Pöördumine

Austatud härra K.Kajak,

Vastuseks Teie kirjale 15.04. 2024 soovime Mustpeade vennaskonna poolt anda järgnevaid selgitusi ja valgustada olukorra tausta. Alates selle aasta kevadest on vennaskonna Eestis asuvad liikmed pidanud läbirääkimisi nii Tallinna linnaga, rahandusministeeriumiga kui ka kohtutud on Tallinna Filharmooniaga selgitamaks vennaskonna seisukohta Mustpeade maja osas. Nii nagu oleme kirjalikult teatanud rahandusministeeriumile,  oleme selgitanud ka linnale, et vennaskond soovib maja tänase kasutusotstarbe jätkumist. Meie poolt on välja pakutud lahendus maja  pikaajaliseks  kasutuseleandmiseks linnale sobival meetodil ja pikaajalise all peame silmas näiteks perioodi 50 aastat või enam. Kasutamise meetod võiks olla näiteks kasutusvaldus.   Oleme teinud pikaajaliselt koostööd Raidla Ellex advokaadibürooga, kes on  välja töötanud üleandmise protsessi  linnale, mis maandab Tallinna riskid.

Maja tagastamisküsimust tuleb  eelkõige vaadelda aspektist,  et tegu on õigusvastaselt võõrandatud varaga. Vennaskond omandas hoone ostmise teel 1531. 1940. aastal vara sundvõõrandati okupatsioonivõimude poolt. Samuti on oluline siin mainida, et Mustpeade vennaskond on omandireformi õigustatud subjekt. 

Miks peaks vennaskonna vara uuesti sundvõõrandatama või vennaskond oma õigusriiklikust nõudest loobuma, kui Tallinna linna vaieldamatu vajadus „avatud kultuurimaja“ järele on täidetav ka õiguslikult tagatud lepingutega? Omand on põhiseaduslikult kaitstud hüve ja seda tunnustatakse kogu Euroopa Liidus õigusväärtusena, mis seisab kõrgemal kasutusküsimustest.

Mustpeade maja on Vennaskonna identiteedi kandev sammas. Vennaskonna 600. aastapäeva tähistamisega 1999. aastal Tallinnas kaasnes vendade otsus taastada vennaskonna aktiivne elu Tallinna kodulinnas ja kodumajas. Mustpeade Majas on alates 1407. aastast toimunud nende koosolekud ja ühiskondlikud üritused, katkestatuna vaid okupatsiooni ajast. Vennaskond ja maja on ajalooliselt kujunenud lahutamatuks tervikuks, mis võimaldaks vennaskonnal võimalikult kiiresti taas linnakogukonna osaks saada – suureneva arvuga Tallinnas elavatest vendadest (põhikirja kohaselt maksimaalselt 100) ning traditsiooniliselt kehtestatud ja uute ürituste ja sotsiaalsete kohustuste taasalgatamisega. Usume, et vennaskonna, maja ja linna ajaloolise sideme taastamine avaldaks positiivset mõju Eesti kultuurielule ja vastaks avalikele huvidele.

Tallinnas korraldatakse regulaarselt koosolekuid, samuti peetakse sotsiaalseid üritusi, nagu Lätarepidu, aastakoosolek, hanesööming ning osaletakse teiste üritustel (nt kaubanduskoda, Sungala, saatkond). Toetatud on Kaitseliitu, Tallinna kogudusi, antud välja stipendiume Eestist pärit Saksamaal õppivatele üliõpilastele jne. Tuleb ka möönda, et aktiivsust avalikus elus on pärssinud keerulised suhted Tallinna linnaga, mida loodame tulevikus näha helgemas valguses.

Mustpeade vennaskond on unikaalne nähtus, millel maailmas teab mis palju vasteid ei leia. Tegemist on ainukese aastast 1399 järjepidevalt tegutseva organisatsiooniga Tallinnas. Vennaskond on kasvava liikmeskonnaga ja  rahvusvahelise potentsiaaliga ühing ja endiselt kehtib vennaskonna elu 600 aastat reguleeriv põhikiri (Skragen) mis kohustab vennaskoda töötama Tallinna linna hüvanguks ja kaitseks.

Meie ettepanek on korraldada teile sobival ajal arutelu riigi, linna ja vennaskonna vahel. Soovime, et maja küsimust arutataks tegelike vajaduste ja võimalike lahenduste kontekstis. Linna  ja vennaskonna soov näha Mustpeade majas kultuuriasutust on ühine. Selle eesmärgi saavutaminbe  lahendamine  mitte ajaloolise ebaõigluse põlistamise, vaid õigluse taastamise kaudu on realiseeritav.

Lugupidamisega

Ralph-Georg Tischer

Erkorener Ältester am Wort

/juhatuse esimees/