Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Kliimaministeerium

Justiitsministeerium

22.03.2024 nr 2-2/814-1

Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu.

Rahandusministeeriumil palume eelkõige vaadata akrediteerimistasudega seotud

muudatusettepanekuid (TNVS §-d 382 ja 383). Teistel ministeeriumitel palume vaadata eelkõige

Euroopa Liidu üldise tooteohutuse määrusega seotud muudatusettepanekuid, kuivõrd muutuvad

toote ja ettevõtjate üldnõuded (TNVS §-d 6–8 ja 11–13) ning ohtlikest toodetest teavitamise kord

Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ (TNVS § 57). Sotsiaalministeeriumil palume

lisaks vaadata normitehnilise viite lisamise ettepanekut.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri koos lisaga.

Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Terviseamet

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

2 (2)

Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon

Risto Jõgi

639 7681 [email protected]

1

19.03.2024

Toote nõutele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise eelnõu koostati selleks, et viia seadus kooskõlla

Euroopa Liidu õigusega ja ajakohastada akrediteerimistasud.

1.1.1. Euroopa Liidu õigusega kooskõla tagamine

Euroopa Liidu üldine tooteohutuse määrus1 jõustus 2. juunil 2023. aastal. See määrus (edaspidi

üldine tooteohutuse määrus) asendab alates 2024. aasta 13. detsembrist üldise tooteohutuse

direktiivi2 ja toitu imiteeriva toote direktiivi3. Nimetatud direktiivid on Eesti õigusesse üle

võetud toote nõutele vastavuse seadusega4. Direktiivide nõuded asenduvad otsekohalduva

määruse nõuetega, mistõttu tuleb toote nõutele vastavuse seadusest jätta välja sätted, mis

dubleerivad üldise tooteohutuse määruse sätteid. Euroopa Liidu määruse vahetu õigusmõjuga

sätteid ei ole vaja korrata riigisiseses õiguses (n-ö paralleelne õigusloome) ning Euroopa Kohtu

praktika kohaselt on see üldjuhul ka keelatud.5 Toote nõuetele vastavuse seaduse terviklikkuse

ja järjepidevuse huvides asendatakse dubleerivad sätted viidetega üldise tooteohutuse

määrusele.

Üldine tooteohutuse määrus ajakohastab Euroopa Liidu (edaspidi EL) tooteohutuse

õigusraamistikku ja käsitleb muu hulgas ka digitaliseerimisest tingitud tooteohutuse tagamise

uusi ülesandeid, näiteks tuleb edaspidi tõsisemalt tegeleda toodete küberturvalisuse ning

veebimüügi spetsiifikaga seotud ohtudega. Üldine tooteohutuse määrus nõuab, et kõik ELi

turgudel olevad tarbekaubad oleksid ohutud, ning kehtestab ettevõtetele kohustusi selle

tagamiseks. See kehtib tavatarbijatele suunatud tööstustoodetele (inglise keeles non-food

products) ja kõigile müügikanalitele. Üldine tooteohutuse määrus tagab nn turvavõrgu

toodetega seotud selliste riskide jaoks, mida ei reguleerita teiste spetsiifilisemate ELi

õigusaktidega.

1.1.2. Akrediteerimistasusid käsitlevate sätete ajakohastamine

Akrediteerimistaotluse läbivaatamise ja tunnitasu aluseid ajakohastatakse, et tagada kõikide

akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine. Edaspidi tuleb maksta igat liiki

taotluse esitamisel läbivaatamise tasu töö mahu põhjal ning akrediteerimise tunnitasu hulka

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ (ELT L 135, 23.05.2023, lk 1). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4). 3 Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 49). 4 RT I, 03.02.2023, 11 5 EKo 10.10.1973, 34/73 – Variola, p 9 jj; J. Laffranque. Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. Tallinn: Juura 2006, lk 271; A. Laurand. PSTS. § 2. – U. Lõhmus (peatoim.). Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023, lõik 128.

2

arvatakse lisaks peaassessori tegevusele ka hindamisotsuse ja tehnilise ülevaatuse tegija töö,

mis samuti on seotud hindamisega.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja üldise tooteohutuse määrusega seotud muudatused on koostanud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna toote ohutuse ja

tarbijakaitse nõunik Risto Jõgi ([email protected], tel 5885 1209) ning akrediteerimisega

seotud muudatused sama osakonna metroloogia ja vastavushindamise nõunik Triinu Sillamaa

([email protected], tel 625 6391). Keeleliselt kontrollis eelnõu ja seletuskirja

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse toote nõuetele vastavuse seaduse redaktsiooni RT I,

03.02.2023, 11.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu käsitleb ELi õiguse

rakendamist. Eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud märkimisväärset mõju,

kuna muudatuste aluseks olev üldine tooteohutuse määrus kehtiks otsekohalduvuse tõttu ka

ilma nende muudatusteta. Kõnealusest ELi määrusest tingitud muudatusi arutati

huvigruppidega 2021. aastal Eesti seisukohtade kujundamisel. Vabariigi Valitsus kiitis Eesti

seisukohad heaks 18.11.2021.6

Akrediteerimistasudega seotud muudatustega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud

märkimisväärset mõju.

Eelnõukohase seadusega muudetakse toote nõuetele vastavuse seaduse normitehnilist märkust.

Välja jäetakse viited tühistamisele minevatele direktiividele ning lisatakse viide ühele uuele

direktiivile.

Eelnõu seadusena jõustumisel muudetakse ka 26.08.2010 Vabariigi Valitsuse määrust nr 122

„Toote turule laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise kord“7 ning volitusnormi

kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri

16.09.2010 määrus nr 65 „Tulemasina ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamine“ (RT I

2010, 66, 498)8.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus põhiseaduse § 73 kohaselt.

6 https://www.valitsus.ee/uudised/valitsuse-1811-istungi-kommenteeritud-paevakord. Seisukohad leitavad siit - https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf9988c4-5163-494f-b9a6- 99169e2c5d85?activity=3#EDROoAmb. 7 RT I, 10.04.2019, 15. 8 RT I 2010, 66, 498.

3

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu koostati selleks, et viia Eesti õigusaktid kooskõlla üldise tooteohutuse määrusega, jättes

toote nõuetele vastavuse seadusest välja sätted, mis dubleerivad viidatud ELi määrust, ning

tagada akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine.

2.1. Üldise tooteohutuse määruse ülevaade9

Üldine tooteohutuse määrus on ELi tooteohutuse õigusraamistiku uus oluline vahend, millega

asendatakse üldine tooteohutuse direktiiv ja toitu imiteeriva toote direktiiv. Sellega

ajakohastatakse ELi üldist tooteohutuse õigusraamistik ja vastatakse uutele probleemidele,

mida majanduse digitaliseerimine on kaasa toonud.

Üldise tooteohutuse määrusega nõutakse, et kõik ELi turgudel olevad tarbekaubad on ohutud,

ning kehtestatakse ettevõtjatele konkreetsed kohustused selle tagamiseks. Määrust

kohaldatakse toiduks mittekasutatavatele toodetele ja kõigile müügikanalitele. Üldise

tooteohutuse määrusega on ette nähtud turvavõrk selliste riskide jaoks, mida ei reguleerita

muude ELi õigusaktidega.

Eesmärgid:

 tagada kõigi toodete, sealhulgas uue tehnoloogiaga seotud toodete ohutus;

 lahendada internetimüügi kasvust ja eelkõige internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu

tekkivaid probleeme;

 tagada nõuete parem jõustamine ning tõhusam ja ühtlasem turujärelevalve;

 parandada tarbijate käes olevate ohtlike toodete tagasinõudmise tõhusust.

Mis on uut?

 Konkreetsed tooteohutusega seotud kohustused nii ettevõtjatele kui ka internetipõhiste

kauplemiskohtade pakkujatele.

 Tugevdatud toodete jälgitavuse nõuded.

 Loetelu aspektidest, mida tuleb arvesse võtta toodete ohutuse hindamisel, sealhulgas

uue tehnoloogia puhul.

 Ettevõtjad teatavad õnnetusjuhtumitest ametiasutustele.

 Tugevdatud turujärelevalve eeskirjad.

 Tooteohutusega seotud toodete tagasinõudmise käsitlemise erieeskirjad, sealhulgas

kohustusliku tagasinõudmise teate vorm, ja tarbijate õigus õiguskaitsevahenditele.

2.2. Akrediteerimistasude ajakohastamine

Kehtiva õiguse alusel vaadatakse osa akrediteerimistaotlusi läbi tasu eest, osa mitte. Samal ajal

kasutab Eesti Akrediteerimiskeskus (edaspidi EAK) tööjõudu, seega ka aega ja raha kõikide

taotluste läbivaatamiseks. Tasustamata on uushindamise ja juba akrediteeritud ulatuses

tehtavate muudatuste taotlused. Lisaks on hindamise tunnitasu seotud ainult peaassessori tööga

ja tasustamata on otsuse tegija töö, mille eest tasutakse kõikide klientide makstavast aastatasust.

Samas on otsuse tegemine otseselt seotud hindamisega ja see tuleks arvata iga kliendiga seotud

tasude sisse. Eelnõukohase seadusega lahendatakse mõlemad eelnimetatud küsimused.

Muudatused tagavad akrediteerimistasude parema läbipaistvuse ja õiglasema määramise.

9 https://commission.europa.eu/business-economy-euro/product-safety-and-requirements/product- safety/general-product-safety-regulation_en?prefLang=et&etrans=et.

4

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) muutmine

3.1.1. Toote mõiste (TNVSi § 3)

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 täiendatakse TNVSi § 3 lõiget 1 (toode) ning tunnistatakse

kehtetuks lõige 2 (harmoneerimata toode), lõige 3 (antiikese) ja lõige 4 (remonti või taastamist

vajav toode). Muudatused loovad õigusselguse, tekitamata sisulisi muutusi, sest üldise

tooteohutuse direktiiviga seotud toote mõisted asendatakse üldise tooteohutuse määruses

sätestatud mõistetega.

Muudatustega ühendatakse TNVSi § 3 lõiked 1 ja 2, millest esimene ütleb, mis on

harmoneeritud toode, ja teine seda, mis on harmoneerimata toode. Kuna mõlemad mõisted on

edaspidi sisustatud otsekohalduvate ELi määrustega, tuuakse mõisted ühte lõiku ning nende

sisustamisel tehakse viide asjakohastele ELi määrustele.

Teiseks tunnistatakse kehtetuks TNVSi § 3 lõiked 3 ja 4. Lõige 3 ütleb, et toote nõuded ei

kohaldu antiikesemetele, ning lõige 4, et teatud juhtudel ehk olukorras, kus tarbijale on sellest

varem teatatud, ei kohaldu toote nõuded remonti ega taastamist vajavale tootele. Sama asja

ütlevad ka üldise tooteohutuse määruse artikli 2 lõike 2 punkt i (antiikesemed) ja artikli 2 lõige

3 (parandamist või taastamist vajavad tooted).

3.1.2. Mõisted (TNVSi § 4)

Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse TNVSi § 4 lõikesse 2 viide üldise tooteohutuse määrusele.

Täiendus on vajalik, sest eelnõu kasutab ettevõtjate üldiste kohustuste sätestamisel (TNVSi

2. peatüki 2. jagu) üldise tooteohutuse määruse mõisteid, nagu ettevõtja ning internetipõhise

kauplemiskoha pakkuja.

Üldise tooteohutuse määruse artikli 3 punkti 13 kohaselt on ettevõtja tootja, volitatud esindaja,

importija, levitaja, tellimuste täitmise teenuse osutaja või mõni muu füüsiline või juriidiline

isik, kes peab kooskõlas selle määrusega täitma kohustusi, mis on seotud toodete tootmise ja

nende turul kättesaadavaks tegemisega.

Üldise tooteohutuse määruse artikli 3 punkti 14 kohaselt on internetipõhise kauplemiskoha

pakkuja vahendusteenuse osutaja, kes kasutab veebiliidest, mis võimaldab tarbijatel sõlmida

kauplejatega kauglepinguid toodete müügiks.

3.1.3. Volitusnorm üldise tooteohutuse direktiivi kohaste Euroopa Komisjoni otsuste

rakendamiseks (TNVSi § 5 lg 7)

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TNVSi § 5 lõige 7, mis sätestab volitusnormi,

mis võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega tootele lisanõudeid

olukorras, kus Euroopa Komisjon on juba üldise tooteohutuse direktiivi alusel vastu võtnud

täpsustavaid otsuseid.

Muudatus loob õigusselguse, toomata kaasa sisulisi muutusi, sest edaspidi on Euroopa

Komisjoni sellekohased otsused üldise tooteohutuse määruse alusel otsekohalduvad ja seega ei

nõua eraldi riigisisest ülevõtmist.

5

Üldise tooteohutuse määruse artikli 28 kohaselt võib Euroopa Komisjon, kui ta saab teada

tootest või mõnest tootekategooriast või -rühmast, mis kätkeb tõsist riski tarbijate tervisele ja

kaitstusele, omal algatusel või liikmesriikide taotlusel võtta rakendusaktidega asjakohaseid

meetmeid, mis on kohandatud olukorra tõsidusele ja kiireloomulisusele, kui:

1) riskiga ei saa tegeleda toote, tootekategooria või -rühma ohutuse probleemi olemuse tõttu

sellele tootele kohaldatavas liidu eriomases õigusvaldkonnas ette nähtud mõnes muus

menetluses viisil, mis vastab juhtumi tõsidusele ja kiireloomulisusele;

2) riski saab tulemuslikult kõrvaldada ainult liidu tasandil kohaldatavate asjakohaste

meetmetega, et tagada tarbijate tervise ja kaitstuse järjekindel ja kõrge tase ning siseturu

nõuetekohane toimimine.

Nende vahendite hulgas võivad olla meetmed, millega keelatakse, peatatakse või piiratakse

selliste toodete turule laskmine või turul kättesaadavaks tegemine või sätestatakse nende

vastavushindamise või turustamise eritingimused, et tagada tarbijate kaitstuse kõrge tase.

TNVSi § 5 lõike 7 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister 2010. aastal kehtestanud

määruse „Tulemasina ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamine“10. Selle määruse

aluseks on Euroopa Komisjoni 2007. a otsus, mille kehtivust on aja jooksul pikendatud mitu

korda, kuid mis kaotas siiski kehtivuse 2017. a, sest ELi vastavasisulise standardi jõustumisega

kadus vajadus sellise otsuse järele.11 TNVSist volitusnormi väljajätmisel muutub samal ajal ka

kehtetuks viidatud riigisisene määrus.

3.1.4. Ohutuse eeldamine ja hindamine (TNVSi §-d 6–8)

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 4 muudetakse TNVSi § 6 lõiget 3 (ohutuse eeldamine) ning

tunnistatakse kehtetuks §-d 7 ja 8 (ohutuse kindlaksmääramine ja eksitava välimusega ohtlik

toode). Muudatused loovad õigusselguse, toomata kaasa sisulisi muutusi, sest muudatustega

asendatakse harmoneerimata toodete ohutuse hindamise eeldused üldise tooteohutuse määruse

nõuetega.

TNVSi § 6 lõikesse 3 lisatakse viide üldise tooteohutuse määruse artiklitele 6–8, mis

reguleerivad edaspidi toote ohutuse hindamise kriteeriume ning ohutuse eeldamise tingimusi.

Üldjoontes tuleb ohutust eeldada olukorras, kus toode vastab mõnele ELi õigusaktile, Euroopa

standardile või Euroopa standardi puudumise korral riigisisestele tervisekaitse- või

ohutusnõuetele (üldise tooteohutuse määruse artikkel 7). Kui selliseid standardeid ega riiklikke

nõudeid ei ole, tuleb ohutuse hindamisel arvestada toote omadusi, sh (eksitavat)välimust,

disainilahendust, koostist, pakendit, küberturvalisuse omadusi ning kokkupanekujuhendit ning

asjakohastel juhtudel paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhendit (üldise tooteohutuse määruse

artikkel 6). Hinnata tuleb ka toote esitlusviisi, märgistust, hoiatusi ja juhiseid toote ohutuks

kasutamiseks ning toodet kasutavate tarbijate kategooriaid, hinnates eelkõige riske

haavatavatele tarbijatele, nagu lapsed, eakad ja puudega inimesed. Euroopa standardite või

riiklike nõuete puudumise korral tuleb ohutuse hindamisel võimaluse korral lähtuda ka muudest

kui Euroopa standarditest, näiteks rahvusvahelistest või riiklikest standarditest või Euroopa

Komisjoni sellekohastest soovitustest või suunistest. Samuti võib lähtuda ka rahvusvahelistest

lepingutest, vabatahtlikest sertifitseerimissüsteemidest, tunnustatud teadusasutuste ja

ekspertide arvamustest, tööstusharu hea tava reeglitest, tarbija põhjendatud ootustest ohutuse

suhtes (üldise tooteohutuse määruse artikkel 8).

10 Vt viide 8. 11 Euroopa Komisjoni otsus nr 2007/231/EC. Vt lähemalt Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs (Brussels, 30.6.2021 – SWD(2021) 168 final), lisa 5, lk 40–41.

6

3.1.5. Toote kontaktpunkt (TNVSi § 10)

Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 täiendatakse TNVSi § 10 lõikeid 1 ja 2 viitega üldise

tooteohutuse määrusele. Muudatused loovad õigusselguse, toomata kaasa sisulisi muutusi, sest

kohustus anda ettevõtjatele teavet kehtivate nõuete kohta tuleb otse üldise tooteohutuse

määrusest (artikli 17 lõige 2). Eestis on toote kontaktpunktiks määratud TNVSi § 10 lõike 2

kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Toodete kontaktpunkt annab ettevõtjatele infot toodetele kehtestatud tehniliste normide ja

vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Toodete kontaktpunktid vastavad

päringutele 15 tööpäeva jooksul ning tasuta. Eesti toodete kontaktpunktiga saab ühendust võtta

vabas vormis eesti ja inglise keeles e-posti aadressil [email protected]

3.1.6. Ettevõtjate ja internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujate üldised kohustused (TNVSi

§-d 11–13)

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 9 tunnistatakse kehtetuks TNVSi §-s 11 toodud tootja kohustused,

§-s 12 toodud levitaja kohustused ja §-s 13 toodud turujärelevalveasutuste teavitamise

kohustused, sest need kohustused kattuvad üldise tooteohutuse määruse samasisuliste

otsekohalduvate sätetega. Selle asemel tehakse TNVSi § 11 lõikes 1 viide asjakohastele üldise

tooteohutuse määruse sätetele (üldise tooteohutuse määruse III ja IV peatükk). Nende

muudatuste alusel täpsustatakse ka punktidega 7 ja 8 seaduse 2. peatüki 2. jao ning § 11

pealkirja, et need vastaksid sisule.

Üldise tooteohutuse määruse III peatükk sätestab ettevõtjate üldised kohustused. Eelkõige

peavad ettevõtjad tagama, et ELi turule toodud tooted on ohutud ning toodetega on kaasas teave,

mis võimaldab teha kindlaks nende päritolu, ja sisaldab kirjeldust, kas ja kuidas on võimalikke

riske hinnatud. Võrreldes senisega lisandub ettevõtjatele rida lisakohustusi internetimüügi ja

õnnetuste info kogumisega. Näiteks, internetimüügi korral peavad kolmanda riigi tootjad

tagama, et probleemide tekkimisel on tarbijatel ja turujärelevalveasutustel ELis asutatud

volitatud isik, kelle poole pöörduda ning kes jälgib, et ELi turule suunatud toodetega on kaasas

nõuetekohane dokumentatsioon, toote ja tootja teave, juhised ja ohutusteave (artikkel 16)13. See

nõue on mõeldud eelkõige sellisteks olukordadeks, kus kaupa müüakse tarbijale otse veebi

kaudu, st vahel ei ole importööri, edasimüüjat, esindust vms. Samavõrd oluline täiendus on

nõue, et internetimüügi kuulutustes oleks selgelt välja toodud sama info, mille tarbija leiab

üldjuhul tavapoes – tootja, toote pilt ning tootel olevad hoiatused ja ohutusteave (artikkel 19).

Ühtlasi tekib tootjatel kohustus teavitada tema toodetega seotud õnnetustest

turujärelevalveasutusi ja ka tarbijaid (artikkel 20). See võimaldab eelduslikult edaspidi

probleemidele kiiremini reageerida ja neid ennetada.

12 https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/piiriuelene-ettevotlus/kaupade-vaba-liikumine-ja-toodete-kontaktpunkt. 13 Üldise tooteohutuse määrus, põhjenduspunkt 21: „Internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu müügiks pakutav toode loetakse turul kättesaadavaks tehtuks, kui seda pakutakse liidu tarbijatele müügiks. Kooskõlas liidu rahvusvahelise eraõiguse sätetega tuleks analüüsida iga üksikjuhtumit eraldi, et teha kindlaks, kas pakkumine on suunatud liidu tarbijatele. Müügipakkumist tuleks pidada liidu tarbijatele suunatuks siis, kui asjaomane ettevõtja suunab oma tegevuse mis tahes viisil liikmesriiki. Juhtumipõhiste analüüside puhul tuleks arvesse võtta asjakohaseid tegureid, näiteks geograafilisi piirkondi, kuhu on võimalik kaupa saata, pakkumises kasutatavaid keeli või tellimiseks pakutavaid keeli, maksevahendeid, liikmesriigi vääringu või mõnes liikmesriigis registreeritud domeeninime kasutamist. Internetimüügi puhul ei piisa pelgalt asjaolust, et ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha pakkuja veebiliides on ligipääsetav selles liikmesriigis, kus on tarbija asu- või elukoht.“

7

Üldise tooteohutuse määruse IV peatükis reguleeritakse internetipõhiste kauplemiskohtade

(online marketplaces) tegevust ja sätestatakse nende erikohustused. Leitakse, et internetipõhiste

kauplemiskohtade pakkujatel on tarneahelas tähtis ülesanne, sest need võimaldavad ettevõtjatel

jõuda suurema arvu tarbijateni, seega on neil oluline koht ka tooteohutuse süsteemis14. Näiteks,

internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peaksid looma nii tarbijatele kui ka liikmesriikide

turujärelevalveasutustele ühtse kontaktpunkti, kelle poole probleemi korral pöörduda (artikli 22

lõiked 1 ja 2). See tagab, et müügil olevad ohtlikuks tunnistatud tooted tuvastatakse kiiresti ja

kõrvaldatakse müügilt (artikli 22 lõige 4). Samavõrd tähtis on internetipõhise kauplemiskoha

kohustus tagada, et tema süsteemi müügikuulutustel on minimaalne nõutud müügiinfo ehk info

tootja ja toote kohta ning muu vajalik märgistus (hoiatused, ohutusteave; artikli 22 lõige 7). See

ei tähenda, et internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad peaksid vastutama selle teabe

täielikkuse, õigsuse ja täpsuse kontrollimise eest, toodete jälgitavuse tagamine on siiski

asjaomase kaupleja ülesanne15.

3.1.7. Akrediteerimistaotluse läbivaatamise tasu (TNVSi § 382)

Eelnõu § 1 punktidega 10–12 muudetakse § 382 lõiget 1 ja tunnistatakse kehtetuks lõige 2.

Praegu ei ole tasustatud selliste akrediteerimistaotluste nagu uushindamise ja juba

akrediteeritud valdkonnas akrediteerimisulatuse muutmise, sh laiendamise taotluste

läbivaatamine. Nimetatud taotluste läbivaatamine on kaetud akrediteerimisasutuse (Eesti

Akrediteerimisekeskuse – EAK) teiste vahendite arvelt. See tähendab, et tegelikult tasuvad kõik

akrediteeritavad tasustamata taotluste läbivaatamise kulu ühiselt. Akrediteerimine toimub

mittetulunduslikel alustel. Tasu määramise põhimõtted kehtestati 2016. aastal ja need kehtivad

senini. Praegu on olukord, kus osa akrediteerimistaotluste läbivaatamise eest tuleb tasuda ja

osade eest mitte. Kuid kõigi taotluste läbivaatamine tähendab akrediteerimisasutusele aja- ja

rahalist kulu, mistõttu on põhjendatud kehtestada kõigi akrediteerimistaotluste läbivaatamise

eest tasu. See aitab vähendada ka läbimõtlemata taotluste esitamise arvu või juba esitatud

taotluste korduvat muutmist pärast esialgse taotluse esitamist.

TNVSi § 382 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sätestatakse akrediteerimise taotluse läbivaatamise

tasuks 300 eurot. Kehtiva lõike 1 alusel on EAK-l võimalik võtta tasu vaid esmase

akrediteerimise taotluse läbivaatamise eest, kuna TNVSi § 382 lõike 1 punktis 1 on nimetatud

esmane akrediteerimistaotlus ja jäetud hõlmamata uushindamise taotlus. Nii esmase kui ka

uushindamise akrediteeringu algatamiseks tuleb esitada akrediteerimistaotlus. Uushindamise

taotluse läbivaatamine nõuab ligikaudu samas mahus tööd, kui nõuab esmase akrediteerimise

taotluse läbivaatamine. Seetõttu on asjakohane rakendada esmahindamise taotlusega samas

suurusjärgus tasu ka uushindamise taotluste läbivaatamisele, st 300 eurot. Aastas esitatakse

EAK-le keskmiselt 40 uushindamise taotlust. Taotluse tasu moodustab kogu uushindamise

tegevuse hinnast ca 7%.

TNVSi § 382 lõikesse 1 lisatakse punkt 21 ja tunnistatakse kehtetuks lõige 2, et lisada tasustatud

tööde hulka ka juba akrediteeritud akrediteerimisulatuses tehtavate muudatuste, sh ulatuse

laienduste, taotluste läbivaatamine. Akrediteerimisulatus on spetsiifiline

vastavushindamisülesanne, milleks akrediteeringut taotletakse või akrediteering on antud.

Kehtiva TNVSi § 382 lõike 2 alusel ei võta EAK tasu selliste akrediteerimistaotluste eest,

millega klient soovib teha laiendusi juba akrediteeritud vastavushindamisülesande, st

vastavushindamisskeemi või katsevaldkonna piires. Sellised muudatused võivad olla näiteks

uute metoodikate lisamine valdkonda, valdkonna laiendamine uutele alamvaldkondadele,

14 Üldise tooteohutuse määrus, põhjenduspunkt 45. 15 Üldise tooteohutuse määrus, põhjenduspunkt 58.

8

vastavushindamisskeemide laiendamine uutele sektorgruppidele, tegevusalade objektidele,

kategooriatele. Samuti ei ole TNVSi § 382 lõikes 1 nimetatud muid akrediteerimisulatuse

muutmise taotluste läbivaatamist. Akrediteerimisulatuse muutmise võivad tuua kaasa näiteks

muudatused normdokumendi, meetodi, standardi, tööjuhendi, protseduuri, skeemi

versioonides; tegevuskohtades; hinnatavates seadmetes. Samuti tuleks käsitada ulatuse

muutmisena akrediteerimisulatuse kitsendamist, kui juba akrediteeritud ulatuses soovitakse

millestki loobuda. Kõikide eelnimetatud taotluste läbivaatamine nõuab EAK-lt aega, raha ja

töötajaid. Akrediteerimisulatuse laiendamisel tuleb EAK teha taotluse läbivaatamisel

hindamiseks vajalike ressursside hindamine kuna sel juhul järgneb taotleja täiendav hindamine.

Muude akrediteerimisulatuse muudatuste taotluse läbivaatamisel ei ole vaja hindamiseks

vajalike ressursside hindamist teha, sest üldjuhul ei järgne reaalselt hindamist ja tehakse vaid

muudatused dokumentides. Seetõttu on juba akrediteeritud akrediteerimisulatuse laiendamise

taotluse läbivaatamine 200 eurot ja muude muudatuste taotluse läbivaatamine 100 eurot. Aastas

esitatakse juba akrediteeritud akrediteerimisulatuses laiendamise taotlusi ligikaudu 50 ja

muutmise (sh kitsendamise) taotlusi ligikaudu 60.

3.1.8. Akrediteerimise ja erialase pädevuse hindamise tunnitasu (TNVSi § 383)

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse § 383 lõike 1 teist lauset, sätestades, et akrediteerimise

tunnitasu sisaldub akrediteerimise tasus. Sisulist muutust ei järgne ja sõnastuse täpsustamisega

on tagatud parem selgus, millised tasud on akrediteerimistasu sisse arvatud. Muudatus on

seotud eelnõu järgmise punktiga tehtava muudatusega.

Eelnõu § 1 punktidega 14 ja 15 muudetakse § 383 lõike 3 esimest ja teist lauset selliselt, et

praegune peaassessori tunnitasu laieneks ka erialase pädevuse hindamise ja akrediteerimise

otsuse tegemisele. Akrediteerimisel ja erialase pädevuse hindamisel osaleb akrediteerimis- või

hindamisprotsessis lisaks hindamise eest vastutavale hindajale ehk peaassessorile ka teisi EAK

töötajaid (näiteks akrediteerimis- või hindamisotsuse tegija, vajaduse korral tehnilise

ülevaatuse tegija). Praegu arveldab EAK kliendiga üksnes peaassessori pädevusega isikute

hindamisele kulutatud aja eest. Samuti on tehnilist ülevaatust teinud peamiselt peaassessor ja

see aeg on samuti tunnitasu sisse arvatud. Akrediteerimisotsuse tegemine sisaldab esma-, uus-

ja laiendushindamiste korral ka tehnilist ülevaatust ning kõikide otsuste kooskõlastamist

akrediteerimisjuhi poolt. Seega on konkreetsesse hindamisprotsessi kaasatud paljudel juhtudel

rohkem EAK töötajaid kui vaid peaassessor. Ka nende isikute tehtava hindamise kulu oleks

õiglane arveldada konkreetses hindamises hinnatava kliendiga. TNVSi § 383 ei sisalda praegu

selgeid reegleid, kuidas ja mis alustel nimetatud isikutega peaks arveldama. Seetõttu

täpsustatakse lõiget 3, täiendades hindamises osalevate nende EAK töötajate ringi, kelle tööd

arvestatakse samuti akrediteerimise tunnitasu alusel § 383 lõike 3 kohaselt. See muudab

akrediteerimistasu määramise läbipaistvamaks ja tasu suurus klientidele ei muutu.

3.1.9. Turujärelevalve korraldamine (TNVSi § 49)

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 16 muudetakse TNVSi § 49 lõiget 1 ning jäetakse välja lõiked 2

ja 3, mis näevad ette erisuse ELi harmoneeritud ja harmoneerimata toodete järelevalves.

Üldise tooteohutuse määruse artikli 23 kohaselt ühtlustatakse ELis harmoneerimata toodete

turujärelevalve korraldus ELi harmoneeritud valdkonna järelevalve korraldusega (nn EL

määrus nr 2019/1020), mistõttu edaspidi ei ole sellist vahet järelevalves vaja teha. Ühtlasi loob

muudatus õigusselguse, toomata kaasa sisulisi muutusi, sest TNVSi turujärelevalve sätted ei tee

juba praegu sisulist vahet harmoneeritud või harmoneerimata toodete valdkonnal.

9

3.1.10. Toote turule laskmise kitsendustest ning turujärelevalve käigus kogutud teabe teatamise

kord (TNVSi § 57)

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 17 muudetakse TNVSi § 57 lõiget 1 ning tunnistatakse kehtetuks

lõiked 2 ja 3 (ohtlikest toodetest teavitamine). Muudatuse tõttu muudetakse ka TNVSi § 57

lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse 26.08.2010 kehtestatud määrust nr 12216. Vastav määruse

kavand on lisatud seletuskirjale (vt lisa).

Senised üldise tooteohutuse direktiivi kiirhoiatussüsteemi teavitamiskohustused asenduvad

otsekohalduvate üldise tooteohutuse määruse sätetega (artiklid 25 ja 26), mistõttu dubleerivad

sätted nii TNVSis kui ka selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses asendatakse

viidetega üldise tooteohutuse määrusele.

Siiski on üldise tooteohutuse määruse asjakohastes artiklites sätteid, mis ei ole

otsekohaldatavad ja nõuavad seega riigisiseses õiguses täpsustamist. Näiteks nõuab artikli 25

lõige 2, et iga liikmesriik nimetaks riikliku kontaktpunkti, mis vastutab vähemalt teadete

täielikkuse kontrollimise ja nende komisjonile esitamise ning komisjoniga suhtlemise eest,

lähtudes artikli 26 lõigetes 1–6 sätestatust. Samuti seavad artikli 26 lõiked 1–3 ja 5–6 kohustusi

liikmesriigile, mitte otse turujärelevalveasutustele, mistõttu on endiselt vaja riigisisest korda,

mis reguleeriks teavituste esitamist.

Praegu on selline kord kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 12217, mis muu hulgas

nimetab riiklikuks kontaktpunktiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (§ 2 lõige 1).

Selle määruse sätted viiakse vastavusse üldise tooteohutuse määruse artikli 26 lõigetes 1–6

sätestatud nõuetega. Ühtlasi täpsustatakse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on

riiklik kontaktpunkt üldise tooteohutuse määruse artikli 25 lõike 2 kohaselt.

3.1.11. Normitehnilised viited

Eelnõu § 1 punktiga 18 jäetakse TNVSi normitehnilises viites välja viited direktiividele

87/357/EMÜ (eksitava välimusega tooteid käsitlev direktiiv) ja 2001/95/EÜ (üldise

tooteohutuse direktiiv), sest üldise tooteohutuse määruse artikli 50 lõige 1 tühistab need alates

13.12.2024. Punktiga 19 lisatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL)

2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62). Direktiiv kehtestab

nõuded olmeveega kokkupuutvatele materjalidele ning sisaldab sätteid, mille kohaselt viiakse

direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1020 turujärelevalve ja toodete

vastavuse kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44) kohaldamisalasse. Seega on direktiiviga

reguleeritud tooted käsitletud ühtlasi TNVSi toote mõistega (TNVSi § 3 lõige 1) ja TNVSi

üldnõuded rakendatavad juhul, kui veeseadus, mis viidatud direktiivi nõudeid üle võtab, teisiti

ei ütle (TNVSi § 2 lõige 2).

3.2. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 1–9 ja 16–18 jõustuvad 2024. aasta 13. detsembril kooskõlas üldise

tooteohutuse määruse artikliga 51.

Muud sätted jõustuvad üldises korras.

16 Vt viide 7. 17 Vt viide 7.

10

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse üksnes TNVSi ja üldise tooteohutuse määruse terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu üks eesmärkidest on viia TNVS kooskõlla üldise tooteohutuse määrusega, kõrvaldades

sellest ELi määrust dubleerivad sätted.

6. Seaduse mõjud

Üldise tooteohutuse määruse alusel tehtavad seadusemuudatused korrastavad Eesti õiguskorda

ja loovad õigusselguse, mistõttu seadus ise ei too kaasa märkimisväärseid mõjusid. Küll aga

kaasneb mõjusid otsekohalduvast üldise tooteohutuse määrusest.

Üldise tooteohutuse määruse mõjusid on hinnatud järgmiselt.18

Mõju majandusele on oluline. Üldine tooteohutuse määrus mõjutab kohaldamisala tõttu suurt

hulka ettevõtjaid (nii tootjaid, importijaid kui ka levitajaid), kuna määrus käsitleb kõiki ELi

turule tulevaid tooteid, mille suhtes puuduvad ELi erinõuded, nagu kemikaalide või

mänguasjade ohutusnõuded. Positiivsest küljes aitab ELi määrus ettevõtjatel, eriti VKE-l,

vähendada ebaausast konkurentsist ja ELi liikmesriikide turujärelevalveasutuste pädevuse

erinevast ulatusest tingitud negatiivset mõju. Samuti võidavad ettevõtjad selgematest reeglitest,

sest ELi määrus ei luba liikmesriikidel kehtestada kõrvalekalduvaid või muid samalaadseid

nõudeid. Nõuete rakendamise erinevused liikmesriikides vähenevad, samuti väheneb õiguslik

killustatus, mille tulemusena kahanevad ka ELi ettevõtjate kulud hinnanguliselt 59 miljoni euro

võrra aastas. Mõne ettevõtja jaoks võivad määruse sätted tähendada siiski lisakulutuste

tegemist, sest suurenenud on ettevõtjate kohustused, mis on seotud peamiselt internetimüügi,

innovaatiliste toodete müügi, ohtlike toodete tagasinõudmise, õnnetustest teavitamise ja

nõuetekohase tehnilise dokumentatsiooni koostamisega. Näiteks peavad ettevõtjad täitma

jälgitavuse ja läbipaistvuse tagamiseks lisanõudeid. Ka internetipõhised kauplemiskohad

peavad edaspidi tagama, et nad loovad oma sisemehhanismid tooteohutusega seotud uute

kohustuste täitmiseks. Lisaks peavad kolmandate riikide ettevõtjad, kes müüvad oma kaupa ELi

turul, kehtestama korra, millega tagatakse, et ELis müüdavatele toodetele on määratud vastutav

ettevõtja. ELi ettevõtjate kogukulud on esimesel rakendusaastal hinnanguliselt 196,6 miljonit

eurot, mis moodustab 0,02% nende käibest.

ELi määruse mõju tarbijatele on positiivne. Tarbijatele on oluline, et ELi turul müüdavad tooted

oleksid neile ohutud. ELi määrus tugevdab tarbijate tervise ja ohutuse kaitset ning edendab

nende õigust teabele. Samuti tõhustatakse turujärelevalvet ning tagatakse harmoneeritud ja

harmoneerimata toodete suhtes kohaldatavate normide parem vastavus. ELi tarbijad oleksid

seega paremini kaitstud toodetest põhjustatud õnnetuste (praegu hinnanguliselt 11,5 miljardit

eurot aastas) ja vigastuste eest (praegu hinnanguliselt 6,7 miljardit eurot aastas). Lisaks

vähenevad vigastustega seotud tervishoiukulud. Tarbijate jaoks tähendab paremini

koordineeritud koostöö harmoneeritud ja harmoneerimata valdkonna turujärelevalveasutuste

võrgustike vahel ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete osakaalu tõenäolist vähenemist

turul. Sama eesmärki teenib uue tehnoloogia abil toodetud toodete täpsem reguleerimine.

Hinnanguline tarbijakahju ELis peaks määruse rakendamise esimesel aastal vähenema

ligikaudu 1 miljardi euro võrra ja järgmisel kümnendil ligikaudu 5,5 miljardi euro võrra.

Seetõttu peaksid uued reeglid suurendama tarbijate usaldust soetatavate toodete ohutuse vastu.

18 Eesti VV seisukohad – seletuskiri. Vt viide nr 6.

11

Akrediteerimistasude muudatused on vähese mõjuga EAK-le ja tema klientidele ning on

vajalikud hinnastamise läbipaistvuse ja selguse tagamiseks. Taotluse kõikide liikide

tasustamine mõjutab enim uushindamist (aastas keskmiselt 40) vajavaid kliente, kelle jaoks

tõuseb uushindamise tasu keskmiselt 7% (on 300 eurot). Uushindamine on vajalik viis aastat

pärast esmast hindamist ja edaspidi iga viie aasta järel. Akrediteerimisulatust muudetakse

kliendi vajadustest lähtudes ja selliseid taotlusi on aastas keskmiselt 110. Muutmistaotluste arv

võib väheneda, kuna kliendid võivad kaaluda selliste taotluste esitamise otstarbekust, näiteks

koguda mitu muudatust pikema aja peale kokku. Samuti on EAK täheldanud, et mõned kliendid

esitavad muutmistaotlusi läbimõtlemata, kuna see teenus on tasuta. Kokku mõjutab see

muudatus u 160 klienti aastas. Akrediteerimise hindamise otsusele kulub üldjuhul 1–2 tundi,

keerulisemate hindamiste korral rohkem. Akrediteerimise tunnitasu on 2024. aastal 55 eurot.

Hindamise kogutasu on üldjuhul 2000–3000 eurot, keerulisemate hindamise korral rohkem.

Seetõttu ei ole akrediteerimise tunnitasu muudatus EAK klientidele märkimisväärse mõjuga.

Akrediteerimine on samas mittetulunduslik tegevus ja hinnastamise aluste ülevaatamine ei

muuda tegevust kasumlikumaks, vaid parandab teenuse tasustamise läbipaistvust. Kui ei

muudetaks hinnastamise aluseid seaduse tasandil, tuleks ka edaspidi katta mittetasustatud

akrediteerimistaotluste läbivaatamine ja hindamisotsuste tegemine akrediteerimise

aastatasudest, mille määrasid vajaduse põhjal ajakohastatakse. Seega EAK eelarvet see

muudatus otseselt ei suurenda. Lisaks ei ole tasude aluste muutmata jätmine õiglane kõikide

nende klientide jaoks, kes peavad taotluse läbivaatamise tasu maksma.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Üldise tooteohutuse määrusega seotud seadusemuudatused korrastavad Eesti õiguskorda ning

loovad õigusselguse, mistõttu seadus ise ei too kaasa märkimisväärseid kulusid ega tulusid

riigile ega kohalikule omavalitsusele. Küll aga kaasneb mõjusid otsekohalduvast üldise

tooteohutuse määrusest.

Üldise tooteohutuse määruse mõjusid on hinnatud järgmiselt.19

Üldise tooteohutuse ehk harmoneerimata tarbijatoodete üle teeb turujärelevalvet Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet ning terviseohtude järelevalvet Terviseamet. Eeldatavasti

suureneb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koormus, mis võib olla tingitud

muuhulgas kiirhoiatussüsteemis parandusmeetmetest lühema aja jooksul teavitamisest.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib vajada lisavahendeid, et tulla toime uute

nõuete järelevalvega. Näiteks uuest tehnoloogiast tulenevate riskidega (nt ohutust mõjutavad

küberturvalisuse riskid või tehisintellekti rakendamisega seotud riskid) tegelemine suurendab

eeldatavasti ELi liikmesriikides vajadust spetsialistide ja ekspertide järele, et kontrollida uute

tehnoloogiatega seotud toodete ohutust.

Akrediteerimistasude muudatustega suureneb EAK eelarve tasustavate taotluste lisamisega

hinnanguliselt 20 000 eurot aastas ja tunnitasu muutmisega hindamistasud samas mahus. Samas

ei ole muudatusel kogu EAK eelarvele märkimisväärset mõju. Peamine mõju on tasude

õiglasem ja läbipaistvam määramine. Vähesel määral mõjutavad muudatused aastatasude

tõstmise vajadust, millest saadud tasudest kaetakse siin käsitletud tegevused.

19 Eesti VV seisukohad – seletuskiri. Vt viide nr 6.

12

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamine ei nõua eraldi rakendusakte. Küll aga tuleb muudatuste põhjal

ajakohastada TNVSi § 57 lõikega 4 seotud Vabariigi Valitsuse 26.08.2010 määrust nr 122, mis

sätestab toote turule laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise korra ja nendest

teavitava turujärelevalveasutuse20. Asjakohased muudatused esitatakse määruse kavandis, mis

on seletuskirja lisas.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumisajaks on planeeritud üldise tooteohutuse määruse rakendumise kuupäev ehk

2024. aasta 13. detsember. Akrediteerimisega seotud sätted jõustuvad üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning

Justiitsministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile,

Terviseametile, Keskkonnaametile, Transpordiametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, SA-le

Eesti Akrediteerimiskeskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile.

Üldise tooteohutuse määruse nõudeid arutati huvirühmadega 2021. aastal Eesti seisukohtade

kujundamisel.21 Selles protsessis pöördus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

arvamuse saamiseks Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi,

Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poole. Lisaks paluti ettepanekuid järgmistelt

huvigruppidelt: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti E-kaubanduse

Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet. Arvamuse andsid Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium,

Maaeluministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti

Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ning Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

20 Vt viide 7. 21 Vt viide 6.

13

Toote nõutele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Toote turule laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise kord

Määrus kehtestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 57 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse ohtlikest toodetest Euroopa Komisjoni teavitamise kord Euroopa

Liidu kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ ja määratakse riiklik kontaktpunkt, mis vastutab

teadete täielikkuse kontrollimise ja nende Euroopa Komisjonile valideerimiseks esitamise eest

ning komisjoniga suhtlemise eest.

(2) Käesolevat teavitamise korda ei kohaldata, kui teavitamise protseduur on ette nähtud teises

õigusaktis.

§ 2. Teabe edastamine

(1) Riiklik kontaktpunkt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/988, milles

käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning

tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu

direktiiv 87/357/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L135, 23.05.2023, lk 1–50), artikli 25

lõike 2 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Teised õigusaktides ja turujärelevalveasutuste põhimäärustes sätestatud korras

turujärelevalvet teostavad ametid ja inspektsioonid on kohustatud regulaarselt vahetama

omavahel teavet turujärelevalve käigus nende tuvastatud ohtlike toodete kohta. Nimetatud teave

tuleb viivitamata edastada ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

(3) Teabe edastamisel Euroopa Komisjonile tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2023/988 artiklites 25 ja 26 sätestatud nõuetest.

§ 3. Toote põhjustatava tõsise ohu tõttu soovituslike, kokkuleppeliste või kohustuslike

meetmete rakendamisest teavitamine infosüsteemi „Safety Gate“ kaudu

(1) Kui turujärelevalveasutus rakendab või kavatseb rakendada ettevõtjate suhtes toote

põhjustatava tõsise ohu tõttu soovituslikke, kokkuleppelisi või kohustuslikke meetmeid,

millega nähakse ette eritingimusi sellise toote võimaliku turule laskmise või kasutamise korral,

teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet igast sellisest juhust viivitamata, hiljemalt

neljandal päeval pärast meetmete rakendamist infosüsteemi „Safety Gate“ kaudu. Viivitamata

tuleb teavitada ka rakendatud meetmete muutmisest või kehtetuks tunnistamisest.

(2) Sõltumata asjaolust, kas lõikes 1 sätestatut kohaldatakse, võivad turujärelevalveasutused

enne selliste meetmete rakendamist edastada Euroopa Komisjonile Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti kaudu kogu nende käsutuses oleva teabe tõsise ohu olemasolu kohta.

14

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab Euroopa Komisjonile toote kohta

vähemalt järgmise teabe:

1) toote identifitseerimiseks vajalik teave;

2) tootega seotud ohu kirjeldus, kaasa arvatud nende katsetuste ja analüüside tulemused, mis

on olulised tootega seotud ohu hindamisel;

3) teave rakendatud või rakendatavate meetmete olemuse ja kestuse kohta;

4) teave toote levitajate turustusahela kohta, kui selline teave on olemas.

(4) Kui Euroopa Komisjoni on toote põhjustatavast võimalikust tõsisest ohust teavitatud lõike

2 kohaselt enne meetmete rakendamist, tuleb Euroopa Komisjonile esialgsest teavitamisest

arvates 45 päeva jooksul teatada, kas edastatud teave kinnitatakse esitatud kujul või seda

täiendatakse.

§ 5. Teavitamise korraldamiseks teabe kogumine

(1) Pärast ohtu kujutava toote tuvastamist võtab turujärelevalveasutus viivitamata ühendust

asjaomase toote tootja, importija või levitajaga, et saada temalt selgitusi ja teavet toote kohta.

Turujärelevalveasutus hangib viivitamata võimalikult palju teavet toote ja sellega seotud ohu

kohta.

(2) Oma pädevuse piires tegutsevad turujärelevalveasutused edastavad viivitamata ja igal juhul

mitte hiljem kui [teisel] tööpäeval pärast meetme rakendamist Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile tuvastatud ohtliku toote ja sellega seotud ohu kohta kogutud teabe, teatades

ühtlasi, milliseid meetmeid on toote suhtes rakendatud või kavatsetakse rakendada, või tehes

ettepanekuid vajalike meetmete rakendamiseks.

§ 6. Euroopa Komisjonilt teabe vastuvõtmine

(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab Euroopa Komisjonilt teavet teises riigis

turujärelevalve käigus tuvastatud ohtliku toote kohta, samuti tõsist ohtu tekitava toote kohta,

mida imporditakse Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonda või mida eksporditakse neist,

kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Komisjonilt saadud teabes

kirjeldatud toote võimalikku turustamist Eesti territooriumil või edastab selle teabe

kontrollimiseks asjaomasele turujärelevalveasutusele ning vajaduse korral teavitab avalikkust.

(2) Euroopa Komisjonilt saadud teabe alusel Eesti territooriumil tuvastatud ohtliku toote suhtes

rakendab turujärelevalveasutus meetmeid toote nõuetele vastavuse seaduse § 56 lõike 2

kohaselt.

(3) Lõikes 1 nimetatud teabe saamise korral Euroopa Komisjonilt tuleb Euroopa Komisjonile

teatada:

1) kas toodet on turustatud Eesti territooriumil;

2) milliseid meetmeid võib Eesti turujärelevalveasutus asjaomase toote suhtes rakendada,

nimetades põhjused, sealhulgas kõik teistsugused riskihinnangud või muud asjaolud, mis

õigustavad sellist otsust, eriti meetmete rakendamise või järelkontrolli puudumist;

3) muu asjakohane lisateave, mille turujärelevalveasutus on nimetatud ohu kohta saanud,

sealhulgas kõigi tehtud katsete või analüüside tulemused;

4) viivitamata punktis 2 sätestatud meetmete muutmisest või kehtetuks tunnistamisest.

§ 7. Määruse jõustumine

15

Määrus jõustub 13. detsembril 2024. a.

1

EELNÕU

19.03.2024

Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seadus

§ 1. Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44)“

tekstiosaga „ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/988, milles käsitletakse

üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv

87/357/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 135, 23.05.2023, lk 1–50)“;

2) paragrahvi 3 lõiked 2–4, § 5 lõige 7, §-d 7, 8, § 11 lõiked 2-7, §-d 12 ja 13, § 49 lõiked 2 ja

3 ning § 57 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47),“

tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2023/988“;

4) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole võimalik toote ohutust eeldada,

hinnatakse selle ohutust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/988 artiklites

6–8 sätestatud ohutuse hindamise kriteeriumitest ja elementidest lähtudes.“;

5) paragrahvi 10 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „2019/1020“ tekstiosaga

„, (EL) nr 2023/988“;

6) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „2019/515“ tekstiosaga „, (EL)

nr 2023/988“;

7) seaduse 2. peatüki 2. jao pealkirja täiendatakse pärast sõna „Ettevõtja“ sõnadega „ja

internetipõhise kauplemiskoha pakkuja“;

8) paragrahvi 11 pealkirjas asendatakse sõna „Tootja“ sõnadega „Ettevõtja ja internetipõhise

kauplemiskoha pakkuja“;

9) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ettevõtja ja internetipõhise kauplemiskoha pakkujale kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2023/988 III ja IV peatükis sätestatud nõudeid.“;

10) paragrahvi 382 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna „esmase“;

11) paragrahvi 382 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) akrediteeritud akrediteerimisulatuse muutmise, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2

nimetatud laiendamise, taotluse läbivaatamise eest 100 eurot;“;

12) paragrahvi 382 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2

13) paragrahvi 383 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „keerukusest“ tekstiosaga

„, akrediteerimise tunnitasu“;

14) paragrahvi 383 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Hindamise eest vastutava

hindaja (edaspidi peaassessor)“ sõnaga „Akrediteerimise“;

15) paragrahvi 383 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „peaassessori“ sõnaga

„akrediteerimise“;

16) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toodete turujärelevalvet korraldatakse ja tehakse harmoneeritud valdkonnas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 peatükkides IV–VIII sätestatu,

harmoneerimata valdkonnas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/988

peatükkides V ja VII sätestatu ja käesoleva seaduse kohaselt.“;

17) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ohtlikest toodetest teavitatakse Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemis „Safety Gate“ Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2023/988 artiklite 25 ja 26 kohaselt.“;

18) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosad „Nõukogu direktiiv

87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 192, 11.07.1987, lk 49–50);“ ning

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11,

15.01.2002, lk 4–17), muudetud määrustega (EÜ) nr 765/2008 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–

47) ja (EÜ) nr 596/2009 (ELT L 188, 18.07.2009, lk 14–92);“;

19) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62).“.

§ 2. Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–9 ja 16–18 jõustuvad 2024. aasta 13. detsembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“.................2024. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)