Käskkiri

Riigitee määramise juhend

TRANSPORDIAMET 2024

RIIGITEE MÄÄRAMISE JUHEND

KT_025_J14_r2 Kinnitamine: 02.11.2024 nr 1.1-1/24/148 Koostaja: Kuno Männik 2/8

SISUKORD

1 EESMÄRK ................................................................................................................................... 2

1.1 Sihtrühm ................................................................................................................................ 2

2 MÕISTED JA LÜHENDID ......................................................................................................... 2

3 SEOTUD DOKUMENDID.......................................................................................................... 3

4 RIIGITEE MÄÄRAMISE ÕIGUSLIK TÄHENDUS ................................................................. 4

5 RIIGITEE JA RIIGI TERVIKTEE .............................................................................................. 4

6 RIIGITEE LIIGID ........................................................................................................................ 4

7 RIIGITEE TUNNUSED .............................................................................................................. 4

8 TEE RUUMIKUJUL VÄRVITOONIDE KASUTAMINE ......................................................... 7

9 MITTEAVALIKU TEE MOODUSTAMINE ............................................................................. 7

1 EESMÄRK

Juhendil on 2 eesmärki:

1) juurutada Transpordiametis ühetaolised põhimõtted tee määratlemisel riigiteeks, hinnates

vastavust juhendis kirjeldatud riigitee tunnustele;

2) anda juhised riigimaal paikneva, riigitee tunnustele mittevastava tee moodustamiseks

mitteavaliku teena.

1.1 Sihtrühm

Vajadus riigitee eristamiseks teistest teedest ja riigitee liigi määramiseks esineb ametis enim

teedevõrgu kavandamisel, ruumiliste planeeringute kooskõlastamisel, teeprojekti koostamisel,

ehitusobjekti valmimisel teede kandmisel teeregistrisse, olemasoleva teedevõrgu omandipõhisel

korrastamisel ja tee omandi muutmise taotluste lahendamisel.

2 MÕISTED JA LÜHENDID

Käesoleva juhendi tähenduses:

1) liiklusohtlik koht on teelõik või ristmik, kus on suur liiklusõnnetuste toimumise sagedus või

prognoosimisel ilmneb suur potentsiaalse õnnetuse toimumise risk;

2) liiklussõlm on kahe või enama tee eritasandiline lõikumine, mis võimaldab siirduda ühelt

teelt teisele ja mis koosneb ühest või mitmest ristmest ja mitmest samatasandilisest ristmikust;

3) läbiv liiklus on asustusüksuse territooriumit läbivate sõidukite või seal paiknevasse

lennujaama, sadamasse, rongijaama või piirkondlikku logistikasõlme teistest asustusüksustest

saabuvate sõidukite liiklemine. Läbivaks liikluseks ei loeta asustusüksusse peatumiseks

saabuvaid ja lahkuvaid busse, samuti asutusüksuses paiknevat ettevõtet teenindavat transporti;

4) kergliiklustee on sõiduteest eraldatud jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee ning tee

koosseisu kuuluv kõnnitee;

RIIGITEE MÄÄRAMISE JUHEND

KT_025_J14_r2 Kinnitamine: 02.11.2024 nr 1.1-1/24/148 Koostaja: Kuno Männik 3/8

5) mitteavalik tee on Transpordiameti valduses oleval kinnisasjal paiknev tee, mis ei ole

haldusorgani poolt määratud avalikult kasutatavaks teeks.

6) piirkondlik keskus on linnaline asustusüksus, milles paiknevad asutused ja ettevõtted

osutavad haldus- ja elutähtsaid teenuseid piirkonna elanikele;

7) rahvusvaheline maantee piiripunkt on rahvusvaheliseks liikluseks avatud Koidula,

Luhamaa ja Narva-1 piiripunkt;

8) rahvusvaheline EuroVelo jalgrattamarsruut on Euroopa Jalgratturite Föderatsiooni

(ingliskeelne lühend ECF) koordineerimisel Euroopasse kavandatud rahvusvaheliste

jalgrattamarsruutide võrgustik. Eestit läbivad marsruudid 10 Läänemere jalgrattamarsruut,

11 Ida-Euroopa marsruut ja 13 „Raudse eesriide“ marsruut;

9) rahvusvaheliste E-teede võrk on rahvusvaheliste teemarsruutide võrk Eesti territooriumil,

käsitletuna ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) poolt kinnitatud E-teede nimekirjas

(ingliskeelne lühend AGR);

10) raskeliiklus on veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga

veoauto või bussi ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või

suurema registri- või täismassiga autorongi liiklemine;

11) riigi haldusorgan on seadusega või selle alusel antud määrusega avaliku halduse ülesandeid

täitma volitatud riigiasutus;

12) riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet;

13) riigi toimepidevus on riigiteede võrgu toimimine elutähtsa teenuse osutamiseks, et

hädaolukorra ennetamiseks liikluse prognoositud katkestus ei ületaks põhimaanteel 12 tundi,

tugimaanteel 24 tundi, kõrvalmaanteel ja muul riigiteel 72 tundi. Liikluse ajutisel katkemisel

rakendatakse ümbersõit teisi riigiteid pidi;

14) ristmik on kahe või enama sõidutee lõikumisega moodustatud maa-ala, kus võib ühelt

sõiduteelt siirduda teisele. Sõidutee lõikumist teehoolde teostamiseks vajaliku tehnoloogilise

juurdepääsuga ei loeta ristmikuks;

15) sisepiir on Eesti ja Läti ühine maismaapiir, sealhulgas jõe- ja järvepiir;

16) tee ruumikuju on teejoone geomeetriline kuju kaardil;

17) TEN-T transpordivõrgustik on transporditaristu Eesti territooriumil, käsitletuna Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2024/1679;

18) terviktee on sihtkohtade vaheline katkematu tee, mis algab ja lõpeb teisel teel. Erandiks on

tupiktee, mis algab teiselt teelt või sadamast.

3 SEOTUD DOKUMENDID

 Ehitusseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv

 Majandus- ja taristuministri määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“

https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv

 Vabariigi Valitsuse määrus „Teeregistri põhimäärus“

http://www.riigiteataja.ee/akt/112012016001

 Avalik Maa-ameti kaardirakendus Teeregister (Transpordiamet) X-GIS 2.0

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/teeregister

RIIGITEE MÄÄRAMISE JUHEND

KT_025_J14_r2 Kinnitamine: 02.11.2024 nr 1.1-1/24/148 Koostaja: Kuno Männik 4/8

4 RIIGITEE MÄÄRAMISE ÕIGUSLIK TÄHENDUS

Tee määramisel riigiteeks tekib avalik-õiguslik suhe riigi ja teerajatise vahel. Riigitee määratakse

haldusakti andmisega, mis eeldab majandus- ja taristuministri määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja

riigiteede nimekiri“ igakordset muutmist. Haldusakti saab anda eeldustel, et teega kinnisasi või selle

kasutusõigus on Transpordiameti valduses ja tee vastab riigitee tunnustele. Tee määramisega

riigiteeks kaasneb selle avalikult kasutamise õigus, kuna ehitusseadustiku §92 lõike 5 kohaselt on

riigitee avalikult kasutatav tee.

Tee riigiteeks määramise järgselt täidab ehitusseadustikus sätestatuna tee omaniku ülesandeid

Transpordiamet.

Transpordiameti teevara osakond korraldab riigitee kandmise teeregistrisse, tagades riigitee andmete

kättesaadavuse avalikkusele.

5 RIIGITEE JA RIIGI TERVIKTEE

Riigitee määramisel käsitletakse teed vastavalt teeregistri põhimäärusele tervikteena, et moodustuks

toimiv teedevõrk. Riigi terviktee on sihtkohtade vaheline katkematu tee, mille koosseisus võib lisaks

riigiteele olla ka teisele omanikule kuuluv tee. Riigi terviktee marsruudil võib olla riigi teise

tervikteega osaliselt kattuv tee. Kõik riigiteed on tervikteed. Riigitee määramise haldusaktis

kirjeldatakse riigitee asukohta riigi terviktee koosseisus.

Üldjuhul määratakse riigiteeks väljaspool linna (asustusüksus) või alevit paiknev teeosa tervikteest.

Olulisel määral läbivat liiklust teenindava tee osa võib riigiteena paikneda linnalise asustusüksuse

territooriumil, kui nii on kehtestatud ruumilise planeeringuga või kokku lepitud kohaliku

omavalitsusega.

Riigi terviktee koosseisus on näiteks linnasisene tänav terviktee algpunktist linna tsentrumis kuni

linnapiirini, raudteega lõikumisel raudteeinfrastruktuuri ettevõtja hoonestusõigusel paiknev teeosa,

sõidutee kuni sildumiskaini üldkasutatava veetee sadama kinnistul, RKAS-ile kuuluva piiripunkti

kinnistut läbiv teelõik.

6 RIIGITEE LIIGID

Tee määramisel riigiteeks liigitatakse tee vastavalt funktsioonile: põhimaantee, tugimaantee,

kõrvalmaantee, ühendustee, riigi jäätee, muu riigitee. Omaette kergliiklusteele määratakse muu

riigitee liik. Kõnnitee ja jalgrattarada ei ole omaette registreeritavad teed, need on asulasisese

liiklusega tee koosseisus.

7 RIIGITEE TUNNUSED

Tee vastab riigitee tunnustele, kui:

1) teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides,

2) teel on valdavalt asulaväline liikluskord,

3) tee ühendab riigile olulisi sihtkohti,

4) Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust.

Tee määratakse riigiteeks käesolevas juhendis kirjeldatud kõigile neljale riigitee tunnusele vastavuse

korral. Riigitee liik määratakse tunnuste 2 ja 3 koosmõjus.

Kui tee avalik kasutamine (tunnus 1) ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed

ei saa määrata riigiteeks.

RIIGITEE MÄÄRAMISE JUHEND

KT_025_J14_r2 Kinnitamine: 02.11.2024 nr 1.1-1/24/148 Koostaja: Kuno Männik 5/8

TUNNUS 1: TEED VÕIB KASUTADA IGAÜKS ÕIGUSAKTIDES SÄTESTATUD

PIIRANGUID JÄRGIDES

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud ehitusseadustikus.

Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Kui tee

asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui

piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav

riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Argumenteeritud riigi avaliku huvi korral on Transpordiametil õigus taotleda majandus- ja

taristuministrilt sunni rakendamist olemasoleva erateega kinnisasja valduse omandamiseks, et see

eratee määrata riigiteena avalikult kasutatavaks.

Riigitee kantakse tervikteena teeregistrisse ja tee ruumikuju kuvatakse vaba juurdepääsuga

kaardirakendustel.

TUNNUS 2: VALDAVALT ASULAVÄLINE LIIKLUSKORD

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud asulasisest

liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene liikluskord, aga

ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liikide alatunnustest:

Alatunnus 2.1. Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite

liiklus, mis võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti

Alatunnus 2.2. Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv

mootorsõidukite liiklus reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja

mitmeviisiliste (multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Alatunnus 2.3. Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või

kogumine kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks otstarbeks

on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Alatunnus 2.4. Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või

ühendamine liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Alatunnus 2.5. Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse

suunamiseks ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Alatunnus 2.6. Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul

teel, mis pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele turvalisem,

omaette liikluskeskkond;

RIIGITEE MÄÄRAMISE JUHEND

KT_025_J14_r2 Kinnitamine: 02.11.2024 nr 1.1-1/24/148 Koostaja: Kuno Männik 6/8

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks kasutada

teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

TUNNUS 3: ÜHENDAB RIIGILE OLULISI SIHTKOHTI

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee liikide

alatunnustest:

Alatunnus 3.1. Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või rahvusvahelise

E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Alatunnus 3.2. Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade

ning kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline transpordisõlm.

Alatunnus 3.3. Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende

ühendamise linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse

teedevõrgu või suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme - rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise õigusega

kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Alatunnus 3.4. Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid,

eelõige ristmike ja liiklussõlmede alal.

Alatunnus 3.5. Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise

pikendusena.

Alatunnus 3.6. Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või

ühendusteeks mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks

riigiteeks liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi ja

sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

Riigitee tunnust ei ole omaette kergliiklusteel, mille läheduses puudub samal marsruudil

mootorsõidukite liiklusele ettenähtud tee. Selline kergliiklustee ühendab kohaliku tähtsusega

sihtkohti.

TUNNUS 4: TEEHOIU JA LIIKUVUSE ÜHTNE KORRALDAMINE

Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada teehoidu ja

kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

RIIGITEE MÄÄRAMISE JUHEND

KT_025_J14_r2 Kinnitamine: 02.11.2024 nr 1.1-1/24/148 Koostaja: Kuno Männik 7/8

Alatunnus 4.1. Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus, arvestades asukohas

kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike piirangutega ning tehnovõrkude

kaitsevööndite kitsendustega;

Alatunnus 4.2. Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel;

Alatunnus 4.3. Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on

vaba juurdepääs teerajatistele.

8 TEE RUUMIKUJUL VÄRVITOONIDE KASUTAMINE

Riigitee tunnustele vastavuse hindamisel on olulisteks abivahenditeks avalikud kaardirakendused,

teeprojektid, teedevõrgu joonised ruumilistes planeeringutes. Neis kujutatud teede ruumikujud või

teejooned värvitakse koostaja poolt valitud tingmärkide kohaselt. Praktikas tähistatakse riigiteid

vägagi erinvate värvitoonidega, mis raskendab tee analüüsimist mitme alusdokumendi üheaegsel

kasutamisel. Ühtlustatud värvitoonide kasutamine lihtsustab riigitee tunnustele vastavuse hindamist.

Tähtsaimaks siseriiklikuks avalikuks kaardirakenduseks on Maa-ameti geoportaali kaudu

ligipääsetav teeregistri (Transpordiamet) X-GIS2 aluskaart. Sellel kaardil olevaid teede ruumikujude

värvitoone on soovitav kasutada ühtlustamise eesmärgil ka Transpordiameti poolt tellitavates

teeprojektides, teedevõrgu joonistel ja digitaalsetes kaardirakendustes.

Soovitatavad värvitoonid teede eristamiseks:

põhimaantee - punane

tugimaantee - helepruun

kõrvalmaantee - rohekas kollane

ühendustee – sinakas hall

muu riigitee - heleroheline

riigi kergliiklustee - heleroheline kriipsjoon

mitteavalik tee riigimaal - tumeroosa

Teiste teede ruumikujude värvid Maa-ameti kaardirakenduses:

kohalik tee - oranž

kohalik tee või muu tee riigi terviktee koosseisus - violett

metsatee - tumeroheline

eratee - tumeroosa

9 MITTEAVALIKU TEE MOODUSTAMINE

Transpordiameti valduses oleva riigimaal paikneb teeregistrisse kandmata teid, mis ei vasta riigitee

tunnustele. Ehitusseadustiku § 11 lõike 1 kohaselt peab iga ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama

selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu, mistõttu tuleb Transpordiametil tagada

tema valduses olevate kõigi teerajatiste olemi arvestus, korrashoid ja ohutus.

RIIGITEE MÄÄRAMISE JUHEND

KT_025_J14_r2 Kinnitamine: 02.11.2024 nr 1.1-1/24/148 Koostaja: Kuno Männik 8/8

Transpordiameti valduses oleval kinnisasjal paiknev tee, mis ei ole haldusorgani poolt määratud

avalikult kasutatavaks teeks, on mitteavalik tee. Mitteavalikul teel ei kehti avalikult kasutatavale

teele kehtestatud seisundinõuded. Transpordiamet kehtestab mitteavaliku tee korrashoiuks ühtsed

nõuded. Vastavalt tee peamisele otstarbele liigitatakse mitteavalikud teed hooldusteeks ja

juurdepääsuteeks.

Hooldustee on mitteavalik tee, mis on ette nähtud riigitee rajatise korrashoiutööde teostamiseks.

Hooldustee otstarve on peamiselt müraseinte, silderajatiste, ökoduktide, truupide, kõrge muldkeha

nõlvade, sademevee tiikide jt teerajatiste seisukorra seire ja vajalike korrashoiutööde teostamise

võimaldamine. Transpordiamet võib keelata või piirata muul otstarbel mootorsõidukiga liikumise

hooldusteel. Hooldusteel võib kaasnevalt olla ka üksikule kinnistule juurdepääsu otstarve.

Juurdepääsutee on mitteavalik tee, mis on ette nähtud kinnistule juurdepääsuks. Kinnistuomaniku

huvide kaitseks võib Transpordiamet seada kinnistu igakordse omaniku kasuks teeservituudi või

piirata juurdepääsutee kasutamist, teavitades liiklejat teeäärse teabevahendiga. Juurdepääsuteel võib

kaasnevalt olla ka riigitee rajatise hoolduse otstarve. Transpordiamet võib juurdepääsetava kinnistu

omanikuga kirjalikult kokku leppida, et teeomaniku kohustused ja õigused jäävad osaliselt või

täielikult kinnistuomanikule.

Transpordiameti otsusel kantakse mitteavalik tee teeregistrisse erateede andmestikku hooldusteena

või juurdepääsuteena. Mitteavaliku tee moodustamise vajadus tekib järgnevatel juhtudel:

1) Teeprojekti alusel tee rekonstrueerimisel või uue tee ehitamisel võib mitteavalikuks teeks

jääda riigi transpordimaale rajatud tee, mis ei vasta riigitee tunnustele ja mida ei anta üle

kohalikule omavalitsusele või muule huvitatud isikule, aga mis on vajalik mingiks

mitteavalikuks otstarbeks.

2) Olemasolevas teedevõrgus võib Transpordiameti valduses oleval kinnisasjal olla teeregistris

registreerimata tee, mis ei vasta riigitee tunnustele ja mida ei anta üle kohalikule

omavalitsusele või muule huvitatud isikule, aga mis on vajalik mingiks mitteavalikuks

otstarbeks.

3) Riigitee otstarbe ümberhindamise tulemusel kustutatakse tee riigiteede nimekirjast majandus-

ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ ning

Transpordiamet moodustab endisest riigiteest hooldustee või juurdepääsutee.

KÄSKKIRI

02.11.2024 nr 1.1-1/24/148

Riigitee määramise juhendi kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punktide

1 ja 5 alusel:

1. Kinnitan dokumendi „Riigitee määramise juhend“ (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Transpordiameti 06.10.2022 teenuse dokumendi nr 1.1-7/22/144

„Riigitee määramise juhend“.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor