolmekohalised (X.Y.Z, milles X- põhiversioon, Y - üleantav versioon,

Z paranduse number). Vajadusel võib kokku leppida teistsuguses numeratsioonis.

http://tortoisesvn.net/docs/release/TortoiseSVN_en/tsvn-dug-branchtag.html#tsvn-dug-branch-1

Iga tagiga (uue versiooniga) peab kaasnema versiooni kirjeldus (mis taskid, mis ticketid, mis baasiscriptid, mis

juhendeid täiendati jne), mis tuleb paigutada dokumentatsiooni alla.

4. Dokumentatsioon

Dokumentatsiooni tuleb hoida trunk/doc/ kaustas. Alampuud lepitakse eraldi kokku.

5. Baasiscriptid

Andmebaas ning selle muudatused tuleb alati üle anda loovate, muutvate, täiendavate jne skriptidena ning neid

tuleb alati hoida trunk/baas/ kaustas.

Andmebaasiscriptide failinimed peavad olema kujul:

YYYYMMDDHHMM_prefiks+Järjekorranr.sql ehk 201105131430_KR0003.sql kus prefiks on süsteemi

lühend.

6. Pakkuja poolne testimine

Partner peab lisaks kasutuslugude funktsionaalsele testimisele teostatava arenduse/töö/tulemi commitimisel ja

üleandmisel ise tõestatavalt veendunud olema, et nende arendus/töö/tulem teeb seda, mis on nõutud ning

samaaegselt ei riku/lõhu juba olemasolevat muud arendust/tööd/tulemit.

Iga kirjutatud koodiüksuse kohta peaks olemas olema ka vastav test, mis kindlustab, et loodu toimib ja seda ka

eriolukordades. Samuti on testid abiks juba olemasolevate komponentide muutmisel, indikeerides koheselt

võimaliku probleemolukorra.

Arendatav funktsionaalsus peab olema kaetud:

1. Unittestidega

2. Süsteemitestidega

3. Manuaalsete testidega

Igal commitimisel ning üleandmisega peab edukalt:

1. käivitama kõik Unittestid ning selle dokumenteerima.

2. käivitama kõik süsteemitestid ning selle dokumenteerima

3. käivitama kõik manuaalsed testid ning selle dokumenteerima

4. dokumenteerima, mis test data't kasutati, mis keskkondi kasutati, jne.

6.1 Unit-testid e. Moodultestid

Moodultestid testivad ÜHTE klassi isoleeritult teistest klassidest ja ressurssidest (andmebaas).

Ideaalis peaks igal iseseival klassil olema oma moodultest, mis kataks selle funktsionaalust täielikult.

Kuna klassid kasutavad teineteist, moodustuvad niiöelda kobarad, siis moodultesti ideoloogiaga see hästi kokku

ei sobi. Selleks, et saaks testida tõesti vaid konkreetse ühe klassi funktsionaalsust, on kasutusel mock-

objektid(väline komponent Rhino Mocks).

6.2 Süsteemitestid

Süsteemitestid testivad süsteemi kasutaja vaatenurgast, eesmärgiks on kontrollida süsteemi vastavust kasutaja

nõudmistele.

Süsteemitestid jagunevad omakorda kaheks:

1. Funktsionaalsuse testid - üldjuhul koostatakse konkreetse teenuse klassi süsteemitestid sellises mahus, et

kaetud oleksid selle kõik erinevad meetodid ning lisaks äriloogiliselt olulisemad stsenaariumid.

2. Mittefunktsionaalsete aspektide testid - näiteks jõudluse testimiseks.

6.3 Üldised nõuded testide kirjutamisel

Nagu eelnevalt sai kirjeldatud, on testid liigendatud oma olemuse järgi. Testi sisu ja iseloom varieerub olenevalt

selle kategooriale (nt. [Test, Category("Bug")] – testis kirjeldatakse kindel veaolukord ning kontrollitakse selle

põhjal vea olemasolu. testi andmed on antud veaolukorra järgi koostatud ja spetsiifilised). Küll aga on kujunenud

kindlad head tavad, mida tuleb kõigi testide kirjutamisel järgida – koodieetikat, testide liigendamist, testide

automatiseeritust (st. teste peab saama käivitada skriptidega projektiväliselt nt. kategooria alusel iga-öiselt) ning

testide autonoomsust (testid peavad võimalikult hästi taluma ET muudatusi).

6.4 Koodieetika ja struktuur testide kirjutamisel

Testkood peaks olema liigendatud ja selgelt loetav:

1. Defineerida testis projekti erinevate osade kasutus (nt. using System;);

2. Iga testklass tuleb deklareerida [TestFixture]-raamistikus ning olenevalt testi iseloomust nimetada kujul

Bug1234Test (kindlat viga #1234 kirjeldav Bug-test), Ticket1234Test (uuendust #1234 kontrolliv test)

või TestiKirjutajaEesnimi_TeenuseNimiTest (teenuse spetsiifiline süvatest);

3. Testis olevad privaatsed klassimuutujad on tava kohaselt kujul _muutujaNimi, näiteks

private Menetlus _menetlus;

4. Kaitstud ja avalikud muutujad on kujul muutujaNimi või MuutujaNimi;

5. Vajalik uute klassiobjektide initsialiseerimine (nt. liidesed) toimub meetodis SetUp(). Näiteks:

[SetUp]

public void SetUp()

{

_liides = new Liides();

}

6. Iga uus testcase tuleb kirjutada raamistiku sisse kujul

[Test, Category("Kategooria")]

ning testi enda nimetus tuleneb testi tüübist:

a) Bug-testide ja uuendusi kontrollivate testide korral nimetus, mis kirjeldab võimalikult hästi ja

konkreetselt kontrollitavat objekti/olukorda .

b) Teenusepõhiste süvatestide puhul esiteks test, mis kontrollib, et teenust saaks nii minimaalsete

kui ka maksimaalsete andmetega kinnitada, nimetusega A_SetUp()

7. Testandmed võiksid olla võimalikult reaalse elu lähedased ja loogilised, st. ei tohiks tekitada uut objekti

klassist Helikopter kujul _a, vaid kujul _helikopter.

8. Iga äridokumendis olev nõue või tingimus tuleb testida eraldi testcase’i all, olenemata sellest kas

kontrolliks on üks või rohkem ridu koodi. Kui teha äriloogiline kontroll vaid ühe testi all, siis ei kajasta

see teenuse tervist – st. kui esimene kontroll annab veateate, siis ülejäänuteni test ei jõua. Selle

vältimiseks on testid ärinõuete kaupa eraldi kirjutatud.

6.5 Autonoomsus

Testid peavad taluma pisemaid koodi muudatusi (neid, millega ei kaasne DTO või andmemudeli muutused).

6.6 Automatiseeritus

Kõiki teste peab saama käivitada näiteks projektiväliselt skripti abil. Selleks peavad testid olema õigesti

kategoriseeritud.

Dokumentatsiooniplaan v2 versioon 2.0

Täitja poolt Tellijale üle antavad dokumendid

Arenduste kirjeldus Arhitektuuri kirjeldus Seadmete ja tarkvara kasutusjuhendid Testplaan ja testimise tulemusena valminud dokumendid Varundus/taasteplaan Versiooni kirjeldus Nõuded arendustele vastavustabel Front-end nõuete vastavustabel Kasutajaliideste ja WCAG nõuete vastavustabel Andmekogude semantiline kirjeldus ja koosseis

Dokumendid peavad vastama vähemalt alljärgnevatele tingimustele

Tehnilise dokumentatsiooni võiks võimaluse korral hoida git’is koodi juures .md failides.  Ärilised dokumendid peavad olema RIK Confluence keskkonnas

  Dokumendi nimi hankelepingus Dokumendi sisu vastavalt arenduslepingule Sihtgrupp

1 Arenduste kirjeldus Dokumendi/dokumentide eesmärgiks on anda selge ja konkreetne ülevaade süsteemi sisust ja realiseeritud arendustest.

Eraldiseisvaid dokumente üle ei anta vaid RIK Confluence keskkonda kirjutatakse analüüsi jooksvalt projekti käigus. 

Kirjeldused peavad olema kinnitatud Tellija poolt enne arendustöö algust.

Üle antavad dokumendid peavad sisaldama:

Infosüsteemi terviku kirjeldus – olemasoleva süsteemi täiendamisel lisatud/muudetud osade kirjeldus. Tegemist on süsteemi ärisisul põhinevate baaskomponentidega, millele toetuvad kasutaja tegevused, ekraanivormid, kasutuslood/protsessid, teenused, jms; Vormide (ekraanivormide) kirjeldused; Kasutuslugude / vormide kasutamise protsesside / tegevuste kirjeldused; Infosüsteemi teenuste kirjeldused.

Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud:

ärianalüü tikud süsteemi analüütik ud

Täitjast sõltumatud

tarkvara hooldajad arendaja d ja edasiare ndajad testijad arhitektid projektiju hid

2 Arhitektuuri kirjeldus Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi tehnilist ülesehitust. Kirjeldatakse rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks jagunemise. Kirjeldatakse ka füüsilist arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest.

Dokument peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:

topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur (süsteemi komponendid andmebaasiserver, rakendusserver, meiliserver jms): süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa, näiteks andmesidekiirused, andmemahud, protsessori kiirus, mälumaht, komponentide arv süsteemi osade kaupa, kettasüsteemi jõudlus jms; liidesed teiste süsteemidega (x-tee, meilisüsteemid) ja sõltuvused teistest süsteemidest; süsteemi tehnilised (sh automaatsed) protsessid ehk töövoog – komponentide omavahelised suhtlusstsenaariumid ja koostoimimine (näiteks, mis komponent ja millal pöördub RR teenuse poole); kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvarad, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks; süsteemi krüpto-, allkirjastamise, digitemebeldamise lahendused ja algoritmid.

Esmane kirjeldus esitatakse enne arendustööde algust.

Täiendatud kirjeldus antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.

Lõplik (täielik) kirjeldus esitatakse lõppaktiga

arhitekt administraator turvaspetsialist

3 Seadmete ja tarkvara kasutusjuhendid

Süsteem tuleb ehitada selliselt, et see ei vajaks täiendavaid selgitusi (oleks intuitiivne).

Siiski võib teatud hetkedel kasutaja vajada täiendavat infot, mis aitaks kasutajatel mõista, kuidas oma ülesandeid täita, sellisel juhul peab info sisu olema hõlpsasti leitav ja keskenduma kasutaja ülesandele. Seega tuleks alati eelistada kasutajale kontekstipõhist abiinfo andmist, mis on realiseeritud UI vaates, milles kasutaja parasjagu oma ülesandeid täidab.

Abiinfo peab olema lühike ja sisaldama konkreetsete sammude kirjeldusi, mis tuleb läbi viia.

Kasutusjuhendi materjali eraldiseisvalt üle ei anta, vaid need kuuluvad üle antava rakenduse juurde.

tarkvara kasutajad haldurid

4 Administreerimisjuhend,  paigal dusjuhend

Juhend on aluseks süsteemi administreerimisele, paigaldamisele ja seadistamisele.

Juhend peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:

süsteemi parameetrite (seadistuste) kirjeldus ning nende muutmiste mõjud ja protseduurid (näiteks .net rakenduste puhul konfiguratsiooniparameetrite kirjeldused/selgitused ja näidisväärtused); logimise realisatsiooni kirjeldused (kuhu ja mida, kas kasutatakse roteerimist või katalogiseerimist jms); rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus; paigalduspaketi koostamise protseduurid; paigaldusprotseduurid; süsteemi halvamist võimaldavad riskid ja nende esinemise võimalikkus.

Paigaldusjuhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine (deployment) koos spetsiifiliste seadistustega. Paigaldusprotseduurid peavad olema kirjutatud selliselt, et RIK-i administraator suudab rakenduse paigaldada ja seadistada ilma kõrvalise abita. 

Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.

Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga. 

haldurid projektijuht adminitraator arhitekt

1.

2. 3.

5 Testplaan ja testimise tulemusena valminud dokumendid

Annab detailse ülevaate teostatud arenduste testimisest ning testimise tulemustest.

Kesksel kohal on testplaan, mis kirjeldab testimise strateegia, skoobi, vahendid, tegevused, tulemid jne. Vastavalt kokkuleppele koostatakse testlood, mis võivad olla laiendatud kasutuslood. Vastavalt kokkuleppele teostatud funktsionaalsuse-, jõudluse-, koormuse-, integratsiooni-, kasutatavuse-, turvalisuse- jm. testimise dokumendid (plaan, lood, juhendid, puudused, puuduste kõrvaldamise info, tulemid). Testimisel ilmnenud vead ning paranduste info (versiooniinfo, vajadusel sisu). Testimise otstarbel loodud kood, skriptid, kasutusjuhendid.

Testimise dokumentatsioon ei pea olema üks dokument, dokumendid võib grupeerida loogilisteks osadeks:

Testplaan Nõuetele vastavus Testlood

Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.

Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga. 

projektijuht vastuvõtu testijad

6 Varundus/taasteplaan Tagada süsteemi hävingujärgne kiire ja tõrgeteta taastamine.

Taasteplaan on aluseks süsteemi taastamisele peale suuremat hävingut.

Taasteplaan peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisulisi nõudeid:

Süsteemi backup’id, varundamisele kuuluvate komponentide ja asukohtade loetelu (nt rakenduse konfiguratsioonifailid, rakenduse failid failiserveril paiknevad failid ja andmebaas jne), nende kirjeldused ja kasutuselevõtu protseduurid (Näiteks: tuua kataloogi (vajadusel faili) tasemel välja list failidest, mida peab varundama; varunduse järjekord (kui see on oluline); Taastamise sammud kasutades installatsiooni juhendit ja varundatud andmeid; Süsteemi komponentide asendusvõimalused, nende alternatiivkomponentide spetsifikatsioonid. Miinimumis peab vastama küsimusele: milline riistvara/tarkvara on sobiv arendaja arvates (tehtud nt jõudlustestid) seda süsteemi käitama.

Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.

Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.

Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.

administraator

7  Versiooni kirjeldus  Vajalik ülevaate saamiseks infosüsteemi versioonide sisust.

Detailne info iga versiooniuuenduse kohta: 

avaldamise kuupäev versiooni number versiooni tüüp (peamine, vaheversioon, parandus, erakorraline) versiooni sisu - milliseid teostatud arendusi sisaldab (töökasu numbrid, näiteks Jira taskide numbrid ja/või lingid taskile) leitud, kuid parandamata vead

Versioni kirjeldus võib põhineda tarnitud Jira piletitel.

Esitatakse koos iga üleantava versiooniga ja iga versiooni kohta.

projektijuht

8 Nõuded arendustele vastavustabel

Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud arenduse nõuetega.

Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud mittefunktsionaalsed nõuded ning täitmismärge. 

Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused.

Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.

Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.

Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.

arhitekt administraator turvajuht

9 Front-end nõuete vastavustabel

Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud front-end nõuetega.

Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud front-end nõuded ning täitmismärge. 

Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused.

Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.

Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.

Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.

arhitekt

10 Kasutajaliideste ja WCAG nõuete vastavustabel

Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud kasutajaliideste ja WCAG nõuetega.

Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud kasutajaliideste ja WCAG nõuded ning täitmismärge. 

Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused.

Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.

Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.

Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.

haldurid

11 Andmekogude semantiline kirjeldus ja koosseis

Vajalik ülevaate saamiseks, mis andmed andmekogus on ja mida need tähendavad.

Andmekogus töödeldavate andmete koosseisu kirjeldus sisaldab:

vanemandmeobjekti nimetus (tabeli nimetus); andmeobjekti nimetus (veeru nimetus); märge, kas tegemist on isikuandmetega; märge, kas tegemist on eriliigiliste isikuandmetega; märge, kas tegemist on andmekogu põhiandmetega; märge, kas tegemist on arhiiviväärtuslike andmetega; viide andmekogule, kust mittepõhiandmed pärinevad; andmeobjekti semantiline kirjeldus (selgitus, mis andmeobjektiga on tegemist).

(Kõik märked formaadis jah/ei.)

Dokument (fail) esitatakse lõppaktiga.

tellija tellija poolne projektijuht

Lisa Riigihanke „Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 285000)

hankedokumentide juurde

Hankeleping nr ...

Hankelepingu eritingimused

Tallinnas

Kaldkirjas tekst lisatakse juhul, kui leping on seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatava projektiga.

(punktiiri asemele viide konkreetsele rahastusallikale, SF projekti puhul kirja projekti täpne nimi).

Võttes arvesse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme

“meetme nimi“ projekti „projekti nimi“, mille kohaselt on vastava projekti elluviija asutuse nimi ja partner

asutuse nimi:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn,

mida esindab põhimääruse alusel direktor Rivo Reitmann, edaspidi Tellija,

ja

………………. (registrikoodiga…………)asukohaga …………….., ……., mida esindab …………alusel

………, edaspidi Täitja,

ja

………………. (registrikoodiga…………)asukohaga …………….., ……., mida esindab …………alusel

………, edaspidi Maksja, /märgitakse kui maksja erineb Tellijast/

keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud

Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Vastavalt riigihanke „Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 285000) tulemusel

sõlmitud raamlepingu nr ... alusel esitatud pakkumuse täpsustusele teostab täitja Lepingu lisas 3 mainitud

tööd ja täidab kõik muud Lepingust tulenevad kohustused (edaspidi ka Töö).

1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus,

seonduvates õigusaktides ning Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduses, Vabariigi Valitsuse määruses „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ sätestatud tingimustes ja mahus.

2. Hind ja maksetingimused

2.1. Lepingu hind on …………. eurot (netosumma), arvestusega, et hooldus- ja arendustööde tunnihind on

..... eurot (netosumma).

2.2. Leping on …….. euro (netosumma) ulatuses rahastatud välisvahenditest ja …….. euro (netosumma)

ulatuses riigieelarvest. Muutes lepingut riigihangete seaduse § 123 alusel täpsustatakse rahastuse allikas

lepingu muudatuses.

2.3. Tellija/Maksja tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras.

3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg

3.1 Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase

täitmiseni.

3.2 Töö teostamise tähtaeg on ……… arvates Lepingu jõustumise ajahetkest. /Märgitakse etapiviisilise

üleandmise korral viimase etapi üleandmise tähtaeg/.

4. Lepingu dokumendid

4.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu

allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist.

Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised:

4.1.1 Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1;

4.1.2 Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;

4.1.3 Tehniline kirjeldus Lisa nr 3;

4.1.4 Pakkumus Lisa nr 4;

4.1.5 Maksegraafik Lisa nr 5. /antud lisa eksisteerib juhul kui Töö eest tasumine toimub mitmes osas/.

4.2 Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt

tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool

allolevas loetelus) on järgmine:

4.2.1 Eritingimused;

4.2.2 Arenduslepingu üldtingimused;

4.2.3 Tehniline kirjeldus;

4.2.4 Muud riigihanke alusdokumendid;

4.2.5 Pakkumus.

Käesoleva Lepingu allakirjutamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle

lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

Tellija: Täitja:

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Rivo Reitmann

Direktor

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Hankeleping nr. …………

Lisa nr 2

PERSONAL JA KONTAKTANDMED

1. Tellija esindaja ja kontaktisikud

1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide

allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …… osakonna juhataja ……………. (tel

………….; e-post …………….).

1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja

tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… osakonna

…………… (tel …; e-post …………………).

2. Täitja esindaja ja kontaktisikud

2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….).

2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….).

3. Personali nimekiri

3.1. Tellija personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

3.2. Täitja personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

4. Kontaktandmed

4.1. Tellija kontaktandmed on: 4.2. Täitja kontaktandmed on:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus …………….

Reg. nr. 70000310 Registrikood

Lubja tn 4 ……………

19081 TALLINN ……………

Telefon: 663 6300 Telefon: …………….

Lisa Riigihanke „Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 285000)

hankedokumentide juurde

Hankeleping nr. …………

Lisa nr 1

HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldosa

1.1 Üldtingimused on riigihanke „Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 285000)

alusel sõlmitud raamlepingu lisaks ning raamlepingu alt teostatavate tehingute lahutamatuks osaks.

1.2 Pooled võivad hankelepingu eritingimustes kokku leppida üldtingimustes käsitlemata või üldtingimusi

täpsustavates küsimustes, samuti erisusi üldtingimustest, kuid nende puudumisel kohaldatakse

üldtingimusi. Üldtingimuste ja eritingimustes sisalduvate sätete vastuolu korral, loetakse ülimuslikuks

eritingimustes sätestatu.

2. Definitsioonid

Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.

2.1 Tarkvara

Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud

tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva

dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse

lepingu raames spetsiaaltarkvarana.

2.2 Seadmed

Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on

vajalik seadmete funktsioneerimiseks.

2.3 Telekommunikatsioonid

Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja

teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure.

2.4 Asukoht

Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või

tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja

toodangukeskkond).

2.5 Puudus ja viga

Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus

sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul

viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud

või oluliselt häiritud. Vigu liigitatakse järgnevalt:

2.5.1 Kriitiline/Blocker – viga, mille tõttu süsteemi tervikuna või mistahes süsteemi osa ei ole võimalik

kasutada ja/või see piirab sama süsteemi mistahes teise osa kasutamist.

2.5.2 Kõrge – viga, mille tõttu pole võimalik mingit süsteemi osa kasutada, kuid see ei sega mõne

teist sama süsteemi osa kasutamast.

2.5.3 Keskmine – viga, mille tõttu süsteemi või selle süsteemi mõnda osa on võimalik kasutada

piirangutega ja/või kasutajad peavad tegema mitte ettenähtud tegevusi eesmärgi

saavutamiseks (nt. funktsionaalsus lubab vigadega toiminguid lõpetada).

2.5.4 Madal – viga, mille tõttu süsteemis esineb kõrvalekaldeid ettenähtust, kuid üldprotsessi need ei

häiri või häirivad vähesel määral.

2.5.5 Väheoluline - viga, mille tõttu otseseid kõrvalekaldeid ei teki kuid vajavad

muutmist/parandamist.

2.6 Hooldustööd

Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa arvatud nende

juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse jms). Hooldus

sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja versioonide ning nendega

seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus sätestatud tingimustel seadmete,

telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele, eeldusel, et see ei nõua olulist

ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist.

2.7 Arendustööd

Arendustööd tähendavad Drupal veebilehtede funktsionaalsuse parandamise ja täiendamise ning teenuse

arendamisega seonduvaid töid. Arendustööd sisaldavad endas tehnilist konsultatsiooni, süsteemi- ja

detailanalüüsi läbiviimist, programmeerimistöid, testimist, dokumentatsiooni koostamist ja vajadusel

koolitusi.

2.8 Toodangukeskkond

Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond.

3. Hind

3.1 Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks. Lepingu eritingimustes

märgitakse Lepingu hind netosummana (käibemaksuta).

3.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes.

3.3 Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta

päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole

Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu

täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga.

4. Maksmine

4.1 Täitja esitab Tellijale/Maksjale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal

pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt.

4.2 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:

4.2.1 info arve esitaja kohta;

4.2.2 info maksja kohta;

4.2.3 viide Lepingule;

4.2.4 käibemaksukohustuslase number;

4.2.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus;

4.2.6 käibemaks;

4.2.7 kogusumma;

4.3 Tellija/Maksja tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei

tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise

ettepanekus ette näinud.

4.4 Ettemakseid Tellija/Maksja ei teosta.

4.5 Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt

vastuvõtmist.

4.6 Tellijal/Maksjal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha

arvata Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest.

4.7 Tellija/Maksja poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja

Tellijale/Maksjale tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.

4.8 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud

kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas.

5. Informatsioon ja aruanded

5.1 Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet

lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga

asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil.

5.2 Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis võib

olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava

nõude saamisest.

5.3 Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja

mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab.

5.4 Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude

saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti kulgemist

ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.

5.5 Täitja kohustub vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 25 lg-le 3 esitama kontrollija nõudel projektiga seotud teavet ja

dokumente, mis on vajalikud seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks.

6. Teated ja kirjavahetus

6.1 Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel.

Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult, aga

mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.

6.2 Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2

tööpäeva jooksul.

6.3 Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele

ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:

6.3.1 teade on üle antud allkirja vastu;

6.3.2 teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud 5

(viis) kalendripäeva;

6.3.3 e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale.

7. Asukoht

7.1 Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht lepingujärgsete

kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise sisendiga, et

objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö vastuvõtmiseks

vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava ajavaruga selleks,

et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks vajalike testide

teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui edastamisest

hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks ette nähtud

tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi

keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta.

7.2 Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul.

7.3 Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja

viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik

ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku

ajapikendust.

7.4 Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal.

7.5 Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega,

sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata.

7.6 Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja

turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või protseduuride

kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele.

8. Lepingu muutmine

8.1 Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist

mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused

tühised.

8.2 Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja esindajate

poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

9. Poolte õiguskaitsevahendid

9.1 Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning

Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude Lepingu rikkumiste

korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid

õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule.

9.2 Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle

kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest

õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on kehtivad

ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.

9.3 Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti

Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras.

9.4 Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:

9.4.1 Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva

vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;

9.4.2 Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi;

9.4.3 Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud Tellija

seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu Tellija

kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi;

9.4.4 Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

9.4.5 Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi;

9.4.6 Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud õigused

(sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused);

9.4.7 Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad

arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see

halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise;

9.4.8 Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;

9.4.9 Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid

kohustusi;

9.4.10 Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;

9.4.11 Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;

9.4.12 Tellija/Maksja on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend

(30) kalendripäeva;

9.5 Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast

iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega

ja puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue

ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest.

9.6 Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu maksumusega, välja arvatud juhul, kui Pool rikkus

kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

9.7 Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai

teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Leppetrahvi nõude esitamisel on Pool kohustatud

märkima mõistliku tähtaja leppetrahvi tasumiseks, tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva.

Pool on kohustatud leppetrahvi tasuma nõudes märgitud tähtaja jooksul. Kui Poole hinnangul on

leppetrahvi nõue alusetu, on Pool kohustatud esitama oma vastuväited enne leppetrahvi tasumise

tähtaega. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle

osa teostamist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Tellija käsitleb kahjuna ka projekti „......“ rakendamiseks antud toetuse tagasimakse hüvitamist

olukorras, mil tagasimakse on tingitud Täitja tegevusest/ tegevusetusest.

9.8 Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu

mittenõuetekohasel täitmisel, et:

9.8.1 Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse osutamiseks

vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused;

9.8.2 oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja teeks

uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda

vastuvõtmisest ning Leping lõpetada;

9.8.3 võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda;

9.9 Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta

Lepingut rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

10. Standardid, liidesed ja ühilduvus

10.1 Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud

süsteemide talitluses.

10.2 Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku

ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos

mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega ning

lepingus sätestatud keskkonnas.

10.3 Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid,

sideprotokolle jms.

11. Dokumentatsioon

11.1 Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile.

11.2 Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon

seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on

vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt kasutada,

hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada.

11.3 Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

11.4 Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt

mõistetav.

11.5 Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist infokandjat.

12. Üleandmine ja vastuvõtmine

12.1 Hooldustööde üleandmine ja vastuvõtmine:

12.1.1 Hooldustööd valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks.

12.1.2 Täitja peab Tellijat Hooldustöö üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja

põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja

viivituse põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud

lisakulude hüvitamist.

12.1.3 Hooldustöö üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas ära

üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete,

telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad

puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta koostatud

dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises kirjelduses

esitatud nõudmistele.

12.1.4 Hooldustöö üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.

12.1.5 Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vatsu võtta kui Hooldustöös on Täitja poolt

kõrvaldatud kõik järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul

lasub Täitjal kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada

Hooldustöö vastuvõtmise aktis toodud ajaperioodiks.

12.1.6 Pärast Hooldustöö üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul.

12.1.7 Juhul, kui Tellija leiab, et Hooldustöö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud

teavitama Täitjat Hooldustöös avastatud puudustest, keeldumisest Hooldustööd enne puuduste

kõrvaldamist vastu võtta ja kirjeldama Hooldustöö puudused. Täitja on kohustatud puudused

kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega.

Hooldustöö puuduste kõrvaldamise kulud kannab Täitja.

12.1.8 Enne Hooldustöö üleandmist viib Täitja Hooldustöö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi

testid.

12.1.9 Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide

koopiad.

12.1.10 Enne Hooldustöö vastuvõtmist viib Tellija Hooldustöö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks

läbi testid.

12.1.11 Kui Hooldustöö või mistahes Hooldustöö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui

Täitja on teinud vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel

tingimustel.

12.1.12 Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja.

12.1.13 Parandatud Hooldustöö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.

12.1.14 Puudustega üle antud Hooldustööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda

sellise lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või

rakendada muid õiguskaitsevahendeid.

12.1.15 Vastuvõtmiseks valmis Hooldustöö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi

vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul,

kui Töö ei vasta tingimustele. Hooldustöö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti,

milles näidatakse muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Hooldustöö, osutatud

teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud

nimekiri.

12.1.16 Hooldustöö loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas

kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava Hooldustöö

toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd

ja Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale

Hooldustöös esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne

Hooldustöö toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist.

12.1.17 Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija

anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust

täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi.

12.1.18 Täitja vastutab Hooldustöö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Hooldustöö

vastuvõtmiseni Tellija poolt.

12.2 Arendustööde üleandmine ja vastuvõtmine:

12.2.1 Arendustöö või arendustöö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle

vastuvõtmiseks.

12.2.2 Täitja peab Tellijat Töö või Töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja

põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja

viivituse põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud

lisakulude hüvitamist.

12.2.3 Töö või Töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse

muuhulgas ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud

seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis

esinevad puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta

koostatud dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises

kirjelduses esitatud nõudmistele.

12.2.4 Töö või Töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.

12.2.5 Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vatsu võtta kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud

kõik järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub Täitjal

kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö vastuvõtmise

aktis toodud ajaperioodiks.

12.2.6 Pärast Töö etapi üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 10 tööpäeva jooksul. Pärast Töö

üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul.

12.2.7 Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama

Täitjat Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta

ja kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul,

kui pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud

kannab Täitja.

12.2.8 Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

12.2.9 Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide

koopiad.

12.2.10 Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

12.2.11 Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud

vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel.

12.2.12 Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja.

12.2.13 Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.

12.2.14 Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise

lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või

rakendada muid õiguskaitsevahendeid.

12.2.15 Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi

vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul,

kui Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles

näidatakse muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse

ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri.

12.2.16 Töö või Töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või

toodangukeskkonnas kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava

Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult

nõuetekohaselt teostatud tööd ja Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises

olukorras esitab Tellija Täitjale Töös või Töö etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste

kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või

vahetult pärast selle toimumist.

12.2.17 Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija

anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust

täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi.

12.2.18 Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija

poolt.

Lisatakse vajadusel:

12.3. Täitja kohustub Tellija juhendamisel märgistama Töö enne selle üleandmist vastavalt õigusaktides

kehtestatud nõuetele (hankelepingu sõlmimisel märgitakse konkreetne viide, nt Vabariigi Valitsuse

12.05.2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“).

ja

12.4. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et projekti „……….“ rakendamiseks antud toetuse

saamiseks peab Töö vastuvõtmine olema fikseeritud vastuvõtmisaktis.

13. Koolitus

13.1 Täitja tagab Tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete,

telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt Lepingus

kokkulepitule.

13.2 Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt Tellija kontaktisikuga.

14. Garantii

14.1 Täitja annab arendustöödele 12 (kaheteist) kuulise ning hooldustöödele 6 (kuue) kuulise

töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde kogumina vastuvõtmisest.

14.2 Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 14.6 toodud juhtumitel.

Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale põhjendused

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast sellest

asjaolust teada saamist.

14.3 Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu

punktis 10 toodud regulatsiooni kohaselt.

14.4 Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed,

telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud tasemel

toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul.

14.5 Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on

kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt määratud ajal.

14.6 Garantiiga ei ole hõlmatud:

14.6.1 puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija;

14.6.2 diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames

tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele

Lepingu tunnihinna alusel.

14.7 Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi, v.a

juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.

15. Load ja litsentsid

15.1 Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija

teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut

viivitamist või väljaandmisest keeldumist.

15.2 Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba või

litsentsi.

15.3 Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või

muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus.

15.4 Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi.

Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse,

tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud.

16. Riski üleminek

16.1 Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel, mil Tellija

satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa aitama.

17. Intellektuaalne vara

17.1 Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud

varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud Lepingu

järgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel

nõudeid.

17.2 Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil,

mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.

17.3 Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL). Juhul,

kui Töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose) vastuvõtmisel

Tellija poolt.

17.4 Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul:

17.4.1 teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil;

17.4.2 teost reprodutseerida;

17.4.3 originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid;

17.4.4 teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või

eksponeerida, samuti avalikult esitada;

17.4.5 teost või selle koopiaid levitada;

17.4.6 teost või selle koopiaid laenutada ja rentida;

17.4.7 anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta.

17.5 Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis

võimaldab Tellijal sellest aru saada.

17.6 Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes

kolmandatele isikutele ja asutustele.

17.7 Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale. Täitja

annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle.

17.8 Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud

keskkonnas, toel või formaadis.

17.9 Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest teostada

isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida.

17.10 Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara)

kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et

eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamisega

ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või alllitsentside andmisel.

Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara loomisel kasutada selliseid

kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob Tellijale kaasa täiendavaid

litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi Täitja

tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada.

17.11 Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on

kogu maailm.

18. Personal

18.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud

ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud

nõusolekul.

18.2 Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse

kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui:

18.2.1 Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või muu

temast tuleneva põhjuse tõttu;

18.2.2 lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt

lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema

lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist.

18.2.3 Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.

18.3 Täitja kannab kõik punktis 18.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud.

18.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust.

18.5 Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud. Seotud

juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani

liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija töötajale.

19. Kolmandad isikud

19.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on

kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima.

19.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise

kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele

Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui

vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud.

19.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

20. Auditeerimine

20.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor.Audiitori kaasamiseks ei ole

vajalik teise poole luba.

20.2 Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes. Auditeerimise

käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada probleemide

lahendamise protsessi.

20.3 Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud kalendripäevade ja –kuude kompenseerimisele

kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele.

20.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.

Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele.

20.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik.

20.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool.

21. Õigustest loobumine

21.1 Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitmise

nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes lepingujärgsetest

õigustest loobumist või nende tühistamist.

22. Konfidentsiaalsus ja isikuandmed

22.1 Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku

nõusolekuta.

22.2 Täitja on kohustatud:

22.2.1 tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed,

tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how)

konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule

ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

22.2.2 tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus

ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja

lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega

võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase

selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

22.2.3 ei edasta punktis 22.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja

Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase

selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

22.2.4 kasutama ja töötlema punktis 22.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja

Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet

töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat

vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise

avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud;

22.2.5 võimaldab juurdepääsu punktis 22.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel

on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning

järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase

koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile

kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav

konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist;

22.2.6 kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust

puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid

eeskirju.

22.2.7 kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis

22.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku

hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse

takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest:

a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist

andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;

c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et

tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid

salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele

andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;

d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale

töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised

isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate

transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või

kustutamist;

g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate

seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:

i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;

ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.

22.2.8 teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 22.2.1

ja/või 22.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 22.2.7. ja selle

alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib

põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või

ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile

juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast

sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt:

a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud

andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;

b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab

lisateavet;

c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude

leevendamiseks;

d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi

ja potentsiaalseid ohte;

e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid

(Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja

f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid

andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise

kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.

22.2.9 Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 22.2.8.nimetatud

rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks,

sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja

leevendamiseks;

22.2.10 kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 22.2.2. nimetatud isikuandmed ja

nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;

22.2.11 teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud

kohustuste täitmise tõendamiseks;

22.2.12 võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab

nendesse;

22.2.13 kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis 22.2.2.

nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti

õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete

parandamine, sulgemine, kustutamine).

22.3 Käesoleva lepingu punktis 22.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni

avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile.

22.4 Käesoleva lepingu punktides 22.2.1. ja 22.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on

tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist.

22.5 Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või

juhised isikuandmete töötlemiseks.

22.6 Kõik käesoleva lepingu punktides 22.2.1. – 22.4 kohustused kehtestab täitja kõikidele kolmandatele

isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on füüsiline või

juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega ka täitja.

23. Avalikud suhted

23.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele

meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul

nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud.

23.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma

lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

24. Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine

24.1 Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või

täielikult, kui:

24.1.1 Täitja ei täida Lepingut;

24.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja poolseid

kohustuste rikkumisi;

24.1.3 Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada

muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja.

24.2 Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui:

24.2.1 Tellija ei täida Lepingut;

24.2.2 Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada

muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija.

24.3 Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal õigus

nõuda tasu täidetud kohustuste eest.

24.4 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise

korral. Lepingu lõpetamisel punktides 9.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja

poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle võimatuse korral või

muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitust

võlaõigusseaduses sätestatud korras.

24.5 Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava hoiatuse

saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse esitamist.

Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest.

24.6 Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu.

25. Vääramatu jõud

25.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled

võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid.

25.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu,

on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes tõendid

kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:

25.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;

25.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;

25.2.3 asjaolu ettenägematus;

25.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus.

25.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise

perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui

vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui

60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.

26. Kehtiv seadusandlus

26.1 Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi

õigusakte.

27. Vaidluste lahendamine

27.1 Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle

lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

27.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida

lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.

27.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

Hankeleping nr. …………

Lisa nr 2

PERSONAL JA KONTAKTANDMED

1. Tellija esindaja ja kontaktisikud

1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide

allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …… osakonna juhataja ……………. (tel

………….; e-post …………….).

1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja

tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… osakonna

…………… (tel …; e-post …………………).

2. Täitja esindaja ja kontaktisikud

2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….).

2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….).

3. Personali nimekiri

3.1. Tellija personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

3.2. Täitja personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

4. Kontaktandmed

4.1. Tellija kontaktandmed on: 4.2. Täitja kontaktandmed on:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus …………….

Reg. nr. 70000310 Registrikood

Lubja tn 4 ……………

19081 TALLINN ……………

Telefon: 663 6300 Telefon: …………….

KINNITATUD Direktori 10.02.2020

Käskkiri nr 11 Lisa 1

Muudetud:

30.05.2023. a nr 42

Nõuded arendustele v6.0

Võti Nõude liik Kokkuvõte Kirjeldus

NA-1 Vastavus üldistele standarditele

Loodavate lahenduste X-tee teenused peavad vastama RIA x- tee juhendis toodud nõuetele. Aluseks tuleb võtta hanke välja kuulutamise hetkel kehtiv versioon.

NA-2 Vastavus üldistele standarditele

Lahendusega koos tarnitav standardtarkvara peab vastama RIK nõuetele

Kui hankes ei spetsifitseerita tarkvaralist lahendust tuleb kasutada vastaval konkreetsele vajadusel allpool toodud tarkvarade viimaseid stabiilseid versioone. Serverite operatsioonisüsteemina: 1) Linux RedHat Enterprise/Centos 2) Windows

Andmebaasidena: 1) Microsoft SQL 2) Postgre SQL Veebiserverina: 1) Nginx 2) Microsoft IIS 3) Apache Rakendusserverina: 1) Tomcat Programmeerimiskeelena : 1) C# 2) Java 3) Python Kui koos tarnega tarnitakse kommertstarkvara peab selle litsents sisaldama vähemalt 5 aasta turvaparandusi

NA-3 Vastavus üldistele standarditele

Rakendus peab olema loodud vastavalt Eesti Infoturbestandardi nõuetele. Aluseks tuleb võtta hanke väljakuulutamise hetkel kehtiva versiooni meetmeid. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

NA-4 Vastavus üldistele standarditele

RIK põhimõte on arendada tarkvara avatult ja avaldada tarkvara vaba litsentsiga. Avaliku sektori kohustuseks on arendada tarkvara eelkõige avatult ja avaldada tarkvara vaba litsentsiga vastavalt litsentsi nõuetele.

Antud nõudes võib erandeid teha ainult juhul, kui on teisiti ette nähtud seadusega või muul tellijaga kokku lepitud põhjendatud juhul.

RIKis kasutatavad levinuimad vaba tarkvara litsentsid on EUPL, GNU GPL, MIT. Valik sõltub vajadustest ja kohustustest.

Litsentside litsentsitingimustes sisalduvad nõuded, mida tuleb litsentsi kasutamisel täita, on järgmised:

EUPLi puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises

(EUPL © Euroopa Liit 2007, 2016, mille järel on märge „Litsentsitud EUPL alusel“);

2) lähtekoodi avalikustamine Euroopa Liidu joinup virtuaalses varamus.

GNU GPL puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises

(Copyright © <aasta> <autori nimi>);

2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistamise kohta.

MIT puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises

(Copyright © <aasta> <autori nimi>) koos litsentsis ette nähtud teavitusega;

2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistuse kohta.

Täpsemalt tuleb nõuetega tutvuda lähtudes valitud litsentsitüübi litsentsitingimustest.

Valitud litsentsi litsentsitingimused esitatakse ühel või mõlemal alljärgnevatest viisidest: 1) LICENCE-fail peab olema

repositooriumis avalikustatud koos tarkvara koodiga;

2) litsentsitingimuste tekst iga faili päises;

3) lisades päisesse link asukohale, kus on võimalik litsentsitingimustega tutvuda.

NA-5 Arhitektuur

Rakenduse, andmebaasi ja kolmanda osapoole komponentide platvorm(id)/versioon(id) peavad olema sellised, mille eluea lõpp (EOL) pole teadaolevalt vähem kui 4 aasta pärast.

Kui on tuleb tellijaga paika panna ja kokku leppida vahetuse strateegia.

NA-6 Arhitektuur

Tulevase ja olemasolevate infosüsteemide platvormid (rakendusserver, andmebaas, kolmanda osapoole komponendid) ja topoloogia peab olema enne reaalse arenduse algust RIK Infrastruktuuride osakonnaga kooskõlastatud.

Süsteemi jõudlus peab vastama kokkulepitud topoloogial eelanalüüsi ja lähteülesande käigus välja toodud jõudlusnäitajatele.

NA-7 Arhitektuur Rakendusserver peab võimaldama töötamist andmebaasiserverist eraldi serveril.

NA-8 Arhitektuur

Rakendust peab saama ilma ümber programmeerimata liigutada erinevate domeenide ja domeeni saitide vahel

Lahendus ei tohi olla sisse kompileeritud absoluutseid URL-e.

NA-9 Arhitektuur

Tõrkekindluse tagamiseks tuleb väliseid liidestusi kasutada nii vähe kui võimalik. Kui need on vajalikud, siis peavad nad olema võimalikult tõrkekindlad.

Liideseid peab saama konfiguratsioonist välja lülitada. Väliste liidestatud süsteemide tõrke korral ei tohi süsteem hanguda, vaid peab väljastama mõistliku (võimalikult lühikese) aja jooksul ajakohase veateate. Võimalusel tuleb töökindluse tõstmiseks kasutada asünkroonseid liideseid (ntäiteks Rahvastikuregistri, Maa- ameti infosüsteemi või Google analythicsk´i töötamast lakkamisel peab süsteemi põhifunktsionaalsus,kui süsteemi äriloogika seda võimaldab, tööle jääma).

NA-10 Arhitektuur

Andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimub läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi (x-tee). Avaliku teabe seaduse § 43 (9) lõige 5.

Kui X-tee päringut teostab inimene, siis peab olema päringu päises autentinud kasutaja andmed.

NA-11 Arhitektuur

Rakenduse testkeskkonnad peavad olema ühendatud test X- teega ja arenduskeskkonnad arendus X-teega.

NA-12 Arhitektuur

Rakenduse konfiguratsiooniparameetrid tuleb ühte kohta kokku tuua nii, et nende muutmisel ei peaks rakendust uuesti kokku kompileerima (nt ühte tekstipõhisesse konfiguratsioonifaili, andmebaasi tabelisse).

Rakendus peab neid sealt ka kasutama (mitte kopeerima parameetreid käivitamisel kolmandatesse kohtadesse). Logimise seaded võivad olla rakenduse konfiguratsioonifailist eraldi ühes lisakonfiguratsioonifailis (näit Log4net).

NA-13 Arhitektuur

Rakenduse kompileerimine (saidi taaskäivitas, konfiguratsiooni muutmine vms) peaks toimuma mõistliku aja jooksul.

Mõistlikuks ajaks loetakse maksimaalselt 30 sekundit. Kui rakendus vajab indekseeritud sisu ja see pole kättesaadav, siis peab rakendus väljastama selle kohta selge teate.

NA-14 Arhitektuur Rakendus peab olema 64-bitine.

NA-15 Arhitektuur Andmebaas ja rakendus peavad kasutama UTF-8 kodeeringut.

Nõue kehtib Oracle ja Postgre andmebaaside puhul.

NA-16 Arhitektuur Failid peab katalogiseerima kokkulepitud tunnuste alusel (aasta, kuu, kuupäev).

Failisüsteemi salvestamisel ei tohi ühte kausta tekkida üle 10000 objekti (kaust või fail). Failistruktuur peab olema mõistlik (kaustu ei tohi olla rohkem kui faile) ning ei tohi tekitada märgatavat jõudluskadu.

NA-17 Arhitektuur Kasutatav programmeerimise paradigma on objekt-orienteeritud.

NA-18 Arhitektuur Kõik välised võtmed (Foreign Key) peavad olema indekseeritud.

Andmebaasis peab kasutama indekseid või muid meetmeid, et nõuded jõudlusele oleksid täidetud ka tulevikus (1, 3, 5 või 10 aasta pärast – vastavalt planeeritud kasutusajale). Väliseid võtmeid tuleb kasutada ka ühest andmebaasist teisele viitamisel.

NA-19 Arhitektuur Tuleb kasutada päringumuutujaid (Parameter Binding).

SQL päringute väljakutsumisel väljastpoolt andmebaasi, peab kasutama päringumuutujaid, et vältida SQL vahemälu fragmentseerumist (When calling SQL code from outside the database, Parameter Binding should be used to prevent SQL cache fragmentation).

NA-20 Arhitektuur

Kõigis andmebaasi tabelites peab olema defineeritud üks tehniline primaarvõti ja selle nimetus peab olema „ID“.

NA-21 Arhitektuur Failid ja failide indeks peavad olema replikeeritavad teise serveriruumi.

Failide hoidmise asukoht lepitakse iga kord eraldi kokku. Failide hoidmine klassikalises andmebaasis on kulukas ja seab kõrgendatud nõudmised ning piirangud andmebaasiserveritele.

NA-22 Arhitektuur Vajadus halduril teha otse baasis haldustoiminguid peab olema viidud miinimumini.

Rakendusel peab olema haldusliides, mille kaudu rakenduse haldur saab teha tavapäraseid haldustoiminguid. Halduri haldustoimingud lepitakse tellijaga kokku detailanalüüsi käigus.

NA-23 Arhitektuur Andmebaas peab toetama nii külm- kui ka kuumvaru (peegeldamist) teise serveriruumi.

Ei tohi kasutada teenuseid, mis välistavad andmebaasi peegeldamist (nt "failstream").

NA-24 Arhitektuur Sorteerimisreeglistik peab vastama eesti keele tähestikule.

Tõusutundlikkus peab olema välja lülitatud ning accent peab olema sisse lülitatud. Näiteks: MS SQL puhul Estonian_CI_AS.

NA-25 Arhitektuur Kui süsteem saadab elektronkirju, peab kasutama süsteemivälist RIK- i elektronposti serverit.

Kirjade tekst peab olema haldurite poolt hallatav. Kirja saatmisel peab süsteem veenduma, et elektronposti server võttis meili vastu. Kui elektronposti server millegi pärast kirju vastu ei võta, tuleb kirjad ära saata pärast seda kui elektronposti server jälle vastab. Kirjad saatmist peab olema võimalik lihtsalt (näiteks muudatuse ajaks) rakenduse konfiguratsioonist kinni keerata.

NA-26 Arhitektuur

Konfiguratsiooniparameetrite nimed peavad olema sisulised. Juhul kui see ei ole võimalik, peab kõrval olema selgitus.

Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte XTTS või viitenumber, mitte vk_seb jne.

NA-27 Arhitektuur

Infosüsteemides on eessüsteemid (front end) ja tagasüsteemid (back end) arhitektuuriliselt selgelt lahutatud.

Tagasüsteemide ülesanneteks on andmete haldamine ja võrguteenuste pakkumine. Tagasüsteemid ei tegele lõppkasutaja autentimise ja autoriseerimisega. Lõppkasutaja autoriseerimise tagavad eessüsteemid.

NA-28 Arhitektuur Konfiguratsioonifailid peavad olema vastavalt rakendusserveri tüübile vaikimisi kaitstud failid

Näiteks IIS: *.config , *.resources Apache: *.conf, .htaccess. Kui neid on mitu, siis arendaja peab need eraldi välja tooma konfiguratsioonifailide listis.

NA-29 Arhitektuur Rakenduse failid, mida kasutaja näha ei tohi, peavad olema vaikimisi kaitstud kaustades.

Näiteks: IIS: Bin,App_Code, App_Data, App_Browsers, App_GlobalResources, App_LocalResources, App_Themes, App_WebReferences

NA-30 Arhitektuur Konfiguratsioonis ei tohi olla erinevaid parameetreid, mis on sama sisuga.

Kõiki parameetreid tuleks konfiguratsioonis kirjeldada vaid uhe korra (mitte nii, et mitmes lõigus kirjeldatakse samu asju uuesti).

NA-31 Arhitektuur Kõik rakendused peavad töötama kõrgkäideldavalt.

Rakendustes tohib kasutada vaid masinapõhiseid teenuseid, mis lubavad kõrgkäideldavaid (klaster) lahendusi. Kõrgkäideldav lahendus peab olema selline, mida saab samaaegselt käitada erinevates masinates. Kasutajasessioon ei tohi olla ühe klastri üle põhine. Ei tohi kasutada sticky sessioneid.

NA-32 Arhitektuur Tuleb kasutada rakendusservereid.

Klientrakendus ei tohi pöörduda otse andmebaasi poole.

NA-33 Arhitektuur Keskkonnapõhiseid muutujad peavad olema konfiguratsioonist seadistatavad.

Näiteks WSDL ei tohi sisaldada viiteid arendusserveritele.

NA-34 Arhitektuur

Kui kasutatakse Windows teenuseid peavad teenuste nimed olema serveri administraatori poolt konfigureeritavad.

NA-35 Arhitektuur Rakenduse äriloogika tuleb realiseerida eraldi andmebaasist sõltumatus rakenduskihis.

Andmebaas ei tohi sisaldada äriloogikat, mis muudab andmetabelites olevaid ja sinna kirjutatavaid andmeid. Erandiks on trigerid, mis tekitavad logi.

NA-36 Arhitektuur

Andmebaasis võib kasutada vaid ISO/IEC 9075 standardiga kaetud funktsionaalsusi. Kuid erandina ei tohi kasutada sama standardi osas 13 kirjeldatud funktsionaalsusi.

Ei ole tohi kasutada selliseid platvormispetsiifilist lahendusi, mille üleviimine mõnele muule andmebaasiplatvormile ei ole võimalik. ISO/IEC 9075 osa 13 spetsifitseerib Javas kirjutatud programmimoodulite kasutamist andmebaasis.

NA-37 Arhitektuur Rakendus peab kasutama autentimiseks RIK autentimisportaali AUP.

RIK kasutab keskset autentimislahendust (AUP). Kui kui mõni ärinõue välistab AUP kasutamise, esitab RIK arendajale lisanõuded autentimissüsteemile.

Kasutatavaid autentimisviise peab olema rakenduse konfiguratsioonist võimalik sisse ja välja lülitada. Samuti peab rakenduse konfiguratsioonist olema määratav kas ID-kaardiga autenimise korral kasutatakse OCSP või tühistusnimekirjade põhist autentimist.

NA-38 Arhitektuur

Uniform resource identifier (URI) pikkus ei tohi ületada ühegi IS poolt toetatava brauseri maksimaalset lubatud väärtust.

Max uri < 2000.

NA-39 Arhitektuur

Rakenduse teenusekirjeldus (n: WSDL) peab olema üles ehitatud nii, et see toetaks teenuse versioneerimist.

Näiteks: Alajaotis definitions/types/schem: complexType defineerimisel tuleb sellele lisada "any" element.

NA-40 Arhitektuur Rakenduse operatiivbaas peab olema võimalikult väike.

Juhul kui äriprotsess seda võimaldab, tuleb suurte andmemahtude korral kasutada andmete arhiveerimist põhibaasist väljapoole.

NA-41 Arhitektuur Rakendusega tarnitavad litsentsid peavad olema vähemalt 5 aastase kehtivusega.

EU projektide korral tuleb kehtivusaja suhtes lähtuda EU või RIA nõuetest.

NA-42 Arhitektuur

Rakendus peab olema tehniliselt osadeks jaotatud (tükeldatud) vastavalt loogilisele jaotusele. Saadud osised peavad olema eraldi versioneeritavad ja paigaldatavad.

Eraldatud peavad olema teenused, kuhu pöörduvad kasutajad ja need teenused, kuhu pöörduvad teised teenused ja serverid (näiteks saidid). Avalikud liidesed tuleb selgelt eristada muudest mitteavalikest, sisemistest, konfigureerimis jms liidestest. Kui rakendusel on eraldi turvatasemega liidesed ametnikule ja kodanikule, peab rakendus olema jaotatud kaheks eraldi liidesekomponendiks ning nende mõlema poolt kasutatavaks andmebaasiks.

NA-43 Arhitektuur

Kõik dokumentide konverteerimised ühest formaadist teise tuleb teha kasutades RIK keskseid dokumentide konverteerimise teenuseid.

NA-44 Arhitektuur

Süsteem ei tohi võimaldada kasutajale ligipääsu süsteemi toimimise informatsioonile, nagu failide täisnimed (path), kutsepinud (stack trace) jms.

NA-45 Arhitektuur Rakendus peab olema võimeline töötama koormusjaoturitega varustatud taristul.

SSL offload, vajalike kliendiparameetrite edasiandmine kasutades http headereid.

NA-46 Arhitektuur Rakenduse failidele ei tohi olla rohkem ligipääsuvajadust, kui read- execute.

NA-47 Arhitektuur

Kui on planeeritud kasutada Windows servereid peavad kõik rakenduse osad (ka baas) olema võimelised töötama windows core serveritel.

NA-48 Arhitektuur Andmebaasis tuleb veerutüübiks määrata selleks sisuliselt sobivaim andmetüüp.

Näiteks, kui on tegemist kuupäevaga, siis date. Kasutada ei tohi varchar(max) andmetüüpi, kui see pole põhjendatud ja vajalik.

NA-49 Arhitektuur Rakendus peab väljastama oma masinliideste teenuste tehnilisi spetsifikatsioone.

SOAP teenuste wsdl'e, REST teenustele n:swaggeri v. openapi formaadis kirjeldusi.

NA-50 Arhitektuur

Active Directory (AD) autentimise kasutamisel peab rakendus kasutama SAML2.0 (Security Assertion Markup Language) ja ADFS (Active Directory Federation Services) standardeid.

Teiste standardite kasutus tuleb RIK- iga eelnevalt kooskõlastada.

NA-51 Arhitektuur

ID-kaardiga (kliendi sertifikaadiga) autentimist teostavad veebirakendused peavad (juhul, kui sessiooni pole algatatud) suhtlema kliendi veebirakendusega ainult selleks, et saada veebirakendusest sisselogimiseks vajaliku koodi.

Edasine koodi täitmine ja võimalike veaolukordade töötlus peab toimuma rangelt ainult kliendi poolel.

Kliendi autentimissertifikaadi kehtivus- ja autentsusekontroll teostatakse maksimaalses võimalikus mahus veebiserveri või proxy poolt.

Autentimissertifikaadil on veebiserveri või proxy poolt kohustuslikult nõutav:

Apache: SSLVerifyClient require; NGINX: ssl_verify_client on; Pulse TM: ssl.requireCert(); HAProxy: verify required; Tomcat: clientAuth="true"; jne…

Juhul kui toimub pöördub URL poole, kus on nõutud kliendi autentimissertifikaat ning server vastab veaga, peab klientrakendus kuvama korrektse eesti keelse veateate.

NB! Rakenduse javascrip-ti tuleb ID- kaardiga autentimise puhuks erand kirjutada!

NA-52 Arhitektuur Tuleb kasutada vaid RIK poolt ette antud captcha lahendust.

NA-53 Arhitektuur Rakendustevaheline suhtlus tuleb realiseerida läbi rest- või soap-vms veebiteenuste või message queue.

Sobivad liideste formaadid lepitakse kokku projekti käigus.

NA-54 Arhitektuur Serveris peab olema kirjeldatud, millistele HTTP meetoditele vastatakse.

Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi vastata.

NA-55 Arhitektuur Vigastele meiliaadressidele ei tohi kirju saata.

Meiliaadress peab vastama RFC5322 ja/või RFC6854 standardile. Süsteem, kuhu on võimalik e-posti aadresse sisestada, peab kontrollima nende kehtivust. Kasutaja kontaktinfo tuleb alati valideerida.

NA-56 Arhitektuur Rakendusel peab olema CSP header. Vaikeväärtus on "self".

Erandid tuleb kirjeldada pigaldusjuhendis.

NA-57

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kliendi ja serveri vaheline side peab olema krüpteeritud SSL- protokolli kasutades.

Tuleb arvestada tingimusega, et osad ühendused nõuavad kahepoolset SSL autentimist (nt: suhtlus turvaserveriga).

NA-58

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei salvesta andmeid kliendi arvutisse (sh küpsiseid).

Erandiks on mitmekeelse süsteemi puhul keelevalik.

NA-59

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Sessiooni lõpetamine infosüsteemis (nt logi välja nupu vajutamine) peab serveri poolt sessiooni tunnused kehtetuks tunnistama (nt küpsised).

NA-60

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui andmebaasis olevate andmete turvaosaklass "terviklus" on 2 või 3, tuleb kõik osaklassi 2 või 3 infot sisaldavad andmebaasi kirjed ja tabelid versioneerida. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Kõik andmemuudatused peavad baasis säilima. Andmete muutmisel andmeid ei kustutata, vaid tehakse uus kirje uute andmetega. Vana kirjed muudetakse kehtetuks. Iga uus kirje peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 1) viide kirjele, mille ta kehtetuks

muutis (kui on); 2) kasutaja, kes kirje lõi; 3) kirje loomise aeg; 4) sessiooni-ID (kui on olemas).

Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab sisaldama lisaks vähemalt järgmist informatsiooni: 1) kasutaja, kes kirje kehtetuks

tunnistas; 2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg.

NA-61

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse poolt töödeldavate andmete konfidentsiaalsusklass on 2 või kõrgem, peab rakendusega kaasas olema lahendus, mis suudab toota toodangu andmetest testandmed, mis ei sisalda konfidentsiaalset informatsiooni.

Testandmed peavad säilitama kõik toodangu andmete omadused (pikkuse, tüübi) ja omavahelised suhted. Toodanguandmetest testandmete tegemise algoritmid ja põhimõtted tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.

NA-62

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Andmebaasis olevate rakenduse kontod peavad omama ainult minimaalselt rakenduse tööks vajalikke õiguseid.

Schema muutmine ei ole rakenduse töö. Schema omanik ei tohi olla rakenduse tööks kasutatav baasi kasutaja.

Nõude täitmiseks vajalikud vahendid (skriptid) peavad kuuluma rakenduse juurde ja nende sisu peab olema kontrollitav. Kontodele vajalikud õigused peavad olema kirjeldatud rakenduse installatsioonijuhendis.

NA-63

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakenduse lõppkasutajatele peab olema võimalik jagada õigusi läbi andmebaasis defineeritud rollide.

Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei tohi defineerida ainult läbi AD OU'de ja gruppide.

NA-64

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Ligipääs rakendusse ja andmetele tohib olla vaid dokumenteeritud ning tellimuses kirjeldatud teid mööda ja dokumenteeritud autentimisprotseduure kasutades.

NA-65

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kõik paroolid ja salasõnad peab rakendus alati salvestama vaid krüpteeritud või räsitud ja soolatud kujul.

Räsimine peab kasutama turvalist räsifunktsiooni (NA-74) ja soola (salt). Sool peab olema andmebaasiüleselt unikaalne, piisavalt suure bitiarvuga ja "random". Krüpteerimata kujul ei tohi paroole salvestada (ka ajutiselt) ühelegi kettale. Krüpteering peab olema CBC, CRT vms režiimis. Kasutada ei tohi ECB režiimi.

NA-66

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendused, kuhu saavad ligi välised kasutajad, peavad võimaldama autentimist vähemalt kahe erineva Eesti riigi poolt aktespteeritava kaheastmeilse isikutuvastsulahendusega. Parooliga autentimsit tuleb vältida.

Kindlasti peab olema kasutusel ID- kaardi põhine autentimine.

Kui on vajalik ka parooliga logimine, peavad välised kasutajad autentima ennast spetsiaalse väliskasutajate jaoks mõeldud AD pihta. Mingil juhul ei tohi väliskasutajaid teha RIK-i sisemisse AD-sse.

NA-67

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei tohi teostada X-tee päringut otse kasutajaarvutist.

Kasutajaarvutitest otse x-tee päringute tegemine on arvutivõrgu tasemel keelatud.

NA-68

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Veebipõhised välise veebilehega rakendused, mis on keskmise või kõrgema ISKE klassiga peavad kasutama vahendeid kaitsmaks rakendust keelatud päringute eest.

IIS puhul peab kasutama näiteks URL scan, apache puhul modsecurity või vastavat tööriista. Võimalikud piirangud tuleb kokku leppida tellijaga detailanalüüsi käigus lähtuvalt tellija vajadustest ja nõudmistest. Kasutama peab whitelisting põhimõtet, mitte blacklistingut.

NA-69

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse kaitsetarve on suur või väga suur, peab rakendus sisenemisel näitama pärast õnnestunud sisselogimist eelmise õnnestunud sisselogimise aega. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Sarnaselt õnnestunud sisselogimisega, tuleb ebaõnnestunud sisselogimise katsete korral kuvama millal need toimusid ja mitu neid oli. Kasutaja peab saama soovi korral veenduda, kas keegi pole tema nime all üritanud sisse logida. ID-kaardi, mobiil-ID ja digi-ID-ga sisenemise ürituse ebaõnnestunud katseid näitama ei pea.

NA-70

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakenduse kasutajaliidesest peab olema kasutajal avalehel ilma sisse logimiseta võimalik näha rakenduse versiooni numbrit.

Mõeldud on spetsiaalrakendusi (custom built). Nõue ei kehti veebitarkvara (apache, IIS jne), andmebaaside jms kohta. Viimaste versiooni numbrit tuleb pigem varjata.

NA-71

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Sessioonide lõpetamine tuleb teostada serveri poolel ja kõigil rakendustel peab olema konfigureeritav kasutajasessiooni aegumise aeg.

Aeg peab olema muudetav koos teiste konfiguratsiooniparameetritega. Kui kliendilt pole etteantud aja jooksul ühtegi päringut tulnud, tuleb sessioon serveri enda algatusel lõpetada.

NA-72

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Veebipõhiste rakenduste mitteautentinud kasutajate poolt saadetud vormid tuleb puhastada XSS-filtriga või eemaldada HTML- tag´id.

Soovitatavalt tuleb seda teha enne andmebaasi salvestamist, vajadusel andmete väljakuvamisel.

NA-73

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Veebipõhiste rakenduste poolt saadetavad vormidel peab paiknema peidetud unikaalne räsi, mida kontrollitakse vormi vastuvõtmisel.

Eesmärk on vältida CSRF rünnakuid.

NA-74

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Krüpteerimise ja räside arvutamise korral tuleb kasutada tugevaid algoritme.

Valida tohib vaid neid, mille soovituslik kasutusaeg RIA krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt on üle 12 aasta. Kui räsimine ei pea tagama pikaajalist salastaatust ja tõestusväärtust võib tellijaga kokkuleppel kasutada algoritme, mille soovituslik kasutusaeg on krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt üle 5 aasta.

Kui tehniliselt vähegi võimalik tuleb sertifikaate hoida RIK HSM lahenduses. Ligipääs võtmetele ja sertifikaatidele peab olema vaid teadmisvajaduse põhimõttel. Kirjandus: NIST SP-800- 57 Key Management Guidelinesja European Payments Council (2017) Guidelines on cryptographic algorithms usage and key management.

Süsteemi kirjelduses tuleb välja tuua kõik krüptoalgoritmid, võtmepikkused ja kasutuskohad.

NA-75

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Autenditud sessiooni tunnust ei tohi ainult lihtsa küpsisega lahendada (kasutada OWASP parimaid praktikaid).

Sessiooni ei tohi olla võimalik üle võtta URLi kopeerimisega ühest arvutist teise.

NA-76

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Halduritel ei tohi olla võimalik muuta rakenduseväliste liidestuste- ning nendega seotud äriloogiliste funktsionaalsuste tehnilisi konfiguratsioone.

Tagada tuleb rollide lahusus: administraatoril ja halduril on erinevad tööülesanded.

NA-77

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

ID-kaardiga autentimisel, peab rakendus suutma vastu võtta ID- kaardi sertifikaati ka HTTP päises.

Proxy tugi

NA-78

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kõik digitembeldamist vajavad rakendused peavad kasutama RIK- i-keskset digitembeldamise teenust.

NA-79

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakenduse turvalisuse tagamiseks (näiteks XSS, SQLInjection, jne) tuleb järgida OWASP-i parimaid praktikaid.

Veebirakendus peab probleemideta läbima OWASP ASVS põhineva testi. Esmane väline turvatestimine tellitakse tellija finantseeringul. Kui selle tulemusel leitakse arendaja poolsest tegevusest või tegevusetusest põhjustatud vigu, võib tellija nõuda OWASP järeltestide kompenseerimist arendajalt.

NA-80

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Arendus peab olema orienteeritud toodangukeskkonnas toimimiseks.

Toodangukeskkonna rakendus ei tohi sisaldada osiseid, mis on toodangu keskkonnas ebavajalikud või segavad (näiteks mõeldud testimiseks testkeskkonnas, arendusabiks arenduskeskkonnas jne).

NA-81

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Ajatemplite kasutamisel eelistatakse Guardtime lahendust.

Ajatempli serveri URL peab olema konfigureeritav.

NA-82

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei tohi lubada ühe kasutajaga mitut samaaegset sessiooni.

Nõue ei kehti, kui see tellija poolt eraldi ärinõuetes nõutud.

NA-83

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse tervikluse turvaosaklass on T3, peavad tõestusväärtust omavad andmed olema digitaalallkirjastatud või digitembeldatud. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Konkreetne lahendus valitakse ja lepitakse tellijaga eraldi kokku. Käesoleva nõude täpsustuseks vt ISKE nõue HT.34. Ajatemplite, digitemplite ja digitaalallkirjade terviklust tuleb reaalajas ja hiljem perioodiliselt (muudetava perioodiga) valideerida. Valideerimise protsessi tulemusena tuleb genereerima automaatne raport, mis on vaadeldav süsteemi halduri liidese kaudu ning mida on võimalik automaatselt edastada ettenähtud e-posti dressidele. Raport peab sisaldama infot valideerimise protsessi alguse ja lõpu aja kohta, infot selle kohta, kui mitut ajatemplit kontrolliti ja kas infot kõik ajatemplid olid korrektsed. Kui tembeldamises või allkirjastamises ilmneb viga, peab olema võimalik hiljem katkenud kohast tembeldamist või allkirjastamist jätkata.

NA-84

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduse tervikluse turvaosaklass on T3, peavad tõestusväärtust omavad andmed ja logid olema krüptoaheldatud, et tagada, et tõestusväärtusega andmeid ei saaks märkamatult kustutada. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Ahela moodustamiseks ei tohi kasutada andmetesse kirja pandud viiteid (n: id=2ja andmed="mingid andmed", eelmine_andmed=1 ). Krüptoahela koostamisel tuleb kasutada lahendust, kus järgmise ajatembeldatava kirje koosseisu fikseeritakse eelmise kirje mitte ajatembeldatud räsi. Uue ahela lüli lisamisel tuleb kontrollida eelmise lüli korrektsust.

Tagatud peab olema ka nõue, et kirjeid ei saaks märkamatult kustutada ahela lõpust. Krüptoahela terviklust peab saama perioodiliselt (muudetava perioodiga) kontrollida ja lahendus peab suutma vajadusel and häire (e-kiri) kui terviklus on kompromiteeritud. Krüptoaheldamis e ja selle kontrolli sisse ja väljalülitamine ning kontrolliperioodi muutumiine peab olema teostatav vaid rakenduse konfiguratsioonist rakenduse administraatori poolt,

NA-85

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakenduses on S3 salastatuse astmega andmeid, peavad need nii transpordil kui ka salvestatult alati olema krüpteeritud kujul.

Sümmeetrilise võtme turvamiseks tuleb kasutada asümmeetrilisi algoritme. Sertifikaati tuleb hoida nii, et see oleks kättesaadav rakendusele, kuid mitte rakendusserveri administraatorile. Sertifikaat peab olema vahetatav, st krüptograafia edasi arenedes peab olema võimalik kasutusele võtta tugevam sertifikaat.

NA-86

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Paksu kliendi korral ei tohi rakendus kasutaja tööjaama jätta maha krüpteerimata kujul ajutisi faile, mis sisaldavad või võivad sisaldada konfidentsiaalset või kõrget terviklust nõudvat informatsiooni.

Kui paks klient kasutab ajutisi faile, tuleb tagada nende perioodiline kustutamine tagamaks, et ei koormata liigselt kasutaja arvutit. Eesmärk on tagada, et rakenduse sulgemisel ei jääks kasutaja arvutisse maha informatsiooni, mida sinna jääda ei tohiks.

NA-87

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus peab serverist kustutama kõik ajutised failid koheselt, kui neid enam ei kasutata.

Kui kasutatakse ajutiste failide kausta peab selle asukoht olema konfiguratsioonist konfigureeritav.

NA-88

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus tohib aktsepteerida vaid sessioonivõtmeid, mida ta ise on väljastanud. Sisselogimisel peab kasutaja saama uue sessiooni võtme ning endine võti tuleb kehtetuks tunnistada.

NA-89

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakendusse laaditakse faile kasutaja poolt, peab need failid valideerima (kontrollima faili tüüpi, suurust). Failid peavad läbima viirusetõrje.

Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja väiketähti, numbreid, "_" ja "-" ning vaid ühte punkti järjest. Viirusetõrje lahenduse pakub välja RIK infrastruktuuride osakond. Võimalusel tuleb teha tüübi ja faili laiendi vastavuse kontroll.

NA-90

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Kui rakendusse laetakse faile peab faili nimi salvestamisel sisaldama random komponenti nii, et faili tee ei ole lihtsalt ära arvatav.

NA-91

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Rakendus ei tohi lubada ennast kasutada iframe sees.

Iframe-i kasutamine pole lubatud ja HTTP päringutele tuleb lisada "X- Frame-Options: DENY" päis.

NA-92

Turvalisuse ja terviklikkuse tagamisega seotud nõuded

Sessiooni küpsised peavad olema turvatud.

Sessiooni küpsise korrala tuleb lisada lipud Secure, HttpOnly ja SameSite. Küpsise nime prefiks peab olema "__Host-".

NA-93 Logimine, debuggimine, testimine

Rakenduse kõik üleantavad versioonid peavad enne tellijale üle andmist olema testitud.

Testplaan ja testitulemused tuleb edastada tellijale koos rakenduse üleandmisega. Nõuded testimisele RIK dokumendis "Arendamise tavad ja töökorraldus".

NA-94 Logimine, debuggimine, testimine

Turvalisuse seisukohalt kriitilised sündmused, nagu sessiooni algamine ja lõppemise, rolli muutumine jne tuleb logida.

Vastav logi peab asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasis turvalogide tabelis. Väliste rakenduse puhul tuleb logida võimalusel kasutaja IP. Sessiooni võtmete väärtuses, privaatvõtmeid ja kasutaja salasõnad võivad logisse jääda vaid räsitud kujul.

NA-95 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendus peab suutma logida kõiki väliste süsteemidega vahetatavaid (ka X-tee teenuste kaudu liikuvaid) pöördumisi andmevahetuslogisse.

Peab olema võimalus antud logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Logi peab olema struktureeritud selliselt, et päring ja vastus on eraldi failides. Logimine peab olema võimalik nii andmebaasi kui ka failisüsteemi (iga sõnum eraldi faili, failid vähemalt päeva kaupa eraldi kaustas) või mõlemasse korraga. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav.

NA-96 Logimine, debuggimine, testimine

Kui rakenduse turvaosaklass "konfidentsiaalne" on 2 või 3, peab tagama konfidentsiaalsuse osaklassiga 2 ja 3 andmete vaatamise logimise. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida peab olema võimalik ka konkreetseid andmed, mida kasutaja serveri arvates nägi. Viimane peab aga olema välja lülitatav või asendatav põhiobjektide ID-dega päringu liikide kaupa. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding).

NA-97 Logimine, debuggimine, testimine

Kui rakenduse turvaosaklass "terviklus" on 2 või 3, peab tagama tervikluse osaklassiga 2 ja 3 andmete loomise, muutmise ja kustutamise logimise. [30.05.2023 DK nr 42 - muudetud]

Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding).

NA-98 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendus peab logima kõiki rakenduses tekkivaid tehnilisi vigu süsteemi logisse.

Süsteemi logid peavad asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasi süsteemi logide tabelis. Logi peab sisaldama minimaalselt (toodud järjekorras) vea tekkimise aega, veakoodi, veakirjeldust (stack trace, traceback vms), võimalusel kasutaja andmeid (nimi, ID, IP ja URL), HTTP-, GET- ja POST- parameetrid ja nende väärtusi. Kas logitakse baasi või faili või mõlemasse peab olema rakendust uuesti kompileerimata administraatori poolt muudetav.

NA-99 Logimine, debuggimine, testimine

Failisüsteemi logimise korral peavad logid olema ka katalogiseeritud (näiteks liigi järgi) ja tunnustatud faililaiendiga (näiteks .log, .txt, .xml). Logi peab olema roteeruv, et ei tekiks liiga suuri faile või faile kus on vaid üksikuid logikirjeid.

Peab olema võimalus logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Ei tohi esinda olukorda, kus ühte kausta tekib rohkem kui 10000 faili. Peab tagama, et iga rakendusserver saaks vajadusel kirjutada logid oma logifaili. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav.

NA-100 Logimine, debuggimine, testimine

Kogu rakenduse logi peab olema ühesuguse formaadiga, kergesti masinloetav ja täielik (kes, mis, mida, jms). Logis ei tohi kasutada klassifikaatoreid.

Logiväljad, mida lõppkasutaja saab manipuleerida (IP, useragent, URL) peavad salvestuma logisse kodeeritud kujul.

Tuleb võimalusel vältida olukorda, kus ühe päringu tõttu tekib kirjeid mitmesse logisse. Igas logikirjes peab olema päringu unikaalne identifikaator, mis võimaldab logikirjet siduda teiste logikirjetega, mis tekkisid sama päringu tagajärjel. Seda nii ühe faili piires, kui ka juhul kui päringu tulemusel kirjutati mitmesse logi asukohta..

Sama infot sisaldavad väljad peavad (ka erinevates) logiasukohtades olema sama nimega ja andmed samas formaadis. Failisüsteemis asuv logi peab olema XML, JSON või CSV formaadis.

Kui parameetri väärtus on tühi, tuleb see logis märkida asendusväärtusega (nt “null”). Kui vähegi võimalik peab logi kuupäeva ja ajaformaat olema kujul "AAAA-KK- PP ja hh:mm:ss,nnnn“ lokaalne Eesti ajavöönd. "hh" järgib 24-tunnist kellaajaformaati. Kuupäev ja kellaaeg samas andmeväljas esitatakse kujul, kus kuupäevavormingu ja kellaajavorming vahele lisatakse täht T.

NA-101 Logimine, debuggimine, testimine

Logi tabelid peavad olema arhiveeritavad operatiivbaasist välja.

Tabeli suurenedes peab olema võimalik hoida vanu kirjeid, näiteks kuude või aastate kaupa, iseseisvates tabelites või teises baasis. Mehhanism peab töötama ka krüptoaheldatud logi korral.

NA-102 Logimine, debuggimine, testimine

Kui rakendus kasutab või pakub väliseid teenuseid (näiteks SK teenuseid) peab ta suutma arvestust pidada vastavate teenuste kasutamise mahu üle.

Näiteks kui palju on kasutatud kuus, aastas jne digitembeldamist, ID- autentimist, autentimisportaali, pangalingi kasutamist jne.

NA-103 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendusega peab olema kaasas skript jõudlustestide tegemiseks.

Jõudlustestide täpne kirjeldus tuleb kokku leppida detailanalüüsi käigus. Arendaja peab koos rakendusega tarnima skripti ja vajalikud tarkvaralised vahendid kokkulepitud jõudlustestide läbiviimiseks. Jõudlustestide läbiviimine ei tohi nõuda tellijalt omapoolset tarkvara arendamist, skriptide kirjutamist või litsentside ostmist.

NA-104 Logimine, debuggimine, testimine

Rakendusel peab olema masinloetav XML-staatusleht, mille struktuur vastab tellija poolt ette antud XML struktuurile.

Staatuslehe nõuded sisalduvad käesoleva dokumendi lisas 1.

NA-105 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Lähtekoodi kommentaarid peavad kõigis lahenduse kihtides (rakenduse enda kood, andmebaas, jne) olema kirjutatud eesti keeles.

Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt automaatselt genereeritavate koodilõikude puhul. Samuti ei rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile – nt: erinevad lahtise koodiga kooditükid jne.

NA-106 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Rakenduse kood peab olema piisavalt hästi kommenteeritud, et erialast haridust omav tarkvaraarendaja on võimeline süsteemile jätkuarendusi teostama.

Lähtekoodi kommentaarid peavad olema: 1. Põhjendatud. Kommenteerida

ainult kommenteerimise pärast pole vaja. Kood peab olema kirjutatud selliselt, et see on loetav ka ilma kommentaarideta. Kommentaarid on mõeldud keeruliste ja/või kohendamist ja/või edasist tööd (viimaste juurde on tuleks märkida TODO) vajavate kohtade jaoks.

2. Aktuaalsed - kommentaar ja kood peavad olema üksteisega vastavuses.

3. Selged ja üheselt mõistetavad. 4. Korrektselt kirjutatud -

grammatika ja lauseehitus peavad olema korrektsed.

NA-107 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Muutujate, tüüpide ja funktsioonide nimed peavad olema sisulised ja andma selget informatsiooni nende otstarbest.

NA-108 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Koodis kasutatavaid konstante ei tohi väärtusena hardcodeda – need tuleb defineerida muutujatena ja kasutada läbi nende.

NA-109 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Koodis defineeritud andmetüübid peavad olema nimetava käände ainsuses. Kõik andmemassiivid tuleb nimetada nimetava mitmuses (näiteks collectionid, arrayd, jms).

Näiteks "Isik", "Menetlus" jne. Andmebaasides ei tohi kasutada täpitähti.

NA-110 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Andmetabelites sisalduvad võõrvõtmed peavad nime järgi seostuma tabeli ja väljaga millele need viitavad.

Näiteks kui on tegu tabelitega ’Isikud’ ja ’Autod’, siis seos ’isiku autod’ oleks: Isikud.ID=Autod.Isik_ID

NA-111 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Andmebaasi väljade pikkused tuleb kirjeldada tähemärkides.

Näiteks Oracle korral Nvarchar(2000) tähendab 2000 baiti mitte tähemärki.

NA-112 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Kui kokku pole lepitud teisiti, siis JAVA rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "SUN Java Code convention" dokumendile.

Valideerimiseks kasutatakse 'checkstyle' vaikimisi konfiguratsiooni.

NA-113 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Python rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "Style Guide for Python Code " dokumendile.

http://www.python.org/dev/peps/pep -0008/

NA-114 Nõuded lähetkoodile ja paigaldamisele

Kui kokku pole lepitud teisiti, siis .NET rakenduse kood peab olema kirjutatud vastavalt "NET Framework Developer's Guide - Design Guidelines for Developing Class Libraries".

http://msdn.microsoft.com/en- us/library/ms229042.aspx. Valideerimiseks kasutatakse 'StyleCop' vaikimisi konfiguratsiooni.

NA-115 Nõuded lähetkoodile

JAVA koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.

Näiteks PMD (http://pmd.sourceforge.net), DocCheck (http://java.sun.com/j2se/javadoc/do ccheck/) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.

NA-116 Nõuded lähetkoodile

.NET koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.

Näiteks FxCop (http://msdn.microsoft.com/en- us/library/bb429476.aspx) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.

NA-117 Nõuded lähetkoodile

Pythoni koodi valideerimiseks kasutatakse validaatorit.

Näiteks Pychecker (http://pychecker.sourceforge.net/) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit.

NA-118 Nõuded lähetkoodile

Kasutuses mitteolev kood tuleb rakenduse lähtekoodist kõrvaldada.

NA-119 Nõuded lähetkoodile

Andmebaasi tabelid ja väljad ning muu kood (stored procid, funktsioonid, triggerid, viewd, user defined data types ja sequencid) peab olema kommenteeritud rakenduse koodiga samadel alustel.

NA-120 Nõuded lähetkoodile

Lähtekoodis defineeritud muutujate, klasside/tabelite, meetodite jm. nimed peavad lahenduse kõigis kihtides (rakenduse enda kood, andmebaas jne) olema eesti keelsed.

Mitte Dossier vaid Toimik, mitte Person vaid Isik.

NB! Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt automaatselt genereeritavate koodilõikude puhul, mida ei ole vaja tõlkida. Samuti ei rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile.

NA-121 Andmekvaliteet ja standardid

Aadressiandmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda määrusest "Aadressiandmete süsteem".

Liidestatakse maa-ameti X-tee teenusega või RIK sisemise vastava Maa-ameti andmeid vahendava süsteemiga.

NA-122 Andmekvaliteet ja standardid

Andmete sisestamisel (ka läbi masin-masin liideste või veebiteenuste) peab rakendus alati andmed valideerime. Sobimatuid andmeid ei tohi olla võimalik sisestada.

Muu hulgas peab kontrollima, kas sisestatav väärtus vastab välja tüübile ja/või etteantud valikväärtustele. Numbriväljale tohib sisestada vaid numbreid, kuupäeva väljale kuupäeva, elektronposti aadressi vilajale elektronposti aadressi, valikväärtuste korral vaid lubatud valikväärtused jne.

Kontrollima peab sisendi suurust. Olukorras, kus veebirakendus peab töötlema potentsiaalselt ohtlikke andmeid (nt tähemärke, millel on rakendatava interpretaatorprogrammi jaoks tähendus) ja filtreerimisfunktsiooni ei saa seega kasutada, tuleb need andmed ära maskeerida, st muuta nende kuvamisvormingut.

Sisendi kontrolli ebaõnnestumise korral tuleb peatada sisendi kasutamine ja kasutajat sellest teavitada.

NA-123 Andmekvaliteet ja standardid

Iga transaktsiooni juures tuleb veenduda, et kasutajal on õigus neid vaadata või muuta (isiku õiguste, mitte rolli õiguste kontroll)

NA-124 Andmekvaliteet ja standardid

Tegevusalade andmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 10. Jaanuari 2008. a määrusest nr 11 "Klassifikaatorite süsteem" ja kasutada EMTAK infosüsteemis kehtivat klassifikaatorit.

Liidestatakse RIK EMTAK infosüsteemi teenusega.

NA-125 Andmekvaliteet ja standardid

Kasutaja poolt sisestatud andmed tuleb enne välja kuvamist filtreerida.

Kasutada tuleks võimalusel Blacklistingu asemel whitelistingut.

NA-126 Andmekvaliteet ja standardid

Kui rakendusel tekib päringu töötlemisel tehniline viga, siis peab vastama süsteemi-infot mittesisaldava veateatega.

Näiteks: "Tekkis tehniline viga. Päringu ID: XXXXX".

NA-127 Dokumentatsioo n

Kogu rakenduse dokumentatsioon peab olema kirjutatud eesti keeles.

Erandiks võivad olla tellijaga kokkuleppel kolmanda osapoole komponentide (mis pole kirjutatud tellija jaoks) dokumentatsioon.

NA-128 Dokumentatsioo n

Rakenduse dokumentatsioon peab vastama RIK dokumentatsiooniplaani nõuetele.

NA-129 Dokumentatsioo n

Iga uue versiooniga peab alati välja tooma versiooni muudatuse kirjeldused (release notes).

Release notes peab kajastama kõiki muudatusi eelmise ja uue versiooni vahel.

NA-130 Versioonihaldus

Kõik rakenduse testimiseks, koolituseks või implementeerimiseks üle antavad tarkvarapaketid peavad olema versioneeritud vastavalt dokumendile RIK Arendamise tavad ja töökorraldus. Kasutama peab RIK-i koodihoidlat.

Arendajale antakse selleks õigused RIK-i koodihoidlas, kus ta peab hoidma oma PMA versioone.

NA-131 Versioonihaldus Arendaja peab veenduma, et teeb muudatusi aktuaalsesse koodi.

Paralleelse arendamise puhul võetakse igal hommikul RIK koodihoidlast viimane seis koodist.

NA-132 Versioonihaldus

Kõik rakenduste tellijale lepingujärgsete üleantavate versioonide lähtekoodid peavad olema varustatud arendaja esindaja digiallkirjaga.

Ka tagant järgi peab olema 100% kindel, et üle anti õige arendaja signeeritud, mitte kolmanda osapoole poolt kompromiteeritud versioon.

NA-133 Versioonihaldus

Nii arendamisel kui ka hoolduslepingute korral kasutatakse RIK vigadehalduse keskkonda.

Kui ei ole tellijaga kokku lepitud teisiti.

NA-134 Versioonihaldus

Kui veebirakenduses või veebilehel on linke, mida kasutajad näevad või millele nad saavad viidata, peavad need olema puhtad lingid.

Puhas link on inimloetav, tähendust omav, paraja pikkusega, tekstiline (erandina lubatud numbrid ja märgid „/“, „.“, „-“ ja „_“) ja ajas püsiv. Veebisaidi igal kuval peab olema unikaalne link.

NA-135 Paigalduspaketi kooste

Kooste kirjelduste alusel valmiv paigalduspakett tohib sisaldada ainult minimaalse rakenduse käitamiseks vajamineva failikomplekti.

Näiteks: kompileeritavate keelte puhul ei tohi sisaldada lähtekoodi, kui see pole vajalik rakenduse käitamiseks.

NA-136 Paigalduspaketi kooste

Kooste kirjelduste alusel valmivat paigalduspaketti peab olema võimalik liigutada erinevate serverite vahel.

Eelkõige ei tohi tekitada olukorda, kus rakenduse jooksutamiseks uues serveris, tuleb see tingimata just sealsamas kokku kompileerida.

NA-137 Paigalduspaketi kooste

Lähtekoodi kompileerimine peab olema teostatav ka Interneti ühenduse puudumise korral.

Selle nõude täitmise võimaldamiseks on RIK-is kasutusel sisemised tarkvarakomponentide repod.

NA-138 Paigalduspaketi kooste

Andmebaasi paigalduse skriptid ei tohi olla kompileeritud.

Administraator peab saama veenduda skriptide sisus.

Lisad: Lisa 1 – Staatuslehe nõuded

Nõuded Drupalile

Üldised nõuded

• Sisuhaldus on tööriist, mis võimaldab kasutajatel nutitelefoni, tahvel- või lauaarvuti

veebibrauseri abil veebisaidilt sisu lisada, avaldada, redigeerida või eemaldada.

• Sisu haldamine peab olema lihtne ja mugav. Haldusliides on loogiliselt struktureeritud ja

sisaldab tööriistu, mis on vajalikud sisu haldamiseks, muutmiseks, vormindamiseks,

kujundamiseks.

• Sisuhaldus peab kasutama sisutüüpide loogikat, mis on paindlik, kergesti laiendatav ja

võimaldab lehele lisada erinevat tüüpi sisu.

• Sisuhaldus peab võimaldama kohandatud menüüd.

• Sisuhaldus peab võimaldama mitmekeelsete veebilehtede loomist.

• Sisuhaldus peab tagama ligipääsetavuse (WCAG) nõuded, struktureeritud metaandmed,

mida ekraanilugejad loevad, redigeerimisvalikud juurdepääsetava sisu loomise

tagamiseks.

• Sisuhaldus peab võimaldama luua kasutaja rolle ja määrata õigusi.

• Sisuhaldus peab olema vabavaraline.

Sisulehed ja uudised

Veebilehe sisulehti ja uudiseid peab toimetaja saama sisestada läbi visuaalse tekstiredaktori

(WYSIWYG).

Veebilehele peab saama lisada ja vajadusel sisulehtedega siduda dokumente (Word, PDF, Excel

jmt) ja vajadusel ka pilte.

Keelevahetust peab olema võimalik teostada nii sisulehti sidudes (näiteks eestikeelselt sama

sisuga lehelt viiakse kasutaja keelevahetuse-nupu kasutamise korral sama sisuga võõrkeelsele

sisulehele) kui ka iseseisvalt (sisulehel pole teises keeles vastet). Menüü peab toetama mõlemaid

variante, sh. ka segaversiooni.

Veebivormid

Veebilehel peab olema võimalik luua veebivorme. Absoluutse miinimumina peab veebivormidel

olema võimalik kasutada enimlevinud vormielemente:

• Lühike tekstiväli

• Pikk tekstiväli (textarea)

• Valikvastused

o Üks valik mitmest

o Mitu valikut mitmest

• Faili üleslaadimine (v.t nõudeid allpool)

• Boonusena on oodatud kõikvõimalikud täiendavad väljad (näiteks

valideerimisvõimalusega e-posti väljad jmt)

Faili üleslaadimise funktsionaalsuse käigus kasutaja poolt üleslaaditud fail peab olema võimalik

paigutada välismaailma eest kaitstud kausta.

Veebivorm peab võimaldama andmeid koguda nii veebilehe andmebaasi kui saata ka e-kirja teel

(ja mõlemat korraga). Veebivormi sisestuse e-kirjaga peab olema võimalik seadistada ka kaasa

tulema vormilt üleslaaditud failid. E-kirja sisureegleid (mallid), pealkirja ja kellelt ning kellele

aadresse peab saama seadistada sisuhaldusest.

Veebivorme peab kaitsma nähtamatu spämmitõkendiga. Näiteks JavaScript’i toetuse

kontrollimise kaudu.

Küpsiste teavitus ja kolmanda osapoole teenuste

integratsioon

Veebilehel peab olema võimalik kasutada kolmanda osapoole teenuseid veebilehe

sisuelementidena (n.ö. embedded lahendused). Hetkel teadaolevalt peab vähemalt olema

võimalik sisestada YouTube videoaknaid (erinevatelt YouTube domeenidelt) ja PowerBI

andmeaknaid (iFrame lahendused) selliselt, et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu

andmekaitsetingimustega.

Veebilehele peab olema võimalik sisuhaldusest seadistada (sh. tõlkida) selline küpsiste-teavitus,

kus:

• On kirjas üldine ja sisuhaldusest muudetav tekst küpsiste kasutamise kohta.

• Võimalik linkida otse küpsise-teavitusest andmekaitse-tingimuste lehele.

• Võimalik välja tuua kasutatavate küpsiste kategooriad

o Lähtuvalt eeltoodud kategooriatest peab kasutaja saama neid sisse-välja lülitada

o Lähtuvalt kasutaja tehtud valikutest, peab veebilehel kas käivitatama või

blokeeritama funktsionaalsused, mis kasutavad kolmanda osapoole küpsiseid.

• Kasutajal peab olema võimalik kas lubada kõik küpsised, lubada vaid osa küpsiseid või

blokeerida kõik mittevajalikud küpsised. Veebilehe funktsioneerimiseks vajalikke, kuid

kasutajat mitte-identifitseerivaid küpsiseid (mis ei sisalda unikaalset identifikaatorit) ei

pea saama välja lülitada.

Näide – kui kasutaja ütleb „EI“ kõigile küpsistele või ainult YouTube küpsistele, siis nendel

lehtedel, kus on kasutuses YouTube videod, ei laadita isegi seda YT iFrame sisse. Hea oleks kui

sellisel juhul oleks YT iFrame asemel teavitustekst (mida võiks saada sisuhaldusest muuta).

Ideaalne oleks kui sealt teavitustekstist saaks uuesti avada küpsiste akna ja teha valikuid ringi.

Aga miinimumina piisab ka sellest kui lihtsalt iFrame ei laadita. Oluline on, et iFrame ei oleks

mitte peidetud (sest siis tõmmatakse taustal selle sisu ikka käima), vaid iFrame elementi ei ole

lehel kui kasutaja pole vastavaid küpsiseid aktiveerinud.

Lisaks eeltoodule peab olema võimalik seadistada uusi teenuseid, mida sama mehhaanika abil

käivitatakse lehe sees.

Lisaks peab veebilehe arendaja pidama arvestust selle üle, milliseid küpsiseid veebileht ise sätib

ja milleks on need mõeldud. Meil on vaja seda loetelu andmekaitse-tingimuste lehele. Veebilehe

funktsionaalsust tagavaid küpsiseid ei pea kasutaja saama välja lülitada, küll aga on meil vaja

teada nende loetelu ja funktsiooni kirjeldust.

Statistika kogumine

Veebilehele peab olema võimalik lisada kasutajapoolse statistika kogumise JavaScript koode.

Eriti oluline on Matomo kasutamise võimalikkus, aga tulevikukindluse jaoks peaks olema

võimalik lubada ka muid lahendusi (Google Tag Manager). Kasutajapoolse statistika kogumist

peab olema võimalik lõppkasutajal küpsiste teavituse abil välja lülitada, v.a. juhul kui Matomo

on seadistatud toimima nii, et see küpsiseid kasutaja arvutisse ei säti! Kui aga veebistatistikat

koguv tarkvara on seadistatud küpsiseid kasutama, ei tohi vastavat koodi enne küpsistega

nõustumist isegi käivitada.

Veebilehe üldotsing

Veebilehe üldotsing peab olema ehitatud üles hästi skaleeruvale lahendusele (meie kasutame

Solr’i, aga võib pakkuda teisi sarnaseid teenuseid). Otsing peab olema võimeline otsima

märksõnu ka veebilehele üleslaaditud dokumentide seest (Word, PDF jmt). Ideaalis võiks olla

võimalik seadistada, millist kaalu otsing mingile tekstiosale annab (näiteks pealkiri vs. sisuosa).

Kontaktandmete importimine personaliprogrammist

Kui veebilehel soovitakse kuvada töötajate kontaktandmeid (kontaktandmed ja haridusandmed),

siis imporditakse need regulaarselt (kord-kaks päevas, cron’iga automaatselt käivitades)

personaliprogrammist üle X-Tee teenuse. Importeri ja selle andmete väljakuvamise detailid

selguvad analüüsi käigus, kuid valmis peab olema delikaatsete isikuandmete juriidiliselt

korrektseks käitlemiseks ning importimis- ning väljakuvamisreeglite tegemiseks (näiteks

lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses olevate töötajate automaatne väljafiltreerimine;

samuti töölt lahkuvate töötajate õigeaegne eemaldamine jpm).

Andmete Eksport-Import

Veebilehe andmebaasides olevat infot peab saama eksportida standardiseeritud formaatide abil

(XML/RSS, JSON). Veebilehe haldusliidesest peab saama neid eksport-vaateid luua ja

seadistada. Näiteks uudistevoog (feed).

Content Security Policy

RIK infras asuvad veebilehed peavad olema kaitstud Content Security Policy (CSP) abil. CSP

reegleid peab olema võimalik seadistada sisuhaldusest.

Cloudflare

Veebileht ja selle haldusliides peavad olema kasutatavad koos Cloudflare teenusega.

Nõuded projektiplaanile

Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste loomise ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses esitatavalt projektiplaanilt eeldatakse vastavust järgmistele tingimustele:

PP 1.1 Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud projekti eesmärk ja soovitud funktsionaalsus.

PP 1.2 Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) sh vastutaja roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg.

PP 1.3 Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab sisaldama mh. tähtaegu, mis on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta.

PP 1.4 Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja jaotatud iteratsioonidena.

PP 1.5 Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega.

PP 1.6 Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel.

PP 1.7 Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse (pakkumuse eraldi dokument).

Nõuded testimisele v1.2 versioon 1.2

Sisukord

Sissejuhatus 1. Üldine AO-N-TE-Y 2. Dokumentatsioon  AO-N-TE-D 3. Testplaan ja -lood  AO-N-TE-T 4. Logimine, raporteerimine  AO-N-TE-R 5. Nõuded testidele  AO-N-TE-N 6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad  AO-N-TE-I 7. Alusandmed  AO-N-TE-A 8. Koormus- ja stressitestid  AO-N-TE-S

Sissejuhatus

Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused.

1. Üldine AO-N-TE-Y

Nõue Sisu

AO-N- TE-Y-1

Kõikide üle antavate tarkvara versioonidega peavad kaasas olema vastavad testid, nendega seotud dokumentatsioon ning kirjelduse või raporti leitud ja parandatud vigadest.

AO-N- TE-Y-2

Tarkvara vastuvõtmiseks vajalikud hankevõitja poolsed testimised ja skoop (osa testplaanist) lepitakse kokku projekti alguses ning seda muudetakse poolte kokkuleppel.

AO-N- TE-Y-3

Vastavalt kokkuleppele tuleb koostada ning üle anda punktis  nimetatud testplaan ja testlood ning eraldi testprojekti ja -programmi puhul ka vajaminev dokumentatsioon ja AO-N-TE-Y-2 kirjeldus.

AO-N- TE-Y-4

Testitava tarkvara lõplik versioon peab läbima vastavad nõuded koormusele/jõudlusele (ISKE,SLA jm.). Selle tõestamiseks tuleb tarnida ka vastavad testid.

AO-N- TE-Y-5

Üle antud testides või vastuvõtutestimisel esinenud probleemid tuleb parandada sarnaselt põhiarendusega.

AO-N- TE-Y-6

Testid peavad olema loogiliselt grupeeritud ning numereeritud, nii et skriptide või tööriistade abil saab kindlat osa käivitada. Näiteks teenuse- või tüübi kaupa (süsteemitestid, koormustestid vm.).

AO-N- TE-Y-7

Üle antud testide käivitamiseks ei pea RIK soetama lisatarkvara. Näiteks automaattestid, koormustestid jm. võiks olla kirjutatud C#+NUnit'is, Selenium'is, JMeter'is, Robot Framework'is või Gattling'us. Kokkuleppel Java+JUnit, Cypress või muu.

2. Dokumentatsioon  AO-N-TE-D

Nõue Sisu

AO-N-TE-D- 1

Dokumentatsiooni eesmärgiks on edasi anda kogu vajalik informatsioon testide kohta (testplaanid, testlood, testide käivitamiseks, jooksutamiseks ja valideerimiseks vajalik informatsioon jne).

AO-N-TE-D- 2

Dokumentatsioon peab olema versioneeritud ning iga punkti (Näiteks Testlugu) juures peab olema tekkimise aeg, viimase muudatuse aeg, autor, muutja.

3. Testplaan ja -lood  AO-N-TE-T

Nõue Sisu

AO-N- TE-T-1

Testplaanile ja –lugudele rakendub peatükk .AO-N-TE-D-2

AO-N- TE-T-2

Testplaan kirjeldab ning selgitab kogu tarkvaraga seotud testimist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

AO-N- TE-T-3

Testlood tulenevad kasutuslugudest ja/või süsteemianalüüsi nõuetest, nende kattumisel piisab testimise kirjeldusest, et vältida dokumentatsiooni dubleerimist.

AO-N- TE-T-4

Testloos peab minimaalselt olema: testi kirjeldus, viide nõudele või kasutusloole, etapid, oodatud tulemus, tegelik tulemus.

AO-N- TE-T-5

Testprojekti ja –programmi puhul võib kood koos kommentaaridega täita testloo rolli (Näiteks Testi nimetus viitab kindlale testloole või süsteeminõudele, C# kirjutatud süsteemitesti nimetamisloogika ja kommentaarid teevad kergelt selgeks tegevuste ahela).

4. Logimine, raporteerimine  AO-N-TE-R

Nõue Sisu

AO-N- TE-R-1

Raportitele rakendub peatükk  AO-N-TE-D-2 . Eraldi raporteid pole tingimata vaja kui kasutatakse ühist JIRA + Confluence keskkonda.

AO-N- TE-R-2

Testraportis kajastatud vigade juures peab olema märgitud tarne versioon, milles viga leiti ning milles see on kõrvaldatud.

AO-N- TE-R-3

Automaatsete testide puhul peab automaatselt genereeruma testraport või statistika tegemiseks vajalik logi (Näiteks NUnit genereerib ise raporti, JMeteris Summary Report+ Aggregate Report või eraldi .csv fail jne.).

AO-N- TE-R-4

Koormus- ja stressitestide puhul peab raport kajastama, millise koormuse juures hakkasid testid negatiivseid tulemusi saama ning millised vead esinesid.

AO-N- TE-R-5

Koormus- ja stressitestide juures on vaja minimaalselt välja tuua: saadetud päringute arv, min. päringu käitlemise aeg(ms), max. päringu käitlemise aeg(ms), päringute käitlemise standardhälve (ms), keskmine päringu käitlemise aeg(ms), vigade %, läbilaskevõime(tegevust/sek.), 90/95/99 protsentiilid.

5. Nõuded testidele  AO-N-TE-N

Nõue Sisu

AO-N-TE- N-1

Testprojekti ja –programmi testide juures rakendub peatükk  AO-N-TE-D-2 , lisaks peab testi juurde märkima testi tegija ning tarkvara versiooni, millele test koostati. 

AO-N-TE- N-2

Süsteemitestidega peavad olema kaetud kõik süsteemi osad, kui ei ole kokku lepitud teisiti (Näiteks kõik arendatud teenused, kasutajaliidesega rakenduse testlood jne.).

AO-N-TE- N-3

Iga test peab olema süsteemi- või ärianalüütiliselt terviklik põhjendatav kooslus (Näiteks ühes testis ei testita kahte erinevat teenust või süsteemi viga).

AO-N-TE- N-4

Iga teenuse kohta peab olema Smoke test, mis kontrollib lihtsaima sisendiga teenuse töökorda.

AO-N-TE- N-5

Kuna RIKis arendatakse pideva integratsiooni mudelit järgides, siis peab olema võimalik teste valikuliselt grupeerida ning neid automaatselt käivitada (Näiteks Grupp „Nightly" öiste integratsioonitestide jaoks).

AO-N-TE- N-6

Testsessioonid ning omavahel mitte seotud testid ei tohi üksteist mõjutada.

6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad  AO-N-TE-I

Nõue Sisu

AO-N-TE-I- 1

Spetsiaalselt arendatud testprojektile ja -programmile rakenduvad „Nõuded arendustele –Nõuded rakenduse koodile" .

AO-N-TE-I- 2

Spetsiaalselt arendatud testprojektid peavad kasutama üldtuntud raamistikke Näiteks NUnit, JUnit.

AO-N-TE-I- 3

Kui testprojekt kasutab Objektide kihte, omab teenuste kihti või koodi osa, mida saab WSDL, andmebaasi või muu pealt genereerida, siis selleks peab kasutama tööriistu (Näiteks DTOd ei kirjutata käsitsi).

AO-N-TE-I- 4

Punktis mainitud tööriistad ja nende parandused tuleb tarnida koos testidega.AO-N-TE-I-3

7. Alusandmed  AO-N-TE-A

Nõue Sisu

AO-N-TE- A-1

Alusandmete genereerimiseks vajalik peab olema vastavate testidega kaasas.

AO-N-TE- A-2

Kui testimiseks on vajalikud andmed teistest süsteemidest, siis nende saamine lepitakse eelnevalt kokku.

AO-N-TE- A-3

Alusandmed peavad töötama erinevates keskkondades, kaasa arvatud andmed, mida päritakse teistest süsteemidest.

AO-N-TE- A-4

Peab vältima teiste süsteemide andmete rikkumist, selle vältimiseks vt. punkt .AO-N-TE-A-2

AO-N-TE- A-5

Eelistama peaks alusandmete genereerimist või eraldi üldkasutatavat kihti, millest andmed võetakse, mitte koodi sisse kirjutatud andmeid (Näiteks Isikukoodid võetakse üldisest jadast või eraldi testandmete alamprojektist).

AO-N-TE- A-6

Võimalusel kasutada sünteetilisi, mitte reaalseid andmeid (Näiteks reaalsuses mitte eksisteerivad Isikud), eriti kui arendatavas tarkvaras on automaatseid teavitusi või muud samalaadset (Näiteks automaatne e-mailide saatmine).

8. Koormus- ja stressitestid  AO-N-TE-S

Nõue Sisu

AO-N-TE-S-1 Testide üleandmisel peab kaasa andma nendega kaasneva dokumentatsiooni, kasutatud konfiguratsiooni ning vajadusel riistvara ja arhitektuuri kirjelduse.

AO-N-TE-S-2 Kasutatud konfiguratsioon ning riistvara ja arhitektuur võiks tugevalt sarnaneda vastuvõtja test- või toodangukeskkonna riistvaraga.

AO-N-TE-S-3 Testid peavad olema üldisest konfiguratsioonist skaleeritavad: kasutajate arv, kasutajate etapilisus (ramp-up), testide ajastamine jm. on üldised muutujad või üldises konfiguratsioonis.

AO-N-TE-S-4 Igal testil peab olema konkreetne kontekst (Näiteks SLA nõue, teenuse või baasiprotseduuri jõudluse hindamine vm.).

Lisa

Riigihanke „Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 285000)

hankedokumentide juurde

RAAMLEPING NR ..

Raamlepingu sõlmimise

alus

Raamleping sõlmitakse riigihanke „Drupal veebilehtede arendus- ja

hooldustööd“ (viitenumber 285000) (edaspidi nimetatud riigihange)

tulemusena.

Pooled Raamleping sõlmitakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi

tellija) ning riigihankes edukaks osutunud pakkuja/pakkujate (edaspidi

täitja/täitjate) vahel, keda nimetatakse edaspidi eraldi pool või koos pooled.

Raamlepingu eesmärk

Raamlepingu eesmärgiks on:

- kehtestada raamlepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid

hankelepinguid reguleerivad tingimused;

- määratleda pooltevahelised õigused, kohustused ning vastutus

hankelepingute sõlmimisel;

- kehtestada ühtsed tingimused hankelepingute tõlgendamiseks.

Tellija Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Registrikood 70000310

Aadress Lubja 4, Tallinn, 19081

Tellija esindaja Rivo Reitmann

Esinduse alus Põhimäärus

Täitja

Registrikood

Aadress

Täitja esindaja

Esinduse alus

Täitja

Registrikood

Aadress

Täitja esindaja

Esinduse alus

Täitja

Registrikood

Aadress

Täitja esindaja

Esinduse alus

Täitja

Registrikood

Aadress

Täitja esindaja

Esinduse alus

Täitja

Registrikood

Aadress

Täitja esindaja

Esinduse alus

1. Raamlepingu ese ja dokumendid

1.1. Raamlepingu esemeks on Drupal veebilehtede arendus- ja hooldustööde vastavalt

hankedokumentides toodud tingimustele.

1.2. Raamleping koosneb lepingu põhiosast ja selle lisadest. Raamlepinguga samaaegselt

allkirjastatavad lisad on:

1.2.1. Lisa 1 – Raamlepingu tehniline kirjeldus;

1.2.2. Lisa 2 – Hankelepingu üldtingimused;

1.2.3. Lisa 3 – Hankelepingu eritingimused;

1.2.4. Lisa 4 – Pakkumus;

1.2.5. Lisa 5 – Poolte volitatud esindajad ja kontaktandmed.

1.3. Raamlepingu lahutamatuks osaks on ka riigihanke dokumentatsioon.

2. Kinnitused

2.1. Pooled kinnitavad, et:

2.1.1. raamlepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhetes kehtiva seaduse,

põhikirja või muu normatiivakti sätet ega varem sõlmitud lepingu või kokkuleppega

endale võetud kohustust;

2.1.2. nad on oma majandustegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt

endale kolmandate isikute ees raamlepingu või hankelepinguga võetud kohustuste

täitmise eest;

2.1.3. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime raamlepingu ja hankelepingu

sõlmimiseks ning nendest tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks;

2.1.4. nende poolt raamlepingu allkirjastanud isikutele on antud piisavad volitused selle

sõlmimiseks kooskõlas seaduste, põhikirjade või muude normatiivaktidega.

2.2. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida raamleping esindatava

nimel ning nad ei tea ühtegi takistust raamlepinguga võetud kohustuste täitmiseks.

3. Raam- ja hankelepingute tõlgendamine

3.1. Pooled järgivad raamlepingu ja hankelepingu (antud punkti kontekstis ühiselt nimetatud ka kui

leping) täitmisel ja tõlgendamisel järgmisi põhimõtteid:

3.1.1. lepingu jaotiste pealkirjad ei määra nende mõistete ega sätete tähendusi;

3.1.2. lepingus, kui kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja

vastupidi.

3.1.3. pooled käituvad teineteise suhtes heas usus ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt;

3.1.4. pooled peavad mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud

loeksid mõistlikuks;

3.1.5. mõistlikkuse hindamisel arvestatakse lepingulise suhte olemust ja lepingu eesmärki ning

vastava tegevusala praktikat, samuti muid asjaolusid;

3.1.6. kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis

sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärkidega;

3.1.7. lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist

tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest ning poolte omavahelisest

praktikast;

3.1.8. lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse

seaduslikuks või kehtivaks;

3.1.9. kui esineb vastuolu lepingu ja selle lisa vahel, siis lähtutakse tõlgendamisel lepingu lisast;

3.1.10. vastuolu korral lepingu ja / või selle lisade erinevate sätete vahel tühistab hilisem säte

varasema ning üld- ja erisätte vastuolu korral kohaldatakse erisätet;

3.1.11. pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ning lepinguga

reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest;

3.1.12. kui mõni lepingu säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigi seadustega või muude

kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see lepingu ülejäänud sätete kehtivust;

3.1.13. lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb

sõnade tavapärasest tähendusest;

3.1.14. kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii,

nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise

korral mõistma;

3.1.15. ühegi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste

täitma sundimisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes

lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist.

4. Raam- ja hankelepingute ulatus ja maht

4.1. Raamleping kehtib 48 kuud alates selle sõlmimisest või kuni raamlepingu eeldatava

maksumuse täitmiseni.

4.2. Raamlepingu eeldatav maksumus on 500 000 eurot (km-ta).

4.3. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu(te) kehtivus ei ole piiratud raamlepingu kehtivuse

lõpptähtpäevaga.

5. Raamlepingu täitmine

Juhul, kui raamleping sõlmitakse mitme pakkujaga 5.1. Iga tellija korraldab minikonkursse vajaduspõhiselt ning sõlmib hankelepingu ja täidab kõik

hankelepingust tulenevad kohustused iseseisvalt. 5.2. Minikonkursi läbiviimiseks esitab tellija raamlepingu poolteks olevatele täitjatele läbi riigihangete

registri ettepaneku esitada pakkumus.

5.3. Pakkumuse esitamise ettepanek sisaldab kõiki pakkumuse esitamiseks vajaminevaid tingimusi,

sh:

5.3.1. kõiki sisulisi andmeid, mis on vajalikud tellimuse täitmiseks (tehniline kirjeldus; tööde

teostamise soovitav ajaperiood; eeldatav maksumus; juhul kui on tegemist

välisrahastusega, siis välja tuua nimetatu allikas; juhul kui maksja erineb hankijast, siis

maksja. Kui tellimuses nõutud, esitab Täitja lähteülesandes kirjeldatud

funktsionaalsuse/tööde detailseks analüüsiks, realiseerimiseks, testimiseks ning

dokumenteerimiseks kuluvat aega arendustundides; infosüsteemiga seotud

infosüsteemide tööks vajalike tarkvarakomponentide täienduste kirjelduse; ajahinnangu

kalendripäevades hinnapakkumuse aktsepteerimisest Tellijale tööde üleandmiseni);

5.3.2. pakkumuse täpsustuse esitamise tähtaega;

5.3.3. pakkumuse täpsustuse jõusoleku minimaalset tähtaega;

5.3.4. pakkumuse hindamiskriteeriume (pakkumuse kogumaksumus 60 punkti ja

projektiplaani hindamine 40 punkti).

5.4. Tellija sõlmib minikonkursi läbiviimisel hankelepingu täitjaga, kelle poolt esitatud pakkumus saab hindamiskriteeriumite alusel kujunevate väärtuspunktide summeerimisel kõige rohkem väärtuspunkte ja on seega majanduslikult soodsaim pakkumus. Juhul, kui mitu pakkumust koguvad võrdse arvu väärtuspunkte, siis valitakse edukaks pakkuja, kelle pakutud pakkumuse kogumaksumus on madalaim. Juhul, kui pärast kriteeriumi „pakkumuse kogumaksumus“ võrdlemist on endiselt mitu pakkumust võrdsed, siis korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.

5.5. Tellijal on õigus jätta kirjalik hankeleping sõlmimata kuni 19 999,99 euro (ilma käibemaksuta)

suuruste tehingute korral.

5.6. Kirjaliku hankelepingu sõlmimata jätmisel loetakse hankelepinguks pakkumuse esitamise

ettepanek, pakkumus ning hankelepingu projektides sisalduvad üldtingimused kogumina.

Hankelepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, raamleping koos

lisadega, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu

muudatused ja lisad.

5.7. Kirjalik hankeleping sõlmitakse alati 20 000 euro (ilma käibemaksuta) või suuremate tehingute

korral. Kirjalik hankeleping koosneb hankelepingutes toodud lisadest ja hankelepingu

lahutamatuks osaks nimetatud dokumentidest.

Juhul, kui raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga

5.1. Raamlepingu sõlmimisel ühe täitjaga esitab Tellija kontaktisik Täitja kontaktisikule kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti teel) tellimuse esialgse raamlepingu sõlmimiseks

esitatud pakkumuse täpsustamiseks.

5.2. Tellimus sisaldab pakkumuse täpsustamiseks vajaminevaid tingimusi, sh:

5.2.1. kõiki sisulisi andmeid, mis on vajalikud tellimuse täitmiseks (tehniline kirjeldus; tööde

teostamise soovitav ajaperiood; eeldatav maksumus; juhul kui on tegemist

välisrahastusega, siis välja tuua nimetatu allikas; juhul kui maksja erineb hankijast, siis

maksja. Kui tellimuses nõutud, esitab Täitja lähteülesandes kirjeldatud

funktsionaalsuse/tööde detailseks analüüsiks, realiseerimiseks, testimiseks ning

dokumenteerimiseks kuluvat aega arendustundides; infosüsteemiga seotud

infosüsteemide tööks vajalike tarkvarakomponentide täienduste kirjelduse; ajahinnangu

kalendripäevades hinnapakkumuse aktsepteerimisest Tellijale tööde üleandmiseni);

5.2.2. pakkumuse täpsustuse esitamise tähtaega;

5.2.3. pakkumuse täpsustuse jõusoleku minimaalset tähtaega;

5.2.4. pakkumuse täpsustuse esitamise kontaktaadressi.

5.3. Täitja esitab omapoolse pakkumuse täpsustuse vastavalt punktis 5.1 nimetatud tellimuse

saamisel lähtudes vastavas tellimuses märgitud andmetest või põhjenduse tellimuse täitmise

võimatuse kohta.

5.4. Pakkumuse täpsustus aktsepteeritakse tellija poolt kui see vastab tellimuses kehtestatud

tingimustele.

5.5. Tellijal on õigus jätta kirjalik hankeleping sõlmimata kuni 19 999,99 euro (ilma käibemaksuta)

suuruste tehingute korral.

5.6. Kirjaliku hankelepingu sõlmimata jätmisel loetakse hankelepinguks tellimus, aktsepteeritud

pakkumuse täpsustus ning hankelepingu projektides sisalduvad üldtingimused kogumina.

Hankelepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, raamleping koos

lisadega, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu

muudatused ja lisad.

5.7. Kirjalik hankeleping sõlmitakse alati 20 000 euro (ilma käibemaksuta) või suuremate tehingute

korral. Kirjalik hankeleping koosneb hankelepingu eritingimuste projektis toodud lisadest ja

hankelepingu lahutamatuks osaks nimetatud dokumentidest.

6. Muutumatud tingimused

6.1. Raamlepingu kehtivuse ajal kehtivad muutumatult raamlepingus ja hankelepingus sätestatud

tingimused. Muutumatult kehtivad ka raamlepingu sõlmimiseks esitatud pakkumuses märgitud

hankelepingu eseme ühikumaksumused.

6.2. Hankelepingu tingimused võivad erineda raamlepingu tingimustest ainult juhul, kui

hankelepingu tingimused on tellija jaoks raamlepingus sätestatud tingimustest soodsamad.

7. Raamlepingu rikkumine ja vastutus

7.1. Pooled vastutavad oma raamlepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest iseseisvalt, välja

arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.

7.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui Pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

7.3. Täitja vastutab kõikide isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

8. Raamlepingu ülesütlemine

8.1. Raamlepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult Registrite ja Infosüsteemide Keskusel.

8.2. Korralise ülesütlemise etteteatamistähtaeg on 90 (üheksakümmend) kalendripäeva.

8.3. Registrite ja Infosüsteemide Keskusel on õigus raamleping erakorraliselt üles öelda ilma

etteteatamistähtajata järgmistel juhtudel:

8.3.1. raamlepingu alusel täitjaga sõlmitud hankeleping on erakorraliselt üles öeldud;

8.3.2. täitja on oma lepingujärgsed kohustused üle andnud kolmandale isikule.

8.4. Raamlepingu ülesütlemine ei mõjuta sõlmitud hankelepingute kehtivust. Täitjal ei teki tellija

vastu raamlepingu korralisest ülesütlemisest tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamise õigust,

nt saamata jäänud tulu.

9. Kolmandad isikud ja nõuete loovutamine

9.1. Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi üle anda kolmandale isikule.

9.2. Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled

on kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult informeerima.

9.3. Registrite ja Infosüsteemide Keskusel on õigus raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu alusel

tasumisele kuuluv arve edastada maksmiseks raamlepingu pooleks mitte olevale tellijale juhul,

kui vastavasisuline volitus on antud nendevahelises koostöökokkuleppes või nimetatu alusel.

10. Lõppsätted

10.1. Raamlepingu tingimused on avalikud.

10.2. Raamlepingu muudatused vormistatakse lisana. Raamlepingu muutmine ei mõjuta sõlmitud

hankelepingute tingimusi.

10.3. Raam- ja hankelepingute täitmise keel on eesti keel.

10.4. Raamlepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste tulemusel

kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

10.5. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Täitja

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Raamleping nr ..

Lisa nr 1

RAAMLEPINGU TEHNILINE KIRJELDUS

Tehniline kirjeldus sisaldub Raamlepingu asice konteineris eraldi failina.

Raamleping nr ..

Lisa nr 2

HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED

Raamleping nr ..

Lisa nr 3

HANKELEPINGU ERITINGIMUSED

Raamleping nr ..

Lisa nr 4

PAKKUMUS/PAKKUMUSED

Raamleping nr ..

Lisa nr 5

POOLTE VOLITATUD ESINDAJAD JA KONTAKTANDMED

Poolte volitatud esindajateks raamlepingu täitmisel on:

Pool Volitatud

esindaja nimi

Volitatud esindaja

ametikoht

Volitatud

esindaja

kontakttelefon Volitatud esindaja email

Tellija

Täitja

Täitja kontaktandmed tellimuste esitamiseks:

Täitja Kontaktisik, e-mail

Hankelepinguid sõlmitakse tellija poolt raamlepingus sätestatud korras.

Eesti: Tarkvara programmeerimis­ ja nõustamisteenused Drupal veebilehtede arendus­ ja hooldustööd

Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord

1 Hankija

1.1 Hankija Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Hankija õiguslik vorm: Keskvalitsusasutus Hankija tegevus: Üldised avalikud teenused

2 Menetlus

2.1 Menetlus Pealkiri: Drupal veebilehtede arendus­ ja hooldustööd Kirjeldus: Riigihanke tulemusel sõlmitakse raamleping kuni viie edukaks tunnistatud pakkujaga Drupal veebilehtede  arendus­ ja hooldustööde ostmiseks. Menetluse tunnus: 6beac586­c7a4­458c­88b8­1fc770326cc9 Sisemine tunnus: 285000 Menetluse liik: Avatud Kiirendatud menetluse põhjendus:  Menetluskorra kirjeldus: Avatud hankemenetlus

2.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Teenused Peamine liigitus (cpv): 72200000 Tarkvara programmeerimis­ ja nõustamisteenused

2.1.3 Maksumus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 500 000 Euro

2.1.4 Üldine teave Lisateave: Hankija ei jaota riigihanget osadeks lähtuvalt lepingu eseme olemusest ning sellega kaasnevate tööde  eripärast. Hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koostoimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud  teenused. Hanke osadeks jaotamine on ebamõistlik ning lisab täiendavaid kulusid ja riske eesmärkide saavutamisel. Õiguslik alus: Direktiiv 2014/24/EL

2.1.6 Kõrvaldamise alused Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/ procurement/7868204/procurement­passport

5 Osa

5.1 Osa tehniline tunnus: LOT­0000 Pealkiri: Drupal veebilehtede arendus­ ja hooldustööd Kirjeldus: Riigihanke tulemusel sõlmitakse raamleping kuni viie edukaks tunnistatud pakkujaga Drupal veebilehtede  arendus­ ja hooldustööde ostmiseks.

https://ted.europa.eu/TED Page 1/5

Sisemine tunnus: 285000

5.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Teenused Peamine liigitus (cpv): 72200000 Tarkvara programmeerimis­ ja nõustamisteenused

5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Kesk­Eesti (EE009) Riik: Eesti Lisateave: Täpne piirkond määramata

5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Kirde­Eesti (EE00A) Riik: Eesti Lisateave: Täpne piirkond määramata

5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Lääne­Eesti (EE004) Riik: Eesti Lisateave: Täpne piirkond määramata

5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Lõuna­Eesti (EE008) Riik: Eesti Lisateave: Täpne piirkond määramata

5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Põhja­Eesti (EE001) Riik: Eesti Lisateave: Täpne piirkond määramata

5.1.3 Eeldatav kestus Alguskuupäev: 01/01/2025 Kestus: 48 Kuu

5.1.5 Maksumus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 500 000 Euro

5.1.6 Üldine teave Reserveeritud osalemine: Osalemine ei ole reserveeritud. Tuleb esitada lepingu täitmiseks määratud töötajate nimed ja nende kutsekvalifikatsioonid: Ei ole nõutud Hankeprojekt, mida rahastatakse täielikult või osaliselt ELi vahenditest Teave Euroopa Liidu vahendite kohta

ELi vahendite täiendavad üksikasjad: Võidakse rahastada erinevatest allikatest. Hanke suhtes kohaldatakse riigihankelepingut (GPA): jah Lisateave: Hankija ei jaota riigihanget osadeks lähtuvalt lepingu eseme olemusest ning sellega kaasnevate tööde  eripärast. Hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koostoimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud  teenused. Hanke osadeks jaotamine on ebamõistlik ning lisab täiendavaid kulusid ja riske eesmärkide saavutamisel.

5.1.7 Strateegilised hanked

5.1.8 Ligipääsetavuse kriteeriumid Puuetega inimeste juurdepääsukriteeriume pole lisatud, sest hange ei ole mõeldud kasutamiseks füüsilistele isikutele

https://ted.europa.eu/TED Page 2/5

5.1.9 Kvalifitseerimistingimused Kriteerium:

Liik: Sobivus tegeleda kutsealase tööga Kriteerium:

Liik: Majanduslik ja finantsseisund Kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/procurement/7868204/procurement­passport

Kriteerium: Liik: Tehniline ja kutsealane suutlikkus Kirjeldus: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/procurement/7868204/procurement­passport

5.1.10 Pakkumuste hindamise kriteeriumid Kriteerium:

Liik: Hind Nimi:  Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 100

Selle meetodi kirjeldus, mida kasutatakse juhul, kui hindamist ei ole võimalik kriteeriumide abil teostada:  Pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaalu märkimata jätmise põhjendus: 

5.1.11 Hankedokumendid Hankedokumentide aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/procurement/7868204/general­info

5.1.12 Hanke tingimused Esitamise tingimused:

Elektrooniline esitamine: Lubatud Esitamise aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/procurement/7868204/tenders Keeled, milles võib pakkumusi või osalemistaotlusi esitada: eesti keel Elektrooniline kataloog: Ei ole lubatud Variandid: Ei ole lubatud Pakkumuste esitamise tähtaeg: 25/11/2024 12:00 +02:00 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg: 3 Kuu

Teave avaliku avamise kohta: Avamise kuupäev: 25/11/2024 13:00 +02:00 Koht: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/

Lepingutingimused: Lepingu täitmine peab toimuma kaitstud tööhõive programmide raames: Ei E­arveldamine: Nõutav Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: ei Kasutatakse elektroonilisi makseid: jah

5.1.15 Vahendid Raamleping:

Raamleping, mille puhul kasutatakse osaliselt minikonkurssi Osalejate maksimaalne arv: 5

Teave dünaamilise hankesüsteemi kohta: Ei kohaldata dünaamilist hankesüsteemi

Elektrooniline oksjon: ei

5.1.16 Lisateave, lepitus ja vaidlustus Lepitusorganisatsioon: Riigihangete vaidlustuskomisjon Vaidlustusorgan: Riigihangete vaidlustuskomisjon

https://ted.europa.eu/TED Page 3/5

Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused: Registrite ja Infosüsteemide Keskus TED eSender: Riigihangete register

8 Organisatsioonid

8.1 ORG­0001 Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registreerimisnumber: 70000310 Postiaadress: Lubja tn 4   Linn: Tallinn Sihtnumber: 19081 Riik: Eesti Kontaktpunkt: Teele Nässi E­posti aadress: [email protected] Telefon: +372 58505692 Internetiaadress: http://www.rik.ee/ Hankija profiil: http://www.rik.ee/ Selle organisatsiooni rollid:

Hankija Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused

8.1 ORG­0002 Ametlik nimi: Riigihangete vaidlustuskomisjon Registreerimisnumber: 1000123 Postiaadress: Tartu mnt 85   Linn: Tallinn Sihtnumber: 10115 Riik: Eesti E­posti aadress: [email protected] Telefon: +3726113713 Selle organisatsiooni rollid:

Vaidlustusorgan Lepitusorganisatsioon

8.1 ORG­0003 Ametlik nimi: Riigihangete register Registreerimisnumber: TED64 Linn: Tallinn Riik: Eesti E­posti aadress: [email protected] Telefon: +3726113693 Selle organisatsiooni rollid:

TED eSender

11 Teave teate kohta

https://ted.europa.eu/TED Page 4/5

11.1 Teave teate kohta Teate tunnus/versioon: ba9036e2­4b1a­4cfc­8513­82f943bce8cd ­ 01 Vormi liik: Hange Teate liik: Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord Teate saatmise kuupäev: 16/10/2024 10:57 +03:00 Teate saatmise kuupäev (eSender): 16/10/2024 10:57 +03:00 Keeled, milles käesolev teade on ametlikult kättesaadav: eesti keel 

11.2 Avaldamisteave

https://ted.europa.eu/TED Page 5/5