Pöördumine












Riigikohtu esimees hr Villu Kõve
Justiitsminister pr Liisa-Ly Pakosta
Eesti Kohtunike Ühing
Viru Maakohtu esimees pr Liina Naaber-Kivisoo


Kärpeplaani täitmine

Vabariigi Valitsus on teinud ministeeriumidele ülesandeks kärpida iga ministeeriumi haldusalast 3 aasta peale kokku 10 %, sellest 5% järgmise aasta kavandatavast eelarvest.
01.10.2024.a toimunud justiitsministri ja Eesti Kohtunike Ühingu kohtumisel justiitsministriga andis minister selgitusi, et järgmise aasta kohtute eelarveid tuleb kärpida 5%, mis on ligikaudu 2,1 milj eurot ning kärpeettepanekuid ootab minister kohtusüsteemilt endalt.

22. oktoobri 2024.a. infotunnis tutvustasid Viru Maakohtu esimees ja kohtudirektor kärpeplaani ühe versioonina Jõhvi kohtumaja sulgemist 2026. aastal (teise versioonina ulatuslikke koondamisi).

Oleme kategooriliselt vastu Jõhvi kohtumaja sulgemise ideele / ettepanekule.
Leiame, et ettepanek on läbimõtlemata, vastutustundetu ning selle võimalik mõju analüüsimata.
Mööname, et versioon võib olla mugav kärpeplaani teostajatele, küll aga kahjustab nii õigusteenuse kui õigusemõistmise kättesaadavust Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas (valdavas ulatuses Ida-Viru maakonnas) ning nõrgestab riigi mainet piirkonnas.

Väiksemate kohtumajade sulgemist peeti üheks võimalikuks alternatiiviks valitsuse plaanile kohtunike palgatõusu pidurdamiseks1. Riik sellega ei arvestanud. Sama mõtet arendati ka kärpeplaani täitmisena2, kuid tõmmati pidurit.
Kohtute seaduse (KS) § 11, 19, 23 ja 114 1 alusel kehtestatud justiitsministri määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ 3 § 1 lg 2 kohaselt on Viru Maakohtus 28 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
-   Jõhvi kohtumaja – 9 kohtunikku;
-   Narva kohtumaja – 11 kohtunikku;
- Rakvere kohtumaja – 8 kohtunikku.
Käesoleval ajal on täidetud Jõhvi kohtumajas kõik 9 kohtunikukohta, Narvas 8,5 kohtunikukohta (jagamises 7,5), Rakveres 8 kohtunikukohta. 2025.a. pensioneerub kolm kohtunikku, igast majast 1 kohtunik.




Võrreldes kohtunike arvuga teistes I astme kohtutes on Jõhvi kohtumaja üks vabariigi suuremaid (jättes kõrvale Tallinna, Tartu ja Pärnu kohtumajad) - näiteks Haapsalus 3 kohtunikku, Kuressaares 2, Raplas 3, Paides 2, Jõgeval 4, Viljandis 4, Valgas 2.
Jõhvi kohtumajas ametis olevad kohtunikest elab 8 kohtunikku kohtumaja teeninduspiirkonnas (võrdluseks näiteks Narva kohtumaja kohtunikest elab Narvas vaid 3, ülejäänud sõidavad mujalt).

Jõhvi maja ehitati 2010. aastal riigi enda tellimusel ning on Viru Maakohtu kohtumajadest kõige uuem, kaasaegsem, energiasäästlikum ja mugavam nii töötajatele kui menetlusosalistele.
Peale Viru Maakohtu üürivad ruume Viru Ringkonnaprokuratuur, Tartu Halduskohus, Viru kriminaalhooldusosakond, Tartu Maakohtu registriosakond. Seega puudutaks Jõhvi kohtumaja sulgemine ka teiste üürnike huve.

Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et Jõhvi kohtumaja teenindab Ida-Viru maakonda (välja arvatud Narva linn, Sillamäe linn, Narva-Jõesuu linn ja Vaivara vald)4 - 4 valda (Toila vald, Jõhvi vald (sh Jõhvi linn), Lüganuse vald (sh Kiviõli ja Püssi linnad), Alutaguse vald) ja Kohtla-Järve linna5.
Toome Viru Maakohtu kohtumajade teeninduspiirkondade pindalad
• Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkond 2522,77 km2
• Rakvere kohtumaja teeninduspiirkond 3704,49 km2
• Narva kohtumaja teeninduspiirkond 485,03 km2
Väide, et menetlusosalise jaoks pole vahet, kas sõita istungile Jõhvist Narva või Jõhvist Rakverre, on asjatundmatu.
Jõhvi on Ida-Viru maakonna transpordisõlm. Ühistranspordi liiklus on organiseeritud maapiirkondadest Jõhvi, samuti Narva suunalt Jõhvi, mitte aga näiteks Iisakust või Alajõelt Narva või Rakverre. Alutaguse valla elanikul oleks aga äärmiselt problemaatiline sõita (eelduslikult mitme bussiga) vajaduse korral kohtuistungile Narva või Rakverre (võrdlusena nt Tapalt on vahemaast olenemata mugav sõita Jõhvi rongiga).
Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas ei toimu liiklemine ainult mööda Tallinn-Narva maanteed. Peipsi ääre (nt Alajõe, Vasknarva) või Iisaku elaniku jaoks on ebamõistlikult koormav kohtupidamiseks sõita Narva või Rakveresse mitme bussiga (nt Iisakust Narva on ca 80 km; Rakverre Iisakust metsavahelise Iisaku-Tudu-Rakvere tee kaudu 78 km (mis talvel ei ole just ohutu), maantee kaudu 101 km).
Küll aga asub näiteks Sillamäe linn Jõhvi ja Narva vahepeal, vahemaa kummalegi poole ca 25 km, liiklus kulgeb mööda Tallinn-Narva maanteed. Sillamäe menetlusosalise jaoks ei ole tõepoolest vahet, kas sõita istungile Jõhvi või Narva, transpordiühendus on olemas mõlemas suunas.
Viru Maakohtu teeninduspiirkondade rahvaarv (seisuga 01.01.2024) 6
• Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas 62 281 elanikku
• Rakvere kohtumaja teeninduspiirkonnas 59 536
• Narva kohtumaja teeninduspiirkonnas 70 005, sellest Sillamäe linn 12 352. Ilma Sillamäeta oleks see arv 57 653 (Sillamäe asub Jõhvi ja Narva vahel).






Jõhvi linnas või Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas asuvad kõik kohtu tööga seotud asutused: Viru Ringkonnaprokuratuur, Ida prefektuur, Viru Vangla, psühhiaatriahaigla (tahtest olenematu ravi asjad), valdav enamus maakonna hooldekodusid (eestkosteasjad), IT keskus.

Kohtu juhtkonna 23.10.2024 protokolli kohaselt on plaanis Jõhvi kohtumaja sulgemisel tekitada menetlusosalistele videoistungite punkt, kontoripinda või väiksemat maja ei rendita.
Esmalt märgime, et kõik istungid ei toimu videoistungina (ei tsiviilasjades ega kriminaalasjades). Tsiviilasjades istungid, kus on rohkem menetlusosalisi, tunnistajaid, toimuvad endiselt kohtusaalis. Hõre transpordiühendus maapiirkonnast ja ebamõistlik aja- ning sõidukulu tekitaks olukorra, kus inimesed massiliselt lihtsalt ei ilmu kohtuistungitele, teisest küljest raskendaks oluliselt ka istungite planeerimist, sest toimumise aja kooskõlastamisel tuleks muuhulgas arvestada ka ühistranspordi sõiduplaane.
Videoistungipunkt ei taga Jõhvi teeninduspiirkonna rahvaarvu ja piirkonna pindala arvestades elanikkonnale ligipääsu õigusemõistmisele ega korrakohast õigusemõistmist ja menetlustoimingute läbiviimist.

Väide, et Narvas on oluline säilitada riigi kohalolu, on silmakirjalik.
Kogu Ida-Virumaal (sh Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Kiviõlis) on riigi kohalolu oluline ning Narva linn ei ole selles suhtes eristaatuses.

Juhime tähelepanu alljärgnevale:
• Kui võtta 2024.a statistikat, siis koormuspunktide järgi moodustavad üldmenetlused umbes 40% kogu kogukoormusest (kriminaalasjades). Need on asjad, milles videoistungit pidada ei saa.
Faktiliselt aga ka kokkuleppemenetluse ja lühimenetluse asju saab enamasti arutada vaid kohtusaalis. Videoistungit saab rakendada vaid vahialustega asjades ja asjades, kus isik juba kannab karistust. Kui isik on vabaduses (s.o umbes 70% asjadest hinnanguliselt) tuleb ta reaalselt kohtusse.
Täitmiskohtuniku asjades saab videoistungit pidada samuti vaid vanglas viibivate isikutega. Aga nt ka asenduskaristuse taotlusi on üsna palju.


                        
Jõhvi maja sulgemisega kaasneb õigusemõistmise kättesaadavuse drastiline langus. Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas elavatel inimestel on väga keeruline jõuda Narva või Rakvere kohtumajja piirkonna suure tööpuuduse ja väikeste sissetulekute tõttu kuna ainuüksi Rannapungerjalt, Vasknarvast või Alajõelt Narva sõitmine on inimestele liig kulukas (tuleb kasutada mitut bussi).
Sundtoomine ei pruugi anda tulemust. Samuti tõstab kordades politsei koormust. Politsei võib hakata mingil hetkel määrusi lihtsalt ignoreerima viidates ressursi puudumisele.
Üldmenetluse asjades vahialuste toimetamine Viru vanglast Narvasse võib osutuda samuti problemaatiliseks. Reedeti ei toimetata isikuid juba praegu. Konvoi meeskonnad on ülekoormatud ja kuna isikute Narva toimetamine võtab kordades rohkem aega, siis võib tekkida olukord, kus vangla ei suuda täita kõiki tellimusi ja krimikohtunikud peavad ootama istungi järjekorras, kelle



klient tuuakse varem istungile. Konvoeerimisega kaasnevad täiendavad transpordikulud. Suureneb koormus ka prokuratuurile, sest ka prokurörid peavad tulema istungile Jõhvist Narva.
• jälitusülesannete täitmine eeldab riigisaladuse nõuetele vastavat kohturuumi doki  valmidusega. Arvestades, kuipalju Jõhvi kohtumaja piirkonnas asuvaid asutusi (vangla, politsei, KAPO, MTA), kes  töötlevad  riigisaladust  ja vajavad kohtulube, on vajalik, et vastavad ruumid ja kohtunikud asusid mõistlikus läheduses Jõhvi piirkonnas. Jõhvi piirkonnas on jälitusülesannete täitmine  peaaegu igapäevane töö, mitte üksikjuhtumite teema. Mõned jälitusülesanded nõuavad kohtuniku  kiiret tegutsemist, mis eeldab, et kohtumaja on läheduses.
• Senini praktika näitab, et videoistungite pidamise võimalus ja kvaliteet on meie piirkonnas küllalt ebaühtlane. Tuleb arvestada asjaolu, et mitte kõigil isikutel ei ole nutiseadmeid või oskust nutiseadet videoistungiks kasutada või ei ole korralikku internetiühendust ning küllalt tihti oleme sunnitud seetõttu asja arutamise edasi lükkama ja pakkuma kohtumajja tulekut.
Pikk vahemaa, mida tuleks sõita Alutaguselt Narva mitme bussiga tähendas muuhulgas seda, et näiteks Narvas tuleks istungid lõpetada umbes 14.30, et Alutaguse pereema või pereisa jõuaks koju enne südaööd.
• Jätkuvalt soovib riik, et  kohus arutaks kohtuistungitel  tasumata rahatrahvide asendamisi muu karistusega.  Istungile on kohustuslik kutsuda  võlgnik. Paraku on olukord, et 99% isikuid tulevad  füüsiliselt kohtuistungile ega soovi  olla videos või  neil puudub selline võimalus.
• Tsiviilasjades tähendaks Jõhvi maja sulgemine seda, et ka eestkoste ja tahtest olenematu ravi kohaldamise asjad jagataks kohtuüleselt, mitte piirkonnapõhiselt nagu praegu.
See tähendaks seda, et Narva kohtunik sõidab ärakuulamisele nt Mäetaguse hooldekodusse isikut ära kuulama (üks suund) ca 70 km, Rakvere kohtunik mööda vähemkasutatavaid metsateid (üks suund) 68 km või mööda trassi 88 km.
Samuti tuleb Rakvere kohtunikul sõita Narva piirkonda ja vastupidi, mis  tähendab sõidukulude olulist ja ebamõistlikku suurenemist, samuti ajakadu, mis suurendab oluliselt koormust ja venitab menetlustähtaegu.
Tahtest olenematu ravi asjades tuleb reageerida kiiresti, mis tähendab seda, et Ahtme haiglasse sõiduks peaks olema kohtu transpordivahend Narvast, Rakverest pidevalt valmis, et operatiivselt sõita 50-70 km kaugusele isikut ära kuulama.
• Probleemne oleks perekonnaasjades laste ärakuulamine.
Kui perekonnaasjades toimuvad istungid reeglina kohtusaalis ja kohtunik kuulab menetluses ära ka alaealised lapsed, ei ole mõeldav, et ka laste ärakuulamiseks peaks kohtunik tegema igakord kokku ca 150 km tuuri mööda Ida-Virumaad ja Jõhvi piirkonna lastekaitsetöötajad sõidaks istungile Narva või Rakverre.
• Kavandatavas videoistungite punktis menetlusosalised ise ei tea, kuidas tehnikat kasutada jne. keegi peab ikka olema kohal. Ehk siis ühe sekretäri asemel peab olema kaks – üks sidepunktis Jõhvis ja teine saalis Narvas või Rakveres. Mis selle mõte on?
• Kui hagita asjas tekib vajadus kutsuda kohale kõik korteriomanikud, ei ole mõeldav, et see saaks toimuda kusagil videoistungipunktis või sõidavad kõik korteriomanikud näiteks Kohtla-Järvelt Narva või Rakverre.
• Omaette küsimus on ruumide kättesaadavus Narva majas. Narva maja on suhteliselt amortiseerunud ning Ida-Virumaal ühe kohtumaja sulgemine eeldaks Narvas uue maja ehitamist. Kas see on riigi nn „kärpeplaan“?
• Kui isegi on olemas mõned vabad kabinetid kohtunikele, siis kindlasti mitte kõik kohtunikud ei saa endale oma kabinetti, sama lugu on teiste ametnikega. Kui me presenteerime Tallinnas, Tartus ja mujal kaasaegseid töötingimusi, siis kohtupidamine ja kohtutöö peab olema väärikas ka Ida-Virumaal.


• Küsitav on saalide kättesaadavus. Võivad tekkida järjekorrad kasvõi sel põhjusel, et ei ole vaba saali, kus asja arutada. Eeldame, et menetlustähtajad kehtivad samamoodi jätkuvalt ka Ida-Virumaal ametis olevale kohtunikule olenemata selles, et idee realiseerumise korral töötaksime oluliselt halvemates tingimustes võrreldes teiste piirkondadega.
• Julgeoleku kaalutlustel Narva majja Ida-Viru õigusemõistmise koondamine oleks eluvõõras ja lühinägelik otsustus. Ohuolukorda satub esimesena just Narva. Kiireloomuliste asjade lahendamiseks – vahistamised, arestid jne sel juhul võimalust ei ole, ei pruugi olla aeg ka ohu eest äratulemiseks. Mõistlikum oleks toetuda Jõhvi piirkonnale. Jõhvis on sõjalinnak, Kaitseliidu malev jne.
• Jõhvi kohtumaja sulgemisega tagataks kättesaadavus õigusemõistmisele küll Narva ja Sillamäe elanikele, kuid oluliselt piiratakse piirataks kättesaadavust olulisele osale Ida-Virumaa elanikkonnast.

Teise versioonina kärpeplaani täitmiseks nimetati ulatuslikku kohtujuristide, istungisekretäride koondamist (võrdluseks toodi 5 juristi või 10 istungisekretäri koondamine).
Jõhvi kohtumaja sulgemine tähendaks automaatselt suure osa kogenud ametnike koondamist, sest nt istungisekretäri palk ei võimalda omal kulul sõita tööle Narva või Rakverre. Uute leidmine Narva linnast, sh nõutaval tasemel riigikeele valdamisega, on problemaatiline.

Kui infotunnis öeldu järgi peaks Viru Maakohus kärpima 2026.a ca 300 000 eurot ja ainuüksi Jõhvi maja sulgemisega hoiaks üürikulu pealt kokku 465 000 eurot (väidetav Jõhvi kohtumaja aastane üürikulu), millele lisanduks Jõhvi töötajate koondamisega vabanevad vahendid, siis tekib küsimus, mida tehakse nn kärpeülejäägiga. Kas täidame kahe aasta (2026, 2027) kärpeplaani suurejooneliselt ühe aastaga (kõlab nagu Nõukogude Liidus) või täidame vabariigi kohtusüsteemi kärpeplaani suures osas Ida-Virumaa arvelt?
Isegi juhul kui võimaliku variandina oleks laual ametnike ulatuslik koondamine (mida me ei soovi), siis hõlmaks eelduslikult koondamine kõiki kolme Viru Maakohtu kohtumaja. Praegusel juhul toimub kärpeplaani täitmine ainuüksi Jõhvi tööpiirkonna ja Jõhvi maja töötajate arvelt, mis on äärmiselt ebaõiglane.

Küsime, kes ja millistel kaalutlustel sellise ettepanekuni jõudis ning sellist varianti kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades (ka Ida-Virumaal) üldse võimalikuks peab?
Kas ja miks ei ole kaalutud teisi võimalusi kärpeplaani täitmiseks (meie ettepanekud):
• loobuda Stebbyst, kevadkoolitustest, jõulupidudest ja muudest üritustest;
• koondada õigusemõistmisega mitteseotud ametikohad (nt analüütik, pressiesindaja, andmekvaliteedi juht, vaadata üle haldusosakond, tõlketeenistus)
• vabade ruumide olemasolul Jõhvis üürida need välja või koondada Jõhvi kohtumaja töötajad kolmele korrusele (üks vabanev korrus üürida välja);
• teistest majadest ametnike toomine Jõhvi majja;
• üürihinna alandamine seonduvalt riigi kärpeplaaniga (läbirääkimised majaomanikuga)

Oleme seisukohal, et Jõhvi kohtumaja sulgemise plaan on regionaalpoliitiliselt vastuvõetamatu, piirab elanikkonna ligipääsu õigusemõistmisele, raskendab oluliselt kohtusüsteemi normaalset toimimist Ida-Virumaal ning kahjustab riigi mainet piirkonnas.

Lugupidamisega

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtunikud
Olev Mihkelson (allkirjastatud digitaalselt)
Viljo Junolainen (allkirjastatud digitaalselt)


Tarmo Tina (allkirjastatud digitaalselt)
Piret Raik (allkirjastatud digitaalselt)
Nele Teelahk (allkirjastatud digitaalselt)
Anne Palmiste (allkirjastatud digitaalselt)
Inna Kirsipuu (allkirjastatud digitaalselt)
Larissa Prokopenko (allkirjastatud digitaalselt)
Deniss Minzatov (allkirjastatud digitaalselt)
Jõhvi kohtumaja kohtujuristid
Laila Üleoja (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Anissimova (allkirjastatud digitaalselt)
Airika Tarum (allkirjastatud digitaalselt)
Tairi Piirimäe (allkirjastatud digitaalselt)


Teadmiseks:
Tartu Ringkonnakohtu esimees Tiina Pappel
Riigiprokuratuur
Eesti Advokatuur
Viru Vangla Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur
Kohtla-Järve Linnavalitsus
Jõhvi Vallavalitsus
Lüganuse Vallavalitsus
Toila Vallavalitsus
Alutaguse Vallavalitsus
Ida-Virumaa Omavalitsuste liit












Riigikohtu esimees hr Villu Kõve
Justiitsminister pr Liisa-Ly Pakosta
Eesti Kohtunike Ühing
Viru Maakohtu esimees pr Liina Naaber-Kivisoo


Kärpeplaani täitmine

Vabariigi Valitsus on teinud ministeeriumidele ülesandeks kärpida iga ministeeriumi haldusalast 3 aasta peale kokku 10 %, sellest 5% järgmise aasta kavandatavast eelarvest.
01.10.2024.a toimunud justiitsministri ja Eesti Kohtunike Ühingu kohtumisel justiitsministriga andis minister selgitusi, et järgmise aasta kohtute eelarveid tuleb kärpida 5%, mis on ligikaudu 2,1 milj eurot ning kärpeettepanekuid ootab minister kohtusüsteemilt endalt.

22. oktoobri 2024.a. infotunnis tutvustasid Viru Maakohtu esimees ja kohtudirektor kärpeplaani ühe versioonina Jõhvi kohtumaja sulgemist 2026. aastal (teise versioonina ulatuslikke koondamisi).

Oleme kategooriliselt vastu Jõhvi kohtumaja sulgemise ideele / ettepanekule.
Leiame, et ettepanek on läbimõtlemata, vastutustundetu ning selle võimalik mõju analüüsimata.
Mööname, et versioon võib olla mugav kärpeplaani teostajatele, küll aga kahjustab nii õigusteenuse kui õigusemõistmise kättesaadavust Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas (valdavas ulatuses Ida-Viru maakonnas) ning nõrgestab riigi mainet piirkonnas.

Väiksemate kohtumajade sulgemist peeti üheks võimalikuks alternatiiviks valitsuse plaanile kohtunike palgatõusu pidurdamiseks1. Riik sellega ei arvestanud. Sama mõtet arendati ka kärpeplaani täitmisena2, kuid tõmmati pidurit.
Kohtute seaduse (KS) § 11, 19, 23 ja 114 1 alusel kehtestatud justiitsministri määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ 3 § 1 lg 2 kohaselt on Viru Maakohtus 28 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
-   Jõhvi kohtumaja – 9 kohtunikku;
-   Narva kohtumaja – 11 kohtunikku;
- Rakvere kohtumaja – 8 kohtunikku.
Käesoleval ajal on täidetud Jõhvi kohtumajas kõik 9 kohtunikukohta, Narvas 8,5 kohtunikukohta (jagamises 7,5), Rakveres 8 kohtunikukohta. 2025.a. pensioneerub kolm kohtunikku, igast majast 1 kohtunik.




Võrreldes kohtunike arvuga teistes I astme kohtutes on Jõhvi kohtumaja üks vabariigi suuremaid (jättes kõrvale Tallinna, Tartu ja Pärnu kohtumajad) - näiteks Haapsalus 3 kohtunikku, Kuressaares 2, Raplas 3, Paides 2, Jõgeval 4, Viljandis 4, Valgas 2.
Jõhvi kohtumajas ametis olevad kohtunikest elab 8 kohtunikku kohtumaja teeninduspiirkonnas (võrdluseks näiteks Narva kohtumaja kohtunikest elab Narvas vaid 3, ülejäänud sõidavad mujalt).

Jõhvi maja ehitati 2010. aastal riigi enda tellimusel ning on Viru Maakohtu kohtumajadest kõige uuem, kaasaegsem, energiasäästlikum ja mugavam nii töötajatele kui menetlusosalistele.
Peale Viru Maakohtu üürivad ruume Viru Ringkonnaprokuratuur, Tartu Halduskohus, Viru kriminaalhooldusosakond, Tartu Maakohtu registriosakond. Seega puudutaks Jõhvi kohtumaja sulgemine ka teiste üürnike huve.

Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et Jõhvi kohtumaja teenindab Ida-Viru maakonda (välja arvatud Narva linn, Sillamäe linn, Narva-Jõesuu linn ja Vaivara vald)4 - 4 valda (Toila vald, Jõhvi vald (sh Jõhvi linn), Lüganuse vald (sh Kiviõli ja Püssi linnad), Alutaguse vald) ja Kohtla-Järve linna5.
Toome Viru Maakohtu kohtumajade teeninduspiirkondade pindalad
• Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkond 2522,77 km2
• Rakvere kohtumaja teeninduspiirkond 3704,49 km2
• Narva kohtumaja teeninduspiirkond 485,03 km2
Väide, et menetlusosalise jaoks pole vahet, kas sõita istungile Jõhvist Narva või Jõhvist Rakverre, on asjatundmatu.
Jõhvi on Ida-Viru maakonna transpordisõlm. Ühistranspordi liiklus on organiseeritud maapiirkondadest Jõhvi, samuti Narva suunalt Jõhvi, mitte aga näiteks Iisakust või Alajõelt Narva või Rakverre. Alutaguse valla elanikul oleks aga äärmiselt problemaatiline sõita (eelduslikult mitme bussiga) vajaduse korral kohtuistungile Narva või Rakverre (võrdlusena nt Tapalt on vahemaast olenemata mugav sõita Jõhvi rongiga).
Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas ei toimu liiklemine ainult mööda Tallinn-Narva maanteed. Peipsi ääre (nt Alajõe, Vasknarva) või Iisaku elaniku jaoks on ebamõistlikult koormav kohtupidamiseks sõita Narva või Rakveresse mitme bussiga (nt Iisakust Narva on ca 80 km; Rakverre Iisakust metsavahelise Iisaku-Tudu-Rakvere tee kaudu 78 km (mis talvel ei ole just ohutu), maantee kaudu 101 km).
Küll aga asub näiteks Sillamäe linn Jõhvi ja Narva vahepeal, vahemaa kummalegi poole ca 25 km, liiklus kulgeb mööda Tallinn-Narva maanteed. Sillamäe menetlusosalise jaoks ei ole tõepoolest vahet, kas sõita istungile Jõhvi või Narva, transpordiühendus on olemas mõlemas suunas.
Viru Maakohtu teeninduspiirkondade rahvaarv (seisuga 01.01.2024) 6
• Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas 62 281 elanikku
• Rakvere kohtumaja teeninduspiirkonnas 59 536
• Narva kohtumaja teeninduspiirkonnas 70 005, sellest Sillamäe linn 12 352. Ilma Sillamäeta oleks see arv 57 653 (Sillamäe asub Jõhvi ja Narva vahel).






Jõhvi linnas või Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas asuvad kõik kohtu tööga seotud asutused: Viru Ringkonnaprokuratuur, Ida prefektuur, Viru Vangla, psühhiaatriahaigla (tahtest olenematu ravi asjad), valdav enamus maakonna hooldekodusid (eestkosteasjad), IT keskus.

Kohtu juhtkonna 23.10.2024 protokolli kohaselt on plaanis Jõhvi kohtumaja sulgemisel tekitada menetlusosalistele videoistungite punkt, kontoripinda või väiksemat maja ei rendita.
Esmalt märgime, et kõik istungid ei toimu videoistungina (ei tsiviilasjades ega kriminaalasjades). Tsiviilasjades istungid, kus on rohkem menetlusosalisi, tunnistajaid, toimuvad endiselt kohtusaalis. Hõre transpordiühendus maapiirkonnast ja ebamõistlik aja- ning sõidukulu tekitaks olukorra, kus inimesed massiliselt lihtsalt ei ilmu kohtuistungitele, teisest küljest raskendaks oluliselt ka istungite planeerimist, sest toimumise aja kooskõlastamisel tuleks muuhulgas arvestada ka ühistranspordi sõiduplaane.
Videoistungipunkt ei taga Jõhvi teeninduspiirkonna rahvaarvu ja piirkonna pindala arvestades elanikkonnale ligipääsu õigusemõistmisele ega korrakohast õigusemõistmist ja menetlustoimingute läbiviimist.

Väide, et Narvas on oluline säilitada riigi kohalolu, on silmakirjalik.
Kogu Ida-Virumaal (sh Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Kiviõlis) on riigi kohalolu oluline ning Narva linn ei ole selles suhtes eristaatuses.

Juhime tähelepanu alljärgnevale:
• Kui võtta 2024.a statistikat, siis koormuspunktide järgi moodustavad üldmenetlused umbes 40% kogu kogukoormusest (kriminaalasjades). Need on asjad, milles videoistungit pidada ei saa.
Faktiliselt aga ka kokkuleppemenetluse ja lühimenetluse asju saab enamasti arutada vaid kohtusaalis. Videoistungit saab rakendada vaid vahialustega asjades ja asjades, kus isik juba kannab karistust. Kui isik on vabaduses (s.o umbes 70% asjadest hinnanguliselt) tuleb ta reaalselt kohtusse.
Täitmiskohtuniku asjades saab videoistungit pidada samuti vaid vanglas viibivate isikutega. Aga nt ka asenduskaristuse taotlusi on üsna palju.


                        
Jõhvi maja sulgemisega kaasneb õigusemõistmise kättesaadavuse drastiline langus. Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas elavatel inimestel on väga keeruline jõuda Narva või Rakvere kohtumajja piirkonna suure tööpuuduse ja väikeste sissetulekute tõttu kuna ainuüksi Rannapungerjalt, Vasknarvast või Alajõelt Narva sõitmine on inimestele liig kulukas (tuleb kasutada mitut bussi).
Sundtoomine ei pruugi anda tulemust. Samuti tõstab kordades politsei koormust. Politsei võib hakata mingil hetkel määrusi lihtsalt ignoreerima viidates ressursi puudumisele.
Üldmenetluse asjades vahialuste toimetamine Viru vanglast Narvasse võib osutuda samuti problemaatiliseks. Reedeti ei toimetata isikuid juba praegu. Konvoi meeskonnad on ülekoormatud ja kuna isikute Narva toimetamine võtab kordades rohkem aega, siis võib tekkida olukord, kus vangla ei suuda täita kõiki tellimusi ja krimikohtunikud peavad ootama istungi järjekorras, kelle



klient tuuakse varem istungile. Konvoeerimisega kaasnevad täiendavad transpordikulud. Suureneb koormus ka prokuratuurile, sest ka prokurörid peavad tulema istungile Jõhvist Narva.
• jälitusülesannete täitmine eeldab riigisaladuse nõuetele vastavat kohturuumi doki  valmidusega. Arvestades, kuipalju Jõhvi kohtumaja piirkonnas asuvaid asutusi (vangla, politsei, KAPO, MTA), kes  töötlevad  riigisaladust  ja vajavad kohtulube, on vajalik, et vastavad ruumid ja kohtunikud asusid mõistlikus läheduses Jõhvi piirkonnas. Jõhvi piirkonnas on jälitusülesannete täitmine  peaaegu igapäevane töö, mitte üksikjuhtumite teema. Mõned jälitusülesanded nõuavad kohtuniku  kiiret tegutsemist, mis eeldab, et kohtumaja on läheduses.
• Senini praktika näitab, et videoistungite pidamise võimalus ja kvaliteet on meie piirkonnas küllalt ebaühtlane. Tuleb arvestada asjaolu, et mitte kõigil isikutel ei ole nutiseadmeid või oskust nutiseadet videoistungiks kasutada või ei ole korralikku internetiühendust ning küllalt tihti oleme sunnitud seetõttu asja arutamise edasi lükkama ja pakkuma kohtumajja tulekut.
Pikk vahemaa, mida tuleks sõita Alutaguselt Narva mitme bussiga tähendas muuhulgas seda, et näiteks Narvas tuleks istungid lõpetada umbes 14.30, et Alutaguse pereema või pereisa jõuaks koju enne südaööd.
• Jätkuvalt soovib riik, et  kohus arutaks kohtuistungitel  tasumata rahatrahvide asendamisi muu karistusega.  Istungile on kohustuslik kutsuda  võlgnik. Paraku on olukord, et 99% isikuid tulevad  füüsiliselt kohtuistungile ega soovi  olla videos või  neil puudub selline võimalus.
• Tsiviilasjades tähendaks Jõhvi maja sulgemine seda, et ka eestkoste ja tahtest olenematu ravi kohaldamise asjad jagataks kohtuüleselt, mitte piirkonnapõhiselt nagu praegu.
See tähendaks seda, et Narva kohtunik sõidab ärakuulamisele nt Mäetaguse hooldekodusse isikut ära kuulama (üks suund) ca 70 km, Rakvere kohtunik mööda vähemkasutatavaid metsateid (üks suund) 68 km või mööda trassi 88 km.
Samuti tuleb Rakvere kohtunikul sõita Narva piirkonda ja vastupidi, mis  tähendab sõidukulude olulist ja ebamõistlikku suurenemist, samuti ajakadu, mis suurendab oluliselt koormust ja venitab menetlustähtaegu.
Tahtest olenematu ravi asjades tuleb reageerida kiiresti, mis tähendab seda, et Ahtme haiglasse sõiduks peaks olema kohtu transpordivahend Narvast, Rakverest pidevalt valmis, et operatiivselt sõita 50-70 km kaugusele isikut ära kuulama.
• Probleemne oleks perekonnaasjades laste ärakuulamine.
Kui perekonnaasjades toimuvad istungid reeglina kohtusaalis ja kohtunik kuulab menetluses ära ka alaealised lapsed, ei ole mõeldav, et ka laste ärakuulamiseks peaks kohtunik tegema igakord kokku ca 150 km tuuri mööda Ida-Virumaad ja Jõhvi piirkonna lastekaitsetöötajad sõidaks istungile Narva või Rakverre.
• Kavandatavas videoistungite punktis menetlusosalised ise ei tea, kuidas tehnikat kasutada jne. keegi peab ikka olema kohal. Ehk siis ühe sekretäri asemel peab olema kaks – üks sidepunktis Jõhvis ja teine saalis Narvas või Rakveres. Mis selle mõte on?
• Kui hagita asjas tekib vajadus kutsuda kohale kõik korteriomanikud, ei ole mõeldav, et see saaks toimuda kusagil videoistungipunktis või sõidavad kõik korteriomanikud näiteks Kohtla-Järvelt Narva või Rakverre.
• Omaette küsimus on ruumide kättesaadavus Narva majas. Narva maja on suhteliselt amortiseerunud ning Ida-Virumaal ühe kohtumaja sulgemine eeldaks Narvas uue maja ehitamist. Kas see on riigi nn „kärpeplaan“?
• Kui isegi on olemas mõned vabad kabinetid kohtunikele, siis kindlasti mitte kõik kohtunikud ei saa endale oma kabinetti, sama lugu on teiste ametnikega. Kui me presenteerime Tallinnas, Tartus ja mujal kaasaegseid töötingimusi, siis kohtupidamine ja kohtutöö peab olema väärikas ka Ida-Virumaal.


• Küsitav on saalide kättesaadavus. Võivad tekkida järjekorrad kasvõi sel põhjusel, et ei ole vaba saali, kus asja arutada. Eeldame, et menetlustähtajad kehtivad samamoodi jätkuvalt ka Ida-Virumaal ametis olevale kohtunikule olenemata selles, et idee realiseerumise korral töötaksime oluliselt halvemates tingimustes võrreldes teiste piirkondadega.
• Julgeoleku kaalutlustel Narva majja Ida-Viru õigusemõistmise koondamine oleks eluvõõras ja lühinägelik otsustus. Ohuolukorda satub esimesena just Narva. Kiireloomuliste asjade lahendamiseks – vahistamised, arestid jne sel juhul võimalust ei ole, ei pruugi olla aeg ka ohu eest äratulemiseks. Mõistlikum oleks toetuda Jõhvi piirkonnale. Jõhvis on sõjalinnak, Kaitseliidu malev jne.
• Jõhvi kohtumaja sulgemisega tagataks kättesaadavus õigusemõistmisele küll Narva ja Sillamäe elanikele, kuid oluliselt piiratakse piirataks kättesaadavust olulisele osale Ida-Virumaa elanikkonnast.

Teise versioonina kärpeplaani täitmiseks nimetati ulatuslikku kohtujuristide, istungisekretäride koondamist (võrdluseks toodi 5 juristi või 10 istungisekretäri koondamine).
Jõhvi kohtumaja sulgemine tähendaks automaatselt suure osa kogenud ametnike koondamist, sest nt istungisekretäri palk ei võimalda omal kulul sõita tööle Narva või Rakverre. Uute leidmine Narva linnast, sh nõutaval tasemel riigikeele valdamisega, on problemaatiline.

Kui infotunnis öeldu järgi peaks Viru Maakohus kärpima 2026.a ca 300 000 eurot ja ainuüksi Jõhvi maja sulgemisega hoiaks üürikulu pealt kokku 465 000 eurot (väidetav Jõhvi kohtumaja aastane üürikulu), millele lisanduks Jõhvi töötajate koondamisega vabanevad vahendid, siis tekib küsimus, mida tehakse nn kärpeülejäägiga. Kas täidame kahe aasta (2026, 2027) kärpeplaani suurejooneliselt ühe aastaga (kõlab nagu Nõukogude Liidus) või täidame vabariigi kohtusüsteemi kärpeplaani suures osas Ida-Virumaa arvelt?
Isegi juhul kui võimaliku variandina oleks laual ametnike ulatuslik koondamine (mida me ei soovi), siis hõlmaks eelduslikult koondamine kõiki kolme Viru Maakohtu kohtumaja. Praegusel juhul toimub kärpeplaani täitmine ainuüksi Jõhvi tööpiirkonna ja Jõhvi maja töötajate arvelt, mis on äärmiselt ebaõiglane.

Küsime, kes ja millistel kaalutlustel sellise ettepanekuni jõudis ning sellist varianti kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades (ka Ida-Virumaal) üldse võimalikuks peab?
Kas ja miks ei ole kaalutud teisi võimalusi kärpeplaani täitmiseks (meie ettepanekud):
• loobuda Stebbyst, kevadkoolitustest, jõulupidudest ja muudest üritustest;
• koondada õigusemõistmisega mitteseotud ametikohad (nt analüütik, pressiesindaja, andmekvaliteedi juht, vaadata üle haldusosakond, tõlketeenistus)
• vabade ruumide olemasolul Jõhvis üürida need välja või koondada Jõhvi kohtumaja töötajad kolmele korrusele (üks vabanev korrus üürida välja);
• teistest majadest ametnike toomine Jõhvi majja;
• üürihinna alandamine seonduvalt riigi kärpeplaaniga (läbirääkimised majaomanikuga)

Oleme seisukohal, et Jõhvi kohtumaja sulgemise plaan on regionaalpoliitiliselt vastuvõetamatu, piirab elanikkonna ligipääsu õigusemõistmisele, raskendab oluliselt kohtusüsteemi normaalset toimimist Ida-Virumaal ning kahjustab riigi mainet piirkonnas.

Lugupidamisega

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtunikud
Olev Mihkelson (allkirjastatud digitaalselt)
Viljo Junolainen (allkirjastatud digitaalselt)


Tarmo Tina (allkirjastatud digitaalselt)
Piret Raik (allkirjastatud digitaalselt)
Nele Teelahk (allkirjastatud digitaalselt)
Anne Palmiste (allkirjastatud digitaalselt)
Inna Kirsipuu (allkirjastatud digitaalselt)
Larissa Prokopenko (allkirjastatud digitaalselt)
Deniss Minzatov (allkirjastatud digitaalselt)
Jõhvi kohtumaja kohtujuristid
Laila Üleoja (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Anissimova (allkirjastatud digitaalselt)
Airika Tarum (allkirjastatud digitaalselt)
Tairi Piirimäe (allkirjastatud digitaalselt)


Teadmiseks:
Tartu Ringkonnakohtu esimees Tiina Pappel
Riigiprokuratuur
Eesti Advokatuur
Viru Vangla Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur
Kohtla-Järve Linnavalitsus
Jõhvi Vallavalitsus
Lüganuse Vallavalitsus
Toila Vallavalitsus
Alutaguse Vallavalitsus
Ida-Virumaa Omavalitsuste liit