Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 muutmine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

02.11.2024 nr 1-4/24/5249

Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152

muutmise kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152

muudatuse eelnõu koos seletuskirjaga.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Käskkirja muudatuse eelnõu koos lisadega

2. Seletuskiri

3. Kehtestatud käskkirja muudatusettepanekutega terviktekst

Sama: Riigikantselei, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridusministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed, Riigi

Tugiteenuste Keskus ja Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

EELNÕU

26.08.2024

LISA1

Toetuse andmise tingimused kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse

tõstmiseks

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks.

1.2. Toetust antakse Eesti riigi 2024–27. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -

kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse

„Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks.

1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed”.

Sekkumise number on 21.2.3.13.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse valdavalt ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad valdavalt

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiriski ennetamine ning

selleks vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.

2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060

artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“)

aluspõhimõtete hoidmisesse.

2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist regionaalselt

tasakaalustatud arengusse, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja keskkonna- ja kliimaeesmärke

toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate: „Elukeskkonnaga rahul või

pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik",

„Ligipääsetavuse näitaja" ja „Keskkonnatrendide indeks".

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetatav tegevus on kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori kliimavõimekuse ning elanike

teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest suurendades riigi-

ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja leevendamist

käsitlevate:

3.1.1 teabekampaaniate, koolituste ja teabepäevade korraldamise;

3.1.2 teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamise;

3.1.3 kliima- ja keskkonnahariduse arendamise, sh haridusprogrammide ja neid toetavate näituste;

3.1.4 andmete kättesaadavuse parandamise.

3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL)

2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

3.3. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste

raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023. aasta eelarve kinnitab

juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 2024. aasta eelarve kinnitab

juhtrühm hiljemalt 23.12.2024.

4. Tulemused

4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on suurenenud kohalike omavalitsuste

kliimavõimekus ja elanike teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest.

Toetuse kasutamise tulemusena on panustatud kliimariskide juhtimise ja operatiivse

valmisoleku tagamise parendamisse.

4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:

Rakenduskava

näitajad Näitaja nimetus ja

mõõtühik Algtase Aasta

2024

vahe

sihttase

2029

sihttase Selgitav teave

Tulemusnäitaja

Osakaal inimestest,

kes on

kliimamuutuste

mõjudest teadlikud ja

tegutsevad (%)

47 2021 Ei

kohaldu 67

Andmete allikaks on 2023, 2025, 2027 ja 2029.a läbiviidava

Eurobaromeetri

uuringu tulemused.

Väljundnäitaja

Kohalike

omavalitsuste arv,

kus on toimunud

koolitused,

seminarid ja

infopäevad ja/või

kus on rakendatud

kliima kohanemise ja

leevendamise

meetmeid (KOV-ide

arv)

0 Ei

kohaldu 7 50

Unikaalsete KOVide

arv, kus on toimunud

koolitused, seminarid

ja infopäevad ja/või

kus on rakendatud

kliimamuutustega

kohanemise ja

leevendamise

meetmeid.

4.3. Projektile kehtestatakse spetsiifilised näitajad käskkirja lisas 2.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeeriumi finantsosakond.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija on Kliimaministeerium.

5.4. Projekti partnerid on Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur ning Eesti

Loodusmuuseum.

6. Projekti juhtrühm

6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi, projekti partnerite,

ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajatest. Käesoleva käskkirja punktis 3.1.1

ja 3.1.2 nimetatud sisulist tegevust korraldab elluviija, punktis 3.1.3 sisulist tegevust korraldab

Eesti Loodusmuuseum, punktis 3.1.4 sisulist tegevust korraldavad Keskkonnaagentuur ja Eesti

Keskkonnauuringute Keskus.

6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning

kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded.

6.4. Projekti elluviija ja partnerid ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.

6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.

6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.

6.7. Projekti juhtrühmas fikseeritakse toetuse andmise tingimused lõppsaajale.

6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud

valikukriteeriume, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude

võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse.

6.9. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium arvestades

ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal.

8. Tegevuste eelarve

8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

8.3. Projekti kogueelarve on 4 819 605,52 eurot, millest EL toetus on 4 096 664,69 eurot ning riiklik

kaasfinantseering on 722 940,83 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas

sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks, muuhulgas:

9.2.1 juhendmaterjalide, koolituste, õppeprogrammide koostamise kulud;

9.2.2 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;

9.2.3 ekspositsiooni või näituse koostamisega seotud kulud;

9.2.4 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

9.2.5 projekti toetatava tegevuse- ja elluviija projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud

ühendmääruse §-s 16;

9.2.6 kliima- ja keskkonnavaldkonna teadlikkuse suurendamisega, sealjuures rohereformi

kommunikatsioonistrateegia elluviimisega seotud otsesed kulud;

9.2.7 projekti elluviija projektijuhtimise kulud alates 01.01.2024.

9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi

ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.

9.4. Abikõlblikud ei ole:

9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;

9.4.3 ministri käskkirjade 12.12.2022 nr 429, 16.12.2022 nr 436 ja 1.09.2023 nr 367, ja 04.09.2023

nr 361 ning määruste 31.08.2023 nr 53, 05.03.2024 nr 13 ja 14.03.2024 nr 21 alusel toetatavate

tegevuste kulud.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud

tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel.

10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud

kuludega seotud dokumendid:

10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja

töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;

10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument;

10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.

10.4. Elluviija ja partnerid esitavad riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei

ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma

käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud

tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.

10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega hiljemalt 17.01.2030.

Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse

§ 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030.

10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul koolituse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse

osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese

tähtsusega abina.

11. Elluviija ja partnerite kohustused

11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73

punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.

11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul

pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.

11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega.

11.6. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) mõistes,

järgivad elluviija ja partnerid toetuse andmisel nimetatud määruses sätestatut. Elluviija ja

partnerid teavitavad ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle

suurusest ja tingimustest, peavad arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning elluviija

esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.

11.7. Elluviija ja partnerid tagavad projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus

ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue)

suhtes.

11.8. Elluviija ja partnerid on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.

mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele.

11.9 Partnerite õigused ja kohustused on toodud ÜSS2021_2027 ja Ühendmääruses.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal ja partneritel on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.2. Elluviija ja partnerid lisavad riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde

vaatlejaks.

12.3. Elluviija ja partnerid teavitavad rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teevad

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4. Elluviija ja partnerid esitavad rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle

põhjenduste kohta

13. Tegevuste elluviimise seire

13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna

kaudu.

13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet

väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja

2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.

13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.

13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet

projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti

elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.

13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.

13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele perioodile järgneva viie aasta jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras.

16. Vähese tähtsusega abi

16.1. Punktis 3.1. nimetatud koolituste läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks

koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitustel käsitletakse

keskkonnamõjude- või keskkonnamõjude strateegilise hindamise või planeeringute läbiviimist

ning koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad.

16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija pärast nende

registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese

tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda.

16.3. Ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul

ületada 300 000 eurot.

16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1

sätestatud juhtudel.

16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes

on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5

sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi.

16.7. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse pärast väljamakse tegemist

selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi.

16.8. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat

alates päevast, mil elluviija andis käesoleva käskkirja alusel viimast korda üksikabi.

EELNÕU

26.08.2024

Keskkonnaministri 04.04.2023

käskkirja nr 152

LISA2

Toetuse andmine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti kogumaksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR) Toetuse summa

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr (%)

Riikliku kaasfinantseeringu

määr (%)

4 819 605,52 4 819 605,52 4 819 605,52 85 15

Kogu eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riiklik kaasfinantseering 722 940,83

Ühtekuuluvusfond 4 096 664,69

Toetus kokku 4 819 605,52

KOKKU 4 819 605,52

Kliimaministeeriumi eelarve

Tegevuse nimetus: teabekampaaniate,

koolituste ja teabepäevade korraldamine

ning teabe- ja juhendmaterjalide

väljatöötamine (kliimateadlikkuse

suurendamiseks vajalike tegevuste

elluviimine, kohalike omavalitsuste

energia- ja kliimakavade kvaliteedi

parandamiseks kavade analüüsimine ja

juhise koostamine)

Projekti spetsiifilised väljundnäitajad

koos sihttasemega:

01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

1. Kliimateadlikkuse suurendamiseks

vajalikud tegevused on ellu viidud, sh

4 teabepäeva ja 4 koolitust;

2. Kohalike omavalitsuste energia- ja

kliimakavade (KEKK-de) analüüs on

läbi viidud (1 tk);

387 455,52 329 337,19 58 118,33

Otsene personalikulu

(projektijuhtimine)

341 000,00 289 850,00 51 150,00

Ühtne määr 3. Koostatud KEKK-de koostamise

juhis(1 tk);

4. Koostatud kliima- ja rohevaldkonna

info- ja koolitusmaterjalid (2 tk);

51 150,00 43 477,50 7 672,50

Kokku: 779 605,52 662 664,69 116 940,83

Keskkonnaagentuuri eelarve

Tegevuse nimetus: andmete

kättesaadavuse parandamine

(rohereformi mõõdikutele visuaalse

seirelahenduse loomine ning asja- ja

ajakohaste andmete avaldamine;

kliimapoliitika valdkonnas

otsustamist toetava kliimakahjude

analüüsi koostamine.

Projekti spetsiifiline

väljundnäitaja koos

sihttasemega:

01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseerin

g (EUR)

1. Loodud rohereformi

mõõdikutele visuaalne

seirelahendus ja andmed on

regulaarselt uuendatud (1 tk);

2. Koostatud on kliimakahjude

analüüs (1 tk)

500 000,00 425 000,00 75 000,00

Kokku: 500 000,00 425 000,00 75 000,00

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse eelarve

Tegevuse nimetus: andmete

kättesaadavuse parandamine

(kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG)

ja keskkonnajalajälje arvutamise

automatiseerimine nende seireks

lahenduste väljatöötamine ning

kliimaseaduse rakendamise progressi

kirjeldava ja kliimaeesmärkide

täitmise visuaalsete tööriistade

loomine)

Projekti spetsiifiline

väljundnäitaja koos

sihttasemega:

01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseerin

g (EUR)

1. Loodud kasvuhoonegaaside

(edaspidi KHG) ja

keskkonnajalajälje arvutamise

automatiseerimise, sh seire

lahendus (1 tk);

2. Loodud kliimaseaduse

rakendamise progressi kirjeldav

ja kliimaeesmärkide täitmise

rakendamise jälgimiseks

visuaalne tööriist (1 tk)

520 000,00 424 000,00 78 000,00

Kokku: 520 000,00 424 000,00 78 000,00

Eesti Loodusmuuseumi eelarve

Tegevuse nimetus: kliima- ja

keskkonnahariduse arendamine

kohalike omavalitsuste

kliimamuutustega kohanemise

võimekuse suurendamiseks

(kliimaekspositsiooni

väljatöötamine ja ehitamine uude

Loodusmuuseumi hoonesse ning

kliimateadlikkuse suurendamine)

Projekti spetsiifiline väljundnäitaja

koos sihttasemega:

01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Loodud ekspositsioon (1 tk)

2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00

Tegevuse nimetus: kliima- ja

keskkonnateadlikkuse suurendamine

erinevatele sihtrühmadele (sh

haridusjuhid, õpetajad,

noorsootöötajad, huvikoolide ja

keskkonnahariduskeskuste töötajad,

õpilased, ametnikud, ettevõtjad);

Kõrgemate kliima- ja

keskkonnakaitse kursuste

korraldamine (2 vooru aastas)

Kliima- ja keskkonnakaitse

kiirkoolitus, e-kursus õpetajatele ja

riigiametnikele;

Õppematerjalide koostamine ja

levitamine (formaalhariduses

erinevatele õppeastmetele,

mitteformaalharidusele jne

Keskkonnateadlikkusele suunatud

tegevuste korraldamine

(kampaaniad, seminarid,

õppeprogrammid);

Keskkonnahariduse konverentsi

korraldamine (1x aastas oktoobris)

Koolitustel osalejate arv (vähemalt

950);

Kõrgemad kliima- ja

keskkonnakaitse kursused (vähemalt

8tk);

Keskkonnahariduse konverents (5

tk)

520 000,00 442 000,00 78 000,00

Kokku: 3 020 000,00 2 567 000,00 453 000,00

Projekti juhtrühmal on õigus elluviija ja partnerite vahel eelarveid muuta projekti kogu eelarve ulatuses.

EELNÕU

26.08.2024

K Ä S K K I R I

[Registreerimise kuupäev] nr

Tallinn [Registreerimisnumber]

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna

teadlikkuse tõstmiseks“ tehakse järgnevad muudatused:

1. Käskkirja punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3. Volitan Kliimaministeeriumi täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.“.

2. Käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1).

3. Käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

Minister

Saata: Keskkonnaagentuur; Eesti Keskkonnauuringute Keskus; Eesti Loodusmuuseum; SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Riigi Tugiteenuste

Keskus

1

Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri käskkirjas

04.04.2023 nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja

eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse

tõstmiseks”. Keskkonnaministeeriumi sõna asendati keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas

nr 429 kõikides käänetes kliimaministri 03.07.2023 käskkirjaga 262 Kliimaministeeriumi

sõnaga.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro (e-

post [email protected], tel 626 2986), rohereformi osakonna nõunik Asta

Tuusti (e-post: [email protected]) ja Karen Silts (e-post:

[email protected]) ning finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika

Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu

juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post

[email protected], tel 626 2948).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest punktist, millega täpsustatakse toetuse andmise tingimusi

keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152. Eelarve kogumaht väheneb.

Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks.

Projekt on kooskõlas Läänemere strateegiaga, „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga

aastani 2030“, panustab kliimapoliitika korraldamisse, omab mõju perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja

toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitab ka §-s 2 ja 4 sätestatud

näitajatesse panustamine). Projekt panustab toetuse andmise eesmärkidesse, sh „Eesti 2035“

sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“.

Käskkirja punktiga 1 muudetakse keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 punkti 3.

Punkti muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et 1. juulist 2023.a moodustati

Kliimaministeerium ja toetatavad tegevused on muutunud ning samuti ka nende

koordineerimine Kliimaministeeriumis. Rakenduskava sai samuti muudetud, et toetada

tänaseks kujunenud vajadusi kliimaga seotud eesmärkide tõhusamaks täitmiseks.

Kliimaministeeriumis tegelevad käskkirja elluviimisega mitmed osakonnad (kliimaosakond,

rohereformi osakond, kommunikatsiooniosakond), siis täpsustakse nende omavaheline

tööjaotus juhtrühmas.

Punktiga 2 muudetakse käskkirja lisa 1. Kuna muudatusi seoses Kliimaministeeriumi

moodustamisega on palju, siis õigusselguse huvides muudetakse käskkirja lisa 1

terviktekstina.

2

Käskkirja lisa 1 punkti 1.2 täpsustatakse, sest toetust eraldatakse praegu juba Eesti riigi 2024–

2027. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme

„Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste

leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks.

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti

keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus-

ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja

inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates

poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke.

Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene,

ühiskond, majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm

tugineb, on ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab Kliimamuutustega

kohanemise arengukava aastani 2030 (edaspidi KOHAK) eesmärkide saavutamisse.

Käskkirja lisa 1. punkti 3.1 muudetakse.

Käskkirja tegevus on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks

2021−2027. Rakenduskava prioriteedi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames toimub kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori

kliimavõimekuse ning elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja

võimalustest. Toetatavad tegevused aitavad kaasa KOHAK üldeesmärgi saavutamisele,

suurendada Eesti riigi regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste

mõjuga kohanemiseks, mis on ka erieesmärgi rakendamisel aluseks. Tegevusega soovitakse

suurendada riigi- ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja

leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide,

andmete kättesaadavuse parandamise, kliima- ja keskkonnahariduse arendamise ning

kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise teadlikkuse ja võimekuse

parandamise.

Kohanemismeetmete rakendamise peamine väljund on üldsuse suurem teadlikkus ning

kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamine.

Punktis 3.1.1 tuuakse välja, et kliimavaldkonna teadlikkuse suurendamiseks viiakse ellu

erinevaid kommunikatsioonitegevusi nagu teabekampaaniaid, koolitusi ja teabepäevi, luuakse

kliimasaadikute võrgustik, koostatakse info- ja koolitusmaterjalid ning viiakse läbi

kliimakursusi. Punkti muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et seoses 1. juulist 2023. aastal

loodud Kliimaministeeriumi ning rohereformiüksuse loomise ja kliimaosakonna liikumisega

selle üksuse alla, käsitletakse kliimakommunikatsiooni laiemalt rohereformi

kommunikatsiooni all ja eraldi kliimakommunikatsiooni strateegiat edaspidi ei koostata, lisaks

on Kliimaministeeriumi loomisega kohalike omavalitsuste suunalised tegevused oluliselt

täpsustunud.

Toetatav tegevus aitab kaasa KOHAK üldeesmärgi saavutamisele, suurendada Eesti riigi,

regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Lisaks panustab toetatav tegevus KOHAK meetmesse 6.1. “Riskijuhtimise tõhustamine ning

riigi- ja KOV-ide asutuste töötajate kliimamuutustega kaasnevate riskide maandamise

võimekuse tagamine.” ja meetmesse 6.2. “Koolieelsete õppeasutuste, üldharidus- ja

huvikoolide, keskkonnahariduskeskuse ning kutseõppeasutuste kliimamuutuste mõjuga

kohanemise toetamine.”. Samuti on tegevus otseselt seotud „Eesti 2035“ tegevuskava

tegevustega „Rohepöördesse panustavate lahenduste ulatuslikum kasutuselevõtt ja

3

planeerimine koostöös KOVidega kliimamuutuste leevendamiseks, kliimamuutuste mõju

vähendamiseks ja nendega kohanemiseks, elurikkuse suurendamiseks ja säilitamiseks,

elukeskkonna mitmekesistamiseks“ ning „Strateegilise planeerimise (riigi, KOVide ja

regionaalsel tasandil) ja riigieelarve korrastamine, sh kesksete teemade (nt säästev areng,

kultuur ja keel, regionaalareng, kliimaeesmärgid, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed

võimalused) tervikliku käsitluse tagamine ning ruumilise arengu koordineeritud

kavandamine“.

Kõigi käesoleva projekti raames toetatavate tegevuste väljundite osas korraldatakse vähemalt

projekti elluviija poolt inimeste, sh KOVide teadlikkuse tõstmiseks infopäev, vmt avalik üritus

kliimamuutuste mõjudest teadlikumaks saamiseks ja selles suunas tegutsemise suunamiseks.

Tegevus panustab PO2 erieesmärgi tulemusnäitajasse PSR09 “Osakaal inimestest, kes on

kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad” saavutamisse.

Tegevus panustab PO2 erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 “Kohalike omavalitsuste arv, kus

on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise

ja leevendamise meetmeid” saavutamisse.

Punktis 3.1.2 lisatakse, et toimub teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamine. Selle alla on

hõlmatud kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade kvaliteedi parandamine, et tagada

nende võrreldavus ning leida täiendamist vajavad andmelüngad. Tegevuse käigus

analüüsitakse olemasolevaid energia- ja kliimakavasid (edaspidi KEKKe), koostatakse juhised

nende täiendamiseks ja vajalike puuduste kõrvaldamiseks ning koostatakse tehnilise lahenduse

kontseptsioon eeltäidetud energia- ja kliimakavade koostamiseks. Punkti lisamise vajadus

tuleneb sellest, et aastatel 2020-2023 koostatud KOVide KEKKide kvaliteet on väga

ebaühtlane, samas on strateegilisel planeerimisel kliimamuutuste leevendamisel ja nende

mõjudega kohanemisel kohalikul omavalitsusel väga oluline roll Eesti riigi kliimaneutraalsuse

saavutamisel aastaks 2050, siis on oluline analüüsida KOVide KEKKide sisu ja koostada

juhised KEKKide täiendamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevusega panustatakse „Eesti

2035“ tegevuskava tegevusse „Strateegilise planeerimise (riigi, KOVide ja regionaalsel

tasandil) ja riigieelarve korrastamine, sh kesksete teemade (nt säästev areng, kultuur ja keel,

regionaalareng, kliimaeesmärgid, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused) tervikliku

käsitluse tagamine ning ruumilise arengu koordineeritud kavandamine“. Tegevus on otseselt

seotud KOHAK meetmega 2.1. „Teadlikkuse suurendamine kliimamuutuste mõjudest ja

riskidest maakasutuses, linnakorralduses ja planeerimises, riskialade planeerimismetoodikate

arendamine ning õigusraamistiku korrastamine.“. Tegevus panustab PO2 erieesmärgi

tulemusnäitajasse PSR09 “Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja

tegutsevad” saavutamisse.

Tegevus panustab PO2 erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 “Kohalike omavalitsuste arv, kus

on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise

ja leevendamise meetmeid” saavutamisse.

Punktis 3.1.3 tuuakse välja, et toetatavaks tegevuseks on kliima- ja keskkonnahariduse

arendamine haridusprogrammide ja neid toetavate näituste kaudu. Selle tegevuse raames

korraldatakse haridusjuhtidele, õpetajatele, noorsootöötajatele, huvikoolide ja

keskkonnahariduskeskuste töötajatele kliimahariduslikke koolitusi kliimateemade lõimimisest

erinevatesse õppeainetesse ning haridusasutuste kliimakindluse suurendamisest, lisaks

luuakse Loodusmuuseumisse kliima ekspositsioon. Punkti lisamise vajadus tuleneb

Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023–2025 tegevustest 1.1

“Keskkonnahariduskeskuste ja haridusasutuste töötajatele korraldatakse koolitused kestliku

arengu eesmärkide õppetöösse lõimimisest fookuses kliima, elurikkus ja ringmajandus” ja 2.4

“Toetatakse haridusjuhtidele, õpetajatele, noorsootöötajatele, huvikoolide ja

4

keskkonnahariduskeskuste töötajatele keskkonnahariduslike koolituste korraldamist ning

luuakse võimalused nendel osalemiseks”

Tegevus on otseselt seotud KOHAK meetme 6.2 “Koolieelsete õppeasutuste, üldharidus- ja

huvikoolide, keskkonnahariduskeskuse ning kutseõppeasutuste kliimamuutuste mõjuga

kohanemise toetamine.” elluviimisega. Tegevus panustab PO2 erieesmärgi tulemusnäitajasse

PSR09 “Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad”

saavutamisse.

Tegevus panustab PO2 erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 “Kohalike omavalitsuste arv, kus

on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise

ja leevendamise meetmeid” saavutamisse.

Punktis 3.1.4 tuuakse välja, et toetatavaks tegevuseks on andmete kättesaadavuse

parandamine. Andmete kättesaadavuse parandamine on vajalik kliimamõjude ja -riskide

hindamiseks ja otsustusprotsesside toetamiseks, läbi kliimaeesmärkidele ja rohereformi

mõõdikutele seirelahenduste loomise, kliimakahjude analüüsi koostamise, kasvuhoonegaaside

ja keskkonnajalajälje arvutamise automatiseerimise ja nende seirelahenduste väljatöötamise

ning laiemalt kliimapoliitika valdkonnas otsustamist toetavate andmelahenduste loomine ning

andmete avalikustamine. Toetatav tegevus panustab KOHAK üldeesmärki: suurendada Eesti

riigi regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga

kohanemiseks. Lisaks panustab toetatav tegevus KOHAK meetmesse 6.1. “Riskijuhtimise

tõhustamine ning riigi- ja KOV-ide asutuste töötajate kliimamuutustega kaasnevate riskide

maandamise võimekuse tagamine.”

Tegevus panustab PO2 erieesmärgi tulemusnäitaja PSR09 “Osakaal inimestest, kes on

kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad” saavutamisse. Tegevus panustab PO2

erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 „Kohalike omavalitsuste arv, kus on toimunud

koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise ja

leevendamise meetmeid” saavutamisse. Andmete kättesaadavuse parandamine läbi punktis

3.1.4. nimetatud tegevuste ja mudelite väljatöötamise, loob eeldused kliimamuutuste

leevendamise ja nendega kohanemisega arvestavate otsuste tegemiseks, mis omakorda

suurendab kliimateadlikkust, sh katastroofiohu majanduslike mõjude, kliimariskide juhtimise

ja kliimakahjude ennetamise osas.

Käskkirja lisa 1 punkti 3.3 täpsustatakse ning lisatakse punkti lõppu lause „2024. aasta eelarve

kinnitab juhtrühm hiljemalt 23.12.2024.“ Punkti muutmise vajadus on seotud

Kliimaministeeriumi loomisega ja vastutusvaldkondade ümberstruktureerimisega, mistõttu

vajasid käskkirjas nimetatud toetatavad tegevused läbi analüüsimist. Sellest tulenevalt ei olnud

võimalik juhtrühmal 2024.aasta tegevusplaani ja ajakava kinnitada ning plaanide kinnitamine

lükkub edasi.

Käskkirja lisa 1 punkt 4.1 täpsustatakse ning sõnastatakse järgmiselt: „punktis 3.1 nimetatud

tegevuste tulemusena on suurenenud kohalike omavalitsuste kliimavõimekus ja elanike

teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Toetuse kasutamise tulemusena

on panustatud kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamise parendamisse.“.

Punkti muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et seoses 1.juulist 2023. aastal loodud

Kliimaministeeriumi ning rohereformiüksuse loomise ja kliimaosakonna liikumisega selle

üksuse alla, käsitletakse kliimakommunikatsiooni laiemalt KliMi rohereformi

kommunikatsioonistrateegia all ja eraldi kliimakommunikatsiooni strateegiat edaspidi ei

koostata.

5

Käskkirja punkti 4.2 täpsustatakse ning muudetakse rakenduskavas muutunud tulemusnäitaja

sihttaset. Info on toodud tabelis 1. Baastase on määratud 2019.a läbiviidud Eurobaromeetri

uuringu (https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2273) põhjal, mille tulemustest

järeldub, et 47% protsenti vastanutest peab kliimamuutust väga tõsiseks probleemiks.

2023.aastal tõusis kliimamuutustest teadlike inimeste osakaal 48 %le. Euroopa keskmine on

2023 aastal 63%. 2021 aastal oli Euroopa Liidu keskmine osakaal 64%). Sihttase on määratud

eeldusega, et Euroopa keskmine aasta aastalt samuti suureneb. Eestlaste teadlikkus

kliimamuutustest (2021. aastal 47%) jääb alla ELi keskmisest teadlikkusest kliimamuutustest,

mis oli 2021 aastal 64%. Kuna EL keskmine vähenes 2023 aasta (oli 63%), siis me ei planeeri

ka Eestis väga suurt teadlikkuse hüppelist kasvu. Näitaja on osakaal inimestest, kes on

kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad. Raporteeritakse Eurobaromeetri uuringu

(https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2273 ) alusel. Osakaal vastajatest, kes vastasid

küsimusele "Kas te olete isiklikult viimase kuue kuu jooksul, võtnud kasutusele meetmeid, et

võidelda kliimamuutuste vastu?".

Rakenduskava väljundnäitajasse panustavad kõik projekti tegevused. Topeltlugemine

välistatakse erieesmärgi tasandil rakendusüksuse poolt.

Käskkirja lisa 1 punkti 4.3 täpsustatakse, sest spetsiifilised näitajad kehtestatakse käskkirja lisas

2 asutuste ja tegevuste lõikes.

Käskkirja lisa 1 punkt 5.1 asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5.1. Rakendusasutus on

Kliimaministeeriumi finantsosakond.“. Punkti muutmine tuleneb Kliimaministeeriumi

loomisest ning kohustuste lahususe tagamiseks on rakendusasutuseks teine osakond võrreldes

elluviijatega.

Käskkirja lisa 1 punkt 5.3 asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5.3. Tegevuste elluviija on

Kliimaministeerium.“. Punkti muudetakse tulenevalt Kliimaministeeriumi loomisest alates

1.juulist 2023.aastast, mille tõttu muutusid ka osakondade ülesanded ning ministeeriumi on

lisandunud rohereformi osakond.

Käskkirja lisa 1 punkti 5 täiendatakse ja lisatakse punkt 5.4 järgmiselt: „5.4. Projekti partnerid

on Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur ning Eesti Loodusmuuseum.“.

Partnerite valikul on lähtutud nende valdkondlikust pädevusest.

Partnerite tegevused on toodud p 6.1 ning käskkirja lisas 2. Õigused ja kohustused on toodud

ÜSS2021_2027 ja Ühendmääruses.

Projekti partneriks on valitud Keskkonnaagentuur (KAUR), kuna KAUR-i põhimäärusest

tulenev tegevusvaldkond on riikliku keskkonnaseire programmi täitmine, keskkonnaga seotud

riigisisese ja rahvusvahelise andmevahetuse korraldamine, andmete kogumine ja analüüs,

keskkonnaseisundile hinnangute andmine ning elutähtsa teenusena ilmaprognooside, hoiatuste

ja nendeks vajalike seireandmete tagamine. KAUR kogub, töötleb ja analüüsib

kliimaandmeid, mis on sisendiks kliimamuutuste mõju hinnangutele vee, välisõhu, metsa ja

eluslooduse valdkondades, korraldab keskkonnaga seotud rakendusuuringuid ja inventuure

ning kogub, töötleb ja analüüsib teavet Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite

kohta ning koostab keskkonnaseisundi hinnanguid. Seetõttu on KAUR pädev ja suutlik

projekti partnerina projektis osalema seoses kliimaandmete kättesaadavuse parandamisega

seotud tegevustega.

6

Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) on riigi omandis olev äriühing, kelle põhitegevus on

keskkonnauuringute läbiviimine. Muuhulgas on EKUK tegevusvaldkondadeks

keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus, keskkonnaseisundi kontrollimine, jälgimine,

fikseerimine ja prognoosimine; keskkonnauuringute ja ekspertiiside teostamine,

keskkonnaseisundi ja loodusvarade kohta andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine.

EKUK on KliM pikaajaliseks partneriks olnud riikliku KHG heite inventuuri ja prognooside

koostamises. Seetõttu on EKUK pädev ja suutlik osalema kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG)

ja keskkonnajalajälje arvutamise automatiseerimises ja nende seireks lahenduste

väljatöötamises ning kliimaseaduse rakendamise progressi kirjeldava ja kliimaeesmärkide

täitmise visuaalsete tööriistade loomises.

Loodusmuuseumi tegevusvaldkondadeks on koguda, säilitada ja uurida elusa ning eluta

looduse mitmekesisust, selle arengut nii ajas kui ruumis ning vahendada seda üldsusele

teaduslikel ning hariduslikel eesmärkidel. Loodusmuuseumi põhiülesannete hulgas on Eesti ja

muu maailma loodus- ja keskkonnakaitset kajastavate ekspositsioonide ja näituste

korraldamine ning loengute, koolituste ja erialaste konsultatsioonide korraldamine

loodushariduslikel eesmärkidel. Loodusmuuseumi visiooniks on olla Eesti looduse

mitmekesisuse talletaja ning keskkonnateadlikkuse ja -hoidlikkuse majakas nii Eestis kui ka

kaugemal. Seega on Loodusmuuseum pädev ja suutlik kliimateadlikkuse suurendamise

projektides osalema.

Käskkirja lisa 1 punkt 6.1 asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi, projekti partnerite,

ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajatest. Käesoleva käskkirja punktis 3.1.1

ja 3.1.2 nimetatud sisulist tegevust korraldab elluviija, punktis 3.1.3 sisulist tegevust korraldab

Eesti Loodusmuuseum, punktis 3.1.4 sisulist tegevust korraldavad Keskkonnaagentuur ja

Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse

esindaja.

Punkti muutmine on tingitud Kliimaministeeriumi loomisest, aga samuti ka toetatavate

tegevuste sisulisest muutmisest ja sellega seotud valdkonna liikumisest Rahandusministeeriumi

alt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalituste osakonna alla.

Elluviijaks on volitatud Kliimaministeerium. Projekti elluviija on võimeline talle pandavat

kohustust eesmärgipäraselt täitma, kuna ta on üks kliimapoliitika valdkonna eest vastutajatest.

Selle tagab riigieelarveliste vahendite kasutamise võimalus.

Projekti tehnilist ja sisulist poolt juhib elluviija, kes korraldab ka projektiga seonduva

asjaajamise nii elluviija kui partnerite osas. Elluviija detailsemad ülesanded osakondade ja

teenistujate lõikes kinnitatakse projekti juhtrühmas. Elluviijana ei osale projektis

kliimaministeeriumi finantsosakond, kes täidab kohustuste lahususe tagamiseks

rakendusasutuse funktsiooni.

Projekti partnerid on võimelised neile pandavaid kohustusi eesmärgipäraselt täitma, kuna nad

on ühed kliimapoliitika valdkonna eest vastutajatest. Lisaks tagab partnerite toimimise

riigieelarveliste vahendite kasutamise võimalus. Projekti tehnilist ja sisulist poolt juhib elluviija

projektijuht, kes korraldab ka projektiga seonduva asjaajamise nii elluviija kui partnerite osas.

Kui elluviija kasutab toetust projektijuhtimiseks, siis see on otsene personalikulu, millele

lisandub 15% ühtse määra kulu. Kui elluviija või partnerid kasutavad otsest personalikulu

projekti sisuliste tegevuste elluviimiseks, siis sellele lisandub samuti 15% ühtse määra kulu.

Projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4.

7

Projekti põhjendust, kuluefektiivsust ja projekti kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtte ja sihiga tegevuste täpsustamine ei muuda.

Käskkirja lisa 1 punkt 6.4 asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6.4. Projekti elluviija ja

partnerid ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.“.

Käskkirja lisa 1 punktid 6.8 ja 6.9 asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud

valikukriteeriume, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude

võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse.

6.9. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond

arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume.

Käskkirja punktis 1.4 on öeldud, et toetatavate tegevuste valikul lähtutakse

ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest

valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad

valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-le 7.

Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud, muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024 „Läbivad

valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3

kohaselt vastavaks tunnistatud projektid hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised:

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele;

2. projekti põhjendatus;

3. projekti kuluefektiivsus;

4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info on toodud välja käskkirja koostamise

seletuskirjas.

Käesoleva käskkirja muudatusega mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele, projekti põhjendatuse, projekti kuluefektiivsuse, toetuse taotleja suutlikkuse

osas projekti ellu viia ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete

ja sihtide osas ei muutu.

Täpsustame ainult, et seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku

keskkonna valdkondlikku arengukava (edaspidi KEVAD). Seirekomisjoni poolt kinnitatud

esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab

valdkondliku arengu sihtide seadmisel vastava valdkonna strateegiline arengudokument

KOHAK ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti.

Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi,

kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks

tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates

linnades üle Eesti.

Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku

strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima,

8

energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse,

maavarade ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas.

Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse

tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi

moodustamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised

uued riiklikud (valdkondade ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma

hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse.

Detailsete tegevuste ja eelarve kinnitamisel lähtuvad projektide juhtrühmad alati igakordselt

eespool kirjeldatud valikukriteeriumitest lähtuvalt ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

Käskkirja lisa 1 punktis 8.3 vähendatakse projekti eelarvet 1 miljoni võtta. See summa

suunatakse avatud taotlusvooru kohalikele omavalitsustele. Rakenduskavaga kooskõlas olev

sekkumine on „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“, nr 21.2.3.13. Eelarve

kasutamine toimub vastavalt tabelis 4 toodule.

Rakendus-

skeem

Tegevuse

kogueelarve

EL osa €

Planeeritud eelarve

riikliku

kaasfinantseeringuna €

Planeeritud eelarve

omafinantseeringuna € Kokku

Käskkiri 4 096 665 722 941 0 4 819 606

Määrus 4 103 335 150 000 574 118 4 827 453

Kokku: 8 200 000 872 941 574 118 9 647 059

Tabel 4. Sekkumise nr 21.2.3.13 eelarve jagunemine määruse ja käskkirja vahel

Eelarve kasutamine oli eelnevalt planeeritud käskkirja raames suurem. Peale

Kliimaministeeriumi moodustamist ja tegevuste ümber planeerimist võtame 1 miljon EL toetust

käskkirjast välja. Info on toodud tabelis nr 5.

Tegevuse kogueelarve

EL osa €

Planeeritud eelarve riikliku

kaasfinantseeringuna € Kokku

Kehtiv käskkiri 4 946 664,69 872 940,83 5 819 605,52

Eelarve välja võtmine 850 000,00 150 000,00 1 000 000,00

Käskkirja eelarve peale

muudatust 4 096 664, 69 722 940,83 4 819 605,52

Tabel 5. Käskkirja eelarve muudatus.

Käskkirja lisa 1 punkti 9.1 täpsustatakse käskkirja teksti, sest ühendmääruse kasutamisel ei ole

vajalik tuua välja tema detailne sõnastus.

Käskkirja lisa 1 punkti 9.2.5 täpsustatakse, et abikõlblikud kulud on projekti toetatava tegevuse-

ja elluviija projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16.

Käskkirja lisa 1 punkt 9.2.6 tunnistatakse kehtetuks, sest detailplaneeringute näitel

pilootprojektide koostamine ei ole enam asjakohane, kuna Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi poolt on juba väljaarendamisel kohalike omavalitsuste ja

planeerijate jaoks kestliku planeerimise tööriist.

Käskkirja lisa 1 punkti 9.2.7 muudetakse tema numeratsiooni ja sõnastatakse ringi, sest vajalik

on toetada kliima- ja keskkonnavaldkonna teadlikkuse suurendamist, sealjuures peavad olema

9

abikõlblikud ka rohereformi kommunikatsioonistrateegia elluviimisega seotud otsesed kulud.

Rohereformi kommunikatsioonistrateegia (töödokument, seisuga 30.11.2023) on käesoleva

käskkirja alusel tegevuste planeerimisel aluseks.

Punktiga 9.2.7 täpsustatakse, et projekti elluviija projekti juhtimise kulud on alates 01.01.2024

abikõlblikud. Punkti lisamine on vajalik seetõttu, et kuna projekti juhtimine algas sisuliselt

1.jaanuarist 2024, mil alustati käskkirja muutmise ettevalmistustega sh koosolekud ja

ajurünnakud erinevate osakondade vahel, kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike

tegevuste kaardistamine, partnerite valimine ja tegevusteks vajaliku eelarve planeerimine, siis

on vajadus katta projektijuhtimisega tekkinud tööjõukulud tagasiulatuvalt.

Käskkirja lisa 1 lisatakse alapunkt 9.4.3, sest abikõlblikud ei ole ministri käskkirjade

12.12.2022 nr 429, 16.12.2022 nr 436 ja 1.09.2023 nr 367, ja 04.09.2023 nr 361 ning määruste

31.08.2023 nr 53, 05.03.2024 nr 13 ja 14.03.2024 nr 21 alusel toetatavate tegevuste kulud.

Käskkirja lisa 1 punkti 10.4 lisatakse juurde partnerite kohustus. Elluviija ja partnerid esitavad

riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete

registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000

euroga või sellest suurem.

Käskkirja lisa 1 punktis 10.7 täpsustatakse viimase maksetaotluse esitamisega seonduvat.

Käskkirja lisa 1 punkti 11 lisatakse juurde partnerite kohustused.

Käskkirja lisa 1 punkt 11.2 täpsustatakse viidet määrusele.

Käskkirja lisa 1 punkti 11.3 täpsustakse info vahetamist rakendusüksusega ning punktis 11.6

täpsustatakse vähese tähtsusega abi andmisega seotud kohustusi elluviijale ja partneritele.

Elluviija esitab rakendusüksusele info kogu projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. Info esitatakse projekti

elluviimisega seotud aastate lõikes ning infot ajakohastatakse vähemalt 2 korda aastas.

Käskkirja lisa 1 lisatakse punktid 11.7 kuni 11.9.

Käskkirja lisa 1 punktides 12.1 kuni 12.4 täpsustatakse vähese tähtsusega abi andmise reegleid.

Käskkirja lisa 1 punktis 13.6 kirjutatakse selgemini välja, et projekti elluviija esitab projekti

lõpparuande vastavalt käesolevas käskkirjas punktis 10.7 kirjeldatule.

Käskkirja lisa 1 punktides 16.1 kuni 16.8 täpsustatakse vähese tähtsusega abi andmise reegleid.

Käskkirja muutmise punktis 3 asendatakse käskkirja lisa 2 ning tuuakse välja projekti

kogumaksumus ja hinnanguline eelarve jagunemine elluviija ja partnerite vahel.

Hinnanguliselt jaguneb eelarve asutuste lõikes järgmiselt:

Kliimaministeeriumi tegevuste (kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste

elluviimine vastavalt rohereformi kommunikatsioonistrateegiale, kohalike omavalitsuste

energia- ja kliimakavade analüüsimine ja juhise koostamine nende kvaliteedi parandamiseks

10

(ca 438 605 eurot) ja projektijuhtimise kulud kuni 31.12.2029 (projektijuhtimise kulud 6 aasta

peale kokku on ca 341 000 eurot).

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tegevuste (andmete kättesaadavuse parandamine, sh

kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) ja keskkonnajalajälje arvutamise automatiseerimine,

nende seireks lahenduste väljatöötamine ning kliimakindla majanduse seaduse rakendamise

progressi kirjeldava ja kliimaeesmärkide täitmise visuaalsete tööriistade loomine ) eelarve on

ca 520 000 eurot.

Keskkonnaagentuuri tegevuste (rohereformi mõõdikutele visuaalse seirelahenduse loomine

ning asja- ja ajakohaste andmete avaldamine, sh rohe- ja kliimapoliitika valdkonnas

otsustamist toetava kliimakahjude uuringu koostamine; ) eelarve on ca 500 000 eurot.

Eesti Loodusmuusemi tegevuse (loodusmuuseumi kliima ekspositsiooni väljatöötamine ja

ehitamine uude Loodusmuuseumi hoonesse ning kliima- ja keskkonnateadlikkuse

suurendamine (kõrgemate kliima- ja keskkonnakaitse kursuste läbiviimine, kliima- ja

keskkonnahariduse arendamiseks vajalikud tegevused (haridusjuhtidele, õpetajatele,

noorsootöötajatele, huvikoolide ja keskkonnahariduskeskuste töötajatele

keskkonnahariduslike koolituste, sh õuesõppest, keskkonnateadlikust majandamisest ja

rohereformist, korraldamine), õppematerjalide koostamine ja levitamine, keskkonnahariduse

konverentsi korraldamine, keskkonnateadlikkusele suunatud tegevuste korraldamine

(kampaaniad, seminarid, õppeprogrammid)) eelarve on ca 3 020 000 eurot.

Detailsemalt täpsustatakse asutuste ja tegevuste lõikes vajadusel eelarved projekti juhtrühmas.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis

omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

• Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse

määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on

ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

11

Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad projekti eesmärgid saavutada, kaasates

projekti juhtrühma asjakohased osapooled ning välditakse liigset bürokraatiat.

Käskkirja muudatusega seoses hindame, et saame olulised projektis toodud tegevused tehtud

väiksema eelarvega, kui see oli algselt kavandatud. Väiksema eelarvega saavutatakse ka

käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed. Käskkirjal on positiivne mõju seatud

eesmärkide saavutamiseks, sest täpsustatakse toetuse andmisel valdkondliku arengusuuna

olukorda. Ei kahjusta oluliselt, kliimakindluse ja riigiabi analüüs võrreldes kehtestatud

käskkirja seletuskirjas tooduga, sisuliselt kohaldub ka käesoleva käskkirjas toodud

tegevustele. Käskkirja tegevus on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga

perioodiks 2021–2027. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Haridusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni

liikmetega ning Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu

saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu

juhtkomisjonile.