Taotlus

L I S A

KINNITATUD

Loksa Linnavolikogu 10. oktoobri 2024

määrusega nr 12 „Loksa linna arengukava aastateks 2025-2028“

Loksa linna arengukava aastateks 2025-2028

Loksa

2024

2 (85)

SISUKORD

SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................................... 5

I AJALOOLINE ÜLEVAADE ..................................................................................................................... 6

II HALDUSÜKSUSE SENINE ARENG, EESMÄRGID, ÜLESANDED .................................................... 9

1. Linna asend, territoorium, asustus ........................................................................................................................ 9

2. Rahvastik ................................................................................................................................................................ 11

3. Elukeskkond ja kohalik ressursipotentsiaal ........................................................................................................ 13

3.1 Maafond ................................................................................................................................................................ 13

3.2 Haljastus ................................................................................................................................................................ 14

3.3 Veeressursid ........................................................................................................................................................... 14

3.4 Planeerimis- ja ehitusalane tegevus, elamumajandus ............................................................................................ 15

4. Linna juhtimine ..................................................................................................................................................... 18

4.1 Kohalik omavalitsus .............................................................................................................................................. 18

4.2 Finantsressursid ..................................................................................................................................................... 19

4.2.1 Eelarve tuluallikate struktuur ............................................................................................................................. 19

4.2.2 Eelarvetulud ja tulumaksu laekumine ................................................................................................................. 19

4.3 Munitsipaalomand ................................................................................................................................................. 20

5. Ettevõtlus ja turism ............................................................................................................................................... 23

5.1 Ettevõtlus ............................................................................................................................................................... 23

5.2 Turism .................................................................................................................................................................... 25

6. Tehniline infrastruktuur ....................................................................................................................................... 28

6.1 Teed, tänavad, transport ......................................................................................................................................... 28

6.2 Infokommunikatsioon, andmeside ......................................................................................................................... 29

6.3 Ühisveevärk- ja kanalisatsioon .............................................................................................................................. 31

6.4 Soojusmajandus ..................................................................................................................................................... 32

6.5 Elektrivõrk ............................................................................................................................................................. 34

6.6 Jäätmekäitlus ......................................................................................................................................................... 34

6.7 Ligipääsetavus ....................................................................................................................................................... 36

7. Sotsiaalne infrastruktuur ...................................................................................................................................... 38

7.1 Haridus .................................................................................................................................................................. 38

7.1.1 Alusharidus ......................................................................................................................................................... 38

7.1.2 Põhi- ja keskharidus ........................................................................................................................................... 39

3 (85)

7.1.3 Huviharidus ........................................................................................................................................................ 40

7.1.4 Elukestev õpe ...................................................................................................................................................... 41

7.2 Noorsootöö ............................................................................................................................................................ 43

7.3 Kultuur ja vaba aeg ................................................................................................................................................ 46

7.3.1 Sihtasutus Loksa Kultuur .................................................................................................................................... 47

7.3.2 Loksa Linnaraamatukogu ................................................................................................................................... 48

7.3.3 Usuühingud ........................................................................................................................................................ 49

7.4 Sihtasutus Loksa Sport .......................................................................................................................................... 50

7.4.1 Spordihoone ........................................................................................................................................................ 51

7.4.2 Ujula ................................................................................................................................................................... 51

7.4.3 Väliväljakud ja terviserajad ................................................................................................................................ 51

7.4.3 Staadion .............................................................................................................................................................. 53

7.4.4 Sporditegevus ..................................................................................................................................................... 53

7.5 Sotsiaalhoolekanne ................................................................................................................................................ 56

7.6 Tervishoid .............................................................................................................................................................. 60

7.7 Turvalisus .............................................................................................................................................................. 62

III HETKESEIS JA ARENGUEELDUSED.................................................................................................. 65

IV EELARVESTRATEEGIA ........................................................................................................................ 66

1. Loksa linna sotsiaalmajanduslik olukord ............................................................................................................ 67

2. Loksa linna finantsolukord ................................................................................................................................... 69

2.1 Tähtsamad finantsnäitajad aastatel 2019-2023 ...................................................................................................... 69

2.2 Loksa linna tulud aastatel 2019-2023 .................................................................................................................... 69

2.3 Loksa linna kulud aastatel 2019-2023 ................................................................................................................... 70

2.4 Loksa linna 2024. aasta eelarve ............................................................................................................................. 72

2.5 Loksa linna finantskohustused............................................................................................................................... 73

3. Loksa linna eelarvestrateegia 2025-2028 ............................................................................................................. 74

3.1 Linna kavandatavad investeeringuobjektid aastateks 2025-2028 .......................................................................... 74

3.2 Linna eelarvestrateegia põhinäitajad kuni aastani 2028 ........................................................................................ 75

V TEGEVUSKAVA JA INVESTEERINGUD AASTATEL 2025-2028 ...................................................... 82

1. Keskkond ja linnamajandus ................................................................................................................................. 82

2. Haridus, kultuur, sport ja noorsootöö ................................................................................................................. 83

VI LOKSA LINNA VISIOON 2040 ............................................................................................................. 84

4 (85)

VII ARENGUKAVA ELLUVIIMISE SEIRE, AJAKOHASTAMINE ........................................................... 85

5 (85)

SISSEJUHATUS

Loksa linna arengukava on linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse juhtimise keskne dokument,

millest lähtuvalt toimub ühiselu korraldamine linnas. Prioriteetseks eesmärgiks on linna terviku ja

tema eri valdkondade tasakaalustatud arengu kujundamine, mis võtab aluseks linnale seadustega

määratud kohustused ja linnaelanike põhjendatud nõudmised ning arvestab linna sise- ja

väliskeskkonna seoseid ja nende võimalikke arenguid tulevikus. Arengukava on Loksa linna

strateegiline töödokument, mis loob raamistiku linna tuleviku kujundamiseks ja selle tarvis

ressursside paigutamiseks. Arengukava vaadatakse vähemalt korra aastas üle ning vajadusel

uuendatakse ja korrigeeritakse. Kohaliku omavalitsuse arengukava on seotud erinevate

valdkondlike arengukavade, hallatavate asutuste arengukavade, planeeringute ja tegevuskavaga.

Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise nõude sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 37, § 371, § 372, milles määratletakse arengukava mõiste, tuuakse välja selle seosed

teiste arengudokumentidega ning sätestatakse arengu kavandamisel ja arengukava elluviimisel

nõutavad toimingud. Pikemaajaliste varaliste kohustuste või nende kavandamise puhul tuleb

arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

Eesmärgiga muuta valdkondi kajastavad peatükid kompaktsemateks on arengukava ülesehitus

järgmine. Peatükk algab olukorra ülevaatega, millele järgneb analüüs, tuuakse välja

arengueeldused ja probleemid. Seejärel kuvatakse valdkonna visioon, milleni pürgimiseks

püstitatakse eesmärgid ja kirjeldatakse ülesandeid, mis viivad eesmärgi saavutamiseni.

Loksa linna arengukava koosneb:

• ajaloolisest ülevaatest;

• peatükkidest, mis kajastavad erinevate valdkondade senist arengut, arengueeldusi,

probleeme, visiooni, eesmärke ja ülesandeid;

• SWOT analüüsi tulemustest, mis sätestavad linna tugevused, nõrkused, võimalused ja

ohud;

• eelarvestrateegiast;

• tegevuskavast, mis sätestab linna arengustrateegia elluviimiseks kavandatud

konkreetsed tegevused ja projektid. Ära on toodud hinnangulised maksumused ja

võimalikud rahastamisallikad. Tegevuskava tugineb kohaliku omavalitsuse

aastaeelarvele s.t tegemist on integreeritud arengukavaga, kus tegevuskava kulud

lähtuvad eelarvest. Iga järgneva aasta konkreetsed elluviidavad tegevused

määratletakse koos iga-aastase linna eelarve koostamisega.

• linna tulevikuvisioonist aastal 2040.

Suured tänud kõigile arengukava koostamise protsessis osalenud linnavalitsuse ametnikele,

hallatavate asutuste juhtidele ja teistele, kes oma mõtete ja nõuga abiks olid.

6 (85)

I AJALOOLINE ÜLEVAADE

Loksa linna areng on sõltunud tema looduslikust asendist. Määratavateks teguriteks on olnud Hara

laht, rikkalikud liiva, kruusa ja savivarud ning soodne sadamakoht Valgejõe suudmes.

Loksa on olnud inimeste asulapaik juba õige kauges minevikus, seda tõendab Vanaveski talu

põllult leitud kivikirves. Loksa küla esineb esimest korda Eestimaa rootsiaegse kindralkuberneri

arhiivifondis kaardil “Kõnde Hoffz Bönder Uthi Kusals Sochen I. Harrien” 1694. aastatel. Ka

1686. aasta Kuusalu kihelkonnas Kõnnu mõisa vakaraamatus esineb 3 hajatalu, mis kannavad

nime Loxa. Veel varasem märge Loksa kohta on tehtud Kuusalu kirikuraamatus 1675. aastal,

milles mainitakse Loksa kabeli parandamist 1629. aastal. Loksa kabel ja matusepaik asus varem

jõe paremal kaldal. Küllap hüljati see koht raske, savise maa tõttu ning kirik ja kalmistu rajati

nende praegusesse asupaika 1853. aastal, millele viitab kiriku tuulelipus olev aastaarv.

Kirikukojaga on seotud ka Loksa küla hariduselu algus. Kiriku laulumees Jakob Jakobi p. Janter

alustas lastele koolitarkuse andmist 1867. aastal. Kuna puudus koolituba, tegi ta seda esimesed

kaheksa aastat oma elutoas, kuni esimese koolitare – Kõnnu valla külakooli valmimiseni 1875.

aastal. Tol ajal oli Loksa vaid väikene kaluriküla.

“Kui mina alles veel laps olin, oli siin väike küla. Maju oli üsna vähe, ümberringi olid metsad.

Keset küla oli Gorbatsevi koppel. Meie praegune uuslinn polnud muud kui lage karjamaa ja

kartulimaalapid… Kabelimäe all asus post. Sellele postile oli kirjutatud, et külas elab 127 meest

ja 75 naist, kokku 24 peret”, kirjutab oma mälestustes Ida Soosalu.

Vanimaks tööstusettevõtteks oli Loksa Tellisetehas, mis rajati Kolga krahvi Stenbocki poolt 1874.

aastal ning mis tegi läbi mitmed kohaotsingud enne kui Loksale jõudis (Hara saare juures, Vihasoo

heinamaal Risti talu lähedal). 1900. aastal ehitati Turbuneeme saviaukudest hobu- raudtee savi

vedamiseks. Aastatel 1913/14 oli tehases 200 töölist ja aastaseks toodanguks 6 miljonit tellist.

1935. aastast hakati savi vedama veduriga. Telliste toodang suurenes veelgi, samuti väljavedu

(levinud on väide, et pool Helsingi linnast olla ehitatud Loksa tellistest). Telliste väljaveoks ehitas

krahv Stenbock jõesuudme lähedale sadama. Tehasest sillale kulges hoburaudtee, mille abil

tellised vagonettides laevade juurde toimetati. Peale Soome laevade oli Loksa sadamas käinud ka

Taani laevu Joaveski papivabriku pappi viimas ning Inglismaa ja Saksamaa laevu, mis viisid siit

laudu, kuna tehase juures töötasid ka saekaater ja höövelmasin.

Seoses tööstuse arenguga ja kasvava telliste väljaveoga, võttis hoogu ka laevandus. Sajandi

vahetusel lasknud mõisahärra ehitada telliste veoks viis suurt purjekat (“Mamant”, “Ernani”,

“Ester”, “Veera – Irina” ja eesti ilusaim purjelaev “Tormilind”). Purjekatele lisaks osteti veel 1910.

aastal aurik “Dagmar”, millel olid ka reisijate ruumid. See oli ka esimese liiniühenduse algus

Loksa ja Tallinna vahel, mis toimus kaks korda nädalas. Hiljem asendati “Dagmar” suurema

aurikuga “Concordia”. 1905. aastal alustas Loksal tegevust dokk või elling, mis oli mõeldud

väiksemate laevade remondiks ja talvitumiskohaks. Praeguste suurte tootmishoonete asemel olid

vaid väikesed puumajad. Esimestel aastatel oli vaid kolmeliikmeline personal.

Rahvaarvu kasvuga tekkis vajadus ka muude väiksemate tööstusettevõtete loomiseks. Nendeks

olid Theodor Hübschermani puidutöökoda, Küti, Allemanni ja Rebase kingsepatöökojad, Reesalu

7 (85)

ja Kivi rätsepatöökoda, Tiigi, Mankini ja Lindvesti pagariärid, Tamme, Küti, Tursmani sepikojad

jt. Kuni 1911. aastani olid Loksal vaid erapoed ja need kuulusid Gorbatševile, Altenbrunile ja

Reskovile. 1911. aastal asustati Loksale Kaubatarvitajate Ühisus. Selle organiseerijateks olid 3

tolleaegset Loksa Kooli õpetajat Lindeberg, Peet ja Leo. Nimetatud ühisus oma algkapitaliga ostis

ära Ivan Gorbatševi kaupluse koos kaubaga. Üheaegselt ühisuse asutamisega tuli Loksale ka

ärimees Johannes Mankin, kes algul asutas väikese raamatupoe, kuid hiljem tõusis suurärimeheks.

Asutati veel Reesalu, Lindvesti ja Laansoo toiduainete kauplused ning Koppase lihakauplus. Külas

oli ka turg.

Esimene selts asutati Loksale 1905. aastal. See kandis nimetust “Loksa Priitahtlik Tulekaitse

Selts”. Koos seltsi asutamisega ehitati ka seltsimaja. Seltsimajas tegutsesid puhkpilliorkester,

laulukoor ja tehti näitemängu. 1922. aasta oli murrangulise tähtsusega Loksa kultuurielus: sel

aastal rajati 44 asutajaliikme poolt Loksa haridusselts. Kolmeliikmelisse juhatusse valiti: Jakob

Mikiver (elukutselt kellassepp, haridusseltsi hing), Arnold Mikiver (Loksa algkooli juhataja) ja

Ernst Veidenberg (Loksa ellingu juhataja). 1923. aastal organiseeriti haridusseltsi juurde ka

raamatukogu. 1925. aastal hakati Loksal 2 korda nädalas näitama kino. Esimene pidulik raadioõhtu

oli Loksa koolimajas 22.01.1927.a. Haridusselts suleti 1940. aasta juulis.

Teise maailmasõja eel sai Loksa endale ainulaadse hoone, mida polnud kusagil mujal Eestis –

1939. aasta juunis avati pidulikult Loksa autobussijaam. Hoone ehitas arhitekt Elmar Lohu projekti

järgi Osaühistu Mootor, mis korraldas reisijatevedu liinil Tallinn-Loksa. Funktsionalistlik,

kohalikust punasest tellisest valmistatud hoone võeti 2014. aastal riikliku muinsuskaitse alla kui

ehitismälestis.

Pärast Teist maailmasõda hakkas nõukogude võim laiendama eeskätt laevaremondi tehast.

Kaasajastati ka tellisetootmist, kuid 1982. aastal tellisetehas likvideeriti ja Loksa muutus

monofunktsionaalseks asulaks. Tellisetehase kohale kerkis 1986. aastaks laevatehase lihtrite

tootmise tsehh (lihter – ujuv merekonteiner). 1988. aastal oli laevaremondi tehase palgal juba ligi

1200 loksalast. Lisaks tehasele töötasid elanikud Loksa autobaasis, Mõigu KEK-i ehitusbrigaadis,

kaubanduses ja teeninduses, haiglas ja teistes asutustes ning väikeettevõtetes, samuti ümbruskonna

kolhoosides. Tehase areng tõi Loksale mitutuhat uut vene keelt kõnelevat elanikku, peamiselt

Venemaalt ja Ukrainast. Loksa põliselanikud jäid vähemusse. Ehitati korrusmajad, lasteaiad, uus

haigla, laiendati koole, rajati vee-, kanalisatsiooni- ja kaugküttesüsteemid ning tänane teede ja

tänavatevõrk. Eesti taasiseseisvumisel andis riik tehasele kuulunud elamufondi, lasteaiad ja

tehnorajatised üle kohalikule omavalitsusele. Nimetatud sotsiaalobjektide haldamiseks asutas linn

elamu-kommunaalettevõtte ja rajas omavahenditega vajaliku tootmisbaasi.

Aastatel 1994-2009 oli Loksa Laevatehase AS Taanis paikneva A.P. Møller Groupi kuuluva

Odense Steel Shipyard Ldt. tütarettevõte. Tehasest kujunes välja Eesti suurim ja kaasaegseim, ligi

800 töötajaga metallkonstruktsioonide tootja ja Euroopa suurim laevade trümmiluukide tootja.

2009. aasta novembris läks Loksa laevatehas Eesti erakapitali valdusesse. Aasta varem alanud

ülemaailmse majanduskriisi tingimustes ettevõtte uute omanike äriplaan ei teostunud. Tellimuste

oluline vähenemine tõi 2010. aasta kevadel kaasa töötajate suurkoondamise. Tehase tsehhides

jätkus väiksemas mahus metallkonstruktsioonide tootmine, vabu tootmispindu hakati võimalusel

rentima väikeettevõtetele. Tehase masinad ja seadmed, mida tootmisprotsessis ei vajatud ja millele

leiti ostjad, müüdi maha.

8 (85)

2016. aasta kevadel omandas tehase Marsalis Metall OÜ. Marsalis Gruppi kuuluv ettevõte tõi

Loksale oma Tallinnas, Hiiul paiknenud metallkonstruktsioonide tootmise. Tootmise Loksale

ületoomise tingis vajadus oluliselt suuremate tootmispindade järele ja sadama olemasolu. Tehase

tsehhides hakati valmistama lisaks ehituslike betoonelemente (Marsalis Element OÜ) ja

laevaehituslike konstruktsioone. 100% metalli- ja 90% betoonitooteid ekspordib ettevõte

välismaale: Soome, Rootsi, Norrasse, Belgiasse ja Venemaale. Kontserni käive kasvas 2016. aastal

56,2%, jõudes rahalises vääringus eelkäija, endise Loksa Laevatehase AS tasemele. Järgnevad

aastad nii edukad ei ole olnud.

2015. aasta mais avas endises Meremeeste majas uksed Loksa Eakate Kodu. Selle 50 kohalise

hoolekandeasutuse rajas Rakveres ja Aasperes hooldekodusid omav OÜ HansaClub. Aasta hiljem

omandas osaühing endise Loksa haigla hoone, kus 2018. aasta märtsis avati teine, eakate kodu 80

voodikohaga korpus. Kasutusse võeti majas paiknenud taastusravikeskuse vahendid nagu

soolakamber, tervisekapsel ja palju muud. Kui võimalikke kasutajaid tuleb rohkem, avatakse ka

bassein. Hoone alumisel korrusel paiknevad perearstide, hambaarstide ja kiirabi tööruumid.

Hooneid haldab OP EAKATE KODU OÜ.

Loksa endise Vene gümnaasiumi hoones asub tööstuslike puurimisseadmete arendamise ja

valmistamisega tegelev OÜ Kaskod-Mtronix, mis tegeleb ka elektrimootorite ja generaatorite

süsteemidega. Töökohti on kavandatud ca 40 inimesele, kes koostaksid tööstusseadmetele

elektroonilisi komponente.

Loksal toodab Medrull kaubamärgiga meditsiinitarbeid Forans Eesti AS üks filiaalidest.

Aktsiaselts kuulub 1998. aastal loodud rahvusvahelisse ettevõtete gruppi Forans, mis on kasvanud

tänaseks üheks suuremaks meditsiinitoodete tootjaks ja müüjaks Baltimaades.

Lisaks juba nimetatud ettevõtetele tegutsevad Loksal mitmed väikeettevõtted nagu õmblusfirmad

OÜ Rutiks, OÜ Loksa Clothing Expert, ehitusfirma OÜ Loksa Ehitus, kommunaalettevõte OÜ

Loksa Haljastus, OÜ Djuk, OÜ Kuivoja Puhkekeskus, OÜ Eduger jt. Linna kaubandus- ja

teenindusettevõtted osutavad teenuseid Loksa kandi ligi 5000-le elanikule.

Loksa kui monofunktsionaalne asula on jäänud ajalukku. Käesoleval ajal on Loksal võimalik saada

tööd metalli-, ehitusmaterjalide- ja tekstiilitööstuses, laeva- ja masinaehituses, elektroonika ja

sotsiaalhoolekande valdkonnas ja mitmetel muudel erialadel. Töökohtade mitmekesisus aitab

tagada suurema tööhõive kogu Loksa piirkonnas (linna ettevõtted on esmaseks töökohaks ka

naaberomavalitsuste elanikele) ja leevendab majandusolukorra muutumisest tingitud võimalikke

tagasilööke.

9 (85)

II HALDUSÜKSUSE SENINE ARENG, EESMÄRGID, ÜLESANDED

1. Linna asend, territoorium, asustus

Loksa linn asub Põhja-Eestis, Harju maakonna kirdeosas, Soome lahe kalda klindiesisel

rannikumadalikul (maapinna absoluutne kõrgus on maksimaalselt 12 m). Pärispea poolsaare

lõunaosas paiknevat linna läbib sügavasse ja tuulte eest kaitstud, Hara lahte suubuv Valgejõgi,

mille laius linna piires on 10 kuni 70 meetrit. Jõe kaldad on järsud, madal jõelamm on suur –

veeperioodil üle ujutatud. Jõe suudmealal paiknevat linna ümbritsevad Kuusalu vald (endise Loksa

valla territoorium) ja Lahemaa Rahvuspark.

Loksa linna pindala on 3,82 km2. Linna territooriumist 1/5 asub looduskaitsealadel (Lahemaa

Rahvuspark 8,6 ha ehk 2,3% linna territooriumist ja Loksa maastikukaitseala 71,2 ha ehk 18,6%).

Joonis 1. Loksa linna kaart (lilla - linna piir).

10 (85)

Linna territoorium jaguneb tööstustsooniks, mis paikneb Valgejõe suudmes ja elutsooniks, mille

moodustavad:

1. ühiskondlike hoonete maa – ala koos parkide ja üldkasutatavate haljasaladega, s. h linna läbiva

jõeäärse rohelise vööndiga;

2. elamute maa-ala, s.h:

• korruselamute maa – ala linna kirdeosas;

• ühepereelamute maa – ala linna lõuna- ja edelaosas;

• mitme korteritega elamute (s.h ridaelamute) maa – ala linna eri osades;

3. puhkepiirkond liivaranna ja parkmetsaga linna edelaosas.

Loksa linna keskkonna põhiväärtusteks on selgepiiriline asustusstruktuur, kus korruselamud on

koondunud linnakeskuse ümber ja väikeelamud peaasjalikult Nõmme linnaossa mere pool

Valgejõge. Kaht peamist elamuala eraldab ja seob Valgejõe kallastel paiknev roheala koos

parkmetsaga. Loksa linnaehituslik väärtus seisneb unikaalses loodusmiljöö ja linnamiljöö

maastikulises põimumises, mis loob eeldused kuurordilaadse linnakeskkonna arendamiseks.

Loksa linna arengu kavandamisel tuleb arvestada pealinna lähedusega. Antud asjaolul on nii

positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Peamiseks negatiivseks mõjuks on suhteliselt lähedal asuva

Tallinna kui maakonnakeskuse üleolek, mis on pidurdanud Loksa linna kui piirkonna

tõmbekeskuse terviklikku väljaarenemist. Tallinna negatiivse mõju vähendamiseks tuleb arendada

koostööd nii avaliku kui erasektoriga. Samas jääb Loksa linn linna ümbritsevate Kuusalu valla

külade elanikele loomulikuks tõmbekeskuseks.

11 (85)

2. Rahvastik

Loksa linna rahvaarv 01.01.2024 seisuga on 2453, mis teeb linna asustustiheduseks 642

inimest/km2. Loksa linna aastakeskmine rahvaarv 2015-2023 on toodud joonisel 2. Jooniselt

nähtub, et Loksa linna elanike arv on aasta aastalt vähenenud.

Joonis 2. Loksa linna aasta keskmine rahvaarv aastatel 2015-2023 (Allikas: Eesti

rahvastikuregister)

Rahvastikuregistri 06.06.2024 andmetel on pooled linna elanikest rahvuselt venelased (50%), pea

kolmandik (31%) eestlased, 10% ukrainlased ja 2% valgevenelased. Muu rahvuse esindajaid on

kokku 5%. Rahvuse andmed puuduvad 2% inimestel. Kokku elavad linnas vähemalt 42 rahvuse

esindajad.

Joonis 3. Loksa linna rahvastiku püramiid 01.01.2024 seisuga (Allikas: Eesti rahvastikuregister)

2400

2450

2500

2550

2600

2650

2700

2750

2800

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

aa st

a ke

sk m

in e

e la

n ik

e a

rv

-150 -100 -50 0 50 100 150

0-4

5-9

10-14

15-19

20-24

25-29

30-34

35-39

40-44

45-49

50-54

55-59

60-64

65-69

70-74

75-79

80-84

85-89

90-94

95-….

M N

12 (85)

Loksa linna rahvastikupüramiid on toodud joonisel 3, millest nähtub, et kõige arvukamalt on

loksalasi naiste hulgas vanusegrupis 65-69 ja meeste hulgas 50-54. Kui 5-54. eluaastates ületab

meeste arv naiste oma (v.a vanusegrupid 30-34), siis alates 60. eluaastast algab naiste osakaalu

tõus rahvastikus võrreldes meestega. Alates 75. eluaastast on vanusegrupis naisi vähemalt 2 korda

enam kui samaealisi mehi. Loksa linna elanikest on 55% vanuses 19-64, 13% rahvastikust on kuni

18-aastased, 32% aga inimesed vanuses 65 ja enam (01.01.2024 seisuga).

Aastatel 2015-2023 on aastas sündinud vahemikus 9-17 last. Surmade arv on vaatlusalusel

perioodil olnud vahemikus 32-50 inimest aastas. Alates 2015. aastast on oma elukoha Loksa linna

registreerinud vähemalt 100 inimest aastas. 2022. aastal oli suur mõju linna registreerinud arvu

tõusule ukrainlaste elama asumisel Loksa linna. Väljarände näitaja on aastate lõikes olnud

ebastabiilsem. 2019. aastal on väljaränne märgatavalt suurenenud. See on tingitud asjaolust, et

2019. aasta algusest kaotas seaduse muudatuse tulemusena oma elukoha rahvastikuregistris ca 50

inimest, kelle senine elukoht oli märgitud vaid Loksa linna täpsusega (joonis 4). Edaspidi

suurendab väljarände arvu ka asjaolu, et alates 2019. aastast kaob isikutel elukoht

rahvastikuregistris, kelle suhtes on viidud läbi omaniku õigustatud nõudmise menetlus ning nad

kajastuvad väljarändajate statistikas. Seni säilis isikutel omaniku õigustatud nõudmise menetluse

tulemusel elukoht kohaliku omavalitsuse täpsusega ehk nad ei kajastunud väljarändes vaid

linnasisese liikumise statistikas.

Joonis 4. Sündide ja surmade arv, sisse- ja väljaränne Loksa linnas aastatel 2015-2023 (Allikas:

Eesti rahvastikuregister)

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Sünnid 16 14 17 14 11 11 15 9 9

Surmad 35 37 32 46 36 42 50 46 47

Sisseränne 109 134 100 164 108 102 108 199 129

Väljaränne 97 117 160 110 164 113 148 138 136

0

20

40

60

80

100

120

140

160

13 (85)

3. Elukeskkond ja kohalik ressursipotentsiaal

3.1 Maafond

Loksa linn asub Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maastikku iseloomustavad mere toimel kujunenud

setted ja pinnavormid: astangud, rannavallid, luited ja muud rannamoodustised. Maastikku toovad

vaheldust jõeorg ja kunstlikud tiigid. Vahelduva reljeefiga linna territoorium hõlmab Valgejõe

mõlemat kallast. Järskude nõlvadega Valgejõe orust idas on reljeef tasasem, linna lääneosas aga

maapind langeb ühtlaselt mere poole. Maapinna kõrguste vahe linna piirides on 11 m, üldine

langus lääne suunas. Linna põhjaosas on endiste savikarjääride asemel tekkinud kunstlikud tiigid.

Tiikide ümbrus on liigniiske, liigniiskuse all kannatab ka madala segametsaga kaetud ala idapiiril

endise tellisetehase raudteetammi piirkonnas. Andmed linna maafondi kohta on toodud joonisel 5,

millel kollasega tähistatud on Riigimaa, punasega munitsipaalmaa ja lillaga eraomand.

Joonis 5. Loksa linna maafond seisuga 14.06.2024 (Riigimaa-kollane, munitsipaalmaa-punane,

eraomand-lilla)

14 (85)

3.2 Haljastus

Umbes poole linna territooriumist moodustavad rohealad – pargid, mets, haljasala. Üldkasutatavad

pargid - Veteranide park, Nõmme metsapark ja Ranna park, mis vajavad rekonstrueerimist

(valgustus, pingid, prügikastid jne). Täiendavalt tuleb Loksa linna juurde rajada koerteväljak,

sobiva koha otsingud jätkuvad kuid ettepanekutena on olnud, kas osana Veteranide pargist või

eraldiseisvana näiteks Posti tn 27a kinnistule.

Looduskeskkonna põhiväärtusteks on parkmetsaga külgnev liivane mererand ning Valgejõe ürgorg

koos jõelammiga, mis koos linnametsaaladega moodustavad unikaalse rekreatsiooniala. Linna

keskosa elurikkuse, ehk bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks tuleb rajada lilleniitusi

(putukaväile) ning osaliselt piirata haljasalade niitmist.

Linna haldusterritooriumil on 43 ha metsamaad, millest 10 ha kuulub Ida-Harjumaa metskonnale.

Väheviljaka pinnase tõttu on mereliivatasandikel tegemist valdavalt männimetsaga, milles kasvab

ka üksikuid kuusepuid ja põõsaid. Linna idaosas, kus maapind kannatab liigniiskuse all, kasvab

segamets. Loksa linna põhjast, lõunast ja edelast ümbritsevad metsad kuuluvad kaitsemetsade

hulka s.o kõrgemasse kategooriasse (Lahemaa Rahvuspargi metsad), mis ületab hariliku

haljasvööndi metsa kategooriat. Puud on peamiselt oma kasvu saavutanud ning hakkavad jõudma

oma eluea lõppu. Tuleb soodustada uute puude kasvu ning teostada istutusi, tuleb koostada

haljastusprojekt.

3.3 Veeressursid

Hüdroloogiliselt on Loksa linnas tegemist kahe veehorisondiga:

1. surveline põhjavesi vendi kompleksi liivakividest, mille sügavus maapinnast on 55 – 135

m, nendesse rajatud puurkaevudel baseerub Loksa linna veevarustus;

2. vabapinnaline pinnavesi kvaternaari setetes on seotud peamiselt mere- ja alluviaalsete

liivade ning täitepinnasega. See veehorisont toitub sademetest ja dreenitakse Valgejõkke

ning Hara lahte. Viimastes võib veetase (olenevalt Soome lahe veeseisust) jõesuudme

piirkonnas tõusta absoluutse kõrguseni + 1,1 m. Endistes savikarjäärides on veepind

erinevatel tasemetel, see ei ole seotud üldise pinnaseveetasemega. Pinnasevee tase esineb

0,15-6,5 m sügavusel maapinnast, ulatudes kõrgveeperioodil paiguti maapinnani ning

jõeorus üle selle.

Arengueeldused:

• väga head looduslikud eeldused.

Probleemid:

• linnal puudub haljastusprojekt;

• savikarjääride ümbrus on korrastamata;

• linna keskkosas on madal elurikkus;

• linnapildis leidub omanike poolt hooldamata kinnistuid.

15 (85)

VISIOON 2040

Loksa linnas on heakorrastatud veekogude, parkide ja muude rohealade võrgustik, mis

väärtustab linnaruumi. Terve ökorežiimiga pinnasveekogud, puhas õhk ning minimeeritud

müra linnaruumis.

EESMÄRK

Loksa linna looduskeskkonna säästev kasutamine ja arendamine, linna veekogude

keskkonnakvaliteedi tagamine, haljas- ja puhkealade heakorrastamine.

Ülesanded:

• viia läbi keskkonnakvaliteeti (sh Loksa veekogude) iseloomustavad uuringud ning koguda,

süstematiseerida ja analüüsida andmeid;

• töötada välja linna keskkonnastrateegia ja linna haljastusprojekt;

• rajada lilleniit ehk putukaväil;

• rajada koerteväljak;

• korrastada haljasalad (s.h. pargid ja park-metsad);

• tagada linna üldine haljastus;

• ilmestada linnaruumi uute linnakujunduse elementidega;

• korrastada savikarjääride ümbrus ja Valgejõe valgala;

• piirata linna veekogude reostamist, töötada välja saneerimiskavad;

• teha aktiivset keskkonnakaitsealast koostööd naaberregioonidega, kaardistada piireületavad

keskkonnamõjud ning vältida ja ennetada keskkonnakahjustusi.

3.4 Planeerimis- ja ehitusalane tegevus, elamumajandus

Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 38 kehtestati Loksa linna üldplaneering.

Planeerimislahenduse põhimõtteks on toetada Loksa linna arengut lähtuvalt olemasolevatest

arengueeldustest ning võimalusest kujuneda arvestatavaks aastaringse tegevusega kuurortlinnaks

Lahemaa Rahvuspargi südames. Lahendus toetab linnakeskuse arengut praeguses asukohas ja

käsitleb peatänavana jätkuvalt Tallinna tänavat Valgejõe silla ja Posti tänava vahel. Linna

keskväljaku võimaliku alana koos laululavaga käsitletakse Tallinna tänava ääres linnavalitsuse

hoone vastas asuvat hoonestamata haljasala. Planeeringuga antakse ettepanek mereäärse ala

arendamiseks kuurorditsoonina, samuti on kavandatud uute elamualade rajamise võimalus linna

lõunaossa.

22. detsembril 2022. aastal algatati AMEM Kinnisasja Arenduse OÜ taotlusel Loksa

Linnavolikogu otsusega nr 27 Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistute

detailplaneering. Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine, maa-ala väikeelamu

kruntideks jaotamine, tehnorajatiste ja -võrkude planeerimine, haljastuse ja heakorra põhimõtete

ning servituutide vajaduse määramine. Planeeringu menetlemine on 1.06.2024 seisuga lõppfaasis.

2022. aastal korraldas Loksa Linnavalitsus koostöös Eesti Arhitektide liiduga EV 100 „Hea avalik

ruum“ jätkuprogrammi raames Loksa linnakeskuse arhitektuurivõistluse. Žürii poolt osutus

konsensuslikult valituks võidutöö Lahemaa Tsenter, mille lahendus pakkus välja arhitektuuribüroo

Arhitekt Must OÜ. Võidutöö võimaldas projekti eri osade etapilist väljaehitamist.

2023. aastal korraldas Loksa linnavalitsus koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga üliõpilaste

arhitektuurikonkurssi Loksa rannapromenaadi ideekavandite leidmiseks. Osavõtt oli üllatavalt

16 (85)

rohke. Žürii oli ühisel seisukohal, et põhjalikum ja huvitavaim lahendus kajastus üliõpilaste Liisbet

Toominga, Jüri Saluste ja Margus Põllupüü võistlustöös „Düün“.

04. aprillil 2024. aastal algatati Larvik Capital OÜ taotlusel Loksa Linnavolikogu otsusega nr 19

Mere tn 12 ja 12a alale detailplaneering Loksa SPA rajamiseks. Samal aastal väljastati samale

arendajale projekteerimistingimused Posti tn 9 ja 11 korterelamute rajamiseks. Larvik Capital OÜ

omandas ka kinnistu Rohuaia tn 3, mis tükeldati kuueks eraldi kinnistuks plaaniga rajada neile

samuti korterelamud.

Kohaliku planeeringute registri andmetel on alates 2015. aastast kehtestatud linnas 5

detailplaneeringut (joonis 6). 2023 aastal on kehtestatud 1 detailplaneering – Mere tn 31-33.

Joonis 6. Kehtestatud detailplaneeringud Loksa linnas 2015-2023 (Allikas: Loksa Linnavalitsus)

Eluruumide ehitus Loksa linnas ei ole viimastel aastatel aktiivne olnud (välja arvatud aastal 2023),

enamasti vaid rekonstrueeritakse või laiendatakse olemasolevaid eluruume. Enim väljastatakse

ehituslubasid ehitiste püstitamiseks - alajaamad, maakaabelliinid, õhuliinid, parklad, garaažid,

torustikud, mänguväljakud jms. Märkimisväärsel hulgal ka ehitiste laiendamiseks ja

rekonstrueerimiseks ning lammutamiseks (mitteeluhooned – töökojad, masuudihoidlad, pumplad).

Joonis 7. Loksa Linnavalitsuse poolt 2020-2023 väljastatud ehitusload ja kasutusload. (Allikas:

Riiklik Ehitisregister)

Aastal 2023. tõusis välja antud ehitus- ja kasutuslubade arv märkimisväärselt võrreldes eelnevate

aastatega (joonis 7).

2

0

1

0 0 0

1 1 1

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

7 7 7

24

2 4

5

10

0

5

10

15

20

25

2020 2021 2022 2023

ehitusload

kasutusload

17 (85)

2021. aastal korrastati EHR-is andmebaasi, mille tulemusel suurenes mitteelamute näitaja 367-le

ning 2024. aastal on kasutuses 361 mitteelamut. Kasutuses olevate elamute arv on püsunud

viimastel aastatel 354 juures. (tabel 1).

Tabel 1. Kasutuses olevad mitteelamud ja elamud Loksa linnas 2020-2024 (Allikas: Riiklik

Ehitisregister)

Aasta 2020 2021 2022 2023 2024

Kasutuses olevad mitteelamud 333 367 368 361 361

Elamud 354 354 354 354 354

Erasektori käes on ligi 100% linna elamufondist. Loksa linnale kuulub 13.06.2024 seisuga 4

korteromandit. Üksikelamuid on linnas 14.06.2024 seisuga 266, kahe ja enama korteriga elamuid

on 88. Elamutes on kokku 1656 eluruumi (Allikas: Riiklik Ehitisregister).

Arengueeldused:

• linnal on 2009. aastal kehtestatud üldplaneering;

• kohalikku ehitustegevust reguleerib ehitusseadustik;

• linnal on stabiilne elamufond.

Probleemid:

• inimeste ehitus- ja planeerimisalane teadlikkus on vähene;

• üldplaneering vajab uuendamist.

VISOON 2040

Linna ehitustegevus toimub üldplaneeringu ja detailplaneeringute alusel. Tegusad

majaomanikud ning toimivad elamuühistud on taganud majade ja õuealade heakorra ning

vajadusel rekonstrueerimise. Miljööväärtuslike piirkondade säilitamine ja jätkuv

väärtustamine.

EESMÄRGID

Linnaruumi otstarbekas kasutamine ja mitmekesiste eluaseme valikuvõimaluste loomine,

arvestades linna ajaloolisi ja kultuurilisi väärtusi.

Ülesanded:

• tõsta inimeste ehitus- ja planeerimisalast teadlikkust;

• võtta kasutusele uued elamuehituseks sobivad maa-alad;

• arendada välja tootmisalad võimalikult kompaktselt, arvestades linna elamu- ja

puhkepiirkondade laiendamise ja keskkonnaväärtuse säilitamise vajadusi;

• detailplaneeringute kehtestamisel järgida keskkonnaalaseid nõudeid;

• eristada miljööväärtuslikud piirkonnad ja säilitada nende iseloomulikud pinnavormid ja ehitiste

arhitektuurilahendused ning muud väärtused;

• teostada ehitusalast järelevalvet;

• liikluskorralduse parandamiseks välja töötada linna liiklusskeem;

• rekonstrueerida ja kasutada sihipäraselt linna omandis olevaid hooneid ning rajatisi;

• algatada uus Loksa linna üldplaneering.

18 (85)

4. Linna juhtimine

4.1 Kohalik omavalitsus

Iseseisvaks administratiivüksuseks - aleviks sai Kõnnu valla koosseisu kuulunud Loksa küla

Valgejõe suudmes paiknev tiheasustatud osa 31.08.1948. aastal. Alevi administratiivpiir, mis on

täna ka Loksa linna piiriks, on kinnitatud 27.12.1976. aastal. Omavalitsuse staatuse sai Loksa

24.10.1991 aastal ja linna õigused 20.08.1993. aastal.

Omavalitsusüksusüksuse esinduskogu on volikogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike

poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus alusel. Loksa Linnavolikogu on 15-

liikmeline. Moodustatud on neli alalist volikogu komisjoni: revisjonikomisjon, majandus- ja

eelarvekomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon ning sotsiaal- ja tervishoiukomisjon.

Omavalitsusüksusüksuse täitevorgan Loksa Linnavalitsus on moodustatud linnavolikogu poolt.

Kohaliku elu arendamiseks ja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks on Loksa linn asutanud

alljärgnevad hallatavad asutused:

Loksa Gümnaasium;

Loksa Lasteaed Õnnetriinu;

Loksa Muusikakool;

Loksa Linnaraamatukogu;

Loksa Noortekeskus;

ning alljärgnevad eraõiguslikud juriidilised isikud:

Sihtasutus Loksa Kultuur;

Sihtasutus Loksa Sport;

Osaühing Loksa Haljastus.

Loksa Linnavalitsus on tegev Harjumaa Omavalitsuste Liidus (HOL), Eesti Linnade ja Valdade

Liidus (ELVL) ning mittetulundusühingutes: Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja Arenduskoda

(LEADER grupp).

Loksa linna edasise arengu soodustamiseks on vajalik jätkata koostööd teiste omavalitsustega

ühiste projektide elluviimisel. Peamised koostöö suunad on:

- hariduse, noorsootöö ja huvitegevuse arendamine

- puhkemajanduse ja terviseturgutamise teenuste arendamine;

- turismi edendamine;

- ettevõtluse arendamine;

- keskkonna kaitsmine;

- elanikkonnale kvaliteetsete avalike teenuste tagamine.

19 (85)

4.2 Finantsressursid

4.2.1 Eelarve tuluallikate struktuur

Loksa linna omavalitsuse rahalised vahendid moodustuvad järgmistest allikatest:

1. rahalised vahendid, mis laekuvad riigi poolt kehtestatud maksudest kohalikku eelarvesse

vastavalt kehtivale seadusandlusele;

2. riigi poolt laekuvad sihtotstarbelised eraldised;

3. rahalised vahendid, mis laekuvad linnavolikogu poolt kehtestatud kohalikest maksudest;

4. tulud teenuste osutamise eest;

5. tulud linna asutustelt ja varadelt;

6. toetused, annetused ja muud vahendid (on sihtotstarbelised, mistõttu ei kujuta nad endast linna

tulude poole pidevat allikat).

4.2.2 Eelarvetulud ja tulumaksu laekumine

Loksa linna eelarvetulude maht on tõusnud 4,1 miljonilt eurolt 2019. aastal pea 5 miljonini 2023

a. (tabel 2).

Tabel 2. Loksa linna eelarvetulud ja laekunud tulumaks (eurodes) aastatel 2019-2023 (Allikas:

Loksa linna majandusaasta aruanded, linnavalitsuse raamatupidamine)

Aasta Eelarvetulud eurodes s.h laekunud tulumaks eurodes

2019 4 129 575 1 678 890

2020 4 537 758 1 736 781

2021 4 182 401 1 760 130

2022 5 018 162 1 850 048

2023 4 966 326 2 025 783

Loksa linna eelarve tulud ühe elaniku kohta aastatel 2019–2023 on esitatud joonisel 8. Vaadeldaval

perioodil on eelarvetulud elaniku kohta vahemikus 1 562-2 006 eurot. Langus toimus 2021 aastal,

mil tulu elaniku kohta oli 1 657 eurot aga 2022. aastal tõusis taas 2 014 euroni.

Joonis 8. Loksa linna eelarvetulud (eurodes) ühe elaniku kohta aastatel 2019-2023 Allikas:

Loksa linna majandusaasta aruanded, linnavalitsuse raamatupidamine.

1562

1755

1657

2014 2006

1000

1100

1200

1300

1400

1500

1600

1700

1800

1900

2000

2100

2019 2020 2021 2022 2023

20 (85)

Joonis 9. Laekunud tulumaks eurodes ühe Loksa linna elaniku kohta aastatel 2019-2023 Allikas:

Loksa linna majandusaasta aruanded, linnavalitsuse raamatupidamine.

4.3 Munitsipaalomand

Linna omavalitsuse majandustegevus baseerub munitsipaalomandil. Selle vara kasutamist

korraldab ja juhib linna omavalitsus. Munitsipaalomandi tekkimise peamiseks allikaks on riigi

poolt üleantav vara. Erastamise põhieesmärgiks on turumajandusse sobivate omandisuhete

loomine ja selle kaudu majanduse efektiivsuse tõstmine. Munitsipaalomandi kui iseseisva

omandivormi eesmärk on kohaliku rahva elujärje parandamine ning tema sihtotstarbeline

kasutamine. Seisuga 1.06.2024 kuuluvad Loksa linna munitsipaalomandusse järgmised hooned,

rajatised ja objektid:

1. Loksa Linnavalitsuse hoone Tallinna 45

2. SA Loksa Kultuur hoone Tallinna tn 47a

3. Loksa Gümnaasiumi hooned Tallinna tn 47

4. Loksa Lasteaed Õnnetriinu hoone Lasteaia tn 3

5. Loksa Bussijaama hoone Tallinna tn 49

6. Loksa Noortekeskuse hoone Tallinna tn 47

7. Staadion Staadioni tn 2

8. Keskväljak Tallinna tn 32

9. Töökoja hoone Pärna tn 1a

10. Töökoja hoone Pärna tn 1b

11. Endine tsiviilkaitse varjend Posti tn 44

12. Garaažiboksid Tallinna tn 47a

13. Endine kooli katlamajahoone Tallinna tn 47

Laste mänguväljakud: Pargid:

1. Nooruse tn 10 1. Veteranide park (Nooruse tn 5a)

2. Papli tänaval 2. Nõmme park (Mere tn 7a)

3. Rohuaia tn 13 3. Rannapark (Mere tn 14)

4. Tallinna tn 47 (Skatepark)

5. Tiigi tn 6

Puhkealad: Aiamaa:

1. Männi tn 34a - Männi tn äärne puhkeala („Karl Marx“) 1.Tiigi tn 6

2. Männi tn 36b - staadioni ja jõe vaheline puhkeala

3. Mere tn 14 – rand

644 677 709 741

826

300

500

700

900

2019 2020 2021 2022 2023

21 (85)

Arengueeldused:

• rahuldav materiaal-tehniline baas;

• maksulaekumine on paranenud.

Probleemid:

• vähe spetsialiste;

• vähe on KOV ülesannete ja funktsioonide täitmiseks vajalikke riigipoolseid vahendeid;

• vähene koostöö rahvusvahelisel tasandil.

VISIOON 2040

Linnavalitsus on kaasaegne haldusorganisatsioon, mida iseloomustab avatud juhtimine, ning

ametnike selge tööjaotus ja vastutus. Erinevad töövaldkonnad on kaetud tugevate

spetsialistidega ja on tõusnud juhtimise efektiivsus. Linna arendamine on järjepidev, süsteemne

ning tugineb linna arengukavale. Otsuste tegemisse kaasatakse elanikke ning elanikud on

aktiivsed ja pädevad omavalitsuslike õiguste realiseerimisel. Loksa linn on algatusvõimeline

partner Harju maakonna omavalitsusüksuste koostöövõrgustikes ning rahvusvahelises

koostöös. Loksa linn on tuntud nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel. Avalike huvide

rahuldamiseks on linnal piisav munitsipaalelamufond

EESMÄRGID

Linna finantsvõimekuse tagamine, ametnike haldussuutlikkuse tõstmine, aktiivne siseriiklik ja

rahvusvaheline koostöö, haldusreformi läbiviimine regioonis ja riigis tervikuna, Loksa linna

maine ja atraktiivsuse tõstmine.

Ülesanded

linna finantsvõimekuse tagamiseks:

• jätkata üksikisiku tulumaksu laekumise suurendamiseks meetmete rakendamist;

• jätkata maksumaksjate arvu kasvu stimuleerivat tegevust;

• laiendada linna eelarveliste tulude kasvatamiseks munitsipaalarendustegevust, taotleda linna

osalusega äriühingute töö suuremat majanduslikku isetasuvust;

• vähendada energiasäästu jms meetmete abil munitsipaalomandis olevate hoonete

ülalpidamiskulusid;

• tagada eelarvesse täiendavad vahendid investeeringuteks projektipõhiselt finantseeritavate

programmide ja meetmete aktiivse kasutamise kaudu;

• suurendada eelarves raha kaas- ja omafinantseeringuteks, et tuua linna täiendavaid

investeeringuid Eesti ja Euroopa Liidu arengufondidest, samuti riigi- ja erasektori

vahenditest;

• keskenduda eelarvepoliitika kujundamisel enam finantsplaneerimise ja eelarveprognoosi

osatähtsuse kasvatamisele;

• jälgida, et eelarves tegevuskulude kasv ei oleks kiirem eelarve kulude üldisest kasvust,

kulutatakse säästlikult;

• stimuleerida aktiivsust ja tulemuslikku tööd;

• tõsta haldusasutustes infotehnoloogia potentsiaali;

• võimaldada ametnikel osaleda tööalastel koolitustel;

22 (85)

• arendada välissuhteid ja koostööd sõpruslinnadega erinevates valdkondades (keskkond,

haridus, meditsiin jne);

• teha koostööd naaberomavalitsustega;

• jätkata osalemist:

◦ Harjumaa Omavalitsuste Liidus;

◦ Eesti Linnade ja Valdade Liidus;

◦ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevuses;

◦ MTÜ-s Arenduskoda - LEADER grupis;

◦ MTÜ-s Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus

• osaleda aktiivselt erinevates regionaalsetes, üleriigilistes ja rahvusvahelistes projektides ning

valmistada ette projekte välisinvesteeringute taotlemiseks linna ja regiooni kõigi

huvigruppide koostööna;

• teostada järjepidevalt linna arendustegevust ja kaasata sellesse elanikke;

• korrigeerida iga-aastaselt arengudokumente, analüüsida hetkeolukorda ja arengufaktoreid,

täpsustada prioriteetseid arengusuundi ja tegevuskavasid;

• valmistada regulaarselt ette ja anda välja linna tutvustavaid materjale.

23 (85)

5. Ettevõtlus ja turism

5.1 Ettevõtlus

Äriregistri andmetel on 12.06.2024 seisuga Loksa linnas registreeritud (registrisse kantud) 268

juriidilist isikut, kellest 136 on osaühingud, 28 füüsilisest isikust ettevõtjad, 21

mittetulundusühingud, kolm tulundusühistut, kaks sihtasutust ja üks aktsiaselts ning ülejäänud on

korteriühistud (71) ja kohaliku omavalitsuse asutused (6) (joonis 10). Suur osa osaühingutest

tegeleb jae- ja hulgikaubanduse, ehituse, metallitöötluse, transporditeenuste osutamise ja

tekstiilitoodete valmistamisega. Füüsilisest isikust ettevõtjate põhilisteks tegevusaladeks on

jaemüük, iluteenindus (nt juuksur, kosmeetik, küünetehnik), kalapüük ja müük, mootorsõidukite

hooldus ja remont ning sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste osutamine. Tulundusühistutena

on registreeritud hooneühistud.

Joonis 10. Loksa linnas registreeritud ühingute jagunemine vormi järgi (%) 12.06.2024 seisuga

(Allikas Äriregister).

Joonis 11. Loksa linna ettevõtete jaotus suuruse järgi 2017-2023 Allikas: Statistikaameti Statistika

andmebaas, ER032.

72

15

1

2

11

Osaühing Füüsilisest isikust ettevõtja

Aktsiaselts Tulundusühistu

Mittetulundusühistu

92

108

101 107 108 106 104

84

98 94

99 99 96

99

6 8 7 8 9 10 5

2 2 0 0 0 0 0 0

20

40

60

80

100

120

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Kokku Vähem kui 10 10-49 50-249

24 (85)

Loksa linnas on viimastel aastatel (2018-2023) püsinud mikroettevõtete (0-9 töötajat) arv

vahemikus 94-99. Väikeettevõtete (10-49 töötajat) arv on jäänud vahemikku 5-10. Ettevõtteid, kus

töötajaid oleks üle 50 Loksa linnas alates 2019 aastast ei ole.

Mikroettevõtete arvust saab järeldada, et Loksa linnas on rohkelt ettevõtlikke inimesi, kes

eelistavad ise olla ettevõtjad saades aru, et keerulises majandussituatsioonis on mikroettevõtted

paindlikumad ja vähem haavatavamad.

Majandustegevuse registri 12.06.2024 seisuga on 14 isikul/asutusel õigus tegeleda Loksa linnas

alkoholi jaemüügiga. Tubakatoodete jaemüügi õigus on 12 isikul/asutusel. Kahel Loksa linna

ettevõttel on olemas tegevusluba sõitjate veo teostamiseks.

Loksa linna põhilised majandussuunad on metallitöötlemine, ehitus, elektroonika, õmblus ja

teenindus. Suur osa elanikkonnast on hõivatud hariduses, tervishoius, kaubanduses ning muus

elukondlikus teeninduses. Linna suuremateks tööandjateks on Loksa Linnavalitsus koos

hallatavate asutustega. 2016. aasta kevadel avati tehase endises ühiselamus 50-kohaline Loksa

Eakate Kodu, mis täna tegutseb juba ka endise Loksa haigla hoones, kus on pärast

rekonstrueerimist 80 voodikohta. Linnas tegutseb AS Eesti Posti (Omniva) postipunkt ning olemas

on 3 ettevõtte pakkiautomaadid (SmartPost, Omniva ja DPD) Linnas on Swedbank ja SEB panga

sularahaautomaadid. Avatud on Loksa Benu apteek.

Loksa on kujunemas mitmekesisemaks tööhõivet pakkuvaks keskuseks. Loksa sobib suurepäraselt

näiteks ka terviseturgutusteenuste osutamiseks. Linna edasiseks väljaarendamiseks on vajalik

läbimõeldud ruumilise planeerimise arengupoliitikat, infrastruktuuriinvesteeringute poliitikat ja

linna ettevõtlusalast esitlemist ka rahvusvahelisel areenil (Harju maakonna arengustrateegia

2025).

Arengueeldused:

• ettevõtlikke inimesi on piisavalt;

• Loksa asub Tallinna lähedal;

• hea transpordiühendus Tallinnaga ja naaberomavalitsustega;

• Suurepärased kaubanduskeskused.

Probleemid:

• puudub konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond;

• Loksa asub Tallinna lähedal.

VISIOON 2040

Loksa on kaasaegsel tasemel välja arendatud infrastruktuuriga ning mitmekülgse ja paindliku

tööstusega konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, mis pakub maksimaalselt kõrge

tööviljakusega töökohti.

EESMÄRGID

Atraktiivse ettevõtluskeskkonna arendamine, ettevõtluse edendamine, koostöö ja infolevi

suurendamine, ettevõtluse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse tõstmine.

25 (85)

Ülesanded:

• luua ettevõtlusele soodne keskkond;

• nõustada ettevõtjaid nende tegevuse kooskõlla viimiseks kehtivate õigusaktidega;

• aidata kaasa kolmanda sektori arengule;

• aidata leida võimalusi investeeringute saamiseks Eesti riigi regionaal- ja välisabi programmide

kaudu;

• arendada koostööd linna, tööhõiveameti ja tööandjate vahel;

• kaasata ettevõtjaid sihipäraselt linna ja regiooni arendusprojektide ettevalmistamisse ja

elluviimisse.

5.2 Turism

Peatüki koostamisel on aluseks võetud Karmo Kaasiku 2011. aastal kaitstud töö „Loksa linna

turismiarengukava aastani 2014 ja visioon aastani 2040“.

Lahemaa Rahvuspargi rüpes, Juminda ja Pärispea poolsaare varjus Hara lahe kaldal paiknevat

Eesti kõige põhjapoolsemat linna – Loksat ilmestab puutumata loodus kauni männimetsa ja

liivarannaga ning läbi linna looklev Valgejõgi. Aegade jooksul on puhkepiirkonnaks kujunenud

asula lääne- ja edelaosa, mida kasutavad lisaks kohalikule elanikkonnale ka Loksa külastajad.

Puhkeala koosseisu kuuluvad linnaga vahetult külgnevad marja- ja seenerikkad metsad. Nimetatud

väärtused annavad Loksale suurepärased eeldused saada turismi sihtkohaks ja taas tunnustatud

puhkepiirkonnaks nagu see oli enne II maailmasõda. Tollal oli Loksa Nõmmeks kutsutav

territoorium täis suvilaid ja puhkemaju. Tallinna elanikud olid omandanud kümneid krunte

suvekodu rajamiseks Hara lahe kaldale. Tänu päikesepaisteliste suvepäevade rohkusele toimusid

Loksal tihti filmivõtted, mistõttu Loksa kandis rahvasuus ka Eesti Hollywoodi nime.

Ajalooliste ja kultuuriliste vaatamisväärsuste hulka kuuluvad 1853. aastal valminud Loksa Püha

Neitsi Maarja kirik ja aastatel 1938-1939 tüüpprojekti järgi (arhitekt Elmar Lohu) ehitatud Loksa

bussijaam, mis jäi teadaolevalt esimeseks ja ainsaks ühistranspordi tarbeks rajatud ehitiseks

tollases Eesti Vabariigis. Lisaks bussijaama hoonele on kohalikuks kultuuripärandi objektiks

Loksa kooli algklasside maja hoone ja 1905.a revolutsiooniliste sündmuste mälestusmärk „Pamjat

Azova“ (Mere tn ääres). Muinsuskaitse all on eraldi objektidena ehitismälestistena Loksa

bussijaama hoone, Loksa kiriku hoone, kalmistu aed ja värav, ajaloomälestisena II maailmasõjas

hukkunute ühishaud (Männi tn 34a), kuhu on vene armee allikate andmeil maetud 32 sõjaväelast.

Väärtusliku ehituspärandi nimistusse on kantud tänase SA Loksa Kultuur hoone ja endise

Lahemaa kaubamaja hoone. 2009. aastal valminud Ida-Harjumaa turismiobjektide ja –marsruutide

väljaarendamise kava investeeringuvajaduste kontseptsioon näeb ette Loksa ajaloolise,

muinsuskaitse all oleva bussijaama hoone rekonstrueerimise.

Loksa linna kui turismisihtkoha kohta leiab viiteid internetis. Trükiseid Loksa linnast on koostatud

mitmeid: fotoalbum „Loksa“ (2010, Galina Nikitina, kordustrükk 2015), raamat loksalastest

„Sinust ja Sinule Loksa“ (2010, Eha Gnadeberg, Reet Vaher), eesti- ja inglisekeelne Loksa linna

voldik (2012) ja venekeelne teatmik linna elu korralduse/toimimise kohta. Loksa poolteist sajandit

tagasi alanud hariduselust jutustavad raamatud „Loksa kool 150“ (2017) ja „Школьные годы

чудесные“ (2018, Galina Nikitina). Lisaks on Loksa linna kui turismisihtkohta tutvustatud MTÜ

26 (85)

Arenduskoda poolt Leader piirkonda tutvustavas teatmikus koos filmiga "Hummer" ning mitmetes

Eestis ilmunud turismialastes väljaannetes. Loksa linna sissesõidul on piirkonda tutvustav kaart

ning alates 2022. aastast tegutseb bussijaama ees suvine infopunkt koos rattalaenutusega.

Linnal on plaanis asutada Loksa koduloomuuseum, mille eesmärk on tutvustada turistidele,

ühepäevakülastajatele ja kohalikele Loksa linna ja selle lähiümbruse ajalugu. Teiseks eesmärgiks

on parandada turistidele, ühepäevakülastajatele ja kohalikele elanikele asjakohase ja aktuaalse

turismiinfo kättesaadavust. Loksa kuulub MTÜ Arenduskoja Leader piirkonda ning on läbi selle

liitunud Lahemaa Euroopa Turismiarengukavaga. Turismi arendamisele aitaks ka suuresti kaasa

majutuskohtade ja hotelli rajamine linna.

Karmo Kaasiku 2011. aastal kaitstud töös „Loksa linna turismiarengukava aastani 2014 ja visioon

aastani 2040“ nähakse Loksa linna prioriteetidena turismi arengus nii spordi-, öko-, tervise- kui ka

puhketurismi arendamist.

Sporditurismi arendamiseks tuleks kaasajastada olemasolevaid spordirajatisi ja ehitada uusi,

eesmärgiga luua aastaringsed sportimisvõimalused eelkõige tervise- ja harrastussportlastele.

Selleks tuleks rajada kaasaegne spordilinnak, staadion, mänguväljakud (nt uisu- ja

tenniseväljakud). Linnas on võimalik harrastada ka nt jäägolfi, jääpurjetamist, viia läbi

regulaarseid matku vastavalt hooajale (nt foto-, ratta-, süsta-, kelgu-, suusa- ja uisumatkad).

Ökoturism rõhutab loodus- ja kultuuripärandi säilimist. Selle arendamiseks tuleks

majutusasutused ehitada vastavalt Rohelise Võtme nõuetele.

Terviseturismi arendamisele aitaks kaasa lisaks praegu pakutavale taastusravile ravi- ja heaolu

veekeskuse rajamine. Huvitav on ka Karmo Kaasiku töös käsitletud idee saunaküla rajamisest

Kuivoja risti ranna-alale, mille kohaselt koosneb nn saunaküla erinevaid saunatüüpe pakkuvatest

saunamajadest koos majutusvõimalusega, peamajast koos toitlustusvõimaluse ja konverentsisaali

kasutamisega, olemas on ka sportimisvõimalused jms.

Puhkepiirkonnas on võimalik arendada mitmekülgselt puhketurismi. Perspektiivseks

puhkepiirkonnaks on rannalõigud, mis jäävad Mere tänava ja supelranna vahelisele alale ning

Loksa-Suurpea tee äärde. Puhketurismi edendamiseks tuleks parandada rannaäärset

infrastruktuuri, rajada näiteks promenaad, jahtide randumise kai. Atraktiivseks puhkekohaks võiks

kujuneda linna põhjaosas, elamurajooni ja tehase vahel, 15-el hektaril laiuv endine savikarjäär, kui

see korrastada ja sinna rajada valgustatud jalakäijate teed, piknikuplatsid, asutada paadilaenutus.

Arengueeldused:

• Loksa geograafiline asend on soodne;

• Loksal asub sadam;

• transpordiühendus on hea pealinna ja naabervalla asulatega;

• tervisespordi harrastamiseks on rahuldavad tingimused (terviserada, ujula);

• Loksa linna koostöö Lahemaa Turismiühinguga;

• Loksa linn osaleb Lahemaa Rahvuspargi Säästva arengu strateegias.

27 (85)

Probleemid:

• vähe on majutus- ja toitlustuskohti;

• puudub Loksa linna traditsiooniline suurüritus, mis looks teistest konkureerivatest

piirkondadest eristavat identiteeti;

• Loksa linna kui turismisihtkohta reklaamitakse vähe;

• aktiivseks puhkuseks vajalikke välispordirajatiste vähesus sh kergliiklusteid;

• rannaäärne infrastruktuur ja savikarjääride ala välja arendamata;

• turismialane koostöö naaberomavalitsustega puudub.

VISIOON 2040

Loksa on puhta looduse, omanäolise kultuurimaastiku ning aktiivse puhke- ja

sportimisvõimalustega turismikeskus. Loksa linna iseloomustavad aastaringsed kvaliteetsed,

kliendi soove arvestavad teenused, kaunis põhjamaine loodus ja turvaline keskkond. Loksa

linna elanikud väärtustavad turismi kui olulist majandusharu.

EESMÄRGID

Turismi infrastruktuuri arendamine, turismiatraktsiooni leidmine, turismitoodete valiku

laiendamine ja kvaliteedi tõstmine, Loksa linna kui turismisihtkoha reklaamimine,

turismialase koostöö arendamine.

Ülesanded:

• kasutada ära turismi kui majandusharu potentsiaal ja avaneda uutele investeeringutele;

• suurendada kohapeal pakutavat turismitoodete valikut ning tõsta juba olemasolevate

turismitoodete ja teenuste kvaliteeti;

• algatada turismialaseid projekte ja viia ellu koostöös teiste omavalitsustega;

• arendada teiste omavalitsustega ühist arendus- ja turundustegevust;

• lahendada koostöös ettevõtjatega, riigiasutustega ja kolmanda sektoriga turismialaseid

kitsaskohti;

• teostada süstemaatilist turismialast koostööd Põhja-Eesti turismiettevõtetega ja

organisatsioonidega;

• kasutada piirkonna rikkust- puhast loodust ja omanäolist kultuurimaastikku turismi

propageerimiseks;

• rajada rannapiirkonna infrastruktuur;

• edastada informatsiooni kõigi turismiobjektide, ettevõtete ja sündmuste kohta;

• korraldada traditsioonilisi spordi- ja kultuuriüritusi, mitmekesistada puhke- ja

sportimisvõimalusi;

• suurendada Loksa linna tuntust turismikohana;

• rajada Loksa koduloomuuseum.

28 (85)

6. Tehniline infrastruktuur

6.1 Teed, tänavad, transport

Loksa linn asub 65 km kaugusel Tallinnast ca 15 km Tallinn-Narva maanteest põhja pool. Linna

idapiiril kulgeb Liiapeksi-Loksa maantee, mis linna piires on riigimaantee hulka kuuluv Tallinna

tänav. Laevatehase juurest algav Kalurite tänav kuulub Loksa–Pärispea–Viinistu riigimaantee

hulka. Tallinna tänavalt Rohuaia tänavale hargnev lõik on Loksa- Viinistu riigimaantee, Leesi–

Hara–Loksa riigimaantee hulka kuuluv tee on linna piires Rahu tänav. Ülejäänud Loksa

ümbruskonnas paiknevad maanteed on järgmised:

1. Loksa-Kotka-Võsu-Rakvere;

2. Loksa- Kasispea- Ilumäe- Palmse-Viitna;

3. Loksa-Kotka-Valgejõe.

Linna tänavatevõrk on välja kujunenud. Suurema liikluskoormusega tänavateks on Tallinna,

Rohuaia, Rahu, Posti ja Kalurite tänav. Riigiteid on linnas ca 5,5 km, kohalikke teid 20,4 km.

Teede ja tänavate kogupikkuseks on linnas ca 26 km, millest suur osa on asfalteeritud.

Raskeveokite osakaal liikluses on suur, kuna linna läbivad riigiteed. Loksa linnas teede hooldust

ja lumetõrjet korraldab linnavalitsus. Loksa linna läbivaid riigiteid hooldab transpordiamet.

Loksa bussiühendus naaberasulatega Kuusalu vallas ja Tallinnaga on hea, arvestades nii

transpordivahendi kvaliteeti kui sõidugraafikut. 2019.aasta kevadel avati taas 90-ndate alguses

katkenud bussiühendus Rakverega. Taastatud on ka bussiliiklus marsruudil Loksa-Peterburg.

Täiendavalt ühistranspordile on käigus Kuusalu valla õpilasliinid ja ettevõtete bussiliinid. Loksa

linn on MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus liige.

Loksa linna tänavad ja teed on valgustatud ca 400 valgustiga, mida juhitakse 8 tänavavalgustuse

juhtimiskilbi kaudu. Kõik valgustid on varustatud kaasaegsete kõrgrõhu Na-valgusallikatega.

Kasutusel on nii tänavavalgustuse paljasjuhtmelised kui ka kaabelõhuliinid, osaliselt on

tänavavalgustus rajatud kasutades maakaableid. Valgustite põlemise aeg s.t süttimine ja

kustumine on reguleeritud fotoelementide poolt, mis mõõdavad valguse hulka. Umbes 1/4

valgustitest on amortiseerunud ning vajavad vahetamist.

Jalg- ja kergliiklusteid on linnas ca 5,35 km. Linna peatänavatest on jagteega suures osas

ääristatud Tallinna ja Rohuaia tänav. 2024. aastal valmis ca 1km pikkune Posti tänava jalgtee.

Plaanis on lähiajal rajada jalg- ja kergliiklusteed ka Kalurite- ja Mere tänava äärde ning pikendada

Tallinna ja Rahu tänavaäärset jalgteed, samuti Rohuaia tänav L1 lõigu osas.

Linna üldplaneeringuga on ette nähtud:

1. linna lõunapoolse möödasõidutee ehitamine Rahu tänava liikluskoormuse vähendamiseks

ning juurdepääsu tagamiseks uutele puhkebaasidele ja eramutele;

2. parkla ja juurdepääsuteede rajamine linna edelaossa supelranna ja mereäärsesse

puhkepiirkonda;

3. kõnni- ja kergliiklusteede rajamine Posti, Nooruse, Männi, Mere, Lasteaia, Tallinna ja Kalurite

tänava äärde;

4. Tallinna ja Rohuaia tänava ristmiku väljaehitamine

29 (85)

5. Mere tänava, Mere tänava pikenduse ja silla projekteerimine ning ehitamine Tallinna-Posti

tänava ristmikuni.

Arengueeldused:

• välja on kujunenud teede- ja tänavatevõrk;

• olemas on looduslikud eeldused kergliiklusteede rajamiseks;

• ühistranspordiühendus on hea Tallinna ja naaberomavalitsustega.

Probleemid:

• tänavavalgustus on amortiseerunud;

• ühistranspordiühendus on minimaalne Lääne- ja Ida-Virumaaga.

VISIOON 2040

Kõik linna sõiduteed on kaetud kõvakattega, hooldatud ja valgustatud. Välja on arendatud

kergliiklusteede võrgustik.

EESMÄRK

Lähialade, maakonna ja Eesti teedevõrguga ühendatud ning sujuvat liiklemist võimaldavate

tänavate, kergliiklus- ja kõnniteede võrgustiku loomine. Linna ja selle lähialade igapäevast töö

ja tarbimisega seotud liikumist võimaldav kohalik ühistranspordiühendus.

Ülesanded:

• arendada teedevõrku ja parandada teedehoiu taset;

• remontida jooksvalt tänavaid ja kõnniteid;

• koostada remonti vajavate tänavate rekonstrueerimisprojektid;

• kergliiklus- ja kõnniteede rajamine;

• ehitada välja 3-faasiline tänavavalgustuse võrk;

• suurendada liiklusohutust.

6.2 Infokommunikatsioon, andmeside

Linna hea käekäik sõltub palju sellest, millised on infovahetuse võimalused ettevõtete, asutuste,

firmade ja üksikisikute vahel.

Loksa linnas on olemas televisiooni kaabellevivõrk, mida haldab OÜ DJUK. Nimetatud

võrguteenuseid tarbivad eelkõige linna kirdeosa korruselamute asustajad. Palju kasutatakse Eesti

suurima telekommunikatsiooni ja IT-ettevõtte Telia Eesti AS ja AS Elisa Eesti teenuseid. Mõningal

määral on levinud ka teiste telekommunikatsiooniettevõtete teenuste kasutus.

Telefoniside teenust pakub linnas Telia Eesti AS, kellel asub linnas digitaalne telefonijaam.

Võimalik on tarbida ka mobiilsidevõrkude teenuseid: Telia, Tele 2, Elisa.

Loksa linn on kaetud interneti püsiühendusega. Pärna tänaval paiknev ning Teliale kuuluv

digitaalne telefonijaam ja ADSL sõlm on piisava tehnilise võimsusega ning vastavalt turu

nõudlusele hõlpsalt laiendatavad. Suuremad internetiteenuse pakkujad on linnas lisaks Telia Eesti

30 (85)

AS- ile veel OÜ DJUK, GoNetwork OÜ ja AS Elisa Eesti. Loksa Linnavalitsuse lokaalvõrgu

kiiruseks on hetkel ca 100 Mb/s.

WiFi levialad asuvad Loksa Linnaraamatukogus (Tallinna tn 45), Tulisilma Ärikeskuses/OÜ

Tulisilm (Tallinna tn 14), Loksa ujulas (Tallinna tn 47b) ja Loksa Staadionil (Staadioni tn 2). Avalik

internetipunkt asub Loksa Linnaraamatukogus, tasuline internetipunkt aga Tulisilma Ärikeskuses.

Telefoniside ja interneti püsiühenduse tehniline kättesaadavus elanikkonnale on tagatud.

Loksa Linnavalitsus on välja arendanud Loksa linna võrgulehe, millele pandi algus 2000. aastate

algul koostöös endise Loksa vallaga. 2003. aastal hakkas linna võrgulehte haldama ettevõte Artaxis

AS, alates 2007 kasutati võrgulehe pidamisel aga Hansanet OÜ teenuseid. 2014. aastal hakkas linn

kasutama kohalike omavalitsuste teenusportaali KOVTP2 (www.loksalinn.ee), mis annab

paremaid võimalusi pakkudes elanikkonnale aktuaalset informatsiooni linnas toimuva kohta.

Samuti on kasutusele võetud taotluste esitamiseks iseteeninduskeskkond SPOKU. Lisaks annab

linnavalitsus alates 2003. aastast kord kuus välja kakskeelset väljaannet Loksa Elu (paberkandjal,

linna võrgulehel), mis varustab elanikkonda kohaliku informatsiooniga.

Arengueeldused:

• linnaelanikele on tagatud telefoniside ja interneti püsiühenduse tehniline kättesaadavus;

• linnas toimib kohalik kaabeltelevisioon; linnal on toimiv koduleht

• antakse välja linnaelu kajastavat väljaannet Loksa Elu.

VISIOON 2040

Loksa on kaasaegse infokeskkonnaga linn.

EESMÄRK

Kaasaegse infokeskkonna väljaarendamine ja seeläbi parema elu- ja töökeskkonna loomine

elanikele. Teabelevi korraldamine.

Ülesanded:

• arendada andmeside infrastruktuuri ja laiendada infotehnoloogia kasutust kõigis

eluvaldkondades;

• suurendada elektrooniliste teenuste kättesaadavust, mille tulemusena suureneb oluliselt riigi,

linna ja kodanike vaheliste suhete operatiivsus ja paindlikkus;

• tõsta haldusasutustes infotehnoloogia potentsiaali;

• regulaarselt uuendada arvuti tark- ja riistvara;

• uuendada ja arendada aktiivselt linna elu ja juhtimist kajastavat võrgulehekülge;

• jätkata Loksa Elu väljaandmist;

• suurendada andmesidekiirust linnaasutustes, viies sisevõrgu kiiruse 1 Gbit/ s–le.

31 (85)

6.3 Ühisveevärk- ja kanalisatsioon

Alates 01.11.2010 on Loksa linna vee-ettevõtjaks 100% linna osalusega OÜ Loksa Haljastus.

Loksa linna haldusterritooriumil on rajatud kaheksa puurkaevu, milledest kolm (Posti 27a, Ranna

19, Tallinna 47) on lülitatud linna ühtsesse veevarustussüsteemi, Lõuna 7a asuv puurkaev ei ole

lülitatud ühtsesse veevarustussüsteemi (sellest puurkaevust varustatakse kogu Lõuna tänava ja

Tallinna tänava (54 kuni 81) kinnistuid), ülejäänud varustavad lokaalseid süsteeme. Tabelist 21

nähtub, et linna ühtsesse veevarustussüsteemi lülitatud puurkaevude keskmine summaarne

toodang on Osaühing Loksa Haljastus andmetel langenud 2022. aastal 2019 aasta tasemele 17,8

m³/h ning 2023 aastal langes 17,0-le m³/h. Olemasolevad puurkaevud rahuldavad täielikult

tuleviku veevajadused. Linna orienteeruv veetarve on näha tabelis 21. 2022. aasta tarbimine on

langenud 2019. aasta tasemele ca 156 091 m3 ning 2023. aastal langes koguni 149 000 m3.

Tabel 21. Veetarve ja keskmine vee summaarne toodang

Aasta Veetarve, m3

Keskmine vee summaarne toodang,

m3/h

2016 172 032 19,6

2017 152 719 17,5

2018 158 084 18,0

2019 155 350 17,7

2020 163 749 18,6

2021 172 343 19,7

2022 156 091 17,8

2023 149 000 17,0

Keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate alusel kuulub linna joogiveeks kasutatav põhjavesi I

kvaliteedi klassi 2019 a. üldraua näitaja piirsisalduse alusel. Joogivee kvaliteet on võrreldes

varasemate aastatega püsinud stabiilne, põhiliseks probleemiks on olnud üldraua piirisisalduse

näitajate väärtus. Joogivee pH jääb piirnormide (>=6,5<=9,5) vahemikku, olles keskmiselt 7,5-

8,0.

Ühisveevärk hakkas Loksa linnas toimima 1971. aastal. Samal aastal ehitati Nooruse tn 3b

reoveepumpla. Veetorustike (magistraalid, arvestatud ei ole torusid liitumiskohtadest objektideni)

kogupikkuseks on hetkel ca 13,75 km. Ühiskanalisatsioonitorustiku pikkuseks Loksa linnas on ca

9,0 km (magistraalid, arvestatud ei ole torusid liitumiskohtadest objektideni).

Ühiskanalisatsioonitorustik oli algselt rajatud aastatel 1965-2004, 2010-2013

kanalisatsioonisüsteem rekonstrueeriti. Torustikust enamik on isevoolne. Ühiskanalisatsiooniga on

liitunud 2 520 inimest (92%). Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioon, koguvad reovett

kogumiskaevudesse, mida tühjendatakse assenisatsiooni autode abil vastavalt vajadusele. Lisaks

on linnas olemas sadevee- ja drenaažitrassid.

2010. aasta maikuus kiitis Keskkonnainvesteeringute Keskus heaks Osaühing Loksa Haljastus

projekti linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks. Projekti realiseerimine

toimus aastatel 2010-2013. Projekti raames rekonstrueeriti ja ehitati ca 9,4 km joogiveetorustikku

32 (85)

ja ca 7,95 km kanalisatsioonitorustikku. Rekonstrueeriti üks reoveepumpla (Nooruse 3b), kaks

puurkaev-pumplat (Posti tn 27a ja Ranna tn 19), millele paigaldati ka veetöötlusseadmed ning

rekonstrueeriti Loksa linna reoveepuhasti. Lisaks olemasolevate süsteemide rekonstrueerimisele

rajati uusi joogiveetorustikke ca 1,58 km ja uusi kanalisatsioonitorustikke ca 3,52 km ning viis

reoveepumplat. Projektiga lahendati 90% loksalaste kvaliteetse joogiveega varustamise ja reovee

puhastamisega seotud muredest. Lähitulevikus on plaanis valmistada ette uus rahastamistaotlus

tagamaks kogu Loksa linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaasajastamiseks.

Reovesi puhastatakse 1987. aastal rajatud ning alates 2010. aastast Osaühingule Loksa Haljastus

kuuluvas reoveepuhastis bioloogiliselt. 2013. aastal lõppes reoveejaama täielik rekonstrueerimine.

Reoveepuhasti jõudluseks on 2 750 m3 heitvett päevas. Puhastatud reovesi juhitakse merre. Kui

2012. aastal käitles puhasti reovett 373 522 m³, siis järgnevatel aastatel on käideldud reovee

kogused vähenenud ca 25%. Loksa Linnavalitsuse tellimusel koostas OÜ Sweco Loksa linna

veemajanduse arengukava aastani 2031.

Arengueeldused:

• linnal on reoveepuhasti;

• Loksa linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid on suures osas rekonstrueeritud.

Probleemid:

• suur osa tarbijate oma majasisene trass (alates maakraanist) on rekonstrueerimata;

• 10% trassidest vajavad ehitamist või rekonstrueerimist.

VISIOON 2040

Kõikidele tarbijatele on tagatud kvaliteetne tarbevesi ja reovee kanaliseerimine. Reovesi

puhastatakse vastavalt sätestatud normidele.

EESMÄRK

Kõigile linna elanikele kvaliteetset joogivett pakkuvate ning keskkonnasõbralike vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide jätkuv rekonstrueerimine.

Ülesanded:

• ehitada ning rekonstrueerida kõik linna vee- ja kanalisatsioonirajatised;

• ehitada vajalikud torustikud ning restkaevud sadevee ärajuhtimiseks;

• rakendada ellu Loksa linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava.

6.4 Soojusmajandus

Loksa Linnavolikogu 25.07.2019 määruse nr 8 kohaselt hõlmab Loksa linna kaugkütte piirkond

Valgejõe paremast kaldast põhja poole jäävat linna territooriumit. Alates 22.06.2024 hõlmab Loksa

linna kaugküttepiirkond hõlmab ka Valgejõe vasakust kaldast lõuna poole jäävat, Mere ja Rahu

tänavaga piirnevat ala. Kaugküttepiirkonnast väljajäävas piirkonnas kasutatakse küttematerjalina

põhiliselt puitu.

Loksa linna soojusvarustusega tegeleb 2009. aastast firma N.R. Energy OÜ (enne 16.07.2014

ärinimi Avoterm OÜ). N.R. Energy OÜ ainuomanduses on nii soojuse tootmisvõimsused kui

soojusvõrgud.

33 (85)

Loksa katlamaja paikneb aadressil Nooruse tn 3a. Kahes konteinerkatlamajas (tootmisvõimsus

kokku ca 4,5 MW) on masuudi täielikult välja vahetanud kodumaine vedelkütus - põlevkivi

kütteõli. Keskmiselt toodetakse aastas ca 20 000 MWh soojust, millest lõpptarbijatele müüakse ca

18 000 kWh. Uue, hakkepuidul töötava katlamaja valmimisel jäävad õlevkiviõli katlad tagama

reserv- ja tipukoormust. Uus, hakkepuidul töötav katlamaja varustab linnaelanikke soojaga alates

2024 aastast.

Aastatel 1974-1996 rajatud ja tänaseks 100%-liselt renoveeritud kaugküttetorustiku pikkus linnas

on ca 5 kilomeetrit. 2012. aastal alanud soojustrasside renoveerimine jätkus aastatel 2017-2018,

kui uuendati enamus torustikust. Täna koosneb linna kaugküttevõrk suuremas osas kaasaegsetest

eelisoleeritud terastorudest. Vähemal määral on ka eelisoleeritud plasttorudest kaugküttevõrku

(põhiliselt Lille tänava piirkonnas). Trassi renoveerimist rahastas kogu ulatuses võrguvaldaja.

Soojatrasside rekonstrueerimine võimaldas 2019. aastal laiendada kaugkütte piirkonda laevatehase

ja Kalurite tänava ning Grossi Kaubamaja äärse piirkonna võrra.

Tarbijate küte käib läbi avatud soojusvarustuse süsteemi. Hoonete elevaatortüüpi soojussõlmed

renoveeriti 1997. aastal. Soojussõlmede rekonstrueerimisprojekti kohaselt projekteeriti

soojussõlmed eeldusel, et soojuskandjaks on vesi parameetriga 95/70°C. Aastaks 2025 on

soojatootja kavandanud kaugküttevõrgu rekonstrueerimise projekti abitegevuste raames

soojussõlmede renoveerimise, tsirkulatsioonpumpade väljavahetamise jne.

Suur soojustarbimine tööstuse poolt hetkel puudub, kuid võib oodata siiski Loksa sadama

piirkonna raskesti ennustatavat tarbimise kasvu. Tulevikuperspektiivis on oodata tarbimise aeglast

kasvamist võimalike uute kaugküttesüsteemiga liitujate ja linna keskossa kavandatavate

ühiskondlike ja äriehitiste ning täiendavate korterelamute näol. Soojusenergia odavnemisel võib

oodata endiste soojatarbijate naasmist kaugküttevõrku.

Olemasolevate soojusvarustusesüsteemide tehnilist seisundit ja iseloomustavaid näitajaid ning

soojusvarustuse arengu võimalusi käsitleb Loksa Linnavolikogu poolt 12.09.2019 määrusega nr

10 kinnitatud „Loksa linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2019-2028“. Nimetatud

uurimis-arendustöö koostas Loksa Linnavalitsuse tellimusel HeatConsult OÜ.

Arengueeldused:

• linnas toimib kaugküttesüsteem.

Probleemid:

• suur soojustarbimine tööstuse poolt hetkel puudub;

• kütte hind on kõrge.

VISIOON 2040

Linna kaugküttepiirkonna elanikud on varustatud kütte ja aastaringse sooja veega.

EESMÄRK

Tarbijate stabiilne ja riskivaba soojusenergiaga varustamise tagamine.

Ülesanded:

• teha koostööd soojusenergia ettevõtjaga eeltoodud probleemide lahendamiseks;

• rakendada ellu Loksa linna soojamajanduse arengukava.

34 (85)

6.5 Elektrivõrk

Loksa linn saab elektritoite linna kirdepiiril asuvast 110 kV alajaamast. Tarbijate elektrienergiaga

varustamiseks on linnas välja ehitatud 14 jaotusalajaama ja linna kahepoolne toide. Loksa linna

380 V elektriliinid on ca 60% ulatuses ehitatud maa-aluste kaabelliinidena, ca 40% on veel

õhuliine. Positiivne on Elektrilevi järjepidev töö õhuliinide asendamisel kaabelliinidega ning

alajaamade rekonstrueerimisel.

Arengueeldused:

• linna tarbijatele on tagatud elektrivarustus;

• Elektrilevi asendab järjepidevalt õhuliine maakaabelliinidega ning rekonstrueerib alajaamu.

Probleemid:

• Elukeskkonda risustavad õhuliinid.

VISIOON 2040

Kõigile linnaelanikele on tagatud pingestandardile vastav elektrivarustus. Linnapildist on

kaotatud amortiseerunud õhuliinid ja rajatised.

EESMÄRK

Elektrivarustuse- ja ohutuse parendamine.

Ülesanded:

• õhuliinide asendamine maakaabelliinidega;

• alajaamade rekonstrueerimine.

6.6 Jäätmekäitlus

Jäätmehoolduse kord Loksa linnas on sätestatud 2014. aastal linnavolikogu poolt vastu võetud

Loksa linna jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmehoolduse arengusuunad on määratletud linnavolikogu

poolt 2021. aastal kinnitatud Loksa linna 2021-2026 jäätmekavas. Loksa linna jäätmekava on

kooskõlas Riigi jäätmegavaga.

Loksa linnas toimub alates 2006. aastast korraldatud jäätmevedu. See tähendab, et olmejäätmete

kogumine ja vedamine Loksa linna haldusterritooriumil toimub hanke võitnud ettevõtja poolt.

Käesoleval ajal teenindab linna Eesti Keskkonnateenused AS. Loksa linna haldusterritooriumil on

kehtestatud üks korraldatud jäätmeveo piirkond. Loksa linnas kohaldatakse korraldatud

jäätmevedu:

1) segaolmejäätmetele;

2) biolagunevatele jäätmetele (köögi- ja sööklajäätmed);

3) suurjäätmetele;

4) paberile ja kartongile.

Ülejäänud jäätmeliikide üleandmine on võimalik Loksa Jäätmejaamas, mis asub aadressil Tallinna

tn 5a. Jäätmejaam avati 02. veebruaril 2015. Jäätmejaamas teenindab ja nõustab jäätmejaama

operaator Tallinna Jäätmekeskus.

35 (85)

Loksa Jäätmejaamas vastuvõetavad jäätmed:

1) betoon, tellised, keraamikatooted;

2) biolagunevad aia ja haljastusjäätmed;

3) ehitus- ja lammutuspraht;

4) elektri- ja elektroonikaseadmed;

5) kivid ja pinnas sh muud jäätmed, mis

ei ole biolagunevad;

6) lehtklaas;

7) markeerimata ja markeeritud plastid,

sh pp, pvc ,pe, ps ja vahtplast;

8) metallid;

9) paber ja kartong;

10) pakendid;

11) rõivad, tekstiilijäätmed;

12) suurjäätmed;

13) toiduõli ja -rasv;

14) töödeldud ja töötlemata puit;

15) vanarehvid;

16) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid;

17) happed, lahustid, leelised, kemikaalid,

pestitsiidid;

18) jäätmed mida peab nakkuse

vältimiseks koguma ja kõrvaldama

erinõuete kohaselt (süstlad, nõelad,

skalpelliterad, ampullide tükid) sh

ravimid;

19) klorofluorosüsivesinikke sisaldavad

kasutuselt kõrvaldatud seadmed;

20) luminestsentslambid;

21) mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid;

22) muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed;

23) ohtlike ainetega saastunud

absorbendid, puhastuskaltsud,

õlifiltrid, pakendid;

24) ohtlikke aineid sisaldavad pesuained;

25) ohtlikke aineid sisaldavad värvid,

trükivärvid, liimid, vaigud,

lakijäätmed;

26) pliiakud, patareid, akud.

Jäätmekäitluse järelevalve tõhustamiseks ning jäätmeseaduse täitmiseks liitus Loksa linn 2021.

aastal KOVGIS EVALD veebipõhise jäätmevaldajate registriga. Täiendavalt jäätmejaama

mooduliga liituti 2022. aastal.

2021-2022. aastal korraldati oranžide lehe- ja okkakottide kampaania, mille käigus sai

Linnavalitsuselt tasuta haljastusjäätmete kotid ning korraldati kottide tasuta äravedu.

Loksa linna jäätmehoolduse eesmärgid on:

Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla üle 20

massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. Alates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud

ladestada ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid,

välja arvatud jäätmed, mille ladestamine prügilas annab parima keskkonnaalase tulemuse. Alates

2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada 10

massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest. Olmejäätmeid tuleb

korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta:

alates 2025. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 55% ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas;

alates 2030. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 60% ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas;

36 (85)

alates 2035. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 65% ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas.

Arengueeldused:

• linnas toimub korraldatud jäätmevedu;

• välja on töötatud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri;

• korraldatud on ohtlike jäätmete kogumine;

• toimib pakendijäätmete kogumise võrgustik;

• 56 päevase intervalliga toimub suurjäätmete äravedu;

• korraldatakse igakevadist heakorrapäeva.

Probleemid:

• toimub ebaseaduslik prügi ladestamine aiamaade juures;

• elanikkonna jäätmete liigiti sorteerimise teadmised on puudulikud;

• elanikkonna keskkonnateadlikkus on puudulik.

VISIOON 2040

Loksa linnas eksisteerib maksimaalset taaskasutust võimaldav ja keskkonnasäästlik

jäätmekäitlussüsteem, mis haarab endasse keskkonnateadlikud elanikud, hästi varustatud

majapidamised, spetsialiseeritud kogumispunktid ning säästva toimiva jäätmeveo.

Linnaelanikud ja ettevõtted rakendavad jäätmete liigiti kogumist, rajatud on kompostimisväljak.

EESMÄRGID

Eeskujuliku ja kaasaegse jäätmemajanduse arendamine ning puhta linnakeskkonna tagamine.

Ülesanded:

• tõsta elanike keskkonnateadlikkust ja liigiti kogumise oskust;

• täiendada avalike jäätmekonteinerite võrgustikku;

• rajada kompostimisväljak;

• pidevalt uuendada ja rakendada linna jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja.

6.7 Ligipääsetavus

Parema ligipääsetavuse tagamine ühiskondlikele hoonetele ja avalikele teenustele on oluline, et

tagada kõigile ühiskonnagruppidele võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel ja avalike

teenuste tarbimisel. Kõige vahetumalt puudutab see erivajadusega inimesi, kellel on liikumis-,

nägemis- või kuulmispuue.

2024. aastal kaardistas Loksa Linnavalitsus hoonete ligipääsetavust ning testis rajatud kaldteid.

Loksa linnas on kõik avalikult kasutatavatest objektidest ligipääsetavad ja kasutamisvõimalusega

erivajadustega inimestele kuid mõningatel juhtudel on vaja kõrvalist abi. Nende objektide hulka

kuuluvad Loksa Linnavalitsuse hoone koos Loksa Linnaraamatukoguga, Loksa Gümnaasium,

Loksa Lasteaed Õnnetriinu, Loksa Kultuurikeskus, Loksa Muusikakool, Loksa Spordikeskus sh

spordirajatised, Loksa Noortekeskus. Samuti on tagatud juurdepääsetavus suurematele

toidupoodidele (Grossi toidupood, Meie toidupood ja Harju Coop toidupood), bussiterminali

ootealale, hoolekandeasutustesse sh. perearstide vastuvõturuumidesse. Samuti on tagatud

ligipääsetavus Loksa Kroonlinna Püha Joanni Kogudusse ja Jehoova tunnistajate kuningriigisaali.

37 (85)

Hoonete ligipääsetavuse paremaks kajastuseks kaaluda infosüsteemi „LIPS“ kasutusele võtmist.

Ligipääsetavuse infosüsteemi (LIPS) veebileht annab ülevaate üldkasutatavate objektide

ligipääsetavusest puuetega inimestele ja nende abistajatele, lisaks ka eakatele, lastega emadele ja

isadele, tervisesportlastele, pealinna külalistele ja kohalikele elanikele. Veebilehelt saab otsida, kui

ligipääsetavad on avalikud hooned, kus asuvad invaparkimiskohad ning kui läbitavad on erinevad

liikumismarsruudid. Infot leiab ka ühistranspordi peatuste ja ülekäikude kohta. Otsing toimib

kategooriate, sihtrühmade ja ligipääsetavuse tasemete järgi, mida kuvatakse kaardil tingmärkidena

või nimekirjana.

Arengueeldused:

• ühiskondlikele hoonetele ja objektidele on rajatud ligipääsetavuse võimalus erivajadustega

inimestele.

Probleemid:

• puudub liikumisraskustega inimeste ligipääsetavuse võimalus Loksa linna ranna-alale;

• linna veebilehekülg ei ole vaegnägijatele kohandatud;

• rajatud kaldteed vajavad täiendamist.

VISIOON 2040

Loksa linnas on ligipääsetavus ühiskondlikele hoonetele ja avalikele teenustele, et tagada

kõikidele ühiskonnagruppidele võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel ja avalike

teenuste tarbimisel.

EESMÄRGID

Ühiskondlikele hoonetele ja avalikele teenustele liigipääsetavuse tagamine ja infrastruktuuri

edaspidine arendamine. Loksa ranna-alale puuete- ja erivajadustega inimestele ligipääsu

võimaluste rajamine.

Ülesanded:

• kaardistada nägemis- ja liikumispuudega elanike täiendavad vajadused (nt ülekäigurajad, brail

kirjas viited avalikes asutustes);

• kohandada linna veebilehegülg erivajadustega inimestele vastavaks;

• rajada randa tee, mis tagaks ligipääsetavuse.

38 (85)

7. Sotsiaalne infrastruktuur

Linna kui omavalitsuse põhiülesanne on kohaliku elu terviklik ja prioriteetne arendamine.

Majandusliku ja sotsiaalse elu arendamine nõuab aga linnaelanike aktiivsuse kasvu. Kohaliku elu

arendamise prioriteediks on elanikkonna haridus, kultuur ja haritus.

7.1 Haridus

7.1.1 Alusharidus

Loksa linnas annab alusharidust Loksa Lasteaed Õnnetriinu, mille teeninduspiirkonnaks on Loksa

linn. Loksa lasteaias on piisavalt vabu kohti, seetõttu on võimalik vastu võtta lapsi ka väljastpoolt

Loksa linna. Lasteaias toimub õppe-kasvatustöö kuues rühmas, kolm neist eesti õppekeelega

rühmad. Sügisest 2014 avati lasteaias keelekümblusrühm ja alates 2019 töötavad kõik vene

rühmad keelekümbluse meetodi järgi, neist üks täiskeelekümblusrühm ja teine osalise vene

õppekeelega rühm. Alates 2022 töötab keelekümblusrühmas ka lisaõpetaja (eesti keele õpetaja).

Kaks rühma on liitrühmad. Alates 2023 kevadest on avatud sõimerühm, kus käivad lapsed al. 1,5

eluaastast.

Laste arv aastatel 2020-2023 on toodud joonisel 12. Alates aastast 2020 on laste arv olnud

languses. 2023 aasta septembri seisuga on lasteaia nimekirjas 85 last. Loksa linnas mitteelavate

laste arv on 26% kogu laste arvust. Enamasti on tegemist Kuusalu valla lastega.

Joonis 12. Laste arv Loksa Lasteaias Õnnetriinu aastatel 2020-2023 septembri seisuga. Allikas:

Loksa Lasteaed Õnnetriinu.

Loksa Lasteaed Õnnetriinu (Lasteaia tn 3) on ehitatud 1984. aastal 280 lapsele (12

lasteaiarühmale). Õppe-kasvatustööd alustati lasteaias 1985. aasta märtsis. Oktoobrist 2013

tegutseb Loksa Lasteaed Õnnetriinu renoveeritud majas Lasteaia tn 3.

Loksa Lasteaed Õnnetriinu on tervist edendava arengusuunaga. Lasteaed kuulub 2009.aastast

Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku. Loksa Lasteaias Õnnetriinu tegutseb spordikool

SEPPS. Alates 2022 on lasteaias rahvatantsu- ja muusikaring.

92

86 86 85

80

82

84

86

88

90

92

94

2020 2021 2022 2023

39 (85)

7.1.2 Põhi- ja keskharidus

Kuni 31.08.2010 tegutses Loksa linnas kaks üldhariduskooli: Loksa 1. Keskkool ja Loksa Vene

Gümnaasium. Haridusreformi käigus ühendati Loksa 1. Keskkool ja Loksa Vene Gümnaasium ja

kool nimetati ümber Loksa Gümnaasiumiks. Loksa linna koolivõrgu ümberkorraldamise tingis

õpilaste arvu vähenemine koolides.

Joonis 13. Õpilaste arv Loksa Gümnaasiumis aastatel 2020-2023 (05.07.2023 seisuga). Allikas:

Loksa Gümnaasium.

Õpilaste arvu vähenemise tõttu tuleb Loksa linnal ja naaberomavalitsustel teha koostööd ühise

haridusstrateegia väljatöötamiseks (joonis 13).

2023. 1. sept seisuga on Loksa Gümnaasiumis 228 õpilast. Keelekümblusprogrammis (1b-4b

klassid) 45, eesti õppekeelel 125, "õppetöö maht suurem kui 60% õppeaasta jooksul" (6b-8b

klassid) 34, suurem kui 40% (5b ja 9b klassid) 24 õpilast. Loksa linnas mitteelavate õpilaste arv

on 26% kogu õpilaste arvust. Enamasti on tegemist ümberkaudsete Kuusalu valla külade lastega.

Loksa linna elanikud õpivad ka teiste omavalitsuste koolides. Kõige rohkem minnakse õppima

Tallinna koolidesse ja Kuusalu valda.

Loksa Gümnaasiumis õppetöövälistest huviringidest võtab enim õpilasi osa mudilaskoorist,

rahvatantsuringidest ja erinevatest spordiringidest (võrkpall, sportmängud, kergejõustik,

liikumismängud). Huvitegevus on Loksa koolis tähtsal kohal. Loksa Gümnaasiumi ruumides

tegutsevad järgmised huviringid: võrkpall, mudilaskoor, rahvatantsuring kergejõustik,

sportmängud, kodundus, tehnoloogia, näitering, rannakeele ring „Minu kodupaik“, loodussõbrad,

Noored Kotkad ja Kodutütred. Loksa Gümnaasiumi õpilased osalevad ka mitmetes teistes

kohalikes ringides, nagu purjetamine, tehnikaring, käsitööring, Lemara Vahi kunstistuudio, Loksa

Muusikakooli vilistlasnaiskoor, puhkpilliorkester, jalgpall jne.

Spordiringide kasutuses on 2019. aastal renoveeritud spordisaal. Aktiivselt osaletakse 1999. aasta

septembrist Loksal tegutsevate Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevustes, milles kaasalöövad

251 249

246

228

215

220

225

230

235

240

245

250

255

2020 2021 2022 2023

õpilaste arv

õpilaste arv

40 (85)

noored on toonud juba aastaid maakondlikke ja vabariiklikke esikohti erinevatelt võistlustelt.

Tegemist on vabatahtlike isamaaliste skautlike Kaitseliidu noorteorganisatsioonidega (Noored

Kotkad, Kodutütred), mille eesmärgiks on kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti

kodanikeks. Südameasjaks on võetud aidata Eesti riigil kasvatada noortes armastust oma kodumaa,

austust oma vanemate ja sõprade vastu, arendada neis oskust olla iseseisvad ning tulla toime

erinevates eluohtlikes olukordades. Samuti peetakse oluliseks noorte kehaliste võimete arendamist

ning tervislike eluviiside tutvustamist. Loksa Gümnaasium on liitunud Liikuma Kutsuva Kooli ja

Ettevõtlikku kooli programmidega.

Kuna koolihooned on vanad ja erinevatel aegadel ehitatud, siis vajaks hoonetekompleks ühtset

rekonstrueerimisprojekti, millega lahendataks kõik tänased probleemid (vee- ja

kanalisatsioonisüsteem, küttesüsteem, aula ja söökla), koolihooneid rekonstrueeritakse ja

remonditakse etapiliselt.

Loksa Gümnaasiumis on tugev õpetamise tase, mida on näidanud senised head tulemused

riigieksamitel. 2022/2023 õppeaastal said Loksa Gümnaasiumi õpilased esikoha maakondlikul

tehnoloogia olümpiaadil, teise koha maakondlikul geograafiaolümpiaadil, esikohad venekeele

viktoriinidel ja kolmanda koha algklasside inglise keele viktoriinis.

2021/22 õppeaastal külastasid partnerkoolid (Saksamaalt, Itaaliast, Poolast) Loksa kooli. Loksa

Gümnaasium osaleb kordineeriva koolina rahvusvahelises Erasmus+ projektis, mis keskendub

keskkonnale ja igapäevaelu jätkusuutlikumaks muutmisele. Selle projekti „Our Sustainable Steps“

(Meie jätkusuutlikud sammud) 2020 – 2023 raames külastasid Loksa Gümnaasiumi õpilased 2023.

aasta kevadel partnerkoole Saksamaal, Poolas ja Itaalias.

Põhikool tagab hea üldettevalmistuse haridustee jätkamiseks. Gümnaasiumiosasse võetakse

õpilasi vastu põhikooli lõputunnistuse alusel, millel peavad kõik hinded olema vähemalt

„rahuldavad“. Loksa Gümnaasiumis arendatakse ühte õppesuunda – humanitaar-loodusained.

Kõikidel õpilastel on võimalik õppida vähemalt 4 kursuse ulatuses saksa keelt ja 2 kursuse ulatuses

prantsuse keelt. Valikainete õppimine toimub klassidevahelistes õpperühmades. Loksa

Gümnaasiumis on toimunud üleminek eesti õppekeelele.

7.1.3 Huviharidus

Loksa linnas on üks huvikool – Loksa Muusikakool. Muusika traditsioonid ulatuvad tagasi

esimese vabariigi aega. Pillimängu oli Loksal võimalik õppida juba enne muusikakooli asutamist.

1972. aasta 1. septembril avati Loksal Laste Muusikakool, kus alustas õpinguid 54 õpilast (1., 2.,

3. klass). Õpilaste arv Loksa Muusikakoolis aastatel 2020-2023 on toodud joonisel 14. 2020

õppeaastal on õpilaste arv hakanud vähenema ning murekohaks on, et õpilaste arv väheneb

järgnevatel aastatel veelgi. 01.10.2023 seisuga õpib Loksa Muusikakoolis 57 õpilast.

41 (85)

Joonis 14. Õpilaste arv Loksa Muusikakoolis aastatel 2020-2023. Allikas: Loksa Muusikakool.

Läbi aegade on Loksa Muusikakooli õpilased saavutanud häid kohti erinevatel konkurssidel.

Loksa Muusikakoolis on võimalik õppida klaverit, flööti, plokkflööti, akordionit, kitarri, viiulit,

tšellot, klarnetit, saksofoni, alates 2016. aastast on võimalik õppida vaskpillide erialal. Enim on

lapsed huvitunud klaveri erialast – aastatel 1997-2013 on ligi pooled kooli õpilased otsustanud

klaverimängu õppida. Populaarsed on flöödi ja kitarri õpingud, vähenenud on huvi akordioni ning

viiuli õpingute vastu. Väikseim on õpilaste osakaal klarneti ja saksofoni erialal.

Muusikakooli hoolekogu initsiatiivil on 2017. aasta jaanuaris loodud mittetulundusühing Loksa

Huvikeskus, et saada lisavahendeid kooli materiaal-tehnilise baasi arendamiseks ja uute

muusikainstrumentide soetamiseks.

2019. aastal sai 10 aastaseks Muusikakooli juures edukalt tegutsev vilistlaste akordionistide

ansambel. 2017. aastal alustas tööd Loksa Muusikakooli puhkpilliorkester. Samal aastal loodi

muusikakooli juurde vilistlaste segakoor, praegu tegutseb see koor Loksa Muusikakooli

vilistlasnaiskoorina. Väga edukalt töötas Loksa Muusikakooli juures 2024. aastani lastekoor,

nende tase oli hinnatud valiklastekooriks ehk kõrgetasemega lastekoor. Kahjuks juhendaja

lahkumise ja lauljate vähesuse tõttu koor lõpetas, noored lauljad liitusid Loksa Muusikakooli

vilistalsnaiskooriga.

Loksa muusikatraditsioonide jätkamiseks vajab muusikakool ka edaspidi ruumide

rekonstrueerimist ja muusikainstrumentide soetamist.

7.1.4 Elukestev õpe

Elukestva õppe riikliku strateegia kohaselt hõlmab elukestev õppimine kõiki elu jooksul ette

võetud õppetegevusi eesmärgiga parandada teadmisi, oskusi ja kompetentse vastavalt iseenda,

kodanikkonna, ühiskonna ja/või tööturu vajadustele. Strateegia eesmärk on suurendada kõigi

sihtrühmade õpimotivatsiooni, eriti aga nende, kellel tänases Eestis on juurdepääs haridusele

59

58 58

57

55

56

57

58

59

60

2020 2021 2022 2023

42 (85)

takistatud, kas siis rahaliste vahendite, aja või muude ressursside puudumise tõttu. Elukestev õpe

keskendub eelkõige tasemeharidusest väljapoole jäävatele enesearendamisvõimalustele ehk

täiskasvanuharidusele.

Täiskasvanutel on võimalik jätkata katkenud põhi-või keskhariduse omandamist Tallinnas ja

Rakveres. Loksa linnas korraldatakse keelekursusi. 2019 aitas keelekursusi Loksal korraldada

MTÜ Loksa Arenduskeskus. Alates 2020. aastast on inimesi suunatud osalema veebikoolitustele.

Haridusportaalis on üle 750 tasuta koolituse enam kui 40 valdkonnas.

Kõigil õpilastel on olemas võimalused ja tingimused võimete- ja huvidekohase ning kvaliteetse

hariduse omandamiseks, mis võimaldavad jätkata õpinguid ja elus väärikalt toime tulla. Tagatud

on juurdepääs õpivõimalustele ja hariduskohustuse täitmine, on tagatud õppekohtade olemasolu

tugisüsteemide ja õppe individualiseerimisega. Kvaliteetne õpe on kättesaadav kõigile soovijaile.

Õppe kvaliteet on tänu pädevatele õpetajatele, kaasaegsele õppekavale ja õpikeskkonnale,

asjatundlikule juhtimisele ning asjakohasele kvaliteedihindamise süsteemile hea. Haridusasutuses

on kesksel kohal laps/õpilane. Et toetada iga õppuri haridusteed, arvestatakse õppekorralduses ja

õppe sisu kujundamisel õppijate erinevaid vajadusi ja võimeid, kuid toimivad info- ja

nõustamissüsteemid vajavad pidevat täiendamist. Samuti vajavad täiendamist hariduslike

erivajadustega õpilastele loodud tarvilikud tugisüsteemid. Üleminekud lasteaiast kooli, ühelt

haridustasemelt teisele, on sujuvad.

Hallatavate asutuste töötajad osalevad aktiivselt täiendkoolitustel. Tõusnud on töötajate hulk, kes

on läinud omandama kõrgharidust. Koostöös Harjumaa Omavalitsuste Liiduga on viidud ellu

vaimse tervise koolitusi hallatavate asutuste töötajatele kui ka koolitusi ettevõtjatele. Loksa linn

teeb koostööd elukestva õppe populariseerimiseks ja kogukondlikuks edendamiseks ETKA

Andras, kes on selle valdkonna Haridus- ja Teadusministeeriumi partner.

Arengueeldused:

• võimalik omandada haridust kodu lähedal;

• looduslähedane koht, mis pakub erinevaid võimalusi õuesõppele ja tutvumiseks looduse

mitmekesisusega;

• soodne keeleõppekeskkond;

• Loksa linnas tegutsevad kakskeelsed haridusasutused: Loksa Lasteaed Õnnetriinu ja Loksa

Gümnaasium;

• Loksa Gümnaasiumis töötab erivajadustega õpilaste õppekoordineerija ja haridustehnoloog;

• huvikoolina töötab Loksa Muusikakool;

• linna haridusasutused on tõmbekeskuseks ümbruskonna valdade lastele.

Probleemid:

• laste arv väheneb;

• kvalifitseeritud õpetajate puudus, õpetajate ametikohtade täitmisel esineb raskusi;

• nõrk IKT ala;

• tugiteenuste ja -spetsialistide puudumine.

43 (85)

VISIOON 2040

Loksa linnas on kõrgel tasemel haridust pakkuv ja kaasaegse materiaal-tehnilise baasiga,

piirkonna elanike huve arvestav haridusasutuste võrgustik. Loksa linnas on võimalik saada

gümnaasiumiharidust, mis võimaldab jätkata õpiteed kõrgkoolis ja gümnaasiumijärgses

kutseõppes. Haridusasutustes töötavad suure empaatiavõimega ja oma tööle pühendunud

õpetajad ja personal. Loksal väärtustatakse elukestvat õpet ja haritud inimesi.

EESMÄRK

Mitmekülgse, kaasaja nõuetele vastava kvaliteetse alus-, põhi-, kesk-, täiskasvanu- ja

huvihariduse andmine ning hariduse väärtustamine.

Ülesanded:

• tagada konkurentsivõimeline haridus alusharidusest kuni elukestva õppeni;

• säilitada gümnaasiumihariduse andmine Loksa linnas;

• tagada sujuvad üleminekud ühelt haridustasemelt teise;

• kindlustada huvihariduse edasine areng;

• töötada Loksa Gümnaasiumile välja omanäoline, konkurentsivõimet soodustav profiil;

• rekonstrueerida Loksa Gümnaasiumi, Loksa Kultuurikeskuse hooned ja kaasajastada nende

õppetehniline baas;

• tõsta kooli infotehnoloogia potentsiaali, kasutada enam õppeprotsessi käigus infotehnoloogia

ja interneti võimalusi;

• arendada õpetajakoolitust ning laiendada õppeasutuste ja tööandjate koostöösidemeid;

• käivitada pedagoogide enesetäiendamist toetavaid ja nende mainet tõstvaid projekte;

• tagada võimalused kvalifitseeritud õpetajate/pedagoogide ja töötajate täiendõppeks;

• tõsta lastevanemate teadlikkust ja suurendada nende koostööd pedagoogidega;

• soodustada erainitsiatiivi ja kolmanda sektori tööd hariduses, kultuuris ja spordis;

• osaleda EL programmides ja kohalikes regionaalarenguprogrammides;

• kasutada maksimaalselt ära haritud ja aktiivsete inimeste potentsiaali.

7.2 Noorsootöö

Loksa linnas on 01.10.2023 seisuga 252 noort (7-19-aastased). Noorsootöö seisukohalt on oluline

Loksa Noortekeskus (kuni 31.12.2010 kandis nime Loksa linna Päevakeskus), mis alustas tegevust

2003. aastal. Loksa Noortekeskus töötab avatud noorsootöö põhimõttel – on avatud igale noorele,

seadmata eeltingimusi tema tõekspidamistele, võimetele, oskustele, teadmistele ja rahalistele

võimalustele, kaasab aktiivselt noori tegevuste algatamisse ja arendamisse, võimaldab noortele

suhtlemist ja arendavat tegevust talle sobival kodu- ja koolivälisel ajal, loob tingimused

mitteformaalseks õppeks, eelkõige kogemuste omandamiseks tegevuse ja suhtlemise kaudu. Loksa

Noortekeskus pakub oma teenust ka Kuusalu valla noortele, kes käivad koolis Loksa

Gümnaasiumis ja elavad Loksa lähi ümbruses.

Loksa Noortekeskus on avatud tööpäevadel ja pakub avatud noorsootöö teenust, mis loob noortele

tingimused vaba tahte alusel osalus- ja eneseteostusvõimalusteks, et toetada nende aktiivsust ja

toimetulekut ühiskonnaelus. Selleks pakub noortekeskus vaba aja veetmise võimalusi ning

44 (85)

korraldab mitmeid noortele suunatud üritusi. Noored saavad tasuta kasutada internetti, mängida

piljardit, lauajalgpalli ja lauamänge, samuti saab lugeda ajakirju ning vaadata filme. Noortel on

võimalus võtta osa korraldatavatest üritustest ja konkurssidest. Projektitegevustest, mis võivad olla

ekskursioonid, koolitused, õpitoad, väljasõidud jms. Noortekeskuse eesmärgiks on olla koht, kus

noored saavad ennast vabalt tunda, tingimuseks on kodukorrast kinni pidamine. Noortekeskus on

paik, kus noored saavad tunda enda turvaliselt ja sisustada aega pärast kooli bussi või huviringe

oodates, nooremad lapsed saavad mängides oodata oma vanemaid, kuni nad töölt tulevad. Lapsele

on noortekeskus kohaks, kus saab sotsialiseeruda ning kus temale pööratakse tähelepanu ja

jagatakse ka esmast vajaduspõhist noorteinfot. 2021 aastal lisandus ringidest kokandus, kus

noortekeskuses käivad noored õpivad lihtsatest toiduainetest valmistama maitsvat toitu.

Loksa Noortekeskuse kõrval asub skateplats. Noorte vaba aja veetmise võimaluste

mitmekesistamiseks tuleks linnaruumi rohkem täiendada täiendavate mänguväljakute, seiklusraja

ja tenniseväljakuga. Parendamist ja rekonstrueerimist vajavad olemasolevad rajatised ja hooned.

Noortekeskuse ruumid vajavad remonti ja inventar kaasajastamist, et saaks tagada noortele

paremaid tingimusi ning muuta noorsootöö võimalused atraktiivsemaks.

Kavas on rajada Noortekeskuse Vabaajakeskus, eesmärgiga võimaldada noortele koosviibimiseks

ja ürituste korraldamiseks (nt helitehnikaga peod, diskod, bändiproovid, kohvik-klubiõhtud,

lauamängude turniirid) suuremat ruumi kui on seni nende käsutuses noortekeskuses. Lisaks

noortele saaks noortekeskuse juurde kuuluvat vabaajakeskust kasutada ka teistele sihtrühmadele

suunatud linna ürituste korraldamiseks.

Lisaks koolile ja noortekeskusele mitmekesistavad laste ja noorte vaba aja veetmise võimalusi

erinevad mittetulundusühingud, korraldades suviseid tegevus-, keele-, spordi- ja puhkelaagreid.

Lastele ja noortele pakutakse võimalust tegeleda suusatamise, ujumise ja muude spordialadega.

Aktiivne on olnud noorte osavõtt projektitegevusest, eriti meeldivad Loksa noortele erinevad

väljasõidud huvitavatesse tegevustega seotud paikadesse (Jääajakeskus, AHHAA, Prangli saar)

jne. Aktiivne on osavõtt rahvakalendri tähtpäevadega seotud üritustest. Lisaks on noortel võimalik

osaleda erinevates SA Loksa Kultuur juures tegutsevates ringides (Loksa Muusikakooli vilistlaste

koor, tantsuring, kunstiring ja käsitööring). Kaitseliidu noorteorganisatsioonid Kodutütred ja

noored kotkad on alati olnud Loksa Gümnaasiumi huviring, kuid ruumi puudusest ning

noortekeskuse võimalustest lähtudes toimub tegevus Loksa Noortekeskuses. Lisaks on

noortekeskuses koduste toitude kokandusring ja käsitööring. Noortekeskus kuulub alates

12.11.2013 MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusse (Eesti ANK), mis on üleriigiline

eestkosteorganisatsioon ja ühendab Eestis asuvaid noortekeskuseid.

Loksa linn osales 2011. aastal noorsootöö kvaliteedi hindamises. See võimaldas saada ülevaate

linna noorsootöö hetkeolukorrast, selgusid tugevused ja arenguvajadused. Samal aastal on tehtud

linnas algust ka mobiilse noorsootööga. Tänu noorsootöö kvaliteedi hindamisele, on saavutatud

parem ja tihedam koostöö Loksa linnas tegutsevate noorsootöötajate vahel. Ja loodud rohkem

võimalusi noorte tunnustamiseks ja noorsootöö parendamiseks. 2016 aastal toimus teine

noosrootöökvaliteedi hindamine arenguprogrammi “KOV strateegilise koostöö” raames. Selle

tulemusena loodi noorte omaalgatuslike projektide rahastamise võimalus.

Alates 2011. aastast eksisteerib linnas toimiv koostöövõrgustik (kool, huvikool, noortekeskus,

linnavalitsus). Koostöövõrgustiku eesmärgiks on jagada informatsiooni ja leida kaalutletud,

45 (85)

läbiarutatud ja noortekeskseid lahendusi õpiraskuste leevendamiseks. Koostöövõrgustik loodi

osaledes SA Archimedes Euroopa Noored käivitatud noorsootöö pilootprojektis kooliraskustega

noorte toetamiseks.

Märtsis alustati toe ja lahenduste pakkumist 15–26-aastastele noortele, kes on Eestis tööturult või

haridusest erinevatel põhjustel kõrvale jäänud. Noortegarantii Tugisüsteem toetab NEET-staatuses

ning selle riskis olevaid noori. NEET (inglise keeles not in education, employment or training)

tähendab inimest, kes ei õpi, ei tööta ega osale ka väljaõppes ega koolitusel. Tuge Loksa linna

noortele pakutakse projekti „Ida-Harju noorte tööhõive suurendamine ja hoidmine" raames.

Projekt algas 2024. aasta alguses ning kestab kuni 2027 aasta lõpuni. Loksa linnas on 2024 aasta

kevade seisuga NEET-noori 15-20.

Noortegarantii tugisüsteemi võimaluste kasutamine on noortele vabatahtlik ja tasuta. Igaüks saab

omavalitsuse töötajatega suhelda siis, kui tal on selleks tahe, vajadus ja seda just talle sobivaimal

viisil – silmast silma kohtudes, aga ka veebi või telefoni teel.

Kohtumistel keskendutakse eelkõige noorte soovidele, toetamaks pikaajaliste eesmärkide

saavutamist. Oluline ei ole vaid haridustee jätkamine või töö leidmine, vaid võimalus on tegeleda

nt iseenda leidmise, unistama õppimise ja motivatsiooni leidmisega. Seega on omavalitsuse

pakutavad võimalused ajas ja võimalustes paindlikud.

Aktiivseid ja silmapaistvaid noori valitakse alates 2012 aastast ning tunnustatakse tiitliga „aasta

noor“ . Alates 2020 on noortel võimalik omaalgatuslikele projektidele raha taodelda. Alates 2021

on olemas Loksa linna andeka noore toetamise kord.

Alates 2019. osaleb Loksa Noortekeskus ENTK (uue nimega HARNO) õpilasmalevate projektis

ning Loksal töötab juulis kaks nädalat malevarühm, tehakse heakorratöid Loksa linnas. Noored

ööbivad kodus, kuid osalevad alati Riigikaitselaagri programmis, mis pakub ka ühel

nädalavahetusel osalemist riigikaitselaagris.

Arengueeldused:

• noortel on võimalik osaleda huvihariduses ja huvitegevuses, kuna Loksal asub noortekeskus,

muusikakool, spordikeskus, SA Loksa Kultuur ja nende juures tegutsevad huviringid;

• kohalikud MTÜ-d pakuvad noorsootöö teenust;

• noorsootöö asutused paiknevad linnakeskuses kooli ja bussijaama läheduses;

• noorsootöötajad on motiveeritud, osalevad aktiivselt koolitustel, on huvitatud noorsootöö

arendamisest Loksa linnas;

• noored osalevad aktiivselt kodanikukasvatuslikes programmides (Noored Kotkad ja

Kodutütred);

• noorte jaoks vajalik info on nähtav (võrgulehed, stendid, väliekraanid, Loksa Elu,

sotsiaalmeedia- Facebook grupid);

• noortele on loodud projektitoetuse võimalus ja Loksa linna andeka noore toetus;

• on tekkinud õpilasmaleva traditsioon.

Probleemid:

• vähe on ülelinnalisi noortele suunatud üritusi;

• noored on passiivsed, sageli puudub neil motivatsioon, huvi ja algatusvõime;

• piiratud on nõustamisteenuste kättesaadavus;

46 (85)

• puudub noorsootöö spetsialist, kes koordineeriks kogu linna noorsootööd;

• puuduv noortevolikogu;

• noortekeskuse ruumid ja inventar on vananenud;

• vabatahtlike kaasamine on vähene;

• noorsootöö kvaliteedi hindamine vajab uut hindamist.

VISIOON 2040

Loksa on noorsootööd väärtustav ja tunnustav linn, kus aktiivsetest noortest moodustunud

osaluskogu osaleb linna otsustusprotsessides, toimub efektiivne probleemide ennetamine,

toimib nõustamissüsteem, alaealiste õigusrikkumistele reageeritakse tõhusalt.

EESMÄRGID

Võrdsete võimaluste loomine noorsootöös osalemiseks turvalistes ja selleks kohandatud

noorsootöö asutustes ning linnas tervikuna. Noorte kaasamine arenguprotsessidesse, nende

võimete ja oskuste arendamine ja ettevalmistamine iseseisvaks toimetulekuks.

Ülesanded:

• aidata kaasa noorte integreerumisele ühiskonda, vähendada ksenofoobiat;

• leida võimalusi mitmekülgsemaks huvitegevuseks ka tehnikahuvilistele;

• suurendada noortele suunatud ülelinnaliste ürituste, infopäevade ja töötubade arvu;

• kaasata noori linnaelu kujundamise ja otsustamise protsessi;

• pakkuda teotahtelistele ja haritud noortele eneseteostuse võimalusi;

• luua noortekeskuse juurde jätkusuutlik noorte aktiiv;

• arendada noorte kutsealaseid oskusi ning oskusi meeskonnatööks;

• võimaldada noortele vajalikke nõustamisteenuseid;

• jätkata probleemide ennetustegevusega;

• lõpetada Loksa Noortekeskuse hoone rekonstrueerimine ja inventari kaasaajastamine,

korrastada olemasolevad spordirajatised ning ehitada uusi;

• tagada noorsootöö tegevusi kajastava informatsiooni parem levik linnas;

• kaasata noori levitama noorsootöö tegevusi kajastavat informatsiooni linnas;

• soodustada noorsootöö asutuste omavahelist koostööd;

• väärtustada ja tunnustada noorsootööd ja noori, motiveerida noorsootöötajaid;

• toetada noorsootööalaseid projekte ja noorsootöö asutusi.

• rajada Noortekeskuse Vabaajakeskus;

• aidata kaasa noorte suvise tööhõive suurendamisele;

• värvata noorsootööspetsialist;

• alustada noortevolikogu loomist;

• viia taas läbi noorsootöö kvaliteedi hindamine;

• kaasata noorsootöösse vabatahtlikke, ka välismaalt.

7.3 Kultuur ja vaba aeg

Linna kultuurielu suunab kohaliku omavalitsuse tasandil volikogu kultuuri-, spordi-, vabaaja- ja

noorsookomisjon ning linnavalitsuses hariduse ja kultuurivaldkonna abilinnapea. Eraldi

sektorarengukavad kultuuri ja vabaaja valdkonnas puuduvad.

47 (85)

Põhiliseks kultuuritööga tegelejaks linnas oli kuni 31.10.2011 Loksa linna Kultuurikeskus, mille

funktsioone hakkas täitma linnavolikogu otsusega asutatud Sihtasutus Loksa Kultuur.

Kultuuriasutuse funktsiooni täidavad ka Loksa Muusikakool, Loksa Gümnaasium ja Loksa

Linnaraamatukogu. Laste ja noorte vaba aja sisustamisega tegeleb Loksa Noortekeskus.

Ajalooliselt on linn olnud loomulikuks tõmbekeskuseks kogu piirkonnale ja seega on tihedalt

seotud teda ümbritseva endise Loksa valla külade kultuurikeskkonnaga.

7.3.1 Sihtasutus Loksa Kultuur

Sihtasutuse tegevuse eesmärkideks on Loksa kandi kultuuri edendamine, isetegevuse ja

rahvakultuuri propageerimine, professionaalse kultuuri vahendamine, üksteist toetava kogukonna

loomine, kohaliku kultuuritarbija huvitatuse ja nõudlikkuse kasvatamine ning Loksa eripära ja

ajaloo uurimine ning propageerimine, kultuurimälu säilitamine (kultuuritegevuse kroonika).

Sihtasutus Loksa Kultuur paikneb linnasüdames asuvas osaliselt rekonstrueeritud kahekorruselises

hoones, mille teist korrust kasutab Loksa Muusikakool. Ühiseks kasutamiseks koos

muusikakooliga on sihtasutuse käsutuses olev ilma lavata saal, mis mahutab täna ca 70 inimest.

Puudub pind suuremate kontsertide ja etenduste läbiviimiseks, linnas puudub kino näitamise

võimalus. Hoone rekonstrueerimise-laiendamise projekt valmis 2003. aastal. Projektis oli ette

nähtud laiendada saaliosa juurdeehituse arvel. Uus lavaga saal mahutaks maksimaalselt 250

inimest. Polüfunktsionaalse saali lisandumisel leiaksid lahenduse nii linnaelanike, kultuuritegijate,

muusikakooli ja linna lähiümbruse külade vajadused nii harjutusruumide kui ka vajalike

laopindade osas. Linna avalikud väljakud ja puhkealad on vabaõhuürituste läbiviimiseks

(kasutusel on teisaldatavad lavad ja istekohad).

Sihtasutuse ruumides tegutsevad kooli ja sihtasutuse huviringid. SA Loksa Kultuur koordineerib

8 huviringi tegevust: käsitööring, segarahvatantsuring KERRUKAD, segarahvatantsurühm Loksa

Tantsijad, Loksa Muusikakooli vilistlasnaiskoor, laste kunstiring, line-tantsustuudio, luuleklubi,

noorte ring VANAST UUS, rannakeele ring. Sihtasutuse ruumides toimuvad MTÜ Vana-Loksa

Selts üritused.

Loksal tegutsevad aktiivselt järgmised vabaühendused: MTÜ Vana Loksa Selts, MTÜ Loksa

Arenduskeskus, MTÜ Rannamännid ja MTÜ Pensionäride Ühendus Loksa Kompass, MTÜ Loksa

Pärlid ning MTÜ Loksa kogukond. Vabaühenduste liikmetele on oluline, et neil on olemas oma

kooskäimise koht. Nende ettevõtmised väärivad kajastamist ning neid tuleb igati julgustada

aktiivselt osa võtma ühiskondlikust elus, julgustada ellu viima oma ideid ja aidata kaasa nende

ettevõtmistele.

Sihtasutus Loksa Kultuur korraldab linnas kontserte, laatasid, näitusmüüke, näitusi,

kultuuriprojekte, teatrietendusi. Traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud: Loksa jaanituli, linna

aastapäeva tähistamine ja jõuluürituste sari, mis algab esimese advendiga, samuti tähistatakse

isade- ja emadepäeva, mille raames tervitatakse uusi ilmakodanikke. Linn tähistab Eesti Vabariigi

sünnipäeva piduliku kontsertaktuse ja linnapea vastuvõtuga, kus tänatakse väärikamaid kodanikke

ja linna koostööpartnereid.

48 (85)

7.3.2 Loksa Linnaraamatukogu

Loksa Linnaraamatukogu on avalik kultuuriasutus, mille tegevus on suunatud Loksa linna, külade

ja ka külaliste teenindamiseks. Loksa Linnaraamatukogu koos avaliku internetipunktiga katab

kogu piirkonna vajadused raamatukoguteenuse järele. Raamatukogu teenindab kõiki elanikkonna

gruppe ja võimaldab tasuta juurdepääsu informatsioonile. Lisaks toetab ta oma tegevusega

elukestvat õpet ja pakub kultuurilist meelelahutust. Toimuvad kohtumised kirjanikega, raamatute

esitlused. Linnaraamatukogu on lülitatud ülevabariigilisse ühtsesse interneti baasil tegutsevasse

rahvaraamatukogude süsteemi, üle on mindud automatiseeritud laenutussüsteemile ja panustatakse

avaliku internetipunkti edasiarendamisse. Loksa Linnaraamatukogu vajab kapitaalremonti.

Joonis 15. Loksa Linnaraamatukogu fondi suurus ning lugejate, laenutuste ja külastuste arv

aastatel 2020-2023. Allikas: Loksa Linnaraamatukogu.

Lugejate arv on langustrendis üle vabariigi erinevates raamatukogudes, nii ka Loksa

raamatukogus. Seda on analüüsitud, kuid konkreetset vastust ei ole. Kindlasti on oma mõju ka

järjest kättesaadavamaks muutunud interneti kasutamise võimalus ning e-raamatute kasvav

populaarsus.

2023. aastal oli fondi seis 27919 (raamatuid osteti 823 eksempläri), külastusi oli 10512 ja laenutusi

24189 (joonis 15).

Raamatukogu on kujunenud kokkusaamis kohaks. Viimastel aastatel on toimunud mitmeid üritusi

näiteks luuleõhtu Minu kodu ja kohtumisõhtu Birgit Itsega, kes tutvustas oma uut raamatut Minu

Naissaare. Lisaks on toimunud näitusmüüke käsitöödest ja isetehtud kaartidest. Hea koostöö on

nii lasteaed Õnnetriinu kui Loksa Gümnaasiumi algklassidega. Lasteaia laste hulgas on eriti

populaarsed raamatukogutunnid. Palju käib inimesi ka lugemissaalis kodukontoris.

600

610

620

630

640

650

660

670

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

2020 2021 2022 2023

lu ge

ja d

fo n

d , l

ae n

u tu

se d

, k ü

la st

u se

d

Fondi seis Laenutuste arv Külastuste arv Lugejate arv

49 (85)

7.3.3 Usuühingud

Loksa linnas tegutsevad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Loksa Püha Neitsi Maarja kogudus

(Loksa Püha Neitsi Maarja kirik ehitatud 1847-1853), Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku

Loksa Kroonlinna Püha Joanni kogudus (Loksa Kroonlinna püha õiglase Joanni kiriku hoone

ehitatud kirikuks 2002-2003), Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Loksa

Baptisti Kogudus (baptistide palvemaja) ning Jehoova Tunnistajad (Kuningriigi Saal).

Arengueeldused:

• rahvakultuur on säilinud, rahvakultuuri ringide juhid on tasustatud, toimib koorilaulu ja

rahvatantsu järjepidevus;

• traditsioonilised ülelinnalised üritused on rahaliselt kindlustatud;

• eakate ühendused on aktiivsed;

• ilmub kultuurisündmusi kajastav omavalitsuse poolt välja antav piirkonna kakskeelne

väljaanne Loksa Elu;

• kontserdipaigana on võimalik kasutada Loksa Püha Neitsi Maarja koguduse kirikut;

• linna ettevõtted toetavad kultuuri materiaalselt;

• sihtasutus tegeleb tasuliste teenuste, -tänavakaubanduse ja üritustel müügi korraldamisega;

• linn võimaldab vabaühendustele huvitegevuseks kasutada linnale kuuluvaid ruume;

• elanikel on võimalik kasutada raamatukoguteenuseid;

• toimub raamatukogu fondi järjepidev uuendamine;

• toimib avalik internetipunkt.

Probleemid:

• elanikkonna passiivsus;

• raamatukogul puudub oma kodulehekülg;

• omavalitsuse investeerimisvõime on piiratud;

• lugemishuvi vähenemine;

• teavikute kallinemine;

• erasektorist on raske leida sponsoreid;

• suurürituste korraldamine on raskendatud seoses sobilike ruumide puudumisega;

• kapitaalremonti vajavad raamatukogu ruumid;

• puudub linna reklaamiv traditsiooniline suurüritus.

VISIOON 2040

Loksa linnas on aktiivne ja mitmekülgne, erinevaid elanike- ja huvigruppe hõlmav ning

rahvuskultuuri arengut toetav kultuuritegevus. Loksa Linnaraamatukogu on üks mainekam

kakskeelne raamatukogu Harju maakonnas, kus pakutakse oma lugejatele mitmekülgseid

võimalusi vabaaja veetmiseks.

EESMÄRGID

Kultuurikorralduse arendamine, kultuuritraditsioonide säilitamine ja mitmekesistamine;

kvaliteetsete ja mitmekülgsete kultuurisündmuste loomine ja pakkumine; kultuurilise

isetegevuse võimaldamine ja kvaliteedi tõstmine; kultuuriasutuste kaasajastamine ja

funktsionaalsuse tõstmine; raamatukogu muutmine atraktiivsemaks nii täiskasvanutele kui

lastele.

50 (85)

Ülesanded:

• käivitada mitmekülgset tegevust pakkuvaid huviringe täiskasvanuile;

• viia lõpuni kultuurikeskuse hoone rekonstrueerimine;

• rekonstrueerida raamatukogu ruumid;

• laululava ehitamine;

• aidata kaasa kultuuriühenduste tekkele;

• aktiviseerida kolmandat sektorit linna kultuurielu elavdamisel ja täiskasvanute huvihariduse

rakendamisel;

• arendada linna, mittetulundusühingute ning teiste kolmandasse sektorisse kuuluvate

organisatsioonide, ühenduste jms. omavahelisi suhteid;

• jätkata traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamist;

• koostada kultuuriürituste pikaajaline kalenderplaan, koostada ja levitada linna ning

kultuurisündmusi tutvustavaid trükiseid;

• paigaldada linna täiendavad infotahvlid tutvustamaks kultuuri-, spordi- ja muid vaba aja

veetmise võimalusi;

• arendada raamatukoguteenuseid;

• võimaldada töötajatel osaleda erinevatel täiendkoolitustel ja teabepäevadel heatasemelise

teeninduse eesmärgil;

• korraldada raamatukogus kohtumisõhtuid kirjanikega, (ränd) näitusi (maalid, fotod, teavikud),

• uuendada raamatukogu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat;

• kujundada lastes positiivset suhtumist lugemisse, viies läbi muinasõhtuid, nukuetendusi, ringe

ning korraldades perepäevi;

• parandada interneti ja infotehnoloogia kasutamise võimalusi, võimaldamaks mugavat

juurdepääsu e-teenustele ja avalikule informatsioonile.

7.4 Sihtasutus Loksa Sport

Sporditegevust korraldasid linnas kuni 2024. aasta 31. maini munitsipaalasutused Loksa

Spordikeskus ja Loksa Staadion. Valdkonda on arendatud linnavalitsuse poolt aastateks 2023-

2026 kinnitatud arengukavade alusel.

Alates 1. juunist 2024 tegeleb linna spordielu tervikliku juhtimise ja arendamisega ning

sporditaristu haldamisega Loksa Linnavolikogu poolt asutatud Sihtasutus Loksa Sport.

Sihtasutusena on võimalused sporditöö korraldamiseks linnas suuremad, nii vahendite kaasamise

kui ka teenuste nomenklatuuri laiendamise ja kvaliteedi tõstmise osas.

Sihtasutuse hallatav taristu hõlmab järgmisi spordiehitisi ja -rajatisi:

• spordihoone (Tallinna 47b ja 47/4), kus paiknevad pallimängude saal, judosaal, jõusaal,

kardiotreeningu saal ja ujula;

• staadion (Staadioni 2);

• tänavakorvpalliväljakud (Tallinna 32);

• rannajalgpalli- ja võrkpalliväljakud (Mere 14);

• tervise- ja suusarada (Mere 7a);

• spordiväljak (Posti 27a).

51 (85)

7.4.1 Spordihoone

Spordihoone pallimängude saal, milles on nii täismõõtmeline korv- kui võrkpalliväljak ning

harrastada saab ka saalihokit, läbis 2019. aasta suvel uuenduskuuri. Vajadusel on võimalik

pallimängude saali püstitada poksiring. Lauatennise harrastamiseks soetati 2019. aastal neli lauda

ja laudadevahelised piirdeaiad. Juurde ehitati ning sisustati jõusaal ja kardiotreeningu saal. 2021.

aastal täienes kardiotreeningu saali varustus jooksulindi ning jõusaal body pump’i

treeningkomplektiga. Judosaal vajab veel renoveerimist.

Arvestades linna- ja ümbruskonna elanike kasvanud huvi üldkehalise treeningu vastu (jõusaali on

järjekorrad), on mõistlik saal minimaalsete võimalike kulutustega mitmeotstarbeliseks

funktsionaalse treeningu ja võimlemise saaliks ümber ehitada. Seda saab kasutama hakata nii kooli

kehalise kasvatuse tundides kui erinevate spordialade füüsilise ettevalmistuse, jooga ja

tervisevõimlemise treeningutel. Inventar uue saali jaoks on osaliselt olemas, kuid seda tuleb ka

juurde hankida.

Spordihoone on sobilik evakuatsiooniaegseks kogunemis- ja majutuskohaks.

7.4.2 Ujula

Ujulas on 25meetrine neljarajaline bassein, kaheksa meetri pikkune lastebassein, auru- ja

leilisaunad ning mullivann. Loksa ujula basseinide vesi on tänu kaasaegsetele seadmetele

(uuendatud aastatel 2019-2020) ja spordikeskuse kodukorra täitmise rangele jälgimisele väga

puhas ning pälvinud Terviseameti tunnustuse.

Hoones on vaja regulaarselt teostada väiksemaid jooksvaid remonditöid ja inventari uuendamist.

Pidevalt vajavad hooldust ja uuendamist tehnosüsteemid ja inventar (nt basseinirobot). Eriti

haavatav on ventilatsioonisüsteem, mida viimastel aastatel on rikete tõttu korduvalt remonditud.

Ujula ehitamise ajal paigaldatud hooneautomaatika vajab kaasajastamist (õhu klooriseireanduri,

mahutite tasemelülitite ja UV-filtrite häiresignaali andurite paigaldamine, andmebaasi

konverteerimine ja graafilise liidese ümberjoonistamine, konfigureerimis- ja ühendustööd

arvutivõrgus, arvuti).

Hoonesisene ja -väline videovalvesüsteem on amortiseerunud ning vajab uuendamist ja klientide

turvalisuse tagamiseks laiendamist spordihoones asuvasse jõusaali ja kardiotreeningu saali.

7.4.3 Väliväljakud ja terviserajad

Tänavakorvpalliväljakud koos teiste Loksa linnas asuvate avalike korvpalliväljakute ja -korvidega

(Nõmme metsas, Papli 4/6) on kantud Eesti Korvpalliliidu väliväljakute kaardile.

Tallinna 32 asuvad väljakud kaovad, kui algab uue keskväljaku rajamine ja kesklinna

kaasajastamine. Uued väljakud ehitatakse staadioni, suusa- ja terviseraja ning Valgejõega

piirnevale maaüksusele, mis kujundatakse terviklikuks ning mitmekesiseid spordi- ja

majutusvõimalusi pakkuvaks rekreatsioonialaks.

52 (85)

Rannajalgpalli- ja võrkpalliväljakuid kasutavad treeninggrupid ja kohalikud noored (sõltuvalt

ilmaoludest) peaaegu aastaringselt. Taristu vajab mõõdukat uuenduskuuri.

Nõmme pargis paikneva valgustatud suusa- ja terviseraja uuendamist alustati 2019. aasta suvel –

rada pikendati ning lisati valgustust. 2020. ja 2021. aasta kevadel võeti raja ümbrusest maha võsa,

mis purustati kohapeal rajakatteks.

2020. aastal kanti 1,5 km pikkune puiduhakkega kaetud ja täispikkuses valgustatud rada, millel on

võimalik sõltuvalt aastaajast tegeleda jooksmise, kepikõnni või suusatamisega Eesti Terviseradade

kaardile ning paigaldati rajamärgistused.

2022. aastal pikendati suusarada Valgejõe ja staadioni vahelisel alal veelgi – umbes 2 km võrra,

esialgu ilma valgustuseta. Heade lumeolude korral aetakse klassikarada sisse ka mereäärsesse

männimetsa.

Kuna Pargi ja Mere tänava ristmikult on mugav liikuda läbi rannaäärse metsa Kuivojale, Harga ja

Lohjale suunduvatele maastikuradadele, mis on plaanis linna piirides pikemas perspektiivis samuti

märgistada, on kavas ehitada Mere tänavat ületav nn suusasild.

Suusa- ja terviseraja valgustus tuleb uuendada, paigaldada kaasaegsed ja säästlikud LED-lambid.

Osadel rajalõikudel vajavad tihedad puuvõrad harvendamist (lumi ei lange rajale), vajadusel tuleb

mõned puud ka eemaldada. Nõmme park vajab iga-aastast regulaarset hooldusraiet ja võsa

pealekasvu eemaldamist.

Suusaradu hooldatakse koostöös spordiklubiga Suusavägi, kellelt tellitakse hooldustööd ja

rajameistriteenus. Spordikeskusel puuduvad suusaradade hoolduseks vajalikud masinad ja

haakeriistad ning vajalike oskustega spetsialist.

Lumeta talvel suusatamisvõimaluse loomiseks (ideaalne asukoht selleks on Jõekalda kinnistul

loodusliku veeallika – Valgejõe – ning elektrivõrguühenduse vahetus läheduses) tuleb muretseda

lumekahur(id) ja pumbad ning rajada kunstlume tootmise süsteem. Ka pelgalt ühe kahuri ja

pumbaga on võimalik luua täiesti korralik ning linnarahva sportimis- ja liikumisvajadustele vastav

300-400 m pikkune kunstlumerada.

Lähiaastatel on kavas kujundada Valgejõe vasakpoolsel kaldal jõe ja staadioni vahel paiknevad

linnale kuuluvad maaüksused (kuni Rahu tänavani) Mere 7a, Jõekalda, Männi 32a ja 36b

terviklikuks ning mitmekesiseid spordi- ja majutusvõimalusi pakkuvaks rekreatsioonialaks, kus

oleks võimalik nii puhata kui harrastada erinevaid spordialasid (jooksmist, kepikõndi, suusatamist,

rullsuusatamist ja -uisutamist, jalgrattasõitu, võrk-, korv- ja jalgpalli, kurni, tennist, discgolfi,

kergejõustikku jm). Lisaks on vaja (nt koostöös eraettevõtjatega) luua erineva profiiliga

majutusasutusi nii sportlastele kui puhkajatele.

Suusa- ja terviseraja ning staadioni lähedusse ehitatakse välijõuväljak ja madalseiklusrada. Ala

arendatakse rekreatsiooniala osana.

Linna arengukavas on taristu nimekirjas osaühingule Loksa Haljastus kuuluv spordiväljak Posti

27a, mida kasutatakse sportlikuks vabategevuseks.

53 (85)

7.4.3 Staadion

Staadioni tn 2 kinnistul paikneb Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (ingl k World Athletics, kuni

2019. aasta oktoobrini IAAF International Association of Athletics Federations, lüh IAAF)

nõuetele vastavat kergejõustikustaadioni koos jalgpalliväljakuga.

Aastatel 1952-1953 rajatud staadioni rekonstrueerimise I etapi käigus valmis 2022. aasta augustis

staadionialal loodusliku muruga kaetud 68 x 100 meetri suurune jalgpalliväljak, 400 meetrisel

Profloors SP tartaankattega jooksuringil neli rada, kavandatava tribüüni ees kuus rada ning heite-

ja viskealade (v.a vasaraheide) sektorid ning kõrgus- ja kaugushüppepaigad.

Kergejõustikuareeni katendid vastavad Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu sertifikaadi nõuetele.

Võimalik on korraldada võistlusi maakonna tasemel, firmade, asutuste ja organisatsioonide

spordimänge/suvepäevasid. Suuremate kergejõustikuvõistluse korraldamine eeldab teise

kaugushüppepaiga ja teivashüppepaiga varustuse ning staadionihoone olemasolu.

Jalgpalliväljak vastab hetkel Eesti Jalgpalliliidu (EJL) rahvaliiga kategooria nõuetele, kuna

puudub trübüün/istekohad. 200 kohalise tribüüni valmimisel (EJL 3-kategooria) saab sellel pidada

esiliiga ja madalamate liigade mänge. Staadion on varustatud tehisvalgustusega ja ümbritsetud 3

meetri kõrguse 3D paneelidest aiaga.

Kuni staadionihoone valmimiseni on sportlaste, treenerite ja kohtunike kasutuses ajutised,

staadioni tarbeks kohandatud moodulid. Staadioni tehnikat, inventari ja materjale hoitakse

konteinerites ja ajutises varjualuses. Parkimiskohti on Staadioni tänava poolses parklas 70

sõidukile, vajadusel saab parkimisala oluliselt suurendada naaberkinnistute arvelt.

Staadionihoone koos 200 pealtvaatajat mahutava tribüüniga on kavas ehitada lähiaastatel.

7.4.4 Sporditegevus

Linna asukoht, infrastruktuur ja looduslikud tingimused loovad sporditaristu- ja elu edendamiseks

väga head eeldused. Sporditurismi arendamise potentsiaal Loksal on märkimisväärne. Välja tuleb

arendada selline infrastruktuur ja keskkond, et Loksale treeninglaagritesse ja võistlema tulekust

oleksid huvitatud ka mujal (sh lähivälismaal – Soomes, Rootsis, Lätis) elavad harrastus- ja

tippsportlased.

Hoolimata sellest, et (arengu)võimalused on hetkel suhteliselt tagasihoidlikult kasutatud,

võimaldab linna sporditaristu juba praegu tegeleda nii harrastus- ja võistlusspordiga, korraldada

kohalikke ja mõningatel spordialadel (nt võrkpall, ujumine, suusatamine, kepikõnd) ka väiksemaid

regionaalseid võistlusi.

2019. aastal laiendati oluliselt spordikeskuses pakutavate teenuste nimekirja, lisandus mitmeid

uusi teenuseid. Koostöölepingud teenuste kasutamiseks on üleriigiliste spordiklubidega MTÜ

Telia Spordiklubi ja MTÜ Spordiselts, mõnede kohalike ettevõtetega.

Kliendid saavad teenuste eest tasumiseks kasutada nii sularaha, kaardimakseterminali kui Stebby

krediiti. Spordikeskus suhtleb oma klientidega ja teavitab kohalikke elanikke

sportimisvõimalustest ning spordiürituste toimumisest aktiivselt kodulehe, Facebooki ning

Instagrami vahendusel.

54 (85)

Spordikeskuse taristus tegutsevad järgmised huviringid ja treeningrühmad:

• Loksa Gümnaasiumi õpilastele: sportmängud, kergejõustik, jalgpall, suusatamine;

• nii Loksa Gümnaasiumi kui teiste lähikonna koolide õpilastele: ujumine, purjetamine;

• (täiskasvanud) harrastajatele ja tervisesportlastele: jooga, Hopa Fit rühmatreening,

harrastus- ja tervisejooksjate ühistreeningud.

Traditsioonilised spordiüritused, mille korraldamist ka edaspidi jätkatakse, on aastaid olnud:

• ujumisvõistlused lastele sügis- ja kevadhooajal;

• saali- ja rannavõrkpalliturniir;

• jüriöö jooks teatevõistkondadele;

• lauatenniseturniir;

• linnajooks;

• linna lahtised meistrivõistlused murdmaasuusatamises.

2023. aastal lisandusid spordihommikud eelkooliealistele lastele, väikeste laste spordipäev, kogu

pere liikumispäev. Tõhus koostöö on välja kujunenud Loksa Gümnaasiumiga (temaatilised

spordinädalad kaks korda aastas) ja Vihasoo Lasteaed-Algkooliga (suusa- ja

orienteerumispäevad). Alustatud ja arenemisjärgus on koostöö Loksa lasteaiaga Õnnetriinu.

Spordikeskus osaleb ka Lääne-Virumaa omavalitsuste spordijuhtide koostöövõrgustikus.

Spordiürituste kava on täpsemalt lahti kirjutatud spordikeskuse iga-aastases tegevuskavas ning

avaldatud spordikeskuse kodulehel. Üritused toimuvad valdavalt linnaeelarveliste vahendite

arvelt, aastas korraldab spordikeskus 12-20 erinevat linnavalitsuse toetatud üritust. 2023. aastal

toetavad ürituste korraldamist rahaliselt ka Harjumaa Spordiliit ja Harju Tarbijate Ühistu.

Uute klientide leidmiseks ning olemasolevate klientidega suhete kinnistamiseks kasutatakse

aktiivselt kodulehte (www.loksasport.ee), tasuta sotsiaalmeediakanaleid (Facebook, Instagram),

kohalikke ajakirjandusväljaandeid, võimalusel ka tasulisi kanaleid.

Eelkõige keskendutakse Loksal tervise- ja harrastusspordi arendamisele, et pakkuda erinevaid

võimalusi nii lastele kui täiskasvanutele, kaasa arvatud eakatele, nii eesti- kui venekeelsele

kogukonnale.

Tippsporti edendatakse, toetades oma linna tippsportlasi nii rahaliselt kui neile vajadusel soodsaid

ja/või tasuta treenimisvõimalusi pakkudes. Võimalusel sponsoreeritakse linnaelanikest

tippsportlasi volikogu kehtestatava korra alusel.

Spordikeskuse töötajate pädevuse arendamiseks ja parimate praktikate omandamiseks

korraldatakse (koostöös staadioniga) tööalaseid õppekäike ümberkaudsetesse spordikeskustesse,

pakutakse täiendkoolitusvõimalusi. Töötatakse välja ja kehtestatakse töötajaid motiveeriv töö- ja

tulemustasu süsteem.

55 (85)

Arengueeldused:

• Loksa asub looduslikult kaunis kohas, kus on olemas kõik eeldused tipp-, harrastus- ja

tervisespordiga tegelemiseks ja spordielu edendamiseks;

• olemas on mitmekesiseid võimalusi pakkuv sporditaristu;

• aktiivselt propageeritakse tervislikke eluviise, liikumist ja harrastussporti.

Probleemid:

• olemasolevad spordirajatised (spordihoone judosaal ja ujula tehnosüsteemid) vajavad

rekonstrueerimist;

• staadionihoone ja tribüüni puudumine pärsib Loksa linna sporditaristu võimaluste/potentsiaali

efektiivset/komplektset/täielikku kasutamist;

• linnaelanike sisuka vaba aja veetmise harjumused vajavad arendamist;

• osavõtt treeningutest ja spordiüritustest võiks olla suurem.

VISIOON 2040

Loksa on spordilinn, kus on head ja kaasaegsed tingimused elanikele ja (spordi)turistidele

erinevate spordialadega tegelemiseks, vaba aja sisustamiseks, tervise tugevdamiseks, vaimseks

ja kehaliseks arendamiseks ning spordimeisterlikkuse tõstmiseks. Linnas käivad

treeninglaagrites ka mujal (sh lähivälismaal – Soomes, Venemaal, Lätis) elavad harrastus- ja

tippsportlased. Loksa on tuntud tugevate sportlaste ja aktiivsete spordiorganisaatorite poolest.

Linnavalitsuse hallatavad spordikeskus ja staadion ning spordi-, rekreatsiooni- ja

majutusteenuseid pakkuvad ettevõtted on loonud linna kümneid uusi töökohti. Igal elanikul ja

linnakülalisel on võimalik valida sobiv tervise tugevdamise võimalus – harjutuspaik,

liikumisvorm või spordiüritus.

EESMÄRGID

Loksa linna ühtse spordikorralduse arendamine, liikumisharrastuse ja spordi väärtustamine,

sporditaristu arendamine ja tervikliku rekreatsiooniala loomine. Eesmärgiks on samuti

linnaelanike ja -külaliste tõhus teavitamine erinevatest spordi- ja liikumisharrastuste

võimalustest ning elanike kehalise aktiivsuse tõstmine.

Ülesanded:

• tekitada ja kasvatada spordihuvi juba eelkoolieas ning sisustada regulaarselt laste vaba aega;

• korraldada heal tasemel ja vajalikus mahus treeningtööd, tagamaks parimad võimalikud

tingimused laste kehaliseks arenguks;

• avardada ja parandada linnaelanike sportimis- ja võistlemisvõimalusi;

• viia läbi traditsioonilisi spordiüritusi ning tõsta nende korraldamise taset;

• teha koostööd kohalike spordiklubidega nende jätkusuutlikkuse tagamiseks;

• toetada linnaelanikest tippsportlasi;

• kujundada Valgejõe vasakpoolsel kaldal jõe ja staadioni vahel paiknevad linnale

kuuluvad maaüksused (kuni Rahu tänavani) Mere 7a, Jõekalda, Männi 32a ja 36b

terviklikuks ning mitmekesiseid spordi- ja majutusvõimalusi pakkuvaks rekreatsioonialaks;

• rekonstrueerida ja/või uuendada olemasolevad spordirajatised (eelkõige staadion, ujula

tehnosüsteemid, spordihoone judosaal);

• rajada Loksa ja Kolgaküla vaheline kergliiklustee;

• tutvustada Loksat kui spordilinna nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

56 (85)

7.5 Sotsiaalhoolekanne

Kehtivas süsteemis on inimese eest hoolitsemine jagatud ametkondade (haridus, tervishoid,

kultuur, sotsiaalhooldus) vahel. Sotsiaalhoolekande keskpunktis on inimene (abivajaja) oma

soovide ja muredega. Sotsiaalhoolekande ülesandeks on isikule või perekonnale

toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja

sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele

kaasaaitamine.

Seoses Loksa elanike Eesti keskmisest madalamate sissetulekutega, aga ka töökohtade vähesuse

ja eeskätt eakate arvu kasvuga tuleb omavalitsusel enam pöörata tähelepanu sotsiaalhoolekandele

–Loksa elanikkonnale vajalike sotsiaalteenuste mitmekesistamisele, nende kättesaadavusele ja

kvaliteedile.

Joonis 15¹. Loksa rahvastiku vanuselise koosseis aastatel 2015-2023. Allikas: Eesti

rahvastikuregister

Alates 2015. aastast on alaealiste arv linnas ca 100 võrra vähenenud, vähenenud on ka tööealise

elanikkonna arv ja seda ca 370 võrra. Kasvanud on vaid pensioniealiste elanike arv – 175 inimese

võrra. Antud muutuse võib kokku võta lühidalt - Loksa rahvastik vananeb - tööealiste elanike ja

laste arv kahaneb ning 65-aastaste ja vanemate inimeste arv tõuseb. 2023. aastal on 55% elanikest

tööealised, 32% pensioniealised ja 13% alaealised, aastal 2015 olid osakaalud vastavalt 62%, 22%

ja 15%.

Linna elanike ja maksumaksjate arv on kogu vabariigi taasiseseisvumise aastatel pidevalt

vähenenud. Kui maksumaksjate osakaal linnaelanikest oli 2007. aastal 50%, siis 4 aastat hiljem

oli see langenud 40%-le kuid see on taas asunud tõusuteele, aastaks 2019 on maksumaksjate

osakaal 57%. COVID-19 kriisi tagajärel langes 2020 aastal maksumaksjate osakaal märgatavalt.

2021 aastal oli maksumaksjate osakaal 45%.

Alates 2015. aastast on Loksa palgatöötaja keskmine brutotulu vahe võrreldes Eesti keskmisega

suurenenud pea kahekordseks, olles 2015. aastal 174 eurot, küündides 2022. aastal juba 344

euroni. 2022. aastal oli Eesti keskmine brutotulu 1620 eurot, Loksa linnas 1276 eurot.

Palgatöötajatest brutotulu saajate osakaal linnaelanikest on perioodil 2015-2022 jäänud

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

In im

es i

lapsed 0-18 tööealised 19-64 65 ja vanemad

57 (85)

vahemikku 35-36%. Madala tööhõive põhjuseks on loksalastele sobivate töökohtade puudus ja

madal palgatase.

2022. aastal sai 30% linna maksumaksjatest miinimumpalka. Ülalpeetavate määr, mis näitab

mittetööealiste ehk kuni 14-aastaste ja üle 65-aastaste elanike arvu 100 tööealise (15-64-aastased)

elaniku kohta on kuni 2013. aastani olnud Eesti vastavast näitajast madalam, olles kuni 50%.

Alates 2014. aastast on ülalpeetavate määr Loksa linnas kõrgem Eesti keskmisest, ulatudes 2024.

aasta seisuga 72,6%-ni (Eesti 57,5%) (Allikas: Statisitkaameti andmebaas RV063U).

Puuetega isikuid oli Loksa linnas 2018 aastal 310. Aastaks 2021 on arvukus vähenenud 244-le,

neist eakaid 161 ja lapsi 4 ning tööealisi 79 (joonis 152). 2023. aastal oli puuetega isikuid 205,

kellest eakaid 134, tööealisi 65 ja lapsi 6.

Joonis 152. Loksa puuetega isikute koosseis aastatel 2018-2021. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

SOS Lastekülas ning Haiba ja Tallinna Väikelaste lastekodudes on 8 Loksa linna last. Lasterikkaid

peresid (4+) on Loksal 16.

Toimetulekutoetuste osakaal on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud. 2016 oli selleks 93

eurot (Harju maakonna keskmine 2016. aastal oli 9 eurot, Eesti keskmine 16 eurot).

Toimetulekutoetuse saajaid oli Loksal 2015 a. 85, 2016 a. 68 ja 2017 aastal 73 inimest. 2018 aastal

esitati Loksal 690 toimetulekutoetuse taotlust. 2019. aastal esitati 632 toimetulekutoetuse taotlust.

Töötus ja elukalliduse tõus on sundinud elanikke üha rohkem pöörduma toimetulekutoetuse,

sotsiaaltoetuste ja -teenuste saamiseks linnavalitsuse poole. Lahendus olukorra leevendamiseks

saab olla uute töökohtade loomine, mis peataks ka linnaelanike lahkumise.

Sotsiaalhoolekande korraldamisel toimib koostöö politsei, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-

asutustega. Loksal, Tallinna tn 26, avati 2015. aasta mais Loksa Eakate Kodu, kuhu linnal on

võimalik paigutada hooldekoduteenust vajavaid elanikke. 2018. avati Loksal ka teine Loksa

Eakate Kodu hoone endises Loksa Ravikeskuses Posti 29 hoones. Eakate Kodu kahes hoones on

kokku 130 voodikohta. Üldhooldusel on linnaelanikke. Hooldekodu järjekorras inimesi ei ole.

Loksal on toimiv koduõendusteenus.

58 (85)

Loksa linnas on loodud materiaalselt vähekindlustatud isikutele lisaks toimetulekutoetusele

täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord. Loksa linn maksab ühekordset toetust kuni 200 eurot

aastas ühele leibkonnale majanduslike raskuste puhul erakorraliste väljaminekute hüvitamiseks.

Toidutoetust makstakse vähekindlustatud lapsevanemale, kelle laps käib Loksa Lasteaias

Õnnetriinu, tingimusel, et vähemalt üks vanematest on Loksa linna elanik. Kohamaksu toetus on

Loksa Lasteaias Õnnetriinu koha kasutamisel lapsevanema poolt kaetava osa hüvitis, mida

makstakse tingimusel, et vähemalt üks vanematest on Loksa linna elanik. Lapsehoiuteenuse

toetusega kompenseeritakse lapse seadusliku esindaja toimetulekut või töötamist toetavaid

teenuseid, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja

turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. Elluastumistoetust makstakse vanemliku hoolitsuseta lapsele

iseseisva elu alustamisel. Välja on töötatud hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse

vanemale.

Lisaks makstakse sissetulekust sõltumatuid toetusi: sünnitoetus (lapse sünni puhul), ranitsatoetus

(Loksa linna lapse Loksa Gümnaasiumi 1. klassi esmakordselt õppima asumisel), juubelitoetus

(eakatele alates 80-ndast eluaastast iga nulli ja viiega lõppeval sünnipäeval), matusetoetus (Loksa

linna elaniku surma korral). Pensionitoetust makstakse mittetöötavale pensionärile alates 70.

eluaastast.

Isiku toimetuleku toetamise ning elukvaliteedi paranemise ja säilimise kaasa aitamise eesmärgil

osutatakse linnaelanikele sotsiaalteenuseid. Sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamiseks ja

juba tekkinud probleemide lahendamisel on abiks sotsiaalnõustamine. Koduteenus on suunatud

täisealise isiku iseseisva, turvalise toimetuleku ja elukvaliteedi säilimiseks kodustes tingimustes.

Üldhooldekoduteenus on suunatud täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegutsemisvõimest

või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei ole suuteline kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt

iseseisvalt toime tulema. Tugiisikuteenuse eesmärk on toetada iseseisvat toimetulekut

olukordades, kus isik vajab abi oma kohustuste täitmisel või õiguste teostamisel. Täisealise isiku

hooldus on suunatud vähenenud toimetulekuvõimega isiku abistamiseks koduste ja isikliku eluga

seotud igapäevatoimingute sooritamisel. Isikliku abistaja eesmärk on suurendada puude tõttu

füüsilist kõrvalabi vajava isiku iseseisvat toimetulekut. Varjupaigateenus on ööbimiskoha

võimaldamine täisealisele isikule, kes perevägivalla või muul põhjusel ajutist ööbimiskohta vajab.

Turvakoduteenus on ajutine eluase ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate

puuduste tõttu. Sotsiaaltransporditeenus võimaldab puudega isikul kasutada tema vajadustele

vastavat transpordivahendit erinevate avalike teenuste kasutamiseks. Eluruumi tagamine on

eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast

tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel,

võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel.

59 (85)

Arengueeldused:

• välja on töötatud ja rakendatakse kohalikku sotsiaaltoetuste ja -teenuste korda;

• sotsiaaltöötajad on praktilise kogemusega;

• olemas on lastekaitsespetsialist;

• olemas on ülevaade toimetulekuraskustes elanikest;

• olemas on ülevaade eakate ja puuetega elanike kohta;

• Harju maakonna arengustrateegia 2035+ soovitab tõhustada piirkonna omavalitsuste koostööd

ühiselt sotsiaalteenuste pakkumiseks.

Probleemid:

• töötute ja miinimumpalgasaajate osakaal on suur;

• rahvastiku vananemise tõttu suureneb vajadus hooldusravi ja hoolekande teenuste järele,

mistõttu tuleb parandada hooldusraviteenuse ja koduõendusteenuse tingimusi ning jagada

omastehoolduse alast nõustamist.

VISIOON 2040

Loksal on loodud võimalused elada inimväärset elu, abivajajatele on tagatud piisav sotsiaalne

toimetulek, kvaliteetsed ja konkurentsivõimelised sotsiaalhoolekande teenused. Puuetega

inimestele on loodud võrdsed tingimused ühiskonnaelus osalemiseks. Lastega riskiperedele on

loodud tugisüsteem riskide ennetamiseks ja vähendamiseks ning vähekindlustatutele on tagatud

inimväärsel tasemel toetused ja teenused.

EESMÄRGID

Abivajajatele vajalike ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste tagamine. Tingimuste loomine, milles on

võimalik maksimaalselt iseseisvalt toime tulla. Sotsiaalvaldkonna juhtimine ja arendamine

kaasaegsel ja professionaalsel tasemel.

Ülesanded:

• propageerida tervet ja tugevat perekonda kui inimeste heaolu alust;

• kujundada optimaalne sotsiaalhooldusvõrgustik;

• toetada vähekindlustatud ja probleemseid peresid;

• korraldada vähekindlustatud perekondadest pärinevatele lastele laagreid ja võimaldada neil osa

võtta erinevate lastelaagrite tööst;

• võimaldada sotsiaaleluruume vastavalt vajadusele;

• võimaldada eakatel vääriliselt vananeda;

• aidata kaasa puuetega inimeste integreerumisele tavaellu, vähendada nende tõrjutust,

soodustada tööhõivet ja toimetulekut;

• jätkata täiendavate sotsiaaltoetuste maksmist abivajajatele;

• suurendada pakutavate sotsiaalteenuste hulka ja kvaliteeti;

• laiendada tavahooldust, luua tugiisikute ja abistajate võrgustik;

• teha koostööd era- ja mittetulundussektoriga hooldekoduteenuse, koduõendusteenuse ja

päevase hooldusteenuse arendamisel;

• väärtustada lastehoolekande ja lastekaitsetööd;

• tõsta koolituste kaudu sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni;

• toetada sotsiaalteenuseid pakkuvate organisatsioonide tegevust.

60 (85)

7.6 Tervishoid

Iga inimese jaoks on oluline terviseteenuse kättesaadavus ja kvaliteet. Üldarstiabi osutavad Loksa

elanikele perearstid ja pereõed endise Loksa haigla ruumides Posti tn 29, kus paikneb 2018. aasta

kevadest Loksa Eakate Kodu. Elanikud on registreeritud kolme perearsti nimistus. Hetkel võtavad

Loksal patsiente vastu kaks perearsti. Kolmas perearst läks juunis 2017 pensionile ja tema nimistut

teenindab ajutiselt Kuusalu perearst. Korduvatele konkursidele vaatamata ei ole Terviseamet

suutnud leida Loksale kolmandat perearsti. Samas hoones tegeleb lapseootel emadega

ämmaemand ja osutavad hambaraviteenust kaks hambaarsti. Lisaks pakuvad linnaelanikele oma

teenust silmaarstid, kes korraldavad korra kuus elanikele kohapeal vastuvõtu. Samas hoones

paikneb ka Karell Kiirabi AS brigaad. Lähimad haiglad ja eriarstid asuvad Tallinnas ja Rakveres.

Loksa linnas tegutseb Benu apteek, mis asub linnasüdames COOP Konsum kaubanduskeskuses.

Loksa Gümnaasiumis osutavad tervishoiuteenust:

• hambaarstid kontrollivad koolis õpilasi sügisel, edasine hambaravi toimub tavapäraselt

vastuvõtus;

• kooli tervishoiutöötaja.

Tervishoiutöötaja osutab koolis teenust haigekassa lepingu alusel koolis selleks otstarbeks

ettevalmistatud ruumides.

Loksa Lasteaias Õnnetriinu töötab kaks logopeedi – üks tegeleb vene keelt kõnelevate lastega,

teine eesti keelt kõnelevate lastega. Lasteaias puuduvad sotsiaalpedagoog, psühholoog ja

eripedagoog. Loksa Gümnaasiumis puudub sotsiaalpedagoog ja eripedagoog. Lasteaed

Õnnetriinu kuulub alates 2009. aasta juunikuust Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku.

Tervist edendav lasteaed on lasteasutus, mis oma tegevusega toetab tervise arengule suunatud

tegevusi paikkonnas. Toetades paikkonnas laste tervise arengule suunatud tegevusi ning

suurendades investeeringuid laste füüsilise, emotsionaalse ja sotsiaalse potentsiaali arendamiseks,

luuakse eeldus noorte riskikäitumise vähendamiseks ja Eesti rahvastiku terviseolukorra

paranemiseks.

Loksa Gümnaasiumis pakub õpilastele nõustamisteenust HARNO, viiakse läbi ka

karjäärinõustamist, koolis töötab medõde. Loksa Gümnaasiumi õpilastel ja elanikel on võimalus

kasutada psühholoogi teenuseid. Lisaks korraldatakse linnas vastavalt vajadusele ühekordseid

nõustamisi (nt töötutele). Koostatud on Loksa linna esmatasandi tervisekeskuse arengukava.

Terviseedenduse eesmärk on saavutada elanikkonna kehalise aktiivsuse kasv, tasakaalustatud

toitumine, sõltuvusainete harvem kasutamine ja tervislikum sotsiaalne käitumine. Sihipärase

terviseedendusliku tegevusega saab paljusid haigusi ära hoida ja haigestumisi vähendada. Linnas

viiakse läbi terviseedenduslikke üritusi, võimaldatakse harrastada tervisesporti spordisaalis,

ujulas, spordiväljakutel, rannas, terviserajal ja rohealadel. 2016. aastal uuendati Loksa linna

terviseprofiil, kuhu on koondatud Loksa linna tervisenäitajad ja tervisemõjurid. Terviseprofiili

eesmärgiks on anda esialgne ülevaade linnarahva tervise hetkeolukorrast ja tervisemõjuritest, et

kavandada terviseedenduse arendamiseks edasisi samme. Vaadeldud aspekte analüüsides on

esitletud peamised tervist mõjutavad probleemid ja vajadused ning pakutud välja võimalikud

tegevused probleemide lahendamiseks ja vajaduste rahuldamiseks. Lisaks on valminud

terviseprofiil aluseks edaspidiste tervistarendavate projektide koostamisel. 2016. aastal valmis

61 (85)

Loksa linna laste ja perede heaolu arengukava aastani 2021. Loksa linna Terviseprofiil ja Loksa

linna laste ja perede heaolu arengukava on uuendamisel. Terviseprofiil on uuendatud 2024. aastal,

tegevuskava on koostamisel.

Arengueeldused:

• olemas on esmatasandi tervisekeskuse arengukava;

• toimub perearstide vastuvõtt;

• olemas on kiirabi, apteek;

• Loksa Lasteaed Õnnetriinu kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku;

• igal aastal viiakse läbi tervistedendavaid projekte

• tervisealast infot kajastatakse väljaandes Loksa Elu, linna ja spordikeskuse veebilehel;

• Harju maakonna arengustrateegia 2035+ käsitleb Loksat kui Harjumaa ajalooliselt tugevat

keskust.

Probleemid:

• puudub kaasaegne esmatasandi tervisekeskus;

• vajadusel on raske leida uut perearsti;

• puudub kolmas perearst;

• sotsiaalpedagoog ja eripedagoog puuduvad nii koolis kui lasteaias;

• elanike huvi nõustamisteenuste ja tervislike eluviiside vastu (osalemine tervistedendavatel

üritustel) on vähene;

• uuendamist vajab Loksa linna terviseprofiil;

• uuendamist vajab Loksa linna laste ja perede heaolu arengukava.

VISIOON 2040

Loksa on tervislikke eluviise soosiv, oma elanike tervisekäitumist väärtustav ning kvaliteetsete

ja kättesaadavate tervishoiuteenuste osutamist toetav omavalitsus. Linnas on mitmekesised

tervisespordirajatised, elanikkond on kõrge terviseteadlikkusega ning harrastab tervislikke

eluviise.

EESMÄRK

Elanike hea tervise tagamine läbi teadvustatud tervisekäitumise, terviseedenduse ja kvaliteetsete

tervishoiuteenuste.

Ülesanded:

• aidata kaasa optimaalse ja hea tervishoiuvõrgu kujundamisele;

• edastada inimestele tervist ja tervislikke eluviise puudutavat teavet, kajastada regulaarselt

terviseinfot väljaandes Loksa Elu, linna ja spordikeskuse veebilehel;

• jätkata tervislike eluviiside propageerimise, tervisespordi edendamise ning terviskontrolli

vajaduse selgitamisega;

• pöörata haridusasutustes enam tähelepanu ennetustööle, hügieeni ja tervisekasvatuse

propageerimisele;

• toetada ja teostada terviseedenduslikke projekte;

• korraldada tervistedendavaid üritusi;

• propageerida tervistedendavate töökohtade loomist.

62 (85)

7.7 Turvalisus

Koostöös kohaliku omavalitsusega kujundavad ja hoiavad turvalist elukeskkonda Loksal politsei-

ja päästeameti töötajad. Loksa piirkonda teenindavad Põhja Prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna piirkonnapolitseinikud, kellele on antud kasutada tööruum linnavalitsuse

hoones.

Perioodil 2019-2023 registreeritud kuritegude hulk jääb vahemikku 31-50 aastas ning väärteod

jäävad vahemikku 52-78 aastas (joonis 16).

Joonis 16. Peamised rikkumised Loksa linnas aastatel 2019-2023. Allikas: PPA

Loksa linnas on 2023.a registreeritud kuritegude arv võrreldes eelmise perioodiga tõusnud.

Peamised kuriteoliigid on isiku- ja varavastased ning ka liiklusalased kuriteod, tõusnud on

internetis toime pandud kuriteod. Isikuvastastest kuritegudest olid enamus kehalised

väärkohtlemised, millest suur osa seotud just lähisuhtevägivalla juhtumitega. Varavastaste

kuritegude tõus on seotud just internetis toime pandud kuritegudega (kelmused). Liiklusalaselt on

probleemiks mootorsõidukite juhtimisõiguseta või joobeseisundis juhtimised. Väärtegusid on

Loksa linnas 2023 aastal registreeritud vähem kui 2022 aastal. Suurem enamus väärtegudest on

sarnaselt varasemale liiklusseaduse rikkumised. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi toimus 2023.a

Loksa linnas 1.

Projekti KEAT (Kaitse end ja aita teist) raames toimusid Loksa gümnaasiumis 6. klassidele

loengud internetiohutusest. Õppeaasta lõpus võttis politsei osa jalgrattaeksami läbiviimisest 3.

klassidele. Piirkonnapolitseinikud käisid Loksa lasteaias lastele liiklusohutuse alaseid teadmisi

jagamas.

Piirkonnapolitseinikud on aktiivselt tegelenud alaealiste kogunemiskohtade tuvastamise ja

kontrollimisega, et ennetada, tõkestada ja avastada alaealiste poolt toime pandavaid

õiguserikkumisi (peamiselt sõltuvusainete tarbimised ja lõhkumised) ja alaealiste endi ohtu

sattumist. Samuti on politsei koostöös selliste kohtade omanike ja kasutajatega ning

linnavalitsusega otsinud lahendusi, kuidas ennetada alaealiste selliseid koosviibimisi, kus nad

võivad ohtu sattuda.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2019 2020 2021 2022 2023

Kuriteod Väärteod

63 (85)

Loksal paikneb Päästeameti Põhja päästekeskuse Loksa komando. Tegemist on kutselise

komandoga, mis alustas tegevust 1992. aastal Loksa laevatehase poolt 1988. aastal ehitatud

depoohoones (renoveeritud 2016). Erivõimekusena on komandol pinnaltpääste võimekus

(päästetööd veekogudel). Tulekahjude arv Loksa linnas on viimastel aastatel olnud languses.

Aastal 2022 oli kogu väljakutsete arv 69, päästesündmuste arv 35, tulekahjude arv 9. Aastal 2022

tulekahjus vigastatuid oli üks ning veeõnnetusi ei toimunud. Tabelis 31 on välja toodud Loksa linna

turvalisuse näitajad aastatel 2018-2023.

Tabel 31. Loksa linna turvalisuse näitajad. Allikas: Päästeamet

SÜNDMUS 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Väljakutsete arv 60 52 64 64 69 79

Päästesündmuste arv 36 27 44 30 35 45

Tulekahjude arv 23 12 25 11 9 2

Eluhoone tulekahjude arv 5 1 1 3 5 2

Tulekahjudes vigastatute

arv

0 0 0 0 1 0

Veeõnnetuste arv 1 2 0 1 0 0

Ohtlikud ettevõtted on käitised, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas

koguses. Ohtlike ettevõtete hulka kuulub Marsalis Metall OÜ ning linnas paiknevad kaks tanklat

ja Loksa jäätmejaam. Loksa Linnavalitsuse juures tegutseb Loksa linna kriisikomisjon.

Põhjalikumalt on käsitletud Loksa linna turvalisuse teemat linna arengudokumentides: Loksa linna

terviseprofiil aastani 2021 ja Loksa linna laste ja perede heaolu arengukava aastani 2021 lisas

Loksa linna laste ja perede heaolu profiili lühiraport.

Arengueeldused:

• elanikkond on orienteeritud seaduskuulekusele ning on koostööaldis;

• Loksa linnas töötavad piirkonnapolitseinikud;

• toimib turvapatrull;

• linnas asub Põhja päästekeskuse Loksa komando, tagatud on operatiivsus;

• kiirabiteenuse osutaja on kohapeal;

• moodustatud on kohalik kriisikomisjon;

• ohtlikke ettevõtteid ja ohuallikaid on linnas vähe.

Probleemid:

• alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutuse levik;

• linnaelanike ebapiisav teadlikkus ohuolukordadest ja nendes käitumisest;

• linna avaliku korra eeskirjade eiramine linna elanike poolt.

VISIOON 2040

Loksa linnas on turvaline elukeskkond. Inimesed on teadlikud ja oskavad ohuolukordades

käituda ning teevad omavahelist koostööd turvalisuse parandamiseks. Loodud tingimused

alkoholismi- ja narkootiliste ainete tarbimise vähendamiseks läbi ennetustöö ning

64 (85)

alternatiivtegevuste edendamise. Kvalifitseeritud politsei- ja päästeametnikud, kiirabi ja

turvateenuste osutajad lahendavad operatiivselt kriisisituatsioone.

EESMÄRK

Linnaelanikele jätkuvalt turvalise elukeskkonna tagamine ja parendamine koostöös Politsei- ja

Piirivalveameti, Päästeameti ning ettevõtjatega.

Ülesanded:

• suurendada elanikkonna turvalisust koostöös politsei, päästeameti ja turvafirmadega;

• paigaldada riskipiirkondadesse turvakaamerad;

• toetada naabrivalve arengut;

• korraldada elanikkonna teadlikkust ja eneseabi oskusi suurendavaid ning riskikäitumist

vältivaid üritusi;

• teavitada linnaelanikke Loksa linna kuritegevuse hetkeseisust, kuritegevust soodustavatest

asjaoludest ja nende vältimise võimalustest s.t üldsuse tõhusam kaasamine;

• jätkata ennetustööd;

• rajada linnasisene veetehnika vettelaskmiskoht, mis tagab päästekomando võimekuse koheselt

reageerida hätta sattunud inimeste ja aluste päästmisele merel;

• tagada linna turvalisus läbi heakorrastatud ja valgustatud tänavavõrgu.

65 (85)

III HETKESEIS JA ARENGUEELDUSED

Lähtudes eelnevast analüüsist saab kokkuvõtvalt välja tuua rida Loksa linna tugevusi, millest

arendustegevuses lähtuda, ning nõrkusi, mille parandamise või leevendamisega tegeleda. Samuti

on võimalik esitada mitmeid võimalusi ja ohtusid, mida arendustegevuse kavandamisel tuleb

arvesse võtta (Tabel 3).

Tabel 3. Loksa linna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.

Tugevused

• Soodne geograafiline asend: mere ääres,

Tallinna lähedus

• Puhas ja turvaline keskkond looduskaunis

kohas Lahemaa Rahvuspargi südames

• Väljakujunenud ja toimiv infrastruktuur

piirkonnas

• Ettevõtluseks vajalike tootmispindade ja

sadama olemasolu

• Hea transpordiühendus Tallinna ja

lähiümbrusega

• Haridusasutustest on linnal lasteaed ja

gümnaasium.

• Tööjõud võimaldab täiendavat ettevõtlust

• Täiendava ettevõtluse, majanduse ja

elamuehituse arengueeldused

Nõrkused

• Erinevate erialade vähesus

• Kvalifitseeritud ja konkurentsivõimelise

tööealise elanikkonna vähesus

• Üüritavate elamispindade vähesus

• Toimetulekuraskustega ja sotsiaalabi

vajavate inimeste rohkus

• Täiendavate investeeringute vajadus

elukeskkonda

• Kohaliku omavalitsuse finantsvahendite

piiratus

• Ettevõtjate ja kolmanda sektori madal

osalus linnaelu korraldamises

• Tehnilise infrastruktuuri teenuste

kvaliteedi tõstmise vajadus

• Vabaaja veetmise võimaluste

mitmekesistamise vajadus

• Turismi toetavate teenuste vähesus

• Aktiivsete inimeste vähesus

• Tagasihoidlik rahvusvaheline koostöö

Võimalused

• Loksa kui piirkonna mitmekülgse

ettevõtlusstruktuuriga ja hea

elukeskkonnaga keskuseks kujundamine

• Loksa kui investeerimiskeskkonna

tutvustamine

• Uute töökohtade loomine ettevõtlusele

kaasaaitamise teel

• Informatsiooni jagamine turismi- ja

terviseturgutusteenuste arendamisest

• Infrastruktuuriobjektide kaasajastamine ja

ehitamine

• Võimalused gümnaasiumihariduse

andmise jätkamiseks

• Erinevate elanikkonna gruppide, sh

rahvusgruppide vahelise sidususe

tekkimise soodustamine

• Kodanikualgatuste ja –ühenduste

toetamine, sh noorte kaasamine kohaliku

elu korraldamisse

• Ühistegevuse võimalikkusest ja

vajalikkusest informeerimine

• Rahvusvahelise koostöö arendamine

• Võimalus tööealise elanikkonna kasvuks!!

Ohud

• Haritud ja aktiivsete elanike lahkumine

• Tööjõulise elanikkonna vähenemine

• Riigi puudulik regionaalpoliitika pärsib

piirkonnas atraktiivse

investeerimiskeskkonna loomist

• Elanikkonna teenindussfääri taandareng

• Sotsiaalsete pahede ja nendega seotud

haiguste levik: alkoholism, narkomaania,

AIDS, HIV

66 (85)

IV EELARVESTRATEEGIA

Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida

kavandatavate tegevuste finantseerimist. Linna eelarve kaudu tagatakse linna arenguks vajalikud

ressursid, finantspaindlikkus ning jätkusuutlik investeerimisvõime. Linna eelarvestrateegia

koostamise peaeesmärgiks on kindlustada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus. Loksa linna

eelarvestrateegia koostamise lähtealusteks on Loksa Linnavalitsuse raamatupidajate andmed, Eesti

rahvastikuregister, Statistikaameti, Maksu- ja Tolliameti andmebaasid.

Eelarvestrateegias hõlmab nelja eelseisvat eelarveaastat ning selles tuleb kajastada:

1. kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia

perioodiks;

2. eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja

eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse

kulud ning investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos

kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav

finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;

3. informatsioon eelarvestrateegia perioodiks kavandatavatest kohalike maksude ja maamaksu

muudatustest;

4. ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sh

arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;

5. kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem

eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks

prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;

6. kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse arvestusüksuse tegelik

netovõlakoormus eelnenud aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia

perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga;

7. muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

67 (85)

1. Loksa linna sotsiaalmajanduslik olukord

Registreeritud töötute arv Loksa linnas on viimastel aastatel kasvanud, olles aastal 2019. aastal 88

ning jõudes 2024. aastal 142-ni (joonis 17).

Joonis 17. Registreeritud töötute arv Loksa linnas kuu lõpu seisuga aastatel 2019 - mai 2024

(Allikas: Eesti Töötukassa)

Alates 2017. aastast on keskmine brutotulu Loksa linnas tõusnud 975 eurolt kuni 1276 euroni

(2022). Samal ajal on vahe Eesti keskmise näitajaga aasta aastalt suurenenud, olles 2017. aastal

180 eurot ning ulatudes 2022. aastal 344 euroni (joonis 18).

Joonis 18. Palgatöötaja keskmine brutotulu eurodes Loksa linnas ja Eestis aastatel 2017-2022.

Allikas: Statistikaameti Statistika andmebaas ST004.

Eesti keskmisest madalam brutotulu Loksa linnas on suuresti selgitatav miinimumpalga saajate

suure hulgaga töölkäivast elanikkonnast. Maksu- ja Tolliameti andmetel on miinimumpalga

saajate osakaal maksumaksjatest perioodil 2016-2022 kasvanud (tabel 4), 23%-lt 30%-ni.

88

98 106

113

136 142

0

20

40

60

80

100

120

140

160

2019 2020 2021 2022 2023 2024

68 (85)

Tabel 4. Miinimumpalga saajate osakaal (%) Loksa linnas aastatel 2016-2022. Allikas: Maksu- ja

Tolliamet.

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Miinimumpalga saajate osakaal (%) 23 23 28 28 28 28 30

Linna elanike keskmise brutotulu muutus (kasv/langus) aastatel 2016-2022 on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Loksa linna elanike keskmise brutotulu muutus (kasv/langus) aastatel 2016-2022. Allikas:

joonis 18.

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Loksa EUR 58 78 31 51 54 49 116

Eesti EUR 60 82 79 83 66 92 145

Kui Eesti keskmine brutotulu on aastas kasvanud 60-145 eurot, siis Loksa linnas on keskmise

brutotulu kasv aastas jäänud vahemikku 31-116 eurot. Kui aastani 2021 on jäänud keskmise

brutotulu muutus aastas sajast eurost alla poole, siis aastal 2022 on nii Loksa linna kui ka Eesti

keskmine brutotulu kasv aastas ületanud 100 eurot.

69 (85)

2. Loksa linna finantsolukord

2.1 Tähtsamad finantsnäitajad aastatel 2019-2023

Loksa linna konsolideerimisgruppi kuulub lisaks Loksa Linnavalitsusele ja tema hallatavatele

asutustele ka 100% Loksa linnale kuuluvad Sihtasutus Loksa Kultuur ja Osaühing Loksa Haljastus

Konslideerimisgruppi kuuluvad Sihtasutus Loksa Sport ja Osaühing Loksa Ujula lõpetasid

tegevuse 31.03.2019. Loksa linna konsolideerimisgrupi varade maht on perioodil 2019-2023

kasvanud 617 000 euro võrra ehk 6,05%, kohustused suurenenud 794 000 euro võrra ehk 19,6%.

Netovara on vaadeldaval perioodil vähenenud 176 000 euro võrra, vähenemise koefitsient 2,78

Kohustuste osakaal varadest viimasel viiel aastal tõusnud 33,9%-lt 39,71-ni (tabel 6).

Tabel 6. Tähtsamad finantsnäitajad perioodil 2019-2023 tuhandetes eurodes.

Tuhandetes eurodes 2023 2022 2021 2020

2019

Varad aasta lõpus 10 201 10 133 9 820 9 809 9 584

Kohustused aasta lõpus 4 051 3 904 3 319 3 037 3 257

Netovara aasta lõpus 6 150 6 229 6 501 6 772 6 326

Tegevustulud 5 734 5 299 4 456 4 827 4 931

sh tulud, millest on maha arvatud

sihtfinantseerimine

5 659 5 228 4 416 4 598 4 531

Tegevuskulud 5 679 5 579 4 727 4 718 4 718

Tulem -83 -300 -279 332 193

Põhivarainvesteeringute maht 344 1 281 202 402 530

Likviidsus 0,62 0,24 0,69 0,69 0,72

Lühiajaline maksevõime 1,03 0,63 0,95 1,06 1,13

Kohustuste osakaal varadest (%) 39,72 38,39 33,80 30,96 33,99

Laenukohustuste osakaal varadest (%) 34,37 31,45 23,94 26,13 28,85

Vaadeldava perioodi algus- ja lõpuaasta tulud suurenesid 16,3%. Kulud on suurenenud 20,6%.

Tulem on olnud positiivne kahel 2019 ja 2020 aastal, 2021, 2022 ja 2023 aastad on lõppenud

kahjumiga. Põhivara investeeringute maht oli 2023. aastal 343 827 eurot. Likviidsus ja lühiajaline

maksevõime on viimasel viiel aastal langenud, vastavalt likviidsus 0,721-lt kuni 0,62-ni ja

lühiajaline maksevõime 1,13-lt 1,03-ni (tabel 6).

2.2 Loksa linna tulud aastatel 2019-2023

Loksa linna tulud olid 2019.a ca 4,69 miljonit eurot ning on 5 aasta jooksul kasvanud 5,50 miljoni

euroni 2023.a, see on 14,7%. 2023. aastal sai linn tulusid 5,73 miljonit eurot. 5 aasta lõikes kõrgeim

näitaja oli 2023.a. 5,73 miljonit eurot. Maksutulu on alates 2019.a vähehaaval kasvanud 1,73

miljonilt eurolt 2,08 miljoni euroni 2023.a, s.o 16,82%. Seda eelkõige füüsilise isiku tulumaksu

laekumise arvelt 2019.a 1,68 miljonilt eurolt 2023.a 2,02 miljoni euroni, mis teeb kasvuks 16,83%.

Maamaksu laekumine on kõikuv. Tõus võrreldes 2019.a-ga toimus 2020.a., seejärel jälle veidi

vähenes. Maamaksu laekumine on viie aastaga kokkuvõttes tõusnud 0,57 miljoni euroni. Kaupade

70 (85)

ja teenuste müügitulu on viie aasta lõikes suurenenud just 2023 aastal, ca 0,42-0,87 miljonit eurot.

Muu tulu, mille moodustab suuremal jaolt varade müük ja laekumised vee erikasutusest on olnud

aastati erinev, olles suurim aastal 2023 (tabel 7).

Tabel 7.Loksa linna tulud eurodes valdkondade lõikes aastatel 2019-2023 (täitmine).

2019 2020 2021 2022 2023

Maksud s.h 1 732 562 1 792 536 1 815 932 1 907 798 2 083 291

-füüsilise isiku tulumaks 1 678 890 1 736 181 1 760 130 1 850 048 2 025 783

- maamaks 53 584 55 929 55 802 57 750 57 458

-reklaamimaks 88 426 0 0 50

Kaupade ja teenuste müük 424 494 460 755 442 257 484 798 869 565

Toetused 1 865 333 2 263 149 1 837 931 2 092 612 2 414 538

Muud tulud 127 540 21 318 86 281 7 456 366 445

T u l u d k o k k u 4 661 469 4 537 758 4 537 758 4 492 664 5 733 839

Loksa linna eelarve tulud moodustuvad kõige suuremas osas toetustest ja maksudest, seejärel

kaupade ja teenuste müügist ning viimasena muudest tuludest. Jooniselt 19 nähtub, et toetuste

osakaal on jäänud enamasti vahemikku 40-42%. Maksude osatähtsus linna eelarve tuludest on

olnud vaatlusalusel perioodil 37-36%. Kaupade ja teenuste müügi osakaal on vaadeldaval

perioodil jäänud vahemikku 9-15%, muu tulu osakaal on olnud kuni 6%.

Joonis 19. Loksa linna tulude struktuur valdkondade lõikes (%) aastatel 2019-2023

2.3 Loksa linna kulud aastatel 2019-2023

Loksa linna kulud olid aastatel 2019-2023 4,56-5,03 miljonit eurot. Kulud on kasvanud aastatel

2020 ja 2022, kuid vähenesid aastatel 2021 ja 2023. Üldiste valimissektori teenuste kulud

kõiguvad 5 aasta lõikes 0,46-0,70 miljonit eurot. Majanduskulud on aastate lõikes kõikuvad,

2020.a kasv oli seoses Lasteaia tänava renoveerimisega ja 2022 kinnistute ja hoonete

renoveerimisega Ligikaudu 0,84-0,67 miljonilt eurolt on vähenenud ja kulub aastas vaba aja,

kultuuri ja religiooniga seotud kulude katteks. 2019.a. oli suur kasv seoses Loksa Kultuurikeskuse

renoveerimisega. Hariduskuludeks läheb 2,56-2,61 miljonit eurot aastas ning 0,41-0,76 miljonit

eurot sotsiaalseks kaitseks. Avalikule korrale ja julgeolekule tegi Loksa linn kulutusi ainult

2022.aastal (tabel 8).

71 (85)

Tabel 8. Loksa linna kulude jaotus eurodes valdkondade lõikes aastatel 2019-2023 (täitmine).

2019 2020 2021 2022 2023

Üldised valitsussektori

teenused

468 278 534 170 620 387 613 869 701 947

Avalik kord ja julgeolek 0 0 0 2000 0

Majandus 12 268 88 160 28 425 159 145 19 040

Keskkonnakaitse 169 734 408 985 163 098 195 229 189 346

Elamu-ja

kokommunaalmajanduskom

munaalmajandus

77 153 57 616 68 616 69 862 73 397

Tervishoid 3 105 1 204 6 244

Vaba eg, kultu r ja religioon 848 854 551 470 515 018 2 006 650 674 737

Haridus 2 563 299 2 562 873 2 402 741 2 482 743 2 613 941

Sotsiaalne kaitse 419 397 461 535 426 700 663 874 758 931

K u l u d k o k k u 4 562 088 4 666 013 4 233 229 6 193 372 5 031 339

372-9,3% muutus võrreldes eelmise

aastaga

+32,5% +2,28% -9,3 +46,3 18,76

Igal aastal kulub linna eelarvest pea pool hariduse rahastamiseks. 2019. a. oli see 43,8% ja 2023

oli osakaal 48,0%. 10-14% moodustavad üldised valitsussektori teenused, 18-13% vaba aeg,

kultuur ja religioon, ning sotsiaalne kaitse 9-15%. Elamu- ja kommunaalmajandus moodustab

enamasti 1-2% eelarve kulude jaotuses. Keskkonnakaitsealased kulutused moodustavad olenevalt

aastast 3-4% eelarve kulude jaotusest, majandusalased 0,2-0,4% (joonis 20).

Joonis 20. Loksa linna kulude jaotus (%) valdkondade lõikes aastatel 2019-2023 (täitmine)

Majandusliku sisu järgi on kõige suuremaks kuluartikliks personalikulud, moodustades ca 51-54%

kogukuludest. Järgnevad üldised valitsussektori teenused, mille osakaal on vaatlusalusel perioodil

oli 10-14%. Järgnevad sotsiaaltoetused, mille väljamaksmise kogusumma on vaatlusalusel

perioodil 235-515 tuhande euro ringis ning sihtotstarbelised eraldised, mis on viimase viie aasta

jooksul pidevalt kahanenud 264 tuhande eurolt 147 tuhande euroni (tabel 9).

72 (85)

Tabel 9. Loksa linna kulude jaotus eurodes majandusliku sisu järgi 2019-2023 (täitmine).

2019 2020 2021 2022 2023

Materiaalsete ja

immateriaalsete varade

soetamine

560 034 639 399 196 969 1 532 731 322 030

Sotsiaaltoetused 235 053 273 727 262 829 450 229 515 381

Sihtotstarbelised eraldised 263 561 169 127 169 049 159 251 146 763

Personalikulud 2 346 364 2 548 719 2 557 877 2 686 203 2 928 942

Majandamiskulud 1 138 776 1 021 273 1 037 073 1 354 731 1 119 369

Muud kulud (va intressid ja

kohustistasud)

554 950 3 562 157 248 782

Intressi-, viivise- ja

kohustistasukulud

17 746 12 821 5 870 15 568 127 387

K u l u d ko k k u 4 562 088 4 666 013 4 233 229 6 198 870 5 408 654

Võetud laenude

tagasimaksmine

89 463 90 785 99 843 9 417 33 464

Kapitaliliisingu maksed 60 103 61 136 62 526 62 749 49 975

Osakute soetamine

Kokku 4 711 654 4 817 934 4 395 598 6 271 036 5 492 093

2.4 Loksa linna 2024. aasta eelarve

Loksa linna 2024. aasta eelarve põhitegevuse tulusid on kokku planeeritud 5 039 225 eurot, mis

on 72 899 euro võrra rohkem kui laekus 2023. aastal (4 966 326 eurot). Maksutulu on planeeritud

2 394 112, s.o. 52,49% ja toetusi tegevuskuludeks 1 986 681 eurot, s.o. 39,42% . 649 432 eurot,

ehk 12,88% loodetakse saada kaupade ja teenuste müügist. Muid tulusid loodetakse saada 9 000,

s.o. 0,18% (joonis 21).

Joonis 21. Loksa linna 2024. aasta eelarve põhitegevuse tulude jaotus (%; eurodes) valdkondade

lõikes.

2394 112,00 €

649 432,00 €

1986 681,00 €

9 000,00 €

Maksutulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Saadud toetused tegevuskuludeks

Muud tegevustulud

73 (85)

Loksa linna 2024. aasta eelarvesse on planeeritud põhitegevuse kulusid 5 027 443 eurot, mis on

2,9 % rohkem kui 2023.a täitmine (4 881 452 eurot). Üle poole (52,7%) eelarve põhitegevuse

kuludest on planeeritud hariduse rahastamiseks, järgnevad sotsiaalne kaitse (15,0%), vaba aeg,

kultuur, religioon (13,1%), üldised valitsussektori kulud (12,8%), keskkonnakaitse (4,5%), elamu

ja kommunaalmajandus (1,5%), majandus (0,4%), avalik kord ja julgeolek (0,0%) (joonis 22).

Joonis 22. Loksa linna 2024. aasta eelarve põhitegevuse kulude jaotus (eurodes; %) valdkondade

lõikes.

Loksa linna 2024. aasta eelarve, lähtuvalt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses

sätestatud struktuurist, on esitatud tabelis 10. Tabelis toodud investeerimistegevuse 241 745 eurot

moodustavad Loksa Gümnaasiumi II korruse tualettruumide renoveerimine summas 41 745 eurot

ja Posti tänava jalgtee ehitus 200 000 eurot. Laenu ja kapitalirendi põhiosamaksed 163 895,63

eurot.Finantseerimistegevus 91 406,74 eurot moodustub Loksa ujula kapitalirendimaksetest

(46 444,08 eurot) ning laenu tagasimaksetest Luminor pangale (44 962,66 eurot).

Tabel 10. Loksa linna 2024. aasta eelarve lähtuvalt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise

seaduses sätestatud struktuurist.

Summa eurodes

Põhitegevuse tulud 5 039 225,43

Põhitegevuse kulud -5 027 443,47

Likviidsed varad suunatud eelarvesse -232 065,41

Investeerimistegevus -252 440,63

Finantseerimistegevus 8 593,26

2.5 Loksa linna finantskohustused

Loksa linn sõlmis Riigi Kinnisvara AS-ga 30.11.2006 Loksa ujula kapitalirendileping. Loksa linna

finantskohustused seisuga 31.05.2024 on toodud tabelis 11.

Tabel 11. Loksa linna finantskohustused 31.05.2024 seisuga.

Osapool Leping Tähtpäev Summa (eurot)

AS Luminor Pank laenuleping 25.09.2026 1 352 048,39 Riigi Kinnisvara AS kapitalrendileping 30.11.2038 1 857 204,51 KOKKU 3 209 252,90

644 974 12,8%

19 204; 0,40%

233 762; 4,5%

75 830; 1.5%

658 633 13,1%2 649 303

52,7%

755 736; 15,00% Avalik kord ja julgeolek

Üldised valitsussektori teenused Majandus

Keskkonnakaitse

Elamu- ja kommunaalmajandus Vaba aeg, kultuur ja regioon

74 (85)

3. Loksa linna eelarvestrateegia 2025-2028

3.1 Linna kavandatavad investeeringuobjektid aastateks 2025-2028

Aastatel 2025–2028 suurimad investeerimistegevused on järgmised:

• laululava ja linnaväljaku ehitamine

• kultuurikeskuse saali ehitamine

• bussiterminali rekonstrueerimine

• linnastaadioni rekonstrueerimine II etapp

• spordihoone juurdeehituse projekteerimine ja ehitus

• gümnaasiumi hoonete rekonstrueerimise jätkamine

• linnavalitsuse hoone rekonstrueerimine

• Mere tn 7a kinnistu detailplaneeringu koostamine

• linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine II etapp

• linna sadevee ja drenaaži rekonstrueerimine ja rajamine

• linna tänavavalgustusesüsteemide rekonstrueerimine

• komposteerimisväljakute ehitamine

• Rohuaia tänav L1 lõigu rekonstrueerimine ja kergliiklustee rajamine

• Posti tänava rekonstrueerimine

• Nooruse tänava rekonstrueerimine ja kergliiklustee rajamine

• Tööstuse tänava rekonstrueerimine

• Tiigi tänava rekonstrueerimine

• Lasteaia tänava rekonstrueerimine ja kergliiklustee rajamine

• Männi tänava rekonstrueerimine ja kergliiklustee rajamine

• Mere tänava rekonstrueerimine ja kergliiklustee ning parkla rajamine

• Mere tänava jalakäijate silla rekonstrueerimine

• Männi tänava jalakäijate silla rekonstrueerimine

• Liiapeksi-Rahu tn-Ranna tn -Loksa ranna kergliiklustee rajamine

• Rannaala arendamine s.h planeeringu koostamine

• savikarjääride arendamine puhke- ja ettevõtlusalaks

• Valgejõe puhastamine ja korrastamine

75 (85)

3.2 Linna eelarvestrateegia põhinäitajad kuni aastani 2028

Loksa linna eelarvestrateegia põhinäitajad kuni aastani 2028 on toodud tabelites 12 kuni 16.

Põhitegevuse tuludest prognoositakse aastateks 2024-2028 tulumaksu laekumise tõusu ca 8%

aastas, tasandusfondi arvelt. 2024 aastal toimus muutus maamaksu laekumise langus, kuid 2025

aastaks tõuseb 2023 aasta tasemele. Nähakse muutusi ka tuludes kaupade ja teenuste müügist.

Tasandusfondist saadavate toetuste suurus tegevuskuludeks sõltub eelkõige tulumaksu

laekumisest. Kui suureneb tulumaksu laekumine, väheneb tasandusfondist eraldatava toetuse hulk

ja vastupidi. Toetusfondist saadavad toetused tegevuskuludeks hõlmavad sihttoetusi hariduse- ja

sotsiaalvaldkonnas. Muud saadud toetused tegevuskuludeks aastatel 2024-2028 sisaldavad

vahendeid projektide läbiviimiseks, raamatute ostmiseks ja õppelaenude kustutamiseks ning

koolipiima ja juurviljade vahendeid. Muud tegevustulud hõlmavad vee erikasutusmaksuga seotud

laekumisi.

Eelarvestrateegias suureneb aasta aastalt mõnevõrra linnavalitsuse ja hallatavate asutuste

ametnike ning töötajate palgafondi kulu, kuna ca 40 inimest on seotud miinimumpalgaga.

Põhivara müüki on 2024. aastal planeeritud 150 000 euro ulatuses. Põhivara investeeringud 2024.

aastal on Loksa Gümnaasiumi II poiste tualettruumide renoveerimine summas 41 745,00 eurot,

Posti tänava jalgtee ehitus 200 000 euro ulatuses. Finantskohustusi Luminor Panga ja Riigi

Kinnisvara AS-i ees täidab linn vastavalt maksegraafikule. 2024.a. võeti laenu 100 000 eurot

investeerimistegevuse omaosaluse rahastamiseks.

Tabel 12. Loksa linna (ilma sõltuvate üksusteta) eelarvestrateegia põhinäitajad kuni aastani 2028

Loksa Linnavalitsus 2023 täitmine 2024 eeldatav täitmine 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve 2028 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 4 966 326 5 009 186 5 135 250 5 270 466 5 437 758 5 605 190

Maksutulud 2 083 291 2 292 112 2 361 250 2 436 466 2 513 758 2 591 190

sh tulumaks 2 025 783 2 240 000 2 307 200 2 376 416 2 447 708 2 521 140

sh maamaks 57 458 52 062 54 000 60 000 66 000 70 000

sh muud maksutulud 50 50 50 50 50 50

Tulud kaupade ja teenuste müügist 635 118 649 432 650 000 660 000 670 000 680 000

Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 224 538 2 058 641 2 115 000 2 165 000 2 245 000 2 325 000

sh tasandusfond 387 870 600 639 600 000 600 000 600 000 600 000

sh toetusfond 1 672 921 1 341 701 1 350 000 1 400 000 1 480 000 1 560 000

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 163 747 116 301 165 000 165 000 165 000 165 000

Muud tegevustulud 23 379 9 000 9 000 9 000 9 000 9 000

Põhitegevuse kulud kokku 4 881 452 5 009 186 5 041 078 5 124 559 5 209 711 5 296 565

Antavad toetused tegevuskuludeks 652 316 826 704 827 000 827 000 827 000 827 000

Muud tegevuskulud 4 229 136 4 182 481 4 214 078 4 297 559 4 382 711 4 469 565

sh personalikulud 2 928 942 3 008 900 3 017 927 3 078 285 3 139 851 3 202 648

sh majandamiskulud 1 299 288 1 133 482 1 156 151 1 179 274 1 202 860 1 226 917

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed

sh muud kulud 907 40 100 40 000 40 000 40 000 40 000

Põhitegevuse tulem 84 874 0 94 172 145 907 228 048 308 625

Investeerimistegevus kokku 28 649 -186 825 10 080 -139 920 -139 920 -139 920

Põhivara müük (+) 370 577 150 000 150 000 0 0

Põhivara soetus (-) -407 736 -331 129 0 0 0 0

sh projektide omaosalus -217 736 -141 129 0 0 0 0

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 190 000 190 000 0 0 0 0

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 -35 000

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0

Antavad laenud (-) 0 0

Finantstulud (+) 3 195 3 200 80 80 80 80

Finantskulud (-) -127 387 -163 896 -140 000 -140 000 -140 000 -140 000

Eelarve tulem 113 523 -186 825 104 252 5 987 88 128 168 705

Finantseerimistegevus 316 562 8 593 -110 000 -110 000 -110 000 -110 000

Kohustuste võtmine (+) 400 000 100 000

Kohustuste tasumine (-) -83 438 -91 407 -110 000 -110 000 -110 000 -110 000

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 317 141 -178 231 -5 748 -104 013 -21 872 58 705

Nõuete ja kohustiste saldode muutus kokku (+ /-) -112 944 0 0 0 0 0

77 (85)

sh nõuete muutus (- suurenemine/ + vähenemine)

sh kohustiste muutus (+ suurenemine/ - vähenemine)

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 407 612 229 380 223 632 119 619 97 746 156 451

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 3 216 325 3 224 919 3 114 919 3 004 919 2 894 919 2 784 919

sh üle 1 a perioodiga mittekatkestatav kasutusrent (konto 913100), sihtfinantseerimise kohustised (konto 253550), saadud ettemaksed (kontogrupp 2038)

sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 2 808 714 2 995 538 2 891 287 2 885 300 2 797 172 2 628 468

Netovõlakoormus (%) 56,6% 59,8% 56,3% 54,7% 51,4% 46,9%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 3 973 061 4 007 349 3 851 438 3 689 326 3 534 543 3 363 114

Netovõlakoormuse individuaalne ülemmäär (%) 80,0% 80,0% 75,0% 70,0% 65,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 164 347 1 011 810 960 151 804 026 737 371 734 646

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Kohustuste võtmise kontroll FALSE OK OK OK OK OK

Põhitegevuse tulude muutus - 1% 3% 3% 3% 3%

Põhitegevuse kulude muutus - 3% 1% 2% 2% 2%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,02 1,00 1,02 1,03 1,04 1,06

Investeeringuobjektid* (alati "+" märgiga) 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve 2028 eelarve

01 Üldised valitsussektori teenused 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

02 Riigikaitse 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

03 Avalik kord ja julgeolek 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

04 Majandus 289 384 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 190 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 99 384

05 Keskkonnakaitse 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

78 (85)

07 Tervishoid 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

09 Haridus 41 745 0 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 41 745

10 Sotsiaalne kaitse 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

KÕIK KOKKU 331 129 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 190 000 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 141 129 0 0 0 0

Tabel 13. Loksa linna sõltuvate üksuste eelarvestrateegia põhinäitajad kuni 2028

Loksa Sport SA 2023

täitmine 2024 eeldatav

täitmine 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve 2028

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 72 000 199 372 199 372 199 372 199 372

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 72 000 199 372 199 372 199 372 199 372

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed

sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt

Põhitegevuse kulud kokku (+) 107 000 199 372 199 372 199 372 199 372

sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega

sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele)

Põhitegevustulem 0 -35 000 0 0 0 0

Investeerimistegevus kokku (+/-) 35 000

Eelarve tulem 0 0 0 0 0 0

Finantseerimistegevus (-/+)

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-)

79 (85)

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 0 0 0 0 0

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 0 0 0 0 0 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline)

sh võlakohustused (arvestusüksuse sisene) sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis

Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (%) #DIV/0! 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

0 0 0 0 0 0

Loksa Kultuur SA 2023

täitmine 2024 eeldtatav

täitmine 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve 2028

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 91 826 91 800 91 800 91 800 91 800 91 800

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 85 000 85 000 85 000 85 000 85 000 85 000

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed

sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt

Põhitegevuse kulud kokku (+) 96 712 91 800 91 800 91 800 91 800 91 800

sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega

sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele)

Põhitegevustulem -4 886 0 0 0 0 0

Investeerimistegevus kokku (+/-)

Eelarve tulem -4 886 0 0 0 0 0

Finantseerimistegevus (-/+)

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -4 886

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-)

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 1 662 1 662 1 662 1 662 1 662 1 662

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 0 0 0 0 0 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) sh võlakohustused (arvestusüksuse sisene) sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis

Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

0 0 0 0 0 0

80 (85)

Sõltuvad üksused KOKKU (konsolideeritud) 2023 täitmine 2024 eeldtatav täitmine 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve 2028 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 91 826 163 800 291 172 291 172 291 172 291 172

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 85 000 157 000 284 372 284 372 284 372 284 372

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse kulud kokku (+) 96 712 198 800 291 172 291 172 291 172 291 172

sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega 0 0 0 0 0 0 sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevustulem -4 886 -35 000 0 0 0 0

Investeerimistegevus kokku (+/-) 0 35 000 0 0 0 0

Eelarve tulem -4 886 0 0 0 0 0

Finantseerimistegevus (-/+) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -4 886 0 0 0 0 0

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 1 662 1 662 1 662 1 662 1 662 1 662

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 0 0 0 0 0 0 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline)

0 0 0 0 0 0 sh võlakohustused (arvestusüksuse sisene) 0 0 0 0 0 0 sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Sõltuvate üksuste omavaheliste tehingute kontroll 0 0 0 0 0 0

81 (85)

Tabel 14. Loksa linna (koos sõltuvate üksustega) eelarvestrateegia põhinäitajad kuni 2028.

Loksa linn (koos sõltuvate üksustega) 2023 täitmine 2024 eeldatav täitmine 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve 2028 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 4 973 152 5 015 986 5 142 050 5 277 266 5 444 558 5 611 990

Põhitegevuse kulud kokku 4 893 164 5 050 986 5 047 878 5 131 359 5 216 511 5 303 365

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0

Põhitegevustulem 79 988 -35 000 94 172 145 907 228 048 308 625

Investeerimistegevus kokku 28 649 -151 825 10 080 -139 920 -139 920 -139 920

Eelarve tulem 108 637 -186 825 104 252 5 987 88 128 168 705

Finantseerimistegevus 316 562 8 593 -110 000 -110 000 -110 000 -110 000

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 312 255 -178 231 -5 748 -104 013 -21 872 58 705

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) -112 944 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 409 274 231 042 225 294 121 281 99 408 158 113

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 3 216 325 3 224 919 3 114 919 3 004 919 2 894 919 2 784 919 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline)

0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 2 807 052 2 993 876 2 889 625 2 883 638 2 795 510 2 626 806

Netovõlakoormus (%) 56,4% 59,7% 56,2% 54,6% 51,3% 46,8%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 3 978 521 4 012 789 3 856 538 3 694 086 3 538 963 3 367 194

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 80,0% 80,0% 75,0% 70,0% 65,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 171 470 1 018 912 966 913 810 448 743 453 740 388

V TEGEVUSKAVA JA INVESTEERINGUD AASTATEL 2025-2028

1. Keskkond ja linnamajandus

Tabel 15. Investeeringud eurodes

Jrk

nr

Objekt, tegevus 2025 2026 2027 2028 Finantsee-

rimisallikas

1. Tööstuse tänava

rekonstrueerimine

2000 2500 3000 KOV, riik

2. Nooruse tänava rekonstrueerimine

ja kergliiklustee rajamine

70 000 10 000 100 000 KOV, riik

3. Männi tänava ja jalakäijate silla

rekonstrueerimine

20 000 40 000 KOV, riik

4. Tiigi tänava rekonstrueerimine 5 000 5000 25 000 25 000 KOV, riik

5. Mere tänava rekonstrueerimine ja

kergliiklustee ning parkla rajamine

300 000 345 000 KOV, riik

6. Mere tänava jalakäijatesilla

rekonstrueerimine

250 000 Riik, KOV

7. Kalurite tn Lõik 1 (reoveepuhasti

tee) pindamine

20 000 15 500 KOV, riik

8. Posti tänava rekonstrueerimine 200 000 KOV, riik

9. Lõuna tänava rekonstrueerimine 150 00 100 000 fondid,

KOV, riik

10. Männi 36b maaüksuse

projekteerimine spordi- ja

puhkealaks

10 000 10 000 30 000 50 000 fondid,

KOV

11. Linna ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni rekonstrueerimine II

etapp

50 000 500 000 50 000 500 000 ÜF, KIK,

KOV

riik

12. Linna sadevee-ja drenaaži

rekonstrueerimine/rajamine

75 000 50 000 KIK,

fondid,

KOV

13. Loksa tänavavalgustuse süsteemide

rekonstrueerimine

15 000 50 000 50 000 322 000 riik

fondid,

KOV

14.

Kompostimisväljaku rajamine 25 000 80 000 KIK,

fondid,

KOV

15. Valgejõe puhastamine ja

korrastamine

5000 5000 5000 5000 KIK,

fondid,

KOV

16. Savikarjääride maa-ala arendamine

puhkealaks

25 000 25 000 KIK,

fondid,

KOV

17. Soojamajanduse arendamine

100 000 50 000 Erakapital,

KIK

18. Rannaala arendamine s.h

planeeringu koostamine

1 500

000

40 000 500 000 Erakapital,

fondid

83 (85)

19. Mere tn 7a kinnistu

detailplaneeringu koostamine

40 000 KOV, riik,

fondid

20. Jalakäijate silla projekteerimine-

ehitus Tallinna tn 32- Männi tn 36b.

50 000 250 000 KOV, riik,

fondid

21. Rohuaia tänav L1 kergliiklustee

rajamine

15 000 80 000 Erakapital,

fondid,

KOV

22. Pargi ja reisi parkla rajamine 15 000 50 000 KOV, riik,

fondid

2. Haridus, kultuur, sport ja noorsootöö

Tabel 16. Investeeringud eurodes

Jrk

nr

Objekt, tegevus 2025 2026 2027 2028 Finantseer

imis-

allikas

1. Gümn. 4-korruselise õppehoone

katuse rekonstrueerimine

50 000 fondid,

KOV

2. Gümnaasiumi söökla köögi

rekonstrueerimine

10 000 10 000 fondid,

KOV

3. Gümn. võimla küttesüsteemide

rekonstrueerimine

40 000 40 000 fondid,

KOV

4. SA Loksa Kultuur kultuurikeskuse

hoone rekonstrueerimine

90 000 420 000 440 000 350 000 riik,

fondid,

KOV

5. Loksa Linnaraamatukogu ruumide

remont

25 000 10 000 10 000 fondid,

KOV

6. Keskväljaku projekteerimine ja

ehitus koos laululavaga

75 000 275 000 75 000 55 000 fondid,

KOV

7. Loksa bussiterminali

restaureerimine

185 000 100 000 Erakapital,

fondid,

KOV

8. Loksa Noortekeskuse ruumide

remont

25 000 10 000 10 000 fondid,

KOV, riik

9. Linnavalitsuse hoone

rekonstrueerimine

50 000

300 000

300 000

100 000

fondid,

KOV, riik

10. Spordi- ja mänguväljakute

rajamine ja korrastamine ja

hooldus

15 000 15 000 15 000 15 000 fondid,

KOV

11. Uisu- ja tenniseväljaku rajamine 55 000 120 000 40 000 fondid,

KOV, riik

12. Nõmme pargi terviseraja

rekonstrueerimine

10 000 10 000 10 000 10 000 fondid,

KOV

13. Loksa staadionihoone ehitamine 350 000 250 000 350 000 fondid,

KOV, riik

14. Spordihoone laiendamine ja

rekonstrueerimine

500 000 560 000 fondid,

KOV, riik

84 (85)

VI LOKSA LINNA VISIOON 2040

• LOKSA on meeldiv elupaik – inimese- ja perekeskne, keskkonnasõbralik,

heakorrastatud, turvaline ja tervisliku elukeskkonnaga.

• LOKSA on jätkusuutliku arengu ja kasvava elanikkonnaga omavalitsus, kus elavad

aktiivsed ning positiivse ellusuhtumisega inimesed.

• LOKSA linnas elab aastaks 2030 vähemalt 4000 elanikku ning aastaks 2040 vähemalt

5000 elanikku.

• LOKSA on avatud, puhta ja mitmekesise loodusega, turismi soosiv, meelelahutust,

puhkamis- ja sportimisvõimalusi ning tervishoiuteenuseid pakkuv linn.

• LOKSA on mitmekülgset ja konkurentsivõimelist haridust võimaldav ning

väärtustav linn.

• LOKSA on investeerijatele atraktiivne, kaasaegse infrastruktuuri ja mitmekülgset

väikeettevõtlust soosiv majanduslikult tugev omavalitsus.

• LOKSA on koostööks avatud, erinevaid rahvusi ja kultuure siduv, ajaloolist

omanäolisust säilitav linn.

Loksa linna kui omavalitsuse missiooniks on Loksa linna elanike heaolu parandamine. Loksa

linna arengu peaeesmärgiks on inimest väärtustava ja taastootva turvalise elukeskkonna loomine.

Kuivõrd paljude ideede ja arendusprojektide elluviimine nõuab rahalisi vahendeid, on oluline linna

materiaalse baasi edasine kindlustamine, luues linnas atraktiivse ettevõtlus- ja investeerimiskliima,

mille tulemusena tekiksid uued töökohad ja sellele vastavalt suureneksid inimestele sissetulekud

ja paraneks heaolu. Linna majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmine toimub nii Eesti kui ka

välisinvestorite aktiivse kaasamise teel. Uute investeeringute tarvis teevad koostööd linnavalitsus,

ettevõtjad, mittetulundusühingud, naaberomavalitsused.

Linnaelu tasakaalustatud areng lähtub linna jätkusuutlikkusest. Linnaelu keskmes on jätkuv

tähelepanu elukeskkonna väärtustamisel ja noortele tulevikuperspektiivi loomisel. Selle tarvis on

vaja koondada tegevus kvaliteetse hariduse kättesaadavusele ja aktiivse vabaaja veetmise

võimalustele. Suurendada tuleb avalike teenuste kvaliteeti, linnavõimude haldussuutlikkust,

laiendada projektipõhist lähenemisviisi linnaeelarvele täiendavate ressursside kaasamiseks.

85 (85)

VII ARENGUKAVA ELLUVIIMISE SEIRE, AJAKOHASTAMINE

Loksa linna arengukava elluviimist ja finantseerimist koordineerib Loksa Linnavalitsus.

Arengukava rakendamisel jälgitakse selles esitatud eesmärkide ja tegevussuundade saavutamist.

Arengukava on aluseks linnaeelarve koostamisel, investeeringute planeerimisel ja laenu võtmisel.

Igal aastal toimub arengukava elluviimise kontroll ja hinnangu andmine saavutatule. Kontroll

eelneb Loksa linna eelarve koostamisele.

Arengukava ajakohastatakse reeglina kord aastas. Ajakohastamise käigus aktualiseeritakse linna

iseloomustav statistiline materjal, korrigeeritakse olukorrast tulenevaid probleemipüstitusi ja

arengueeldusi, hinnatakse arengukava elluviimise edukust ning toodud eesmärke ja ülesandeid.

Samuti analüüsitakse lähiaastate tegevusi ja täpsustatakse tegevuste maksumused. Uuritakse ja

hinnatakse võimalusi taotleda toetust riigilt, Euroopa Liidu struktuurifondidest ning muudest

finantseerimisallikatest.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Aadress E-post Telefon Koduleht Registrikood

Tallinna tn 45 [email protected] 603 1253 www.loksalinn.ee 75013457

74806 Loksa

Harju maakond

LOKSA LINNAVALITSUS

Riigi Teataja 04.11.2024 nr 13-10/1021/2024

[email protected]

Taotlus ilmse ebatäpsuse parandamiseks

Loksa Linnavolikogu võttis 10.10.2024 määrusega nr 12 vastu Loksa linna arengukava aastateks

2025-2028 https://www.riigiteataja.ee/akt/415102024006?leiaKehtiv. Loksa linna arengukava

sisaldab ka eelarvestrateegiat.

Nüüd koostöös Rahandusministeeriumiga on selgunud, et oleme ekslikult saatnud Riigi Teatajasse

avaldamiseks vale määruse lisa. Arengukava menetlemisel viidi viimasesse versiooni sisse

muudatused eelarvestrateegia tabelitesse (tabelid 13 ja 14) seoses SA-ga Loksa Sport– need hetkel

Riigi Teatajas ei kajastu.

Leiame, et tegemist on ilmse ebatäpsusega, millega seoses palume Riigi Teataja seaduse § 10 lõike

3 alusel, arvestades Justiitsministri 22.11.2012 määruse nr 52 „Kohaliku omavalitsuse üksuse

aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord“ § 9 lõikes 1 sätestatut, viga parandada,

vahetades välja Loksa Linnavolikogu 10.10.2024 määruse nr 12 „Loksa linna arengukava

aastateks 2025-2028“ lisa. Antud vea parandamine ei mõjuta isikute õigusi ega kohustusi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kask

Loksa linnasekretär

Lisa: Loksa linna arengukava aastateks 2025-2028

[email protected]; 5346 0617

L I S A

KINNITATUD

Loksa Linnavolikogu 10. oktoobri 2024

määrusega nr 12 „Loksa linna arengukava aastateks 2025-2028“

Loksa linna arengukava aastateks 2025-2028

Loksa

2024

2 (85)

SISUKORD

SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................................... 5

I AJALOOLINE ÜLEVAADE ..................................................................................................................... 6

II HALDUSÜKSUSE SENINE ARENG, EESMÄRGID, ÜLESANDED .................................................... 9

1. Linna asend, territoorium, asustus ........................................................................................................................ 9

2. Rahvastik ................................................................................................................................................................ 11

3. Elukeskkond ja kohalik ressursipotentsiaal ........................................................................................................ 13

3.1 Maafond ................................................................................................................................................................ 13

3.2 Haljastus ................................................................................................................................................................ 14

3.3 Veeressursid ........................................................................................................................................................... 14

3.4 Planeerimis- ja ehitusalane tegevus, elamumajandus ............................................................................................ 15

4. Linna juhtimine ..................................................................................................................................................... 18

4.1 Kohalik omavalitsus .............................................................................................................................................. 18

4.2 Finantsressursid ..................................................................................................................................................... 19

4.2.1 Eelarve tuluallikate struktuur ............................................................................................................................. 19

4.2.2 Eelarvetulud ja tulumaksu laekumine ................................................................................................................. 19

4.3 Munitsipaalomand ................................................................................................................................................. 20

5. Ettevõtlus ja turism ............................................................................................................................................... 23

5.1 Ettevõtlus ............................................................................................................................................................... 23

5.2 Turism .................................................................................................................................................................... 25

6. Tehniline infrastruktuur ....................................................................................................................................... 28

6.1 Teed, tänavad, transport ......................................................................................................................................... 28

6.2 Infokommunikatsioon, andmeside ......................................................................................................................... 29

6.3 Ühisveevärk- ja kanalisatsioon .............................................................................................................................. 31

6.4 Soojusmajandus ..................................................................................................................................................... 32

6.5 Elektrivõrk ............................................................................................................................................................. 34

6.6 Jäätmekäitlus ......................................................................................................................................................... 34

6.7 Ligipääsetavus ....................................................................................................................................................... 36

7. Sotsiaalne infrastruktuur ...................................................................................................................................... 38

7.1 Haridus .................................................................................................................................................................. 38

7.1.1 Alusharidus ......................................................................................................................................................... 38

7.1.2 Põhi- ja keskharidus ........................................................................................................................................... 39

3 (85)

7.1.3 Huviharidus ........................................................................................................................................................ 40

7.1.4 Elukestev õpe ...................................................................................................................................................... 41

7.2 Noorsootöö ............................................................................................................................................................ 43

7.3 Kultuur ja vaba aeg ................................................................................................................................................ 46

7.3.1 Sihtasutus Loksa Kultuur .................................................................................................................................... 47

7.3.2 Loksa Linnaraamatukogu ................................................................................................................................... 48

7.3.3 Usuühingud ........................................................................................................................................................ 49

7.4 Sihtasutus Loksa Sport .......................................................................................................................................... 50

7.4.1 Spordihoone ........................................................................................................................................................ 51

7.4.2 Ujula ................................................................................................................................................................... 51

7.4.3 Väliväljakud ja terviserajad ................................................................................................................................ 51

7.4.3 Staadion .............................................................................................................................................................. 53

7.4.4 Sporditegevus ..................................................................................................................................................... 53

7.5 Sotsiaalhoolekanne ................................................................................................................................................ 56

7.6 Tervishoid .............................................................................................................................................................. 60

7.7 Turvalisus .............................................................................................................................................................. 62

III HETKESEIS JA ARENGUEELDUSED.................................................................................................. 65

IV EELARVESTRATEEGIA ........................................................................................................................ 66

1. Loksa linna sotsiaalmajanduslik olukord ............................................................................................................ 67

2. Loksa linna finantsolukord ................................................................................................................................... 69

2.1 Tähtsamad finantsnäitajad aastatel 2019-2023 ...................................................................................................... 69

2.2 Loksa linna tulud aastatel 2019-2023 .................................................................................................................... 69

2.3 Loksa linna kulud aastatel 2019-2023 ................................................................................................................... 70

2.4 Loksa linna 2024. aasta eelarve ............................................................................................................................. 72

2.5 Loksa linna finantskohustused............................................................................................................................... 73

3. Loksa linna eelarvestrateegia 2025-2028 ............................................................................................................. 74

3.1 Linna kavandatavad investeeringuobjektid aastateks 2025-2028 .......................................................................... 74

3.2 Linna eelarvestrateegia põhinäitajad kuni aastani 2028 ........................................................................................ 75

V TEGEVUSKAVA JA INVESTEERINGUD AASTATEL 2025-2028 ...................................................... 82

1. Keskkond ja linnamajandus ................................................................................................................................. 82

2. Haridus, kultuur, sport ja noorsootöö ................................................................................................................. 83

VI LOKSA LINNA VISIOON 2040 ............................................................................................................. 84

4 (85)

VII ARENGUKAVA ELLUVIIMISE SEIRE, AJAKOHASTAMINE ........................................................... 85

5 (85)

SISSEJUHATUS

Loksa linna arengukava on linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse juhtimise keskne dokument,

millest lähtuvalt toimub ühiselu korraldamine linnas. Prioriteetseks eesmärgiks on linna terviku ja

tema eri valdkondade tasakaalustatud arengu kujundamine, mis võtab aluseks linnale seadustega

määratud kohustused ja linnaelanike põhjendatud nõudmised ning arvestab linna sise- ja

väliskeskkonna seoseid ja nende võimalikke arenguid tulevikus. Arengukava on Loksa linna

strateegiline töödokument, mis loob raamistiku linna tuleviku kujundamiseks ja selle tarvis

ressursside paigutamiseks. Arengukava vaadatakse vähemalt korra aastas üle ning vajadusel

uuendatakse ja korrigeeritakse. Kohaliku omavalitsuse arengukava on seotud erinevate

valdkondlike arengukavade, hallatavate asutuste arengukavade, planeeringute ja tegevuskavaga.

Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise nõude sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 37, § 371, § 372, milles määratletakse arengukava mõiste, tuuakse välja selle seosed

teiste arengudokumentidega ning sätestatakse arengu kavandamisel ja arengukava elluviimisel

nõutavad toimingud. Pikemaajaliste varaliste kohustuste või nende kavandamise puhul tuleb

arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

Eesmärgiga muuta valdkondi kajastavad peatükid kompaktsemateks on arengukava ülesehitus

järgmine. Peatükk algab olukorra ülevaatega, millele järgneb analüüs, tuuakse välja

arengueeldused ja probleemid. Seejärel kuvatakse valdkonna visioon, milleni pürgimiseks

püstitatakse eesmärgid ja kirjeldatakse ülesandeid, mis viivad eesmärgi saavutamiseni.

Loksa linna arengukava koosneb:

• ajaloolisest ülevaatest;

• peatükkidest, mis kajastavad erinevate valdkondade senist arengut, arengueeldusi,

probleeme, visiooni, eesmärke ja ülesandeid;

• SWOT analüüsi tulemustest, mis sätestavad linna tugevused, nõrkused, võimalused ja

ohud;

• eelarvestrateegiast;

• tegevuskavast, mis sätestab linna arengustrateegia elluviimiseks kavandatud

konkreetsed tegevused ja projektid. Ära on toodud hinnangulised maksumused ja

võimalikud rahastamisallikad. Tegevuskava tugineb kohaliku omavalitsuse

aastaeelarvele s.t tegemist on integreeritud arengukavaga, kus tegevuskava kulud

lähtuvad eelarvest. Iga järgneva aasta konkreetsed elluviidavad tegevused

määratletakse koos iga-aastase linna eelarve koostamisega.

• linna tulevikuvisioonist aastal 2040.

Suured tänud kõigile arengukava koostamise protsessis osalenud linnavalitsuse ametnikele,

hallatavate asutuste juhtidele ja teistele, kes oma mõtete ja nõuga abiks olid.

6 (85)

I AJALOOLINE ÜLEVAADE

Loksa linna areng on sõltunud tema looduslikust asendist. Määratavateks teguriteks on olnud Hara

laht, rikkalikud liiva, kruusa ja savivarud ning soodne sadamakoht Valgejõe suudmes.

Loksa on olnud inimeste asulapaik juba õige kauges minevikus, seda tõendab Vanaveski talu

põllult leitud kivikirves. Loksa küla esineb esimest korda Eestimaa rootsiaegse kindralkuberneri

arhiivifondis kaardil “Kõnde Hoffz Bönder Uthi Kusals Sochen I. Harrien” 1694. aastatel. Ka

1686. aasta Kuusalu kihelkonnas Kõnnu mõisa vakaraamatus esineb 3 hajatalu, mis kannavad

nime Loxa. Veel varasem märge Loksa kohta on tehtud Kuusalu kirikuraamatus 1675. aastal,

milles mainitakse Loksa kabeli parandamist 1629. aastal. Loksa kabel ja matusepaik asus varem

jõe paremal kaldal. Küllap hüljati see koht raske, savise maa tõttu ning kirik ja kalmistu rajati

nende praegusesse asupaika 1853. aastal, millele viitab kiriku tuulelipus olev aastaarv.

Kirikukojaga on seotud ka Loksa küla hariduselu algus. Kiriku laulumees Jakob Jakobi p. Janter

alustas lastele koolitarkuse andmist 1867. aastal. Kuna puudus koolituba, tegi ta seda esimesed

kaheksa aastat oma elutoas, kuni esimese koolitare – Kõnnu valla külakooli valmimiseni 1875.

aastal. Tol ajal oli Loksa vaid väikene kaluriküla.

“Kui mina alles veel laps olin, oli siin väike küla. Maju oli üsna vähe, ümberringi olid metsad.

Keset küla oli Gorbatsevi koppel. Meie praegune uuslinn polnud muud kui lage karjamaa ja

kartulimaalapid… Kabelimäe all asus post. Sellele postile oli kirjutatud, et külas elab 127 meest

ja 75 naist, kokku 24 peret”, kirjutab oma mälestustes Ida Soosalu.

Vanimaks tööstusettevõtteks oli Loksa Tellisetehas, mis rajati Kolga krahvi Stenbocki poolt 1874.

aastal ning mis tegi läbi mitmed kohaotsingud enne kui Loksale jõudis (Hara saare juures, Vihasoo

heinamaal Risti talu lähedal). 1900. aastal ehitati Turbuneeme saviaukudest hobu- raudtee savi

vedamiseks. Aastatel 1913/14 oli tehases 200 töölist ja aastaseks toodanguks 6 miljonit tellist.

1935. aastast hakati savi vedama veduriga. Telliste toodang suurenes veelgi, samuti väljavedu

(levinud on väide, et pool Helsingi linnast olla ehitatud Loksa tellistest). Telliste väljaveoks ehitas

krahv Stenbock jõesuudme lähedale sadama. Tehasest sillale kulges hoburaudtee, mille abil

tellised vagonettides laevade juurde toimetati. Peale Soome laevade oli Loksa sadamas käinud ka

Taani laevu Joaveski papivabriku pappi viimas ning Inglismaa ja Saksamaa laevu, mis viisid siit

laudu, kuna tehase juures töötasid ka saekaater ja höövelmasin.

Seoses tööstuse arenguga ja kasvava telliste väljaveoga, võttis hoogu ka laevandus. Sajandi

vahetusel lasknud mõisahärra ehitada telliste veoks viis suurt purjekat (“Mamant”, “Ernani”,

“Ester”, “Veera – Irina” ja eesti ilusaim purjelaev “Tormilind”). Purjekatele lisaks osteti veel 1910.

aastal aurik “Dagmar”, millel olid ka reisijate ruumid. See oli ka esimese liiniühenduse algus

Loksa ja Tallinna vahel, mis toimus kaks korda nädalas. Hiljem asendati “Dagmar” suurema

aurikuga “Concordia”. 1905. aastal alustas Loksal tegevust dokk või elling, mis oli mõeldud

väiksemate laevade remondiks ja talvitumiskohaks. Praeguste suurte tootmishoonete asemel olid

vaid väikesed puumajad. Esimestel aastatel oli vaid kolmeliikmeline personal.

Rahvaarvu kasvuga tekkis vajadus ka muude väiksemate tööstusettevõtete loomiseks. Nendeks

olid Theodor Hübschermani puidutöökoda, Küti, Allemanni ja Rebase kingsepatöökojad, Reesalu

7 (85)

ja Kivi rätsepatöökoda, Tiigi, Mankini ja Lindvesti pagariärid, Tamme, Küti, Tursmani sepikojad

jt. Kuni 1911. aastani olid Loksal vaid erapoed ja need kuulusid Gorbatševile, Altenbrunile ja

Reskovile. 1911. aastal asustati Loksale Kaubatarvitajate Ühisus. Selle organiseerijateks olid 3

tolleaegset Loksa Kooli õpetajat Lindeberg, Peet ja Leo. Nimetatud ühisus oma algkapitaliga ostis

ära Ivan Gorbatševi kaupluse koos kaubaga. Üheaegselt ühisuse asutamisega tuli Loksale ka

ärimees Johannes Mankin, kes algul asutas väikese raamatupoe, kuid hiljem tõusis suurärimeheks.

Asutati veel Reesalu, Lindvesti ja Laansoo toiduainete kauplused ning Koppase lihakauplus. Külas

oli ka turg.

Esimene selts asutati Loksale 1905. aastal. See kandis nimetust “Loksa Priitahtlik Tulekaitse

Selts”. Koos seltsi asutamisega ehitati ka seltsimaja. Seltsimajas tegutsesid puhkpilliorkester,

laulukoor ja tehti näitemängu. 1922. aasta oli murrangulise tähtsusega Loksa kultuurielus: sel

aastal rajati 44 asutajaliikme poolt Loksa haridusselts. Kolmeliikmelisse juhatusse valiti: Jakob

Mikiver (elukutselt kellassepp, haridusseltsi hing), Arnold Mikiver (Loksa algkooli juhataja) ja

Ernst Veidenberg (Loksa ellingu juhataja). 1923. aastal organiseeriti haridusseltsi juurde ka

raamatukogu. 1925. aastal hakati Loksal 2 korda nädalas näitama kino. Esimene pidulik raadioõhtu

oli Loksa koolimajas 22.01.1927.a. Haridusselts suleti 1940. aasta juulis.

Teise maailmasõja eel sai Loksa endale ainulaadse hoone, mida polnud kusagil mujal Eestis –

1939. aasta juunis avati pidulikult Loksa autobussijaam. Hoone ehitas arhitekt Elmar Lohu projekti

järgi Osaühistu Mootor, mis korraldas reisijatevedu liinil Tallinn-Loksa. Funktsionalistlik,

kohalikust punasest tellisest valmistatud hoone võeti 2014. aastal riikliku muinsuskaitse alla kui

ehitismälestis.

Pärast Teist maailmasõda hakkas nõukogude võim laiendama eeskätt laevaremondi tehast.

Kaasajastati ka tellisetootmist, kuid 1982. aastal tellisetehas likvideeriti ja Loksa muutus

monofunktsionaalseks asulaks. Tellisetehase kohale kerkis 1986. aastaks laevatehase lihtrite

tootmise tsehh (lihter – ujuv merekonteiner). 1988. aastal oli laevaremondi tehase palgal juba ligi

1200 loksalast. Lisaks tehasele töötasid elanikud Loksa autobaasis, Mõigu KEK-i ehitusbrigaadis,

kaubanduses ja teeninduses, haiglas ja teistes asutustes ning väikeettevõtetes, samuti ümbruskonna

kolhoosides. Tehase areng tõi Loksale mitutuhat uut vene keelt kõnelevat elanikku, peamiselt

Venemaalt ja Ukrainast. Loksa põliselanikud jäid vähemusse. Ehitati korrusmajad, lasteaiad, uus

haigla, laiendati koole, rajati vee-, kanalisatsiooni- ja kaugküttesüsteemid ning tänane teede ja

tänavatevõrk. Eesti taasiseseisvumisel andis riik tehasele kuulunud elamufondi, lasteaiad ja

tehnorajatised üle kohalikule omavalitsusele. Nimetatud sotsiaalobjektide haldamiseks asutas linn

elamu-kommunaalettevõtte ja rajas omavahenditega vajaliku tootmisbaasi.

Aastatel 1994-2009 oli Loksa Laevatehase AS Taanis paikneva A.P. Møller Groupi kuuluva

Odense Steel Shipyard Ldt. tütarettevõte. Tehasest kujunes välja Eesti suurim ja kaasaegseim, ligi

800 töötajaga metallkonstruktsioonide tootja ja Euroopa suurim laevade trümmiluukide tootja.

2009. aasta novembris läks Loksa laevatehas Eesti erakapitali valdusesse. Aasta varem alanud

ülemaailmse majanduskriisi tingimustes ettevõtte uute omanike äriplaan ei teostunud. Tellimuste

oluline vähenemine tõi 2010. aasta kevadel kaasa töötajate suurkoondamise. Tehase tsehhides

jätkus väiksemas mahus metallkonstruktsioonide tootmine, vabu tootmispindu hakati võimalusel

rentima väikeettevõtetele. Tehase masinad ja seadmed, mida tootmisprotsessis ei vajatud ja millele

leiti ostjad, müüdi maha.

8 (85)

2016. aasta kevadel omandas tehase Marsalis Metall OÜ. Marsalis Gruppi kuuluv ettevõte tõi

Loksale oma Tallinnas, Hiiul paiknenud metallkonstruktsioonide tootmise. Tootmise Loksale

ületoomise tingis vajadus oluliselt suuremate tootmispindade järele ja sadama olemasolu. Tehase

tsehhides hakati valmistama lisaks ehituslike betoonelemente (Marsalis Element OÜ) ja

laevaehituslike konstruktsioone. 100% metalli- ja 90% betoonitooteid ekspordib ettevõte

välismaale: Soome, Rootsi, Norrasse, Belgiasse ja Venemaale. Kontserni käive kasvas 2016. aastal

56,2%, jõudes rahalises vääringus eelkäija, endise Loksa Laevatehase AS tasemele. Järgnevad

aastad nii edukad ei ole olnud.

2015. aasta mais avas endises Meremeeste majas uksed Loksa Eakate Kodu. Selle 50 kohalise

hoolekandeasutuse rajas Rakveres ja Aasperes hooldekodusid omav OÜ HansaClub. Aasta hiljem

omandas osaühing endise Loksa haigla hoone, kus 2018. aasta märtsis avati teine, eakate kodu 80

voodikohaga korpus. Kasutusse võeti majas paiknenud taastusravikeskuse vahendid nagu

soolakamber, tervisekapsel ja palju muud. Kui võimalikke kasutajaid tuleb rohkem, avatakse ka

bassein. Hoone alumisel korrusel paiknevad perearstide, hambaarstide ja kiirabi tööruumid.

Hooneid haldab OP EAKATE KODU OÜ.

Loksa endise Vene gümnaasiumi hoones asub tööstuslike puurimisseadmete arendamise ja

valmistamisega tegelev OÜ Kaskod-Mtronix, mis tegeleb ka elektrimootorite ja generaatorite

süsteemidega. Töökohti on kavandatud ca 40 inimesele, kes koostaksid tööstusseadmetele

elektroonilisi komponente.

Loksal toodab Medrull kaubamärgiga meditsiinitarbeid Forans Eesti AS üks filiaalidest.

Aktsiaselts kuulub 1998. aastal loodud rahvusvahelisse ettevõtete gruppi Forans, mis on kasvanud

tänaseks üheks suuremaks meditsiinitoodete tootjaks ja müüjaks Baltimaades.

Lisaks juba nimetatud ettevõtetele tegutsevad Loksal mitmed väikeettevõtted nagu õmblusfirmad

OÜ Rutiks, OÜ Loksa Clothing Expert, ehitusfirma OÜ Loksa Ehitus, kommunaalettevõte OÜ

Loksa Haljastus, OÜ Djuk, OÜ Kuivoja Puhkekeskus, OÜ Eduger jt. Linna kaubandus- ja

teenindusettevõtted osutavad teenuseid Loksa kandi ligi 5000-le elanikule.

Loksa kui monofunktsionaalne asula on jäänud ajalukku. Käesoleval ajal on Loksal võimalik saada

tööd metalli-, ehitusmaterjalide- ja tekstiilitööstuses, laeva- ja masinaehituses, elektroonika ja

sotsiaalhoolekande valdkonnas ja mitmetel muudel erialadel. Töökohtade mitmekesisus aitab

tagada suurema tööhõive kogu Loksa piirkonnas (linna ettevõtted on esmaseks töökohaks ka

naaberomavalitsuste elanikele) ja leevendab majandusolukorra muutumisest tingitud võimalikke

tagasilööke.

9 (85)

II HALDUSÜKSUSE SENINE ARENG, EESMÄRGID, ÜLESANDED

1. Linna asend, territoorium, asustus

Loksa linn asub Põhja-Eestis, Harju maakonna kirdeosas, Soome lahe kalda klindiesisel

rannikumadalikul (maapinna absoluutne kõrgus on maksimaalselt 12 m). Pärispea poolsaare

lõunaosas paiknevat linna läbib sügavasse ja tuulte eest kaitstud, Hara lahte suubuv Valgejõgi,

mille laius linna piires on 10 kuni 70 meetrit. Jõe kaldad on järsud, madal jõelamm on suur –

veeperioodil üle ujutatud. Jõe suudmealal paiknevat linna ümbritsevad Kuusalu vald (endise Loksa

valla territoorium) ja Lahemaa Rahvuspark.

Loksa linna pindala on 3,82 km2. Linna territooriumist 1/5 asub looduskaitsealadel (Lahemaa

Rahvuspark 8,6 ha ehk 2,3% linna territooriumist ja Loksa maastikukaitseala 71,2 ha ehk 18,6%).

Joonis 1. Loksa linna kaart (lilla - linna piir).

10 (85)

Linna territoorium jaguneb tööstustsooniks, mis paikneb Valgejõe suudmes ja elutsooniks, mille

moodustavad:

1. ühiskondlike hoonete maa – ala koos parkide ja üldkasutatavate haljasaladega, s. h linna läbiva

jõeäärse rohelise vööndiga;

2. elamute maa-ala, s.h:

• korruselamute maa – ala linna kirdeosas;

• ühepereelamute maa – ala linna lõuna- ja edelaosas;

• mitme korteritega elamute (s.h ridaelamute) maa – ala linna eri osades;

3. puhkepiirkond liivaranna ja parkmetsaga linna edelaosas.

Loksa linna keskkonna põhiväärtusteks on selgepiiriline asustusstruktuur, kus korruselamud on

koondunud linnakeskuse ümber ja väikeelamud peaasjalikult Nõmme linnaossa mere pool

Valgejõge. Kaht peamist elamuala eraldab ja seob Valgejõe kallastel paiknev roheala koos

parkmetsaga. Loksa linnaehituslik väärtus seisneb unikaalses loodusmiljöö ja linnamiljöö

maastikulises põimumises, mis loob eeldused kuurordilaadse linnakeskkonna arendamiseks.

Loksa linna arengu kavandamisel tuleb arvestada pealinna lähedusega. Antud asjaolul on nii

positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Peamiseks negatiivseks mõjuks on suhteliselt lähedal asuva

Tallinna kui maakonnakeskuse üleolek, mis on pidurdanud Loksa linna kui piirkonna

tõmbekeskuse terviklikku väljaarenemist. Tallinna negatiivse mõju vähendamiseks tuleb arendada

koostööd nii avaliku kui erasektoriga. Samas jääb Loksa linn linna ümbritsevate Kuusalu valla

külade elanikele loomulikuks tõmbekeskuseks.

11 (85)

2. Rahvastik

Loksa linna rahvaarv 01.01.2024 seisuga on 2453, mis teeb linna asustustiheduseks 642

inimest/km2. Loksa linna aastakeskmine rahvaarv 2015-2023 on toodud joonisel 2. Jooniselt

nähtub, et Loksa linna elanike arv on aasta aastalt vähenenud.

Joonis 2. Loksa linna aasta keskmine rahvaarv aastatel 2015-2023 (Allikas: Eesti

rahvastikuregister)

Rahvastikuregistri 06.06.2024 andmetel on pooled linna elanikest rahvuselt venelased (50%), pea

kolmandik (31%) eestlased, 10% ukrainlased ja 2% valgevenelased. Muu rahvuse esindajaid on

kokku 5%. Rahvuse andmed puuduvad 2% inimestel. Kokku elavad linnas vähemalt 42 rahvuse

esindajad.

Joonis 3. Loksa linna rahvastiku püramiid 01.01.2024 seisuga (Allikas: Eesti rahvastikuregister)

2400

2450

2500

2550

2600

2650

2700

2750

2800

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

aa st

a ke

sk m

in e

e la

n ik

e a

rv

-150 -100 -50 0 50 100 150

0-4

5-9

10-14

15-19

20-24

25-29

30-34

35-39

40-44

45-49

50-54

55-59

60-64

65-69

70-74

75-79

80-84

85-89

90-94

95-….

M N

12 (85)

Loksa linna rahvastikupüramiid on toodud joonisel 3, millest nähtub, et kõige arvukamalt on

loksalasi naiste hulgas vanusegrupis 65-69 ja meeste hulgas 50-54. Kui 5-54. eluaastates ületab

meeste arv naiste oma (v.a vanusegrupid 30-34), siis alates 60. eluaastast algab naiste osakaalu

tõus rahvastikus võrreldes meestega. Alates 75. eluaastast on vanusegrupis naisi vähemalt 2 korda

enam kui samaealisi mehi. Loksa linna elanikest on 55% vanuses 19-64, 13% rahvastikust on kuni

18-aastased, 32% aga inimesed vanuses 65 ja enam (01.01.2024 seisuga).

Aastatel 2015-2023 on aastas sündinud vahemikus 9-17 last. Surmade arv on vaatlusalusel

perioodil olnud vahemikus 32-50 inimest aastas. Alates 2015. aastast on oma elukoha Loksa linna

registreerinud vähemalt 100 inimest aastas. 2022. aastal oli suur mõju linna registreerinud arvu

tõusule ukrainlaste elama asumisel Loksa linna. Väljarände näitaja on aastate lõikes olnud

ebastabiilsem. 2019. aastal on väljaränne märgatavalt suurenenud. See on tingitud asjaolust, et

2019. aasta algusest kaotas seaduse muudatuse tulemusena oma elukoha rahvastikuregistris ca 50

inimest, kelle senine elukoht oli märgitud vaid Loksa linna täpsusega (joonis 4). Edaspidi

suurendab väljarände arvu ka asjaolu, et alates 2019. aastast kaob isikutel elukoht

rahvastikuregistris, kelle suhtes on viidud läbi omaniku õigustatud nõudmise menetlus ning nad

kajastuvad väljarändajate statistikas. Seni säilis isikutel omaniku õigustatud nõudmise menetluse

tulemusel elukoht kohaliku omavalitsuse täpsusega ehk nad ei kajastunud väljarändes vaid

linnasisese liikumise statistikas.

Joonis 4. Sündide ja surmade arv, sisse- ja väljaränne Loksa linnas aastatel 2015-2023 (Allikas:

Eesti rahvastikuregister)

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Sünnid 16 14 17 14 11 11 15 9 9

Surmad 35 37 32 46 36 42 50 46 47

Sisseränne 109 134 100 164 108 102 108 199 129

Väljaränne 97 117 160 110 164 113 148 138 136

0

20

40

60

80

100

120

140

160

13 (85)

3. Elukeskkond ja kohalik ressursipotentsiaal

3.1 Maafond

Loksa linn asub Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maastikku iseloomustavad mere toimel kujunenud

setted ja pinnavormid: astangud, rannavallid, luited ja muud rannamoodustised. Maastikku toovad

vaheldust jõeorg ja kunstlikud tiigid. Vahelduva reljeefiga linna territoorium hõlmab Valgejõe

mõlemat kallast. Järskude nõlvadega Valgejõe orust idas on reljeef tasasem, linna lääneosas aga

maapind langeb ühtlaselt mere poole. Maapinna kõrguste vahe linna piirides on 11 m, üldine

langus lääne suunas. Linna põhjaosas on endiste savikarjääride asemel tekkinud kunstlikud tiigid.

Tiikide ümbrus on liigniiske, liigniiskuse all kannatab ka madala segametsaga kaetud ala idapiiril

endise tellisetehase raudteetammi piirkonnas. Andmed linna maafondi kohta on toodud joonisel 5,

millel kollasega tähistatud on Riigimaa, punasega munitsipaalmaa ja lillaga eraomand.

Joonis 5. Loksa linna maafond seisuga 14.06.2024 (Riigimaa-kollane, munitsipaalmaa-punane,

eraomand-lilla)

14 (85)

3.2 Haljastus

Umbes poole linna territooriumist moodustavad rohealad – pargid, mets, haljasala. Üldkasutatavad

pargid - Veteranide park, Nõmme metsapark ja Ranna park, mis vajavad rekonstrueerimist

(valgustus, pingid, prügikastid jne). Täiendavalt tuleb Loksa linna juurde rajada koerteväljak,

sobiva koha otsingud jätkuvad kuid ettepanekutena on olnud, kas osana Veteranide pargist või

eraldiseisvana näiteks Posti tn 27a kinnistule.

Looduskeskkonna põhiväärtusteks on parkmetsaga külgnev liivane mererand ning Valgejõe ürgorg

koos jõelammiga, mis koos linnametsaaladega moodustavad unikaalse rekreatsiooniala. Linna

keskosa elurikkuse, ehk bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks tuleb rajada lilleniitusi

(putukaväile) ning osaliselt piirata haljasalade niitmist.

Linna haldusterritooriumil on 43 ha metsamaad, millest 10 ha kuulub Ida-Harjumaa metskonnale.

Väheviljaka pinnase tõttu on mereliivatasandikel tegemist valdavalt männimetsaga, milles kasvab

ka üksikuid kuusepuid ja põõsaid. Linna idaosas, kus maapind kannatab liigniiskuse all, kasvab

segamets. Loksa linna põhjast, lõunast ja edelast ümbritsevad metsad kuuluvad kaitsemetsade

hulka s.o kõrgemasse kategooriasse (Lahemaa Rahvuspargi metsad), mis ületab hariliku

haljasvööndi metsa kategooriat. Puud on peamiselt oma kasvu saavutanud ning hakkavad jõudma

oma eluea lõppu. Tuleb soodustada uute puude kasvu ning teostada istutusi, tuleb koostada

haljastusprojekt.

3.3 Veeressursid

Hüdroloogiliselt on Loksa linnas tegemist kahe veehorisondiga:

1. surveline põhjavesi vendi kompleksi liivakividest, mille sügavus maapinnast on 55 – 135

m, nendesse rajatud puurkaevudel baseerub Loksa linna veevarustus;

2. vabapinnaline pinnavesi kvaternaari setetes on seotud peamiselt mere- ja alluviaalsete

liivade ning täitepinnasega. See veehorisont toitub sademetest ja dreenitakse Valgejõkke

ning Hara lahte. Viimastes võib veetase (olenevalt Soome lahe veeseisust) jõesuudme

piirkonnas tõusta absoluutse kõrguseni + 1,1 m. Endistes savikarjäärides on veepind

erinevatel tasemetel, see ei ole seotud üldise pinnaseveetasemega. Pinnasevee tase esineb

0,15-6,5 m sügavusel maapinnast, ulatudes kõrgveeperioodil paiguti maapinnani ning

jõeorus üle selle.

Arengueeldused:

• väga head looduslikud eeldused.

Probleemid:

• linnal puudub haljastusprojekt;

• savikarjääride ümbrus on korrastamata;

• linna keskkosas on madal elurikkus;

• linnapildis leidub omanike poolt hooldamata kinnistuid.

15 (85)

VISIOON 2040

Loksa linnas on heakorrastatud veekogude, parkide ja muude rohealade võrgustik, mis

väärtustab linnaruumi. Terve ökorežiimiga pinnasveekogud, puhas õhk ning minimeeritud

müra linnaruumis.

EESMÄRK

Loksa linna looduskeskkonna säästev kasutamine ja arendamine, linna veekogude

keskkonnakvaliteedi tagamine, haljas- ja puhkealade heakorrastamine.

Ülesanded:

• viia läbi keskkonnakvaliteeti (sh Loksa veekogude) iseloomustavad uuringud ning koguda,

süstematiseerida ja analüüsida andmeid;

• töötada välja linna keskkonnastrateegia ja linna haljastusprojekt;

• rajada lilleniit ehk putukaväil;

• rajada koerteväljak;

• korrastada haljasalad (s.h. pargid ja park-metsad);

• tagada linna üldine haljastus;

• ilmestada linnaruumi uute linnakujunduse elementidega;

• korrastada savikarjääride ümbrus ja Valgejõe valgala;

• piirata linna veekogude reostamist, töötada välja saneerimiskavad;

• teha aktiivset keskkonnakaitsealast koostööd naaberregioonidega, kaardistada piireületavad

keskkonnamõjud ning vältida ja ennetada keskkonnakahjustusi.

3.4 Planeerimis- ja ehitusalane tegevus, elamumajandus

Loksa Linnavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 38 kehtestati Loksa linna üldplaneering.

Planeerimislahenduse põhimõtteks on toetada Loksa linna arengut lähtuvalt olemasolevatest

arengueeldustest ning võimalusest kujuneda arvestatavaks aastaringse tegevusega kuurortlinnaks

Lahemaa Rahvuspargi südames. Lahendus toetab linnakeskuse arengut praeguses asukohas ja

käsitleb peatänavana jätkuvalt Tallinna tänavat Valgejõe silla ja Posti tänava vahel. Linna

keskväljaku võimaliku alana koos laululavaga käsitletakse Tallinna tänava ääres linnavalitsuse

hoone vastas asuvat hoonestamata haljasala. Planeeringuga antakse ettepanek mereäärse ala

arendamiseks kuurorditsoonina, samuti on kavandatud uute elamualade rajamise võimalus linna

lõunaossa.

22. detsembril 2022. aastal algatati AMEM Kinnisasja Arenduse OÜ taotlusel Loksa

Linnavolikogu otsusega nr 27 Loksa linna Männi tn 1a, 1b, 36e, 36f ja Staadioni tn 3 kinnistute

detailplaneering. Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine, maa-ala väikeelamu

kruntideks jaotamine, tehnorajatiste ja -võrkude planeerimine, haljastuse ja heakorra põhimõtete

ning servituutide vajaduse määramine. Planeeringu menetlemine on 1.06.2024 seisuga lõppfaasis.

2022. aastal korraldas Loksa Linnavalitsus koostöös Eesti Arhitektide liiduga EV 100 „Hea avalik

ruum“ jätkuprogrammi raames Loksa linnakeskuse arhitektuurivõistluse. Žürii poolt osutus

konsensuslikult valituks võidutöö Lahemaa Tsenter, mille lahendus pakkus välja arhitektuuribüroo

Arhitekt Must OÜ. Võidutöö võimaldas projekti eri osade etapilist väljaehitamist.

2023. aastal korraldas Loksa linnavalitsus koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga üliõpilaste

arhitektuurikonkurssi Loksa rannapromenaadi ideekavandite leidmiseks. Osavõtt oli üllatavalt

16 (85)

rohke. Žürii oli ühisel seisukohal, et põhjalikum ja huvitavaim lahendus kajastus üliõpilaste Liisbet

Toominga, Jüri Saluste ja Margus Põllupüü võistlustöös „Düün“.

04. aprillil 2024. aastal algatati Larvik Capital OÜ taotlusel Loksa Linnavolikogu otsusega nr 19

Mere tn 12 ja 12a alale detailplaneering Loksa SPA rajamiseks. Samal aastal väljastati samale

arendajale projekteerimistingimused Posti tn 9 ja 11 korterelamute rajamiseks. Larvik Capital OÜ

omandas ka kinnistu Rohuaia tn 3, mis tükeldati kuueks eraldi kinnistuks plaaniga rajada neile

samuti korterelamud.

Kohaliku planeeringute registri andmetel on alates 2015. aastast kehtestatud linnas 5

detailplaneeringut (joonis 6). 2023 aastal on kehtestatud 1 detailplaneering – Mere tn 31-33.

Joonis 6. Kehtestatud detailplaneeringud Loksa linnas 2015-2023 (Allikas: Loksa Linnavalitsus)

Eluruumide ehitus Loksa linnas ei ole viimastel aastatel aktiivne olnud (välja arvatud aastal 2023),

enamasti vaid rekonstrueeritakse või laiendatakse olemasolevaid eluruume. Enim väljastatakse

ehituslubasid ehitiste püstitamiseks - alajaamad, maakaabelliinid, õhuliinid, parklad, garaažid,

torustikud, mänguväljakud jms. Märkimisväärsel hulgal ka ehitiste laiendamiseks ja

rekonstrueerimiseks ning lammutamiseks (mitteeluhooned – töökojad, masuudihoidlad, pumplad).

Joonis 7. Loksa Linnavalitsuse poolt 2020-2023 väljastatud ehitusload ja kasutusload. (Allikas:

Riiklik Ehitisregister)

Aastal 2023. tõusis välja antud ehitus- ja kasutuslubade arv märkimisväärselt võrreldes eelnevate

aastatega (joonis 7).

2

0

1

0 0 0

1 1 1

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

7 7 7

24

2 4

5

10

0

5

10

15

20

25

2020 2021 2022 2023

ehitusload

kasutusload

17 (85)

2021. aastal korrastati EHR-is andmebaasi, mille tulemusel suurenes mitteelamute näitaja 367-le

ning 2024. aastal on kasutuses 361 mitteelamut. Kasutuses olevate elamute arv on püsunud

viimastel aastatel 354 juures. (tabel 1).

Tabel 1. Kasutuses olevad mitteelamud ja elamud Loksa linnas 2020-2024 (Allikas: Riiklik

Ehitisregister)

Aasta 2020 2021 2022 2023 2024

Kasutuses olevad mitteelamud 333 367 368 361 361

Elamud 354 354 354 354 354

Erasektori käes on ligi 100% linna elamufondist. Loksa linnale kuulub 13.06.2024 seisuga 4

korteromandit. Üksikelamuid on linnas 14.06.2024 seisuga 266, kahe ja enama korteriga elamuid

on 88. Elamutes on kokku 1656 eluruumi (Allikas: Riiklik Ehitisregister).

Arengueeldused:

• linnal on 2009. aastal kehtestatud üldplaneering;

• kohalikku ehitustegevust reguleerib ehitusseadustik;

• linnal on stabiilne elamufond.

Probleemid:

• inimeste ehitus- ja planeerimisalane teadlikkus on vähene;

• üldplaneering vajab uuendamist.

VISOON 2040

Linna ehitustegevus toimub üldplaneeringu ja detailplaneeringute alusel. Tegusad

majaomanikud ning toimivad elamuühistud on taganud majade ja õuealade heakorra ning

vajadusel rekonstrueerimise. Miljööväärtuslike piirkondade säilitamine ja jätkuv

väärtustamine.

EESMÄRGID

Linnaruumi otstarbekas kasutamine ja mitmekesiste eluaseme valikuvõimaluste loomine,

arvestades linna ajaloolisi ja kultuurilisi väärtusi.

Ülesanded:

• tõsta inimeste ehitus- ja planeerimisalast teadlikkust;

• võtta kasutusele uued elamuehituseks sobivad maa-alad;

• arendada välja tootmisalad võimalikult kompaktselt, arvestades linna elamu- ja

puhkepiirkondade laiendamise ja keskkonnaväärtuse säilitamise vajadusi;

• detailplaneeringute kehtestamisel järgida keskkonnaalaseid nõudeid;

• eristada miljööväärtuslikud piirkonnad ja säilitada nende iseloomulikud pinnavormid ja ehitiste

arhitektuurilahendused ning muud väärtused;

• teostada ehitusalast järelevalvet;

• liikluskorralduse parandamiseks välja töötada linna liiklusskeem;

• rekonstrueerida ja kasutada sihipäraselt linna omandis olevaid hooneid ning rajatisi;

• algatada uus Loksa linna üldplaneering.

18 (85)

4. Linna juhtimine

4.1 Kohalik omavalitsus

Iseseisvaks administratiivüksuseks - aleviks sai Kõnnu valla koosseisu kuulunud Loksa küla

Valgejõe suudmes paiknev tiheasustatud osa 31.08.1948. aastal. Alevi administratiivpiir, mis on

täna ka Loksa linna piiriks, on kinnitatud 27.12.1976. aastal. Omavalitsuse staatuse sai Loksa

24.10.1991 aastal ja linna õigused 20.08.1993. aastal.

Omavalitsusüksusüksuse esinduskogu on volikogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike

poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus alusel. Loksa Linnavolikogu on 15-

liikmeline. Moodustatud on neli alalist volikogu komisjoni: revisjonikomisjon, majandus- ja

eelarvekomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon ning sotsiaal- ja tervishoiukomisjon.

Omavalitsusüksusüksuse täitevorgan Loksa Linnavalitsus on moodustatud linnavolikogu poolt.

Kohaliku elu arendamiseks ja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks on Loksa linn asutanud

alljärgnevad hallatavad asutused:

Loksa Gümnaasium;

Loksa Lasteaed Õnnetriinu;

Loksa Muusikakool;

Loksa Linnaraamatukogu;

Loksa Noortekeskus;

ning alljärgnevad eraõiguslikud juriidilised isikud:

Sihtasutus Loksa Kultuur;

Sihtasutus Loksa Sport;

Osaühing Loksa Haljastus.

Loksa Linnavalitsus on tegev Harjumaa Omavalitsuste Liidus (HOL), Eesti Linnade ja Valdade

Liidus (ELVL) ning mittetulundusühingutes: Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja Arenduskoda

(LEADER grupp).

Loksa linna edasise arengu soodustamiseks on vajalik jätkata koostööd teiste omavalitsustega

ühiste projektide elluviimisel. Peamised koostöö suunad on:

- hariduse, noorsootöö ja huvitegevuse arendamine

- puhkemajanduse ja terviseturgutamise teenuste arendamine;

- turismi edendamine;

- ettevõtluse arendamine;

- keskkonna kaitsmine;

- elanikkonnale kvaliteetsete avalike teenuste tagamine.

19 (85)

4.2 Finantsressursid

4.2.1 Eelarve tuluallikate struktuur

Loksa linna omavalitsuse rahalised vahendid moodustuvad järgmistest allikatest:

1. rahalised vahendid, mis laekuvad riigi poolt kehtestatud maksudest kohalikku eelarvesse

vastavalt kehtivale seadusandlusele;

2. riigi poolt laekuvad sihtotstarbelised eraldised;

3. rahalised vahendid, mis laekuvad linnavolikogu poolt kehtestatud kohalikest maksudest;

4. tulud teenuste osutamise eest;

5. tulud linna asutustelt ja varadelt;

6. toetused, annetused ja muud vahendid (on sihtotstarbelised, mistõttu ei kujuta nad endast linna

tulude poole pidevat allikat).

4.2.2 Eelarvetulud ja tulumaksu laekumine

Loksa linna eelarvetulude maht on tõusnud 4,1 miljonilt eurolt 2019. aastal pea 5 miljonini 2023

a. (tabel 2).

Tabel 2. Loksa linna eelarvetulud ja laekunud tulumaks (eurodes) aastatel 2019-2023 (Allikas:

Loksa linna majandusaasta aruanded, linnavalitsuse raamatupidamine)

Aasta Eelarvetulud eurodes s.h laekunud tulumaks eurodes

2019 4 129 575 1 678 890

2020 4 537 758 1 736 781

2021 4 182 401 1 760 130

2022 5 018 162 1 850 048

2023 4 966 326 2 025 783

Loksa linna eelarve tulud ühe elaniku kohta aastatel 2019–2023 on esitatud joonisel 8. Vaadeldaval

perioodil on eelarvetulud elaniku kohta vahemikus 1 562-2 006 eurot. Langus toimus 2021 aastal,

mil tulu elaniku kohta oli 1 657 eurot aga 2022. aastal tõusis taas 2 014 euroni.

Joonis 8. Loksa linna eelarvetulud (eurodes) ühe elaniku kohta aastatel 2019-2023 Allikas:

Loksa linna majandusaasta aruanded, linnavalitsuse raamatupidamine.

1562

1755

1657

2014 2006

1000

1100

1200

1300

1400

1500

1600

1700

1800

1900

2000

2100

2019 2020 2021 2022 2023

20 (85)

Joonis 9. Laekunud tulumaks eurodes ühe Loksa linna elaniku kohta aastatel 2019-2023 Allikas:

Loksa linna majandusaasta aruanded, linnavalitsuse raamatupidamine.

4.3 Munitsipaalomand

Linna omavalitsuse majandustegevus baseerub munitsipaalomandil. Selle vara kasutamist

korraldab ja juhib linna omavalitsus. Munitsipaalomandi tekkimise peamiseks allikaks on riigi

poolt üleantav vara. Erastamise põhieesmärgiks on turumajandusse sobivate omandisuhete

loomine ja selle kaudu majanduse efektiivsuse tõstmine. Munitsipaalomandi kui iseseisva

omandivormi eesmärk on kohaliku rahva elujärje parandamine ning tema sihtotstarbeline

kasutamine. Seisuga 1.06.2024 kuuluvad Loksa linna munitsipaalomandusse järgmised hooned,

rajatised ja objektid:

1. Loksa Linnavalitsuse hoone Tallinna 45

2. SA Loksa Kultuur hoone Tallinna tn 47a

3. Loksa Gümnaasiumi hooned Tallinna tn 47

4. Loksa Lasteaed Õnnetriinu hoone Lasteaia tn 3

5. Loksa Bussijaama hoone Tallinna tn 49

6. Loksa Noortekeskuse hoone Tallinna tn 47

7. Staadion Staadioni tn 2

8. Keskväljak Tallinna tn 32

9. Töökoja hoone Pärna tn 1a

10. Töökoja hoone Pärna tn 1b

11. Endine tsiviilkaitse varjend Posti tn 44

12. Garaažiboksid Tallinna tn 47a

13. Endine kooli katlamajahoone Tallinna tn 47

Laste mänguväljakud: Pargid:

1. Nooruse tn 10 1. Veteranide park (Nooruse tn 5a)

2. Papli tänaval 2. Nõmme park (Mere tn 7a)

3. Rohuaia tn 13 3. Rannapark (Mere tn 14)

4. Tallinna tn 47 (Skatepark)

5. Tiigi tn 6

Puhkealad: Aiamaa:

1. Männi tn 34a - Männi tn äärne puhkeala („Karl Marx“) 1.Tiigi tn 6

2. Männi tn 36b - staadioni ja jõe vaheline puhkeala

3. Mere tn 14 – rand

644 677 709 741

826

300

500

700

900

2019 2020 2021 2022 2023

21 (85)

Arengueeldused:

• rahuldav materiaal-tehniline baas;

• maksulaekumine on paranenud.

Probleemid:

• vähe spetsialiste;

• vähe on KOV ülesannete ja funktsioonide täitmiseks vajalikke riigipoolseid vahendeid;

• vähene koostöö rahvusvahelisel tasandil.

VISIOON 2040

Linnavalitsus on kaasaegne haldusorganisatsioon, mida iseloomustab avatud juhtimine, ning

ametnike selge tööjaotus ja vastutus. Erinevad töövaldkonnad on kaetud tugevate

spetsialistidega ja on tõusnud juhtimise efektiivsus. Linna arendamine on järjepidev, süsteemne

ning tugineb linna arengukavale. Otsuste tegemisse kaasatakse elanikke ning elanikud on

aktiivsed ja pädevad omavalitsuslike õiguste realiseerimisel. Loksa linn on algatusvõimeline

partner Harju maakonna omavalitsusüksuste koostöövõrgustikes ning rahvusvahelises

koostöös. Loksa linn on tuntud nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel. Avalike huvide

rahuldamiseks on linnal piisav munitsipaalelamufond

EESMÄRGID

Linna finantsvõimekuse tagamine, ametnike haldussuutlikkuse tõstmine, aktiivne siseriiklik ja

rahvusvaheline koostöö, haldusreformi läbiviimine regioonis ja riigis tervikuna, Loksa linna

maine ja atraktiivsuse tõstmine.

Ülesanded

linna finantsvõimekuse tagamiseks:

• jätkata üksikisiku tulumaksu laekumise suurendamiseks meetmete rakendamist;

• jätkata maksumaksjate arvu kasvu stimuleerivat tegevust;

• laiendada linna eelarveliste tulude kasvatamiseks munitsipaalarendustegevust, taotleda linna

osalusega äriühingute töö suuremat majanduslikku isetasuvust;

• vähendada energiasäästu jms meetmete abil munitsipaalomandis olevate hoonete

ülalpidamiskulusid;

• tagada eelarvesse täiendavad vahendid investeeringuteks projektipõhiselt finantseeritavate

programmide ja meetmete aktiivse kasutamise kaudu;

• suurendada eelarves raha kaas- ja omafinantseeringuteks, et tuua linna täiendavaid

investeeringuid Eesti ja Euroopa Liidu arengufondidest, samuti riigi- ja erasektori

vahenditest;

• keskenduda eelarvepoliitika kujundamisel enam finantsplaneerimise ja eelarveprognoosi

osatähtsuse kasvatamisele;

• jälgida, et eelarves tegevuskulude kasv ei oleks kiirem eelarve kulude üldisest kasvust,

kulutatakse säästlikult;

• stimuleerida aktiivsust ja tulemuslikku tööd;

• tõsta haldusasutustes infotehnoloogia potentsiaali;

• võimaldada ametnikel osaleda tööalastel koolitustel;

22 (85)

• arendada välissuhteid ja koostööd sõpruslinnadega erinevates valdkondades (keskkond,

haridus, meditsiin jne);

• teha koostööd naaberomavalitsustega;

• jätkata osalemist:

◦ Harjumaa Omavalitsuste Liidus;

◦ Eesti Linnade ja Valdade Liidus;

◦ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevuses;

◦ MTÜ-s Arenduskoda - LEADER grupis;

◦ MTÜ-s Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus

• osaleda aktiivselt erinevates regionaalsetes, üleriigilistes ja rahvusvahelistes projektides ning

valmistada ette projekte välisinvesteeringute taotlemiseks linna ja regiooni kõigi

huvigruppide koostööna;

• teostada järjepidevalt linna arendustegevust ja kaasata sellesse elanikke;

• korrigeerida iga-aastaselt arengudokumente, analüüsida hetkeolukorda ja arengufaktoreid,

täpsustada prioriteetseid arengusuundi ja tegevuskavasid;

• valmistada regulaarselt ette ja anda välja linna tutvustavaid materjale.

23 (85)

5. Ettevõtlus ja turism

5.1 Ettevõtlus

Äriregistri andmetel on 12.06.2024 seisuga Loksa linnas registreeritud (registrisse kantud) 268

juriidilist isikut, kellest 136 on osaühingud, 28 füüsilisest isikust ettevõtjad, 21

mittetulundusühingud, kolm tulundusühistut, kaks sihtasutust ja üks aktsiaselts ning ülejäänud on

korteriühistud (71) ja kohaliku omavalitsuse asutused (6) (joonis 10). Suur osa osaühingutest

tegeleb jae- ja hulgikaubanduse, ehituse, metallitöötluse, transporditeenuste osutamise ja

tekstiilitoodete valmistamisega. Füüsilisest isikust ettevõtjate põhilisteks tegevusaladeks on

jaemüük, iluteenindus (nt juuksur, kosmeetik, küünetehnik), kalapüük ja müük, mootorsõidukite

hooldus ja remont ning sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste osutamine. Tulundusühistutena

on registreeritud hooneühistud.

Joonis 10. Loksa linnas registreeritud ühingute jagunemine vormi järgi (%) 12.06.2024 seisuga

(Allikas Äriregister).

Joonis 11. Loksa linna ettevõtete jaotus suuruse järgi 2017-2023 Allikas: Statistikaameti Statistika

andmebaas, ER032.

72

15

1

2

11

Osaühing Füüsilisest isikust ettevõtja

Aktsiaselts Tulundusühistu

Mittetulundusühistu

92

108

101 107 108 106 104

84

98 94

99 99 96

99

6 8 7 8 9 10 5

2 2 0 0 0 0 0 0

20

40

60

80

100

120

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Kokku Vähem kui 10 10-49 50-249

24 (85)

Loksa linnas on viimastel aastatel (2018-2023) püsinud mikroettevõtete (0-9 töötajat) arv

vahemikus 94-99. Väikeettevõtete (10-49 töötajat) arv on jäänud vahemikku 5-10. Ettevõtteid, kus

töötajaid oleks üle 50 Loksa linnas alates 2019 aastast ei ole.

Mikroettevõtete arvust saab järeldada, et Loksa linnas on rohkelt ettevõtlikke inimesi, kes

eelistavad ise olla ettevõtjad saades aru, et keerulises majandussituatsioonis on mikroettevõtted

paindlikumad ja vähem haavatavamad.

Majandustegevuse registri 12.06.2024 seisuga on 14 isikul/asutusel õigus tegeleda Loksa linnas

alkoholi jaemüügiga. Tubakatoodete jaemüügi õigus on 12 isikul/asutusel. Kahel Loksa linna

ettevõttel on olemas tegevusluba sõitjate veo teostamiseks.

Loksa linna põhilised majandussuunad on metallitöötlemine, ehitus, elektroonika, õmblus ja

teenindus. Suur osa elanikkonnast on hõivatud hariduses, tervishoius, kaubanduses ning muus

elukondlikus teeninduses. Linna suuremateks tööandjateks on Loksa Linnavalitsus koos

hallatavate asutustega. 2016. aasta kevadel avati tehase endises ühiselamus 50-kohaline Loksa

Eakate Kodu, mis täna tegutseb juba ka endise Loksa haigla hoones, kus on pärast

rekonstrueerimist 80 voodikohta. Linnas tegutseb AS Eesti Posti (Omniva) postipunkt ning olemas

on 3 ettevõtte pakkiautomaadid (SmartPost, Omniva ja DPD) Linnas on Swedbank ja SEB panga

sularahaautomaadid. Avatud on Loksa Benu apteek.

Loksa on kujunemas mitmekesisemaks tööhõivet pakkuvaks keskuseks. Loksa sobib suurepäraselt

näiteks ka terviseturgutusteenuste osutamiseks. Linna edasiseks väljaarendamiseks on vajalik

läbimõeldud ruumilise planeerimise arengupoliitikat, infrastruktuuriinvesteeringute poliitikat ja

linna ettevõtlusalast esitlemist ka rahvusvahelisel areenil (Harju maakonna arengustrateegia

2025).

Arengueeldused:

• ettevõtlikke inimesi on piisavalt;

• Loksa asub Tallinna lähedal;

• hea transpordiühendus Tallinnaga ja naaberomavalitsustega;

• Suurepärased kaubanduskeskused.

Probleemid:

• puudub konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond;

• Loksa asub Tallinna lähedal.

VISIOON 2040

Loksa on kaasaegsel tasemel välja arendatud infrastruktuuriga ning mitmekülgse ja paindliku

tööstusega konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, mis pakub maksimaalselt kõrge

tööviljakusega töökohti.

EESMÄRGID

Atraktiivse ettevõtluskeskkonna arendamine, ettevõtluse edendamine, koostöö ja infolevi

suurendamine, ettevõtluse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse tõstmine.

25 (85)

Ülesanded:

• luua ettevõtlusele soodne keskkond;

• nõustada ettevõtjaid nende tegevuse kooskõlla viimiseks kehtivate õigusaktidega;

• aidata kaasa kolmanda sektori arengule;

• aidata leida võimalusi investeeringute saamiseks Eesti riigi regionaal- ja välisabi programmide

kaudu;

• arendada koostööd linna, tööhõiveameti ja tööandjate vahel;

• kaasata ettevõtjaid sihipäraselt linna ja regiooni arendusprojektide ettevalmistamisse ja

elluviimisse.

5.2 Turism

Peatüki koostamisel on aluseks võetud Karmo Kaasiku 2011. aastal kaitstud töö „Loksa linna

turismiarengukava aastani 2014 ja visioon aastani 2040“.

Lahemaa Rahvuspargi rüpes, Juminda ja Pärispea poolsaare varjus Hara lahe kaldal paiknevat

Eesti kõige põhjapoolsemat linna – Loksat ilmestab puutumata loodus kauni männimetsa ja

liivarannaga ning läbi linna looklev Valgejõgi. Aegade jooksul on puhkepiirkonnaks kujunenud

asula lääne- ja edelaosa, mida kasutavad lisaks kohalikule elanikkonnale ka Loksa külastajad.

Puhkeala koosseisu kuuluvad linnaga vahetult külgnevad marja- ja seenerikkad metsad. Nimetatud

väärtused annavad Loksale suurepärased eeldused saada turismi sihtkohaks ja taas tunnustatud

puhkepiirkonnaks nagu see oli enne II maailmasõda. Tollal oli Loksa Nõmmeks kutsutav

territoorium täis suvilaid ja puhkemaju. Tallinna elanikud olid omandanud kümneid krunte

suvekodu rajamiseks Hara lahe kaldale. Tänu päikesepaisteliste suvepäevade rohkusele toimusid

Loksal tihti filmivõtted, mistõttu Loksa kandis rahvasuus ka Eesti Hollywoodi nime.

Ajalooliste ja kultuuriliste vaatamisväärsuste hulka kuuluvad 1853. aastal valminud Loksa Püha

Neitsi Maarja kirik ja aastatel 1938-1939 tüüpprojekti järgi (arhitekt Elmar Lohu) ehitatud Loksa

bussijaam, mis jäi teadaolevalt esimeseks ja ainsaks ühistranspordi tarbeks rajatud ehitiseks

tollases Eesti Vabariigis. Lisaks bussijaama hoonele on kohalikuks kultuuripärandi objektiks

Loksa kooli algklasside maja hoone ja 1905.a revolutsiooniliste sündmuste mälestusmärk „Pamjat

Azova“ (Mere tn ääres). Muinsuskaitse all on eraldi objektidena ehitismälestistena Loksa

bussijaama hoone, Loksa kiriku hoone, kalmistu aed ja värav, ajaloomälestisena II maailmasõjas

hukkunute ühishaud (Männi tn 34a), kuhu on vene armee allikate andmeil maetud 32 sõjaväelast.

Väärtusliku ehituspärandi nimistusse on kantud tänase SA Loksa Kultuur hoone ja endise

Lahemaa kaubamaja hoone. 2009. aastal valminud Ida-Harjumaa turismiobjektide ja –marsruutide

väljaarendamise kava investeeringuvajaduste kontseptsioon näeb ette Loksa ajaloolise,

muinsuskaitse all oleva bussijaama hoone rekonstrueerimise.

Loksa linna kui turismisihtkoha kohta leiab viiteid internetis. Trükiseid Loksa linnast on koostatud

mitmeid: fotoalbum „Loksa“ (2010, Galina Nikitina, kordustrükk 2015), raamat loksalastest

„Sinust ja Sinule Loksa“ (2010, Eha Gnadeberg, Reet Vaher), eesti- ja inglisekeelne Loksa linna

voldik (2012) ja venekeelne teatmik linna elu korralduse/toimimise kohta. Loksa poolteist sajandit

tagasi alanud hariduselust jutustavad raamatud „Loksa kool 150“ (2017) ja „Школьные годы

чудесные“ (2018, Galina Nikitina). Lisaks on Loksa linna kui turismisihtkohta tutvustatud MTÜ

26 (85)

Arenduskoda poolt Leader piirkonda tutvustavas teatmikus koos filmiga "Hummer" ning mitmetes

Eestis ilmunud turismialastes väljaannetes. Loksa linna sissesõidul on piirkonda tutvustav kaart

ning alates 2022. aastast tegutseb bussijaama ees suvine infopunkt koos rattalaenutusega.

Linnal on plaanis asutada Loksa koduloomuuseum, mille eesmärk on tutvustada turistidele,

ühepäevakülastajatele ja kohalikele Loksa linna ja selle lähiümbruse ajalugu. Teiseks eesmärgiks

on parandada turistidele, ühepäevakülastajatele ja kohalikele elanikele asjakohase ja aktuaalse

turismiinfo kättesaadavust. Loksa kuulub MTÜ Arenduskoja Leader piirkonda ning on läbi selle

liitunud Lahemaa Euroopa Turismiarengukavaga. Turismi arendamisele aitaks ka suuresti kaasa

majutuskohtade ja hotelli rajamine linna.

Karmo Kaasiku 2011. aastal kaitstud töös „Loksa linna turismiarengukava aastani 2014 ja visioon

aastani 2040“ nähakse Loksa linna prioriteetidena turismi arengus nii spordi-, öko-, tervise- kui ka

puhketurismi arendamist.

Sporditurismi arendamiseks tuleks kaasajastada olemasolevaid spordirajatisi ja ehitada uusi,

eesmärgiga luua aastaringsed sportimisvõimalused eelkõige tervise- ja harrastussportlastele.

Selleks tuleks rajada kaasaegne spordilinnak, staadion, mänguväljakud (nt uisu- ja

tenniseväljakud). Linnas on võimalik harrastada ka nt jäägolfi, jääpurjetamist, viia läbi

regulaarseid matku vastavalt hooajale (nt foto-, ratta-, süsta-, kelgu-, suusa- ja uisumatkad).

Ökoturism rõhutab loodus- ja kultuuripärandi säilimist. Selle arendamiseks tuleks

majutusasutused ehitada vastavalt Rohelise Võtme nõuetele.

Terviseturismi arendamisele aitaks kaasa lisaks praegu pakutavale taastusravile ravi- ja heaolu

veekeskuse rajamine. Huvitav on ka Karmo Kaasiku töös käsitletud idee saunaküla rajamisest

Kuivoja risti ranna-alale, mille kohaselt koosneb nn saunaküla erinevaid saunatüüpe pakkuvatest

saunamajadest koos majutusvõimalusega, peamajast koos toitlustusvõimaluse ja konverentsisaali

kasutamisega, olemas on ka sportimisvõimalused jms.

Puhkepiirkonnas on võimalik arendada mitmekülgselt puhketurismi. Perspektiivseks

puhkepiirkonnaks on rannalõigud, mis jäävad Mere tänava ja supelranna vahelisele alale ning

Loksa-Suurpea tee äärde. Puhketurismi edendamiseks tuleks parandada rannaäärset

infrastruktuuri, rajada näiteks promenaad, jahtide randumise kai. Atraktiivseks puhkekohaks võiks

kujuneda linna põhjaosas, elamurajooni ja tehase vahel, 15-el hektaril laiuv endine savikarjäär, kui

see korrastada ja sinna rajada valgustatud jalakäijate teed, piknikuplatsid, asutada paadilaenutus.

Arengueeldused:

• Loksa geograafiline asend on soodne;

• Loksal asub sadam;

• transpordiühendus on hea pealinna ja naabervalla asulatega;

• tervisespordi harrastamiseks on rahuldavad tingimused (terviserada, ujula);

• Loksa linna koostöö Lahemaa Turismiühinguga;

• Loksa linn osaleb Lahemaa Rahvuspargi Säästva arengu strateegias.

27 (85)

Probleemid:

• vähe on majutus- ja toitlustuskohti;

• puudub Loksa linna traditsiooniline suurüritus, mis looks teistest konkureerivatest

piirkondadest eristavat identiteeti;

• Loksa linna kui turismisihtkohta reklaamitakse vähe;

• aktiivseks puhkuseks vajalikke välispordirajatiste vähesus sh kergliiklusteid;

• rannaäärne infrastruktuur ja savikarjääride ala välja arendamata;

• turismialane koostöö naaberomavalitsustega puudub.

VISIOON 2040

Loksa on puhta looduse, omanäolise kultuurimaastiku ning aktiivse puhke- ja

sportimisvõimalustega turismikeskus. Loksa linna iseloomustavad aastaringsed kvaliteetsed,

kliendi soove arvestavad teenused, kaunis põhjamaine loodus ja turvaline keskkond. Loksa

linna elanikud väärtustavad turismi kui olulist majandusharu.

EESMÄRGID

Turismi infrastruktuuri arendamine, turismiatraktsiooni leidmine, turismitoodete valiku

laiendamine ja kvaliteedi tõstmine, Loksa linna kui turismisihtkoha reklaamimine,

turismialase koostöö arendamine.

Ülesanded:

• kasutada ära turismi kui majandusharu potentsiaal ja avaneda uutele investeeringutele;

• suurendada kohapeal pakutavat turismitoodete valikut ning tõsta juba olemasolevate

turismitoodete ja teenuste kvaliteeti;

• algatada turismialaseid projekte ja viia ellu koostöös teiste omavalitsustega;

• arendada teiste omavalitsustega ühist arendus- ja turundustegevust;

• lahendada koostöös ettevõtjatega, riigiasutustega ja kolmanda sektoriga turismialaseid

kitsaskohti;

• teostada süstemaatilist turismialast koostööd Põhja-Eesti turismiettevõtetega ja

organisatsioonidega;

• kasutada piirkonna rikkust- puhast loodust ja omanäolist kultuurimaastikku turismi

propageerimiseks;

• rajada rannapiirkonna infrastruktuur;

• edastada informatsiooni kõigi turismiobjektide, ettevõtete ja sündmuste kohta;

• korraldada traditsioonilisi spordi- ja kultuuriüritusi, mitmekesistada puhke- ja

sportimisvõimalusi;

• suurendada Loksa linna tuntust turismikohana;

• rajada Loksa koduloomuuseum.

28 (85)

6. Tehniline infrastruktuur

6.1 Teed, tänavad, transport

Loksa linn asub 65 km kaugusel Tallinnast ca 15 km Tallinn-Narva maanteest põhja pool. Linna

idapiiril kulgeb Liiapeksi-Loksa maantee, mis linna piires on riigimaantee hulka kuuluv Tallinna

tänav. Laevatehase juurest algav Kalurite tänav kuulub Loksa–Pärispea–Viinistu riigimaantee

hulka. Tallinna tänavalt Rohuaia tänavale hargnev lõik on Loksa- Viinistu riigimaantee, Leesi–

Hara–Loksa riigimaantee hulka kuuluv tee on linna piires Rahu tänav. Ülejäänud Loksa

ümbruskonnas paiknevad maanteed on järgmised:

1. Loksa-Kotka-Võsu-Rakvere;

2. Loksa- Kasispea- Ilumäe- Palmse-Viitna;

3. Loksa-Kotka-Valgejõe.

Linna tänavatevõrk on välja kujunenud. Suurema liikluskoormusega tänavateks on Tallinna,

Rohuaia, Rahu, Posti ja Kalurite tänav. Riigiteid on linnas ca 5,5 km, kohalikke teid 20,4 km.

Teede ja tänavate kogupikkuseks on linnas ca 26 km, millest suur osa on asfalteeritud.

Raskeveokite osakaal liikluses on suur, kuna linna läbivad riigiteed. Loksa linnas teede hooldust

ja lumetõrjet korraldab linnavalitsus. Loksa linna läbivaid riigiteid hooldab transpordiamet.

Loksa bussiühendus naaberasulatega Kuusalu vallas ja Tallinnaga on hea, arvestades nii

transpordivahendi kvaliteeti kui sõidugraafikut. 2019.aasta kevadel avati taas 90-ndate alguses

katkenud bussiühendus Rakverega. Taastatud on ka bussiliiklus marsruudil Loksa-Peterburg.

Täiendavalt ühistranspordile on käigus Kuusalu valla õpilasliinid ja ettevõtete bussiliinid. Loksa

linn on MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus liige.

Loksa linna tänavad ja teed on valgustatud ca 400 valgustiga, mida juhitakse 8 tänavavalgustuse

juhtimiskilbi kaudu. Kõik valgustid on varustatud kaasaegsete kõrgrõhu Na-valgusallikatega.

Kasutusel on nii tänavavalgustuse paljasjuhtmelised kui ka kaabelõhuliinid, osaliselt on

tänavavalgustus rajatud kasutades maakaableid. Valgustite põlemise aeg s.t süttimine ja

kustumine on reguleeritud fotoelementide poolt, mis mõõdavad valguse hulka. Umbes 1/4

valgustitest on amortiseerunud ning vajavad vahetamist.

Jalg- ja kergliiklusteid on linnas ca 5,35 km. Linna peatänavatest on jagteega suures osas

ääristatud Tallinna ja Rohuaia tänav. 2024. aastal valmis ca 1km pikkune Posti tänava jalgtee.

Plaanis on lähiajal rajada jalg- ja kergliiklusteed ka Kalurite- ja Mere tänava äärde ning pikendada

Tallinna ja Rahu tänavaäärset jalgteed, samuti Rohuaia tänav L1 lõigu osas.

Linna üldplaneeringuga on ette nähtud:

1. linna lõunapoolse möödasõidutee ehitamine Rahu tänava liikluskoormuse vähendamiseks

ning juurdepääsu tagamiseks uutele puhkebaasidele ja eramutele;

2. parkla ja juurdepääsuteede rajamine linna edelaossa supelranna ja mereäärsesse

puhkepiirkonda;

3. kõnni- ja kergliiklusteede rajamine Posti, Nooruse, Männi, Mere, Lasteaia, Tallinna ja Kalurite

tänava äärde;

4. Tallinna ja Rohuaia tänava ristmiku väljaehitamine

29 (85)

5. Mere tänava, Mere tänava pikenduse ja silla projekteerimine ning ehitamine Tallinna-Posti

tänava ristmikuni.

Arengueeldused:

• välja on kujunenud teede- ja tänavatevõrk;

• olemas on looduslikud eeldused kergliiklusteede rajamiseks;

• ühistranspordiühendus on hea Tallinna ja naaberomavalitsustega.

Probleemid:

• tänavavalgustus on amortiseerunud;

• ühistranspordiühendus on minimaalne Lääne- ja Ida-Virumaaga.

VISIOON 2040

Kõik linna sõiduteed on kaetud kõvakattega, hooldatud ja valgustatud. Välja on arendatud

kergliiklusteede võrgustik.

EESMÄRK

Lähialade, maakonna ja Eesti teedevõrguga ühendatud ning sujuvat liiklemist võimaldavate

tänavate, kergliiklus- ja kõnniteede võrgustiku loomine. Linna ja selle lähialade igapäevast töö

ja tarbimisega seotud liikumist võimaldav kohalik ühistranspordiühendus.

Ülesanded:

• arendada teedevõrku ja parandada teedehoiu taset;

• remontida jooksvalt tänavaid ja kõnniteid;

• koostada remonti vajavate tänavate rekonstrueerimisprojektid;

• kergliiklus- ja kõnniteede rajamine;

• ehitada välja 3-faasiline tänavavalgustuse võrk;

• suurendada liiklusohutust.

6.2 Infokommunikatsioon, andmeside

Linna hea käekäik sõltub palju sellest, millised on infovahetuse võimalused ettevõtete, asutuste,

firmade ja üksikisikute vahel.

Loksa linnas on olemas televisiooni kaabellevivõrk, mida haldab OÜ DJUK. Nimetatud

võrguteenuseid tarbivad eelkõige linna kirdeosa korruselamute asustajad. Palju kasutatakse Eesti

suurima telekommunikatsiooni ja IT-ettevõtte Telia Eesti AS ja AS Elisa Eesti teenuseid. Mõningal

määral on levinud ka teiste telekommunikatsiooniettevõtete teenuste kasutus.

Telefoniside teenust pakub linnas Telia Eesti AS, kellel asub linnas digitaalne telefonijaam.

Võimalik on tarbida ka mobiilsidevõrkude teenuseid: Telia, Tele 2, Elisa.

Loksa linn on kaetud interneti püsiühendusega. Pärna tänaval paiknev ning Teliale kuuluv

digitaalne telefonijaam ja ADSL sõlm on piisava tehnilise võimsusega ning vastavalt turu

nõudlusele hõlpsalt laiendatavad. Suuremad internetiteenuse pakkujad on linnas lisaks Telia Eesti

30 (85)

AS- ile veel OÜ DJUK, GoNetwork OÜ ja AS Elisa Eesti. Loksa Linnavalitsuse lokaalvõrgu

kiiruseks on hetkel ca 100 Mb/s.

WiFi levialad asuvad Loksa Linnaraamatukogus (Tallinna tn 45), Tulisilma Ärikeskuses/OÜ

Tulisilm (Tallinna tn 14), Loksa ujulas (Tallinna tn 47b) ja Loksa Staadionil (Staadioni tn 2). Avalik

internetipunkt asub Loksa Linnaraamatukogus, tasuline internetipunkt aga Tulisilma Ärikeskuses.

Telefoniside ja interneti püsiühenduse tehniline kättesaadavus elanikkonnale on tagatud.

Loksa Linnavalitsus on välja arendanud Loksa linna võrgulehe, millele pandi algus 2000. aastate

algul koostöös endise Loksa vallaga. 2003. aastal hakkas linna võrgulehte haldama ettevõte Artaxis

AS, alates 2007 kasutati võrgulehe pidamisel aga Hansanet OÜ teenuseid. 2014. aastal hakkas linn

kasutama kohalike omavalitsuste teenusportaali KOVTP2 (www.loksalinn.ee), mis annab

paremaid võimalusi pakkudes elanikkonnale aktuaalset informatsiooni linnas toimuva kohta.

Samuti on kasutusele võetud taotluste esitamiseks iseteeninduskeskkond SPOKU. Lisaks annab

linnavalitsus alates 2003. aastast kord kuus välja kakskeelset väljaannet Loksa Elu (paberkandjal,

linna võrgulehel), mis varustab elanikkonda kohaliku informatsiooniga.

Arengueeldused:

• linnaelanikele on tagatud telefoniside ja interneti püsiühenduse tehniline kättesaadavus;

• linnas toimib kohalik kaabeltelevisioon; linnal on toimiv koduleht

• antakse välja linnaelu kajastavat väljaannet Loksa Elu.

VISIOON 2040

Loksa on kaasaegse infokeskkonnaga linn.

EESMÄRK

Kaasaegse infokeskkonna väljaarendamine ja seeläbi parema elu- ja töökeskkonna loomine

elanikele. Teabelevi korraldamine.

Ülesanded:

• arendada andmeside infrastruktuuri ja laiendada infotehnoloogia kasutust kõigis

eluvaldkondades;

• suurendada elektrooniliste teenuste kättesaadavust, mille tulemusena suureneb oluliselt riigi,

linna ja kodanike vaheliste suhete operatiivsus ja paindlikkus;

• tõsta haldusasutustes infotehnoloogia potentsiaali;

• regulaarselt uuendada arvuti tark- ja riistvara;

• uuendada ja arendada aktiivselt linna elu ja juhtimist kajastavat võrgulehekülge;

• jätkata Loksa Elu väljaandmist;

• suurendada andmesidekiirust linnaasutustes, viies sisevõrgu kiiruse 1 Gbit/ s–le.

31 (85)

6.3 Ühisveevärk- ja kanalisatsioon

Alates 01.11.2010 on Loksa linna vee-ettevõtjaks 100% linna osalusega OÜ Loksa Haljastus.

Loksa linna haldusterritooriumil on rajatud kaheksa puurkaevu, milledest kolm (Posti 27a, Ranna

19, Tallinna 47) on lülitatud linna ühtsesse veevarustussüsteemi, Lõuna 7a asuv puurkaev ei ole

lülitatud ühtsesse veevarustussüsteemi (sellest puurkaevust varustatakse kogu Lõuna tänava ja

Tallinna tänava (54 kuni 81) kinnistuid), ülejäänud varustavad lokaalseid süsteeme. Tabelist 21

nähtub, et linna ühtsesse veevarustussüsteemi lülitatud puurkaevude keskmine summaarne

toodang on Osaühing Loksa Haljastus andmetel langenud 2022. aastal 2019 aasta tasemele 17,8

m³/h ning 2023 aastal langes 17,0-le m³/h. Olemasolevad puurkaevud rahuldavad täielikult

tuleviku veevajadused. Linna orienteeruv veetarve on näha tabelis 21. 2022. aasta tarbimine on

langenud 2019. aasta tasemele ca 156 091 m3 ning 2023. aastal langes koguni 149 000 m3.

Tabel 21. Veetarve ja keskmine vee summaarne toodang

Aasta Veetarve, m3

Keskmine vee summaarne toodang,

m3/h

2016 172 032 19,6

2017 152 719 17,5

2018 158 084 18,0

2019 155 350 17,7

2020 163 749 18,6

2021 172 343 19,7

2022 156 091 17,8

2023 149 000 17,0

Keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate alusel kuulub linna joogiveeks kasutatav põhjavesi I

kvaliteedi klassi 2019 a. üldraua näitaja piirsisalduse alusel. Joogivee kvaliteet on võrreldes

varasemate aastatega püsinud stabiilne, põhiliseks probleemiks on olnud üldraua piirisisalduse

näitajate väärtus. Joogivee pH jääb piirnormide (>=6,5<=9,5) vahemikku, olles keskmiselt 7,5-

8,0.

Ühisveevärk hakkas Loksa linnas toimima 1971. aastal. Samal aastal ehitati Nooruse tn 3b

reoveepumpla. Veetorustike (magistraalid, arvestatud ei ole torusid liitumiskohtadest objektideni)

kogupikkuseks on hetkel ca 13,75 km. Ühiskanalisatsioonitorustiku pikkuseks Loksa linnas on ca

9,0 km (magistraalid, arvestatud ei ole torusid liitumiskohtadest objektideni).

Ühiskanalisatsioonitorustik oli algselt rajatud aastatel 1965-2004, 2010-2013

kanalisatsioonisüsteem rekonstrueeriti. Torustikust enamik on isevoolne. Ühiskanalisatsiooniga on

liitunud 2 520 inimest (92%). Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioon, koguvad reovett

kogumiskaevudesse, mida tühjendatakse assenisatsiooni autode abil vastavalt vajadusele. Lisaks

on linnas olemas sadevee- ja drenaažitrassid.

2010. aasta maikuus kiitis Keskkonnainvesteeringute Keskus heaks Osaühing Loksa Haljastus

projekti linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks. Projekti realiseerimine

toimus aastatel 2010-2013. Projekti raames rekonstrueeriti ja ehitati ca 9,4 km joogiveetorustikku

32 (85)

ja ca 7,95 km kanalisatsioonitorustikku. Rekonstrueeriti üks reoveepumpla (Nooruse 3b), kaks

puurkaev-pumplat (Posti tn 27a ja Ranna tn 19), millele paigaldati ka veetöötlusseadmed ning

rekonstrueeriti Loksa linna reoveepuhasti. Lisaks olemasolevate süsteemide rekonstrueerimisele

rajati uusi joogiveetorustikke ca 1,58 km ja uusi kanalisatsioonitorustikke ca 3,52 km ning viis

reoveepumplat. Projektiga lahendati 90% loksalaste kvaliteetse joogiveega varustamise ja reovee

puhastamisega seotud muredest. Lähitulevikus on plaanis valmistada ette uus rahastamistaotlus

tagamaks kogu Loksa linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaasajastamiseks.

Reovesi puhastatakse 1987. aastal rajatud ning alates 2010. aastast Osaühingule Loksa Haljastus

kuuluvas reoveepuhastis bioloogiliselt. 2013. aastal lõppes reoveejaama täielik rekonstrueerimine.

Reoveepuhasti jõudluseks on 2 750 m3 heitvett päevas. Puhastatud reovesi juhitakse merre. Kui

2012. aastal käitles puhasti reovett 373 522 m³, siis järgnevatel aastatel on käideldud reovee

kogused vähenenud ca 25%. Loksa Linnavalitsuse tellimusel koostas OÜ Sweco Loksa linna

veemajanduse arengukava aastani 2031.

Arengueeldused:

• linnal on reoveepuhasti;

• Loksa linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid on suures osas rekonstrueeritud.

Probleemid:

• suur osa tarbijate oma majasisene trass (alates maakraanist) on rekonstrueerimata;

• 10% trassidest vajavad ehitamist või rekonstrueerimist.

VISIOON 2040

Kõikidele tarbijatele on tagatud kvaliteetne tarbevesi ja reovee kanaliseerimine. Reovesi

puhastatakse vastavalt sätestatud normidele.

EESMÄRK

Kõigile linna elanikele kvaliteetset joogivett pakkuvate ning keskkonnasõbralike vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide jätkuv rekonstrueerimine.

Ülesanded:

• ehitada ning rekonstrueerida kõik linna vee- ja kanalisatsioonirajatised;

• ehitada vajalikud torustikud ning restkaevud sadevee ärajuhtimiseks;

• rakendada ellu Loksa linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava.

6.4 Soojusmajandus

Loksa Linnavolikogu 25.07.2019 määruse nr 8 kohaselt hõlmab Loksa linna kaugkütte piirkond

Valgejõe paremast kaldast põhja poole jäävat linna territooriumit. Alates 22.06.2024 hõlmab Loksa

linna kaugküttepiirkond hõlmab ka Valgejõe vasakust kaldast lõuna poole jäävat, Mere ja Rahu

tänavaga piirnevat ala. Kaugküttepiirkonnast väljajäävas piirkonnas kasutatakse küttematerjalina

põhiliselt puitu.

Loksa linna soojusvarustusega tegeleb 2009. aastast firma N.R. Energy OÜ (enne 16.07.2014

ärinimi Avoterm OÜ). N.R. Energy OÜ ainuomanduses on nii soojuse tootmisvõimsused kui

soojusvõrgud.

33 (85)

Loksa katlamaja paikneb aadressil Nooruse tn 3a. Kahes konteinerkatlamajas (tootmisvõimsus

kokku ca 4,5 MW) on masuudi täielikult välja vahetanud kodumaine vedelkütus - põlevkivi

kütteõli. Keskmiselt toodetakse aastas ca 20 000 MWh soojust, millest lõpptarbijatele müüakse ca

18 000 kWh. Uue, hakkepuidul töötava katlamaja valmimisel jäävad õlevkiviõli katlad tagama

reserv- ja tipukoormust. Uus, hakkepuidul töötav katlamaja varustab linnaelanikke soojaga alates

2024 aastast.

Aastatel 1974-1996 rajatud ja tänaseks 100%-liselt renoveeritud kaugküttetorustiku pikkus linnas

on ca 5 kilomeetrit. 2012. aastal alanud soojustrasside renoveerimine jätkus aastatel 2017-2018,

kui uuendati enamus torustikust. Täna koosneb linna kaugküttevõrk suuremas osas kaasaegsetest

eelisoleeritud terastorudest. Vähemal määral on ka eelisoleeritud plasttorudest kaugküttevõrku

(põhiliselt Lille tänava piirkonnas). Trassi renoveerimist rahastas kogu ulatuses võrguvaldaja.

Soojatrasside rekonstrueerimine võimaldas 2019. aastal laiendada kaugkütte piirkonda laevatehase

ja Kalurite tänava ning Grossi Kaubamaja äärse piirkonna võrra.

Tarbijate küte käib läbi avatud soojusvarustuse süsteemi. Hoonete elevaatortüüpi soojussõlmed

renoveeriti 1997. aastal. Soojussõlmede rekonstrueerimisprojekti kohaselt projekteeriti

soojussõlmed eeldusel, et soojuskandjaks on vesi parameetriga 95/70°C. Aastaks 2025 on

soojatootja kavandanud kaugküttevõrgu rekonstrueerimise projekti abitegevuste raames

soojussõlmede renoveerimise, tsirkulatsioonpumpade väljavahetamise jne.

Suur soojustarbimine tööstuse poolt hetkel puudub, kuid võib oodata siiski Loksa sadama

piirkonna raskesti ennustatavat tarbimise kasvu. Tulevikuperspektiivis on oodata tarbimise aeglast

kasvamist võimalike uute kaugküttesüsteemiga liitujate ja linna keskossa kavandatavate

ühiskondlike ja äriehitiste ning täiendavate korterelamute näol. Soojusenergia odavnemisel võib

oodata endiste soojatarbijate naasmist kaugküttevõrku.

Olemasolevate soojusvarustusesüsteemide tehnilist seisundit ja iseloomustavaid näitajaid ning

soojusvarustuse arengu võimalusi käsitleb Loksa Linnavolikogu poolt 12.09.2019 määrusega nr

10 kinnitatud „Loksa linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2019-2028“. Nimetatud

uurimis-arendustöö koostas Loksa Linnavalitsuse tellimusel HeatConsult OÜ.

Arengueeldused:

• linnas toimib kaugküttesüsteem.

Probleemid:

• suur soojustarbimine tööstuse poolt hetkel puudub;

• kütte hind on kõrge.

VISIOON 2040

Linna kaugküttepiirkonna elanikud on varustatud kütte ja aastaringse sooja veega.

EESMÄRK

Tarbijate stabiilne ja riskivaba soojusenergiaga varustamise tagamine.

Ülesanded:

• teha koostööd soojusenergia ettevõtjaga eeltoodud probleemide lahendamiseks;

• rakendada ellu Loksa linna soojamajanduse arengukava.

34 (85)

6.5 Elektrivõrk

Loksa linn saab elektritoite linna kirdepiiril asuvast 110 kV alajaamast. Tarbijate elektrienergiaga

varustamiseks on linnas välja ehitatud 14 jaotusalajaama ja linna kahepoolne toide. Loksa linna

380 V elektriliinid on ca 60% ulatuses ehitatud maa-aluste kaabelliinidena, ca 40% on veel

õhuliine. Positiivne on Elektrilevi järjepidev töö õhuliinide asendamisel kaabelliinidega ning

alajaamade rekonstrueerimisel.

Arengueeldused:

• linna tarbijatele on tagatud elektrivarustus;

• Elektrilevi asendab järjepidevalt õhuliine maakaabelliinidega ning rekonstrueerib alajaamu.

Probleemid:

• Elukeskkonda risustavad õhuliinid.

VISIOON 2040

Kõigile linnaelanikele on tagatud pingestandardile vastav elektrivarustus. Linnapildist on

kaotatud amortiseerunud õhuliinid ja rajatised.

EESMÄRK

Elektrivarustuse- ja ohutuse parendamine.

Ülesanded:

• õhuliinide asendamine maakaabelliinidega;

• alajaamade rekonstrueerimine.

6.6 Jäätmekäitlus

Jäätmehoolduse kord Loksa linnas on sätestatud 2014. aastal linnavolikogu poolt vastu võetud

Loksa linna jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmehoolduse arengusuunad on määratletud linnavolikogu

poolt 2021. aastal kinnitatud Loksa linna 2021-2026 jäätmekavas. Loksa linna jäätmekava on

kooskõlas Riigi jäätmegavaga.

Loksa linnas toimub alates 2006. aastast korraldatud jäätmevedu. See tähendab, et olmejäätmete

kogumine ja vedamine Loksa linna haldusterritooriumil toimub hanke võitnud ettevõtja poolt.

Käesoleval ajal teenindab linna Eesti Keskkonnateenused AS. Loksa linna haldusterritooriumil on

kehtestatud üks korraldatud jäätmeveo piirkond. Loksa linnas kohaldatakse korraldatud

jäätmevedu:

1) segaolmejäätmetele;

2) biolagunevatele jäätmetele (köögi- ja sööklajäätmed);

3) suurjäätmetele;

4) paberile ja kartongile.

Ülejäänud jäätmeliikide üleandmine on võimalik Loksa Jäätmejaamas, mis asub aadressil Tallinna

tn 5a. Jäätmejaam avati 02. veebruaril 2015. Jäätmejaamas teenindab ja nõustab jäätmejaama

operaator Tallinna Jäätmekeskus.

35 (85)

Loksa Jäätmejaamas vastuvõetavad jäätmed:

1) betoon, tellised, keraamikatooted;

2) biolagunevad aia ja haljastusjäätmed;

3) ehitus- ja lammutuspraht;

4) elektri- ja elektroonikaseadmed;

5) kivid ja pinnas sh muud jäätmed, mis

ei ole biolagunevad;

6) lehtklaas;

7) markeerimata ja markeeritud plastid,

sh pp, pvc ,pe, ps ja vahtplast;

8) metallid;

9) paber ja kartong;

10) pakendid;

11) rõivad, tekstiilijäätmed;

12) suurjäätmed;

13) toiduõli ja -rasv;

14) töödeldud ja töötlemata puit;

15) vanarehvid;

16) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid;

17) happed, lahustid, leelised, kemikaalid,

pestitsiidid;

18) jäätmed mida peab nakkuse

vältimiseks koguma ja kõrvaldama

erinõuete kohaselt (süstlad, nõelad,

skalpelliterad, ampullide tükid) sh

ravimid;

19) klorofluorosüsivesinikke sisaldavad

kasutuselt kõrvaldatud seadmed;

20) luminestsentslambid;

21) mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid;

22) muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed;

23) ohtlike ainetega saastunud

absorbendid, puhastuskaltsud,

õlifiltrid, pakendid;

24) ohtlikke aineid sisaldavad pesuained;

25) ohtlikke aineid sisaldavad värvid,

trükivärvid, liimid, vaigud,

lakijäätmed;

26) pliiakud, patareid, akud.

Jäätmekäitluse järelevalve tõhustamiseks ning jäätmeseaduse täitmiseks liitus Loksa linn 2021.

aastal KOVGIS EVALD veebipõhise jäätmevaldajate registriga. Täiendavalt jäätmejaama

mooduliga liituti 2022. aastal.

2021-2022. aastal korraldati oranžide lehe- ja okkakottide kampaania, mille käigus sai

Linnavalitsuselt tasuta haljastusjäätmete kotid ning korraldati kottide tasuta äravedu.

Loksa linna jäätmehoolduse eesmärgid on:

Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla üle 20

massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. Alates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud

ladestada ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid,

välja arvatud jäätmed, mille ladestamine prügilas annab parima keskkonnaalase tulemuse. Alates

2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada 10

massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest. Olmejäätmeid tuleb

korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta:

alates 2025. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 55% ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas;

alates 2030. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 60% ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas;

36 (85)

alates 2035. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 65% ulatuses nende jäätmete kogumassist

kalendriaastas.

Arengueeldused:

• linnas toimub korraldatud jäätmevedu;

• välja on töötatud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri;

• korraldatud on ohtlike jäätmete kogumine;

• toimib pakendijäätmete kogumise võrgustik;

• 56 päevase intervalliga toimub suurjäätmete äravedu;

• korraldatakse igakevadist heakorrapäeva.

Probleemid:

• toimub ebaseaduslik prügi ladestamine aiamaade juures;

• elanikkonna jäätmete liigiti sorteerimise teadmised on puudulikud;

• elanikkonna keskkonnateadlikkus on puudulik.

VISIOON 2040

Loksa linnas eksisteerib maksimaalset taaskasutust võimaldav ja keskkonnasäästlik

jäätmekäitlussüsteem, mis haarab endasse keskkonnateadlikud elanikud, hästi varustatud

majapidamised, spetsialiseeritud kogumispunktid ning säästva toimiva jäätmeveo.

Linnaelanikud ja ettevõtted rakendavad jäätmete liigiti kogumist, rajatud on kompostimisväljak.

EESMÄRGID

Eeskujuliku ja kaasaegse jäätmemajanduse arendamine ning puhta linnakeskkonna tagamine.

Ülesanded:

• tõsta elanike keskkonnateadlikkust ja liigiti kogumise oskust;

• täiendada avalike jäätmekonteinerite võrgustikku;

• rajada kompostimisväljak;

• pidevalt uuendada ja rakendada linna jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja.

6.7 Ligipääsetavus

Parema ligipääsetavuse tagamine ühiskondlikele hoonetele ja avalikele teenustele on oluline, et

tagada kõigile ühiskonnagruppidele võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel ja avalike

teenuste tarbimisel. Kõige vahetumalt puudutab see erivajadusega inimesi, kellel on liikumis-,

nägemis- või kuulmispuue.

2024. aastal kaardistas Loksa Linnavalitsus hoonete ligipääsetavust ning testis rajatud kaldteid.

Loksa linnas on kõik avalikult kasutatavatest objektidest ligipääsetavad ja kasutamisvõimalusega

erivajadustega inimestele kuid mõningatel juhtudel on vaja kõrvalist abi. Nende objektide hulka

kuuluvad Loksa Linnavalitsuse hoone koos Loksa Linnaraamatukoguga, Loksa Gümnaasium,

Loksa Lasteaed Õnnetriinu, Loksa Kultuurikeskus, Loksa Muusikakool, Loksa Spordikeskus sh

spordirajatised, Loksa Noortekeskus. Samuti on tagatud juurdepääsetavus suurematele

toidupoodidele (Grossi toidupood, Meie toidupood ja Harju Coop toidupood), bussiterminali

ootealale, hoolekandeasutustesse sh. perearstide vastuvõturuumidesse. Samuti on tagatud

ligipääsetavus Loksa Kroonlinna Püha Joanni Kogudusse ja Jehoova tunnistajate kuningriigisaali.

37 (85)

Hoonete ligipääsetavuse paremaks kajastuseks kaaluda infosüsteemi „LIPS“ kasutusele võtmist.

Ligipääsetavuse infosüsteemi (LIPS) veebileht annab ülevaate üldkasutatavate objektide

ligipääsetavusest puuetega inimestele ja nende abistajatele, lisaks ka eakatele, lastega emadele ja

isadele, tervisesportlastele, pealinna külalistele ja kohalikele elanikele. Veebilehelt saab otsida, kui

ligipääsetavad on avalikud hooned, kus asuvad invaparkimiskohad ning kui läbitavad on erinevad

liikumismarsruudid. Infot leiab ka ühistranspordi peatuste ja ülekäikude kohta. Otsing toimib

kategooriate, sihtrühmade ja ligipääsetavuse tasemete järgi, mida kuvatakse kaardil tingmärkidena

või nimekirjana.

Arengueeldused:

• ühiskondlikele hoonetele ja objektidele on rajatud ligipääsetavuse võimalus erivajadustega

inimestele.

Probleemid:

• puudub liikumisraskustega inimeste ligipääsetavuse võimalus Loksa linna ranna-alale;

• linna veebilehekülg ei ole vaegnägijatele kohandatud;

• rajatud kaldteed vajavad täiendamist.

VISIOON 2040

Loksa linnas on ligipääsetavus ühiskondlikele hoonetele ja avalikele teenustele, et tagada

kõikidele ühiskonnagruppidele võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel ja avalike

teenuste tarbimisel.

EESMÄRGID

Ühiskondlikele hoonetele ja avalikele teenustele liigipääsetavuse tagamine ja infrastruktuuri

edaspidine arendamine. Loksa ranna-alale puuete- ja erivajadustega inimestele ligipääsu

võimaluste rajamine.

Ülesanded:

• kaardistada nägemis- ja liikumispuudega elanike täiendavad vajadused (nt ülekäigurajad, brail

kirjas viited avalikes asutustes);

• kohandada linna veebilehegülg erivajadustega inimestele vastavaks;

• rajada randa tee, mis tagaks ligipääsetavuse.

38 (85)

7. Sotsiaalne infrastruktuur

Linna kui omavalitsuse põhiülesanne on kohaliku elu terviklik ja prioriteetne arendamine.

Majandusliku ja sotsiaalse elu arendamine nõuab aga linnaelanike aktiivsuse kasvu. Kohaliku elu

arendamise prioriteediks on elanikkonna haridus, kultuur ja haritus.

7.1 Haridus

7.1.1 Alusharidus

Loksa linnas annab alusharidust Loksa Lasteaed Õnnetriinu, mille teeninduspiirkonnaks on Loksa

linn. Loksa lasteaias on piisavalt vabu kohti, seetõttu on võimalik vastu võtta lapsi ka väljastpoolt

Loksa linna. Lasteaias toimub õppe-kasvatustöö kuues rühmas, kolm neist eesti õppekeelega

rühmad. Sügisest 2014 avati lasteaias keelekümblusrühm ja alates 2019 töötavad kõik vene

rühmad keelekümbluse meetodi järgi, neist üks täiskeelekümblusrühm ja teine osalise vene

õppekeelega rühm. Alates 2022 töötab keelekümblusrühmas ka lisaõpetaja (eesti keele õpetaja).

Kaks rühma on liitrühmad. Alates 2023 kevadest on avatud sõimerühm, kus käivad lapsed al. 1,5

eluaastast.

Laste arv aastatel 2020-2023 on toodud joonisel 12. Alates aastast 2020 on laste arv olnud

languses. 2023 aasta septembri seisuga on lasteaia nimekirjas 85 last. Loksa linnas mitteelavate

laste arv on 26% kogu laste arvust. Enamasti on tegemist Kuusalu valla lastega.

Joonis 12. Laste arv Loksa Lasteaias Õnnetriinu aastatel 2020-2023 septembri seisuga. Allikas:

Loksa Lasteaed Õnnetriinu.

Loksa Lasteaed Õnnetriinu (Lasteaia tn 3) on ehitatud 1984. aastal 280 lapsele (12

lasteaiarühmale). Õppe-kasvatustööd alustati lasteaias 1985. aasta märtsis. Oktoobrist 2013

tegutseb Loksa Lasteaed Õnnetriinu renoveeritud majas Lasteaia tn 3.

Loksa Lasteaed Õnnetriinu on tervist edendava arengusuunaga. Lasteaed kuulub 2009.aastast

Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku. Loksa Lasteaias Õnnetriinu tegutseb spordikool

SEPPS. Alates 2022 on lasteaias rahvatantsu- ja muusikaring.

92

86 86 85

80

82

84

86

88

90

92

94

2020 2021 2022 2023

39 (85)

7.1.2 Põhi- ja keskharidus

Kuni 31.08.2010 tegutses Loksa linnas kaks üldhariduskooli: Loksa 1. Keskkool ja Loksa Vene

Gümnaasium. Haridusreformi käigus ühendati Loksa 1. Keskkool ja Loksa Vene Gümnaasium ja

kool nimetati ümber Loksa Gümnaasiumiks. Loksa linna koolivõrgu ümberkorraldamise tingis

õpilaste arvu vähenemine koolides.

Joonis 13. Õpilaste arv Loksa Gümnaasiumis aastatel 2020-2023 (05.07.2023 seisuga). Allikas:

Loksa Gümnaasium.

Õpilaste arvu vähenemise tõttu tuleb Loksa linnal ja naaberomavalitsustel teha koostööd ühise

haridusstrateegia väljatöötamiseks (joonis 13).

2023. 1. sept seisuga on Loksa Gümnaasiumis 228 õpilast. Keelekümblusprogrammis (1b-4b

klassid) 45, eesti õppekeelel 125, "õppetöö maht suurem kui 60% õppeaasta jooksul" (6b-8b

klassid) 34, suurem kui 40% (5b ja 9b klassid) 24 õpilast. Loksa linnas mitteelavate õpilaste arv

on 26% kogu õpilaste arvust. Enamasti on tegemist ümberkaudsete Kuusalu valla külade lastega.

Loksa linna elanikud õpivad ka teiste omavalitsuste koolides. Kõige rohkem minnakse õppima

Tallinna koolidesse ja Kuusalu valda.

Loksa Gümnaasiumis õppetöövälistest huviringidest võtab enim õpilasi osa mudilaskoorist,

rahvatantsuringidest ja erinevatest spordiringidest (võrkpall, sportmängud, kergejõustik,

liikumismängud). Huvitegevus on Loksa koolis tähtsal kohal. Loksa Gümnaasiumi ruumides

tegutsevad järgmised huviringid: võrkpall, mudilaskoor, rahvatantsuring kergejõustik,

sportmängud, kodundus, tehnoloogia, näitering, rannakeele ring „Minu kodupaik“, loodussõbrad,

Noored Kotkad ja Kodutütred. Loksa Gümnaasiumi õpilased osalevad ka mitmetes teistes

kohalikes ringides, nagu purjetamine, tehnikaring, käsitööring, Lemara Vahi kunstistuudio, Loksa

Muusikakooli vilistlasnaiskoor, puhkpilliorkester, jalgpall jne.

Spordiringide kasutuses on 2019. aastal renoveeritud spordisaal. Aktiivselt osaletakse 1999. aasta

septembrist Loksal tegutsevate Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevustes, milles kaasalöövad

251 249

246

228

215

220

225

230

235

240

245

250

255

2020 2021 2022 2023

õpilaste arv

õpilaste arv

40 (85)

noored on toonud juba aastaid maakondlikke ja vabariiklikke esikohti erinevatelt võistlustelt.

Tegemist on vabatahtlike isamaaliste skautlike Kaitseliidu noorteorganisatsioonidega (Noored

Kotkad, Kodutütred), mille eesmärgiks on kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti

kodanikeks. Südameasjaks on võetud aidata Eesti riigil kasvatada noortes armastust oma kodumaa,

austust oma vanemate ja sõprade vastu, arendada neis oskust olla iseseisvad ning tulla toime

erinevates eluohtlikes olukordades. Samuti peetakse oluliseks noorte kehaliste võimete arendamist

ning tervislike eluviiside tutvustamist. Loksa Gümnaasium on liitunud Liikuma Kutsuva Kooli ja

Ettevõtlikku kooli programmidega.

Kuna koolihooned on vanad ja erinevatel aegadel ehitatud, siis vajaks hoonetekompleks ühtset

rekonstrueerimisprojekti, millega lahendataks kõik tänased probleemid (vee- ja

kanalisatsioonisüsteem, küttesüsteem, aula ja söökla), koolihooneid rekonstrueeritakse ja

remonditakse etapiliselt.

Loksa Gümnaasiumis on tugev õpetamise tase, mida on näidanud senised head tulemused

riigieksamitel. 2022/2023 õppeaastal said Loksa Gümnaasiumi õpilased esikoha maakondlikul

tehnoloogia olümpiaadil, teise koha maakondlikul geograafiaolümpiaadil, esikohad venekeele

viktoriinidel ja kolmanda koha algklasside inglise keele viktoriinis.

2021/22 õppeaastal külastasid partnerkoolid (Saksamaalt, Itaaliast, Poolast) Loksa kooli. Loksa

Gümnaasium osaleb kordineeriva koolina rahvusvahelises Erasmus+ projektis, mis keskendub

keskkonnale ja igapäevaelu jätkusuutlikumaks muutmisele. Selle projekti „Our Sustainable Steps“

(Meie jätkusuutlikud sammud) 2020 – 2023 raames külastasid Loksa Gümnaasiumi õpilased 2023.

aasta kevadel partnerkoole Saksamaal, Poolas ja Itaalias.

Põhikool tagab hea üldettevalmistuse haridustee jätkamiseks. Gümnaasiumiosasse võetakse

õpilasi vastu põhikooli lõputunnistuse alusel, millel peavad kõik hinded olema vähemalt

„rahuldavad“. Loksa Gümnaasiumis arendatakse ühte õppesuunda – humanitaar-loodusained.

Kõikidel õpilastel on võimalik õppida vähemalt 4 kursuse ulatuses saksa keelt ja 2 kursuse ulatuses

prantsuse keelt. Valikainete õppimine toimub klassidevahelistes õpperühmades. Loksa

Gümnaasiumis on toimunud üleminek eesti õppekeelele.

7.1.3 Huviharidus

Loksa linnas on üks huvikool – Loksa Muusikakool. Muusika traditsioonid ulatuvad tagasi

esimese vabariigi aega. Pillimängu oli Loksal võimalik õppida juba enne muusikakooli asutamist.

1972. aasta 1. septembril avati Loksal Laste Muusikakool, kus alustas õpinguid 54 õpilast (1., 2.,

3. klass). Õpilaste arv Loksa Muusikakoolis aastatel 2020-2023 on toodud joonisel 14. 2020

õppeaastal on õpilaste arv hakanud vähenema ning murekohaks on, et õpilaste arv väheneb

järgnevatel aastatel veelgi. 01.10.2023 seisuga õpib Loksa Muusikakoolis 57 õpilast.

41 (85)

Joonis 14. Õpilaste arv Loksa Muusikakoolis aastatel 2020-2023. Allikas: Loksa Muusikakool.

Läbi aegade on Loksa Muusikakooli õpilased saavutanud häid kohti erinevatel konkurssidel.

Loksa Muusikakoolis on võimalik õppida klaverit, flööti, plokkflööti, akordionit, kitarri, viiulit,

tšellot, klarnetit, saksofoni, alates 2016. aastast on võimalik õppida vaskpillide erialal. Enim on

lapsed huvitunud klaveri erialast – aastatel 1997-2013 on ligi pooled kooli õpilased otsustanud

klaverimängu õppida. Populaarsed on flöödi ja kitarri õpingud, vähenenud on huvi akordioni ning

viiuli õpingute vastu. Väikseim on õpilaste osakaal klarneti ja saksofoni erialal.

Muusikakooli hoolekogu initsiatiivil on 2017. aasta jaanuaris loodud mittetulundusühing Loksa

Huvikeskus, et saada lisavahendeid kooli materiaal-tehnilise baasi arendamiseks ja uute

muusikainstrumentide soetamiseks.

2019. aastal sai 10 aastaseks Muusikakooli juures edukalt tegutsev vilistlaste akordionistide

ansambel. 2017. aastal alustas tööd Loksa Muusikakooli puhkpilliorkester. Samal aastal loodi

muusikakooli juurde vilistlaste segakoor, praegu tegutseb see koor Loksa Muusikakooli

vilistlasnaiskoorina. Väga edukalt töötas Loksa Muusikakooli juures 2024. aastani lastekoor,

nende tase oli hinnatud valiklastekooriks ehk kõrgetasemega lastekoor. Kahjuks juhendaja

lahkumise ja lauljate vähesuse tõttu koor lõpetas, noored lauljad liitusid Loksa Muusikakooli

vilistalsnaiskooriga.

Loksa muusikatraditsioonide jätkamiseks vajab muusikakool ka edaspidi ruumide

rekonstrueerimist ja muusikainstrumentide soetamist.

7.1.4 Elukestev õpe

Elukestva õppe riikliku strateegia kohaselt hõlmab elukestev õppimine kõiki elu jooksul ette

võetud õppetegevusi eesmärgiga parandada teadmisi, oskusi ja kompetentse vastavalt iseenda,

kodanikkonna, ühiskonna ja/või tööturu vajadustele. Strateegia eesmärk on suurendada kõigi

sihtrühmade õpimotivatsiooni, eriti aga nende, kellel tänases Eestis on juurdepääs haridusele

59

58 58

57

55

56

57

58

59

60

2020 2021 2022 2023

42 (85)

takistatud, kas siis rahaliste vahendite, aja või muude ressursside puudumise tõttu. Elukestev õpe

keskendub eelkõige tasemeharidusest väljapoole jäävatele enesearendamisvõimalustele ehk

täiskasvanuharidusele.

Täiskasvanutel on võimalik jätkata katkenud põhi-või keskhariduse omandamist Tallinnas ja

Rakveres. Loksa linnas korraldatakse keelekursusi. 2019 aitas keelekursusi Loksal korraldada

MTÜ Loksa Arenduskeskus. Alates 2020. aastast on inimesi suunatud osalema veebikoolitustele.

Haridusportaalis on üle 750 tasuta koolituse enam kui 40 valdkonnas.

Kõigil õpilastel on olemas võimalused ja tingimused võimete- ja huvidekohase ning kvaliteetse

hariduse omandamiseks, mis võimaldavad jätkata õpinguid ja elus väärikalt toime tulla. Tagatud

on juurdepääs õpivõimalustele ja hariduskohustuse täitmine, on tagatud õppekohtade olemasolu

tugisüsteemide ja õppe individualiseerimisega. Kvaliteetne õpe on kättesaadav kõigile soovijaile.

Õppe kvaliteet on tänu pädevatele õpetajatele, kaasaegsele õppekavale ja õpikeskkonnale,

asjatundlikule juhtimisele ning asjakohasele kvaliteedihindamise süsteemile hea. Haridusasutuses

on kesksel kohal laps/õpilane. Et toetada iga õppuri haridusteed, arvestatakse õppekorralduses ja

õppe sisu kujundamisel õppijate erinevaid vajadusi ja võimeid, kuid toimivad info- ja

nõustamissüsteemid vajavad pidevat täiendamist. Samuti vajavad täiendamist hariduslike

erivajadustega õpilastele loodud tarvilikud tugisüsteemid. Üleminekud lasteaiast kooli, ühelt

haridustasemelt teisele, on sujuvad.

Hallatavate asutuste töötajad osalevad aktiivselt täiendkoolitustel. Tõusnud on töötajate hulk, kes

on läinud omandama kõrgharidust. Koostöös Harjumaa Omavalitsuste Liiduga on viidud ellu

vaimse tervise koolitusi hallatavate asutuste töötajatele kui ka koolitusi ettevõtjatele. Loksa linn

teeb koostööd elukestva õppe populariseerimiseks ja kogukondlikuks edendamiseks ETKA

Andras, kes on selle valdkonna Haridus- ja Teadusministeeriumi partner.

Arengueeldused:

• võimalik omandada haridust kodu lähedal;

• looduslähedane koht, mis pakub erinevaid võimalusi õuesõppele ja tutvumiseks looduse

mitmekesisusega;

• soodne keeleõppekeskkond;

• Loksa linnas tegutsevad kakskeelsed haridusasutused: Loksa Lasteaed Õnnetriinu ja Loksa

Gümnaasium;

• Loksa Gümnaasiumis töötab erivajadustega õpilaste õppekoordineerija ja haridustehnoloog;

• huvikoolina töötab Loksa Muusikakool;

• linna haridusasutused on tõmbekeskuseks ümbruskonna valdade lastele.

Probleemid:

• laste arv väheneb;

• kvalifitseeritud õpetajate puudus, õpetajate ametikohtade täitmisel esineb raskusi;

• nõrk IKT ala;

• tugiteenuste ja -spetsialistide puudumine.

43 (85)

VISIOON 2040

Loksa linnas on kõrgel tasemel haridust pakkuv ja kaasaegse materiaal-tehnilise baasiga,

piirkonna elanike huve arvestav haridusasutuste võrgustik. Loksa linnas on võimalik saada

gümnaasiumiharidust, mis võimaldab jätkata õpiteed kõrgkoolis ja gümnaasiumijärgses

kutseõppes. Haridusasutustes töötavad suure empaatiavõimega ja oma tööle pühendunud

õpetajad ja personal. Loksal väärtustatakse elukestvat õpet ja haritud inimesi.

EESMÄRK

Mitmekülgse, kaasaja nõuetele vastava kvaliteetse alus-, põhi-, kesk-, täiskasvanu- ja

huvihariduse andmine ning hariduse väärtustamine.

Ülesanded:

• tagada konkurentsivõimeline haridus alusharidusest kuni elukestva õppeni;

• säilitada gümnaasiumihariduse andmine Loksa linnas;

• tagada sujuvad üleminekud ühelt haridustasemelt teise;

• kindlustada huvihariduse edasine areng;

• töötada Loksa Gümnaasiumile välja omanäoline, konkurentsivõimet soodustav profiil;

• rekonstrueerida Loksa Gümnaasiumi, Loksa Kultuurikeskuse hooned ja kaasajastada nende

õppetehniline baas;

• tõsta kooli infotehnoloogia potentsiaali, kasutada enam õppeprotsessi käigus infotehnoloogia

ja interneti võimalusi;

• arendada õpetajakoolitust ning laiendada õppeasutuste ja tööandjate koostöösidemeid;

• käivitada pedagoogide enesetäiendamist toetavaid ja nende mainet tõstvaid projekte;

• tagada võimalused kvalifitseeritud õpetajate/pedagoogide ja töötajate täiendõppeks;

• tõsta lastevanemate teadlikkust ja suurendada nende koostööd pedagoogidega;

• soodustada erainitsiatiivi ja kolmanda sektori tööd hariduses, kultuuris ja spordis;

• osaleda EL programmides ja kohalikes regionaalarenguprogrammides;

• kasutada maksimaalselt ära haritud ja aktiivsete inimeste potentsiaali.

7.2 Noorsootöö

Loksa linnas on 01.10.2023 seisuga 252 noort (7-19-aastased). Noorsootöö seisukohalt on oluline

Loksa Noortekeskus (kuni 31.12.2010 kandis nime Loksa linna Päevakeskus), mis alustas tegevust

2003. aastal. Loksa Noortekeskus töötab avatud noorsootöö põhimõttel – on avatud igale noorele,

seadmata eeltingimusi tema tõekspidamistele, võimetele, oskustele, teadmistele ja rahalistele

võimalustele, kaasab aktiivselt noori tegevuste algatamisse ja arendamisse, võimaldab noortele

suhtlemist ja arendavat tegevust talle sobival kodu- ja koolivälisel ajal, loob tingimused

mitteformaalseks õppeks, eelkõige kogemuste omandamiseks tegevuse ja suhtlemise kaudu. Loksa

Noortekeskus pakub oma teenust ka Kuusalu valla noortele, kes käivad koolis Loksa

Gümnaasiumis ja elavad Loksa lähi ümbruses.

Loksa Noortekeskus on avatud tööpäevadel ja pakub avatud noorsootöö teenust, mis loob noortele

tingimused vaba tahte alusel osalus- ja eneseteostusvõimalusteks, et toetada nende aktiivsust ja

toimetulekut ühiskonnaelus. Selleks pakub noortekeskus vaba aja veetmise võimalusi ning

44 (85)

korraldab mitmeid noortele suunatud üritusi. Noored saavad tasuta kasutada internetti, mängida

piljardit, lauajalgpalli ja lauamänge, samuti saab lugeda ajakirju ning vaadata filme. Noortel on

võimalus võtta osa korraldatavatest üritustest ja konkurssidest. Projektitegevustest, mis võivad olla

ekskursioonid, koolitused, õpitoad, väljasõidud jms. Noortekeskuse eesmärgiks on olla koht, kus

noored saavad ennast vabalt tunda, tingimuseks on kodukorrast kinni pidamine. Noortekeskus on

paik, kus noored saavad tunda enda turvaliselt ja sisustada aega pärast kooli bussi või huviringe

oodates, nooremad lapsed saavad mängides oodata oma vanemaid, kuni nad töölt tulevad. Lapsele

on noortekeskus kohaks, kus saab sotsialiseeruda ning kus temale pööratakse tähelepanu ja

jagatakse ka esmast vajaduspõhist noorteinfot. 2021 aastal lisandus ringidest kokandus, kus

noortekeskuses käivad noored õpivad lihtsatest toiduainetest valmistama maitsvat toitu.

Loksa Noortekeskuse kõrval asub skateplats. Noorte vaba aja veetmise võimaluste

mitmekesistamiseks tuleks linnaruumi rohkem täiendada täiendavate mänguväljakute, seiklusraja

ja tenniseväljakuga. Parendamist ja rekonstrueerimist vajavad olemasolevad rajatised ja hooned.

Noortekeskuse ruumid vajavad remonti ja inventar kaasajastamist, et saaks tagada noortele

paremaid tingimusi ning muuta noorsootöö võimalused atraktiivsemaks.

Kavas on rajada Noortekeskuse Vabaajakeskus, eesmärgiga võimaldada noortele koosviibimiseks

ja ürituste korraldamiseks (nt helitehnikaga peod, diskod, bändiproovid, kohvik-klubiõhtud,

lauamängude turniirid) suuremat ruumi kui on seni nende käsutuses noortekeskuses. Lisaks

noortele saaks noortekeskuse juurde kuuluvat vabaajakeskust kasutada ka teistele sihtrühmadele

suunatud linna ürituste korraldamiseks.

Lisaks koolile ja noortekeskusele mitmekesistavad laste ja noorte vaba aja veetmise võimalusi

erinevad mittetulundusühingud, korraldades suviseid tegevus-, keele-, spordi- ja puhkelaagreid.

Lastele ja noortele pakutakse võimalust tegeleda suusatamise, ujumise ja muude spordialadega.

Aktiivne on olnud noorte osavõtt projektitegevusest, eriti meeldivad Loksa noortele erinevad

väljasõidud huvitavatesse tegevustega seotud paikadesse (Jääajakeskus, AHHAA, Prangli saar)

jne. Aktiivne on osavõtt rahvakalendri tähtpäevadega seotud üritustest. Lisaks on noortel võimalik

osaleda erinevates SA Loksa Kultuur juures tegutsevates ringides (Loksa Muusikakooli vilistlaste

koor, tantsuring, kunstiring ja käsitööring). Kaitseliidu noorteorganisatsioonid Kodutütred ja

noored kotkad on alati olnud Loksa Gümnaasiumi huviring, kuid ruumi puudusest ning

noortekeskuse võimalustest lähtudes toimub tegevus Loksa Noortekeskuses. Lisaks on

noortekeskuses koduste toitude kokandusring ja käsitööring. Noortekeskus kuulub alates

12.11.2013 MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusse (Eesti ANK), mis on üleriigiline

eestkosteorganisatsioon ja ühendab Eestis asuvaid noortekeskuseid.

Loksa linn osales 2011. aastal noorsootöö kvaliteedi hindamises. See võimaldas saada ülevaate

linna noorsootöö hetkeolukorrast, selgusid tugevused ja arenguvajadused. Samal aastal on tehtud

linnas algust ka mobiilse noorsootööga. Tänu noorsootöö kvaliteedi hindamisele, on saavutatud

parem ja tihedam koostöö Loksa linnas tegutsevate noorsootöötajate vahel. Ja loodud rohkem

võimalusi noorte tunnustamiseks ja noorsootöö parendamiseks. 2016 aastal toimus teine

noosrootöökvaliteedi hindamine arenguprogrammi “KOV strateegilise koostöö” raames. Selle

tulemusena loodi noorte omaalgatuslike projektide rahastamise võimalus.

Alates 2011. aastast eksisteerib linnas toimiv koostöövõrgustik (kool, huvikool, noortekeskus,

linnavalitsus). Koostöövõrgustiku eesmärgiks on jagada informatsiooni ja leida kaalutletud,

45 (85)

läbiarutatud ja noortekeskseid lahendusi õpiraskuste leevendamiseks. Koostöövõrgustik loodi

osaledes SA Archimedes Euroopa Noored käivitatud noorsootöö pilootprojektis kooliraskustega

noorte toetamiseks.

Märtsis alustati toe ja lahenduste pakkumist 15–26-aastastele noortele, kes on Eestis tööturult või

haridusest erinevatel põhjustel kõrvale jäänud. Noortegarantii Tugisüsteem toetab NEET-staatuses

ning selle riskis olevaid noori. NEET (inglise keeles not in education, employment or training)

tähendab inimest, kes ei õpi, ei tööta ega osale ka väljaõppes ega koolitusel. Tuge Loksa linna

noortele pakutakse projekti „Ida-Harju noorte tööhõive suurendamine ja hoidmine" raames.

Projekt algas 2024. aasta alguses ning kestab kuni 2027 aasta lõpuni. Loksa linnas on 2024 aasta

kevade seisuga NEET-noori 15-20.

Noortegarantii tugisüsteemi võimaluste kasutamine on noortele vabatahtlik ja tasuta. Igaüks saab

omavalitsuse töötajatega suhelda siis, kui tal on selleks tahe, vajadus ja seda just talle sobivaimal

viisil – silmast silma kohtudes, aga ka veebi või telefoni teel.

Kohtumistel keskendutakse eelkõige noorte soovidele, toetamaks pikaajaliste eesmärkide

saavutamist. Oluline ei ole vaid haridustee jätkamine või töö leidmine, vaid võimalus on tegeleda

nt iseenda leidmise, unistama õppimise ja motivatsiooni leidmisega. Seega on omavalitsuse

pakutavad võimalused ajas ja võimalustes paindlikud.

Aktiivseid ja silmapaistvaid noori valitakse alates 2012 aastast ning tunnustatakse tiitliga „aasta

noor“ . Alates 2020 on noortel võimalik omaalgatuslikele projektidele raha taodelda. Alates 2021

on olemas Loksa linna andeka noore toetamise kord.

Alates 2019. osaleb Loksa Noortekeskus ENTK (uue nimega HARNO) õpilasmalevate projektis

ning Loksal töötab juulis kaks nädalat malevarühm, tehakse heakorratöid Loksa linnas. Noored

ööbivad kodus, kuid osalevad alati Riigikaitselaagri programmis, mis pakub ka ühel

nädalavahetusel osalemist riigikaitselaagris.

Arengueeldused:

• noortel on võimalik osaleda huvihariduses ja huvitegevuses, kuna Loksal asub noortekeskus,

muusikakool, spordikeskus, SA Loksa Kultuur ja nende juures tegutsevad huviringid;

• kohalikud MTÜ-d pakuvad noorsootöö teenust;

• noorsootöö asutused paiknevad linnakeskuses kooli ja bussijaama läheduses;

• noorsootöötajad on motiveeritud, osalevad aktiivselt koolitustel, on huvitatud noorsootöö

arendamisest Loksa linnas;

• noored osalevad aktiivselt kodanikukasvatuslikes programmides (Noored Kotkad ja

Kodutütred);

• noorte jaoks vajalik info on nähtav (võrgulehed, stendid, väliekraanid, Loksa Elu,

sotsiaalmeedia- Facebook grupid);

• noortele on loodud projektitoetuse võimalus ja Loksa linna andeka noore toetus;

• on tekkinud õpilasmaleva traditsioon.

Probleemid:

• vähe on ülelinnalisi noortele suunatud üritusi;

• noored on passiivsed, sageli puudub neil motivatsioon, huvi ja algatusvõime;

• piiratud on nõustamisteenuste kättesaadavus;

46 (85)

• puudub noorsootöö spetsialist, kes koordineeriks kogu linna noorsootööd;

• puuduv noortevolikogu;

• noortekeskuse ruumid ja inventar on vananenud;

• vabatahtlike kaasamine on vähene;

• noorsootöö kvaliteedi hindamine vajab uut hindamist.

VISIOON 2040

Loksa on noorsootööd väärtustav ja tunnustav linn, kus aktiivsetest noortest moodustunud

osaluskogu osaleb linna otsustusprotsessides, toimub efektiivne probleemide ennetamine,

toimib nõustamissüsteem, alaealiste õigusrikkumistele reageeritakse tõhusalt.

EESMÄRGID

Võrdsete võimaluste loomine noorsootöös osalemiseks turvalistes ja selleks kohandatud

noorsootöö asutustes ning linnas tervikuna. Noorte kaasamine arenguprotsessidesse, nende

võimete ja oskuste arendamine ja ettevalmistamine iseseisvaks toimetulekuks.

Ülesanded:

• aidata kaasa noorte integreerumisele ühiskonda, vähendada ksenofoobiat;

• leida võimalusi mitmekülgsemaks huvitegevuseks ka tehnikahuvilistele;

• suurendada noortele suunatud ülelinnaliste ürituste, infopäevade ja töötubade arvu;

• kaasata noori linnaelu kujundamise ja otsustamise protsessi;

• pakkuda teotahtelistele ja haritud noortele eneseteostuse võimalusi;

• luua noortekeskuse juurde jätkusuutlik noorte aktiiv;

• arendada noorte kutsealaseid oskusi ning oskusi meeskonnatööks;

• võimaldada noortele vajalikke nõustamisteenuseid;

• jätkata probleemide ennetustegevusega;

• lõpetada Loksa Noortekeskuse hoone rekonstrueerimine ja inventari kaasaajastamine,

korrastada olemasolevad spordirajatised ning ehitada uusi;

• tagada noorsootöö tegevusi kajastava informatsiooni parem levik linnas;

• kaasata noori levitama noorsootöö tegevusi kajastavat informatsiooni linnas;

• soodustada noorsootöö asutuste omavahelist koostööd;

• väärtustada ja tunnustada noorsootööd ja noori, motiveerida noorsootöötajaid;

• toetada noorsootööalaseid projekte ja noorsootöö asutusi.

• rajada Noortekeskuse Vabaajakeskus;

• aidata kaasa noorte suvise tööhõive suurendamisele;

• värvata noorsootööspetsialist;

• alustada noortevolikogu loomist;

• viia taas läbi noorsootöö kvaliteedi hindamine;

• kaasata noorsootöösse vabatahtlikke, ka välismaalt.

7.3 Kultuur ja vaba aeg

Linna kultuurielu suunab kohaliku omavalitsuse tasandil volikogu kultuuri-, spordi-, vabaaja- ja

noorsookomisjon ning linnavalitsuses hariduse ja kultuurivaldkonna abilinnapea. Eraldi

sektorarengukavad kultuuri ja vabaaja valdkonnas puuduvad.

47 (85)

Põhiliseks kultuuritööga tegelejaks linnas oli kuni 31.10.2011 Loksa linna Kultuurikeskus, mille

funktsioone hakkas täitma linnavolikogu otsusega asutatud Sihtasutus Loksa Kultuur.

Kultuuriasutuse funktsiooni täidavad ka Loksa Muusikakool, Loksa Gümnaasium ja Loksa

Linnaraamatukogu. Laste ja noorte vaba aja sisustamisega tegeleb Loksa Noortekeskus.

Ajalooliselt on linn olnud loomulikuks tõmbekeskuseks kogu piirkonnale ja seega on tihedalt

seotud teda ümbritseva endise Loksa valla külade kultuurikeskkonnaga.

7.3.1 Sihtasutus Loksa Kultuur

Sihtasutuse tegevuse eesmärkideks on Loksa kandi kultuuri edendamine, isetegevuse ja

rahvakultuuri propageerimine, professionaalse kultuuri vahendamine, üksteist toetava kogukonna

loomine, kohaliku kultuuritarbija huvitatuse ja nõudlikkuse kasvatamine ning Loksa eripära ja

ajaloo uurimine ning propageerimine, kultuurimälu säilitamine (kultuuritegevuse kroonika).

Sihtasutus Loksa Kultuur paikneb linnasüdames asuvas osaliselt rekonstrueeritud kahekorruselises

hoones, mille teist korrust kasutab Loksa Muusikakool. Ühiseks kasutamiseks koos

muusikakooliga on sihtasutuse käsutuses olev ilma lavata saal, mis mahutab täna ca 70 inimest.

Puudub pind suuremate kontsertide ja etenduste läbiviimiseks, linnas puudub kino näitamise

võimalus. Hoone rekonstrueerimise-laiendamise projekt valmis 2003. aastal. Projektis oli ette

nähtud laiendada saaliosa juurdeehituse arvel. Uus lavaga saal mahutaks maksimaalselt 250

inimest. Polüfunktsionaalse saali lisandumisel leiaksid lahenduse nii linnaelanike, kultuuritegijate,

muusikakooli ja linna lähiümbruse külade vajadused nii harjutusruumide kui ka vajalike

laopindade osas. Linna avalikud väljakud ja puhkealad on vabaõhuürituste läbiviimiseks

(kasutusel on teisaldatavad lavad ja istekohad).

Sihtasutuse ruumides tegutsevad kooli ja sihtasutuse huviringid. SA Loksa Kultuur koordineerib

8 huviringi tegevust: käsitööring, segarahvatantsuring KERRUKAD, segarahvatantsurühm Loksa

Tantsijad, Loksa Muusikakooli vilistlasnaiskoor, laste kunstiring, line-tantsustuudio, luuleklubi,

noorte ring VANAST UUS, rannakeele ring. Sihtasutuse ruumides toimuvad MTÜ Vana-Loksa

Selts üritused.

Loksal tegutsevad aktiivselt järgmised vabaühendused: MTÜ Vana Loksa Selts, MTÜ Loksa

Arenduskeskus, MTÜ Rannamännid ja MTÜ Pensionäride Ühendus Loksa Kompass, MTÜ Loksa

Pärlid ning MTÜ Loksa kogukond. Vabaühenduste liikmetele on oluline, et neil on olemas oma

kooskäimise koht. Nende ettevõtmised väärivad kajastamist ning neid tuleb igati julgustada

aktiivselt osa võtma ühiskondlikust elus, julgustada ellu viima oma ideid ja aidata kaasa nende

ettevõtmistele.

Sihtasutus Loksa Kultuur korraldab linnas kontserte, laatasid, näitusmüüke, näitusi,

kultuuriprojekte, teatrietendusi. Traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud: Loksa jaanituli, linna

aastapäeva tähistamine ja jõuluürituste sari, mis algab esimese advendiga, samuti tähistatakse

isade- ja emadepäeva, mille raames tervitatakse uusi ilmakodanikke. Linn tähistab Eesti Vabariigi

sünnipäeva piduliku kontsertaktuse ja linnapea vastuvõtuga, kus tänatakse väärikamaid kodanikke

ja linna koostööpartnereid.

48 (85)

7.3.2 Loksa Linnaraamatukogu

Loksa Linnaraamatukogu on avalik kultuuriasutus, mille tegevus on suunatud Loksa linna, külade

ja ka külaliste teenindamiseks. Loksa Linnaraamatukogu koos avaliku internetipunktiga katab

kogu piirkonna vajadused raamatukoguteenuse järele. Raamatukogu teenindab kõiki elanikkonna

gruppe ja võimaldab tasuta juurdepääsu informatsioonile. Lisaks toetab ta oma tegevusega

elukestvat õpet ja pakub kultuurilist meelelahutust. Toimuvad kohtumised kirjanikega, raamatute

esitlused. Linnaraamatukogu on lülitatud ülevabariigilisse ühtsesse interneti baasil tegutsevasse

rahvaraamatukogude süsteemi, üle on mindud automatiseeritud laenutussüsteemile ja panustatakse

avaliku internetipunkti edasiarendamisse. Loksa Linnaraamatukogu vajab kapitaalremonti.

Joonis 15. Loksa Linnaraamatukogu fondi suurus ning lugejate, laenutuste ja külastuste arv

aastatel 2020-2023. Allikas: Loksa Linnaraamatukogu.

Lugejate arv on langustrendis üle vabariigi erinevates raamatukogudes, nii ka Loksa

raamatukogus. Seda on analüüsitud, kuid konkreetset vastust ei ole. Kindlasti on oma mõju ka

järjest kättesaadavamaks muutunud interneti kasutamise võimalus ning e-raamatute kasvav

populaarsus.

2023. aastal oli fondi seis 27919 (raamatuid osteti 823 eksempläri), külastusi oli 10512 ja laenutusi

24189 (joonis 15).

Raamatukogu on kujunenud kokkusaamis kohaks. Viimastel aastatel on toimunud mitmeid üritusi

näiteks luuleõhtu Minu kodu ja kohtumisõhtu Birgit Itsega, kes tutvustas oma uut raamatut Minu

Naissaare. Lisaks on toimunud näitusmüüke käsitöödest ja isetehtud kaartidest. Hea koostöö on

nii lasteaed Õnnetriinu kui Loksa Gümnaasiumi algklassidega. Lasteaia laste hulgas on eriti

populaarsed raamatukogutunnid. Palju käib inimesi ka lugemissaalis kodukontoris.

600

610

620

630

640

650

660

670

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

2020 2021 2022 2023

lu ge

ja d

fo n

d , l

ae n

u tu

se d

, k ü

la st

u se

d

Fondi seis Laenutuste arv Külastuste arv Lugejate arv

49 (85)

7.3.3 Usuühingud

Loksa linnas tegutsevad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Loksa Püha Neitsi Maarja kogudus

(Loksa Püha Neitsi Maarja kirik ehitatud 1847-1853), Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku

Loksa Kroonlinna Püha Joanni kogudus (Loksa Kroonlinna püha õiglase Joanni kiriku hoone

ehitatud kirikuks 2002-2003), Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Loksa

Baptisti Kogudus (baptistide palvemaja) ning Jehoova Tunnistajad (Kuningriigi Saal).

Arengueeldused:

• rahvakultuur on säilinud, rahvakultuuri ringide juhid on tasustatud, toimib koorilaulu ja

rahvatantsu järjepidevus;

• traditsioonilised ülelinnalised üritused on rahaliselt kindlustatud;

• eakate ühendused on aktiivsed;

• ilmub kultuurisündmusi kajastav omavalitsuse poolt välja antav piirkonna kakskeelne

väljaanne Loksa Elu;

• kontserdipaigana on võimalik kasutada Loksa Püha Neitsi Maarja koguduse kirikut;

• linna ettevõtted toetavad kultuuri materiaalselt;

• sihtasutus tegeleb tasuliste teenuste, -tänavakaubanduse ja üritustel müügi korraldamisega;

• linn võimaldab vabaühendustele huvitegevuseks kasutada linnale kuuluvaid ruume;

• elanikel on võimalik kasutada raamatukoguteenuseid;

• toimub raamatukogu fondi järjepidev uuendamine;

• toimib avalik internetipunkt.

Probleemid:

• elanikkonna passiivsus;

• raamatukogul puudub oma kodulehekülg;

• omavalitsuse investeerimisvõime on piiratud;

• lugemishuvi vähenemine;

• teavikute kallinemine;

• erasektorist on raske leida sponsoreid;

• suurürituste korraldamine on raskendatud seoses sobilike ruumide puudumisega;

• kapitaalremonti vajavad raamatukogu ruumid;

• puudub linna reklaamiv traditsiooniline suurüritus.

VISIOON 2040

Loksa linnas on aktiivne ja mitmekülgne, erinevaid elanike- ja huvigruppe hõlmav ning

rahvuskultuuri arengut toetav kultuuritegevus. Loksa Linnaraamatukogu on üks mainekam

kakskeelne raamatukogu Harju maakonnas, kus pakutakse oma lugejatele mitmekülgseid

võimalusi vabaaja veetmiseks.

EESMÄRGID

Kultuurikorralduse arendamine, kultuuritraditsioonide säilitamine ja mitmekesistamine;

kvaliteetsete ja mitmekülgsete kultuurisündmuste loomine ja pakkumine; kultuurilise

isetegevuse võimaldamine ja kvaliteedi tõstmine; kultuuriasutuste kaasajastamine ja

funktsionaalsuse tõstmine; raamatukogu muutmine atraktiivsemaks nii täiskasvanutele kui

lastele.

50 (85)

Ülesanded:

• käivitada mitmekülgset tegevust pakkuvaid huviringe täiskasvanuile;

• viia lõpuni kultuurikeskuse hoone rekonstrueerimine;

• rekonstrueerida raamatukogu ruumid;

• laululava ehitamine;

• aidata kaasa kultuuriühenduste tekkele;

• aktiviseerida kolmandat sektorit linna kultuurielu elavdamisel ja täiskasvanute huvihariduse

rakendamisel;

• arendada linna, mittetulundusühingute ning teiste kolmandasse sektorisse kuuluvate

organisatsioonide, ühenduste jms. omavahelisi suhteid;

• jätkata traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamist;

• koostada kultuuriürituste pikaajaline kalenderplaan, koostada ja levitada linna ning

kultuurisündmusi tutvustavaid trükiseid;

• paigaldada linna täiendavad infotahvlid tutvustamaks kultuuri-, spordi- ja muid vaba aja

veetmise võimalusi;

• arendada raamatukoguteenuseid;

• võimaldada töötajatel osaleda erinevatel täiendkoolitustel ja teabepäevadel heatasemelise

teeninduse eesmärgil;

• korraldada raamatukogus kohtumisõhtuid kirjanikega, (ränd) näitusi (maalid, fotod, teavikud),

• uuendada raamatukogu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat;

• kujundada lastes positiivset suhtumist lugemisse, viies läbi muinasõhtuid, nukuetendusi, ringe