Sissetulev kiri

1

EELNÕU

31.10.2024

Elektrituruseaduse muutmise seadus

Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

“11) tagab elektrisüsteemi saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse kättesaadavuse

vastavalt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusakti nõuetele;”;

2) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

“8) elektrisüsteemi saartalitlusvõime tagamise tehnilised nõuded ja hankimise periood.”;

3) seadust täiendatakse §-dega 425–426 järgmises sõnastuses:

„§ 425. Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse tagamine

(1) Süsteemihaldur tagab vajadusel käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 11 nimetatud

kohustuse täitmise saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse hankimise teel. Kui

süsteemihalduri hinnangul tekib oht, et saartalitluseks pole saadaval elektrisüsteemi

toimimiseks piisavas mahus elektritootmisvõimsusi vastavalt käesoleva seaduse § 42 lõike 3

alusel kehtestatud määruse nõuetele, teavitab ta viivitamata valdkonna eest vastutavat ministrit

ja Konkurentsiametit saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse tagamise

hankimise kavatsusest. Teavituses märgitakse ära, millisel ajaperioodil esineb probleeme

tootmisvõimsuste kättesaadavusega, mis mahus tuleks nende kättesaadavust hankida ning mis

on prognoositav ligikaudne kulu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse eesmärk on tagada Eesti elektrisüsteemi

stabiilne töö ning elektrisüsteemi saartalitluse ajal elektritootmisvõimsuste kättesaadavus

tipukoormuse katmiseks.

(3) Süsteemihaldur hindab igal aastal Eesti saartalitluse võimekust ja vajadusel hangib

puuduolevad tootmisvõimsused.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenust ei rakendata samaaegselt käesoleva

seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamisega, juhul kui see on

kavandatud strateegilise reservina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2019/943 artikli 22 lõigetele 1-2.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hankimine viiakse läbi vastavalt käesoleva

seaduse § 663 lõikes 3 nimetatud Konkurentsiameti kooskõlastatud teenuse hankimise

põhimõtetele, mis peavad sisaldama:

1) saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse tehnilist kirjeldust;

2) tootmisvõimsuse nõudluse arvutamise metoodikat.

3) hankelepingu tingimusi õiguskaitsevahendite osas juhul kui tootja rikub käesoleva

paragrahvi lõikes 7 sätestatut.

(6) Tootja, kes osutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenust, peab eelnevalt hindama

ja varuma nimetatud teenuse osutamise perioodiks vajalikus koguses kütust või muud vajalikku

2

tehnilist valmisolekut, ning tagama, et teenust osutataks tõhusalt, ohutult ja töökindlalt vastavalt

käesoleva seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud määruse nõuetele.

(7) Tootja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind peab olema kujundatud

selliselt, et teenuse osutamiseks oleks järjepidevalt tagatud:

1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine;

2) keskkonnanõuete täitmine;

3) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

4) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt.

§ 426. Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse rahastamine

(1) Käesoleva seaduse § 425 lõikes 1 nimetatud teenuse hankimise kulud kannavad tarbijad

proportsionaalselt võrguteenuse tarbimise mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia

kogusega.

(2) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva seaduse § 425 lõike 3 alusel korraldatud

hanke tulemused 30 päeva jooksul alates hanke võitjaga lepingu sõlmimisest ja seejärel

senikaua, kuni süsteemihaldur teenust hangib. Süsteemihaldur koostab ja avaldab oma

veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on käesoleva seaduse § 425

lõikes 1 nimetatud teenuse hankimise kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja

otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus järgmisel kalendriaastal. Põhjendatud juhul on

süsteemihalduril õigus muuta nimetatud hinnangut kaks korda aastas, hiljemalt 1. juuniks ja 1.

detsembriks.

(3) Süsteemihalduri nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja mõistliku aja

jooksul süsteemihaldurile hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste

mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulu hinnangu alusel määrab süsteemihaldur 1.

detsembriks järgmise kalendriaasta teenuse hankimise kulu eurodes võrguteenuse ja otseliini

kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu

koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul teenuse hankimiseks üle- või alalaekunud

summasid. Süsteemihaldur avaldab järgmise aasta kulu selle arvutamise aluseks olevate

andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulu esitab võrguettevõtja tarbijale võrguteenuste

eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real

saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse rahastamise kulu.

(6) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu

tarbitud elektrienergia koguse andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks.

(7) Süsteemihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu

seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale ja liinivaldajale käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud teenuse hankimise kulu arve, milles ettenähtud summa tasutakse süsteemihaldurile

iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on neile esitatud arvete alusel teenuse

hankimise kulu tasunud.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid ettenähtud tähtpäevaks ei esitata,

koostab süsteemihaldur arve lõikes 3 nimetatud jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja hinnangu

alusel. Täpsete andmete selgumise järel teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel.“;

3

4) paragrahvi 663 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste toodete tehniliste tingimuste osas peab võrguettevõtja

eelnevalt läbi viima avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile

koos teenuse hankimise põhimõtetega. Konkurentsiamet võib jätta teenuse hankimise

põhimõtted kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.“

5) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 92 järgmises sõnastuses:

„92) kontrollib põhjendatud kahtluse korral käesoleva seaduse § 425 lõikes 7 nimetatud

elektritootja saartalitluse tootmisvõimekuse kättesaadavuse teenuse hinna põhjendatust.“

1

KAVAND

31.10.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse 2. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses:

„5. jagu

Elektrisüsteemi saartalitlusvõime töö tagamine

§151. Elektrisüsteemi saartalitusvõime tagamine

(1) Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenust osutavatel elektritootjatel on õigus

elektrituruseaduse § 425 lõike 4 alusel sätestatud nõudeid rikkumata toota ja müüa toodetud

elektrienergiat vastavalt elektrituru reeglitele.

(2) Süsteemihalduril on vajadusel õigus esitada tellimusi elektritootmisseadmete

kättesaadavuse teenust osutavatele tootjatele tagamaks valmisolek elektrienergiasüsteemi

isoleeritud tööks ja vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kuni 10 kalendripäeva aastas.

(3) Süsteemihaldur täpsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valmisoleku tagamisega

seotud tingimused elektrituruseaduse § 425 lõike 6 punktis 1 nimetatud teenuse tehnilises

kirjelduses.

(4) Elektrituruseaduse § 425 lõikes 3 nimetatud hanke esmane periood ei tohi ületada 24

kalendrikuud. Edaspidi on hankimise periood 12 kalendrikuud.”.

§ 2. Käesolev määrus jõustub 2025. aasta …. .

1

31.10.2024

Elektrituruseaduse muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eesti elektrisüsteem desünkroniseerib end 2025. aasta veebruaris Vene ja Valgevene

ühendsüsteemist ning ühendub koos Läti ja Leeduga Mandri-Euroopa sagedusalasse. Tegemist

on märgilise sündmusega, mis suurendab Eesti energiajulgeolekut oluliselt, sest enam ei sõltuta

oma energiajulgeoleku tagamisel ja süsteemi juhtimisel Euroopa Liidu välistest riikidest. Siiski

tähendab see, et peame ka tehniliselt suurendama oma elektrisüsteemis teatud võimekusi.

Üheks selliseks võimekuseks on hakkama saamine saartalitluses, ehk olukorras, kus Eestil on

katkenud ühendused Lätiga ja Eesti on langenud eraldi sünkroonalasse. Kui siiani on Eesti

elektrisüsteem olnud sünkroonalaga seotud kuue 330 kV elektriühendusega, siis pärast

desünkroniseerimist jääb neid alles kolm. Seda arvesse võttes peab elektrisüsteemi tehniline

võimekus saartalitluse olukorraga toimetulekuks olema varasemast suurem.

Üheks võimaluseks, kuidas hoida jätkuvalt üleval süsteemi stabiilsuse jaoks vajalikus mahus

tootmisvõimsusi, ning tagada Eesti elektrisüsteemi saartalitluse olukorras toimepidevus, on

saartalitluse reservi loomine. Sellega hangitakse turult piisavalt tootmisvõimsusi, et

saartalitluse tipukoormuste ajal oleks tarbijatel elektriga varustatus jätkuvalt tagatud. Tegemist

on lahendusega, mis täiendab tänaseid varustuskindluse meetmeid. Arvestades geopoliitilist

olukorda ja hübriidohte, on oluline tagada vastupanuvõime riskidele, sealhulgas neile, mis

võivad mõjutada elektriga varustatust. Läbi saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse

teenuse hanke tagatakse olemasolevate tootmisvõimsuste valmisolek raskendatud

elektrisüsteemi toimise olukorras, ehk saartalitluses. Saartalitluses tootmisvõimsuse

kättesaadavuse teenuse eesmärk on tagada elektrisüsteemi saartalitluse ajal

elektritootmisvõimsuste kättesaadavus tipukoormuse katmiseks ja Eesti elektrisüsteemi

stabiilne töö.

Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse ELTS-i täiendused, mille eesmärk on maandada riski, et

võimaliku saartalitluse olukorras puuduvad Eestil piisavad tootmisvõimsused elektrisüsteemi

töövõime säilimiseks. Seda, kas saartalitluse olukorras hakkama saamiseks on igal ajahetkel

saadaval piisavalt elektrienergia tootmisvõimsusi, analüüsib ja hindab süsteemihaldur, ehk

põhivõrguettevõtja Elering AS. Kavandatu kohaselt, kui süsteemihalduri hinnangu järgi on

tõenäoline, et saartalitluses toimetuleku jaoks pole piisavalt tootmisvõimsusi järgnevatel

aastatel saadaval, teavitab ta koheselt Kliimaministeeriumit ja Konkurentsiametit ning teeb

ettepaneku läbi viia saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse hange. Piisava

tootmisvõimsuse tagamine võimalikus saartalitluse olukorras on eriti oluline

desünkroniseerimise järgsel perioodil, et tagada piisavalt tootmisvõimsusi Eesti

elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks.

Hange on olemuselt tehnoloogianeutraalne ning sinna saavad pakkuda kõik tootmisvõimsused,

mis vastavad Elering AS-i poolt välja töötatavatele hanketingimustele. Sobivad näiteks

põlevkivielektrijaamad, salvestuslahendused, agregaatorid, biomassi ja gaasi kasutavad

elektritootjad jne. Tegemist on lühiajalise meetmega ning saartalitluses kättesaadavuse teenust

hangitakse hiljemalt alates 2026. aasta algusest kuni vajaduse ära langemiseni, mis saab

juhtuda tulevikus kas teist tüüpi reservvõimsuse mehhanismi loomisel, näiteks strateegilise

reservi või turuülese võimsusmehhanismi rakendamisel. Samuti saab see juhtuda, kui turule

2

tekivad muude instrumentidega (kas turu vastu või sagedusreservide hanke vastu) piisavalt

juhitavaid võimsusi.

Saartalitlusreservi pakkuvad võimsused peavad olema tootmise valmisolekus elektrisüsteemi

stabiilsuse tagamise eesmärgil ning sealjuures on neil jätkuvalt kohustus pakkuda võimsust ka

elektriturule. Saartalitluse tootmisvõimsuse teenuse tagamine mõjutab Eestis kõiki

elektritarbijaid, kuna elektriarvetele lisandub täiendav kulu. Elektriarvetel tuuakse eraldi reana

välja saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse rahastamine.

Tegemist on tasuga, mida maksavad kõik elektritarbijad vastavalt nende tarbitud elektrienergia

mahule. Täna teadaoleva hinnangu alusel on saartalitluse vajaliku tootmisvõimsuse suurus on

Eleringi hinnangul ca 1000 MW, mis tuleneb süsteemi tipukoormuse hinnangust ja saartalitluse

olukorras elektrisüsteemile lubatud maksimaalsest ühe elemendi (näiteks elektritootmisüksuse

või välisühenduse) võimsuse suurusest (200 MW). Reservi hankimise hinnanguline kulu on

suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas, mis toob kaasa tarbijatele hinnanguliselt ca 2% suuruse

elektriarvete suurenemise (alla poole sendi kilovatt-tunni kohta). Täpne hind selgub riigihanke

tulemusel ning vajaminev maht 2026. aastaks selgub Eleringi poolt koostatavas tehnilises

kirjelduses. Tehniline kirjeldus ja muud tingimused on plaanis Eleringi poolt avalikult

konsulteerida 2025. aastal (mai-juuni). Jõustumiseks vajavad need Konkurentsiameti

kooskõlastust.

Paralleelselt töötab ministeerium edasi ka strateegilise reservi meetmega, mille jaoks toimuvad

läbirääkimised Euroopa Komisjoniga riigiabi loa saamiseks. Strateegilise reservi meetmega

saab samuti hoida üleval juhitavaid tootmisvõimsusi, kuid seal hinnatakse vajalikku mahtu

varustuskindluse normi, mitte süsteemi tehnilise stabiilsuse parameetrite järgi.

Saartalitlusreservi meetme saab luua aga kiiremini kui strateegilise reservi. On oht, et ilma

saartalitlusreservi loomata võib tekkida Eesti elektrisüsteemis olukord, kus ei ole süsteemis

piisavalt kindlaid juhitavaid tootmisvõimsusi, ega ka püsti veel reservvõimuse mehhanisme

(strateegilist reservi), mis seda tagada aitaks. Strateegilise reservi riigiabi loa saamisel saab

uuesti üle hinnata, kas on mõistlik reservi tüüpi vahetada ja saartalitlusreservilt strateegilisele

reservile üle minna.

1.1. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega ka Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduse redaktsiooni RT I, 04.07.2024,

7.

Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist Vabariigi Valitsuse 22.

detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktis

1 toodud põhjusel - eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline.1 Samuti ei viida läbi

järelhindamist elektrituruseaduse muudatustele, mis käsitlevad saartalitluses kättesaadavuse

teenuse hankimist. Tulenevalt hädaolukorraseaduse § 36 lõike 11 punktis 1 sätestatule

korraldab Kliimaministeerium elutähtsate teenuste toimepidevust. Hädaolukorraseaduse § 37

lõige 3 punkt 3 sätestab, et Kliimaministeerium teostab järelvalvet elutähtsa teenuste

toimepidevuse tagamise üle, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete

rakendamise üle. Sellest tulenevalt pole ELTSis järelhindamise sätestamine vajalik, kuna seda

teostatakse juba seaduse alusel.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

1 RT I, 04.07.2024, 7

3

2. Seaduse eesmärk

Elektrituruseaduse muutmise eesmärk on luua lahendus, läbi mille on võimalik tagada Eesti

tarbijate elektrienergiaga varustatutus igal ajahetkel, sealhulgas saartalitluse olukorras.

Saartalitlus on raskendatud elektrisüsteemi toimimise olukord, kus elektrisüsteemi kustumise

vältimiseks tuleb Eestis siseriiklikult tagada piisavalt tootmisvõimsusi süsteemi töövõime

tagamiseks. Kuivõrd saartalitluse olukorra realiseerumisel on hilja täiendavaid vajalikke

tootmisvõimsusi hankima hakata, siis tuleb selliseks olukorraks ette valmistada saartalitluse

teenuse hankimise teel. Sarnast lahendust kasutab ka Leedu enda energiajulgeoleku

tagamiseks. Läbi sellise lahenduse on elektrisüsteemi stabiilsus tagatud ka erakorralistes

olukordades ning seetõttu on ka riskid madalamad elektritarbijatele.

Saartalitluse teenuse hankimine ei ole seotud reservvõimsuse mehhanismi (strateegilise

reservi) rakendamisega. Saartalitluse teenuse hankimine ja reservvõimsuse mehhanism on kaks

eraldi meedet ja neid ei saa samal ajal rakendada. Saartalitluse reservis hangitakse kindlaid

juhitavaid tootmisvõimsusi süsteemi tehnilise stabiilsuse tagamise vajaduse vastu saartalitluse

olukorras. Samas strateegilises reservis hinnataks majanduslikult varustuskindluse normi vastu

kui palju juhitavaid tootmisvõimsusi elektrisüsteem vajab ja mis mahus ollakse valmis

tarbimise piiranguteks.

Õigusnormiga sätestatakse:

1. elektrisüsteemi iseseisvaks tööks ehk saartalitluseks valmisoleku tagamiseks vajalike

sagedusega mitteseotud tugiteenuste hankimise kohustus süsteemihaldurile;

2. sellise teenuse hankimise kulude katmine elektritarbija poolt läbi eraldi komponendi

võrguteenuse arvel;

3. teenuse pakkumise kohustus kulupõhiselt, läbipaistvalt ja töökindlalt.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektrituruseadust

Punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 39 lõige 1 punkti 11, mis käsitleb süsteemihalduri

kohustusi. Muudatuse tulemusel lisatakse süsteemihalduri kohustuste hulka, et ta tagab

elektrisüsteemi stabiilseks toimimiseks saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse

kättesaadavuse. See tähendab, et süsteemihaldur on kohustatud Eesti elektrisüsteemi toimimise

tagamiseks vastu võtma meetmeid, et tagada varustuskindlust. Antud juhul tagatakse

elektrisüsteemi võimekus iseseisvalt toimetulekuks, et vältida elektritarbijatele elektrienergia

puudujääki.

Meetme rakendudes on süsteemihalduril õigus esitada tellimusi elektritootmisseadmete

kättesaadavuse teenust osutavatele tootjatele tagamaks valmisolekut elektrienergiasüsteemi

isoleeritud tööks ja vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kuni 10 kalendripäeva aastas.

Kümne päeva nõude tagamisel lähtutakse tehnilisest valmisoleku tagamisest, ehk kui kaua

kulub maksimaalselt aega Eesti tagasi ühendamiseks teiste elektrisüsteemidega.

Nõue sätestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjaga (mustand on lisatud seletuskirja

lisana). Elektritootja, kes osutab saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenust, peab

eelnevalt hindama ja varuma saartalitluse perioodiks vajalikus koguses kütust või tehnilist

valmisolekut, ning tagama, et teenust osutataks tõhusalt, ohutult ja töökindlalt.

4

Punktiga 2 täpsustatakse olemasolevat volitusnormi ja lisatakse, et Vabariigi Valitsus

kehtestab määrusega ka saartalitlusvõime hankimise täpsemad nõuded ja hankimise perioodi.

Määruse kavand on leitav seletuskirja lisas „Lisa 1- VV määruse kavand“.

Punktiga 3 lisatakse seadusesse §-d 425 ja 426, mis kirjeldavad saartalitluse kättesaadavuse

teenuse ettevalmistamist ja rahastamist. Paragrahv 425 koosneb 7-st lõikest ja § 426 koosneb 8-

st lõikest.

ELTS §425 „Saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenuse tagamine“

Lõikega 1 kohustatakse süsteemihalduril hankida saartalitluse olukorras tootmisvõimsuste

kättesaadavuse teenust, et tagada saartalitluses piisavalt kättesaadavat tootmisvõimsust Eesti

elektrisüsteemi toimimise ja energiajulgeoleku tagamiseks.

Tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenus on sagedusega mitteseotud tugiteenus, mis ELTS § 3

punkti 22³ 2 kohaselt tähendab teenust, mida võrguettevõtja kasutab püsitalitlusolekus pinge

juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks, lühisvoolu

korral, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks.

Euroopa õiguse mõttes kvalifitseerub teenus tehnilises mõttes saartalitlusvõimekuseks, mis on

üks sagedusega mitteseotud tugiteenustest, mis on omakorda elektrisüsteemi toimimiseks

vajalike tugiteenuste alaliik. Sellisena on tegemist teenusega, mida süsteemihaldur peab

tagama ja see ei ole käsitletav ressursside piisavusena määruse3 2019/943 IV peatüki

tähenduses. Sagedusega mitteseotud teenuste hankimise puhul tuleb direktiivi

2019/9444 artikkel 40 lõigete 4 ja 5 kohaselt tagada turupõhine hankimine ja ligipääs kõigile.

Direktiivi artikkel 40 lõige 4 sätestab, et võrgu talitluskindluse tagamiseks võivad

põhivõrguettevõtjad hankida tasakaalustamisteenuseid järgmistel tingimustel:

a) kohaldatakse läbipaistvat, mittediskrimineerivat ja turupõhist korda;

b) osalevad kõik kvalifitseeritud elektriettevõtjad ja turuosalised, sealhulgas turuosalised, kes

pakuvad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas osalevad turuosalised,

energiasalvestusüksuste käitajad ja agregeerimisega tegelevaid turuosalised.

Tulenevalt eelnevast on võimalik kõigil, sh salvestuse ja agregeerimisega seotud ettevõtetel,

osaleda hankes ja pakkuda enda võimsust saartalitluse kättesaadavuse teenuses. Lihtsustatult

tähendab see seda, et kõikidele turuosalistele, kes vastavad hanketingimuste kriteeriumitele,

makstakse kättesaadavuse tasu. Tingimustele viib süsteemihaldur Elering AS läbi ka avaliku

konsultatsiooni turuosaliste seas ning tingimustele peab kooskõlastuse andma ka

Konkurentsiamet.

Sellise teenuse kasutusele võtmise vajadust hindab süsteemihaldur Elering AS. Kui

süsteemihalduri hinnangul ei ole lähiaastatel saartalitluseks saadaval elektrisüsteemi

toimimiseks piisavas mahus elektritootmisvõimsusi, või tekib oht sellise olukorra tekkimiseks,

teavitab ta viivitamata valdkonna eest vastutavat ministrit (kliimaministrit) ja

Konkurentsiametit saartalitluses hakkamasaamiseks piisava tootmisvõimsuse hankimisest.

Teavituses märgitakse ära, millisel ajaperioodil esineb probleeme tootmisvõimsuste

kättesaadavusega, mis mahus tuleks nende kättesaadavust hankida ning mis on prognoositav

ligikaudne kogukulu. Süsteemihalduri prognoositav hinnanguline kogukulu saartalitluses

2 RT I, 04.07.2024, 7 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, 5 juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia

siseturgu (uuesti sõnastatud), ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5 juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide

kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, OJ L 158, 14.6.2019, lk 125–199

5

tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenusele võtab arvesse sellel hetkel teadaolevaid

ligikaudseid tootmiskulusid. Selle põhjal tehakse ka esialgne hinnang valmisoleku tagamiseks

vajamineva perioodi kohta. Süsteemihaldur võtab arvesse hinnangulise kogukulu

väljaselgitamisel Eestis hetkel olemasolevaid tootmisvõimsusi.

ELTS-i muudatuste järel on samuti vaja täpsustada määrust - elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskirja. Eeskirjaga täpsustatakse kesksed põhimõtted, kuidas teenust peab pakkuma:

• Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenust osutavatel elektritootjatel on

õigus teenuse korra kirjelduses sätestatud nõudeid rikkumata toota ja müüa toodetud

elektrienergia vastavalt elektrituru reeglitele.

• Süsteemihaldur esitab tellimusi elektritootmisseadmete kättesaadavuse teenust

osutavatele tootjatele tagamaks valmisolekut elektrienergiasüsteemi isoleeritud tööks

ja vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kuni 10 kalendripäeva kalendriaastas.

Sarnane meede on kasutusel ka Leedus, kus hangitakse süsteemihalduri Litgrid-i poolt

tootmisvõimsust saartalitluses toimetuleku tagamiseks. Nende poolt hangitav maht oli 2024.

aastaks 1092 MW5 võimsust (4 elektrienergia tootjat pakkusid kokku 6 tootmisüksust).

Käesoleva eelnõuga planeeritav regulatsioon saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse

teenuse tagamise puhul pole tegemist riigiabiga, vaid tegemist on süsteemihalduri poolt

hangitava sagedusega mitteseotud tugiteenusega Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi

(EL) 2019/944 mõistes.

Lõigetega 2-4 sätestatakse meetme eesmärk ja põhimõtted saartalitluses tootmisvõimsuse

kättesaadavuse teenuse tagamiseks samaaegselt koos teiste võimalike varustuskindluse

meetmetega. Käesoleva meetme eesmärgiks on tagada elektrisüsteemi saartalitluse ajal

elektritootmisvõimsuste kättesaadavus tipukoormuse katmiseks ja Eesti elektrisüsteemi

stabiilne töö. Tegemist on ennetava meetmega, et vähendada võimalikke riske

elektrisüsteemile. Riske hindab iga aasta süsteemihaldur, kelle kohustuseks on tagada

varustuskindlus Eestis. Saartalitluse olukorra esinemise tõenäosus on madal ning seda ei pruugi

tulevikus üldse esinedagi, kuid siiski peab valmis olema ootamatusteks.

Süsteemihalduri poolt hangitav maht peab vastama Eesti elektrisüsteemi vajadustele, võttes

arvesse tarbimisvajadust ja tiputarbimisi. Esmakordsel hankimisel võib süsteemihaldur

hankida saartalitluse teenust maksimaalselt 24 kuuks. Esimesel korral on perioodiks igaks

juhuks pandud pikem aeg, sest juhul kui teenuse hankimisega seotud tegevused peaksid

pikenema ja teenust ei jõuta välja kuulutada hiljemalt 2026. aasta jaanuarist, vaid hoopis

näiteks 2026. aasta maist, siis tuleks korraldada hange 8 kuu peale. Sellisel juhul algaks

koheselt uue hanke korraldamine järgmiseks perioodiks, 2027. aastaks, mis oleks täiendav

halduskoormus nii Eleringile kui ka elektriettevõtjatele. Järgnevatel hangetel võib seda teha 12

kalendrikuu kaupa, ehk igal edaspidisel aastal hangitakse vajaminevas mahus võimsusi, mis on

vajalikud tipukoormuste katmiseks ja elektrisüsteemi stabiilse töö tagamiseks. Hankeperioodi

pikkused sätestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas. Täpsemalt on vajaduse mahte

põhjendatud käesoleva seletuskirja 6. peatükis.

Lõikega 5 sätestatakse kord teenuse hankimise põhimõtete kooskõlastamiseks. Süsteemihaldur

töötab välja sagedusega mitteseotud tugiteenuste tehnilise kirjelduse saartalitluses

tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse jaoks vajaminevatele võimsustele, millele viiakse läbi

avalik konsultatsioon turuosalistega. Süsteemihaldur kirjeldab lahti tehnilised tingimused

vajaminevatele tootmisvõimsustele, ehk millised võimsused sinna kvalifitseeruksid. Teenuse

5 Entso-e. Summer Outlook 2024. lk 28.

6

hankimise põhimõtetes kirjeldatakse samuti ära, milliseid hankelepingu tingimusi tuleb

hinnakujundamisel täita vältimaks rikkumisi. Läbi nende põhimõtete välistatakse olukorrad,

mis võimaldaksid ettevõtetel teenida põhjendamatut kasumit läbi oma tootmisvõimsuse

pakkumise. Hange viiakse läbi riigihanke korra alusel.

Olemuselt on meede tehnoloogianeutraalne, ehk sinna võivad pakkuda kõik Eesti territooriumil

asuvad tootmisvõimsused. Sagedusega mitteseotud teenuste hankimise puhul tuleb direktiivi

2019/9446 artikkel 40 lõike 4 kohaselt tagada turupõhine hankimine ja ligipääs kõigile, ehk

mille tulemusel tagatakse kõigile võrdsed võimalused ja see välistab diskrimineerimise

võimaluse. See tähendab, et hankes saavad osaleda nii põlevkivielektrijaamad,

koostootmisjaamad, kuid ka salvestusest ja agregeerimisest tulenev võimusus eeldusel, et need

vastavad hangitava teenuse tehnilistele tingimustele.

Avalik konsultatsioon Eleringi poolt on plaanis viia 2025. aasta mai-juuni jooksul.

Konsultatsiooni tulemused esitatakse Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Kui tingimused

ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse nõuetele, on Konkurentsiametil õigus jätta teenuse

hankimise põhimõtted kooskõlastamata. Konkurentsiametil on õigus paluda tingimuste

põhjendatud muutmist, kui nendega peaks esinema probleeme või need vajavad täpsustamist.

Kohustus Konkurentsiametile tuleneb direktiivi7 2019/944 artiklist 59, mis käsitleb reguleeriva

asutuse kohustusi ja volitusi. Eestis on reguleerivaks asutuseks Konkurentsiamet. Artikkel 59

lõige 1 punkt d sätestab, et reguleeriva asutuse kohustuseks on kiita heaks, ehk kooskõlastada,

menetlus, mis on seotud sagedusega mitteseotud tugiteenuste hankega.

Lõikega 6 sätestatakse valmisolekunõuded. Selleks, et tootmisvõimsuse pakkuja oleks

suuteline pakkuma 10 päeva enda võimsuse mahtu baaskoormusel. See tähendab, et näiteks

kui tootmisettevõte osutus hanke korras valitus oma võimsuse mahuga 50 MW, siis ta peab

olema võimeline seda tagama ka 10 päeva järjest ööpäevaringselt. Selleks, et sellist

valmisolekut saaks tagada, peab elektritootja tagama piisavas mahus kütust või tehnilist

valmisolekut (näiteks agregaatorid ja salvestus). Kui näiteks gaasil põhinevad tootmisüksused

pakuvad seda reservi, siis nad peavad enda poolt tagama, et neil oleks kättesaadaval (varutud)

vajaminevas koguses gaasi 10 päeva ulatuses. Piisavas mahus kütuse varumine on oluline

näiteks põlevkivielektrijaamadele. Kuna hange on tehnoloogianeutraalne, siis näiteks

agregeerimise või salvestuse puhul kütust ei vajata, kuid tuleb tagada enda süsteemide tehniline

valmisolek. Samuti tuleb tagada oma tootmisvõimsuse kättesaadavuse puhul töökindlus ja ka

ohutus.

Lõikega 7 tagatakse, et elektriettevõtjad pakuks oma võimsust põhjendatud kuludega. See

tähendab, et põhjendatud peavad olema muutuv- ja tegevkulude katmine, keskkonnanõuete

täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine ning lisaks peab olema selgelt välja toodud ka

põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. Antud lähenemisega soovitakse vältida

põhjendamatuid pakkumisi ning liigseid kulusid elektritarbijatele. Samuti aitab selline

lähenemine tagada teenuse pakkumise läbipaistvust. Kui eelnevad kriteeriumid pole

põhjendatud, siis pakkumus ei osutu valituks.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5 juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide

kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, OJ L 158, 14.6.2019, lk 125–199 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5 juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide

kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, OJ L 158, 14.6.2019, lk 125–199

7

ELTS 426

Lõikega 1 sätestatakse, et meetme kulud kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise

mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust. Sisult tähendab see, et kehtestatud

elektrihindadesse on arvestatud tootmisvõimsuse kulud, mis on mõeldud saartalitluses

hakkamasaamise tagamisega. Need kulud makstakse saartalitluse kättesaadavuse teenuse

pakkujatele kinni vastava tariifi alusel, mille on kehtestanud süsteemihaldur. Kõikide tarbijate

elektriarvetel kajastatakse eraldi real „saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse tagamise

rahastamine“ komponenti. Mõju tarbijatele avab käesoleva seletuskirja mõjude analüüsi

peatükk.

Lõikega 2 kohustab süsteemihaldurit avaldama oma veebilehel käesoleva seaduse § 425 lõike 5

alusel korraldatud saartalitluses kättesaadavuse teenuse hanke tulemused pakkujaga lepingu

sõlmimisest 30 päeva jooksul ja seejärel senikaua, kuni süsteemihaldur teenust kasutab. Lisaks

peab süsteemihaldur esitama seejärel iga aasta 1. detsembriks hinnangu, kui suur on järgmise

kalendriaasta teenuse rahastamise kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja

otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Järgmise aasta kulude ja mahtude põhjal saavad

elektritarbijad infot, milliseks kujuneb järgneva aasta antud meetme kulu (senti/kWh).

Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus käesolevas lõikes nimetatud hinnangut ja teenuse

rahastamise kulu jooksvalt muuta maksimaalselt kaks korda aastas, tehes seda hiljemalt

1. juuniks ja 1. detsembriks. Näiteks võib seda muuta siis, kui tunduvalt on muutunud

majandusolukord, näiteks tööjõukulud jm teenuse pakkumisega seotud tugiteenused on

muutunud märgatavalt kallimaks, või hoopis odavamaks.

Lõike 3 kohaselt esitavad jaotusvõrguettevõtjad ja liinivaldajad süsteemihalduri nõudmisel

oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini

kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta. Need hinnangud on vajalikud, et süsteemihaldur

saaks ülevaate võimalikest suurusjärkudest, mille alusel on võimalik planeerida järgmise aasta

saartalitluse teenuse maksumust.

Lõikega 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 mainitud hinnangu alusel määrab

süsteemihaldur järgmise kalendriaasta teenuse rahastamise kulu suuruse ühe kilovatt-tunni

kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul

teenuse rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid. Selliseid laekumisi võib juhtuda, kui

tarbimine oli prognoositust väiksem või suurem. Näiteks kui eelmisel aastal oli oodatust

külmem talv ja elektritarbimine oli oodatust tunduvalt kõrgem, siis selle tulemusel kogunes

rohkem raha kättesaadavuse teenuse ülevalpidamiseks võrreldes eelnevalt prognoosituga.

Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel teenuse rahastamise kulu suuruse, selle arvutamise

aluseks olevad andmed ja arvutuskäigu.

Lõikeke 5 kohaselt esitab võrguettevõtja tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini

kaudu tarbitud elektrienergia eest arve, millel on eraldi real esitatud saartalitluses

tootmisvõimsuse kättesaadavuse rahastamise kulu.

Lõikega 6 sätestab, et jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste

mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguste andmed süsteemihaldurile iga kuu

viiendaks kuupäevaks. Seega kogub süsteemihaldur nimetatud andmeid regulaarselt. Teenuse

kuluks prognoositakse igal aastal kindel summa, mille katmine jaguneb tarbitud elektrienergia

koguste peale.

8

Lõikega 7 kohaselt esitab süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete

alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale või liinivaldajale teenuse rahastamise

arve, milles ette nähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata

sellest, kas tarbijad on saartalitluses kättesaadavuse teenuse rahastamise eest tasunud.

Kuna lõpptarbijad ei ole enamasti ühendatud Elering AS-i võrguga, esitab Elering AS arve

jaotusvõrguettevõtetele ja liinivaldajatele, need omakorda jagavad teenuse rahastamise kulu

lõpptarbijate vahel, esitades neile võrguteenuse arve, mille eraldi real on osutatud saartalitluses

tootmisvõimsuse kättesaadavuse rahastamise kulu.

Lõikega 8 reguleerib olukorra, kui jaotusvõrguettevõtjad või liinivaldajad pole mõõteandmeid

ettenähtud tähtpäevaks süsteemihaldurile esitanud. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6

nimetatud andmeid, nagu võrguteenuste maht ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogus,

ettenähtud tähtajaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve prognoosi alusel. Pärast täpsete

andmete selgumist teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel.

Punktiga 4 muudetakse § 663 lõike 3 sõnastust, mis käsitleb sagedusega mitteseotud

tugiteenuste kooskõlastamist Konkurentsiameti poolt. Tegemist on tehnilise muudatusega, et

muuta sätet selgemaks. Sõna „spetsifikatsioonid“ eemaldatakse, kuna sätte eesmärk on

keskenduda tehnilistele tingimustele. Samuti tuuakse „riigihanke“ mainimise asemel sisse

teenuse hankimise põhimõtted. Konkurentsiamet kooskõlastab põhimõtted ja loogika, kuidas

plaanitakse hanget läbi viia. Samuti konsulteerib süsteemihaldur hankimise põhimõtted

eelnevalt turuosalistega, ennem kui need esitatakse kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse jaoks vajaminev võimsus hangitakse

endiselt riigihanke korras.

Punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 93 lõiget 6 punktiga 92, mis võimaldab Konkurentsiametil

põhjendatud kahtluse korral kontrollida saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse

hinna põhjendatust. Juhul kui süsteemihalduril tekib kahtlus, et pakkuja teenuse hind pole

põhjendatud, teavitab ta Konkurentsiametit. Läbi selle tagatakse, et elektriettevõtted ei teeniks

teenuse pealt põhjendatult suurt kasumit.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei looda uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Muudatused, mis käsitlevad saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuste teenust, on

kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Selle mõttes kvalifitseerub teenus potentsiaalselt

saartalitlusvõimekuseks, mis on üks sagedusega mitteseotud tugiteenustest, mis on omakorda

tugiteenuste alaliik. Antud juhul on tegemist teenusega, mida süsteemihaldur peab tagama, ja

see ei ole käsitletav ressursside piisavusena määruse8 2019/943 IV peatüki tähenduses. Teenuse

hankimine on kooskõlas direktiivi 2019/944 artikli 40 lõigetega 4 ja 5, mis käsitlevad

sagedusega mitteseotud teenuste ostmist.9 Sama direktiivi artikli 2 lõige 49 defineerib

sagedusega mitteseotud tugiteenused, viidates sealhulgas saartalitlusvõimele.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, 5 juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia

siseturgu (uuesti sõnastatud), ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5 juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide

kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, OJ L 158, 14.6.2019, lk 125–199

9

6. Seaduse mõjud

Elektrituruseaduse muudatus omab positiivset mõju Eesti varustuskindlusele. Saartalitluses

tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenusega tagatakse Eesti võimekus iseseisvalt hakkama

saada olukorras, kui riik peaks olema eraldatud nii Baltikumi või Mandri-Euroopa

elektrisüsteemist.

Muudatused omavad otsest mõju riigi energiajulgeolekule ja majandusele. Vähest mõju

omavad muudatused elu- ja looduskeskkonnale. Seaduse rakendamisega ei kaasne mõjusid

regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalituste korraldusele.

Olemuselt on saartalitlus raskendatud elektrisüsteemi toimimise olukord, kus elektrisüsteemi

kustumise vältimiseks tuleb kasutusele võtta mitmeid abimeetmeid. Selleks, et mõjudest aru

saada, on vaja mõista vajaminevat võimsuse mahtu, mis vastab Eesti elektrisüsteemi

vajadustele.

Selleks, et tagada elektrisüsteemi võimekus, tuleb kasutada abimeetmeid. Abimeetmetest kõige

olulisema mõjuga on suurima elektrisüsteemi elemendi võimsuse piiramine, et vältida ühe

elemendi avariist tingitud suurt ebabilanssi ning liiga suure ebabilansi tagajärjel elektrisüsteemi

kustumist. Eesti elektrisüsteemi suurima elemendi lubatud võimsus on kuni 200 MW.

Arvestades Eesti elektrisüsteemi tarbimiseks 1600 MW, alalisvoolu ühendusteks Soomega

2x200 MW, siis on Eesti tootmisvõimsuse vajaduseks saartalitluse olukorras 1600 MW – 400

MW = 1200 MW. Arvestades Kiisa avariielektrijaama (250 MW) olemasolevaks

tootmisvõimsuseks, on turult läbi meetme vajalik hankida 1200 MW – 250 MW = 950 MW

tootmisvõimsust. Tegemist on hinnangulise suurusjärguga ning täpne vajaminev maht selgub

2025. aastal, kui Elering AS hindab 2026. aastal vajaminevate võimsuste vajadusi. Tulenevalt

Eleringi hinnangust, siis selliste meetmete maht on ajas kasvav tulenevalt tarbimise

suurenemisest. 2030 prognoositava tarbimise 1800 MW juures oleks turult hangitavaks

koguseks 1150 MW.

Ilma uute juhitavate võimsuste lisandumiseta poleks Eestis tagatud piisavas mahus võimsusi

elektrisüsteemi stabiilsuse katmiseks, ehk tekiks raskused tarbimistippude katmisega. Juhitava

võimsuse vajadust kirjeldab järgnev joonis 1:

10

Joonis 1. Ilma uue võimsuste lisandumiseta Eesti varustuskindluse olukord süsteemi stabiilsuse

tagamisel.

2025. aasta suvel selgub, palju uusi võimsusi lisandub sagedusreservide hanke tulemusel. Kui

hange on edukas, siis on oodata kuni 500 MW-i ulatuses täiendavaid juhitavaid

tootmisvõimsusi. Siiski jääb endiselt vajadus täiendava tootmisvõimsuse tagamiseks, et tagada

Eesti elektrisüsteemi toimimise stabiilsus. Järgneval joonisel 2 on toodud esile juhitavate

võimsuste vajadus, lähtudes hinnangulisest sagedusreservide hanke tulemusest. Pikemas

perspektiivis, peale 2035. aastat tekib täiendav vajadus juhitavate võimsuste tagamiseks, kuna

tarbimine kasvab. Selleks perioodiks on vaja välja töötada uus juhitava võimsuse tagamise

mehhanism.

1330

358 272 272 0

200 400 600 800

1000 1200 1400 1600 1800 2000

2024 2027 2030 2035

Praegune olukord (ilma uute võimsuste lisandumiseta)

Põlevkivi Gaas Biomass Uttegaas Juhitava võimsuse vajadus

11

Joonis 2. Juhitava võimsuse vajadus sagedusreservidest võimaliku tootmisvõimsuse

lisandumise tulemusel.

Lähtudes eelnevatest näidetest, siis endiselt jääb vajadus varustuskindluse meetmete järgi, et

tagada piisavas mahus juhitavaid tootmisvõimsusi. Saartalitluse meetmega on võimalik riigil

tagada, et selliseid puudujääke ei tekiks lühemas ajaperspektiivis.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatustel seoses saartalitluse teenuse loomisega puudub mõju välissuhetele, kuid omab

mõju energiajulgeoleku tagamisele. Julgeoleku tagamise mõju avaldub eelkõige

energiajulgeoleku tagamisel, kuna Eestis on tagatud valmisolek raskendatud elektrisüsteemi

toimimise olukorras piisavalt tootmisvõimsusi, mis arvestavad ka Eesti tarbimisvajadusega.

Elektriga varustatus on tänapäeva ühiskonnas üks kriitilisemaid komponente, mille katkemine

võib kaasa tuua tõsiseid sotsiaalseid, majanduslikke ja turvalisusega seotud probleeme (näiteks

elutähtsate teenuste katkemine meditsiiniteenuste puhul). Tootmisvõimsuste tagamine

saartalitluses aitab hoida elektrivarustust püsivana ka kriisiolukordades, mis on ülioluline kogu

ühiskonna funktsioneerimise ja julgeoleku seisukohalt. See kindlustab elutähtsate teenuste

tagamist ning tugevdab riigi valmisolekut kriisidega toimetulekuks.

Meeles tuleb pidada, et 08.02.2025 leiab aset lahti ühendamine Venemaa elektrisüsteemist ning

Baltikum sünkroniseerib ennast Mandri-Euroopa sagedusalaga. Selle protsessi tulemusel on

Eesti varasemast vähem ühendatud teiste elektrisüsteemidega, ehk kuue 330 kV kõrgpingeliini

asemel oleme me ühendatud ainult kolme liini kaudu. Sellest tulenevalt on vaja meil tagada

enda tehniline toimepidevus varasemast enam.

Saartalitluses tootmisvõimsuste tagamisel võib välja tuua järgnevaid positiivseid mõjusid:

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2024 2027 2030 2032 2035

Koos lisanduva sagedusreservide hanke mahuga (500 MW)

Põlevkivi Gaas Biomass Uttegaas Juhitava võimsuse vajadus

12

a) Paraneb elektrisüsteemi vastupanuvõime erinevatele riskidele. Muudatustega tagatakse

võimekus ka edaspidi, et elektrisüsteem suudab toimida iseseisvalt ainult väheste ühenduste

või üldse ilma ühenduseta teiste riikide energiasüsteemidega.

b) Tagatud on tarbijate elektriga varustatus raskendatud elektrisüsteemi toimimise olukorras.

Tootmisvõimsuste kättesaadavus vähendab oluliselt riski, et hädaolukorra ajal katkeb elutähtis

teenus (elektriga varustatus), mis omakorda tagab oluliste teenuste (haiglad, veevarustus, side,

transpordisüsteemid jm) toimimise. See on kriitiline nii elanike turvalisuse kui ka majanduse

toimimise seisukohast.

c) Eesti sõltumatus teistest elektrisüsteemidest on madalam. Kui Eesti on võimeline

saartalitluse ajal iseseisvalt oma energiatootmisvõimsusi rakendama vajatud mahus, vähendab

see riigi sõltuvust imporditud elektrist ja välisühendustest.

d) Suureneb kindlustunne Eesti elektritarbijate seas. Püsiva elektrivarustuse tagamine ka

eraldatuses olles tõstab tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet, et elektrikatkestused on vähem

tõenäolised. See aitab kaasa majanduse stabiilsusele ja elanikkonna heaolu tagamisele.

e) Tagatud on elektrisüsteemi stabiilsus. Saartalitluses on oluline säilitada elektrivõrgu sagedus

ja pinge, mis on olulised elektrisüsteemi toimimiseks. Kui saartalitluse seisundis on

tootmisvõimsusi piisavalt, saab elektrisüsteemi sagedust paremini kontrollida ja hoida seda

stabiilsena, vältides laiaulatuslikke elektrikatkestusi.

Mõju majandusele

Lõplik hind kujuneb välja riigihanke tulemusel ning praegused summad on hinnangulised.

Saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenuse rahastamine toob elektritarbijatele

kaasa täiendava rahalise koormuse, kuid läbi selle tagatakse, et igal ajahetkel oleks tagatud

Eesti elektrisüsteemi toimimine.

Võttes aluseks hetkehinnangud võimaliku maksumuse kohta, siis ca 950 MW valmisoleku

tagamine võib ühiskonnale maksma minna ca 34 miljonit eurot aastas. Võttes aluseks Eesti

2023. aasta elektritarbimise 8 071 69510 MWh, siis oleks tarbijale hind ühe megavatt-tunni

kohta 4,21 eurot (34 000 000€ / 8 071 695 MWh = 4,2123 €).

See tähendab, et kui Eesti keskmise majapidamine tarbib aastas elektrit 3000 kilovatt-tundi (3

MWh)11, on ühe majapidamise lisakulu aastas 12,6 eurot (3 MWh* 4,21 €=12,63 €). Käesoleva

eelnõu koostajate hinnangul leibkondade rahaline koormus küll suureneb, ent see ei mõjuta

märkimisväärselt nende toimetulekut. Ühes kuus tähendaks see leibkonnale keskeltläbi

täiendavat rahalist väljaminekut ühte eurot (12,63 €/ 12 kuud= 1,05 €).

Konkurentsiameti „Elektri- ja gaasituru aruanne 2023“ andmete alusel oli lõpptarbija keskmine

elektrihind (koos võrgutasu ja muude komponentidega) 20,41 senti kWh (ehk 204,1

eurot/MWh). Kui võtta aluseks keskmine kodutarbija, kes tarbib aastas elektrit 3000 kilovatt-

tundi (3 MWh) ja tema iga-aastane elektrihind on kokku 612,3€ (3 MWh*204,1 € = 612,3 €).

Tema lõplikust elektriarvetest moodustaks teenuse rakendamine kokku 2% (12,63€ /

612,3€=0,0206 ehk 2%).

Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse rahastamine mõjutab kõiki elektritarbijaid

võrdselt. Kui elektriarvetest moodustab edaspidi ca 2% saartalitluses kättesaadavuse teenuse

rahastamine, siis vähesel määral toob saartalitluse tagamine kaasa teenuste ja toodete lõpphinna

10 Elering live andmestik. 11 Kuum teema: elekter (14.08.2018). Eesti Energia

13

suurenemise, kuna nende osutamiseks või tootmisprotsessides kasutatakse elektrit. Rohkem on

mõjutatud energiaintensiivsed ettevõtted ja suurtarbijad (näiteks puidutööstus). Tegemist on

ajutise meetmega, läbi mille on tagatud Eestis kõikide elektritarbijate elektriga varustatus,

juhuks kui Eesti peaks aset leidma saartalitlus.

Mõju loodus- ja elukeskkonnale

Mõju loodus- ja elukeskkonnale ei suurene võrreldes praeguse olukorraga. Tõenäoliselt

osalevad hankel juba olemasolevad võimsused, mille mõju loodus- ja elukeskkonnale on

avaldunud. Lisaks sätestatakse eelnõu § 455 lõige 7 punkt 2-ga, et tuleb täita antud hetkel

kehtivaid keskkonnanõudeid.

Mõju halduskoormusele

Muudatused suurendavad süsteemihalduri Elering AS-i koormust, kelle ülesanne on täita

halduskohustusi, näiteks riigihanke korraldamine ja järelevalve tegemine saartalitluse

meetmele. Samuti viib süsteemihaldur läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega hanke

tehnilistele tingimustele. Jaotusvõrguettevõtjate kui ka liinivaldajate koormus ei kasva, kuna

nad peavad juba täna iga-aastaselt koostama hinnangu edastamismahu kohta järgnevatel

aastatel. Siiski jaotusvõrguettevõtja peab tegema ettevalmistusi ja arendusi IT-süsteemides,

seadistusi pakettides, et uut saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenuse

rahastamise tasu arvetel kajastada. Eestis oli 2023. aastal 33 jaotusvõrguettevõtjat, kes haldasid

üle 65 500 kilomeetri madal- ja keskpingeliine. Elektrilevi OÜ turuosa moodustab 88%, millele

järgnevad Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev Viru Elektrivõrgud OÜ (3%), Imatra Elekter AS

(3%) ja Loo Elekter AS (1%) .12

Mõju riigiasutustele

Muudatustega lisanduvate ülesannete puhul on tegemist Konkurentsiameti

majandusregulatsiooni puudutavate ülesannetega, mis on ameti regulatsiooniteenistuse

pädevuses. Seisuga 15.10.2024 kuulub regulatsiooniteenistuse koosseisu 28 töötajat ning

reguleeritavaid sektoreid on kaheksa. Konkurentsiamet peab juba täna tulenevalt

elektrituruseadusest kooskõlastama sagedusega mitteseotud teenuseid (ELTS § 663 punkt 3).

Eelnõu tulemusel tekib Konkurentsiametile täiendav kohustus järelevalve teostamisel. Kui

süsteemihalduri hinnangul pole saartalitluse teenuse hind põhjendatud, siis teavitab ta sellest

Konkurentsiametit, kes teostab elektrituru üle järelevalvet.

Kliimaministeeriumi töötajatele töökoormus täiendavalt ei suurene, kuna vajaminevad

tegevused seoses saartalitluse meetme rakendamiseks on arvestatud nende töökoormuse hulka

ning on olemuselt minimaalsed, sest esmajoones tegeleb saartalitluse meetme rakendamise ja

hankimisega süsteemihaldur Elering AS.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenuse rakendamine ei too riigile ega kohaliku

omavalitsuse üksustele kaasa täiendavaid kohustusi. Kogu saartalitluses tootmisvõimsuse

kättesaadavuse teenuse kulu kannavad elektritarbijad (nii riigiasutused, ettevõtjad,

kodutarbijad) vastavalt nende tarbitud mahule. Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid, kuna

12 Konkurentsiamet. ARUANNE ELEKTRI- JA GAASITURUST EESTIS 2023.

14

saartalitluses kättesaadavuse teenuse kulu maksavad tarbijad vastavalt selle rakendamise

hinnale.

8. Rakendusaktid

Seaduse jõustumise järgselt on vaja täiendada vabariigi valitsuse määrust „Elektrisüsteemi

toimimise võrgueeskiri“. Määrust tuleb täiendada täpsustustega seoses saartalitluses, ehk

isoleeritud elektrisüsteemis töö tagamisega seotud punktidega. Määruse kavand on leitav

seletuskirja lisas „Lisa 1- VV määruse kavand“. Määruse muudatused planeeritakse jõustuma

samaaegselt, kui jõustuvad käesoleva elektrituruseaduse muudatused.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub üldkorras. On oluline, et see jõuaks jõustuda esimesel võimalusel, kuna hanke

ettevalmistamine võtab aega ning hiljemalt 2026. aasta jaanuarist peab olema juba

saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenus rakendusel.

10. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile,

Konkurentsiametile ning AS Elering. Eelnõu kavand saadeti arvamuse esitamiseks erinevatele

turuosalistele ja huvirühmadele. Lisaks tutvustatakse seda turuosalistele eraldi kohtumisel

07.11.2024.

1

EELNÕU

31.10.2024

Elektrituruseaduse muutmise seadus

Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

“11) tagab elektrisüsteemi saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse kättesaadavuse

vastavalt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusakti nõuetele;”;

2) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

“8) elektrisüsteemi saartalitlusvõime tagamise tehnilised nõuded ja hankimise periood.”;

3) seadust täiendatakse §-dega 425–426 järgmises sõnastuses:

„§ 425. Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse tagamine

(1) Süsteemihaldur tagab vajadusel käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 11 nimetatud

kohustuse täitmise saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse hankimise teel. Kui

süsteemihalduri hinnangul tekib oht, et saartalitluseks pole saadaval elektrisüsteemi

toimimiseks piisavas mahus elektritootmisvõimsusi vastavalt käesoleva seaduse § 42 lõike 3

alusel kehtestatud määruse nõuetele, teavitab ta viivitamata valdkonna eest vastutavat ministrit

ja Konkurentsiametit saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse tagamise

hankimise kavatsusest. Teavituses märgitakse ära, millisel ajaperioodil esineb probleeme

tootmisvõimsuste kättesaadavusega, mis mahus tuleks nende kättesaadavust hankida ning mis

on prognoositav ligikaudne kulu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse eesmärk on tagada Eesti elektrisüsteemi

stabiilne töö ning elektrisüsteemi saartalitluse ajal elektritootmisvõimsuste kättesaadavus

tipukoormuse katmiseks.

(3) Süsteemihaldur hindab igal aastal Eesti saartalitluse võimekust ja vajadusel hangib

puuduolevad tootmisvõimsused.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenust ei rakendata samaaegselt käesoleva

seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamisega, juhul kui see on

kavandatud strateegilise reservina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2019/943 artikli 22 lõigetele 1-2.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hankimine viiakse läbi vastavalt käesoleva

seaduse § 663 lõikes 3 nimetatud Konkurentsiameti kooskõlastatud teenuse hankimise

põhimõtetele, mis peavad sisaldama:

1) saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse tehnilist kirjeldust;

2) tootmisvõimsuse nõudluse arvutamise metoodikat.

3) hankelepingu tingimusi õiguskaitsevahendite osas juhul kui tootja rikub käesoleva

paragrahvi lõikes 7 sätestatut.

(6) Tootja, kes osutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenust, peab eelnevalt hindama

ja varuma nimetatud teenuse osutamise perioodiks vajalikus koguses kütust või muud vajalikku

2

tehnilist valmisolekut, ning tagama, et teenust osutataks tõhusalt, ohutult ja töökindlalt vastavalt

käesoleva seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud määruse nõuetele.

(7) Tootja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind peab olema kujundatud

selliselt, et teenuse osutamiseks oleks järjepidevalt tagatud:

1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine;

2) keskkonnanõuete täitmine;

3) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

4) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt.

§ 426. Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse rahastamine

(1) Käesoleva seaduse § 425 lõikes 1 nimetatud teenuse hankimise kulud kannavad tarbijad

proportsionaalselt võrguteenuse tarbimise mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia

kogusega.

(2) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva seaduse § 425 lõike 3 alusel korraldatud

hanke tulemused 30 päeva jooksul alates hanke võitjaga lepingu sõlmimisest ja seejärel

senikaua, kuni süsteemihaldur teenust hangib. Süsteemihaldur koostab ja avaldab oma

veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on käesoleva seaduse § 425

lõikes 1 nimetatud teenuse hankimise kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja

otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus järgmisel kalendriaastal. Põhjendatud juhul on

süsteemihalduril õigus muuta nimetatud hinnangut kaks korda aastas, hiljemalt 1. juuniks ja 1.

detsembriks.

(3) Süsteemihalduri nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja mõistliku aja

jooksul süsteemihaldurile hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste

mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulu hinnangu alusel määrab süsteemihaldur 1.

detsembriks järgmise kalendriaasta teenuse hankimise kulu eurodes võrguteenuse ja otseliini

kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu

koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul teenuse hankimiseks üle- või alalaekunud

summasid. Süsteemihaldur avaldab järgmise aasta kulu selle arvutamise aluseks olevate

andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulu esitab võrguettevõtja tarbijale võrguteenuste

eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real

saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse rahastamise kulu.

(6) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu

tarbitud elektrienergia koguse andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks.

(7) Süsteemihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu

seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale ja liinivaldajale käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud teenuse hankimise kulu arve, milles ettenähtud summa tasutakse süsteemihaldurile

iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on neile esitatud arvete alusel teenuse

hankimise kulu tasunud.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid ettenähtud tähtpäevaks ei esitata,

koostab süsteemihaldur arve lõikes 3 nimetatud jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja hinnangu

alusel. Täpsete andmete selgumise järel teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel.“;

3

4) paragrahvi 663 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste toodete tehniliste tingimuste osas peab võrguettevõtja

eelnevalt läbi viima avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile

koos teenuse hankimise põhimõtetega. Konkurentsiamet võib jätta teenuse hankimise

põhimõtted kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.“

5) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 92 järgmises sõnastuses:

„92) kontrollib põhjendatud kahtluse korral käesoleva seaduse § 425 lõikes 7 nimetatud

elektritootja saartalitluse tootmisvõimekuse kättesaadavuse teenuse hinna põhjendatust.“

1

KAVAND

31.10.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse 2. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses:

„5. jagu

Elektrisüsteemi saartalitlusvõime töö tagamine

§151. Elektrisüsteemi saartalitusvõime tagamine

(1) Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenust osutavatel elektritootjatel on õigus

elektrituruseaduse § 425 lõike 4 alusel sätestatud nõudeid rikkumata toota ja müüa toodetud

elektrienergiat vastavalt elektrituru reeglitele.

(2) Süsteemihalduril on vajadusel õigus esitada tellimusi elektritootmisseadmete

kättesaadavuse teenust osutavatele tootjatele tagamaks valmisolek elektrienergiasüsteemi

isoleeritud tööks ja vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kuni 10 kalendripäeva aastas.

(3) Süsteemihaldur täpsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valmisoleku tagamisega

seotud tingimused elektrituruseaduse § 425 lõike 6 punktis 1 nimetatud teenuse tehnilises

kirjelduses.

(4) Elektrituruseaduse § 425 lõikes 3 nimetatud hanke esmane periood ei tohi ületada 24

kalendrikuud. Edaspidi on hankimise periood 12 kalendrikuud.”.

§ 2. Käesolev määrus jõustub 2025. aasta …. .

1

31.10.2024

Elektrituruseaduse muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eesti elektrisüsteem desünkroniseerib end 2025. aasta veebruaris Vene ja Valgevene

ühendsüsteemist ning ühendub koos Läti ja Leeduga Mandri-Euroopa sagedusalasse. Tegemist

on märgilise sündmusega, mis suurendab Eesti energiajulgeolekut oluliselt, sest enam ei sõltuta

oma energiajulgeoleku tagamisel ja süsteemi juhtimisel Euroopa Liidu välistest riikidest. Siiski

tähendab see, et peame ka tehniliselt suurendama oma elektrisüsteemis teatud võimekusi.

Üheks selliseks võimekuseks on hakkama saamine saartalitluses, ehk olukorras, kus Eestil on

katkenud ühendused Lätiga ja Eesti on langenud eraldi sünkroonalasse. Kui siiani on Eesti

elektrisüsteem olnud sünkroonalaga seotud kuue 330 kV elektriühendusega, siis pärast

desünkroniseerimist jääb neid alles kolm. Seda arvesse võttes peab elektrisüsteemi tehniline

võimekus saartalitluse olukorraga toimetulekuks olema varasemast suurem.

Üheks võimaluseks, kuidas hoida jätkuvalt üleval süsteemi stabiilsuse jaoks vajalikus mahus

tootmisvõimsusi, ning tagada Eesti elektrisüsteemi saartalitluse olukorras toimepidevus, on

saartalitluse reservi loomine. Sellega hangitakse turult piisavalt tootmisvõimsusi, et

saartalitluse tipukoormuste ajal oleks tarbijatel elektriga varustatus jätkuvalt tagatud. Tegemist

on lahendusega, mis täiendab tänaseid varustuskindluse meetmeid. Arvestades geopoliitilist

olukorda ja hübriidohte, on oluline tagada vastupanuvõime riskidele, sealhulgas neile, mis

võivad mõjutada elektriga varustatust. Läbi saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse

teenuse hanke tagatakse olemasolevate tootmisvõimsuste valmisolek raskendatud

elektrisüsteemi toimise olukorras, ehk saartalitluses. Saartalitluses tootmisvõimsuse

kättesaadavuse teenuse eesmärk on tagada elektrisüsteemi saartalitluse ajal

elektritootmisvõimsuste kättesaadavus tipukoormuse katmiseks ja Eesti elektrisüsteemi

stabiilne töö.

Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse ELTS-i täiendused, mille eesmärk on maandada riski, et

võimaliku saartalitluse olukorras puuduvad Eestil piisavad tootmisvõimsused elektrisüsteemi

töövõime säilimiseks. Seda, kas saartalitluse olukorras hakkama saamiseks on igal ajahetkel

saadaval piisavalt elektrienergia tootmisvõimsusi, analüüsib ja hindab süsteemihaldur, ehk

põhivõrguettevõtja Elering AS. Kavandatu kohaselt, kui süsteemihalduri hinnangu järgi on

tõenäoline, et saartalitluses toimetuleku jaoks pole piisavalt tootmisvõimsusi järgnevatel

aastatel saadaval, teavitab ta koheselt Kliimaministeeriumit ja Konkurentsiametit ning teeb

ettepaneku läbi viia saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse hange. Piisava

tootmisvõimsuse tagamine võimalikus saartalitluse olukorras on eriti oluline

desünkroniseerimise järgsel perioodil, et tagada piisavalt tootmisvõimsusi Eesti

elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks.

Hange on olemuselt tehnoloogianeutraalne ning sinna saavad pakkuda kõik tootmisvõimsused,

mis vastavad Elering AS-i poolt välja töötatavatele hanketingimustele. Sobivad näiteks

põlevkivielektrijaamad, salvestuslahendused, agregaatorid, biomassi ja gaasi kasutavad

elektritootjad jne. Tegemist on lühiajalise meetmega ning saartalitluses kättesaadavuse teenust

hangitakse hiljemalt alates 2026. aasta algusest kuni vajaduse ära langemiseni, mis saab

juhtuda tulevikus kas teist tüüpi reservvõimsuse mehhanismi loomisel, näiteks strateegilise

reservi või turuülese võimsusmehhanismi rakendamisel. Samuti saab see juhtuda, kui turule

2

tekivad muude instrumentidega (kas turu vastu või sagedusreservide hanke vastu) piisavalt

juhitavaid võimsusi.

Saartalitlusreservi pakkuvad võimsused peavad olema tootmise valmisolekus elektrisüsteemi

stabiilsuse tagamise eesmärgil ning sealjuures on neil jätkuvalt kohustus pakkuda võimsust ka

elektriturule. Saartalitluse tootmisvõimsuse teenuse tagamine mõjutab Eestis kõiki

elektritarbijaid, kuna elektriarvetele lisandub täiendav kulu. Elektriarvetel tuuakse eraldi reana

välja saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse rahastamine.

Tegemist on tasuga, mida maksavad kõik elektritarbijad vastavalt nende tarbitud elektrienergia

mahule. Täna teadaoleva hinnangu alusel on saartalitluse vajaliku tootmisvõimsuse suurus on

Eleringi hinnangul ca 1000 MW, mis tuleneb süsteemi tipukoormuse hinnangust ja saartalitluse

olukorras elektrisüsteemile lubatud maksimaalsest ühe elemendi (näiteks elektritootmisüksuse

või välisühenduse) võimsuse suurusest (200 MW). Reservi hankimise hinnanguline kulu on

suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas, mis toob kaasa tarbijatele hinnanguliselt ca 2% suuruse

elektriarvete suurenemise (alla poole sendi kilovatt-tunni kohta). Täpne hind selgub riigihanke

tulemusel ning vajaminev maht 2026. aastaks selgub Eleringi poolt koostatavas tehnilises

kirjelduses. Tehniline kirjeldus ja muud tingimused on plaanis Eleringi poolt avalikult

konsulteerida 2025. aastal (mai-juuni). Jõustumiseks vajavad need Konkurentsiameti

kooskõlastust.

Paralleelselt töötab ministeerium edasi ka strateegilise reservi meetmega, mille jaoks toimuvad

läbirääkimised Euroopa Komisjoniga riigiabi loa saamiseks. Strateegilise reservi meetmega

saab samuti hoida üleval juhitavaid tootmisvõimsusi, kuid seal hinnatakse vajalikku mahtu

varustuskindluse normi, mitte süsteemi tehnilise stabiilsuse parameetrite järgi.

Saartalitlusreservi meetme saab luua aga kiiremini kui strateegilise reservi. On oht, et ilma

saartalitlusreservi loomata võib tekkida Eesti elektrisüsteemis olukord, kus ei ole süsteemis

piisavalt kindlaid juhitavaid tootmisvõimsusi, ega ka püsti veel reservvõimuse mehhanisme

(strateegilist reservi), mis seda tagada aitaks. Strateegilise reservi riigiabi loa saamisel saab

uuesti üle hinnata, kas on mõistlik reservi tüüpi vahetada ja saartalitlusreservilt strateegilisele

reservile üle minna.

1.1. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega ka Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduse redaktsiooni RT I, 04.07.2024,

7.

Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist Vabariigi Valitsuse 22.

detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktis

1 toodud põhjusel - eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline.1 Samuti ei viida läbi

järelhindamist elektrituruseaduse muudatustele, mis käsitlevad saartalitluses kättesaadavuse

teenuse hankimist. Tulenevalt hädaolukorraseaduse § 36 lõike 11 punktis 1 sätestatule

korraldab Kliimaministeerium elutähtsate teenuste toimepidevust. Hädaolukorraseaduse § 37

lõige 3 punkt 3 sätestab, et Kliimaministeerium teostab järelvalvet elutähtsa teenuste

toimepidevuse tagamise üle, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete

rakendamise üle. Sellest tulenevalt pole ELTSis järelhindamise sätestamine vajalik, kuna seda

teostatakse juba seaduse alusel.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

1 RT I, 04.07.2024, 7

3

2. Seaduse eesmärk

Elektrituruseaduse muutmise eesmärk on luua lahendus, läbi mille on võimalik tagada Eesti

tarbijate elektrienergiaga varustatutus igal ajahetkel, sealhulgas saartalitluse olukorras.

Saartalitlus on raskendatud elektrisüsteemi toimimise olukord, kus elektrisüsteemi kustumise

vältimiseks tuleb Eestis siseriiklikult tagada piisavalt tootmisvõimsusi süsteemi töövõime

tagamiseks. Kuivõrd saartalitluse olukorra realiseerumisel on hilja täiendavaid vajalikke

tootmisvõimsusi hankima hakata, siis tuleb selliseks olukorraks ette valmistada saartalitluse

teenuse hankimise teel. Sarnast lahendust kasutab ka Leedu enda energiajulgeoleku

tagamiseks. Läbi sellise lahenduse on elektrisüsteemi stabiilsus tagatud ka erakorralistes

olukordades ning seetõttu on ka riskid madalamad elektritarbijatele.

Saartalitluse teenuse hankimine ei ole seotud reservvõimsuse mehhanismi (strateegilise

reservi) rakendamisega. Saartalitluse teenuse hankimine ja reservvõimsuse mehhanism on kaks

eraldi meedet ja neid ei saa samal ajal rakendada. Saartalitluse reservis hangitakse kindlaid

juhitavaid tootmisvõimsusi süsteemi tehnilise stabiilsuse tagamise vajaduse vastu saartalitluse

olukorras. Samas strateegilises reservis hinnataks majanduslikult varustuskindluse normi vastu

kui palju juhitavaid tootmisvõimsusi elektrisüsteem vajab ja mis mahus ollakse valmis

tarbimise piiranguteks.

Õigusnormiga sätestatakse:

1. elektrisüsteemi iseseisvaks tööks ehk saartalitluseks valmisoleku tagamiseks vajalike

sagedusega mitteseotud tugiteenuste hankimise kohustus süsteemihaldurile;

2. sellise teenuse hankimise kulude katmine elektritarbija poolt läbi eraldi komponendi

võrguteenuse arvel;

3. teenuse pakkumise kohustus kulupõhiselt, läbipaistvalt ja töökindlalt.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektrituruseadust

Punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 39 lõige 1 punkti 11, mis käsitleb süsteemihalduri

kohustusi. Muudatuse tulemusel lisatakse süsteemihalduri kohustuste hulka, et ta tagab

elektrisüsteemi stabiilseks toimimiseks saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse

kättesaadavuse. See tähendab, et süsteemihaldur on kohustatud Eesti elektrisüsteemi toimimise

tagamiseks vastu võtma meetmeid, et tagada varustuskindlust. Antud juhul tagatakse

elektrisüsteemi võimekus iseseisvalt toimetulekuks, et vältida elektritarbijatele elektrienergia

puudujääki.

Meetme rakendudes on süsteemihalduril õigus esitada tellimusi elektritootmisseadmete

kättesaadavuse teenust osutavatele tootjatele tagamaks valmisolekut elektrienergiasüsteemi

isoleeritud tööks ja vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kuni 10 kalendripäeva aastas.

Kümne päeva nõude tagamisel lähtutakse tehnilisest valmisoleku tagamisest, ehk kui kaua

kulub maksimaalselt aega Eesti tagasi ühendamiseks teiste elektrisüsteemidega.

Nõue sätestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjaga (mustand on lisatud seletuskirja

lisana). Elektritootja, kes osutab saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenust, peab

eelnevalt hindama ja varuma saartalitluse perioodiks vajalikus koguses kütust või tehnilist

valmisolekut, ning tagama, et teenust osutataks tõhusalt, ohutult ja töökindlalt.

4

Punktiga 2 täpsustatakse olemasolevat volitusnormi ja lisatakse, et Vabariigi Valitsus

kehtestab määrusega ka saartalitlusvõime hankimise täpsemad nõuded ja hankimise perioodi.

Määruse kavand on leitav seletuskirja lisas „Lisa 1- VV määruse kavand“.

Punktiga 3 lisatakse seadusesse §-d 425 ja 426, mis kirjeldavad saartalitluse kättesaadavuse

teenuse ettevalmistamist ja rahastamist. Paragrahv 425 koosneb 7-st lõikest ja § 426 koosneb 8-

st lõikest.

ELTS §425 „Saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenuse tagamine“

Lõikega 1 kohustatakse süsteemihalduril hankida saartalitluse olukorras tootmisvõimsuste

kättesaadavuse teenust, et tagada saartalitluses piisavalt kättesaadavat tootmisvõimsust Eesti

elektrisüsteemi toimimise ja energiajulgeoleku tagamiseks.

Tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenus on sagedusega mitteseotud tugiteenus, mis ELTS § 3

punkti 22³ 2 kohaselt tähendab teenust, mida võrguettevõtja kasutab püsitalitlusolekus pinge

juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks, lühisvoolu

korral, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks.

Euroopa õiguse mõttes kvalifitseerub teenus tehnilises mõttes saartalitlusvõimekuseks, mis on

üks sagedusega mitteseotud tugiteenustest, mis on omakorda elektrisüsteemi toimimiseks

vajalike tugiteenuste alaliik. Sellisena on tegemist teenusega, mida süsteemihaldur peab

tagama ja see ei ole käsitletav ressursside piisavusena määruse3 2019/943 IV peatüki

tähenduses. Sagedusega mitteseotud teenuste hankimise puhul tuleb direktiivi

2019/9444 artikkel 40 lõigete 4 ja 5 kohaselt tagada turupõhine hankimine ja ligipääs kõigile.

Direktiivi artikkel 40 lõige 4 sätestab, et võrgu talitluskindluse tagamiseks võivad

põhivõrguettevõtjad hankida tasakaalustamisteenuseid järgmistel tingimustel:

a) kohaldatakse läbipaistvat, mittediskrimineerivat ja turupõhist korda;

b) osalevad kõik kvalifitseeritud elektriettevõtjad ja turuosalised, sealhulgas turuosalised, kes

pakuvad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas osalevad turuosalised,

energiasalvestusüksuste käitajad ja agregeerimisega tegelevaid turuosalised.

Tulenevalt eelnevast on võimalik kõigil, sh salvestuse ja agregeerimisega seotud ettevõtetel,

osaleda hankes ja pakkuda enda võimsust saartalitluse kättesaadavuse teenuses. Lihtsustatult

tähendab see seda, et kõikidele turuosalistele, kes vastavad hanketingimuste kriteeriumitele,

makstakse kättesaadavuse tasu. Tingimustele viib süsteemihaldur Elering AS läbi ka avaliku

konsultatsiooni turuosaliste seas ning tingimustele peab kooskõlastuse andma ka

Konkurentsiamet.

Sellise teenuse kasutusele võtmise vajadust hindab süsteemihaldur Elering AS. Kui

süsteemihalduri hinnangul ei ole lähiaastatel saartalitluseks saadaval elektrisüsteemi

toimimiseks piisavas mahus elektritootmisvõimsusi, või tekib oht sellise olukorra tekkimiseks,

teavitab ta viivitamata valdkonna eest vastutavat ministrit (kliimaministrit) ja

Konkurentsiametit saartalitluses hakkamasaamiseks piisava tootmisvõimsuse hankimisest.

Teavituses märgitakse ära, millisel ajaperioodil esineb probleeme tootmisvõimsuste

kättesaadavusega, mis mahus tuleks nende kättesaadavust hankida ning mis on prognoositav

ligikaudne kogukulu. Süsteemihalduri prognoositav hinnanguline kogukulu saartalitluses

2 RT I, 04.07.2024, 7 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, 5 juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia

siseturgu (uuesti sõnastatud), ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5 juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide

kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, OJ L 158, 14.6.2019, lk 125–199

5

tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenusele võtab arvesse sellel hetkel teadaolevaid

ligikaudseid tootmiskulusid. Selle põhjal tehakse ka esialgne hinnang valmisoleku tagamiseks

vajamineva perioodi kohta. Süsteemihaldur võtab arvesse hinnangulise kogukulu

väljaselgitamisel Eestis hetkel olemasolevaid tootmisvõimsusi.

ELTS-i muudatuste järel on samuti vaja täpsustada määrust - elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskirja. Eeskirjaga täpsustatakse kesksed põhimõtted, kuidas teenust peab pakkuma:

• Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenust osutavatel elektritootjatel on

õigus teenuse korra kirjelduses sätestatud nõudeid rikkumata toota ja müüa toodetud

elektrienergia vastavalt elektrituru reeglitele.

• Süsteemihaldur esitab tellimusi elektritootmisseadmete kättesaadavuse teenust

osutavatele tootjatele tagamaks valmisolekut elektrienergiasüsteemi isoleeritud tööks

ja vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kuni 10 kalendripäeva kalendriaastas.

Sarnane meede on kasutusel ka Leedus, kus hangitakse süsteemihalduri Litgrid-i poolt

tootmisvõimsust saartalitluses toimetuleku tagamiseks. Nende poolt hangitav maht oli 2024.

aastaks 1092 MW5 võimsust (4 elektrienergia tootjat pakkusid kokku 6 tootmisüksust).

Käesoleva eelnõuga planeeritav regulatsioon saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse

teenuse tagamise puhul pole tegemist riigiabiga, vaid tegemist on süsteemihalduri poolt

hangitava sagedusega mitteseotud tugiteenusega Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi

(EL) 2019/944 mõistes.

Lõigetega 2-4 sätestatakse meetme eesmärk ja põhimõtted saartalitluses tootmisvõimsuse

kättesaadavuse teenuse tagamiseks samaaegselt koos teiste võimalike varustuskindluse

meetmetega. Käesoleva meetme eesmärgiks on tagada elektrisüsteemi saartalitluse ajal

elektritootmisvõimsuste kättesaadavus tipukoormuse katmiseks ja Eesti elektrisüsteemi

stabiilne töö. Tegemist on ennetava meetmega, et vähendada võimalikke riske

elektrisüsteemile. Riske hindab iga aasta süsteemihaldur, kelle kohustuseks on tagada

varustuskindlus Eestis. Saartalitluse olukorra esinemise tõenäosus on madal ning seda ei pruugi

tulevikus üldse esinedagi, kuid siiski peab valmis olema ootamatusteks.

Süsteemihalduri poolt hangitav maht peab vastama Eesti elektrisüsteemi vajadustele, võttes

arvesse tarbimisvajadust ja tiputarbimisi. Esmakordsel hankimisel võib süsteemihaldur

hankida saartalitluse teenust maksimaalselt 24 kuuks. Esimesel korral on perioodiks igaks

juhuks pandud pikem aeg, sest juhul kui teenuse hankimisega seotud tegevused peaksid

pikenema ja teenust ei jõuta välja kuulutada hiljemalt 2026. aasta jaanuarist, vaid hoopis

näiteks 2026. aasta maist, siis tuleks korraldada hange 8 kuu peale. Sellisel juhul algaks

koheselt uue hanke korraldamine järgmiseks perioodiks, 2027. aastaks, mis oleks täiendav

halduskoormus nii Eleringile kui ka elektriettevõtjatele. Järgnevatel hangetel võib seda teha 12

kalendrikuu kaupa, ehk igal edaspidisel aastal hangitakse vajaminevas mahus võimsusi, mis on

vajalikud tipukoormuste katmiseks ja elektrisüsteemi stabiilse töö tagamiseks. Hankeperioodi

pikkused sätestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas. Täpsemalt on vajaduse mahte

põhjendatud käesoleva seletuskirja 6. peatükis.

Lõikega 5 sätestatakse kord teenuse hankimise põhimõtete kooskõlastamiseks. Süsteemihaldur

töötab välja sagedusega mitteseotud tugiteenuste tehnilise kirjelduse saartalitluses

tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse jaoks vajaminevatele võimsustele, millele viiakse läbi

avalik konsultatsioon turuosalistega. Süsteemihaldur kirjeldab lahti tehnilised tingimused

vajaminevatele tootmisvõimsustele, ehk millised võimsused sinna kvalifitseeruksid. Teenuse

5 Entso-e. Summer Outlook 2024. lk 28.

6

hankimise põhimõtetes kirjeldatakse samuti ära, milliseid hankelepingu tingimusi tuleb

hinnakujundamisel täita vältimaks rikkumisi. Läbi nende põhimõtete välistatakse olukorrad,

mis võimaldaksid ettevõtetel teenida põhjendamatut kasumit läbi oma tootmisvõimsuse

pakkumise. Hange viiakse läbi riigihanke korra alusel.

Olemuselt on meede tehnoloogianeutraalne, ehk sinna võivad pakkuda kõik Eesti territooriumil

asuvad tootmisvõimsused. Sagedusega mitteseotud teenuste hankimise puhul tuleb direktiivi

2019/9446 artikkel 40 lõike 4 kohaselt tagada turupõhine hankimine ja ligipääs kõigile, ehk

mille tulemusel tagatakse kõigile võrdsed võimalused ja see välistab diskrimineerimise

võimaluse. See tähendab, et hankes saavad osaleda nii põlevkivielektrijaamad,

koostootmisjaamad, kuid ka salvestusest ja agregeerimisest tulenev võimusus eeldusel, et need

vastavad hangitava teenuse tehnilistele tingimustele.

Avalik konsultatsioon Eleringi poolt on plaanis viia 2025. aasta mai-juuni jooksul.

Konsultatsiooni tulemused esitatakse Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Kui tingimused

ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse nõuetele, on Konkurentsiametil õigus jätta teenuse

hankimise põhimõtted kooskõlastamata. Konkurentsiametil on õigus paluda tingimuste

põhjendatud muutmist, kui nendega peaks esinema probleeme või need vajavad täpsustamist.

Kohustus Konkurentsiametile tuleneb direktiivi7 2019/944 artiklist 59, mis käsitleb reguleeriva

asutuse kohustusi ja volitusi. Eestis on reguleerivaks asutuseks Konkurentsiamet. Artikkel 59

lõige 1 punkt d sätestab, et reguleeriva asutuse kohustuseks on kiita heaks, ehk kooskõlastada,

menetlus, mis on seotud sagedusega mitteseotud tugiteenuste hankega.

Lõikega 6 sätestatakse valmisolekunõuded. Selleks, et tootmisvõimsuse pakkuja oleks

suuteline pakkuma 10 päeva enda võimsuse mahtu baaskoormusel. See tähendab, et näiteks

kui tootmisettevõte osutus hanke korras valitus oma võimsuse mahuga 50 MW, siis ta peab

olema võimeline seda tagama ka 10 päeva järjest ööpäevaringselt. Selleks, et sellist

valmisolekut saaks tagada, peab elektritootja tagama piisavas mahus kütust või tehnilist

valmisolekut (näiteks agregaatorid ja salvestus). Kui näiteks gaasil põhinevad tootmisüksused

pakuvad seda reservi, siis nad peavad enda poolt tagama, et neil oleks kättesaadaval (varutud)

vajaminevas koguses gaasi 10 päeva ulatuses. Piisavas mahus kütuse varumine on oluline

näiteks põlevkivielektrijaamadele. Kuna hange on tehnoloogianeutraalne, siis näiteks

agregeerimise või salvestuse puhul kütust ei vajata, kuid tuleb tagada enda süsteemide tehniline

valmisolek. Samuti tuleb tagada oma tootmisvõimsuse kättesaadavuse puhul töökindlus ja ka

ohutus.

Lõikega 7 tagatakse, et elektriettevõtjad pakuks oma võimsust põhjendatud kuludega. See

tähendab, et põhjendatud peavad olema muutuv- ja tegevkulude katmine, keskkonnanõuete

täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine ning lisaks peab olema selgelt välja toodud ka

põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. Antud lähenemisega soovitakse vältida

põhjendamatuid pakkumisi ning liigseid kulusid elektritarbijatele. Samuti aitab selline

lähenemine tagada teenuse pakkumise läbipaistvust. Kui eelnevad kriteeriumid pole

põhjendatud, siis pakkumus ei osutu valituks.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5 juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide

kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, OJ L 158, 14.6.2019, lk 125–199 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5 juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide

kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, OJ L 158, 14.6.2019, lk 125–199

7

ELTS 426

Lõikega 1 sätestatakse, et meetme kulud kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise

mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust. Sisult tähendab see, et kehtestatud

elektrihindadesse on arvestatud tootmisvõimsuse kulud, mis on mõeldud saartalitluses

hakkamasaamise tagamisega. Need kulud makstakse saartalitluse kättesaadavuse teenuse

pakkujatele kinni vastava tariifi alusel, mille on kehtestanud süsteemihaldur. Kõikide tarbijate

elektriarvetel kajastatakse eraldi real „saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse tagamise

rahastamine“ komponenti. Mõju tarbijatele avab käesoleva seletuskirja mõjude analüüsi

peatükk.

Lõikega 2 kohustab süsteemihaldurit avaldama oma veebilehel käesoleva seaduse § 425 lõike 5

alusel korraldatud saartalitluses kättesaadavuse teenuse hanke tulemused pakkujaga lepingu

sõlmimisest 30 päeva jooksul ja seejärel senikaua, kuni süsteemihaldur teenust kasutab. Lisaks

peab süsteemihaldur esitama seejärel iga aasta 1. detsembriks hinnangu, kui suur on järgmise

kalendriaasta teenuse rahastamise kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja

otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Järgmise aasta kulude ja mahtude põhjal saavad

elektritarbijad infot, milliseks kujuneb järgneva aasta antud meetme kulu (senti/kWh).

Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus käesolevas lõikes nimetatud hinnangut ja teenuse

rahastamise kulu jooksvalt muuta maksimaalselt kaks korda aastas, tehes seda hiljemalt

1. juuniks ja 1. detsembriks. Näiteks võib seda muuta siis, kui tunduvalt on muutunud

majandusolukord, näiteks tööjõukulud jm teenuse pakkumisega seotud tugiteenused on

muutunud märgatavalt kallimaks, või hoopis odavamaks.

Lõike 3 kohaselt esitavad jaotusvõrguettevõtjad ja liinivaldajad süsteemihalduri nõudmisel

oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini

kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta. Need hinnangud on vajalikud, et süsteemihaldur

saaks ülevaate võimalikest suurusjärkudest, mille alusel on võimalik planeerida järgmise aasta

saartalitluse teenuse maksumust.

Lõikega 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 mainitud hinnangu alusel määrab

süsteemihaldur järgmise kalendriaasta teenuse rahastamise kulu suuruse ühe kilovatt-tunni

kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul

teenuse rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid. Selliseid laekumisi võib juhtuda, kui

tarbimine oli prognoositust väiksem või suurem. Näiteks kui eelmisel aastal oli oodatust

külmem talv ja elektritarbimine oli oodatust tunduvalt kõrgem, siis selle tulemusel kogunes

rohkem raha kättesaadavuse teenuse ülevalpidamiseks võrreldes eelnevalt prognoosituga.

Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel teenuse rahastamise kulu suuruse, selle arvutamise

aluseks olevad andmed ja arvutuskäigu.

Lõikeke 5 kohaselt esitab võrguettevõtja tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini

kaudu tarbitud elektrienergia eest arve, millel on eraldi real esitatud saartalitluses

tootmisvõimsuse kättesaadavuse rahastamise kulu.

Lõikega 6 sätestab, et jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste

mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguste andmed süsteemihaldurile iga kuu

viiendaks kuupäevaks. Seega kogub süsteemihaldur nimetatud andmeid regulaarselt. Teenuse

kuluks prognoositakse igal aastal kindel summa, mille katmine jaguneb tarbitud elektrienergia

koguste peale.

8

Lõikega 7 kohaselt esitab süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete

alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale või liinivaldajale teenuse rahastamise

arve, milles ette nähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata

sellest, kas tarbijad on saartalitluses kättesaadavuse teenuse rahastamise eest tasunud.

Kuna lõpptarbijad ei ole enamasti ühendatud Elering AS-i võrguga, esitab Elering AS arve

jaotusvõrguettevõtetele ja liinivaldajatele, need omakorda jagavad teenuse rahastamise kulu

lõpptarbijate vahel, esitades neile võrguteenuse arve, mille eraldi real on osutatud saartalitluses

tootmisvõimsuse kättesaadavuse rahastamise kulu.

Lõikega 8 reguleerib olukorra, kui jaotusvõrguettevõtjad või liinivaldajad pole mõõteandmeid

ettenähtud tähtpäevaks süsteemihaldurile esitanud. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6

nimetatud andmeid, nagu võrguteenuste maht ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogus,

ettenähtud tähtajaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve prognoosi alusel. Pärast täpsete

andmete selgumist teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel.

Punktiga 4 muudetakse § 663 lõike 3 sõnastust, mis käsitleb sagedusega mitteseotud

tugiteenuste kooskõlastamist Konkurentsiameti poolt. Tegemist on tehnilise muudatusega, et

muuta sätet selgemaks. Sõna „spetsifikatsioonid“ eemaldatakse, kuna sätte eesmärk on

keskenduda tehnilistele tingimustele. Samuti tuuakse „riigihanke“ mainimise asemel sisse

teenuse hankimise põhimõtted. Konkurentsiamet kooskõlastab põhimõtted ja loogika, kuidas

plaanitakse hanget läbi viia. Samuti konsulteerib süsteemihaldur hankimise põhimõtted

eelnevalt turuosalistega, ennem kui need esitatakse kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse jaoks vajaminev võimsus hangitakse

endiselt riigihanke korras.

Punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 93 lõiget 6 punktiga 92, mis võimaldab Konkurentsiametil

põhjendatud kahtluse korral kontrollida saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse

hinna põhjendatust. Juhul kui süsteemihalduril tekib kahtlus, et pakkuja teenuse hind pole

põhjendatud, teavitab ta Konkurentsiametit. Läbi selle tagatakse, et elektriettevõtted ei teeniks

teenuse pealt põhjendatult suurt kasumit.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei looda uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Muudatused, mis käsitlevad saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuste teenust, on

kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Selle mõttes kvalifitseerub teenus potentsiaalselt

saartalitlusvõimekuseks, mis on üks sagedusega mitteseotud tugiteenustest, mis on omakorda

tugiteenuste alaliik. Antud juhul on tegemist teenusega, mida süsteemihaldur peab tagama, ja

see ei ole käsitletav ressursside piisavusena määruse8 2019/943 IV peatüki tähenduses. Teenuse

hankimine on kooskõlas direktiivi 2019/944 artikli 40 lõigetega 4 ja 5, mis käsitlevad

sagedusega mitteseotud teenuste ostmist.9 Sama direktiivi artikli 2 lõige 49 defineerib

sagedusega mitteseotud tugiteenused, viidates sealhulgas saartalitlusvõimele.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, 5 juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia

siseturgu (uuesti sõnastatud), ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5 juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide

kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, OJ L 158, 14.6.2019, lk 125–199

9

6. Seaduse mõjud

Elektrituruseaduse muudatus omab positiivset mõju Eesti varustuskindlusele. Saartalitluses

tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenusega tagatakse Eesti võimekus iseseisvalt hakkama

saada olukorras, kui riik peaks olema eraldatud nii Baltikumi või Mandri-Euroopa

elektrisüsteemist.

Muudatused omavad otsest mõju riigi energiajulgeolekule ja majandusele. Vähest mõju

omavad muudatused elu- ja looduskeskkonnale. Seaduse rakendamisega ei kaasne mõjusid

regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalituste korraldusele.

Olemuselt on saartalitlus raskendatud elektrisüsteemi toimimise olukord, kus elektrisüsteemi

kustumise vältimiseks tuleb kasutusele võtta mitmeid abimeetmeid. Selleks, et mõjudest aru

saada, on vaja mõista vajaminevat võimsuse mahtu, mis vastab Eesti elektrisüsteemi

vajadustele.

Selleks, et tagada elektrisüsteemi võimekus, tuleb kasutada abimeetmeid. Abimeetmetest kõige

olulisema mõjuga on suurima elektrisüsteemi elemendi võimsuse piiramine, et vältida ühe

elemendi avariist tingitud suurt ebabilanssi ning liiga suure ebabilansi tagajärjel elektrisüsteemi

kustumist. Eesti elektrisüsteemi suurima elemendi lubatud võimsus on kuni 200 MW.

Arvestades Eesti elektrisüsteemi tarbimiseks 1600 MW, alalisvoolu ühendusteks Soomega

2x200 MW, siis on Eesti tootmisvõimsuse vajaduseks saartalitluse olukorras 1600 MW – 400

MW = 1200 MW. Arvestades Kiisa avariielektrijaama (250 MW) olemasolevaks

tootmisvõimsuseks, on turult läbi meetme vajalik hankida 1200 MW – 250 MW = 950 MW

tootmisvõimsust. Tegemist on hinnangulise suurusjärguga ning täpne vajaminev maht selgub

2025. aastal, kui Elering AS hindab 2026. aastal vajaminevate võimsuste vajadusi. Tulenevalt

Eleringi hinnangust, siis selliste meetmete maht on ajas kasvav tulenevalt tarbimise

suurenemisest. 2030 prognoositava tarbimise 1800 MW juures oleks turult hangitavaks

koguseks 1150 MW.

Ilma uute juhitavate võimsuste lisandumiseta poleks Eestis tagatud piisavas mahus võimsusi

elektrisüsteemi stabiilsuse katmiseks, ehk tekiks raskused tarbimistippude katmisega. Juhitava

võimsuse vajadust kirjeldab järgnev joonis 1:

10

Joonis 1. Ilma uue võimsuste lisandumiseta Eesti varustuskindluse olukord süsteemi stabiilsuse

tagamisel.

2025. aasta suvel selgub, palju uusi võimsusi lisandub sagedusreservide hanke tulemusel. Kui

hange on edukas, siis on oodata kuni 500 MW-i ulatuses täiendavaid juhitavaid

tootmisvõimsusi. Siiski jääb endiselt vajadus täiendava tootmisvõimsuse tagamiseks, et tagada

Eesti elektrisüsteemi toimimise stabiilsus. Järgneval joonisel 2 on toodud esile juhitavate

võimsuste vajadus, lähtudes hinnangulisest sagedusreservide hanke tulemusest. Pikemas

perspektiivis, peale 2035. aastat tekib täiendav vajadus juhitavate võimsuste tagamiseks, kuna

tarbimine kasvab. Selleks perioodiks on vaja välja töötada uus juhitava võimsuse tagamise

mehhanism.

1330

358 272 272 0

200 400 600 800

1000 1200 1400 1600 1800 2000

2024 2027 2030 2035

Praegune olukord (ilma uute võimsuste lisandumiseta)

Põlevkivi Gaas Biomass Uttegaas Juhitava võimsuse vajadus

11

Joonis 2. Juhitava võimsuse vajadus sagedusreservidest võimaliku tootmisvõimsuse

lisandumise tulemusel.

Lähtudes eelnevatest näidetest, siis endiselt jääb vajadus varustuskindluse meetmete järgi, et

tagada piisavas mahus juhitavaid tootmisvõimsusi. Saartalitluse meetmega on võimalik riigil

tagada, et selliseid puudujääke ei tekiks lühemas ajaperspektiivis.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatustel seoses saartalitluse teenuse loomisega puudub mõju välissuhetele, kuid omab

mõju energiajulgeoleku tagamisele. Julgeoleku tagamise mõju avaldub eelkõige

energiajulgeoleku tagamisel, kuna Eestis on tagatud valmisolek raskendatud elektrisüsteemi

toimimise olukorras piisavalt tootmisvõimsusi, mis arvestavad ka Eesti tarbimisvajadusega.

Elektriga varustatus on tänapäeva ühiskonnas üks kriitilisemaid komponente, mille katkemine

võib kaasa tuua tõsiseid sotsiaalseid, majanduslikke ja turvalisusega seotud probleeme (näiteks

elutähtsate teenuste katkemine meditsiiniteenuste puhul). Tootmisvõimsuste tagamine

saartalitluses aitab hoida elektrivarustust püsivana ka kriisiolukordades, mis on ülioluline kogu

ühiskonna funktsioneerimise ja julgeoleku seisukohalt. See kindlustab elutähtsate teenuste

tagamist ning tugevdab riigi valmisolekut kriisidega toimetulekuks.

Meeles tuleb pidada, et 08.02.2025 leiab aset lahti ühendamine Venemaa elektrisüsteemist ning

Baltikum sünkroniseerib ennast Mandri-Euroopa sagedusalaga. Selle protsessi tulemusel on

Eesti varasemast vähem ühendatud teiste elektrisüsteemidega, ehk kuue 330 kV kõrgpingeliini

asemel oleme me ühendatud ainult kolme liini kaudu. Sellest tulenevalt on vaja meil tagada

enda tehniline toimepidevus varasemast enam.

Saartalitluses tootmisvõimsuste tagamisel võib välja tuua järgnevaid positiivseid mõjusid:

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2024 2027 2030 2032 2035

Koos lisanduva sagedusreservide hanke mahuga (500 MW)

Põlevkivi Gaas Biomass Uttegaas Juhitava võimsuse vajadus

12

a) Paraneb elektrisüsteemi vastupanuvõime erinevatele riskidele. Muudatustega tagatakse

võimekus ka edaspidi, et elektrisüsteem suudab toimida iseseisvalt ainult väheste ühenduste

või üldse ilma ühenduseta teiste riikide energiasüsteemidega.

b) Tagatud on tarbijate elektriga varustatus raskendatud elektrisüsteemi toimimise olukorras.

Tootmisvõimsuste kättesaadavus vähendab oluliselt riski, et hädaolukorra ajal katkeb elutähtis

teenus (elektriga varustatus), mis omakorda tagab oluliste teenuste (haiglad, veevarustus, side,

transpordisüsteemid jm) toimimise. See on kriitiline nii elanike turvalisuse kui ka majanduse

toimimise seisukohast.

c) Eesti sõltumatus teistest elektrisüsteemidest on madalam. Kui Eesti on võimeline

saartalitluse ajal iseseisvalt oma energiatootmisvõimsusi rakendama vajatud mahus, vähendab

see riigi sõltuvust imporditud elektrist ja välisühendustest.

d) Suureneb kindlustunne Eesti elektritarbijate seas. Püsiva elektrivarustuse tagamine ka

eraldatuses olles tõstab tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet, et elektrikatkestused on vähem

tõenäolised. See aitab kaasa majanduse stabiilsusele ja elanikkonna heaolu tagamisele.

e) Tagatud on elektrisüsteemi stabiilsus. Saartalitluses on oluline säilitada elektrivõrgu sagedus

ja pinge, mis on olulised elektrisüsteemi toimimiseks. Kui saartalitluse seisundis on

tootmisvõimsusi piisavalt, saab elektrisüsteemi sagedust paremini kontrollida ja hoida seda

stabiilsena, vältides laiaulatuslikke elektrikatkestusi.

Mõju majandusele

Lõplik hind kujuneb välja riigihanke tulemusel ning praegused summad on hinnangulised.

Saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenuse rahastamine toob elektritarbijatele

kaasa täiendava rahalise koormuse, kuid läbi selle tagatakse, et igal ajahetkel oleks tagatud

Eesti elektrisüsteemi toimimine.

Võttes aluseks hetkehinnangud võimaliku maksumuse kohta, siis ca 950 MW valmisoleku

tagamine võib ühiskonnale maksma minna ca 34 miljonit eurot aastas. Võttes aluseks Eesti

2023. aasta elektritarbimise 8 071 69510 MWh, siis oleks tarbijale hind ühe megavatt-tunni

kohta 4,21 eurot (34 000 000€ / 8 071 695 MWh = 4,2123 €).

See tähendab, et kui Eesti keskmise majapidamine tarbib aastas elektrit 3000 kilovatt-tundi (3

MWh)11, on ühe majapidamise lisakulu aastas 12,6 eurot (3 MWh* 4,21 €=12,63 €). Käesoleva

eelnõu koostajate hinnangul leibkondade rahaline koormus küll suureneb, ent see ei mõjuta

märkimisväärselt nende toimetulekut. Ühes kuus tähendaks see leibkonnale keskeltläbi

täiendavat rahalist väljaminekut ühte eurot (12,63 €/ 12 kuud= 1,05 €).

Konkurentsiameti „Elektri- ja gaasituru aruanne 2023“ andmete alusel oli lõpptarbija keskmine

elektrihind (koos võrgutasu ja muude komponentidega) 20,41 senti kWh (ehk 204,1

eurot/MWh). Kui võtta aluseks keskmine kodutarbija, kes tarbib aastas elektrit 3000 kilovatt-

tundi (3 MWh) ja tema iga-aastane elektrihind on kokku 612,3€ (3 MWh*204,1 € = 612,3 €).

Tema lõplikust elektriarvetest moodustaks teenuse rakendamine kokku 2% (12,63€ /

612,3€=0,0206 ehk 2%).

Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse rahastamine mõjutab kõiki elektritarbijaid

võrdselt. Kui elektriarvetest moodustab edaspidi ca 2% saartalitluses kättesaadavuse teenuse

rahastamine, siis vähesel määral toob saartalitluse tagamine kaasa teenuste ja toodete lõpphinna

10 Elering live andmestik. 11 Kuum teema: elekter (14.08.2018). Eesti Energia

13

suurenemise, kuna nende osutamiseks või tootmisprotsessides kasutatakse elektrit. Rohkem on

mõjutatud energiaintensiivsed ettevõtted ja suurtarbijad (näiteks puidutööstus). Tegemist on

ajutise meetmega, läbi mille on tagatud Eestis kõikide elektritarbijate elektriga varustatus,

juhuks kui Eesti peaks aset leidma saartalitlus.

Mõju loodus- ja elukeskkonnale

Mõju loodus- ja elukeskkonnale ei suurene võrreldes praeguse olukorraga. Tõenäoliselt

osalevad hankel juba olemasolevad võimsused, mille mõju loodus- ja elukeskkonnale on

avaldunud. Lisaks sätestatakse eelnõu § 455 lõige 7 punkt 2-ga, et tuleb täita antud hetkel

kehtivaid keskkonnanõudeid.

Mõju halduskoormusele

Muudatused suurendavad süsteemihalduri Elering AS-i koormust, kelle ülesanne on täita

halduskohustusi, näiteks riigihanke korraldamine ja järelevalve tegemine saartalitluse

meetmele. Samuti viib süsteemihaldur läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega hanke

tehnilistele tingimustele. Jaotusvõrguettevõtjate kui ka liinivaldajate koormus ei kasva, kuna

nad peavad juba täna iga-aastaselt koostama hinnangu edastamismahu kohta järgnevatel

aastatel. Siiski jaotusvõrguettevõtja peab tegema ettevalmistusi ja arendusi IT-süsteemides,

seadistusi pakettides, et uut saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenuse

rahastamise tasu arvetel kajastada. Eestis oli 2023. aastal 33 jaotusvõrguettevõtjat, kes haldasid

üle 65 500 kilomeetri madal- ja keskpingeliine. Elektrilevi OÜ turuosa moodustab 88%, millele

järgnevad Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev Viru Elektrivõrgud OÜ (3%), Imatra Elekter AS

(3%) ja Loo Elekter AS (1%) .12

Mõju riigiasutustele

Muudatustega lisanduvate ülesannete puhul on tegemist Konkurentsiameti

majandusregulatsiooni puudutavate ülesannetega, mis on ameti regulatsiooniteenistuse

pädevuses. Seisuga 15.10.2024 kuulub regulatsiooniteenistuse koosseisu 28 töötajat ning

reguleeritavaid sektoreid on kaheksa. Konkurentsiamet peab juba täna tulenevalt

elektrituruseadusest kooskõlastama sagedusega mitteseotud teenuseid (ELTS § 663 punkt 3).

Eelnõu tulemusel tekib Konkurentsiametile täiendav kohustus järelevalve teostamisel. Kui

süsteemihalduri hinnangul pole saartalitluse teenuse hind põhjendatud, siis teavitab ta sellest

Konkurentsiametit, kes teostab elektrituru üle järelevalvet.

Kliimaministeeriumi töötajatele töökoormus täiendavalt ei suurene, kuna vajaminevad

tegevused seoses saartalitluse meetme rakendamiseks on arvestatud nende töökoormuse hulka

ning on olemuselt minimaalsed, sest esmajoones tegeleb saartalitluse meetme rakendamise ja

hankimisega süsteemihaldur Elering AS.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenuse rakendamine ei too riigile ega kohaliku

omavalitsuse üksustele kaasa täiendavaid kohustusi. Kogu saartalitluses tootmisvõimsuse

kättesaadavuse teenuse kulu kannavad elektritarbijad (nii riigiasutused, ettevõtjad,

kodutarbijad) vastavalt nende tarbitud mahule. Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid, kuna

12 Konkurentsiamet. ARUANNE ELEKTRI- JA GAASITURUST EESTIS 2023.

14

saartalitluses kättesaadavuse teenuse kulu maksavad tarbijad vastavalt selle rakendamise

hinnale.

8. Rakendusaktid

Seaduse jõustumise järgselt on vaja täiendada vabariigi valitsuse määrust „Elektrisüsteemi

toimimise võrgueeskiri“. Määrust tuleb täiendada täpsustustega seoses saartalitluses, ehk

isoleeritud elektrisüsteemis töö tagamisega seotud punktidega. Määruse kavand on leitav

seletuskirja lisas „Lisa 1- VV määruse kavand“. Määruse muudatused planeeritakse jõustuma

samaaegselt, kui jõustuvad käesoleva elektrituruseaduse muudatused.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub üldkorras. On oluline, et see jõuaks jõustuda esimesel võimalusel, kuna hanke

ettevalmistamine võtab aega ning hiljemalt 2026. aasta jaanuarist peab olema juba

saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenus rakendusel.

10. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile,

Konkurentsiametile ning AS Elering. Eelnõu kavand saadeti arvamuse esitamiseks erinevatele

turuosalistele ja huvirühmadele. Lisaks tutvustatakse seda turuosalistele eraldi kohtumisel

07.11.2024.