RIIGITEE MÄÄRAMISE JUHEND
KT_025_J14_r2 Kinnitamine: 02.11.2024 nr 1.1-1/24/148 Koostaja: Kuno Männik 5/8
TUNNUS 1: TEED VÕIB KASUTADA IGAÜKS ÕIGUSAKTIDES SÄTESTATUD
PIIRANGUID JÄRGIDES
Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud ehitusseadustikus.
Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Kui tee
asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui
piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav
riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.
Argumenteeritud riigi avaliku huvi korral on Transpordiametil õigus taotleda majandus- ja
taristuministrilt sunni rakendamist olemasoleva erateega kinnisasja valduse omandamiseks, et see
eratee määrata riigiteena avalikult kasutatavaks.
Riigitee kantakse tervikteena teeregistrisse ja tee ruumikuju kuvatakse vaba juurdepääsuga
kaardirakendustel.
TUNNUS 2: VALDAVALT ASULAVÄLINE LIIKLUSKORD
Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud asulasisest
liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene liikluskord, aga
ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise liikluskorra.
Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liikide alatunnustest:
Alatunnus 2.1. Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite
liiklus, mis võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri
piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti
Alatunnus 2.2. Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv
mootorsõidukite liiklus reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja
mitmeviisiliste (multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.
Alatunnus 2.3. Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või
kogumine kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid või kaupu piirkonnale
tähtsate sihtkohtade vahel.
Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks otstarbeks
on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.
Alatunnus 2.4. Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või
ühendamine liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.
Alatunnus 2.5. Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse
suunamiseks ajutisele teele üle jäätunud veekogu.
Alatunnus 2.6. Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul
teel, mis pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.
Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite
liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite
liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või
liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.
Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:
1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele turvalisem,
omaette liikluskeskkond;