| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/24/18928-1 |
| Registreeritud | 01.11.2024 |
| Sünkroonitud | 04.11.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Postkast
H
K
H
KK
Maa -a lun
e ke lde
r
H
KK
H
2 K E
1
K o o li te e
Po sti t ee
Po sti t ee
K o o li te e
60.76
6 0 .4
9
6 0 .4
5
6 0 .4
3
61.19
6 1.0
8
6 1.0
6
6 1.0
4
6 1.16
6 1.16
6 1.17
61.31
60.88
6 0 .9
6 6 0 .9
9 6 1.0
5
61.08
61.22
61 .4
2
61 .5
6
61 .5
4
61.63
61.55
6 1.2
2
6 1.196
1.0 3
6 0 .8
760.8960.30
60.19
60 .3
3 60 .4
2 60 .3
8
60.39
59 .8
859 .9
2 59 .8
859 .8
6 59.60
59.74
59.41
59 .4
759 .4
7 59 .4
1
5 9 .2
6
5 8 .8
7 5 8 .8
9 5 8 .8
5 5 8 .7
3
58.67
5 8 .4
5
59.13
5 8 .7
7 5 8 .7
9 5 8 .7
5 5 8 .5
8 5 8 .12
58.86
59.23
5 8 .8
6 5 8 .8
1 5 8 .7
0
58.67
5 9 .2
7
5 9 .3
0
5 8 .8
8 5 8 .8
3
5 8 .8
4 5 8 .8
8
6 0 .2 86 0 .2 5
60 .4 060
.2 6
60. 65
60 .55
59.63
60.01
59.96
60.57
5 8 .8
7
5 8 .15 5 9 .0
5
57.67
Bet 700
58 .7
6 61 .9
9 61.
90
59.81
60.16 60.44
61 .7
3
60.04
59.27
59.58
59.19
6 1.0
5
61 .17
60.34
60.68
60.51
62 .0
8
60.94
62 .0
0
61 .9
4
61.03
62 .0
1 60.93
61 .86
60.53
59 .5 1
61 .4 6
6 1.17
61 .8
6
60.08
62 .0
4
61 .9
0
58.72
5 8 .7
4
5 8 .8
7
59.13
59.73
59.30
59.69
59.60
60.2659.94
6 0 .9 1
60.19
59.91
60.12
60.79
58.86
A
p l
p l
p l
b e t
b e t
b e t
be t
A
A
A
A
A
A
A
A
kr
k r
A
A
K o o li te e
kr
kr
kr
kr
ki kliv
A
betm e t
4 291 m² Transpordimaa 100% 28301:001:0989 Kooli tee T3
7 653 m² Elamumaa 100% 28204:004:0447
Ääsi
1 367 m² Transpordimaa 100% 28201:001:0324 Kooli tee T2
2 329 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0044 Kuuste
3 899 m² Elamumaa 100% 28204:004:0115 Posti tee 1
6 942 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0043 Kuuste
16 024 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0047 Kuuste
10 987 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0046 Kuuste
2 540 m² Transpordimaa 100% 28204:004:0236 Posti tee
M
154167LK62 .7
0
62 .7
4
62 .7
9
62.63
E X 4 x5
0 +
AXPK 4x25 AX P K 4 x5
0
6 0 6
0 .5
6 1
6 0 .5
61
60.5
6 0 .5
60
6 0
59.5
59.5
59.5
5 9
59
59
59
5 9 .5
6 0
5 9
5 9 .5
6 0
6 0 .5
6 0 .5
5 9
59.5
61.5
60.5
tä n a va
vlg u stu
se p a lja sju
h tm
e d
tä n a va
vlg u s tu s e õ h u k a a b e l
tä na
va va lgu
stu se õ
hu ka
ab el
tä n a va
va lg u s tu s e õ h u k a a b e ltän
av av
alg us tus
e õh
uk aa
be l
VKU009
3
4
PE50
m itte tö
ö ta
v k a a b e l
k a a b e l
1 x A S B 1 0 0
1 x A S B 1 0 0
1xASB100
m itte tö ö ta v
ka a b e l
4
2 0
Ol.ol elektri liitumiskilp
veetoruga Ühenduskoht ol.ol
reoveekanal.toruga Ühenduskoht ol.ol
Planeeritud liitumiskilp
Cx jaotuskapp
vt joonis nr 2 Baasvõrgu sidekaev
2
4
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
DETAILPLANEERING
) ning lähialakü tunnus 28204:004:0044Kuuste krundi (
Vana-Kuuste külas asuva
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus: PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA
1:500
Töö nr:
010-23
Kuupäev:
22.10.2024
Mõõtkava: Joonise nr:
4
Plan. juurdepääs krundile
Plan. haljastus/haljasala (põhim., vt märkus 4)
Planeeritud kruusakattega tee (põhim., vt märkus 4)
Plan. sillutiskivikattega ala (põhim., vt märkus 4)
(põhimaht/varjualune/terrass, vt märkus 4)
Hoonestuse võimalik (illustratiivne) paiknemine
Plan. hoonestusala
Servituudi seadmise vajadus (põhim., vt märkus 6)
kuivhüdrandiga, alternatiiv nr 2 (vt märkus 5)
Plan. tuletõrje veemahuti (30 m³)
Plan. elektri madalpingekaabel (vt märkus 5)
Plan. sidekanalisatsioon (vt märkus 5)
Plan. sademeveetorustik (vt märkus 5)
Plan. kanalisatsioonitorustik (vt märkus 5)
Plan. veetorustik (vt märkus 5)
Ol.ol tehnovõrgu kaitsevöönd (vt märkus 3)
Ol.ol elektrikilp
Ol.ol tänavavalgustuspost
Ol.ol sideõhuliin
Ol.ol sidekaabel
Ol.ol sidekanalisatsioon
Ol.ol elektri madalpinge õhuliin
Ol.ol elektri madalpingekaabel
Ol.ol drenaažitorustik Ol.ol sademeveetorustik Ol.ol reoveekanal. torustik Ol.ol veetorustik Ol.ol soojatorustik
Olol võrkaed
Ol.ol üksikpuu (okas- , lehtpuu)
Ol.ol põõsas
Heinamaa
Sõidusuunad
Asfaltkattega sõidutee
Naabermaaüksusele jääv hoone/rajatis
pindala ja sihtotstarve Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir Planeeringuala piir
Koostamise korraldaja:
Kambja Vallavalitsus Huvitatud isik:
Priimarx OÜ
LEPPEMÄRGID:
H
2 329 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0044 Kuuste
Reoveekanal. liitumispunkt Veevarustuse liitumispunkt
2.7
7
3.5
P-8
MÄRKUSED:
Planeeringuala pindala kokku on 3 230 m². Planeeringualaks on Kuuste maaüksus (28204:004:0044) ja sellega piirnevad tänava maa-alad Kooli tee ning Posti tee.
6. Servituudi seadmise ala on näidatud põhimõttelisena ja täpsustatakse projekteerimisel ning servituudi seadmisel. 5. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimisel. naabermaaüksusele ning haljastus antakse projektlahenduse tulemusel. 4. Hoonestuslahendus kirjeldab võimalikku lahendust. Täpne lahendus, sh parkimine ja liikluskorraldus, juurdepääs kanalisatsiooni- ja sademe- veetorustikel 2 m mõlemal pool torustikku; soojatorustikul 2 m mõlemal pool torustikku. elektri õhuliinil (kuni 1 kV) 2 m mõlemal pool liini telge; elektri madalpinge maakaablil 1 m mõlemal pool kaablit; drenaaži-, vee-, 3. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndite ulatus on näidatud järgmiselt: sideehitisel 1 m mõlemal pool sideehitist; Koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastriandmed on seisuga 04.01.2024. 2. Aluskaardina on kasutatud OÜ Alt ja Ülevalt poolt detsembris 2023 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr G1/2024).
1.
N
S
EHITUSÕIGUSE TABEL:
Kuuste (28204:004:0044)
3,50 m suhtel. sügavus:
lubatud suurim
Hoonete
ridaelamu maa (ER) Krundi kasutamise sihtotstarve:
400 m² pind:
ehitisealune lubatud suurim
Hoonete
2 krundil**:
arv lubatud suurim
Hoonete
2 329 m² Krundi pindala
7,5 m/5 m :*suhteline kõrgus
maksimaalne lubatud Hoonete
*Põhihoone/abihoone
mida ei loeta ehitusõiguse hulka. (nt jäätmemaja, laste mängumaja, puhkerajatised jmt), (ehitisealune pind alla 20 m², kõrgus alla 5 m) ja rajatised **Lisaks on lubatud üks ehitusloakohustuseta väikehoone
B
B
ELAMU KORTER-
looduskaitseala Vana-Kuuste
mõisa park Vana-Kuuste
mõisa park Vana-Kuuste
R
ELAMU KORTER-
ÜKSIKELAMU
ÜKSIKELAMUD
ELAMU KORTER-
ELAMU KORTER-
ELAMUD KORTER-
Kuuste Kool
spordirajatised Kuuste pargi
Tu g im
a a n te
e n r 6
1 P
õ lv a -R
e o la te
e
end. Kuuste meierei
mõisahoone Vana-Kuuste
ELAMU KORTER-
Autoremondi hoone
sidekaev baasvõrgu Uus
B
B
R R
LEPPEMÄRGID:
Planeeritud tuletõrje veevõtukoht (alternatiiv nr 1)
Kinnismälestis reg. nr-ga
Kinnismälestise kaitsevöönd
Kaitseala
Lähim rongipeatus
Lähim bussipeatus
500 m raadius planeeringuala keskmest
Planeeringuala
Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti põhikaarti WMS-teenusena.
N
S
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
Huvitatud isik:
Priimarx OÜ
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus:
Töö nr:
010-23
Kuupäev:
22.10.2024
Mõõtkava: Joonise nr:
21:5 000
MÕJUALA ANALÜÜSI JOONIS
Koostamise korraldaja:
Kambja Vallavalitsus
DETAILPLANEERING
) ning lähialakü tunnus 28204:004:0044Kuuste krundi (
Vana-Kuuste külas asuva
7194
4244
4244
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala
detailplaneering
Töö nr 010-23
Versioon 31.10.2024
nr 21004060
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Kambja Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
Priimarx OÜ
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Ruum Raamis OÜ
Mob: +372 5698 3956
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
Sisukord
SELETUSKIRI ............................................................................................................................................. 5
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ............................................................................. 5
2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................. 5
2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................5
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ...................................................................................................7
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................9
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu
eesmärgid .............................................................................................................................................12
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK .............................................................................. 13
3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused ......................................13
3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine ..........................................................................................13
3.3 Krundi hoonestusala ......................................................................................................................13
3.4 Krundi ehitusõigus ...........................................................................................................................14
3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...............................................14
3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused......................................15
3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .......................................................................16
3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ..........................................................................................17
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................17
3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .....................................................................................................18
3.8.3. Soojavarustus ..............................................................................................................................19
3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................................19
3.9 Tuleohutus .......................................................................................................................................20
3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................21
3.11 Keskkonnatingimuste seadmine.................................................................................................21
3.11.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine .................................................................................22
3.11.2 Jäätmed ....................................................................................................................................22
3.11.3 Energiatõhusus ..........................................................................................................................22
3.11.4 Radoon.......................................................................................................................................22
3.11.5 Insolatsioon ................................................................................................................................23
3.11.6 Müra ja vibratsioon ...................................................................................................................23
3.12 Servituudi seadmise vajadus ......................................................................................................24
3.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................25
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ..........................25
3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped .....................................................................................26
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ....................................................... 27
JOONISED ............................................................................................................................................. 29
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamisel on lähtedokumendiks Kambja Vallavolikogu 22.11.2023
otsus nr 145 „Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi (kü tunnus 28204:004:0044)
ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on ridaelamu ja seda teenindava võimaliku
abihoone ehitamine.
Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases
sisus kasutatud:
⚫ Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri
27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);
⚫ Kambja valla üldplaneeringut endise Kambja valla territooriumi osas (kehtestatud
Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);
⚫ Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet;
⚫ Koostamisel olevat Kambja valla üldplaneeringut (vaadatud valla kodulehel
olevaid materjale mai 2024 seisuga);
⚫ Ehitusekspertiisi maakeldri konstruktsioonide kohta (Inseneribüroo Matrico OÜ, töö
nr 1024);
⚫ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale
detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ Alt ja Ülevalt poolt
detsembris 2023 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr G1/2024).
Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000
süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud
detailplaneeringut.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise
taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö
kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses
sõlmitavad lepingud.
2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeringualaks on maaüksus Kuuste (kt 28204:004:0044, katastriüksuse
sihtotstarve maatulundusmaa 100%) pindalaga 2 329 m² ja maaüksusega
piirnevad avaliku kasutusega munitsipaalomandis olevad Kooli tee
(kt 28301:001:0989, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa) ja Posti tee
(kt 28204:004:0236, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa) maa-alad.
Planeeringuala pindala on kokku ligikaudu 3 230 m².
6 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
Kuuste maaüksus on hoonestatud keldriga (ehr kood 120857446, ehitisregistri (EHR)
andmetel ehitisealune pind 300,3 m², keldri maapealse osa kõrgus 2 m, sügavus
1,7 m). Kelder on kaetud murukattega. Vt skeem 1.
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti fotolaost (kaldaerofoto läänest, 23.04.2023). Kuuste maaüksuse
orienteeruv asukoht on markeeritud punase joonega.
Olemasolev maakivist kelder on eelmise sajandi alguses ehitatud maakivist
seintega hoone, mis oli algselt kasutusel hobusetallina. Hoone sisemõõdud on
27x8,5 m. Maakivist seinte paksus on umbes 800 mm. Nõukogude ajal oli hoonel ka
teine korrus, mida kasutati tsiviillaona. Nõukogude ajal on algne puidust vahelagi
asendatud monoliitsest raudbetoonist vahelaega. Hoones sees on kaks rida
monoliitsest raudbetoonist poste. Postide read jagavad hoone laiuse kolmeks.
Postide samm piki hoonet on umbes 3,5 m. Postide peal jooksevad monoliitsest
raudbetoonist talad. Talade peale toetub umbes 20 cm paksune monoliitsest
raudbetoonist jätkuvplaat. Ehitusekspertiisi 1 koostamise ajal on plaadi peale
tehtud hüdroisolatsioon ja kaetud pinnasega. Maakivist välisseinad on heas
seisukorras. Kuskil ei ole märgata ebaühtlasest vajumisest põhjustatud pragusid.
Raudbetoonkonstruktsioonid (postid, talad ja plaat) on rahuldavas seisukorras.
Kohati on armatuur korrodeerunud ja kaitsekiht maha pudenenud. Kaks posti on
puudu (omaniku selgituste kohaselt kunagi maha sõidetud).
Kuuste maaüksusel kasvab neli üksikpuud selle lõunapoosel küljel, ülejäänud alal
on muru, sh keldri katusel. Piirdeaed puudub (v.a põhjas Ääsi maaüksusega
(kt 28204:004:0447) ühisel piiril) .
Olemasolev juurdepääs on nii Kooli teelt kui ka läbi Posti tee 1 korterelamu
maaüksuse (kt 28204:004:0115) Posti teelt. Keldri teenindusala on Posti tee 1 poolsel
küljel. Kooli teelt mahasõitu läbi planeeringualaks oleva Kuuste maaüksuse
kasutab ka põhjasuunda jääv naabermaaüksus Ääsi.
Planeeringuala maapind on tasane, kuid langeb ühtlaselt lääne suunda.
Maapinna kõrguste keskmine vahemik on u 59-61 m/abs. Keldri aluses osas on
maapinda tõstetud umbes 2 m võrra. Keldri maapealne osa on seetõttu kõrgem
maaüksuse lääneküljel, kus asub ka keldrisse sissepääs (keldri kõrgus on seal
maapinnas umbes 4 m).
1 Inseneribüroo Matrico OÜ, töö nr 1024
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 7
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud
26.12.2023) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole
registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega
Natura 2000 võrgustikku. Planeeringualal ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1
tähenduses looduskaitseobjekte.
Põhjavesi planeeringualal on keskmiselt kaitstud, mis tähendab, et
reostusohtlikkuse tase on keskmine2.
Kuuste maaüksusel (kt 28204:004:0044) on olemasolevalt olemas ainult
elektrivõrguga liitumine, võrguühenduse läbilaskevõime on 16A. Olemasolev
peakaitse ei ole piisav planeeritud hoonestusele, mistõttu tuleb seda suurendada.
Maaüksust läbivad selle kagu- ja lõunaosas ühisvee-, drenaaži ning -soojatorustik,
lõunapoolsel küljel kulgeb ka sidekanalisatsioon. Osaliselt ulatuvad maaüksusele
ka selle piirialadel või naabermaaüksustele jäävate tehnovõrkude kaitsevööndid.
Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3.
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeringuala asub Vana-Kuuste küla lõunapoolses osas tugimaantee nr 61
Põlva-Reola tee ja raudtee (Tartu-Koidula liin) vahetus läheduses (vt skeem 2).
Skeem 2. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Punasega on markeeritud Vana-Kuuste küla,
asukohamärk suunab Kuuste maaüksusele (kt 28204:004:0044).
2 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus
8 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
Kambja valla kantide tüpoloogilise iseloomustuse 3 kohaselt jääb Vana-Kuuste küla
maalisse kanti, kus asustus on hajali ja teenuseid pakkuva keskasulata. Teenuseid
tarbitakse vallakeskuseks olevas alevikus või lähedal asuvas linnas, mõnel puhul
naabermaakonna linnas.
Vana-Kuuste küla hõlmab suhteliselt suure maa-ala, mida läbivad tugimaantee
nr 61 Põlva – Reola tee ja Tartu – Koidula raudteeliin. Nagu eelpool välja toodud,
ei ole külas selgelt välja kujunenud (teenus)keskust. Tugimaantee nr 61 tagab aga
head ühendused Tartuga, mis jääb ligikaudu 15 km kaugusele, ja Põlvaga, mis
asub ligikaudu 30 km kaugusel.
Külas asuv Vana-Kuuste raudteepeatus jääb planeeringuala lähistele, ligikaudu
400 m kaugusele (mõõdetuna mööda teid). Lähistele jäävad ka bussipeatused,
mis asuvad vastavalt ligikaudu 200 m (Tartu suund) ja 400 m (Põlva suund)
kaugusel (mõõdetuna mööda teid). Ühistranspordi kasutus, kui see ajaliselt sobib,
on keskkonnasäästliku alternatiivina isikliku autokasutuse kõrval piirkonna elanikele
võimalik.
Olulise teenusena on läheduses (ligikaudu 200 m kaugusel) olemas Vana-Kuuste
mõisa endises peahoones asuv lasteaed ja põhikool, samas hoones asub ka
raamatukogu.
Lähim kauplus (Rebase Coop kauplus) jääb planeeringualast ligikaudu 900 m kaugusele lõunasuunda.
Planeeringuala mõjuala hoonestus ja maakasutus on mitmekesine. Piirkonna
asustuse peamine mõjutus lähtub Vana-Kuuste mõisast (varem Kuuste mõis,
esmamainimine aastal 1521. Kahekorruseline varaklassitsistlik mõisa peahoone on
ehitatud arvatavasti 18. sajandi lõpul 4).
Vana-Kuuste mõisahoones asus aastail 1834-1839 Vana-Kuuste Põllumajanduse
Instituut. Vana-Kuuste mõisahoone (reg nr 4244), Vana-Kuuste kohutamaja, 19. saj
(reg nr 7194) ja pargi ümber on moodustatud ühtne kinnismälestise kaitsevöönd.
Vana-Kuuste mõisa park on ühtlasi ka kaitsealune park (KLO1200239). Parki on
rajatud mitmed vabaaja ja sportimise võimalused eelkõige lastele ning noortele.
1878. aastal asutati Vana-Kuuste mõisas Eesti esimene koorelahutajaga meierei 5. Tänapäeval on hoones korterid.
Lisaks ajaloolise mõisa olemasolust lähtunud hoonestusele jääb tänapäeval planeeringuala ümbrusesse ka mitmeid 1980ndate lõpul ja 1990ndatel ehitatud korterelamuid (nt Kooli tee 12, Posti tee 1, Posti tee 2, Kooli tee 4). Tegemist on kahekorruseliste tüüpelamutega.
Planeeringuala mõjupiirkonna hoonestuses domineerivad kaldkatused (peamiselt viil- ja kelpkatused). Hoonete välisviimistluses on valdavalt kasutatud krohvi, leidub ka puitu (üksikelamud, abihooned), vähesel määral tellist.
Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel nr 1, mõjuala funktsionaalsed ja
ehituslikud seosed on kajastatud joonisel nr 2.
3 https://www.kambja.ee/tutvustus-ja-asukoht 4 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=4244 5 https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kuuste_m%C3%B5is
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 9
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad
strateegilised planeerimisdokumendid on Tartumaa maakonnaplaneering 2030+
(2019) ja Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas (2007).
Kuna Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ kehtestati hiljem kui kehtiv Kambja
valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas ning kuna
maakonnaplaneering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste
üldplaneeringute koostamisel ja Kambja vallas on uus üldplaneering koostamisel,
tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata
paralleelselt nii kehtiva kui koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu ning
Tartu maakonnaplaneeringu sümbioosis.
Kehtivate strateegiliste planeerimis-dokumentide (maakonnaplaneering ja valla
üldplaneering) ning koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtted on välja
toodud allpool.
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ kohaselt, vt skeem 3, jääb planeeringuala
olemasoleva tiheasumi alale, mis on asustuse arendamiseks eelistatav ala.
Kahaneva rahvastikuprognoosiga tiheasumites tuleb keskenduda eelkõige asumi
tuumiku tiheduse ja ruumilise keskkonna kvaliteedi säilitamisele, leides kasutusest
väljalangenud või ebapiisavalt kasutatud aladele kohasema kasutusviisi.
Skeem 3. Väljavõte Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ interaktiivsest veebikaardist.
Oranž ala tähistab olemasolevat tiheasumi ala. Musta kontuuriga on markeeritud planeeringuala.
Planeeringu koostamise eesmärk on maakonnaplaneeringu suuniste ja
põhimõtetega kooskõlas, kuna toimub olemasoleva keskkonna tihendamine
piirkonda sobiva elamise funktsiooniga.
10 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla territooriumi osas kohaselt (vt skeem 4) on planeeritava maa-ala juhtotstarbeks elamumaa. Perspektiivne elamumaa on mh kavandatud ka Vana-Kuuste külas.
Skeem 4. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla territooriumi osas põhikaardist. Planeeringuala on tähistatud musta joonega.
Üldplaneeringu kohaselt võib elamumaa kasutusotstarbega maa-alale määrata järgmisi
maakasutusotstarbeid:
⚫ väikeelamumaa, tähistus lubab ehitada ka ridaelamuid;
⚫ korruselamumaa – on lubatud vaid Kambja aleviku piires;
⚫ aiandus- ja suvilakruntide maa;
⚫ ühistute maa;
⚫ aiandus- või suvilaühistute üldmaa;
⚫ üldmaa.
Üldplaneeringuga on elamumaale määratud järgmised tingimused (välja toodud
asjakohased):
⚫ minimaalne krundi suurus Kambja aleviku piirides on 2 000 m², väljaspool Kambja
alevikku 3 000 m²;
⚫ vähemalt 10% planeeritud elamumaa kruntide pindalast tuleb täis istutada
kõrghaljastust. Kõrghaljastuse protsent näitab täiskasvanud puude võra
projektsiooni osakaalu krundi kogu pindalast;
⚫ detailplaneeringut koostades tuleb anda piirkonnale ühtsed sobivad
ehitustingimused;
⚫ parkimine tuleb lahendada krundil;
⚫ väikeelamumaa kasutusotstarbega maale võib planeerida elamut/elamuid, mis
on kuni kahe korrusega kuni 9 m kõrgused ühe või enama korteriga;
⚫ väikeelamumaa sihtotstarbega maal ei tohi suurim lubatud hoonealune pind olla
suurem kui 20% krundi pindalast, kuid mitte suurem kui 600 m².
Detailplaneeringu koostamise eesmärk maakasutuse juhtotstarbe osas on kooskõlas
kehtiva üldplaneeringuga. Olemasoleva maaüksuse pindala on 2 329 m², st alla 3 000 m²,
kuid tegemist on olemasoleva maaüksuse mitte uue kavandatava krundiga.
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on järgitud üldplaneeringuga määratud
tingimusi elamumaal.
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 11
Koostamisel oleva uue Kambja valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala elamu maa-ala juhtotstarbega alale (vt skeem 5).
Skeem 5. Väljavõte koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu maakasutuskaardist
Vana-Kuuste osas (vaadatud valla kodulehelt mais 2024). Planeeringuala on tähistatud
musta joonega.
Elamu maa-alal on lubatud erinevat tüüpi elamud – üksik-, kaksik-, rida-, kahe või
mitme korteriga elamud. Samuti on lubatud muud elamuid teenindavad ning
keskkonda sobituvad ehitised, sh elamute teenindamiseks vajalikud
tehnorajatised. Kõrvalotstarbena on lubatud hoolekandeasutuse-, ühiselamu-,
majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-,
tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-,
spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad linnaehituslikult
(arhitektuurselt ja ruumiliselt) ning funktsionaalselt piirkonda.
Üldiste asjakohaste tingimustena tuleb elamumaal arvestada, et:
⚫ kavandatava hoone maht peab lähtuma piirkonna elamute mahtudest nii
ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest;
⚫ juurdepääsude kavandamisel tuleb eelistada lahendusi, mis kasutavad
olemasolevaid teid ja taristut;
⚫ Uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga on kohustuslik, kui
ala asub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas. Reoveekäitlus võib olla
tagatud ka mahutitega või omapuhastiga, kui ÜVK kava ning ruumilised ja
keskkonnatingimused seda võimaldavad.
Täiendavad tingimused on määratud vastavalt piirkonnale. Koostamisel olevas
üldplaneeringus on Vana-Kuuste kandi tiheasustusalaks määratud Vana-Kuuste
küla keskus. Planeeringuala jääb tiheasustusalale ja detailplaneeringu koostamise
kohustusega alale.
Vana-Kuuste küla tiheasustusalal on elamu tüübina lubatud korterelamu, ridaelamu, üksik- ja kaksikelamu. Korter-, rida- ja kaksikelamu kõrgus on lubatud kuni 12 m, üksikelamul kuni 9 m. Korruselisus on korter-, rida- ja kaksikelamu puhul lubatud kuni kolm, üksikelamul kuni kaks. Lubatud hoonete arv korter- ja ridaelamu puhul on 1+1 (üks põhi- ja üks abihoone) ning üksik- ja kaksikelamu puhul 1+2 (üks põhi ja kaks abihoonet). Hoonestatava katastriüksuse suurus peab olema vähemalt 3 000 m². Katastriüksuse ehitisealune pind on lubatud mitte rohkem kui
12 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
600 m². Hoonestusala peab olema kompaktne. Arhitektuursete ja ehituslike tingimuste määramisel peab lähtuma külakeskuse üldisest hoonestuslaadist, jälgida tuleb olemasolevaid ehitusjooni, vältida tuleb „tühja vahekrundi efekti“, elamu esinduslik külg tuleb kavandada avaliku tee ja/või veekogu pool e. Korter-, rida-, üksik- ja kaksikelamu maaüksuse võib piirata võrkaia või osaliselt läbipaistva kivi- või puitaiaga, mille kõrgus peab üldjuhul olema kuni 1,6 m, läbipaistmatu kivi - või puitaia kõrgus kuni 1,4 m. Vähemalt 10% katastriüksuse pindalast peab olema haljastatud. Võimalusel tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk maakasutuse juhtotstarbe osas on
kooskõlas koostamisel oleva üldplaneeringuga. Lahenduse koostamisel on
valdavalt arvestatud uues üldplaneeringus ette nähtud tingimustega, v.a
maaüksuse suurus, mis on alla 3 000 m² ja hoone suunitlus avaliku kasutusega teede
suhtes. Kuna tegemist on olemasoleva hoonestatud maaüksusega, mille
kasutamise otstarvet soovitakse muuta, siis olulist ruumilist muutust ei toimu, säilib
teedevõrk ja hoonestuse asukoht. Olemasoleva katastriüksuse veidi väiksem suurus
(2 329 m²) kui seda näeb ette koostamisel olev üldplaneering ei tihenda
olemasolevat keskkonda. Ridaelamu soovitakse ehitada olemasoleva keldri
maakivist vundamendile ja säilitada senine välja kujunenud liiklusskeem.
Eeltoodule lisaks arvestatakse ka ilmakaari, mistõttu kavandatakse hoone esikülg
koos parkimisalaga põhjapoole ja ridaelamu bokside õuealad päikeselisemale
lõunapoolele.
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad
peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele ja vastavusele
liigilt üldisemale planeeringule, sh koostamisel olevale (esitatud peatükis 2.3).
Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja analüüsil põhinevad järeldused
kokkuvõtlikult on:
⚫ Viia ellu üldplaneeringus ette nähtud areng, st anda alus elamu maa-ala
arendamiseks;
⚫ Elamu maa-alal näha ette maaüksusele sobiv kasutusviis. Kuna kehtiv
üldplaneering võimaldab väikeelamuid, sh ka ridaelamuid, on antud asukohas
sobiv ridaelamu, kuna üksikelamu jaoks ei ole kahe tee ristmikul ja kortermaja
kõrval olev maa-ala piisavat privaatsust pakkuv;
⚫ Arvestada ka koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtetega, et uue
üldplaneeringu kehtestamisel oleks tagatud sellele vastavus;
⚫ Võtta kasutusele olemasolev maakivist vundament, st kavandada ridaelamu
olemasoleva hoonestuse asukohas;
⚫ Kasutada ära juba välja ehitatud tehnilist taristut, st asendiplaanilise lahenduse
koostamisel arvestada olemasoleva juurdepääsu ja elektriühenduse
asukohaga;
⚫ Arvestada ilmakaartega, st näha parkimisala hoonest põhja- ja õuealad
lõunapoolele;
⚫ Kavandada arhitektuurselt ja mahult piirkonda sobiv hoonestus, st võimaldada
olemasolevate maakivi müüride peale ühekorruselise viil- või kelpkatusega
hoone ehitamist, mille ehitisealune pind ei ületaks 20%.
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 13
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku
põhjendused
Planeeringualaks on Kuuste maaüksus (kt 28204:004:0044), mis ida ja lõuna küljest piirneb olemasolevate tänavatega. Piirkonnas on välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud, elektri- ning sidevõrk. Lähedusse jäävad erinevad vabaaja veetmise ja puhkevõimalused ning peamised sotsiaalsed teenused (mänguväljak ja sportimisvõimalused mõispargis, lasteaed, põhikool, raamatukogu, kauplus). Lähiala hoonestus on mitmekülgne, nii maakasutuse kui arhitektuurse ilme poolest.
Planeeringulahenduse koostamisel on oluliseks peetud maaüksuse optimaalset kasutust lähtudes sh nii kehtiva kui koostamisel oleva üldplaneeringu nõuetest. Seetõttu on:
⚫ kavandatud nelja boksiga ridaelamu ja selle teenindamiseks võimalik abihoone.
Maaüksuse täisehitus on planeeritud 17%, mis on väiksem üldplaneeringus nõutust ja
jätab seetõttu piisava ala puhke- ja rohealaks ning ehitusõiguses määratud
hoonetele täiendavalt võimaliku väikehoone ja rajatiste kavandamiseks;
⚫ juurdepääs lahendatud olemasolevast asukohast maaüksuse kirdeosast Kooli teelt,
mis tagab välja kujunenud liiklusskeemi säilimise; olemasoleva juurdepääsu asukoha
kasutamine võimaldab ridaelamut teenindava parkimis- ja manööverdusala
kavandada samuti maaüksuse põhjapoolsele küljele optimeerides seeläbi
kõvakattega pinna ulatust ning tagades puhke- ja roheala kavandamise maaüksuse
päikselisemale lõunaküljele;
⚫ arvestatud olemasolevate tehnovõrkude ja lähimate uute võimalike
liitumiskohtadega, et kasutada ära juba tehtud investeeriunguid.
Ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused on määratud üldplaneeringus sätestatud
nõudeid arvestades ja piirkonda sobava hoonestuse teket võimaldades:
⚫ ridaelamu kõrguseks on planeeritud kuni 7,5 m, abihoonel kuni 5 m. Planeeritud
ridaelamu kõrgus võimaldab rajada olemasolevate maakivist müüride peale ühe
korruse ja hoida hoone mahu proportsioonid paigas;
⚫ kavandatud piirkonnas levinud viil- või kelpkatus;
⚫ välisviimistluses lubatud piirkonnas levinud materjalid (puit, kivi, krohv, klaas, betoon),
keelatud on on imiteerivate materjalide kasutamine;
⚫ olemasolev (kõrg)haljastus tuleb säilida maksimaalselt, kavandatud on ka
uushaljastus, et tagada üldplaneeringus sätestatud 10% kõrghaljastuse nõue;
⚫ läbinähtavad piirdeaiad (ka eraldi bokside teenindusmaa vahel) lubatud kõrgusega
kuni 1,5 m, sh tuleb eelistada haljaspiirdeid (haljaspiiretele läbipaistvuse nõue ei kehti,
kõrgus lubatud kuni 2 m).
3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeritud krundiks on olemasolev katastriüksus. Detailplaneeringu lahendusega Kuuste (kt 28204:004:0044) maaüksuse piire ei muudeta ning säilib katastrisse kantud pindala 2 329 m².
3.3 Krundi hoonestusala
Hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hooned (ridaelamu ja abihoone). Võimalik ehitusloakohastuseta väikehoone ja erinevad
14 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
rajatised, nt jäätmemaja (jäätmete varjualune), mängumajad ning muud väikerajatised võib ehitada väljaspoole hoonestusala (vt ka ptk 3.4) .
Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud olemasoleva keldri asukohast ja võimalikust abihoone asukohast seotult parkimisalaga. Planeeritud hoonestusala on antud olemasoleva keldri asukohast veidi ulatuslikumalt:
⚫ lõunapoolsel küljel, et võimaldada varikatuste, kaetud terrasside jmt ehitust;
⚫ lääne- ja põhjapoolsel alal, et võimaldada abihoone ehitamist parkla ümbrusesse, kus
on ühiskasutusega ala.
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.
3.4 Krundi ehitusõigus
Planeeritud krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.
Ehitusõiguse kohaselt nähakse Kuuste maaüksusel ette nelja boksiga ridaelamu (ehitise kasutamise ostarbe kood 11221) ja abihoone (ehitise kasutamise ostarbe kood 12744) ehitamine. Ridaelamu keldri osas on lubatud elanike abiruumid, tehnoruum jmt, aga ka eraldi omandina mitteeluruum (ehitise kasutamise ostarbe kood 12529).
Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku ridaelamule ja abihoonele. Ridaelamu suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 350 m². Ridaelamule ja abihoonele lisaks (ei loeta ehitisealuse pinna hulka) on lubatud rajatiste (arvu ei piirata, nt laste mängumajad, jäätmemaja (prügikonteinerite varjualune), lehtla, kasvuhoone vmt) ja ühe ehitusloakohustuseta väikehoone (ehitisealune pind alla 20 m² ja kõrgus kuni 5 m) ehitamine.
Ridaelamu ja abihoone tuleb projekteerida ning ehitada hoonestusala piirides (st väljaspool hoonestusala on ehitamine keelatud), sh arvestades tuleohutusnõudeid (vt ka ptk 3.9). Võimalik väikehoone ja rajatised võivad paikneda väljaspool hoonestusala, kuid ei tohi asuda tehnovõrkude kaitsetsoonides ja krundipiirile lähemal kui 4 m või naabermaaüksuse ehitisele lähemal kui 8 m.
Kuuste maaüksuse (kt 28204:004:0044) kasutamise planeeritud sihtotstarve 6 on ridaelamu maa (ER), sellele vastav katastriüksuse sihtostarve on 7 on elamumaa.
3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeritud ridaelamule toimub Kooli teelt. Planeeritud juurdepääsu asukoht on säilitatud senine olemasolev.
Kergliikluse juurdepääs toimub samuti Kooli tänavalt. Soovitatav on kergliikluse juurdepääs läbi õuealade siduda ka Posti teega.
Vajadusel tuleb osaliselt ümber ehitada olemasolev juurdepääsutee naabermaaüksusele Ääsi.
Ridaelamu parkimine tuleb lahendada maaüksuse piires nähes iga boksi kohta ette kaks parkimiskohta 8 . Arvestades, et piirnevad teed on madala liiklus-
6 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 7 Maakatastriseaduse § 181 lg 1 8 Linnatänavate standard EVS 843:2016, tabel 9.2
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 15
koormusega ja minimeerimaks krundi kõvakattega ala pinda, ei ole kavandatud eraldi parkimiskohti külalistele.
Autotranspordi juurdepääsu asukoht on nähtav joonisel nr 4. Samal joonisel on illustreeritud ka põhimõtteline parkimis- ja manööverdusala lahendus. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.
3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud
tingimused
Ridaelamu arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, kuid ümbritsevat keskkonda, sh naabrusõigusi arvestav ning piirkonda sobiv. Võimaliku abihoone arhitektuur peab olema kooskõlas ridaelamu arhitektuuriga (moodustama ühtse terviku).
Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelide paigaldamine on lubatud üksnes hoone katusele või seina tasapinnas. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest).
Hoonestusala on määratud olemasoleva keldri asukohas seetõttu, et oleks võimalik kasutada ära olemasoelvaid müüre, st olemasolevale hoonele (keldrile) peale ehitada ühekorruseline ridaelamu. Ridaelamu ehitatakse eeldatavalt kergplokkidest välisseintega ja ogaplaatfermidest katuslaega.
Maakeldri konstruktsioonide ehitusekspertiisi alusel on ülalkirjeldatud kerge hoone ehitamine maakivist seintele kindlasti võimalik. Arvestades, et kunagi on keldril pealeehitus olnud, ei ole põhjust karta, et kerge hoone lisamine võiks põhjustada seinte vajumist. Kuigi ei ole põhjust arvata, et monoliitne vahelagi ei kanna rajatava hoone põrandat ja kergeid vaheseinu plaadi paksus on suur ja silded väiksed ning nõukogude ajal oli vahelael lao koormus), on siiski soovitatav vältida kandvate või raskete seinte toetamist vahelaele, kuna lae armeering on teadmata. Keldris tuleb taastada puuduvad postid. Samuti tuleb puhastada korrodeerunud armatuur ja taastada kaitsekihid.
Planeeritava hoone kohta tuleb koostada konstruktsioonide osa projekt, mis arvestab ehitusekspertiisis toodud hinnangute ja soovitustega. Projekti osana tuleb koostada ka ehitise audit, millega oleks teostatud alles jäävate konstruktsioonide avamine ja hoone alles jäävate kandekonstruktsioonide kandevõime kontroll - arvutused.
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
⚫ Korruselisus: üks maapealne korrus, üks maa-alune korrus;
⚫ Katusetüüp: viilkatus, kelpkatus;
⚫ Katusekalle: 15-30 kraadi;
⚫ Katusekatte materjalid: katuseplekk, katusekivi;
⚫ Välisviimistlus: puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovituslikult kombineeritult), bituumen
(vaid abihoonel). Keelatud on imiteerivate materjalide, sh ka plastvooder kasutamine;
⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata;
⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestades olemasoleva maakivi
vundamendi kõrgusega.
16 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringualal üksikult kasvavad puud ja põõsad tuleb säilitada. Nimetatud
puittaimede likvideerimine on lubatud, kui need muutuvad haiguse või mõne muu
asjaolu tõttu ohtlikuks.
Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist
(ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode,
tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad
haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ning anda võimalus sademevee
hajutamiseks. Kuna sademevesi tuleb lahendada maaüksuse piires, peab
haljasala minimaalne osakaal maaüksusel olema vähemalt 40%. Projekteerimisel
tuleb ette näha asukohad ka varju andvale kõrghaljastusele minimaalselt 10%
ulatuses krundi pindalast (arvestada täiskasvanud puude liitunud võradest,
viljapuud loetakse kõrghaljastuse hulka). Uusistutused kavandada piirkonnas
levinud looduslike liikidega ja viljapuudega.
Haljastuse ja teede projekteerimisel tuleb jälgida, et planeeritavad ning
olemasolevad tehnovõrgud ei jääks puude, põõsaste, valgustuspostide või muude
elementide alla, mis võib rikkuda rajatiste seisukorda või takistada nende hooldust.
Planeeritavatele ja olemasolevatele tehnovõrkudele tuleb tagada puudest,
valgustuspostidest, äärekividest ja muudest tänavakonstruktsioonidest
nõuetekohased (standardile vastavad) kujad.
Kuuste maaüksus (kt 28204:004:0044) on kogu maaüksuse perimeetril lubatud
piirata piirdeaiaga. Samuti on lubatud piirded bokside vahelisel alal. Piirdeaia
rajamise soovil peab see olema läbipaistev (aia pinnast minimaalselt 25%) ja
lubatud kõrgus maapinnast on kuni 1,5 m, kuid eelistada tuleb haljaspiirdeid,
millele läbipaistvus ei kehti, kuid kõrgus on lubatud kuni 2 m. Maaüksuse
perimeetrile kavandatav piirdeaed tuleb lahendada hoone arhitektuuriga
kooskõlas (v.a haljaspiirete korral), bokside vahelistel piiridel võib kasutada
arhitektuuriga kooskõlas olevat piirdeaeda, võrkaeda ja/või haljaspiirdeid.
Bokside vahelised piirded on soovitatav lahendada ühtsena, st kõik piirded, nende
tüüp ja ulatus oleks sarnane/samane.
Piirete ja hekkide kaugus avalikult kasutatavast teest peab olema minimaalselt
2 m.
Bokside vaheliste piirete kavandamisel on soovitatav jätta osa maaüksuse alast
(vähemalt selle lõunaosa) ühiskasutusse, st mitte rajada piirdeid kuni maaüksuse
lõunapiirini. Ühiskasutusega ala soosib sotsiaalsete suhete loomist ja ühistegevusi.
Kuuste maaüksuse (kt 28204:004:0044) maapind säilib olemasoleva kõrgusega, st
keelatud on ulatuslikud täitmis- või süvendustööd. Lubatud on teostada
vertikaalplaneerimine, mis on vajalik tehnovõrkude ühenduste loomiseks ja
sademeveesüsteemi toimimiseks.
Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus.
Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naaber-
maaüksustele ja teede alaldele.
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 17
3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Kuuste maaüksusel (kt 28204:004:0044) on olemas elektiühendus, teised
tehnovõrkude ühendused puuduvad, kuid ühinemise võimalus on planeeringuala
lähipiirkonnas.
Planeeringualale on kavandatud ridaelamu, mis vajab elektri- ja veeühendust ning
tagatud peab olema reovee kogumine ja sademevee kogumine/immutamine;
ette on nähtud võimalus liituda ka sidevarustusega.
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on
põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.
Joonistel nr 3 ja 4 on kajastatud ka olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid.
Juhul, kui tegemist on tööst väljas olevate võrkudega, on soovitatav need
likvideerida, misjärel väheneb ka kitsenduste ulatus maaüksusel.
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahenduse koostamisel on aluseks
AS Emajõe Veevärk tehnilised tingimused nr TT-24-00001 (välja antud 12.02.2024,
kehtivad kuni 2 (kaks) aastat alates tehniliste tingimuste väljastamise kuupäevast).
Kuuste maaüksusele planeeritud ridaelamu veega varustamiseks on ette nähtud
alates olemasolevast AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustikust (vt joonis nr 4)
kuni hooneni uus veetorustik. Torustik on kuni maaüksuseni planeeritud Posti tee
tänavakoridoris. Projekteerimisel tuleb maaüksusele näha ette eraldi veevarustuse
liitumispunkt. Kui tulevikus soovitakse ridaelamu bokside eraldi liitumislepinguid
sõlmida, tuleb projektis näha ette eraldi veevarustuse liitumispunktid igale boksile
eraldi. Liitumispunkt asub toru ja maaüksuse piiri ristumiskohas. Maaüksuse piirist
kuni üks meeter väljaspoole näha ette maakraan.
Kuuste maaüksusele planeeritud ridaelamu reovee ärajuhtimiseks on ette nätud
uus reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritud hoonest kuni AS Emajõe
Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni (vt joonis nr 4). Projekteerimisel
tuleb maaüksusele näha ette eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt.
Liitumispunkt asub toru ja maaüksuse piiri ristumiskohas.
Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada maaüksuse piires ja/või näha
ette looduslähedased lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda
selle tekke kohas maastikukujundamise kaudu (nt immutada krundisiseselt seal
paiknevatel murukattega aladel, immutada kasutades nt imbkärgede süsteemi,
kasutada imbkaeve jmt; samuti on võimalik kõvakattega alalt ja katusepinnalt
kokku kogutud ja vajadusel puhastatud vesi suunata rohealale kujundatud
vihmaaeda, viibetiiki, imbkraavi vm). Sademevett on soovitatav ka kokku koguda
ja taaskasutada. Vajadusel võib rajada drenaaži. Sademe- ja drenaaživee
juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Maaüksusel tekkiva
sademevee ärajuhtimine ja vajadusel puhastamine tuleb lahendada
projekteerimisel vastavalt standarditele ja seadusandlusele.
Detailplaneeringu ala liitumisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga lähtutakse
kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise
eeskirjadest ning Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud liitumistasude arvutamise
metoodikast.
18 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
Kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaevudele peab olema tagatud
juurdepääs hooldustehnikaga, 28T (teljekoormus 11,5T).
Maaüksuse siseste vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimisel tuleb lähtuda
AS Emajõe Veevärk üldistest tehnilistest tingimustest, mis on kättesaadavad
järgmiselt aadressilt:
https://www.evv.ee/wp-content/uploads/2021/01/EVV_tehnilised_tingimused_20
21.pdf.
3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 466464 (välja antud 16.01.2024, kehtivad kuni 16.01.2026).
Kuuste maaüksusel on olemasolevalt olemas liitumine, võrguühenduse läbilaskevõime on 16A. Liitumispunkt asub Kooli tee poolsel maaüksuse piiril. Olemasolev läbilaskevõime ei ole nelja ridaelamu boksi teenindamiseks piisav (sh arvestades võimaliku/võimalike elektriauto(de) laadimiskoha/-kohtadega). Peakaitse suurendamisel kuni 63A (eeldatavalt piisav) tuleb tugevdada õhuliini ja liitumispunkt on võimalik jätta samasse asukohta mastile. Kui projekteerimisel selgub vajadus suurendada peakaitset üle 63A, tuleb projekteerida Posti tee ja Kooli tee ristmiku lähedusse uus komplektalajaam. Alajaama asukoha valikul tuleb arvestada, et selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue võimaliku alajaama toide tuleb ette näha 10 kV maakaabelliiniga Kuuste võitööstuse:(Kuuste) alajaamast ja Padjuse: (Kuuste) ning Käbi:(Kuuste) alajaamade vahelise keskpinge õhuliini mastist M6 (vt joonis 1). Uuest võimalikust alajaamast tuleb Kuuste maaüksuseni näha ette eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks tuleb projekteerida maaüksuse piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilbi asukoht peab tagama selle ööpäevaringse vabalt teenindamise. Elektritoide liitumiskilbist objektini tuleb projekteerida maakaabliga.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana (vt ka ptk 3.12). Uuele võimalikule alajaamale eraldi maaüksuse moodustamise vajadus puudub.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud katastriüksuste aadressid.
Välisvalgustus
Kooli tee ja Posti tee tänavate ääres on välisvalgustus olemas, mille muutmist
käesoleva planeeringu eesmärgiga seotult ei kavandata. Kuuste maaüksusel tuleb
välisvalgustus lahendada ridaelamu projekteerimise käigus koos hoone ümbruse
kujundusega.
Valgustuslahendustes kasutada võimalikult energiasäästlikke lahendusi, säilitada
maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring
elusloodusele ja elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud
valgustust, erakruntidel valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse
kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele).
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 19
3.8.3. Soojavarustus
Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas ja soojavarustus on ette nähtud
lokaalsena. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud
küttelahendused on vedel- või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning
taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne
lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad
kombinatsioonid, et tagada toasoe ka nt elektrikatkestuste ajal.
Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude ja nende kvaliteedi
hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel (selle kavandamise võimalusel)
arvestada, et horisontaalse kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada
sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust.
3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Enefit AS kiire interneti võrgu
tehnilised tingimused nr NR TT-E-20240229-009 (välja antud 29.02.2024, kehtivad
kuni 29.02.2025).
Planeeringu koostamise ajal on lähimaks sidevõrgu omanikuks Enefit AS. Kuigi
läheduses on ka Telia Eesti AS kaablid, optikal võimekus puudub.
Enefit AS sidevõrguga liitumiseks tuleb paigaldada uus baasvõrgu sidekaev
olemasoleva ELASA sidetrassile (vt joonis 2). Uuest baasvõrgu sidekaevust rajada
maaliin uue jaotuskapini (Cx) ja puhuda kapini 48 fiibriline optikakaabel. Liidetava
maaüksusel piirile paigaldada uus liitumispunkt. Täpsem tehnorajatise paiknemine
pannakse paika liitumislepinguga.
Sidevõrgu planeerimisel juhinduda Side planeerimise põhimõtetest (https://public-
docs.energia.ee/partnerile/side-planeerimise-pohimotted.pdf). Hoonete sisese
sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://public-
docs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-
materjalid.pdf.
TELIA/ELA SA/Elisa või mõne muu operaatori kaevuga liitumiseks näha ette KKS 2
tüüpi sidekaev olemasoleva sidekaevu vahetusse lähedusse. Sidekaevude
ühendamiseks küsida tehnilised tingimused olemasoleva kaevu valdajalt. Kaevud
võimalusel ühendada 110 mm kaitsetoruga.
Juhul, kui osutub vajalikuks uue elektriühenduse loomine (vt ptk 3.8.2), rajada see
võimalusel koos sidevõrguga ühises kasutusalas.
Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb pöörduda Enefit AS poole meiliaadressil
[email protected]. Pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist
teostab Enefit AS projekteerimis- ja ehitustööd. Kliendi soovil võib
operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid korraldada liituja
ise. Selleks tuleb Enefit AS-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus aadressile
Enefit AS väljastab lähteülesande projekteerimiseks. Projekteerimiseks ja
ehitamiseks sõlmitakse liituja valitud töövõtja ning Enefit AS vahel kolmepoolne
koostööleping. Kolmepoolse lepingu korral tuleb ennem ehitamist Enefit AS-le
20 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
esitada projekt kooskõlastamiseks EPP keskkonna kaudu. Järgnevalt koostab Enefit
AS ehitajale vajalikud kiuskeemid optiliste ühenduste tegemiseks. Kolmepoolse
lepingu korral tuleb kasutada ainult Enefit AS poolt heaks kiidetud materjale.
Ehituse valmimisel tuleb vajalik ehitus dokumentatsioon üle anda EPP keskkonna
kaudu Enefit AS-le. Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku
Enefit AS.
Sideühendus on võimalik lahendada ka mobiilsidega.
3.9 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,
siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord.
Planeeritud ehitise kasutamise otstarbe alusel jääb planeeritud hoonestus määruse nr 17 lisa 1 alusel I kasutusviisi alla (elamud).
Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni jooksul
(tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei kasutata
automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha
veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt
30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust
ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.
Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid
teid. Esimese kasutusviisiga hoone (elamud) veevõtukoha kaugust ehitisest võib
suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada
sirgjooneliselt (ei saa kasutada linnas ja alevis).
Planeeringuala lähipiirkonnas veevõtukohad puuduvad. Samuti ei ole võimalik
ühisveevärgi torustikust saada vajalikus koguses ja survega tuletõrjevett. Seetõttu
tuleb välja ehitada uus veevõtukoht. Alternatiivsed võimalused on veevõtukoht
rajada:
1) ligikaudu 150 m kaugusele Kuuste meierei katastriüksusel (kt 28204:004:0206)
asuva tiigi äärde (vt joonis nr 2), sh vajadusel kuivhüdrandiga tiigist Posti tee
äärde;
2) planeeringualale 30 m³ veemahutina kuivhüdrandiga Posti tee äärde
(põhimõtteline lahendus näidatud joonisel nr 4). Mahuti täitmine toimub
ühisveevärgist läbi veearvesti või eraldi paakautoga.
Veevõtukoht tuleb rajada nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Veevõtukoha projekti koostamisel tuleb arvestada asjakohaseid standardeid ja kehtivaid õigusakte 9. Planeeringualale rajatava mahuti lahenduse korral ei pruugi olla võimalik veevõtukohta (mahutit koos kuivhüdrandiga) rajada hoonestusest (nii olemasolevast kui planeeritud) vähemalt 30 m kaugusele (arvestades olemasolevaid tehnovõrke, haljastust). Projekteerimisel leida lahendus, kus see nõue oleks maksimaalselt täidetud (soovitatavalt vähemalt 20 m kaugusele).
9 Planeeringu koostamise ajal siseministri 18.02.2021 määrus nr 10; ehitusseadustik
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 21
Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks
tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone
projekteerimist.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja
arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese
elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline
kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet
rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid
eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Planeeritud hoonestusala jääb üldjuhul olemasolevatest naaberhoonetest (põhja-
ja läänepoolt) normikohasele kaugusele, v.a loodenurgas asuvast varjualusest
(jääb Posti tee 1 ja osaliselt Kuuste maaüksusele). Ida- ja lõunaküljel piirneb
planeeringuala avaliku kasutustega teedega ja hooneid läheduses ei ole.
Kui planeeritud abihoonet soovitakse rajada loodenurgas asuvale varjualusele
lähemale kui 8 m, tuleb rakendada kas ehituslikke abinõusid tule leviku piiramiseks
või saada varjualuse omanikuga kokkulepe selle lammutamiseks või
ümberehitamiseks uues asukohas, kus normatiivne kaugus uushoonestusest on
tagatud.
Võimaliku väikehoone ja rajatiste ehitamisel (lubatud väljaspoole hoonestusala)
tuleb arvestada naabermaaüksuste ehitistega ja tagada vajalik tuleohutuskuja.
Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud olemasolevatelt avaliku kasutusega Kooli
ja Posti teelt.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide
ja nõuetega.
3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002
põhimõtteid.
Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on
soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus
elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.
Hoone ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada ka
videovalvet.
Eramaa selge eristamine on võimalik piirdeaia rajamisega.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
3.11 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt
negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja
22 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
maaüksuse igakordsed omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud
keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud,
peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb
peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.
3.11.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt
keskmiselt kaitstud alal, st reostusohtlikkuse tase on keskmine. Planeeringulahendus
näeb ette liitumise ühisvee ja -kanalisatsiooniga ning parkimisala (potentsiaalsed
lekked) on väike, misõttu võib eeldada, et kavandatav tegevus ei ohusta põhja-
ega pinnavee seisundit.
3.11.2 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Kambja
valla jäätmehoolduseeskirjale . Maaüksusel tekkivad jäätmed tuleb koguda
suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid paigutada varjualuse alla või
jäätemajja.
3.11.3 Energiatõhusus
Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse
seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1.
Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel
lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja
alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on
soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide
(toodavad elektrit) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.6.
3.11.4 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 10 kohaselt on
Vana-Kuuste piirkonna radoonirisk keskmine või madal.
Elamu siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Eeldatavalt puudub
vajadus viia läbi radooniuuring. Kohalikul omavalitsusel on täpsema informatsiooni
alusel õigus projekteerimise käigus nõuda radooniuuringi läbiviimist. Vajadusel
tuleb kavandada ehituslikud meetmed vastavalt EVS-s 840:2023 Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
10https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc87
5375e
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 23
3.11.5 Insolatsioon
Juhendi 11 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.
Planeeritud ridaelamu asukoht maaüksusel ja naaberhoonete kaugus võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
3.11.6 Müra ja vibratsioon
Planeeringuala asub maalises keskkonnas Kooli tee ja Posti tee ristmikul, kus
liikluskoormus on pigem madal. Lähim riigitee (tugimaantee nr 61 Põlva-Reola tee)
jääb enam kui 100 m kaugusele; raudtee jääb ligikaudu 160 m kaugusele.
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse
seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra
hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad), kus liiklusmüra piirväärtus
päeval on 60 dB ja 55 dB öösel; sihtväärtus 55 dB päeval ja 50 dB öösel.
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses
nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides
40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Vajadusel rakendada
müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest, ei ole eeldada, et Kuuste maaüksusel
ületataks kehtivaid müranorme, sh ei tõuse nelja perekonna lisandumisel piirkonda
liikluskoormus tuntavalt ka olemasolevatele lähipiirkonna elanikele. Raudteemüra,
eelkõige juhul, kui toimub kaubavedu (reisirongid on vaiksed ja vähese mõjuga),
võib olla lühiajaliselt häiriv (kuna kuulda on ka müranorme mitteületatavat
liiklusmüra). Liiklusmüra piiramise meetmed maaüksusel välisõhus ei ole eeldatavalt
vajalikud.
Piirkonna liikluskoormuste juures ei kujune planeeringualal ja lähipiirkonnas
probleemseks liiklusest tingitud saasteainete konstsentratsioonid ega ka võimalik
vibratsioon, kuna sõiduteed on kõva katte all ja rahuldavas korras. Õhukvaliteedi
(liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud
keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna
kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri
17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Tervisekaitsenormidele vastavad
tingimused on hoonestusalal võimalik tagada (piirnevad sõiduteed on rahuldavas
korras), mistõttu piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse
väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.
11 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf
24 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada
naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1
normtasemeid.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus
21.00-7.00 ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha
tööpäevadel kella 07.00–19.00.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad ehitustegevused tuleb korraldada
keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele.
Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest
suuremas koguses jäätmete teke. Arvestades, et planeeringuala
naabermaaüksustel asuvad valdavalt elamud, tuleb ehitustöödest põhjustatud
müra ja vibratsiooni leevendamiseks kasutada järgmiseid töövõtteid:
⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus
kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,
nädalavahetus);
⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning
vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks
vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele .
3.12 Servituudi seadmise vajadus
Servituudi seadmise vajadus on Kuuste maaüksusel naabermaaüksuse Ääsi kasuks,
et tagada jätkuv juurdepääs Kooli teelt.
Olenevalt projektlahendusest tuleb vajadusel seada servituut Kuuste maaüksuse l
ja Posti tee 1 maaüksusel üksteise kasuks juurdepääsude tagamisel. Juhul, kui
projektlahenduses ei nähta ette sõidutee ühendust Kuuste maaüksuse ja Posti tee
1 maaüksuse vahel, on servituudi seadmise vajadus ainult Posti tee 1 maaüksusel
Kuuste maaüksuse kasuks juurdepääsuks ridaelamu lääneküljele.
Planeeritud tehnovõrkude tarbeks tuleb ette näha võrguvaldajate kasuks
tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine. Isikliku kasutuõiguse sisuks on
tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud
ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks,
remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil
ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil. Isikliku
kasutusõiguse ala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud
kaitsevööndi ulatuses.
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 25
3.13 Planeeringu elluviimine
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Planeeringualal puuduvad väärtustatud hooned või rajatised (nt mälestised, XX
sajandi arhitektuuripärandi objektid või pärandkultuuriobjektid). Planeeringuala ei
asu kehtiva üldplaneeringu järgi miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Planeeringuala lähialas asub Vana-Kuuste mõisahoone (reg nr 4244), Vana-Kuuste
kohutamaja, 19. saj (reg nr 7194) ja park. Nimetatud mälestiste ümber on
moodustatud ühtne kinnismälestise kaitsevöönd (vt joonis nr 2). Vana-Kuuste mõisa
park on ühtlasi ka kaitsealune park (KLO1200239). Kinnismälestiste kaitsevöönd
planeeringualani ei ulatu (piirneb Posti teega). Planeeritud hoonestus nimetatud
mälestiste vaadeldavust ei muuda.
Mälestiste puhul on oluline säilitada ka mälestiste vääriline keskkond (sh väljaspool
kaitsevööndit). Mälestise väärilist keskkonda mõjutab eelkõige ehitus - ja
arendustegevus mälestise naaberkinnistutel. Lahenduse koostamisel on oluliseks
peetud vältida suuri kontraste mahus ja stiilis, mis olemasolevas keskkonnas
tõmbaks liigselt tähelepanu. Heakorrastatud väliruumi ja kaasaegse, piirkonda
sobiva hoonestusega on võimalik tõsta mälestiste ajaloolist väärtust.
Planeeritud ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded on määratud sobituma piirkonna
hoonestusega, misläbi on loodud eeldused välistamaks sobimatute lahenduste
kavandamine.
Planeeringulahenduse elluviimisel võib eeldada, et piirnevate tänavate
liikluskoormus vähesel määral kasvab. Kuna kavandatakse ainult nelja eluruumi
(neli ridaelamuboksi), on lisanduva autoliikluse olulisus eeldatavalt vähene.
Planeeringulahendusel on positiivne mõju uute atraktiivsete elukohtade loomisele.
Samuti on planeeringulahendus maakasutuslikult mõistlik, kuna kasutab ära
olemasolevaid taristuid ja tihendab olemasolevat keskkonda.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist
looduskeskkonnale, kuna planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad
või objektid. Planeeringuga on sätestatud uushaljastuse, sh kõrghaljastuse
istutamise kohustus. Uushaljastamisel tuleb seda teha piirkonnas levinud looduslike
liikidega ja viljapuudega. Nimetatud nõuded aitavad tagada kliimamuutustega
kohanemist ja luua elurikkust.
Planeeringu elluviimine ei muuda ka oluliselt ruumilist keskkonda, kuna maaüksus
on ka olemasolevalt hoonestatud. Muutub küll kasutusotstarve, kuid teedevõrk ja
hoonestuse asukoht püsib sama, mistõttu ei saa muudatust lugeda oluliseks.
Ridaelamu ehitamisega saab ala heakorrastatud, mis aitab vähendada piirkonna
kuriteoriski.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk -s 3.13.2
toodud elluviimise kokkulepete osana seatud tingimuste ja nõuetega.
Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku
finantsiliste võimalustega. Mõjud majandusele on eeldatavalt positiivsed, kuna
valda lisandub uusi elanikke ja seega ka erinevate teenuste tarbijaid, mis elavdab
majanduskeskkonda ja aitab Vana-Kuuste külal püsida elujõulisena.
26 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid.
Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste
kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise
käigus tekitatud kahjud hüvitatakse vastavas õigusaktis ette nähtud korras.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti (de) koostamisel. Kõik
edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule
ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.
Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isikul on kohustus omal kulul välja
ehitada detailplaneeringu lahendus planeeringuala piires ja detailplaneeringuga
funktsionaalselt seotud rajatised väljaspool planeeringuala, kui need on vajalikud
planeeringulahenduse elluviimiseks. Kohalik omavalitsus ei võta kohustust rajatiste
väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste kandmiseks.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise
etapid):
1. Ridaelamu ja soovi korral abihoone (abihoone võib projekteerida ka
eraldiseisvalt hiljem) ning nende teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning
rajatiste projekteerimine (juurdepääsutee, parkimisala, elektri-, ühisvee- ja
ühiskanalisatsiooniühenduse ning sademevee lahendus, tuletõrje veevõtukoht).
Ridaelamu ehitusloa taotlusega koos tuleb esitada ptk-s 3.6 nimetatud ehitise
audit.
2. Ehituslubade väljastamine hoonestusele ja selle teenindamiseks vajalikule
tehnilisele taristule.
3. Kasutuslubade väljastamine hoonestusele ja selle teenindamiseks vajalikule
tehnilisele taristule.
4. Servituutide, sh isiklike kasutusõiguste seadmine (vajadusel, kui projektlahendus
selle ette näeb). Kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne hoonele ehitusloa
väljastamist.
Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale
detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada
koostatud detailplaneering kehtetuks.
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 27
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastaja/
arvamuse andja
Kooskõlastuse/arvamuse
kuupäev ja number
Kooskõlastuse/
arvamuse asukoht
Märkused
Elektrilevi OÜ,
volitatud esindaja
Marge Kasenurm
10.02.2023,
kooskõlastus nr 4663940575
Planeeringu
digitaalne konteiner
Tööjoonised
kooskõlastada
täiendavalt.
Maa-amet,
maatoimingute
osakonna
planeeringute ja
ehitusprojektide
büroo juhataja Kristi
Kivimaa
23.02.2023
nr 6-3/23/302-3
Planeeringu
digitaalne konteiner
Maa-ametil ei ole
vastuväiteid Kavastu
külas Haava
(43201:001:1793)
maaüksuse
detailplaneeringule.
Päästeamet,
Lõuna
Päästekeskuse
ohutusjärelevalve
büroo nõunik Margo
Lempu
06.03.2023 Planeeringu
digitaalne konteiner
Digitaalselt
kooskõlastatud
planeeringu failid.
Põllumajandus- ja
Toiduamet,
Lõuna regiooni
peaspetsialist-
koordinaator Meelis
Rauert
22.02.2023,
nr 6.2-2/9699
Planeeringu
digitaalne konteiner
Maaparandussüsteemi
rekonstrueerimise soovi
korral tuleb PTA-lt
taotleda
maaparanduse
projekteerimistingimused
(maaparandusseaduse
(edaspidi MaaParS) §
12).
Maaparandussüsteemi
kasutusotstarbe
lõpetamise soovi korral
esitada PTA-le
vastavasisuline taotlus
(MaaParS § 54 lg 2). Kõik
planeeringualale
kavandatavate ehitiste
ehituslubade eelnõud
tuleb kooskõlastada
PTA-ga (MaaParS § 50 lg
1). Täiendatud ptk 3.10.8
ja 3.12.2 (versioonis
14.03.2023).
Keskkonnaamet,
looduskasutuse
osakonna
juhtivspetsialist Märt
Holtsmann
14.03.2023,
nr 6-2/23/3032-2
Planeeringu
digitaalne konteiner
Kui maakütte kontuuri
soovitakse kavandada
ehituskeeluvööndisse
looduskaitseseaduse §
38 lg 5 p 8 erandi alusel,
peab see olema
kajastatud ka
põhijoonisel ning
seletuskirja peatükis
3.10.7 Tegevus Emajõe
kaldal. Maakütet
ehituskeeluvööndisse ei
kavandata, täiendatud
ptk 3.7.3 (versioonis
14.03.2023).
de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 29
JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Mõjuala analüüsi joonis M 1 : 5 000
3. Tugijoonis M 1 : 500
4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
Tere
Edastame seisukohtade küsimiseks Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi ja lähiala detailplaneeringu.
Lugupidamisega
Kristel Altsaar
planeerimisspetsialist
53009986
Postkast
H
K
H
KK
Maa -a lun
e ke lde
r
H
KK
H
2 K E
1
K o o li te e
Po sti t ee
Po sti t ee
K o o li te e
60.76
6 0 .4
9
6 0 .4
5
6 0 .4
3
61.19
6 1.0
8
6 1.0
6
6 1.0
4
6 1.16
6 1.16
6 1.17
61.31
60.88
6 0 .9
6 6 0 .9
9 6 1.0
5
61.08
61.22
61 .4
2
61 .5
6
61 .5
4
61.63
61.55
6 1.2
2
6 1.196
1.0 3
6 0 .8
760.8960.30
60.19
60 .3
3 60 .4
2 60 .3
8
60.39
59 .8
859 .9
2 59 .8
859 .8
6 59.60
59.74
59.41
59 .4
759 .4
7 59 .4
1
5 9 .2
6
5 8 .8
7 5 8 .8
9 5 8 .8
5 5 8 .7
3
58.67
5 8 .4
5
59.13
5 8 .7
7 5 8 .7
9 5 8 .7
5 5 8 .5
8 5 8 .12
58.86
59.23
5 8 .8
6 5 8 .8
1 5 8 .7
0
58.67
5 9 .2
7
5 9 .3
0
5 8 .8
8 5 8 .8
3
5 8 .8
4 5 8 .8
8
6 0 .2 86 0 .2 5
60 .4 060
.2 6
60. 65
60 .55
59.63
60.01
59.96
60.57
5 8 .8
7
5 8 .15 5 9 .0
5
57.67
Bet 700
58 .7
6 61 .9
9 61.
90
59.81
60.16 60.44
61 .7
3
60.04
59.27
59.58
59.19
6 1.0
5
61 .17
60.34
60.68
60.51
62 .0
8
60.94
62 .0
0
61 .9
4
61.03
62 .0
1 60.93
61 .86
60.53
59 .5 1
61 .4 6
6 1.17
61 .8
6
60.08
62 .0
4
61 .9
0
58.72
5 8 .7
4
5 8 .8
7
59.13
59.73
59.30
59.69
59.60
60.2659.94
6 0 .9 1
60.19
59.91
60.12
60.79
58.86
A
p l
p l
p l
b e t
b e t
b e t
be t
A
A
A
A
A
A
A
A
kr
k r
A
A
K o o li te e
kr
kr
kr
kr
ki kliv
A
betm e t
4 291 m² Transpordimaa 100% 28301:001:0989 Kooli tee T3
7 653 m² Elamumaa 100% 28204:004:0447
Ääsi
1 367 m² Transpordimaa 100% 28201:001:0324 Kooli tee T2
2 329 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0044 Kuuste
3 899 m² Elamumaa 100% 28204:004:0115 Posti tee 1
6 942 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0043 Kuuste
16 024 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0047 Kuuste
10 987 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0046 Kuuste
2 540 m² Transpordimaa 100% 28204:004:0236 Posti tee
M
154167LK62 .7
0
62 .7
4
62 .7
9
62.63
E X 4 x5
0 +
AXPK 4x25 AX P K 4 x5
0
6 0 6
0 .5
6 1
6 0 .5
61
60.5
6 0 .5
60
6 0
59.5
59.5
59.5
5 9
59
59
59
5 9 .5
6 0
5 9
5 9 .5
6 0
6 0 .5
6 0 .5
5 9
59.5
61.5
60.5
tä n a va
vlg u stu
se p a lja sju
h tm
e d
tä n a va
vlg u s tu s e õ h u k a a b e l
tä na
va va lgu
stu se õ
hu ka
ab el
tä n a va
va lg u s tu s e õ h u k a a b e ltän
av av
alg us tus
e õh
uk aa
be l
VKU009
3
4
PE50
m itte tö
ö ta
v k a a b e l
k a a b e l
1 x A S B 1 0 0
1 x A S B 1 0 0
1xASB100
m itte tö ö ta v
ka a b e l
4
2 0
Ol.ol elektri liitumiskilp
veetoruga Ühenduskoht ol.ol
reoveekanal.toruga Ühenduskoht ol.ol
Planeeritud liitumiskilp
Cx jaotuskapp
vt joonis nr 2 Baasvõrgu sidekaev
2
4
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
DETAILPLANEERING
) ning lähialakü tunnus 28204:004:0044Kuuste krundi (
Vana-Kuuste külas asuva
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus: PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA
1:500
Töö nr:
010-23
Kuupäev:
22.10.2024
Mõõtkava: Joonise nr:
4
Plan. juurdepääs krundile
Plan. haljastus/haljasala (põhim., vt märkus 4)
Planeeritud kruusakattega tee (põhim., vt märkus 4)
Plan. sillutiskivikattega ala (põhim., vt märkus 4)
(põhimaht/varjualune/terrass, vt märkus 4)
Hoonestuse võimalik (illustratiivne) paiknemine
Plan. hoonestusala
Servituudi seadmise vajadus (põhim., vt märkus 6)
kuivhüdrandiga, alternatiiv nr 2 (vt märkus 5)
Plan. tuletõrje veemahuti (30 m³)
Plan. elektri madalpingekaabel (vt märkus 5)
Plan. sidekanalisatsioon (vt märkus 5)
Plan. sademeveetorustik (vt märkus 5)
Plan. kanalisatsioonitorustik (vt märkus 5)
Plan. veetorustik (vt märkus 5)
Ol.ol tehnovõrgu kaitsevöönd (vt märkus 3)
Ol.ol elektrikilp
Ol.ol tänavavalgustuspost
Ol.ol sideõhuliin
Ol.ol sidekaabel
Ol.ol sidekanalisatsioon
Ol.ol elektri madalpinge õhuliin
Ol.ol elektri madalpingekaabel
Ol.ol drenaažitorustik Ol.ol sademeveetorustik Ol.ol reoveekanal. torustik Ol.ol veetorustik Ol.ol soojatorustik
Olol võrkaed
Ol.ol üksikpuu (okas- , lehtpuu)
Ol.ol põõsas
Heinamaa
Sõidusuunad
Asfaltkattega sõidutee
Naabermaaüksusele jääv hoone/rajatis
pindala ja sihtotstarve Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir Planeeringuala piir
Koostamise korraldaja:
Kambja Vallavalitsus Huvitatud isik:
Priimarx OÜ
LEPPEMÄRGID:
H
2 329 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0044 Kuuste
Reoveekanal. liitumispunkt Veevarustuse liitumispunkt
2.7
7
3.5
P-8
MÄRKUSED:
Planeeringuala pindala kokku on 3 230 m². Planeeringualaks on Kuuste maaüksus (28204:004:0044) ja sellega piirnevad tänava maa-alad Kooli tee ning Posti tee.
6. Servituudi seadmise ala on näidatud põhimõttelisena ja täpsustatakse projekteerimisel ning servituudi seadmisel. 5. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimisel. naabermaaüksusele ning haljastus antakse projektlahenduse tulemusel. 4. Hoonestuslahendus kirjeldab võimalikku lahendust. Täpne lahendus, sh parkimine ja liikluskorraldus, juurdepääs kanalisatsiooni- ja sademe- veetorustikel 2 m mõlemal pool torustikku; soojatorustikul 2 m mõlemal pool torustikku. elektri õhuliinil (kuni 1 kV) 2 m mõlemal pool liini telge; elektri madalpinge maakaablil 1 m mõlemal pool kaablit; drenaaži-, vee-, 3. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndite ulatus on näidatud järgmiselt: sideehitisel 1 m mõlemal pool sideehitist; Koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastriandmed on seisuga 04.01.2024. 2. Aluskaardina on kasutatud OÜ Alt ja Ülevalt poolt detsembris 2023 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr G1/2024).
1.
N
S
EHITUSÕIGUSE TABEL:
Kuuste (28204:004:0044)
3,50 m suhtel. sügavus:
lubatud suurim
Hoonete
ridaelamu maa (ER) Krundi kasutamise sihtotstarve:
400 m² pind:
ehitisealune lubatud suurim
Hoonete
2 krundil**:
arv lubatud suurim
Hoonete
2 329 m² Krundi pindala
7,5 m/5 m :*suhteline kõrgus
maksimaalne lubatud Hoonete
*Põhihoone/abihoone
mida ei loeta ehitusõiguse hulka. (nt jäätmemaja, laste mängumaja, puhkerajatised jmt), (ehitisealune pind alla 20 m², kõrgus alla 5 m) ja rajatised **Lisaks on lubatud üks ehitusloakohustuseta väikehoone
B
B
ELAMU KORTER-
looduskaitseala Vana-Kuuste
mõisa park Vana-Kuuste
mõisa park Vana-Kuuste
R
ELAMU KORTER-
ÜKSIKELAMU
ÜKSIKELAMUD
ELAMU KORTER-
ELAMU KORTER-
ELAMUD KORTER-
Kuuste Kool
spordirajatised Kuuste pargi
Tu g im
a a n te
e n r 6
1 P
õ lv a -R
e o la te
e
end. Kuuste meierei
mõisahoone Vana-Kuuste
ELAMU KORTER-
Autoremondi hoone
sidekaev baasvõrgu Uus
B
B
R R
LEPPEMÄRGID:
Planeeritud tuletõrje veevõtukoht (alternatiiv nr 1)
Kinnismälestis reg. nr-ga
Kinnismälestise kaitsevöönd
Kaitseala
Lähim rongipeatus
Lähim bussipeatus
500 m raadius planeeringuala keskmest
Planeeringuala
Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti põhikaarti WMS-teenusena.
N
S
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
Huvitatud isik:
Priimarx OÜ
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus:
Töö nr:
010-23
Kuupäev:
22.10.2024
Mõõtkava: Joonise nr:
21:5 000
MÕJUALA ANALÜÜSI JOONIS
Koostamise korraldaja:
Kambja Vallavalitsus
DETAILPLANEERING
) ning lähialakü tunnus 28204:004:0044Kuuste krundi (
Vana-Kuuste külas asuva
7194
4244
4244
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala
detailplaneering
Töö nr 010-23
Versioon 31.10.2024
nr 21004060
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Kambja Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
Priimarx OÜ
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Ruum Raamis OÜ
Mob: +372 5698 3956
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
Sisukord
SELETUSKIRI ............................................................................................................................................. 5
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ............................................................................. 5
2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................. 5
2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................5
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ...................................................................................................7
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................9
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu
eesmärgid .............................................................................................................................................12
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK .............................................................................. 13
3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused ......................................13
3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine ..........................................................................................13
3.3 Krundi hoonestusala ......................................................................................................................13
3.4 Krundi ehitusõigus ...........................................................................................................................14
3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...............................................14
3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused......................................15
3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .......................................................................16
3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ..........................................................................................17
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................17
3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .....................................................................................................18
3.8.3. Soojavarustus ..............................................................................................................................19
3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................................19
3.9 Tuleohutus .......................................................................................................................................20
3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................21
3.11 Keskkonnatingimuste seadmine.................................................................................................21
3.11.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine .................................................................................22
3.11.2 Jäätmed ....................................................................................................................................22
3.11.3 Energiatõhusus ..........................................................................................................................22
3.11.4 Radoon.......................................................................................................................................22
3.11.5 Insolatsioon ................................................................................................................................23
3.11.6 Müra ja vibratsioon ...................................................................................................................23
3.12 Servituudi seadmise vajadus ......................................................................................................24
3.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................25
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ..........................25
3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped .....................................................................................26
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ....................................................... 27
JOONISED ............................................................................................................................................. 29
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamisel on lähtedokumendiks Kambja Vallavolikogu 22.11.2023
otsus nr 145 „Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi (kü tunnus 28204:004:0044)
ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on ridaelamu ja seda teenindava võimaliku
abihoone ehitamine.
Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases
sisus kasutatud:
⚫ Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri
27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);
⚫ Kambja valla üldplaneeringut endise Kambja valla territooriumi osas (kehtestatud
Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);
⚫ Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet;
⚫ Koostamisel olevat Kambja valla üldplaneeringut (vaadatud valla kodulehel
olevaid materjale mai 2024 seisuga);
⚫ Ehitusekspertiisi maakeldri konstruktsioonide kohta (Inseneribüroo Matrico OÜ, töö
nr 1024);
⚫ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale
detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ Alt ja Ülevalt poolt
detsembris 2023 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr G1/2024).
Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000
süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud
detailplaneeringut.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise
taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö
kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses
sõlmitavad lepingud.
2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeringualaks on maaüksus Kuuste (kt 28204:004:0044, katastriüksuse
sihtotstarve maatulundusmaa 100%) pindalaga 2 329 m² ja maaüksusega
piirnevad avaliku kasutusega munitsipaalomandis olevad Kooli tee
(kt 28301:001:0989, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa) ja Posti tee
(kt 28204:004:0236, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa) maa-alad.
Planeeringuala pindala on kokku ligikaudu 3 230 m².
6 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
Kuuste maaüksus on hoonestatud keldriga (ehr kood 120857446, ehitisregistri (EHR)
andmetel ehitisealune pind 300,3 m², keldri maapealse osa kõrgus 2 m, sügavus
1,7 m). Kelder on kaetud murukattega. Vt skeem 1.
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti fotolaost (kaldaerofoto läänest, 23.04.2023). Kuuste maaüksuse
orienteeruv asukoht on markeeritud punase joonega.
Olemasolev maakivist kelder on eelmise sajandi alguses ehitatud maakivist
seintega hoone, mis oli algselt kasutusel hobusetallina. Hoone sisemõõdud on
27x8,5 m. Maakivist seinte paksus on umbes 800 mm. Nõukogude ajal oli hoonel ka
teine korrus, mida kasutati tsiviillaona. Nõukogude ajal on algne puidust vahelagi
asendatud monoliitsest raudbetoonist vahelaega. Hoones sees on kaks rida
monoliitsest raudbetoonist poste. Postide read jagavad hoone laiuse kolmeks.
Postide samm piki hoonet on umbes 3,5 m. Postide peal jooksevad monoliitsest
raudbetoonist talad. Talade peale toetub umbes 20 cm paksune monoliitsest
raudbetoonist jätkuvplaat. Ehitusekspertiisi 1 koostamise ajal on plaadi peale
tehtud hüdroisolatsioon ja kaetud pinnasega. Maakivist välisseinad on heas
seisukorras. Kuskil ei ole märgata ebaühtlasest vajumisest põhjustatud pragusid.
Raudbetoonkonstruktsioonid (postid, talad ja plaat) on rahuldavas seisukorras.
Kohati on armatuur korrodeerunud ja kaitsekiht maha pudenenud. Kaks posti on
puudu (omaniku selgituste kohaselt kunagi maha sõidetud).
Kuuste maaüksusel kasvab neli üksikpuud selle lõunapoosel küljel, ülejäänud alal
on muru, sh keldri katusel. Piirdeaed puudub (v.a põhjas Ääsi maaüksusega
(kt 28204:004:0447) ühisel piiril) .
Olemasolev juurdepääs on nii Kooli teelt kui ka läbi Posti tee 1 korterelamu
maaüksuse (kt 28204:004:0115) Posti teelt. Keldri teenindusala on Posti tee 1 poolsel
küljel. Kooli teelt mahasõitu läbi planeeringualaks oleva Kuuste maaüksuse
kasutab ka põhjasuunda jääv naabermaaüksus Ääsi.
Planeeringuala maapind on tasane, kuid langeb ühtlaselt lääne suunda.
Maapinna kõrguste keskmine vahemik on u 59-61 m/abs. Keldri aluses osas on
maapinda tõstetud umbes 2 m võrra. Keldri maapealne osa on seetõttu kõrgem
maaüksuse lääneküljel, kus asub ka keldrisse sissepääs (keldri kõrgus on seal
maapinnas umbes 4 m).
1 Inseneribüroo Matrico OÜ, töö nr 1024
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 7
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud
26.12.2023) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole
registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega
Natura 2000 võrgustikku. Planeeringualal ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1
tähenduses looduskaitseobjekte.
Põhjavesi planeeringualal on keskmiselt kaitstud, mis tähendab, et
reostusohtlikkuse tase on keskmine2.
Kuuste maaüksusel (kt 28204:004:0044) on olemasolevalt olemas ainult
elektrivõrguga liitumine, võrguühenduse läbilaskevõime on 16A. Olemasolev
peakaitse ei ole piisav planeeritud hoonestusele, mistõttu tuleb seda suurendada.
Maaüksust läbivad selle kagu- ja lõunaosas ühisvee-, drenaaži ning -soojatorustik,
lõunapoolsel küljel kulgeb ka sidekanalisatsioon. Osaliselt ulatuvad maaüksusele
ka selle piirialadel või naabermaaüksustele jäävate tehnovõrkude kaitsevööndid.
Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3.
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeringuala asub Vana-Kuuste küla lõunapoolses osas tugimaantee nr 61
Põlva-Reola tee ja raudtee (Tartu-Koidula liin) vahetus läheduses (vt skeem 2).
Skeem 2. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Punasega on markeeritud Vana-Kuuste küla,
asukohamärk suunab Kuuste maaüksusele (kt 28204:004:0044).
2 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus
8 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
Kambja valla kantide tüpoloogilise iseloomustuse 3 kohaselt jääb Vana-Kuuste küla
maalisse kanti, kus asustus on hajali ja teenuseid pakkuva keskasulata. Teenuseid
tarbitakse vallakeskuseks olevas alevikus või lähedal asuvas linnas, mõnel puhul
naabermaakonna linnas.
Vana-Kuuste küla hõlmab suhteliselt suure maa-ala, mida läbivad tugimaantee
nr 61 Põlva – Reola tee ja Tartu – Koidula raudteeliin. Nagu eelpool välja toodud,
ei ole külas selgelt välja kujunenud (teenus)keskust. Tugimaantee nr 61 tagab aga
head ühendused Tartuga, mis jääb ligikaudu 15 km kaugusele, ja Põlvaga, mis
asub ligikaudu 30 km kaugusel.
Külas asuv Vana-Kuuste raudteepeatus jääb planeeringuala lähistele, ligikaudu
400 m kaugusele (mõõdetuna mööda teid). Lähistele jäävad ka bussipeatused,
mis asuvad vastavalt ligikaudu 200 m (Tartu suund) ja 400 m (Põlva suund)
kaugusel (mõõdetuna mööda teid). Ühistranspordi kasutus, kui see ajaliselt sobib,
on keskkonnasäästliku alternatiivina isikliku autokasutuse kõrval piirkonna elanikele
võimalik.
Olulise teenusena on läheduses (ligikaudu 200 m kaugusel) olemas Vana-Kuuste
mõisa endises peahoones asuv lasteaed ja põhikool, samas hoones asub ka
raamatukogu.
Lähim kauplus (Rebase Coop kauplus) jääb planeeringualast ligikaudu 900 m kaugusele lõunasuunda.
Planeeringuala mõjuala hoonestus ja maakasutus on mitmekesine. Piirkonna
asustuse peamine mõjutus lähtub Vana-Kuuste mõisast (varem Kuuste mõis,
esmamainimine aastal 1521. Kahekorruseline varaklassitsistlik mõisa peahoone on
ehitatud arvatavasti 18. sajandi lõpul 4).
Vana-Kuuste mõisahoones asus aastail 1834-1839 Vana-Kuuste Põllumajanduse
Instituut. Vana-Kuuste mõisahoone (reg nr 4244), Vana-Kuuste kohutamaja, 19. saj
(reg nr 7194) ja pargi ümber on moodustatud ühtne kinnismälestise kaitsevöönd.
Vana-Kuuste mõisa park on ühtlasi ka kaitsealune park (KLO1200239). Parki on
rajatud mitmed vabaaja ja sportimise võimalused eelkõige lastele ning noortele.
1878. aastal asutati Vana-Kuuste mõisas Eesti esimene koorelahutajaga meierei 5. Tänapäeval on hoones korterid.
Lisaks ajaloolise mõisa olemasolust lähtunud hoonestusele jääb tänapäeval planeeringuala ümbrusesse ka mitmeid 1980ndate lõpul ja 1990ndatel ehitatud korterelamuid (nt Kooli tee 12, Posti tee 1, Posti tee 2, Kooli tee 4). Tegemist on kahekorruseliste tüüpelamutega.
Planeeringuala mõjupiirkonna hoonestuses domineerivad kaldkatused (peamiselt viil- ja kelpkatused). Hoonete välisviimistluses on valdavalt kasutatud krohvi, leidub ka puitu (üksikelamud, abihooned), vähesel määral tellist.
Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel nr 1, mõjuala funktsionaalsed ja
ehituslikud seosed on kajastatud joonisel nr 2.
3 https://www.kambja.ee/tutvustus-ja-asukoht 4 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=4244 5 https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kuuste_m%C3%B5is
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 9
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad
strateegilised planeerimisdokumendid on Tartumaa maakonnaplaneering 2030+
(2019) ja Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas (2007).
Kuna Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ kehtestati hiljem kui kehtiv Kambja
valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas ning kuna
maakonnaplaneering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste
üldplaneeringute koostamisel ja Kambja vallas on uus üldplaneering koostamisel,
tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata
paralleelselt nii kehtiva kui koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu ning
Tartu maakonnaplaneeringu sümbioosis.
Kehtivate strateegiliste planeerimis-dokumentide (maakonnaplaneering ja valla
üldplaneering) ning koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtted on välja
toodud allpool.
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ kohaselt, vt skeem 3, jääb planeeringuala
olemasoleva tiheasumi alale, mis on asustuse arendamiseks eelistatav ala.
Kahaneva rahvastikuprognoosiga tiheasumites tuleb keskenduda eelkõige asumi
tuumiku tiheduse ja ruumilise keskkonna kvaliteedi säilitamisele, leides kasutusest
väljalangenud või ebapiisavalt kasutatud aladele kohasema kasutusviisi.
Skeem 3. Väljavõte Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ interaktiivsest veebikaardist.
Oranž ala tähistab olemasolevat tiheasumi ala. Musta kontuuriga on markeeritud planeeringuala.
Planeeringu koostamise eesmärk on maakonnaplaneeringu suuniste ja
põhimõtetega kooskõlas, kuna toimub olemasoleva keskkonna tihendamine
piirkonda sobiva elamise funktsiooniga.
10 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla territooriumi osas kohaselt (vt skeem 4) on planeeritava maa-ala juhtotstarbeks elamumaa. Perspektiivne elamumaa on mh kavandatud ka Vana-Kuuste külas.
Skeem 4. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla territooriumi osas põhikaardist. Planeeringuala on tähistatud musta joonega.
Üldplaneeringu kohaselt võib elamumaa kasutusotstarbega maa-alale määrata järgmisi
maakasutusotstarbeid:
⚫ väikeelamumaa, tähistus lubab ehitada ka ridaelamuid;
⚫ korruselamumaa – on lubatud vaid Kambja aleviku piires;
⚫ aiandus- ja suvilakruntide maa;
⚫ ühistute maa;
⚫ aiandus- või suvilaühistute üldmaa;
⚫ üldmaa.
Üldplaneeringuga on elamumaale määratud järgmised tingimused (välja toodud
asjakohased):
⚫ minimaalne krundi suurus Kambja aleviku piirides on 2 000 m², väljaspool Kambja
alevikku 3 000 m²;
⚫ vähemalt 10% planeeritud elamumaa kruntide pindalast tuleb täis istutada
kõrghaljastust. Kõrghaljastuse protsent näitab täiskasvanud puude võra
projektsiooni osakaalu krundi kogu pindalast;
⚫ detailplaneeringut koostades tuleb anda piirkonnale ühtsed sobivad
ehitustingimused;
⚫ parkimine tuleb lahendada krundil;
⚫ väikeelamumaa kasutusotstarbega maale võib planeerida elamut/elamuid, mis
on kuni kahe korrusega kuni 9 m kõrgused ühe või enama korteriga;
⚫ väikeelamumaa sihtotstarbega maal ei tohi suurim lubatud hoonealune pind olla
suurem kui 20% krundi pindalast, kuid mitte suurem kui 600 m².
Detailplaneeringu koostamise eesmärk maakasutuse juhtotstarbe osas on kooskõlas
kehtiva üldplaneeringuga. Olemasoleva maaüksuse pindala on 2 329 m², st alla 3 000 m²,
kuid tegemist on olemasoleva maaüksuse mitte uue kavandatava krundiga.
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on järgitud üldplaneeringuga määratud
tingimusi elamumaal.
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 11
Koostamisel oleva uue Kambja valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala elamu maa-ala juhtotstarbega alale (vt skeem 5).
Skeem 5. Väljavõte koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu maakasutuskaardist
Vana-Kuuste osas (vaadatud valla kodulehelt mais 2024). Planeeringuala on tähistatud
musta joonega.
Elamu maa-alal on lubatud erinevat tüüpi elamud – üksik-, kaksik-, rida-, kahe või
mitme korteriga elamud. Samuti on lubatud muud elamuid teenindavad ning
keskkonda sobituvad ehitised, sh elamute teenindamiseks vajalikud
tehnorajatised. Kõrvalotstarbena on lubatud hoolekandeasutuse-, ühiselamu-,
majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-,
tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-,
spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad linnaehituslikult
(arhitektuurselt ja ruumiliselt) ning funktsionaalselt piirkonda.
Üldiste asjakohaste tingimustena tuleb elamumaal arvestada, et:
⚫ kavandatava hoone maht peab lähtuma piirkonna elamute mahtudest nii
ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest;
⚫ juurdepääsude kavandamisel tuleb eelistada lahendusi, mis kasutavad
olemasolevaid teid ja taristut;
⚫ Uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga on kohustuslik, kui
ala asub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas. Reoveekäitlus võib olla
tagatud ka mahutitega või omapuhastiga, kui ÜVK kava ning ruumilised ja
keskkonnatingimused seda võimaldavad.
Täiendavad tingimused on määratud vastavalt piirkonnale. Koostamisel olevas
üldplaneeringus on Vana-Kuuste kandi tiheasustusalaks määratud Vana-Kuuste
küla keskus. Planeeringuala jääb tiheasustusalale ja detailplaneeringu koostamise
kohustusega alale.
Vana-Kuuste küla tiheasustusalal on elamu tüübina lubatud korterelamu, ridaelamu, üksik- ja kaksikelamu. Korter-, rida- ja kaksikelamu kõrgus on lubatud kuni 12 m, üksikelamul kuni 9 m. Korruselisus on korter-, rida- ja kaksikelamu puhul lubatud kuni kolm, üksikelamul kuni kaks. Lubatud hoonete arv korter- ja ridaelamu puhul on 1+1 (üks põhi- ja üks abihoone) ning üksik- ja kaksikelamu puhul 1+2 (üks põhi ja kaks abihoonet). Hoonestatava katastriüksuse suurus peab olema vähemalt 3 000 m². Katastriüksuse ehitisealune pind on lubatud mitte rohkem kui
12 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
600 m². Hoonestusala peab olema kompaktne. Arhitektuursete ja ehituslike tingimuste määramisel peab lähtuma külakeskuse üldisest hoonestuslaadist, jälgida tuleb olemasolevaid ehitusjooni, vältida tuleb „tühja vahekrundi efekti“, elamu esinduslik külg tuleb kavandada avaliku tee ja/või veekogu pool e. Korter-, rida-, üksik- ja kaksikelamu maaüksuse võib piirata võrkaia või osaliselt läbipaistva kivi- või puitaiaga, mille kõrgus peab üldjuhul olema kuni 1,6 m, läbipaistmatu kivi - või puitaia kõrgus kuni 1,4 m. Vähemalt 10% katastriüksuse pindalast peab olema haljastatud. Võimalusel tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk maakasutuse juhtotstarbe osas on
kooskõlas koostamisel oleva üldplaneeringuga. Lahenduse koostamisel on
valdavalt arvestatud uues üldplaneeringus ette nähtud tingimustega, v.a
maaüksuse suurus, mis on alla 3 000 m² ja hoone suunitlus avaliku kasutusega teede
suhtes. Kuna tegemist on olemasoleva hoonestatud maaüksusega, mille
kasutamise otstarvet soovitakse muuta, siis olulist ruumilist muutust ei toimu, säilib
teedevõrk ja hoonestuse asukoht. Olemasoleva katastriüksuse veidi väiksem suurus
(2 329 m²) kui seda näeb ette koostamisel olev üldplaneering ei tihenda
olemasolevat keskkonda. Ridaelamu soovitakse ehitada olemasoleva keldri
maakivist vundamendile ja säilitada senine välja kujunenud liiklusskeem.
Eeltoodule lisaks arvestatakse ka ilmakaari, mistõttu kavandatakse hoone esikülg
koos parkimisalaga põhjapoole ja ridaelamu bokside õuealad päikeselisemale
lõunapoolele.
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad
peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele ja vastavusele
liigilt üldisemale planeeringule, sh koostamisel olevale (esitatud peatükis 2.3).
Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja analüüsil põhinevad järeldused
kokkuvõtlikult on:
⚫ Viia ellu üldplaneeringus ette nähtud areng, st anda alus elamu maa-ala
arendamiseks;
⚫ Elamu maa-alal näha ette maaüksusele sobiv kasutusviis. Kuna kehtiv
üldplaneering võimaldab väikeelamuid, sh ka ridaelamuid, on antud asukohas
sobiv ridaelamu, kuna üksikelamu jaoks ei ole kahe tee ristmikul ja kortermaja
kõrval olev maa-ala piisavat privaatsust pakkuv;
⚫ Arvestada ka koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtetega, et uue
üldplaneeringu kehtestamisel oleks tagatud sellele vastavus;
⚫ Võtta kasutusele olemasolev maakivist vundament, st kavandada ridaelamu
olemasoleva hoonestuse asukohas;
⚫ Kasutada ära juba välja ehitatud tehnilist taristut, st asendiplaanilise lahenduse
koostamisel arvestada olemasoleva juurdepääsu ja elektriühenduse
asukohaga;
⚫ Arvestada ilmakaartega, st näha parkimisala hoonest põhja- ja õuealad
lõunapoolele;
⚫ Kavandada arhitektuurselt ja mahult piirkonda sobiv hoonestus, st võimaldada
olemasolevate maakivi müüride peale ühekorruselise viil- või kelpkatusega
hoone ehitamist, mille ehitisealune pind ei ületaks 20%.
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 13
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku
põhjendused
Planeeringualaks on Kuuste maaüksus (kt 28204:004:0044), mis ida ja lõuna küljest piirneb olemasolevate tänavatega. Piirkonnas on välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud, elektri- ning sidevõrk. Lähedusse jäävad erinevad vabaaja veetmise ja puhkevõimalused ning peamised sotsiaalsed teenused (mänguväljak ja sportimisvõimalused mõispargis, lasteaed, põhikool, raamatukogu, kauplus). Lähiala hoonestus on mitmekülgne, nii maakasutuse kui arhitektuurse ilme poolest.
Planeeringulahenduse koostamisel on oluliseks peetud maaüksuse optimaalset kasutust lähtudes sh nii kehtiva kui koostamisel oleva üldplaneeringu nõuetest. Seetõttu on:
⚫ kavandatud nelja boksiga ridaelamu ja selle teenindamiseks võimalik abihoone.
Maaüksuse täisehitus on planeeritud 17%, mis on väiksem üldplaneeringus nõutust ja
jätab seetõttu piisava ala puhke- ja rohealaks ning ehitusõiguses määratud
hoonetele täiendavalt võimaliku väikehoone ja rajatiste kavandamiseks;
⚫ juurdepääs lahendatud olemasolevast asukohast maaüksuse kirdeosast Kooli teelt,
mis tagab välja kujunenud liiklusskeemi säilimise; olemasoleva juurdepääsu asukoha
kasutamine võimaldab ridaelamut teenindava parkimis- ja manööverdusala
kavandada samuti maaüksuse põhjapoolsele küljele optimeerides seeläbi
kõvakattega pinna ulatust ning tagades puhke- ja roheala kavandamise maaüksuse
päikselisemale lõunaküljele;
⚫ arvestatud olemasolevate tehnovõrkude ja lähimate uute võimalike
liitumiskohtadega, et kasutada ära juba tehtud investeeriunguid.
Ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused on määratud üldplaneeringus sätestatud
nõudeid arvestades ja piirkonda sobava hoonestuse teket võimaldades:
⚫ ridaelamu kõrguseks on planeeritud kuni 7,5 m, abihoonel kuni 5 m. Planeeritud
ridaelamu kõrgus võimaldab rajada olemasolevate maakivist müüride peale ühe
korruse ja hoida hoone mahu proportsioonid paigas;
⚫ kavandatud piirkonnas levinud viil- või kelpkatus;
⚫ välisviimistluses lubatud piirkonnas levinud materjalid (puit, kivi, krohv, klaas, betoon),
keelatud on on imiteerivate materjalide kasutamine;
⚫ olemasolev (kõrg)haljastus tuleb säilida maksimaalselt, kavandatud on ka
uushaljastus, et tagada üldplaneeringus sätestatud 10% kõrghaljastuse nõue;
⚫ läbinähtavad piirdeaiad (ka eraldi bokside teenindusmaa vahel) lubatud kõrgusega
kuni 1,5 m, sh tuleb eelistada haljaspiirdeid (haljaspiiretele läbipaistvuse nõue ei kehti,
kõrgus lubatud kuni 2 m).
3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeritud krundiks on olemasolev katastriüksus. Detailplaneeringu lahendusega Kuuste (kt 28204:004:0044) maaüksuse piire ei muudeta ning säilib katastrisse kantud pindala 2 329 m².
3.3 Krundi hoonestusala
Hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hooned (ridaelamu ja abihoone). Võimalik ehitusloakohastuseta väikehoone ja erinevad
14 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
rajatised, nt jäätmemaja (jäätmete varjualune), mängumajad ning muud väikerajatised võib ehitada väljaspoole hoonestusala (vt ka ptk 3.4) .
Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud olemasoleva keldri asukohast ja võimalikust abihoone asukohast seotult parkimisalaga. Planeeritud hoonestusala on antud olemasoleva keldri asukohast veidi ulatuslikumalt:
⚫ lõunapoolsel küljel, et võimaldada varikatuste, kaetud terrasside jmt ehitust;
⚫ lääne- ja põhjapoolsel alal, et võimaldada abihoone ehitamist parkla ümbrusesse, kus
on ühiskasutusega ala.
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.
3.4 Krundi ehitusõigus
Planeeritud krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.
Ehitusõiguse kohaselt nähakse Kuuste maaüksusel ette nelja boksiga ridaelamu (ehitise kasutamise ostarbe kood 11221) ja abihoone (ehitise kasutamise ostarbe kood 12744) ehitamine. Ridaelamu keldri osas on lubatud elanike abiruumid, tehnoruum jmt, aga ka eraldi omandina mitteeluruum (ehitise kasutamise ostarbe kood 12529).
Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku ridaelamule ja abihoonele. Ridaelamu suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 350 m². Ridaelamule ja abihoonele lisaks (ei loeta ehitisealuse pinna hulka) on lubatud rajatiste (arvu ei piirata, nt laste mängumajad, jäätmemaja (prügikonteinerite varjualune), lehtla, kasvuhoone vmt) ja ühe ehitusloakohustuseta väikehoone (ehitisealune pind alla 20 m² ja kõrgus kuni 5 m) ehitamine.
Ridaelamu ja abihoone tuleb projekteerida ning ehitada hoonestusala piirides (st väljaspool hoonestusala on ehitamine keelatud), sh arvestades tuleohutusnõudeid (vt ka ptk 3.9). Võimalik väikehoone ja rajatised võivad paikneda väljaspool hoonestusala, kuid ei tohi asuda tehnovõrkude kaitsetsoonides ja krundipiirile lähemal kui 4 m või naabermaaüksuse ehitisele lähemal kui 8 m.
Kuuste maaüksuse (kt 28204:004:0044) kasutamise planeeritud sihtotstarve 6 on ridaelamu maa (ER), sellele vastav katastriüksuse sihtostarve on 7 on elamumaa.
3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeritud ridaelamule toimub Kooli teelt. Planeeritud juurdepääsu asukoht on säilitatud senine olemasolev.
Kergliikluse juurdepääs toimub samuti Kooli tänavalt. Soovitatav on kergliikluse juurdepääs läbi õuealade siduda ka Posti teega.
Vajadusel tuleb osaliselt ümber ehitada olemasolev juurdepääsutee naabermaaüksusele Ääsi.
Ridaelamu parkimine tuleb lahendada maaüksuse piires nähes iga boksi kohta ette kaks parkimiskohta 8 . Arvestades, et piirnevad teed on madala liiklus-
6 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 7 Maakatastriseaduse § 181 lg 1 8 Linnatänavate standard EVS 843:2016, tabel 9.2
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 15
koormusega ja minimeerimaks krundi kõvakattega ala pinda, ei ole kavandatud eraldi parkimiskohti külalistele.
Autotranspordi juurdepääsu asukoht on nähtav joonisel nr 4. Samal joonisel on illustreeritud ka põhimõtteline parkimis- ja manööverdusala lahendus. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.
3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud
tingimused
Ridaelamu arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, kuid ümbritsevat keskkonda, sh naabrusõigusi arvestav ning piirkonda sobiv. Võimaliku abihoone arhitektuur peab olema kooskõlas ridaelamu arhitektuuriga (moodustama ühtse terviku).
Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelide paigaldamine on lubatud üksnes hoone katusele või seina tasapinnas. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest).
Hoonestusala on määratud olemasoleva keldri asukohas seetõttu, et oleks võimalik kasutada ära olemasoelvaid müüre, st olemasolevale hoonele (keldrile) peale ehitada ühekorruseline ridaelamu. Ridaelamu ehitatakse eeldatavalt kergplokkidest välisseintega ja ogaplaatfermidest katuslaega.
Maakeldri konstruktsioonide ehitusekspertiisi alusel on ülalkirjeldatud kerge hoone ehitamine maakivist seintele kindlasti võimalik. Arvestades, et kunagi on keldril pealeehitus olnud, ei ole põhjust karta, et kerge hoone lisamine võiks põhjustada seinte vajumist. Kuigi ei ole põhjust arvata, et monoliitne vahelagi ei kanna rajatava hoone põrandat ja kergeid vaheseinu plaadi paksus on suur ja silded väiksed ning nõukogude ajal oli vahelael lao koormus), on siiski soovitatav vältida kandvate või raskete seinte toetamist vahelaele, kuna lae armeering on teadmata. Keldris tuleb taastada puuduvad postid. Samuti tuleb puhastada korrodeerunud armatuur ja taastada kaitsekihid.
Planeeritava hoone kohta tuleb koostada konstruktsioonide osa projekt, mis arvestab ehitusekspertiisis toodud hinnangute ja soovitustega. Projekti osana tuleb koostada ka ehitise audit, millega oleks teostatud alles jäävate konstruktsioonide avamine ja hoone alles jäävate kandekonstruktsioonide kandevõime kontroll - arvutused.
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
⚫ Korruselisus: üks maapealne korrus, üks maa-alune korrus;
⚫ Katusetüüp: viilkatus, kelpkatus;
⚫ Katusekalle: 15-30 kraadi;
⚫ Katusekatte materjalid: katuseplekk, katusekivi;
⚫ Välisviimistlus: puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovituslikult kombineeritult), bituumen
(vaid abihoonel). Keelatud on imiteerivate materjalide, sh ka plastvooder kasutamine;
⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata;
⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestades olemasoleva maakivi
vundamendi kõrgusega.
16 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringualal üksikult kasvavad puud ja põõsad tuleb säilitada. Nimetatud
puittaimede likvideerimine on lubatud, kui need muutuvad haiguse või mõne muu
asjaolu tõttu ohtlikuks.
Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist
(ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode,
tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad
haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ning anda võimalus sademevee
hajutamiseks. Kuna sademevesi tuleb lahendada maaüksuse piires, peab
haljasala minimaalne osakaal maaüksusel olema vähemalt 40%. Projekteerimisel
tuleb ette näha asukohad ka varju andvale kõrghaljastusele minimaalselt 10%
ulatuses krundi pindalast (arvestada täiskasvanud puude liitunud võradest,
viljapuud loetakse kõrghaljastuse hulka). Uusistutused kavandada piirkonnas
levinud looduslike liikidega ja viljapuudega.
Haljastuse ja teede projekteerimisel tuleb jälgida, et planeeritavad ning
olemasolevad tehnovõrgud ei jääks puude, põõsaste, valgustuspostide või muude
elementide alla, mis võib rikkuda rajatiste seisukorda või takistada nende hooldust.
Planeeritavatele ja olemasolevatele tehnovõrkudele tuleb tagada puudest,
valgustuspostidest, äärekividest ja muudest tänavakonstruktsioonidest
nõuetekohased (standardile vastavad) kujad.
Kuuste maaüksus (kt 28204:004:0044) on kogu maaüksuse perimeetril lubatud
piirata piirdeaiaga. Samuti on lubatud piirded bokside vahelisel alal. Piirdeaia
rajamise soovil peab see olema läbipaistev (aia pinnast minimaalselt 25%) ja
lubatud kõrgus maapinnast on kuni 1,5 m, kuid eelistada tuleb haljaspiirdeid,
millele läbipaistvus ei kehti, kuid kõrgus on lubatud kuni 2 m. Maaüksuse
perimeetrile kavandatav piirdeaed tuleb lahendada hoone arhitektuuriga
kooskõlas (v.a haljaspiirete korral), bokside vahelistel piiridel võib kasutada
arhitektuuriga kooskõlas olevat piirdeaeda, võrkaeda ja/või haljaspiirdeid.
Bokside vahelised piirded on soovitatav lahendada ühtsena, st kõik piirded, nende
tüüp ja ulatus oleks sarnane/samane.
Piirete ja hekkide kaugus avalikult kasutatavast teest peab olema minimaalselt
2 m.
Bokside vaheliste piirete kavandamisel on soovitatav jätta osa maaüksuse alast
(vähemalt selle lõunaosa) ühiskasutusse, st mitte rajada piirdeid kuni maaüksuse
lõunapiirini. Ühiskasutusega ala soosib sotsiaalsete suhete loomist ja ühistegevusi.
Kuuste maaüksuse (kt 28204:004:0044) maapind säilib olemasoleva kõrgusega, st
keelatud on ulatuslikud täitmis- või süvendustööd. Lubatud on teostada
vertikaalplaneerimine, mis on vajalik tehnovõrkude ühenduste loomiseks ja
sademeveesüsteemi toimimiseks.
Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus.
Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naaber-
maaüksustele ja teede alaldele.
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 17
3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Kuuste maaüksusel (kt 28204:004:0044) on olemas elektiühendus, teised
tehnovõrkude ühendused puuduvad, kuid ühinemise võimalus on planeeringuala
lähipiirkonnas.
Planeeringualale on kavandatud ridaelamu, mis vajab elektri- ja veeühendust ning
tagatud peab olema reovee kogumine ja sademevee kogumine/immutamine;
ette on nähtud võimalus liituda ka sidevarustusega.
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on
põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.
Joonistel nr 3 ja 4 on kajastatud ka olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid.
Juhul, kui tegemist on tööst väljas olevate võrkudega, on soovitatav need
likvideerida, misjärel väheneb ka kitsenduste ulatus maaüksusel.
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahenduse koostamisel on aluseks
AS Emajõe Veevärk tehnilised tingimused nr TT-24-00001 (välja antud 12.02.2024,
kehtivad kuni 2 (kaks) aastat alates tehniliste tingimuste väljastamise kuupäevast).
Kuuste maaüksusele planeeritud ridaelamu veega varustamiseks on ette nähtud
alates olemasolevast AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustikust (vt joonis nr 4)
kuni hooneni uus veetorustik. Torustik on kuni maaüksuseni planeeritud Posti tee
tänavakoridoris. Projekteerimisel tuleb maaüksusele näha ette eraldi veevarustuse
liitumispunkt. Kui tulevikus soovitakse ridaelamu bokside eraldi liitumislepinguid
sõlmida, tuleb projektis näha ette eraldi veevarustuse liitumispunktid igale boksile
eraldi. Liitumispunkt asub toru ja maaüksuse piiri ristumiskohas. Maaüksuse piirist
kuni üks meeter väljaspoole näha ette maakraan.
Kuuste maaüksusele planeeritud ridaelamu reovee ärajuhtimiseks on ette nätud
uus reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritud hoonest kuni AS Emajõe
Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni (vt joonis nr 4). Projekteerimisel
tuleb maaüksusele näha ette eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt.
Liitumispunkt asub toru ja maaüksuse piiri ristumiskohas.
Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada maaüksuse piires ja/või näha
ette looduslähedased lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda
selle tekke kohas maastikukujundamise kaudu (nt immutada krundisiseselt seal
paiknevatel murukattega aladel, immutada kasutades nt imbkärgede süsteemi,
kasutada imbkaeve jmt; samuti on võimalik kõvakattega alalt ja katusepinnalt
kokku kogutud ja vajadusel puhastatud vesi suunata rohealale kujundatud
vihmaaeda, viibetiiki, imbkraavi vm). Sademevett on soovitatav ka kokku koguda
ja taaskasutada. Vajadusel võib rajada drenaaži. Sademe- ja drenaaživee
juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Maaüksusel tekkiva
sademevee ärajuhtimine ja vajadusel puhastamine tuleb lahendada
projekteerimisel vastavalt standarditele ja seadusandlusele.
Detailplaneeringu ala liitumisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga lähtutakse
kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise
eeskirjadest ning Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud liitumistasude arvutamise
metoodikast.
18 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
Kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaevudele peab olema tagatud
juurdepääs hooldustehnikaga, 28T (teljekoormus 11,5T).
Maaüksuse siseste vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimisel tuleb lähtuda
AS Emajõe Veevärk üldistest tehnilistest tingimustest, mis on kättesaadavad
järgmiselt aadressilt:
https://www.evv.ee/wp-content/uploads/2021/01/EVV_tehnilised_tingimused_20
21.pdf.
3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 466464 (välja antud 16.01.2024, kehtivad kuni 16.01.2026).
Kuuste maaüksusel on olemasolevalt olemas liitumine, võrguühenduse läbilaskevõime on 16A. Liitumispunkt asub Kooli tee poolsel maaüksuse piiril. Olemasolev läbilaskevõime ei ole nelja ridaelamu boksi teenindamiseks piisav (sh arvestades võimaliku/võimalike elektriauto(de) laadimiskoha/-kohtadega). Peakaitse suurendamisel kuni 63A (eeldatavalt piisav) tuleb tugevdada õhuliini ja liitumispunkt on võimalik jätta samasse asukohta mastile. Kui projekteerimisel selgub vajadus suurendada peakaitset üle 63A, tuleb projekteerida Posti tee ja Kooli tee ristmiku lähedusse uus komplektalajaam. Alajaama asukoha valikul tuleb arvestada, et selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue võimaliku alajaama toide tuleb ette näha 10 kV maakaabelliiniga Kuuste võitööstuse:(Kuuste) alajaamast ja Padjuse: (Kuuste) ning Käbi:(Kuuste) alajaamade vahelise keskpinge õhuliini mastist M6 (vt joonis 1). Uuest võimalikust alajaamast tuleb Kuuste maaüksuseni näha ette eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks tuleb projekteerida maaüksuse piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilbi asukoht peab tagama selle ööpäevaringse vabalt teenindamise. Elektritoide liitumiskilbist objektini tuleb projekteerida maakaabliga.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana (vt ka ptk 3.12). Uuele võimalikule alajaamale eraldi maaüksuse moodustamise vajadus puudub.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud katastriüksuste aadressid.
Välisvalgustus
Kooli tee ja Posti tee tänavate ääres on välisvalgustus olemas, mille muutmist
käesoleva planeeringu eesmärgiga seotult ei kavandata. Kuuste maaüksusel tuleb
välisvalgustus lahendada ridaelamu projekteerimise käigus koos hoone ümbruse
kujundusega.
Valgustuslahendustes kasutada võimalikult energiasäästlikke lahendusi, säilitada
maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring
elusloodusele ja elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud
valgustust, erakruntidel valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse
kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele).
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 19
3.8.3. Soojavarustus
Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas ja soojavarustus on ette nähtud
lokaalsena. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud
küttelahendused on vedel- või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning
taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne
lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad
kombinatsioonid, et tagada toasoe ka nt elektrikatkestuste ajal.
Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude ja nende kvaliteedi
hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel (selle kavandamise võimalusel)
arvestada, et horisontaalse kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada
sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust.
3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Enefit AS kiire interneti võrgu
tehnilised tingimused nr NR TT-E-20240229-009 (välja antud 29.02.2024, kehtivad
kuni 29.02.2025).
Planeeringu koostamise ajal on lähimaks sidevõrgu omanikuks Enefit AS. Kuigi
läheduses on ka Telia Eesti AS kaablid, optikal võimekus puudub.
Enefit AS sidevõrguga liitumiseks tuleb paigaldada uus baasvõrgu sidekaev
olemasoleva ELASA sidetrassile (vt joonis 2). Uuest baasvõrgu sidekaevust rajada
maaliin uue jaotuskapini (Cx) ja puhuda kapini 48 fiibriline optikakaabel. Liidetava
maaüksusel piirile paigaldada uus liitumispunkt. Täpsem tehnorajatise paiknemine
pannakse paika liitumislepinguga.
Sidevõrgu planeerimisel juhinduda Side planeerimise põhimõtetest (https://public-
docs.energia.ee/partnerile/side-planeerimise-pohimotted.pdf). Hoonete sisese
sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://public-
docs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-
materjalid.pdf.
TELIA/ELA SA/Elisa või mõne muu operaatori kaevuga liitumiseks näha ette KKS 2
tüüpi sidekaev olemasoleva sidekaevu vahetusse lähedusse. Sidekaevude
ühendamiseks küsida tehnilised tingimused olemasoleva kaevu valdajalt. Kaevud
võimalusel ühendada 110 mm kaitsetoruga.
Juhul, kui osutub vajalikuks uue elektriühenduse loomine (vt ptk 3.8.2), rajada see
võimalusel koos sidevõrguga ühises kasutusalas.
Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb pöörduda Enefit AS poole meiliaadressil
[email protected]. Pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist
teostab Enefit AS projekteerimis- ja ehitustööd. Kliendi soovil võib
operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid korraldada liituja
ise. Selleks tuleb Enefit AS-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus aadressile
Enefit AS väljastab lähteülesande projekteerimiseks. Projekteerimiseks ja
ehitamiseks sõlmitakse liituja valitud töövõtja ning Enefit AS vahel kolmepoolne
koostööleping. Kolmepoolse lepingu korral tuleb ennem ehitamist Enefit AS-le
20 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
esitada projekt kooskõlastamiseks EPP keskkonna kaudu. Järgnevalt koostab Enefit
AS ehitajale vajalikud kiuskeemid optiliste ühenduste tegemiseks. Kolmepoolse
lepingu korral tuleb kasutada ainult Enefit AS poolt heaks kiidetud materjale.
Ehituse valmimisel tuleb vajalik ehitus dokumentatsioon üle anda EPP keskkonna
kaudu Enefit AS-le. Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku
Enefit AS.
Sideühendus on võimalik lahendada ka mobiilsidega.
3.9 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,
siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord.
Planeeritud ehitise kasutamise otstarbe alusel jääb planeeritud hoonestus määruse nr 17 lisa 1 alusel I kasutusviisi alla (elamud).
Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni jooksul
(tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei kasutata
automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha
veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt
30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust
ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.
Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid
teid. Esimese kasutusviisiga hoone (elamud) veevõtukoha kaugust ehitisest võib
suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada
sirgjooneliselt (ei saa kasutada linnas ja alevis).
Planeeringuala lähipiirkonnas veevõtukohad puuduvad. Samuti ei ole võimalik
ühisveevärgi torustikust saada vajalikus koguses ja survega tuletõrjevett. Seetõttu
tuleb välja ehitada uus veevõtukoht. Alternatiivsed võimalused on veevõtukoht
rajada:
1) ligikaudu 150 m kaugusele Kuuste meierei katastriüksusel (kt 28204:004:0206)
asuva tiigi äärde (vt joonis nr 2), sh vajadusel kuivhüdrandiga tiigist Posti tee
äärde;
2) planeeringualale 30 m³ veemahutina kuivhüdrandiga Posti tee äärde
(põhimõtteline lahendus näidatud joonisel nr 4). Mahuti täitmine toimub
ühisveevärgist läbi veearvesti või eraldi paakautoga.
Veevõtukoht tuleb rajada nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Veevõtukoha projekti koostamisel tuleb arvestada asjakohaseid standardeid ja kehtivaid õigusakte 9. Planeeringualale rajatava mahuti lahenduse korral ei pruugi olla võimalik veevõtukohta (mahutit koos kuivhüdrandiga) rajada hoonestusest (nii olemasolevast kui planeeritud) vähemalt 30 m kaugusele (arvestades olemasolevaid tehnovõrke, haljastust). Projekteerimisel leida lahendus, kus see nõue oleks maksimaalselt täidetud (soovitatavalt vähemalt 20 m kaugusele).
9 Planeeringu koostamise ajal siseministri 18.02.2021 määrus nr 10; ehitusseadustik
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 21
Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks
tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone
projekteerimist.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja
arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese
elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline
kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet
rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid
eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Planeeritud hoonestusala jääb üldjuhul olemasolevatest naaberhoonetest (põhja-
ja läänepoolt) normikohasele kaugusele, v.a loodenurgas asuvast varjualusest
(jääb Posti tee 1 ja osaliselt Kuuste maaüksusele). Ida- ja lõunaküljel piirneb
planeeringuala avaliku kasutustega teedega ja hooneid läheduses ei ole.
Kui planeeritud abihoonet soovitakse rajada loodenurgas asuvale varjualusele
lähemale kui 8 m, tuleb rakendada kas ehituslikke abinõusid tule leviku piiramiseks
või saada varjualuse omanikuga kokkulepe selle lammutamiseks või
ümberehitamiseks uues asukohas, kus normatiivne kaugus uushoonestusest on
tagatud.
Võimaliku väikehoone ja rajatiste ehitamisel (lubatud väljaspoole hoonestusala)
tuleb arvestada naabermaaüksuste ehitistega ja tagada vajalik tuleohutuskuja.
Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud olemasolevatelt avaliku kasutusega Kooli
ja Posti teelt.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide
ja nõuetega.
3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002
põhimõtteid.
Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on
soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus
elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.
Hoone ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada ka
videovalvet.
Eramaa selge eristamine on võimalik piirdeaia rajamisega.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
3.11 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt
negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja
22 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
maaüksuse igakordsed omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud
keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud,
peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb
peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.
3.11.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt
keskmiselt kaitstud alal, st reostusohtlikkuse tase on keskmine. Planeeringulahendus
näeb ette liitumise ühisvee ja -kanalisatsiooniga ning parkimisala (potentsiaalsed
lekked) on väike, misõttu võib eeldada, et kavandatav tegevus ei ohusta põhja-
ega pinnavee seisundit.
3.11.2 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Kambja
valla jäätmehoolduseeskirjale . Maaüksusel tekkivad jäätmed tuleb koguda
suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid paigutada varjualuse alla või
jäätemajja.
3.11.3 Energiatõhusus
Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse
seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1.
Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel
lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja
alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on
soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide
(toodavad elektrit) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.6.
3.11.4 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 10 kohaselt on
Vana-Kuuste piirkonna radoonirisk keskmine või madal.
Elamu siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Eeldatavalt puudub
vajadus viia läbi radooniuuring. Kohalikul omavalitsusel on täpsema informatsiooni
alusel õigus projekteerimise käigus nõuda radooniuuringi läbiviimist. Vajadusel
tuleb kavandada ehituslikud meetmed vastavalt EVS-s 840:2023 Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
10https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc87
5375e
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 23
3.11.5 Insolatsioon
Juhendi 11 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.
Planeeritud ridaelamu asukoht maaüksusel ja naaberhoonete kaugus võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
3.11.6 Müra ja vibratsioon
Planeeringuala asub maalises keskkonnas Kooli tee ja Posti tee ristmikul, kus
liikluskoormus on pigem madal. Lähim riigitee (tugimaantee nr 61 Põlva-Reola tee)
jääb enam kui 100 m kaugusele; raudtee jääb ligikaudu 160 m kaugusele.
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse
seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra
hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad), kus liiklusmüra piirväärtus
päeval on 60 dB ja 55 dB öösel; sihtväärtus 55 dB päeval ja 50 dB öösel.
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses
nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides
40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Vajadusel rakendada
müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest, ei ole eeldada, et Kuuste maaüksusel
ületataks kehtivaid müranorme, sh ei tõuse nelja perekonna lisandumisel piirkonda
liikluskoormus tuntavalt ka olemasolevatele lähipiirkonna elanikele. Raudteemüra,
eelkõige juhul, kui toimub kaubavedu (reisirongid on vaiksed ja vähese mõjuga),
võib olla lühiajaliselt häiriv (kuna kuulda on ka müranorme mitteületatavat
liiklusmüra). Liiklusmüra piiramise meetmed maaüksusel välisõhus ei ole eeldatavalt
vajalikud.
Piirkonna liikluskoormuste juures ei kujune planeeringualal ja lähipiirkonnas
probleemseks liiklusest tingitud saasteainete konstsentratsioonid ega ka võimalik
vibratsioon, kuna sõiduteed on kõva katte all ja rahuldavas korras. Õhukvaliteedi
(liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud
keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna
kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri
17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Tervisekaitsenormidele vastavad
tingimused on hoonestusalal võimalik tagada (piirnevad sõiduteed on rahuldavas
korras), mistõttu piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse
väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.
11 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf
24 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada
naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1
normtasemeid.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus
21.00-7.00 ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha
tööpäevadel kella 07.00–19.00.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad ehitustegevused tuleb korraldada
keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele.
Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest
suuremas koguses jäätmete teke. Arvestades, et planeeringuala
naabermaaüksustel asuvad valdavalt elamud, tuleb ehitustöödest põhjustatud
müra ja vibratsiooni leevendamiseks kasutada järgmiseid töövõtteid:
⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus
kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,
nädalavahetus);
⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning
vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks
vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele .
3.12 Servituudi seadmise vajadus
Servituudi seadmise vajadus on Kuuste maaüksusel naabermaaüksuse Ääsi kasuks,
et tagada jätkuv juurdepääs Kooli teelt.
Olenevalt projektlahendusest tuleb vajadusel seada servituut Kuuste maaüksuse l
ja Posti tee 1 maaüksusel üksteise kasuks juurdepääsude tagamisel. Juhul, kui
projektlahenduses ei nähta ette sõidutee ühendust Kuuste maaüksuse ja Posti tee
1 maaüksuse vahel, on servituudi seadmise vajadus ainult Posti tee 1 maaüksusel
Kuuste maaüksuse kasuks juurdepääsuks ridaelamu lääneküljele.
Planeeritud tehnovõrkude tarbeks tuleb ette näha võrguvaldajate kasuks
tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine. Isikliku kasutuõiguse sisuks on
tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud
ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks,
remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil
ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil. Isikliku
kasutusõiguse ala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud
kaitsevööndi ulatuses.
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 25
3.13 Planeeringu elluviimine
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Planeeringualal puuduvad väärtustatud hooned või rajatised (nt mälestised, XX
sajandi arhitektuuripärandi objektid või pärandkultuuriobjektid). Planeeringuala ei
asu kehtiva üldplaneeringu järgi miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Planeeringuala lähialas asub Vana-Kuuste mõisahoone (reg nr 4244), Vana-Kuuste
kohutamaja, 19. saj (reg nr 7194) ja park. Nimetatud mälestiste ümber on
moodustatud ühtne kinnismälestise kaitsevöönd (vt joonis nr 2). Vana-Kuuste mõisa
park on ühtlasi ka kaitsealune park (KLO1200239). Kinnismälestiste kaitsevöönd
planeeringualani ei ulatu (piirneb Posti teega). Planeeritud hoonestus nimetatud
mälestiste vaadeldavust ei muuda.
Mälestiste puhul on oluline säilitada ka mälestiste vääriline keskkond (sh väljaspool
kaitsevööndit). Mälestise väärilist keskkonda mõjutab eelkõige ehitus - ja
arendustegevus mälestise naaberkinnistutel. Lahenduse koostamisel on oluliseks
peetud vältida suuri kontraste mahus ja stiilis, mis olemasolevas keskkonnas
tõmbaks liigselt tähelepanu. Heakorrastatud väliruumi ja kaasaegse, piirkonda
sobiva hoonestusega on võimalik tõsta mälestiste ajaloolist väärtust.
Planeeritud ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded on määratud sobituma piirkonna
hoonestusega, misläbi on loodud eeldused välistamaks sobimatute lahenduste
kavandamine.
Planeeringulahenduse elluviimisel võib eeldada, et piirnevate tänavate
liikluskoormus vähesel määral kasvab. Kuna kavandatakse ainult nelja eluruumi
(neli ridaelamuboksi), on lisanduva autoliikluse olulisus eeldatavalt vähene.
Planeeringulahendusel on positiivne mõju uute atraktiivsete elukohtade loomisele.
Samuti on planeeringulahendus maakasutuslikult mõistlik, kuna kasutab ära
olemasolevaid taristuid ja tihendab olemasolevat keskkonda.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist
looduskeskkonnale, kuna planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad
või objektid. Planeeringuga on sätestatud uushaljastuse, sh kõrghaljastuse
istutamise kohustus. Uushaljastamisel tuleb seda teha piirkonnas levinud looduslike
liikidega ja viljapuudega. Nimetatud nõuded aitavad tagada kliimamuutustega
kohanemist ja luua elurikkust.
Planeeringu elluviimine ei muuda ka oluliselt ruumilist keskkonda, kuna maaüksus
on ka olemasolevalt hoonestatud. Muutub küll kasutusotstarve, kuid teedevõrk ja
hoonestuse asukoht püsib sama, mistõttu ei saa muudatust lugeda oluliseks.
Ridaelamu ehitamisega saab ala heakorrastatud, mis aitab vähendada piirkonna
kuriteoriski.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk -s 3.13.2
toodud elluviimise kokkulepete osana seatud tingimuste ja nõuetega.
Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku
finantsiliste võimalustega. Mõjud majandusele on eeldatavalt positiivsed, kuna
valda lisandub uusi elanikke ja seega ka erinevate teenuste tarbijaid, mis elavdab
majanduskeskkonda ja aitab Vana-Kuuste külal püsida elujõulisena.
26 Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid.
Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste
kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise
käigus tekitatud kahjud hüvitatakse vastavas õigusaktis ette nähtud korras.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti (de) koostamisel. Kõik
edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule
ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.
Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isikul on kohustus omal kulul välja
ehitada detailplaneeringu lahendus planeeringuala piires ja detailplaneeringuga
funktsionaalselt seotud rajatised väljaspool planeeringuala, kui need on vajalikud
planeeringulahenduse elluviimiseks. Kohalik omavalitsus ei võta kohustust rajatiste
väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste kandmiseks.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise
etapid):
1. Ridaelamu ja soovi korral abihoone (abihoone võib projekteerida ka
eraldiseisvalt hiljem) ning nende teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning
rajatiste projekteerimine (juurdepääsutee, parkimisala, elektri-, ühisvee- ja
ühiskanalisatsiooniühenduse ning sademevee lahendus, tuletõrje veevõtukoht).
Ridaelamu ehitusloa taotlusega koos tuleb esitada ptk-s 3.6 nimetatud ehitise
audit.
2. Ehituslubade väljastamine hoonestusele ja selle teenindamiseks vajalikule
tehnilisele taristule.
3. Kasutuslubade väljastamine hoonestusele ja selle teenindamiseks vajalikule
tehnilisele taristule.
4. Servituutide, sh isiklike kasutusõiguste seadmine (vajadusel, kui projektlahendus
selle ette näeb). Kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne hoonele ehitusloa
väljastamist.
Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale
detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada
koostatud detailplaneering kehtetuks.
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 27
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastaja/
arvamuse andja
Kooskõlastuse/arvamuse
kuupäev ja number
Kooskõlastuse/
arvamuse asukoht
Märkused
Elektrilevi OÜ,
volitatud esindaja
Marge Kasenurm
10.02.2023,
kooskõlastus nr 4663940575
Planeeringu
digitaalne konteiner
Tööjoonised
kooskõlastada
täiendavalt.
Maa-amet,
maatoimingute
osakonna
planeeringute ja
ehitusprojektide
büroo juhataja Kristi
Kivimaa
23.02.2023
nr 6-3/23/302-3
Planeeringu
digitaalne konteiner
Maa-ametil ei ole
vastuväiteid Kavastu
külas Haava
(43201:001:1793)
maaüksuse
detailplaneeringule.
Päästeamet,
Lõuna
Päästekeskuse
ohutusjärelevalve
büroo nõunik Margo
Lempu
06.03.2023 Planeeringu
digitaalne konteiner
Digitaalselt
kooskõlastatud
planeeringu failid.
Põllumajandus- ja
Toiduamet,
Lõuna regiooni
peaspetsialist-
koordinaator Meelis
Rauert
22.02.2023,
nr 6.2-2/9699
Planeeringu
digitaalne konteiner
Maaparandussüsteemi
rekonstrueerimise soovi
korral tuleb PTA-lt
taotleda
maaparanduse
projekteerimistingimused
(maaparandusseaduse
(edaspidi MaaParS) §
12).
Maaparandussüsteemi
kasutusotstarbe
lõpetamise soovi korral
esitada PTA-le
vastavasisuline taotlus
(MaaParS § 54 lg 2). Kõik
planeeringualale
kavandatavate ehitiste
ehituslubade eelnõud
tuleb kooskõlastada
PTA-ga (MaaParS § 50 lg
1). Täiendatud ptk 3.10.8
ja 3.12.2 (versioonis
14.03.2023).
Keskkonnaamet,
looduskasutuse
osakonna
juhtivspetsialist Märt
Holtsmann
14.03.2023,
nr 6-2/23/3032-2
Planeeringu
digitaalne konteiner
Kui maakütte kontuuri
soovitakse kavandada
ehituskeeluvööndisse
looduskaitseseaduse §
38 lg 5 p 8 erandi alusel,
peab see olema
kajastatud ka
põhijoonisel ning
seletuskirja peatükis
3.10.7 Tegevus Emajõe
kaldal. Maakütet
ehituskeeluvööndisse ei
kavandata, täiendatud
ptk 3.7.3 (versioonis
14.03.2023).
de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.
Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi
(kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering 29
JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Mõjuala analüüsi joonis M 1 : 5 000
3. Tugijoonis M 1 : 500
4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA
e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275
SEB Pank EE791010102034606009
Swedbank EE592200221068464111
KAMBJA VALLAVALITSUS
Transpordiamet [email protected]
01.11.2024 nr 6-1/134-8
Seisukoha küsimine detailplaneeringu lahendusele
Kambja Vallavalitsusele on esitatud planeeringulahendus Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi (kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneeringu kohta.
Planeeringuala jääb 61 Põlva-Reola maantee vahetusse lähedusse. Lähtuvalt eeltoodust palume Transpordiametil väljastada seisukohad koostatud detailplaneeringu lahendusele.
Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Altsaar planeerimisspetsialist 53009986 [email protected] Lisad:
1. Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi (kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering
Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA
e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275
SEB Pank EE791010102034606009
Swedbank EE592200221068464111
KAMBJA VALLAVALITSUS
Transpordiamet [email protected]
01.11.2024 nr 6-1/134-8
Seisukoha küsimine detailplaneeringu lahendusele
Kambja Vallavalitsusele on esitatud planeeringulahendus Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi (kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneeringu kohta.
Planeeringuala jääb 61 Põlva-Reola maantee vahetusse lähedusse. Lähtuvalt eeltoodust palume Transpordiametil väljastada seisukohad koostatud detailplaneeringu lahendusele.
Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Altsaar planeerimisspetsialist 53009986 [email protected] Lisad:
1. Vana-Kuuste külas asuva Kuuste krundi (kü tunnus 28204:004:0044) ning lähiala detailplaneering