Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Advokaadibüroo RASK

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud vandeadvokaat Keidi Kõiv

OÜ Nordlin Ehitus, registrikood 11966711, volitatud esindajana esitasite 22.10.2024

Rahandusministeeriumile järelevalveteate nr 12.2-1/4665-1, milles viitate võimalikele

riigihangete seaduse (edaspidi RHS) rikkumistele AS Riigi Kinnisvara (edaspidi hankija)

poolt avatud hankemenetlusena läbi viidavas riigihankes „Eesti Rahvusringhäälingu uue

telemaja ehitustööd“ (viitenumber 280067) (edaspidi riigihange).

Järelevalveteates toote välja asjaolud, et hankija kehtestas subjektiivse hindamiskriteeriumi

sõnastuses, mida ei saa pidada piisavalt selgeks, üheselt mõistetavaks ning detailseks. Leiate,

et hankija on hindamisel väljunud hindamiskriteeriumiga seatud raamidest, mistõttu on

hankija edukaks tunnistamise otsus kontrollimatu. Ühtlasi heidate hankijale ette RHS § 47 lg

4 p-s 3 sätestatud kohustuse täitmata jätmist, kuna hankija ei ole edukaks tunnistamise otsust

põhjendades toonud seadusega ettenähtud ulatuses välja need edukat pakkumust

iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise. Teie hinnangul on hankija

tegevust pakkumuste hindamisel ja otsuste vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse

ning kontrollitavuse üldpõhimõtetega. Lisas toote välja asjaolu, et taotluse esitajal ei ole õigus

esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile, kuna tal puudub subjektiivne õigus

vaidlustuse esitamiseks oma asukoha tõttu pakkumuste järjestuses (taotluse esitajad on kohal

nr 4).

Selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihankealase järelevalve

teostamisel on sätestatud RHS 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil

ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada ja millist

seaduses ette nähtud järelevalveabinõud rakendada.

RHS § 205 lg 1 rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. RHS

§ 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada

põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul

ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad

RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud.

Teie 22.10.2024

Meie 04.11.2024 nr 12.2-1/4665-2

2

Samuti võib RHS § 206 lg 2 p 1 kohaselt Rahandusministeerium jätta järelevalvemenetluse

alustamata, kui järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja jooksul

kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust Riigihangete vaidlustuskomisjonile

(edaspidi VaKo).

Selgitame täiendavalt, et vaidlustuse esitamise võimaluse minetamisel ei ole

Rahandusministeeriumile järelevalveteate esitamine reeglina põhjendatud. Seadusandja on

RHS-i vastuvõtmisel pidanud oluliseks eristada järelevalvemenetlust vaidlustusmenetlusest.

Hankeasjades näevad HKMS § 268 lg 1 ja VaKo põhimääruse § 1 ette kohustusliku kohtueelse

menetluskorra VaKo-s. Rahandusministeeriumi järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida

subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ning halduskohtumenetlust

hankeasjades, mistõttu üldjuhul ei saa rikkumine olla üheaegselt nii Rahandusministeeriumi

kui vaidlustuskomisjoni menetluses.1 Sisuliselt tooks see kaasa järelevalvemenetluse kaudu

tähtajatute vaidlustuste esitamise. Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel

hankijale ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud

ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks

õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu.2

Järelevalveteate esitamise järgselt tutvus Rahandusministeerium riigihangete registris

(edaspidi eRHR) riigihanke alusdokumentidega, hankemenetluses vastu võetud otsustega

ning eRHR vahendusel peetud teabevahetusega.

Heidate järelevalveteates muu hulgas ette, et hankija kehtestas riigihanke alusdokumentides

subjektiivse hindamiskriteeriumi sõnastuses, mida ei saa pidada piisavalt selgeks, üheselt

mõistetavaks ning detailseks. Selgitame, et riigihanke alusdokumentides sisalduvaid

tingimusi saab vaidlustada VaKo-s enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Pakkumuste

esitamise tähtpäev oli algselt 10.09.2024, hankija pikendas tähtaega 04.09.2024 avaldatud

hanketeatega ja määras uueks pakkumuste esitamise tähtpäevaks 26.09.2024. Järelevalveteate

esitaja ega üksi teine riigihankes osalemisest huvitatud isik tähtaegselt riigihanke

alusdokumente ei vaidlustanud.

Asjaoludest nähtub, et hankija teavitas pakkujaid edukaks tunnistamise otsusest 16.10.2024.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktikas levinud tõlgenduse kohaselt hakkab

vaidlustamise tähtaeg kulgema hetkest, mil pakkuja saab teada otsuse sisust ja selle

põhjendustest. Seega sai järelevalveteate esitaja võimalikust õiguste rikkumisest või huvide

kahjustamisest teada 16.10.2024, kui hankija teavitas pakkujaid pakkumuste hindamise

tulemustest.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole võimalik järelevalveteate esitaja vaidlustamisõigust

välistada tuginedes asjaolule, et teate esitaja pakkumus on pingereas neljas.

Vaidlustamisõiguse puudumine pole ilmselge eriti olukorras, kus on põhjendatud kahtlus, et

pakkumuste hindamine pole toimunud kooskõlas riigihanke alusdokumentides kehtestatud

hindamiskriteeriumidega. Vaidlustamisõigust võib välistada juhul, kui vaidlustaja võimalus

hankelepingu sõlmimiseks on olematu. Asjaoludest nähtuvalt kasutas hankija

hankemenetluses nn pöördmenetlust vastavalt RHS § 52 lg-le 3 ning kontrollis esmalt

pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja hindas vastavaks

tunnistatud pakkumusi. Hankija tegi eduka pakkuja suhtes kõrvaldamata jätmise ja

1 RHS eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139. 2 M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019.

3

kvalifitseerimise otsuse 22.10.2024. Pöördmenetlustes ei ole hetkeni, millal hankija on

kontrollinud pakkujate kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist, üheselt selge, et

hindamise kriteeriumide kohaselt järgmine pakkuja on ainus, kes saaks kandideerida

lepingule, mistõttu ei ka välistada kaebeõigust pakkujal, kelle pakkumus jäi pingereas

tahapoole (vt Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.08.2024 a. otsus nr 145-24/278102, p 8).

Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning juhindudes RHS § 206 lg 2 p-st 1 ning RHS § 206

lg-st 3 teatame, et Rahandusministeerium ei alusta 22.10.2024 OÜ Nordlin Ehitus

esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust AS Riigi Kinnisvara poolt avatud

hankemenetlusena korraldatud riigihanke „Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja

ehitustööd“ (viitenumber 280067) suhtes.

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.

Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise

järelkontrolli tööplaanide koostamisel. Täiendavate küsimustega palume pöörduda

riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Hendrik Kull’i poole (tel: 5302 2908, e-post:

[email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Hendrik Kull 5302 2908

[email protected]