Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 01.11.2024.a Haapsalus

Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marelle Ulla

Kriminaalasja number: 24257050169

Kuriteo kvalifikatsioon: Karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2 ja § 266 lg 2 p 1

Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: XXX (ik xxx)/

Kuriteo toimepanemise aeg: 23.09.2024

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasjas nr 24257050169, milles XXX kahtlustatakse

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemises

lähisuhtes, mis seisnes selles, et tema 23.09.2024 õhtul ajavahemikul kella 21.00 kuni 21.30 ajal

Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas XXX alevikus XXX tänav XXX korteri number XXX esikus

tõukas lahus elavat abikaasat XXX vastu esikukapi peegelust, misjärel peegeluks purunes ning

kannatanu kukkus maha. Seejärel XXX haaras kannatanu juustest kinni ja raputas. Hetk hiljem

haaras XXX uuesti kannatanu XXX juustest, väänas pikali põrandale ja lohistas mööda põrandat

ning lõi kannatanut käega. Veidi hiljem tungis XXX last lohutama läinud XXX uuesti kallale,

väänates ta põrandale ning lõhkudes kannatanu mobiiltelefoni. Seejärel haaras XXX kannatanu

juustes ja lohistas kannatanut mööda põrandat esikust elutoa ukseni ning väänas kannatanut üle

diivani ääre. Oma tahtliku tegevusega põhjustas XXX kannatanu XXX füüsilist valu ja vähem kui

neli nädalat kestvad tervisekahjustused - vasaku küünarnuki piirkonnas ja vasaku reie tagapinna

hematoomid, kriimustused otsmikul, labakätel ja jalgadel, ülahuule limaskesta 0,5 cm haava.

Kuriteoga tekitas XXX kannatanu XXX varalise kahju kokku 399,00 eurot, mille moodustab XXX

poolt tõukamise tagajärjel katki läinud esikukapi peegelukse maksumus 249,00 eurot ja lõhutud

mobiiltelefoni jääkväärtus 150,00 eurot.

Lisaks kahtlustatakse XXX KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o omavolilise

sissetungi toimepanemises elamiseks kasutatavasse ruumi, mis seisnes selles, et 23.09.2024 päeval

menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal sisenes XXX omavoliliselt ilma XXX loata XXX

kuuluvasse lukustamata korterisse aadressil Lääne maakond Lääne-Nigula vald XXX alevik XXX

tänav XXX korter number XXX, kus lõhkus ära endast ja XXX maalitud maali ning XXX kuuluva

nutikäekella VivaActive 5, põhjustades kuriteoga XXX varalise kahju 192,00 eurot, mille

moodustab korteris lõhutud nutikäekella VivaActive 5 jääkväärtus.

KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, ja selles kahtlustatava isiku

süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud

kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul

kriminaalmenetluse lõpetada.

Prokurör, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,

isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, leiab, et käesoleval juhul

esinevad KrMS § 202 lõigetes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks järgmistel

motiividel.

Käesoleval juhul on prokurör seisukohal, et isiku süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel võetakse

aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo

toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja

arusaamisvõimet ning seaduseandja sätestatud karistusraame.

Kahtlustatav on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik. Prokuratuuri andmetel ei ole

tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Samuti ei ole isiku suhtes varem

kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS § 202 ega leppimisega § 203-1 alusel. Süü suuruse hindamisel

tuleb arvestada ka sellega, et kahtlustuses kirjeldatud süüteod on toimunud ühel päeval, seega

kahtlustatava puhul ei olnud tegemist korduva käitumismustriga, mis oleks kaasa toonud

kannatanute pikemaajalise kahjustamise. Kahtlustatavana ülekuulamisel on XXX avaldanud, et

tunnistab end esitatud kahtlustuses süüdi.

KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on teise astme kuriteod, mille

eest näeb karistusseadustik ette karistusena mõlemal juhul kas rahalise karistuse või vastavalt kuni

viieaastase või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistusseadustikus sätestatu kohaselt ei ole viidatud

kuritegude eest ette nähtud vangistuse alammäära. Karistusraamistiku ulatuse seadmisega annab

seadusandja hinnangu sellele, kui kaalukas on õigushüve rikkumine ja kui intensiivset

karistusõiguslikku sekkumist on rikkumise korral vajalik rakendada. Et seadusandja on sätestanud

laiaulatuslikud karistusraamid antud süüteol, annab see signaali, et vägivallakuriteod võivad olla

oma olemuselt ja intensiivsuselt väga erinevad. Antud juhtumi puhul ei oleks teoreetiliselt

välistatud, et süüdistuse esitamisel võiks kõne alla tulla ka rahalise karistuse kohaldamine, mis on

leebeim sanktsioonivorm. Isegi kui möönda, et antud süütegude eest oleks karistusena vajalik

kohaldada vangistust, oleks see tõenäoliselt tingimuslik. Nendel kaalutlustel on võimalik teha

järeldus, et kahtlustatava süü ei ole nii suure kaaluga, mis õigustaks tema suhtes kohtulikku

karistamist.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist.

Avaliku menetlushuvi all tuleb mõista üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi.

Avalik menetlushuvi on eripreventiivsete kaalutluste kohaselt olemas siis, kui kriminaalmenetluse

lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute

süütegude toimepanemise. Seda, kui suur on selline tõenäosus, on võimalik hinnata lähtuvalt isiku

varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust,

sealjuures kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Avalik menetlushuvi on

üldpreventiivsest aspektist lähtuvalt olemas siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed

või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja

lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Avalik menetlushuvi on

olemas näiteks sellistel juhtumitel, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab

avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või

kuriteo tõttu puuduvad kannatanul peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Eelloetletud põhjustel avalik menetlushuvi käesoleva kriminaalmenetluse jätkamiseks esineb

seetõttu, et kahtlustatavale etteheidetava kuriteo puhul on tegemist lähisuhtevägivallaga, mida nägi

pealt 8-aastane laps. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei pruugi eelduslikult olla kooskõlas

üldpreventiivsete kaalutlustega. Siiski esinevad prokuröri hinnangul käesoleval juhul erandlikud

asjaolud, mille puhul võib järeldada, et avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks on ära

langenud.

Tervisekahjustusi põhjustanud lähisuhtevägivald, veel enam alaealise juuresolekul, ei ole mitte

mingil viisil vastuvõetav ning selline süütegu vääriks kahtlemata kohtulikku karistamist. Samas on

kannatanu prokurörile avaldanud, et ei soovi kahtlustatava karistamist, kahtlustatav on vabandanud

nii tema kui lapse ees ning nad on omavahel leppinud, ehkki kooselu enam ei jätka. Eelkõige

sooviks ta, et kahtlustatav mõistaks juhtunu tagajärgi ning ta saaks jätkata eraldiseisvalt elu.

Kannatanu loobus kriminaalmenetluses ka tsiviilhagi esitamisest, sest kahtlustatavaga on saadud

kokkuleppele kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamises.

Eeltoodust nähtub, et kuritegude toimepanemine ei ole XXX tavapärane käitumisviis ning ta on aru

saanud, et mistahes vägivalla kasutamine ei ole aktsepteeritav. XXX etteheidetavate süütegude

heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude

vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. Prokurör, hinnanud kohtueelse menetluse käigus

kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist, on seisukohal, et

KarS § 56 lg 1 sätestatud eesmärke on võimalik saavutada kriminaalmenetluse lõpetamisega ja

mõjusate kohustuste määramisega.

Et tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX

suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 2,7, § 206, § 207 abiprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24257050169 menetlus XXX suhtes seoses avaliku

menetlushuvi puudumisega.

2. Määratud kohustuse liik ja määr: XXX on kohustatud

2.1 mitte kasutama füüsilist vägivalda kannatanu XXX suhtes;

2.2 tegema 80 (kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd;

2.3 osalema Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini (VLT) nõustamisel,

milleks võtab hiljemalt 15.november 2024 ühendust VLT nõustajaga telefonil

6606077 või e-postiaadressil [email protected] (Harju piirkonna

nõustaja Roman Krõlov, e-post [email protected], tel

53314308), et leppida kokku nõustamise ajad ja tegevuskava. Nõustamine

lõpetatakse VLT nõustaja kinnitusel.

3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 01.mai 2025. Kui isik ei täida määratud tähtaja

jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4.ptk loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD plaat alaealise

tunnistaja ülekuulamise salvestisega jätta kriminaalasja juurde

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: EKEI-d ei

teavitata, sest 16.10.2024 kogutud andmed ei kuulu kustutamisele

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata anda kahtlustatavale ja saata kannatanule, Tallinna vangla Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonnale, Sotsiaalkindlustusameti Vägivallast loobumise tugiliinile

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt,

võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Marelle Ulla

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus:

………………………………………………………….… (XXX allkiri ja kuupäev)