Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium Teie: 03.10.2024/1.2-1/2494-1

[email protected] Meie: 01.11.2024 nr 65

Ravimiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus

VTK probleemipüstituses on välja toodud, et tervishoiusüsteem seisab väljakutse ees, kuidas

tagada elanikkonnale vajalike teenuste osutamine. Leevendava meetmena pakutakse välja

apteekrite suurem kaasamine tervishoiuteenuste osutamisel.

Apteek on esmane paik, kuhu inimesed kergemate terviseprobleemide korral pöörduvad ning

kust sageli ka nõu küsivad. Eesti Puuetega Inimeste Koda on nõus, et seda võtmepaika ja ressurssi

tuleks tõhusamalt ära kasutada, et inimestele pakkuda teaduspõhist teerada terviseteadmiste ja -

teenusteni. Samuti võib see leevendada teatud tervishoiuteenuste – nagu näiteks hooajaliste

vaktsiinide, esmase vererõhumõõtmise jms – kättesaadavust puuetega inimestele, sh liikumis-,

nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.

Samuti on teretulnud mõte koos- ja kõrvaltoimete alase nõustamise ja meditsiiniseadmete

kasutamise nõustamise osas, mis kokkuvõttes võiks parandada ravisoostumust ja vähendada

olukordi, kus patsient katkestab ravi enneaegselt. Sõeluuringutest teavitamine ning vastavate

komplektide jagamine, tubakast loobumise nõustamine jms apteegis aitaks samuti kaasa

tõhusamale ennetustegevusele.

Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud:

• Apteekrid võiks juhendada inimesi selles osas, kust saada teaduspõhist infot enda

elustiiliriskide vähendamise ja haiguste ennetamise kohta (vastavad infovoldikud,

audiomaterjalid), teavitamine perearsti nõuandeliini, mürgistusteabe jms teenuste

olemasolu kohta. Samuti saavad apteekrid nõustada patsiente ravisoostumuse, koos- ja

kõrvaltoimete osas. Ka hooajaliste vaktsiinide pakkumine täiskasvanutele aitaks kindlasti

viirushooajal immuniseerimisega hõlmatust tõsta.

• Pakutud alternatiividest apteegiteenuse laiendamisel ja/või tervishoiuteenuse

osutamise võimaldamisel apteegis (3.1) tuleb lähtuda variandist, mis on patsientide

jaoks kõige soodsam ehk ei too kaasa tervishoiukulutuste tõusu ja on samas ohutu.

• Pakutud alternatiividest proviisorite ja farmatseutide immuniseerimisel osalemise

võimaldamisel (3.2) tuleks lähtuda eeskätt terviseohutusest ja sestap valida alternatiiv 3

ehk vaktsineerimise võimaldamine piiratud mahus (täiskasvanud ja/või teatud

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

vaktsiinid). Laste riikliku immuniseerimiskavajärgne vaktsineerimine toimub ka koolides

ja sellega kaasnevat lisakoormust nii nõustamise, nõusolekute dokumenteerimise kui

muude nüansside osas ei ole mõistlik apteekritele panna.

• Pakutud alternatiividest proviisoritele ja farmatseutidele patsiendi terviseinfole

ligipääsu andmisel (3.3) tuleks lähtuda minimaalsest andmevajadusest ehk anda

juurdepääsuõigused ainult tervishoiuteenuse osutamiseks. Samas on oluline, et

kriteeriumiks jääb ka apteekri kutse ning vajaliku täiendkoolituse läbimine ja tõestatud

kutsepädevus teenuse osutamiseks.

Toome välja punktid, mis vajavad kindlasti lisatähelepanu:

• Sarnaselt arstide ja õpetajatega on apteekrite keskmine vanus üle 50 aasta ja apteekreid

on mitmes Eesti piirkonnas puudu. Maapiirkondade apteekides töötavad sageli

pensioniealised proviisorid ja/või farmatseudid. Ka võib olla ühes apteegis ainult üks

töötaja. Kui apteegi ainus töötaja on hõivatud tervishoiuteenuse osutamisega, ei saa ta

samal ajal tegeleda apteegiteenuse osutamisega ning patsientide jaoks võib olukord

muutuda ootejärjekordade tõttu keerukamaks.

• Kuna apteekreid on maapiirkonna apteekidesse väga raske leida, ei leevenda see ka nende

piirkondade kriisi tervishoiuteenuse kättesaadavuse osas.

• Proviisorite ja farmatseutide juurdepääsuõigused patsiendi terviseinfole ning

andmevahetus tervise infosüsteemi ja perearstidega ning selleks vajalikud vastavad

nõusolekud tuleks selgelt määratleda. Võimalik on andmekaitseriive.

• Oluline ohukoht on võimalik konflikt apteekri kui ettevõtte esindaja müügieesmärkide

ja patsiendi vajadustele tegelikult vastava tervisenõustamise vahel. Kui apteeker on

tervishoiuteenuse osutaja, on tema sõnal patsiendi jaoks suurem kaal, mis võib viia

ebavajalike kulutusteni apteegis.

• Oluline on ka see, et võimalikud tervishoiuteenused apteegis oleks patsientidele

kättesaadavad võrdsetel alustel ja võrdse majandusliku koormusega perearstikeskustega.

Samuti peavad teenused olema võrdselt ligipääsetavad puuetega inimestele.

• Ohukoht võib olla see, et inimene ei pöördu õigeaegselt arsti poole, vaid arvab, et ta on

ju „kontrollitud“. Seega tuleb selgelt patsientidele kommunikeerida, et terviseprobleeme

ravib siiski arst.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

• Retseptide pikendamise või väljakirjutamise õigus peab jääma arstidele, kes hindavad

patsiendi terviseseisundit tervikuna.

• Proviisorite/farmatseutide täiendõppesse tuleb kindlasti lisada ka teaduspõhise

maailmavaate ja meediapädevuse moodul, sest kuigi apteekritel on ette nähtud pidevad

täiendkoolitused, on need sageli ravimipõhised. Apteekrite hoiakud vaktsineerimise osas

ei pruugi alati kattuda riiklike soovitustega, mis tähendab, et sisulist teenust ei pakuta.

• Proviisorite/farmatseutide pädevuse hindamisel tervishoiuteenuse osutamiseks tuleb

paika panna selged kriteeriumid, mis oleks üheselt arusaadavad ka võimalikele teenuse

tarbijatele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Tuuli Seinberg

[email protected]

tel 5401 0461

Sotsiaalministeerium Teie: 03.10.2024/1.2-1/2494-1

[email protected] Meie: 01.11.2024 nr 65

Ravimiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus

VTK probleemipüstituses on välja toodud, et tervishoiusüsteem seisab väljakutse ees, kuidas

tagada elanikkonnale vajalike teenuste osutamine. Leevendava meetmena pakutakse välja

apteekrite suurem kaasamine tervishoiuteenuste osutamisel.

Apteek on esmane paik, kuhu inimesed kergemate terviseprobleemide korral pöörduvad ning

kust sageli ka nõu küsivad. Eesti Puuetega Inimeste Koda on nõus, et seda võtmepaika ja ressurssi

tuleks tõhusamalt ära kasutada, et inimestele pakkuda teaduspõhist teerada terviseteadmiste ja -

teenusteni. Samuti võib see leevendada teatud tervishoiuteenuste – nagu näiteks hooajaliste

vaktsiinide, esmase vererõhumõõtmise jms – kättesaadavust puuetega inimestele, sh liikumis-,

nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.

Samuti on teretulnud mõte koos- ja kõrvaltoimete alase nõustamise ja meditsiiniseadmete

kasutamise nõustamise osas, mis kokkuvõttes võiks parandada ravisoostumust ja vähendada

olukordi, kus patsient katkestab ravi enneaegselt. Sõeluuringutest teavitamine ning vastavate

komplektide jagamine, tubakast loobumise nõustamine jms apteegis aitaks samuti kaasa

tõhusamale ennetustegevusele.

Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud:

• Apteekrid võiks juhendada inimesi selles osas, kust saada teaduspõhist infot enda

elustiiliriskide vähendamise ja haiguste ennetamise kohta (vastavad infovoldikud,

audiomaterjalid), teavitamine perearsti nõuandeliini, mürgistusteabe jms teenuste

olemasolu kohta. Samuti saavad apteekrid nõustada patsiente ravisoostumuse, koos- ja

kõrvaltoimete osas. Ka hooajaliste vaktsiinide pakkumine täiskasvanutele aitaks kindlasti

viirushooajal immuniseerimisega hõlmatust tõsta.

• Pakutud alternatiividest apteegiteenuse laiendamisel ja/või tervishoiuteenuse

osutamise võimaldamisel apteegis (3.1) tuleb lähtuda variandist, mis on patsientide

jaoks kõige soodsam ehk ei too kaasa tervishoiukulutuste tõusu ja on samas ohutu.

• Pakutud alternatiividest proviisorite ja farmatseutide immuniseerimisel osalemise

võimaldamisel (3.2) tuleks lähtuda eeskätt terviseohutusest ja sestap valida alternatiiv 3

ehk vaktsineerimise võimaldamine piiratud mahus (täiskasvanud ja/või teatud

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

vaktsiinid). Laste riikliku immuniseerimiskavajärgne vaktsineerimine toimub ka koolides

ja sellega kaasnevat lisakoormust nii nõustamise, nõusolekute dokumenteerimise kui

muude nüansside osas ei ole mõistlik apteekritele panna.

• Pakutud alternatiividest proviisoritele ja farmatseutidele patsiendi terviseinfole

ligipääsu andmisel (3.3) tuleks lähtuda minimaalsest andmevajadusest ehk anda

juurdepääsuõigused ainult tervishoiuteenuse osutamiseks. Samas on oluline, et

kriteeriumiks jääb ka apteekri kutse ning vajaliku täiendkoolituse läbimine ja tõestatud

kutsepädevus teenuse osutamiseks.

Toome välja punktid, mis vajavad kindlasti lisatähelepanu:

• Sarnaselt arstide ja õpetajatega on apteekrite keskmine vanus üle 50 aasta ja apteekreid

on mitmes Eesti piirkonnas puudu. Maapiirkondade apteekides töötavad sageli

pensioniealised proviisorid ja/või farmatseudid. Ka võib olla ühes apteegis ainult üks

töötaja. Kui apteegi ainus töötaja on hõivatud tervishoiuteenuse osutamisega, ei saa ta

samal ajal tegeleda apteegiteenuse osutamisega ning patsientide jaoks võib olukord

muutuda ootejärjekordade tõttu keerukamaks.

• Kuna apteekreid on maapiirkonna apteekidesse väga raske leida, ei leevenda see ka nende

piirkondade kriisi tervishoiuteenuse kättesaadavuse osas.

• Proviisorite ja farmatseutide juurdepääsuõigused patsiendi terviseinfole ning

andmevahetus tervise infosüsteemi ja perearstidega ning selleks vajalikud vastavad

nõusolekud tuleks selgelt määratleda. Võimalik on andmekaitseriive.

• Oluline ohukoht on võimalik konflikt apteekri kui ettevõtte esindaja müügieesmärkide

ja patsiendi vajadustele tegelikult vastava tervisenõustamise vahel. Kui apteeker on

tervishoiuteenuse osutaja, on tema sõnal patsiendi jaoks suurem kaal, mis võib viia

ebavajalike kulutusteni apteegis.

• Oluline on ka see, et võimalikud tervishoiuteenused apteegis oleks patsientidele

kättesaadavad võrdsetel alustel ja võrdse majandusliku koormusega perearstikeskustega.

Samuti peavad teenused olema võrdselt ligipääsetavad puuetega inimestele.

• Ohukoht võib olla see, et inimene ei pöördu õigeaegselt arsti poole, vaid arvab, et ta on

ju „kontrollitud“. Seega tuleb selgelt patsientidele kommunikeerida, et terviseprobleeme

ravib siiski arst.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

• Retseptide pikendamise või väljakirjutamise õigus peab jääma arstidele, kes hindavad

patsiendi terviseseisundit tervikuna.

• Proviisorite/farmatseutide täiendõppesse tuleb kindlasti lisada ka teaduspõhise

maailmavaate ja meediapädevuse moodul, sest kuigi apteekritel on ette nähtud pidevad

täiendkoolitused, on need sageli ravimipõhised. Apteekrite hoiakud vaktsineerimise osas

ei pruugi alati kattuda riiklike soovitustega, mis tähendab, et sisulist teenust ei pakuta.

• Proviisorite/farmatseutide pädevuse hindamisel tervishoiuteenuse osutamiseks tuleb

paika panna selged kriteeriumid, mis oleks üheselt arusaadavad ka võimalikele teenuse

tarbijatele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Tuuli Seinberg

[email protected]

tel 5401 0461